Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026

Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise projektidele. Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta eestlaste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt elatud eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille üks peamine põhjus on vähene liikumine. Viimase kuue aasta eestisisesed liikumisharrastust seiravad uuringud näitavad liikumisaktiivsuse tõusu – ligi pooled eestimaalased liiguvad regulaarselt (2016. aastal liikus kaks või enam korda nädalas 42%, 2018. aastal 40,2% ning 2020. aastal 44,8% elanikest). Spordistrateegia dokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2030 liikumisharrastuse taseme poolest Põhjamaade tasemele, kes eristuvad teistest kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse poolest. Põhjamaades tegeleb liikumisharrastusega ligi 70% elanikkonnast. Eesmärgi täitmiseks tuleb tegeleda pidevalt ja paralleelselt kolme peamise inimeste liikumisaktiivsust mõjutava suunaga (taristu, tegevused ja kampaaniad). Riigi peamine roll on tingimuste loomine liikumisharrastuse võimaldamiseks. Vabariigi Valitsus on rakendanud meetmeid, et soodustada liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas. Aastatel 2019–2022 toetati regionaalsete tervisespordikeskuste meetme raames 23 tervisespordikeskust üle Eesti. Toetuse abil rajati või uuendati kunstlume tootmisvõimekust ja valgustatud liikumisradu ning loodi mitmeid teisigi liikumisharrastuse võimalusi. Alates 01.09.2020 paigaldas SA Eesti Terviserajad neisse tervisespordikeskustesse loendurid (v.a Hiiumaal Palukülas ja Kohilas), mille statistika alusel saab öelda, et Eesti elanikkond on keskused aktiivselt kasutusele võtnud – vahemikus 01.01.2020–30.08.2022 on need loendanud üle 5,9 miljoni külastuse. Samas peab arvestama, et viimased andurid paigaldati 2021. aasta suvel ning kahes tervisespordikeskuses ei ole neid senini. Toetusperioodi lõppedes on selgunud, et enamik tervisespordikeskusi vajavad täiendavaid investeeringuid – eriti vajalik on teenindushoone rajamise või uuendamise võimalus. Samas on kohalike omavalitsuste ja eraraha toetusel arendatud teisigi tervisespordikeskusi, mis vajaksid lisainvesteeringuid. Seetõttu on Kultuuriministeerium otsustanud jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste meetmega vähemalt samas mahus. Toetusprogrammi jätkamine aitab uuendada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi ning seal pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Toetusmeede panustab seega „Eesti 2035“ eesmärki „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“ Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõõde. Praegu toetatud tervisespordikeskustest on kujunenud ka kohad, kus korraldatakse laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi. Korras terviserajad aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja 1 korrastatud liikumispaikade olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik osa. Meetme sihtrühm on Eestis elavad inimesed ning eesmärk on parandada kohaliku elanikkonna liikumisvõimalusi. Kultuuriministeerium analüüsis 2019.–2022. aastal riigilt toetust saanud tervisespordikeskuste esitatud andmete alusel, kui palju väliskülastajaid tervisespordikeskusi neil aastatel külastas, et hinnata riigiabi. Andmed väliskülastajate osakaalu kohta esitas 18 keskust. Enamik esitatud andmeid põhines hinnangutel ega tuginenud konkreetsele andmekorjele. Konkreetsed andmed esitanud keskused on suured tervisespordikeskused, kus on laialdaselt tegevusi ja teenuseid koos ööbimis- ja toitlustamisvõimalustega. Nende andmeil oli 2021. ja 2022. aastal väliskülastajate osakaal 1–4% teenuste kasutajatest. Ülejäänud tervisespordikeskused, kes kindlaid andmeid ei kogu, hindasid väliskülastajate arvu kas olematuks, väga minimaalseks (st mõni üksik turist aastas) või tõid välja, et see on 1–7% kogu külastajate arvust. Kultuuriministeerium leiab, et 7% on hinnanguna liiga optimistlik, arvestades, et isegi suuremate keskuste puhul, kes andmeid koguvad, ei ole väliskülastajate osakaal nii suur. Seetõttu on Kultuuriministeerium seisukohal, et ka nende keskuste puhul on välisturistide osakaal minimaalne. Täiendavalt küsis ministeerium andmeid ka SA Jõulumäe Tervisespordikeskuselt, mis on Eesti üks suurimaid tervisespordikeskusi. Seal moodustasid 2021. aastal väliskülalised külastajate koguarvust vaid 1,5%. Need andmed kinnitavad, et tervisespordikeskused pakuvad oma teenuseid ennekõike kohalikele elanikele ega kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu ei ole toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], tel 628 2260), Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], tel 628 2347) ning jurist Mari Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], tel 628 2220). Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud Kultuuriministeeriumi spordiprogrammi alusel. 2 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 23 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse andja. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jms. Paragrahviga 2 kehtestatakse, et määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sama määruse erisusi. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse tervisespordikeskuse edasiarendamist ja uuendamist, et parandada ja laiendada liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakondades. Lisaks toetada tervisespordikeskuste arendamist, et nad saaksid pakkuda elanikkonnale mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid tervisespordi harrastusega seotud teenuseid. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavat tulemust. Toetatavate projektide elluviimisel arendatakse igas maakonnas edasi üht kuni kaht keskset tervisespordikeskust, kus on olemas tänapäevased ja mitmekülgsed võimalused, et tegeleda eri liikumisviisidega aasta ringi vabas õhus. Tervisespordikeskustes ette valmistatud liikumisrajad on elanikkonnale tasuta kasutamiseks, kuid teatud teenuste, mille väljaarendamiseks (nt pesemisvõimalus või mäetõstuk) kasutati riigi toetust, kasutamise puhul on tasu küsimine lubatud. Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste. Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks vabasse õhku rajatud taristu, kus on võimalik aasta läbi peamiselt tasuta kasutada ettevalmistatud liikumisradasid ning harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal olemas kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad. Tervisespordikeskuste elemendid võivad olla: 1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh võimalusega neid talvisel perioodil kunstlumega katta), jalgrattarajad, matkarajad jm; 3  2) kelgu- ja suusanõlvad; 3) jõulinnakud; 4) pallimängude välisväljakud; 5) kettagolfi rajad; 6) laste mänguväljakud; 7) väliuisuväljakud; 8) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja pesemisruumid, tualetid ning tervisespordikeskuse hooldamiseks mõeldud tehnika hoiuruumid; 9) parklad. Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel vabasse õhku rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud jms, vaid vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud, eespool loetletud rajatisi. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud tegevusi. Punkti 1 kohaselt toetatakse liikumisradade rajamist ja renoveerimist. Taotlusvooru raames on võimalik rajada uusi ja uuendada olemasolevaid radasid ning pakkuda seeläbi inimestele mitmekülgsemat (erineva profiili, kattega ja raskusastmega) rajavalikut liikumisharrastusega tegelemiseks. Ilma täiendava toetusmeetmeta tervisespordikeskuste liikumisrajade kvaliteet regulaarse kasutamise ja kulumise tõttu halveneks ning selle tagajärjena võib hiljem väheneda ka tervisespordikeskuste kasutajate arv. Toetatakse tegevusi, mis on seotud liikumisradade ohutuks muutmisega, radade märgistamisega ja viitade paigaldamisega ning radade katmisega erinevate materjalidega. Punkti 2 kohaselt toetatakse liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist. Liikumisradade kasutajad on radade kvaliteedis üha nõudlikumad, mistõttu ei ole tänapäeval võimalik kvaliteetseid radu (eriti suusaradu) ette valmistada ega neid ilma spetsiaalse tehnikata hooldada. Seepärast on radade korrashoiuks vajaliku tehnika olemasolu pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks oluline. Punkti 3 kohaselt toetatakse liikumisradade valgustuse edasiarendamist ja uuendamist. Selleks, et liikumisradade kasutusaega kevadel ja sügisel pikendada, on võimalik taotlusvooru abil laiendada või uuendada valgustust, mis võimaldab inimestel kasutada tervisespordikeskuse radu pimedal ajal ohutult pikemat aega. Lisaks aitab tänapäevane elektrivalgustus kokku hoida tervisespordikeskuse ülalpidamiskulusid. 4 Punkti 4 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist ja uuendamist. Eelmise perioodi taotlusvooru toel tagati kunstlume tootmise võimekus kõikides maakondades Eestis, kuid mitmed tervisespordikeskused vajavad lisainvesteeringuid, et tagada paremad rajad või väiksemad hoolduskulud või leida keskkonnasäästlikumad lahendused. Punkti 5 kohaselt toetatakse olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning tervisespordikeskuse taristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, rajamist. Seejuures ei toetata sisetingimustes olevate sportimisvõimaluste, näiteks jõusaali, ujula, sisespordisaali vms rajamist, mis ei ole siinse toetusmeetme raames abikõlblik kulu. Hoone kogumaksumus ei tohi ületada 320 000 eurot. Punkti 6 kohaselt toetatakse olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning tervisespordikeskuse taristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, renoveerimist või rekonstrueerimist. Maksumuse nõuet renoveerimist või rekonstrueerimist puudutavale projektile ei seata. Seejuures ei toetata sisetingimustes olevate sportimisvõimaluste, näiteks jõusaali, ujula, sisespordisaali vms renoveerimist või rekonstrueerimist, mis ei ole siinse toetusmeetme raames abikõlblik kulu. Kohaliku omavalitsuse omandis olevad regionaalsed tervisespordikeskused võivad energiatõhustustöödeks täiendava toetuse saamiseks esitada taotluse ka avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmesse. Meetme tingimused on määratletud riigihalduse ministri 28.02.2022 määruses nr 111. 2022. aasta taotlusvoor on juba lõppenud2, kuid kava kohaselt peaks järgmine taotlusvoor avanema 2023. aastal. Lõikega 2 sätestatakse lisategevused, mida toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. Punktides 1–5 kirjeldatakse lisategevusi, mida samuti taotlusvooru raames toetatakse. Toetatakse kelgu- ja suusanõlvade, sh nõlvade kasutamiseks mõeldud tehnika (nt mäetõstuki) soetamist või uuendamist, jõulinnakute, laste mänguväljakute, pallimängude välisväljakute uuendamist ja rajamist ning muude liikumisharrastamist laiendavate võimaluste, nagu kettagolfi raja või väliuisuväljaku loomist. Lõikega 3 sätestatakse lisategevuste toetamise eeltingimus, mille kohaselt tuleb esitatud taotluses taotleda toetust vähemalt ühele § 5 lõikes 1 nimetatud peamisele tegevusele. See tähendab, et toetust taotletakse kas liikumisradade rajamiseks või rekonstrueerimiseks, liikumisradade hooldustehnika soetamiseks, valgustuse edasiarendamiseks või uuendamiseks, kunstlume toomise võimekuse edasiarendamiseks või uuendamiseks või olme- ja teenindushoone rajamiseks või renoveerimiseks. Koos nendega võib toetust taotleda ka lõikes 2 sätestatud tegevustele. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022010 2 https://rtk.ee/meede-kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine-2022 5 Lõikega 4 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus § 5 lõigetes 1 ja 2 loetletud toetatavad tegevused on ellu viidud enne taotluse esitamist. Toetatavad tegevused peavad olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui mõni tegevus on pooleli, näiteks teenindus- ja olmehoone ehitus, siis abikõlblikud on ainult need kulud, mis on tehtud abikõlblikkuse perioodil. Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr. Lõike 1 kohaselt toetatakse tervisespordikeskuste edasiarendamise programmi raames aastatel 2023–2026 igas maakonnas ühe kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse ülemmäär, mida on võimalik olemasoleva eelarve põhjal iga maakonna tervisespordikeskusele või -keskustele anda. Kõiki maakondi käsitletakse võrdselt. Toetussumma ühele maakonnale on ühes kalendriaastas 40 000 eurot, mis jaguneb maakonnas toetust saavate tervisespordikeskuste vahel taotluses kavandatud tegevuste alusel. Maakonnale mõeldud toetuse määr võib muutuda juhul, kui kinnitatud tervisespordikeskuste nimekirjast arvatakse tervisespordikeskus välja ja vabanenud toetussummale esitab täiendava taotluse teise maakonna tervisespordikeskus määruse eelnõu § 16 lõike 3 põhjal. Lõigete 3 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50%, st vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest. Lõigetes 4–7 selgitatakse lahti oma- ja kaasfinantseeringu olemus ning kaasfinantseerija mõiste. