dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. november 2022
Viit
1-12/1789-2
Registreeritud
4. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2022 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet

Failid

  • 📎1-121789-2 04.11.2022 Väljaminev kiri.asice484 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Teie 18.10.2022 nr 7-2/22-02058-1 Riigikantselei [email protected] Meie 04.11.2022 nr 1-12/1789-2 Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ eelnõu järgmiste märkustega. 1) Punktis 2.1 räägitakse avaliku sektori innovatsioonist, mille sisuks on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks viisil, mis loob sotsiaalmajanduslikku väärtust. Juhime tähelepanu, et avaliku sektori innovatsioon saab toimuda kolmel tasandil: tuumik tasandi innovatsioon (ehk olemasolevate avalike teenuste ja toodete digitaliseerimine või optimeerimine), keskmise tasandi innovatsioon (ehk uued väljatöötatud lahendused, mis tuginevad olemasolevatele (valitsuse) pakutavatele teenustele/toodetele ning avalik sektor juhib protsessi/projekte, kaasates ettevõtteid, huvitatud osapooli ja kodanikke ühisloomes), transformatiivse tasandi innovatsioon (ehk täiesti uued ühiselt loodud lahendused komplekssetele väljakutsetele, kus kodanik/klient on olulisel määral kaasatud uudsete lahenduste arendamisse ja avalik sektor on osa ökosüsteemist). Tulenevalt eelnevast vajab innovatsiooni mõiste ümbersõnastamist selliselt, et eesmärk on sotsiaalmajandusliku väärtuse loomine ning silmas peetakse innovatsiooni kõigil kolmel eelnimetatud tasandil. Lisaks juhime tähelepanu, et antud juhul ei käsitleta innovatsiooni selle lõpptulemuse tähenduses ehk ärilise või sotsiaalselt olulise eesmärgi saavutamise teel, vaid leiutise tähenduses, mis keskendub uutele protsessidele ja toodetele mõistmata nende mõju. 2) Punktis 2.2 toodud teadus- ja arendustegevuse mõiste taust on avatud seletuskirjas viidates Frascati käsiraamatule, mis pärineb 2015. aastast ning mille kohaselt jaguneb teadus- ja arendustegevus alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Praeguseks on teadus- ja arendustegevuses kasutusel mõiste „strateegilised uuringud“ (ingl k strategic research), mis keskenduvad kliendi/kasutaja kohta tulevikus tekkivatele küsimustele vastuste otsimisele, et leida pikaajalist suunda/tegevuskava. Strateegilised uuringud võivad koosneda ühest või mitmest seotud projektist, mis aitavad paremini mõista teemavaldkonda. Avaliku sektori teemad, millega adresseeritakse ühiskondlikke väljakutseid, on tavaliselt piisavalt laiad, et hõlmata mitut erinevat sihtgruppi ja läheneda probleemide lahendamisele etapiviisiliselt. Seega on asjakohane lisada meetme toetatavate tegevuste alla ka strateegiliste uuringute toetamine. 3) Punktist 3.2 on puudu sõna „andmise“. 4) Punkti 4.1.2 kohaselt toetatakse projektiideede arendust, projektide ettevalmistamist ja edukat elluviimist soodustavaid ja toetavaid avaliku sektori innovatsioonivõimekuse Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 kasvule suunatud arendustegevusi. Seletuskirjas ei ole avatud edukuse tähendust. Tulenevalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olemusest ei saa iga tegevus või projekt lõppeda positiivse lahenduse või püstitatud hüpoteesi kinnitamisega. Seega tuleb edukaks lugeda ka sellist projekti, mis lõpeb esialgse idee või lahenduse rakenduskõlbmatuks tunnistamise või hüpoteesi ümberlükkamisega. Seletuskirjas on peatüki 2 osas mainitud, et kõigis projektides eeldatakse teataval määral ettearvamatust, millega kaasnevad riskid ja arvestatakse, et kõik projektid ei pruugi lõppeda lahendusega, mida saab ellu rakendada. Sama asjaolu tuleks rõhutada ka punkti 4.1.2 puhul. Seletuskirjas, kus mainitakse teadlaste, ettevõtjate ja vabaühenduste kaasamist, tuleb eraldi rõhutada multidistsiplinaarsust ehk erinevate teadusharude teadlaste ning eri valdkondade ettevõtjate ja vabaühenduste kokku toomist tegevuste ja projektide tasandil. 5) Punktis 4.2 viidatakse Pariisi kokkuleppele. Seletuskirjas tuleb täpsustada, et mõeldud on ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni ja tuua viide konventsioonile. 6) Punktis 4.5 välistatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine toetatavate tegevuse raames. Seletuskirjas täpsustakse, et meetme tegevusi hangitakse teadlastelt, ettevõtetelt ja teistelt võimalikelt pakkujatelt, järgides riigihangete seadust. Seletuskiri ei selgita, miks sihtrühm (tegelik kasusaaja), kelle jaoks tegevusi ellu viiakse, ei ole meetme raames riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja. See selgitus on riigiabi analüüsist puudu. 7) Punktis 6.3 nimetatakse meetme sihtrühm ning rõhutatakse, et nad peavad pakkuma otsest avalikku teenust. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, mida peetakse silmas otsese avaliku teenuse all või mis on kaudne avalik teenus. Palume lisada seletuskirja viide aktile, kus need mõisted on defineeritud või defineerida otsene avalik teenus eelnõu tähenduses. 8) Punkti 6.4 kohaselt esitab sihtrühma kuuluv asutus elluviijale taotluse innovatsiooniprojekti elluviimiseks. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu alusel on tegemist avaliku taotlusvooruga ja projektid konkureerivad toetusele või saab toetuse elluviija, kes hangib meetme tegevusi sihtrühma jaoks, või on sihtrühma puhul tegemist tegelikult partneritega, kes teevad projektis kulusid. 9) Punkti 8.3 puhul ei ole selge, kelle jaoks kulud abikõlblikud on. Abikõlblike kulude loendis on mõne kulu juures viide elluviijale, aga puudub info, kes veel võib peale tema kulusid teha. Juhime tähelepanu, et lähetuskulude juures tuleks täpsustada, kas mõeldud on lähetusi Eestis või ka väljaspool, ning uuel perioodil kasutab ühendmäärus terminit „abikõlbmatu kulu“. 10) Punkti 10.1.2 kohaselt teavitab elluviija toetuse saamise võimalustest. Eelnõust ei selgu, keda elluviija teavitab ja kellele elluviija toetust annab ning kes võib eelnõu raames kulusid teha. 11) Juhime tähelepanu, et eelnõust on puudu TAT-i muutmise regulatsioon ning põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht, mis peaks olema TAT-i lisana kaasas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Anu-Maaja Pallok 628 2234, [email protected] Aleksandr Aidarov 628 2226, [email protected] Kärt Kallion 628 2248, [email protected] Kadri Kilvet 628 2224, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel