From: Jane Orupõld <
[email protected]>
Sent: Wednesday, November 2, 2022 5:01 PM
To: Merle Põld <
[email protected]>
Subject: Küsimused seoses loovisikute ja loomeliitude seadusega
Tere!
Eesti Esitajate Liit pöördub Kultuuriministeeriumi poole, et paluda selgitusi seoses loovisikute ja
loomeliitude seadusega (LLS).
1) LLS-i erisused §-s 234 kehtivad kuni 31.12.2022 ning alates 01.01.2023 esitatavate
loometoetuse taotluste puhul kehtib loometoetuse taotlemisel sissetulekute osas tingimus,
et loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse
taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga
maksustatavat tulu (või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat
töövõimetuspensioni kokku) rohkem kui pool loometoetuse suurusest. Kui vabakutseline
loovisik taotleb loometoetust jaanuaris 2023, kas tema sissetulekud detsembris 2022
võivad olla kuni pool 2023.a. palga alammäärast?
2) Loometoetuste maksmiseks 2022. aastaks eraldatud vahendite lõppemisega (nii EEL-il kui
Kultuuriministeeriumil) seonduvalt on EEL jätnud loometoetuse pikendamise taotlused
rahuldamata (keeldunud loometoetuse pikendamise taotluse rahuldamisest vastavalt LLS §
20 lõikele 4). Antud olukorras oleme viidanud loovisiku õigusele, kus taotluse rahuldamisest
keeldumisel LLS § 20 lõike 4 alusel on loovisikul vastavalt LLS § 20 lõikele 5 õigus esitada uus
taotlus järgmise aasta toetuse eraldamisel (alates 2023.a algusest). Kas vabakutselisel
loovisikul, kelle poolt esitatud loometoetuse pikendamise taotlus jäeti vahendite
lõppemise tõttu rahuldamata, on õigus loometoetuse pikendamisele (6 kuud + 6 kuud) või
uuele perioodile (6 kuud)? Ja kui tal on õigus uuele pikendatud perioodile, millest alates
tuleks arvestada pikendatud perioodi algust – kas eelmise perioodi lõppemisest järgmisest
kuupäevast või korduva loometoetuse pikendamise taotluse esitamisest?
3) Vabakutseline loovisik, kes kuulub samal ajal 3 loomeliitu, esitab 2022.a. loometoetuse
taotluse kõigile 3 loomeliidule. Üks loomeliit jätab loovisiku loometoetuse taotluse
rahuldamata põhjusel, et loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid on lõppenud (LLS §
20 lg 4 alusel) viidates samas loovisiku õigusele esitada uus loometoetuse taotlus vastavalt §
20 lõikele 5. LLS § 18 lõike 2 kohaselt kohustuvad teised 2 loomeliitu maksma loovisikule
loometoetust võrdsetes osades. 2023.a. alguses esitab vabakutseline loovisik uue korduva
loometoetuse taotluse loomeliidule, kes keeldus tema taotluse rahuldamisest. Kas loovisikul
tekib õigus 1/3-le loometoetuse summast ja kuidas arvestada tema loometoetuse perioodi,
kus 2 loomeliitu on määranud talle loometoetuse 2022. aastal ja 1 loomeliit määrab
toetuse 2023. aastal?
4) LLS § 3 lõige 1 määratleb vabakutselise loovisiku, kelleks on LLS § 2 lõikes 1 märgitud
loomealal tegutsev loovisik, kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu
sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. Selle aasta jaanuaris, kus toimus
loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
(517 SE) esimene lugemine, toodi välja vabakutselise loovisiku kriteeriumina, et loovisik ei ole
avalikus teenistuses, ta ei tööta töölepinguga, ta ei ole näiteks juhatuse liige mõnes
juriidilises isikus ja läbi selle ei saa näiteks juhatuse liikme tasu. Kultuuriministeeriumi KKK
lehel on välja toodud lepingutüübid, mis loometoetuse taotlejale ja saajale on lubatud - ei
tohi olla töölepingut, tohib olla võlaõiguslik leping (nagu nt töövõtu-, käsundus-, litsentsi-,
autorileping). Kas loometoetuse taotlemisel ja saamisel on juhatuse liikme leping lubatud
juhul, kui selle alusel tasu ei saada või kui selle alusel makstav tasu suurus jääb seadusega
lubatud sissetuleku piirmäära? Missuguseid lepinguid on silmas peetud LLS §-s 3 nimetatud
töölepinguga sarnase iseloomuga võlaõiguslike lepingutena?
LLS § 20 lõige 1 sätestab loometoetuse maksmise lõpetamise tingimused - kui vabakutseline loovisik
on esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule või Kultuuriministeeriumile teadlikult
valeandmeid või kui vabakutseline loovisik ei vasta enam LLS §-s 16 sätestatud tingimustele. Antud
säte võiks lisaks sisaldada tingimust, et loometoetuse maksmise võib lõpetada ka, kui loometoetuse
saaja ei vasta LLS § 3 lõikes 1 toodud tunnustele. Antud muudatus annaks LLS-st tuleneva aluse
loometoetuse tagasinõudmiseks (LLS § 20 lg 3), kui loometoetuse saaja on toetusperioodil sõlminud
töölepingu ja pole sellest loomeliitu või Kultuuriministeeriumit teavitanud (nt hilisema kontrollimise
tulemusena on selgunud, et loovisik on loometoetuse maksmise perioodil asunud tööle töölepingu
alusel). Kui vaadata LLS § 18 lõiget 9, siis sealt tuleneb vabakutselise loovisiku kohustus teavitada
üksnes loomeliitu, kui ta ei vasta LLS § 16 tingimustele. Võimalike kohtuvaidluste vältimiseks võiks
antud paragrahvi lisada teavitamise kohustuse ka juhul, kui loovisik ei vasta LLS § 3 lg 1 tunnustele
ning lisada loomeliitu mittekuuluvatele loovisikutele kohustus teavitada Kultuuriministeeriumit
sellest, kui nad ei vasta LLS tingimustele.
Tervitades
Jane Orupõld
lepingute haldur
Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn
Tel: 5210758
www.eel.ee