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei kaeta. Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi puhul tervikuna. Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut. Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks 6 selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid põhimõtteid. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend. Raamatupidamise algdokumendi mõiste on kehtestatud raamatupidamise seaduse §-s 7 ja peab vastama kehtestatud nõuetele. Toetuse kasutamine peab olema raamatupidamises selgelt eristatav, mis tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele projektitunnuste lisamist. Eraldi arveldusarvet see ei tähenda. Kui toetuse saaja peab seda vajalikuks, on see tema valik. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Lõikega 2 jagatakse abikõlblikkuse periood regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise projektidele neljaks osaks. Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat. Neli osa on järgmised: 1) 01.01.2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31.12.2023; 2) 01.01.2024 kuni 31.12.2024; 3) 01.01.2025 kuni 31.12.2025; 4) 01.01.2026 kuni 31.12.2026. Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et iga abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks ajavahemikuks eraldatud toetus kasutatud, v.a määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel, kus toetuse andja on hinnanud tegevuse elluviimisel ja seega kulu tegemisel tekkinud takistust mõjuvaks. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru iga-aastase eelarve Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kuigi regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise projektide elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on kokku kuni neli aastat, kinnitatakse iga kalendriaasta kohta eelarve eraldi. 7 Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ning taotlusvooru eelarve ühe kalendriaasta kohta. See kehtib ka eelnõu § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale toetuse taotlus kindlaksmääratud tähtaja jooksul, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust toetuse andja veebilehel. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Kui taotleja ei ole tähtajaks taotlust esitanud ning tal on selleks mõjuv põhjus, võib ta toetuse andjale esitada menetlustähtaja ennistamise taotluse. Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Lõige 3 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga, mistõttu ei saa taotlust tähtajaks esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse isikud, kellele toetus on suunatud. Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus. Kui üldjuhul on toetuse taotleja tervisesporditaristu omanik, siis nimetatud säte võimaldab toetust taotleda ka isikul, kellel on tervisespordikeskuse taristu valdamiseks, haldamiseks ja/või käsutamiseks sõlmitud taristu omanikuga vastav (üldjuhul pikaajaline) kokkulepe. See säte võimaldab toetust taotleda ka näiteks kohaliku omavalitsuse hallataval asutusel, kellel on kohaliku omavalitsuse kui taristu omanikuga sõlmitud taristu haldamiseks koostöökokkulepe. Lõikega 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus. Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui toetuse andja on taotleja kohta teinud tagasinõudmise otsuse mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse 8 tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sh ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määrusega ette nähtud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid. Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud kehtivate õigusaktide kohaselt. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. See peab olema ja säilima kuni projekti lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning hiljem ehk kuni projekti lõppemiseni. Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama eelnõu §-3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni neli aastat, see on maksimaalselt 01.01.2023 kuni 31.12.2026. Lõikes 3 määratakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Toetuse taotlus esitatakse kogu abikõlbliku perioodi (2023–2026) kohta üks kord väljakuulutatud taotlusvooru tähtaja jooksul. Taotluses esitatakse kogu abikõlblikkuse perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, sh üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa ning taotletava toetuse summa iga kalendriaasta kohta eraldi. Kinnitus oma- ja/või kaasfinantseeringu kohta tuleb esitada kirjalikult. Taotluses esitatakse kõik kulud, sh mitteabikõlblikud kulud. Kui toetust taotletakse tasuliste teenuste loomiseks või edasiarendamiseks, tuleb eelarves ka tasulised teenused eristatavalt välja tuua. Kui tervisespordikeskuse taristu, mida soovitakse edasi arendada, ei ole taotluse esitaja omandis, tuleb taotlusele lisada taristu omaniku allkirjastatud nõusolek arenduste elluviimiseks. Samuti tuleb taotlusesse lisada tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul ning taotleja või maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva 9 tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu. Lõige 4 näeb ette võimaluse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri, mida võtab hindamiskomisjon arvesse taotluste sisulisel hindamisel. Maakondliku arendusorganisatsiooni esitatud kirjas kinnitatakse, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas oluline ja prioriteetne ning vajab uuendamist ja edasiarendamist, eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale kvaliteetsed tingimused tervisespordiga tegelemiseks aasta ringi. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri võib sisaldada maakonnas eelisarendavate tervisespordikeskuste järjestust. Lõige 5 toob välja, et kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. 4. peatükk Taotluse menetlemine Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast kinnipidamata jätmise põhjus. Lõikes 2 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe. Taotluse menetlemine algab taotluse registreerimisest, millele järgnevad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse sisuline hindamine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ehk toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamine ning toetussummade määramine. