Kiri

From: Jane Orupõld <[email protected]> Sent: Wednesday, November 2, 2022 5:01 PM To: Merle Põld <[email protected]> Subject: Küsimused seoses loovisikute ja loomeliitude seadusega Tere! Eesti Esitajate Liit pöördub Kultuuriministeeriumi poole, et paluda selgitusi seoses loovisikute ja loomeliitude seadusega (LLS). 1) LLS-i erisused §-s 234 kehtivad kuni 31.12.2022 ning alates 01.01.2023 esitatavate loometoetuse taotluste puhul kehtib loometoetuse taotlemisel sissetulekute osas tingimus, et loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu (või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kokku) rohkem kui pool loometoetuse suurusest. Kui vabakutseline loovisik taotleb loometoetust jaanuaris 2023, kas tema sissetulekud detsembris 2022 võivad olla kuni pool 2023.a. palga alammäärast? 2) Loometoetuste maksmiseks 2022. aastaks eraldatud vahendite lõppemisega (nii EEL-il kui Kultuuriministeeriumil) seonduvalt on EEL jätnud loometoetuse pikendamise taotlused rahuldamata (keeldunud loometoetuse pikendamise taotluse rahuldamisest vastavalt LLS § 20 lõikele 4). Antud olukorras oleme viidanud loovisiku õigusele, kus taotluse rahuldamisest keeldumisel LLS § 20 lõike 4 alusel on loovisikul vastavalt LLS § 20 lõikele 5 õigus esitada uus taotlus järgmise aasta toetuse eraldamisel (alates 2023.a algusest). Kas vabakutselisel loovisikul, kelle poolt esitatud loometoetuse pikendamise taotlus jäeti vahendite lõppemise tõttu rahuldamata, on õigus loometoetuse pikendamisele (6 kuud + 6 kuud) või uuele perioodile (6 kuud)? Ja kui tal on õigus uuele pikendatud perioodile, millest alates tuleks arvestada pikendatud perioodi algust – kas eelmise perioodi lõppemisest järgmisest kuupäevast või korduva loometoetuse pikendamise taotluse esitamisest? 3) Vabakutseline loovisik, kes kuulub samal ajal 3 loomeliitu, esitab 2022.a. loometoetuse taotluse kõigile 3 loomeliidule. Üks loomeliit jätab loovisiku loometoetuse taotluse rahuldamata põhjusel, et loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid on lõppenud (LLS § 20 lg 4 alusel) viidates samas loovisiku õigusele esitada uus loometoetuse taotlus vastavalt § 20 lõikele 5. LLS § 18 lõike 2 kohaselt kohustuvad teised 2 loomeliitu maksma loovisikule loometoetust võrdsetes osades. 2023.a. alguses esitab vabakutseline loovisik uue korduva loometoetuse taotluse loomeliidule, kes keeldus tema taotluse rahuldamisest. Kas loovisikul tekib õigus 1/3-le loometoetuse summast ja kuidas arvestada tema loometoetuse perioodi, kus 2 loomeliitu on määranud talle loometoetuse 2022. aastal ja 1 loomeliit määrab toetuse 2023. aastal? 4) LLS § 3 lõige 1 määratleb vabakutselise loovisiku, kelleks on LLS § 2 lõikes 1 märgitud loomealal tegutsev loovisik, kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. Selle aasta jaanuaris, kus toimus loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) esimene lugemine, toodi välja vabakutselise loovisiku kriteeriumina, et loovisik ei ole avalikus teenistuses, ta ei tööta töölepinguga, ta ei ole näiteks juhatuse liige mõnes juriidilises isikus ja läbi selle ei saa näiteks juhatuse liikme tasu. Kultuuriministeeriumi KKK lehel on välja toodud lepingutüübid, mis loometoetuse taotlejale ja saajale on lubatud - ei tohi olla töölepingut, tohib olla võlaõiguslik leping (nagu nt töövõtu-, käsundus-, litsentsi-, autorileping). Kas loometoetuse taotlemisel ja saamisel on juhatuse liikme leping lubatud  juhul, kui selle alusel tasu ei saada või kui selle alusel makstav tasu suurus jääb seadusega lubatud sissetuleku piirmäära? Missuguseid lepinguid on silmas peetud LLS §-s 3 nimetatud töölepinguga sarnase iseloomuga võlaõiguslike lepingutena? LLS § 20 lõige 1 sätestab loometoetuse maksmise lõpetamise tingimused - kui vabakutseline loovisik on esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule või Kultuuriministeeriumile teadlikult valeandmeid või kui vabakutseline loovisik ei vasta enam LLS §-s 16 sätestatud tingimustele. Antud säte võiks lisaks sisaldada tingimust, et loometoetuse maksmise võib lõpetada ka, kui loometoetuse saaja ei vasta LLS § 3 lõikes 1 toodud tunnustele. Antud muudatus annaks LLS-st tuleneva aluse loometoetuse tagasinõudmiseks (LLS § 20 lg 3), kui loometoetuse saaja on toetusperioodil sõlminud töölepingu ja pole sellest loomeliitu või Kultuuriministeeriumit teavitanud (nt hilisema kontrollimise tulemusena on selgunud, et loovisik on loometoetuse maksmise perioodil asunud tööle töölepingu alusel). Kui vaadata LLS § 18 lõiget 9, siis sealt tuleneb vabakutselise loovisiku kohustus teavitada üksnes loomeliitu, kui ta ei vasta LLS § 16 tingimustele. Võimalike kohtuvaidluste vältimiseks võiks antud paragrahvi lisada teavitamise kohustuse ka juhul, kui loovisik ei vasta LLS § 3 lg 1 tunnustele ning lisada loomeliitu mittekuuluvatele loovisikutele kohustus teavitada Kultuuriministeeriumit sellest, kui nad ei vasta LLS tingimustele. Tervitades Jane Orupõld lepingute haldur Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn Tel: 5210758 www.eel.ee