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 4 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole nõuetele vastav siis, kui taotlejale eelnõu §-s 11 ja taotlusele eelnõu §-s 12 esitatud nõuded on täitmata või kui eelnõu § 13 lõikes 3 antud tähtaja jooksul ei ole taotluses esinevaid puudusi kõrvaldatud. Lõike 5 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi vaatamata. Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. 10 Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuulub kuni seitse liiget. Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse taotleja esindaja või esindajad oma taotlust tutvustama. Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab. Kriteeriumide kirjeldus on oluline, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul hinnatakse ning aitaks tal samas projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on selged kriteeriumid juhend taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Hindamiskriteeriume ja -protsesse kirjeldab täpsemalt ka hindamismetoodika (lõige 4). Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud dokumentide põhjal projekti teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust. Komisjon hindab taotluses esitatud projekti sisu vastavust taotlusvooru eesmärkidele ja taotletavate tulemuste saavutatavust, projekti tegevuste läbimõeldust, lahtikirjutatust ja elluviidavust, projekti eelarve selgust, lahtikirjutatust ja realistlikkust ning kuidas ja mis mahus kavatsetakse projekt ellu viia, kui riigipoolne eraldatud toetus ei vasta taotlusele või kui ehitushinnad kallinevad. Teise kriteeriumi juures hindab komisjon, kas maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, milline on esitatud nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu ning kuidas taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakonnas ja/või piirkonnas. Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon projekti eesmärkide saavutamisel tervisespordikeskuse sobivust üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, vaadates tervisespordikeskuses toimuvate sündmuste ja tegevuste mitmekesisust, milline on tervisespordikeskuse kasutatavus, sh laste ja noorte poolt, ning tervisespordikeskuse sobivus ja koostöö teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega. Lõike 4 kohaselt hinnatakse taotlust kultuuriministri käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 10 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Lõike 5 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate regionaalsete tervisespordikeskuste nimekirja ja toetussummat iga toetusperioodi aasta kohta. Vastavasisuline ettepanek on võimalik esitada, sest esitatud taotlustes peavad olema kirjeldatud kogu abikõlblikkuse perioodi kavandatud tegevused ja eelarved. Lisaks sätestatakse nõuded komisjoni ettepaneku sisule. Paragrahviga 15 nähakse ette taotleja toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine. 11 Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Lisaks nimetatakse, mis on tervisespordikeskuste nimekirja arvamise alus. Esiteks peavad taotleja ja taotlus vastama määruses sätestatud nõuetele ning teiseks peab esitatud taotlus kuuluma sisulise hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele. Lõike 2 kohaselt ei arvata tervisespordikeskust nimekirja juhul, kui taotleja ja taotlus ei vasta määruse eelnõus kehtestatud nõuetele ning hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Lõike 3 kohaselt määratakse tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale projekti elluviimiseks eraldatud toetuse summa igal aastal kultuuriministri käskkirjaga, mille aluseks võetakse hindamiskomisjoni ettepanek. Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik taotleda iga-aastase toetussumma kasutamise edasilükkamist ühe aasta võrra, kui toetuse kasutamine samal aastal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik. Toetussumma kasutamise edasilükkamise taotlus tuleb esitada e-keskkonna kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise kalendriaasta viimasel tööpäeval. Lõikes 5 sätestatakse, et kui taotlusvooru järgnevate aastate eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta eelarve mahust ning hindamiskomisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirja kantud taotlejale ettepaneku esitada projekti muudatustaotlus. Muudatustaotlusi hindab hindamiskomisjon määruse eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 16 reguleeritakse toetust saavate tervisespordikeskuste nimekirja muutmine. Lõikes 1 nähakse ette võimalus tervisespordikeskuste nimekirja muutmiseks vajaduse põhjal, mille algatab toetuse andja käesoleva lõike punktides 1–7 kirjeldatud olukordade kohaselt. Lõikes 2 tuuakse välja, et tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse andja juba toetust saanud tervisespordikeskuselt toetuse osaliselt või täielikult tagasi küsida määruse §-s 19 sätestatud korras. Lõikes 3 nähakse ette täiendava toetuse taotlemise võimalused juhuks, kui maakonnas arendatav tervisespordikeskus on nimekirjast välja arvatud. Sellisel juhul saab esitada vabanenud rahale täiendava taotluse kas sama maakonna teine selle taotlusvooru raames arendatav tervisespordikeskus, et laiendada oma tegevusi, mis on kooskõlas projekti eesmärkidega, või uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused, kes soovivad samuti oma piirkonnas panustada määruse §-s 3 püstitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. 12 Lõikes 4 nähakse ette võimalus juhuks, kui samast maakonnast ei esitata täiendavat või uut taotlust. Sel juhul võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus. Lõikes 5 kehtestatakse, et tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel esitatakse taotlused eelnõu §-s 10 sätestatu kohaselt, st toetuse andja määrab avalikult tähtaja täiendavate taotluste esitamiseks, taotlused esitatakse e-keskkonna kaudu, taotlused registreeritakse ja taotlejat teavitatakse taotluse kättesaamise kohta. Esitatud täiendavaid taotlusi hinnatakse eelnõu §-s 14 sätestatu kohaselt, st taotlusi hindab hindamiskomisjon §-s 14 kirjeldatud hindamiskriteeriumide põhjal. Esitatud taotlused peavad vastama määruses sätestatud nõuetele. Taotluse menetlemisel ei kohaldata maakonnale eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. 5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused, mille kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt ettemaksuna 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse (kultuuriministri käskkirja) jõustumist. Toetussumma määramise otsus tehakse igal kalendriaastal ning toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil. Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise nõuded. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimisega seotud aruannete esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti toimumise perioodil (2023–2026) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande aasta jooksul elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sh toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. Toetuse saaja esitab projekti abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku neli aruannet iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Aruanne esitatakse e-keskkonnas ning see koostatakse kuludokumentide alusel, milleks on teenuste ja asjade ostuarved, arvete tasumist tõendavad maksekorraldused, võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta ning teised kuludokumendid, mis tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist. Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotlus, kui eelnõus § 12 lõikes 3 nimetatud andmed on taotluses muutunud. Hindamiskomisjonil on õigus muudatustaotlust menetleda 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates ja kohustus hinnata seda eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab esitatud taotluse alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised ning teeb ettepaneku muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Muudatustaotlus registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana. Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette nähtud 30 tööpäeva. 13 Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. Seda saab teha ainult juhul, kui pikendamise taotlus on esitatud enne § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Selleks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 10 tööpäeva, mil eelnõu § 18 lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Kui toetuse andja on aruande kinnitanud, saadetakse toetuse saajale vastavasisuline teade e-keskkonna kaudu. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja maksmine Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Toetuse andja teeb kaalutlusõiguse kohaselt otsuse kas toetuse osalise või täieliku tagasinõude kohta. Punktides 1–8 sätestatakse toetuse tagasinõudmise otsuse alused. Toetuse tagasinõudmise otsus võidakse teha, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks, projekti eesmärki ei saavutatud või kavandatud tegevused jäid ellu viimata, sama kuludokumenti on juba hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames, toetuse saaja on esitanud valeandmeid või olulisi andmeid varjanud, iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks, toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus. Toetus võidakse tagasi nõuda ka juhul, kui tervisespordikeskus arvatakse välja tervisespordikeskuste nimekirjast eelnõu §-s 16 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kui aga tervisespordikeskus arvatakse nimekirjast välja seetõttu, et enne abikõlblikkuse perioodi lõppu on püstitatud eesmärgid ja tulemused saavutatud ning toetuse saaja kinnitab koos aruandega, et projekt on lõpule viidud ja rohkem toetust ei vaja, kinnitab toetuse andja aruande kinnitamisega projekti edukat lõpuleviimist. Juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlblik, sest see ei vasta 2. peatükis toodud abikõlblikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi, rakendamata seejuures kaalutlusõigust. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kui kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul. 14 Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Lõikes 5 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja peab projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sh ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse tellimisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid. Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ning muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt, s.o seitse aastat alates toetuse saamisest. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad 15 olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata jääk. Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnang projektis kavandatavatele muudatustele, selgitused kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punktis 2 rõhutatakse toetuse saaja õigust toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sh menetleda taotlused, maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsus. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ning muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punktide 3–5 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida projektide elluviimist, sh vaadata läbi aruandeid, kehtestada taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased juhendmaterjalid ning teha need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas. Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitada toetuse saajat viivitamata reeglites toimunud muudatustest. Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides. Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse andja kontrollida abikõlblikke kulusid toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus 16 saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja kulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Punktis 3 sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust. Seepärast peaks taotleja taotluses kirjeldama, millised kulud kaasnevad projekti elluviimisel lisaks taotluses näidatud abikõlblikele kuludele ning selgitama oma võimekust projekti rahastamiseks – st millisest allikatest rahastab ta kohustusliku omafinantseeringu ja muud kulud ning kuidas tagab projekti elluviimise juhul, kui kulud suurenevad. Punktide 4–5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsus) ja teisi eelnõus sätestatud otsuseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju 1) Sotsiaalne mõju. Sihtrühmaks on maakonnas/piirkonnas elavad inimesed, kellele on loodud tänapäevasemad ja kvaliteetsemad võimalused liikumiseks värskes õhus. Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal, misläbi paraneb inimeste tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste vähenemisele, pikeneb tervena elatud aastate arv ja eluiga tervikuna. Mõjub positiivselt rahvaarvu suurenemisele. 2) Regionaalne mõju. Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõju. Toetusprogrammi elluviimisel paraneb liikumisharrastusega tegelemise võimalus regionaalselt. Uuendatud tervisespordikeskused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on tänapäevase elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka võimalik koht, kus korraldada laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi. Toetusprogrammi elluviimine aitab tagada, et kõikides Eesti maakondades on vähemalt üks kvaliteetseid teenuseid pakkuv tervisespordikeskus ja seeläbi võimalus harrastada talispordialasid loodusliku lume puudumise korral. 3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse rakendaja on Kultuuriministeerium, kelle töökoormus ei tõuse, sest toetusmeede asendab vanema samasisulise toetusmeetme. Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud. Tervisespordikeskuse edasiarendamise taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel nende töökoormus tõuseb. Samuti suureneb koormus täiendava ressursi leidmisel 17  kohaliku omavalitsuse eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma- või kaasfinantseeringu maht 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalselt võib see summa olla kuni 40 000 eurot aastas ehk 160 000 eurot nelja aasta jooksul, mis on samaväärne riigieelarvelise toetusega. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest nelja aasta (2023–2026) jooksul kokku 2,4 miljoni euroga, taotlusvooru aastane maht on 600 000 eurot. Projekti iga-aastane eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Spordiliidule Jõud, SA-le Eesti Terviserajad, maakondade spordiliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Esitati neli ettepanekut kahelt organisatsioonilt: Kommentaar Kultuuriministeeriumi vastus 1. Võrumaa Arenduskeskus SA: Kultuuriministeerium on siiski seisukohal, et Määruse § 3 lg. 2 on kirjas „Toetuse andmise piirang peaks sellisel kujul kehtima jääma. tulemusena arendatakse igas maakonnas edasi kuni kahte regionaalset tervisespordikeskust mis Selle meetme raames toetatakse ainult pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi selliseid regionaalseid tervisespordikeskusi, tegeleda aasta läbi vabas õhus ja peamiselt kus on lisaks valgustatud liikumisradadele tasuta erinevate liikumisharrastustega“. Võru mh kunstlume tootmise võimekus. maakonna jaoks ei taga kahe Kultuuriministeeriumi hinnangul piisab tervisespordikeskuse arendamise piirang maakonnas ühest kuni kahest sellisest maakonna tervisespordikeskuste terviklikku tervisespordikeskusest – Eesti elanike arvu arengut. Võru maakonnas on neli regionaalselt juures on see meie hinnangul optimaalne. tugevat tervisespordikeskust – Antsla Kasumetsa Häid liikumisvõimalusi pakuvad ka terviserada Antsla vallas, Haanja puhke- ja kodulähedased liikumisrajad, kus kunstlume spordikeskus Rõuge vallas, Kubija tootmisvõimekust ei ole, kuid selliste radade tervisespordikeskus Võru linnas ning Värska edasiarendamise toetamine ei ole siinse terviserada Setomaa vallas, mis kõik vajavad toetusmeetme eesmärk (vt ka punkt 2). edasiarendamiseks investeeringuid. Tervikliku Lisaks toome välja, et lisaks Võrumaale on mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate peaaegu kõik ülejäänudki maakonnad tervisepordikeskuste võrgustiku sarnases olukorras, kus heal tasemel väljaarendamiseks Võru maakonnas on oluline tervisespordikeskusi on rohkem kui kaks. nii maakonna keskel asuvate keskuste (Kubija ja Arvestades toetusmeetme eelarve mahtu ja Haanja), kui ka maakonna äärealadel asuvate 18  keskuste (Antsla ja Värska) arendamine, kuna maakondadele jagatava toetuse seeläbi on kõigil maakonna inimestel võimalik maksimummäära, siis maakonnas ilma pikki vahemaid läbimata saada osa toetussumma jagamine nelja mitmekülgsetest ja kvaliteetsetest tervisespordikeskuse vahel tähendaks, et tervisepordikeskuste teenustest. Lisaks eelnevale ühele tervisespordikeskusele jääva on kahe tervisespordikeskuse piirang ning toetussumma abil on keeruline täita võrdne maakondade vaheline võrdne rahajaotus toetusmeetme eesmärki ning kohaliku Võru maakonna jaoks ülekohtune kuna peale omavalitsuse panus tõuseb. 2017. aasta haldusreformi liikus Võru maakonna koosseisu Värska vald (praegune Setomaa vald), Juhime ka tähelepanu, et sarnane nõue oli kus asuv Värska terviserada oli varasemalt Põlva juba eelmise perioodi (2019–2022) maakonna tervisespordikeskus, seega on tõusnud toetusmeetme juures ning juba toona oli Võru maakonna tervisespordikeskuste arv haldusreform tehtud. kolmelt neljale. Ettepanek: palume määrusest läbivalt lubada Otsus: ettepanekut mitte arvestada. maakonnas toetust küsida kuni neljale tervisespordikeskusele. 2. Võrumaa Arenduskeskus SA: Kunstlume tootmisvõimekus näitab, et Määruse § 4 lg. 1 on kirjas „Regionaalne tervisespordikeskus on võimeline pakkuma tervisespordikeskus (edaspidi ka lumevaestel talvedel suusatamisvõimalust. tervisepordikeskus) käesoleva määruse Kuna toetusmeetme eesmärk on juba teatud tähenduses on maakonnas või piirkonnas taseme saavutanud regionaalsete keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks tervisespordikeskuste edasiarendamine, siis loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta on Kultuuriministeeriumi hinnangul läbi tasuta harrastada erinevaid liikumisviise, kunstlume tootmisvõimekus oluline muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus kvaliteedinäitaja. ja valgustatud liikumisrajad.“ Võru maakonnas on kolm tervisespordikeskust, kus on välja arendatud kunstlume Otsus: ettepanekut mitte arvestada. tootmisvõimekus (Haanja, Kubija ja Värska), kuid maakondliku tervisspordikeskuste võrgustikku kuuluvas Antsla Kasumetsa terviserajal pole seda veel välja arendatud. Senini on vald koos kohalike inimestega panustanud terviseraja välja arendamiseks (rajatud on 2,2 km saepurukattega rada s.h. 1,2 km valgustatud rada, lisaks 700 m rada, rajatud on rattakrossi rada, rajatud on 18 korviga disc-golfi rada) järgmise arenguetapina on vald ette näinud rajamasina soetamise ja kunstlume tootmisvõimekuse välja arendamise. Määruses toodud piirang, et 19  toetatakse neid tervisespordikeskusi, kus on juba olemas kunstlume tootmisvõimekus seab kahtluse alla regionaalselt olulise Antsla Kasumetsa terviseraja edasiarendamise. Kasumetsas asuv terviserada on kõige aktiivsemalt kasutatav liikumisrada Võru maakonna lääneosas. Seda kasutavad eelkõige Antsla Gümnaasiumi õpilased (ca 300 õpilast) kui ka valla ja lähiümbruse elanike (ca 1800 elanikku) poolt. Lähimad kunstlumega rajad on Otepääl (40 km), Võrus Kubijal (37 km) ja Haanjas (50 km). Ettepanekud: sõnastada määruses § 4 lg. 1 järgnevalt: „Regionaalne Tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi tasuta harrastada erinevaid liikumisviise, muu hulgas on seal valgustatud liikumisrajad.“ ja määruse § 11 lg. 1 „Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad“. 3. Eesti Linnade ja Valdade Liit: Kultuuriministeerium taotles riigi Leida võimalus suurendada vahepeal toimunud eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus üldise hinnatõusu tõttu uueks perioodiks täiendavaid vahendeid regionaalsete maakondlikku toetussummat ja toetuse tervisespordikeskuste toetusmeetme eelarve protsendimäära. suurendamiseks. Läbirääkimiste käigus otsustati eraldada üheks aastaks regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamiseks täiendavaid vahendeid 3 miljoni euro ulatuses. Kultuuriministeerium otsustas selle toetuse jagamiseks luua eraldi meetme. Otsus: osaliselt arvestatud. 20 4. Eesti Linnade ja Valdade Liit: Praegu on võimalikud peamiselt kaks Näha ette ka võimalus, et toetust saav varianti, kuidas kohalikud omavalitsused tervisespordikeskus ei pea investeeringuid saaksid ühel aastal teha suurema tegema igal aastal, vaid vajadusel ka ühel kuni investeeringu ega peaks neid ära jagama nelja kolmel aastal. Siis saaks korraga teha veidigi aasta peale. suurema investeeringu. See eeldaks, et maakonna tervisespordikeskused lepivad enne taotlemist 1. Kohalikel omavalitsustel on võimalus kokku, mis aastatel keegi tegevusi teeb. võtta laen, mille abil teha üks suur investeering ning seejärel tasuda toetuse abil laenumaksed. Lisaks laenule on abikõlblik kulu liising. 2. Kohalikel omavalitsustel on võimalus teha üks suurem investeering oma- või kaasfinantseeringu toel, sest oma- ja kaasfinantseering peab nelja aasta lõikes kokku olema vähemalt sama suur, kui Kultuuriministeeriumi toetus. Maakonnapõhiste kokkulepete tegemises tuleb arvestada, et toetuse andmise ning selle ulatuse üle otsustab Kultuuriministeerium hindamiskriteeriumide kohaselt. Kultuuriministeerium võib taotlust mitte rahuldada või rahuldada see osaliselt. Seega, kui lepitakse kokku, et ainult üks keskus küsib toetust näiteks maksimaalses 40 000 euro määras, kuid ministeerium seda taotlust ei rahulda, siis jäävad terve maakond ja kõik tervisespordikeskused (vähemalt kindlal aastal) toetusest ilma. Otsus: arvestatud. Piret Hartman Tarvi Sits kultuuriminister kantsler 21  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 19 Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026 Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel: 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord. (2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamisele. (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas edasi kuni kahte regionaalset tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi vabas õhus ja peamiselt tasuta erinevate liikumisharrastustega. § 4. Regionaalne tervisespordikeskus (1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad. (2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu sarnane. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Selle raames toetatakse: 1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmist, radade märgistamist ja viitadega tähistamist, radade katmist ja muud sarnast); 2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist; 3) liikumisradade valgustuse edasiarendamist või uuendamist; 4) kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist; 5) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks, liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks ning mille kogumaksumus ei ületa 320 000 eurot, rajamist; 6) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, renoveerimist või rekonstrueerimist. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse: 1) kelgu- ja suusanõlvade uuendamist või rajamist, sealhulgas nõlvade kasutamiseks mõeldud tehnika (näiteks mäetõstuki) soetamist või uuendamist; 2) jõulinnakute uuendamist või rajamist; 3) laste mänguväljakute uuendamist või rajamist; 4) pallimängude välisväljakute uuendamist või rajamist; 5) muude liikumisharrastuse võimalusi laiendavate võimaluste (näiteks kettagolfi raja, välisuisuväljaku) loomist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käeoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusele. (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist. § 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr (1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2023–2026 igas maakonnas kuni kahe tervisespordikeskuse edasiarendamist. (2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate tervisespordikeskuste vahel. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest vähemalt 50%. (4) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. (5) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse. (6) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi puhul tervikuna. (7) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei tohi esitada taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Abikõlblikud kulud on: 1) kulu, mis on algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides, selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav; 2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 3) projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud investeeringu kulud, mille jaoks võetud laenude tagasimakseid tehakse määruse § 8 lõikes 2 sätestatud perioodidel. (4) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane; 2) rahatrahv ja rahaline karistus; 3) kohtumenetluse kulu; 4) laenuintress; 5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon; 6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu; § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Abikõlblikkuse perioodil on neli osa: 1) 1. jaanuar 2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31. detsember 2023; 2) 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2024; 3) 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025; 4) 1. jaanuar 2026 kuni 31. detsember 2026. (3) Abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks ajavahemikuks eraldatud toetus kasutatud, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel.  3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 9. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 10. Toetuse taotlemine (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 11. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. (3) Taotleja peab olema suutlik tasuma oma- ja kaasfinantseeringut ning mitteabikõlblikke kulusid kuni projekti lõppemiseni. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele. (2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed); 2) tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number; 3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga kalendriaasta kohta; 4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta; 5) maaomaniku kirjalik nõusolek arenduste elluviimiseks, kui edasiarendatav tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis. 6) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul; 7) taotleja nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu. (4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri võib sisaldada maakonnas eelisarendavate tervisespordikeskuste järjestust. (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse summa eraldamise otsuste tegemisest. (3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata. § 14. Taotluse hindamine (1) Taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kuni seitse liiget. Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama. (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal; 2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kuidas paranevad ja laienevad liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja; 3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku. (4) Taotlusi hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetussummat iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa kohta võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama. § 15. Taotleja toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine (1) Taotleja toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja (edaspidi tervisespordikeskuste nimekiri) arvamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Tervisespordikeskuste nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui: 1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele. (2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele; 2) taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele; 3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (3) Tervisespordikeskuste nimekirjas oleva taotleja projekti elluviimise toetuse summa otsustab igal aastal kultuuriminister käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14 lõikes 5 nimetatud komisjoni ettepaneku. (4) Mõjuval põhjusel ja toetuse andja nõusolekul on võimalik taotleda iga-aastase toetussumma kasutamise edasilükkamist järgmisesse kalendriaastasse. Taotlus tuleb esitada e-keskkonna kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise aasta viimasel tööpäeval. (5) Juhul, kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirjas olevale taotlejale ettepaneku esitada projekti muudatustaotlus. Muudatustaotlust hindab komisjon käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras. (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus toetuse andja e-keskkonna kaudu. § 16. Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine (1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vajaduse põhjal. Toetuse andja algatab tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel: 1) nimekirjas olev taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta; 2) nimekirjas olev taotleja ei ole käesoleva määruse § 18 kohast aruannet tähtajaks esitanud; 3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik projekti elluviimist jätkata; 4) nimekirjas olev taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud taotlust; 5) käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul; 6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või see on jäetud teadlikult esitamata. (2) Tervisespordikeskuse tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse andja toetuse käesoleva määruse §-s 19 sätestatud korras osaliselt või täielikult tagasi küsida. (3) Kui tervispordikeskus on tervisespordikeskuste nimekirjast välja arvatud: 1) saab esitada täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav tervisespordikeskus; 2) saavad esitada uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus. (5) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 kirjeldatud taotlus käesoleva määruse §-s 10 sätestatu kohaselt ja taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-s 14 sätestatu kohaselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemisel ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatut. 5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus § 17. Toetuse maksmise tingimused Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist toetuse määramise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse jõustumist. Toetussumma määramise otsus tehakse igal kalendriaastal ning toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil. § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. (2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotluse. Komisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras. (3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva. (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks kuuks. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva nende kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise tähtaeg peatub. (6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine (1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks; 2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) kui eraldatud toetus ületab käesoleva määruse § 6 lõikes 3 lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus; 8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 2 toodud tulemuse saavutanud planeeritust varem. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates. (4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava. 7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid; 4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid seitse aastat toetuse saamisest arvates; 5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi; 6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 22. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 3) kontrollima projekti elluviimist; 4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded; 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 23. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust; 4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler