Kiri

Rahandusministeerium 01.11.2022 nr 2-1/17-0452/6735 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Korteriühistute Liit Eesti Omanike Keskliit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Kaie Kunst 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 24.10.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme „21.2.1.1. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara väärtusega piirkondades“ eesmärkide elluviimiseks. (2) Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks. (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus). (4) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) korterelamute ohutuse tagamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. (2) Määrus panustab järgmiste väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisesse: 1) parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv; 2) süsihappegaasi vähenemine aastas; 3) primaarenergia aastane tarbimine. § 3. Rakendusüksus ja –asutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ja ehitusprojekti vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele ning käesoleva määruse nõuetele; 2) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus; 3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta; 4) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 5) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 14 lõikest 3 ei tulene teisiti; 6) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 7) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 8) projekt – toetuse ja omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele; 10) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 11) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–18 nimetatud tööd; 12) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen; 13) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele. § 5. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. (2) Vaide lahendab rakendusüksus. § 6. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. (2) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine, sealhulgas tehases eelnevalt valmistatud välisseina elementide paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ning nendega kaasnevad tööd; 9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 10) jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine ventilatsioonisüsteemi; 11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 12) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd; 13) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd; 14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine; 15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd; 16) kaugküttevõrguga liitumine; 17) prügimaja ehitamine või rekonstrueerimine; 18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine; 19) punktides 1–18 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, sealhulgas ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine; 20) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 10 lõikele 1; 21) omanikujärelevalve teostamine. (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist. § 8. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõikes 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad käesoleva määruse tingimustele. (2) Abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitamistööde kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse- või pädevustunnistusega isik. (3) Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. (4) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 9 sätestatud nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 10 sätestatud nõuete kohaselt. (5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata tehnilise konsultandi teenuse kulule: 1) kui vastav leping on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist; 2) paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust. (6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 14 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. (7) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 17 ja 18 nimetatud kulu on abikõlblik, kui teostatakse rekonstrueerimistööd vastavalt § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 sätestatule. § 9. Nõuded tehnilisele konsultandile (1) Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev järgmistes valdkondades: 1) käesoleva määruse nõuded; 2) e-toetuse keskkonna kasutamine; 3) ehitisregistri kasutamine; 4) toetuse saaja ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris; 5) korteriühistu juhtimise põhialused. (2) Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks käesoleva määruse tähenduses peab isik olema läbinud asjakohase pädevuskoolituse või koolitused ja koolitaja peab olema hinnanud, et isik on saavutanud vajalikud õpiväljundid. (3) Tehnilise konsultandi koolitaja peab tagama: 1) koolituse läbiviimiseks ja õpiväljundite saavutamiseks piisava õpikeskkonna; 2) koolituse läbiviija pädevuse või töökogemuse lõikes 1 sätestatud valdkonnas. (4) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisale 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu” kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavarühmas; 3) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse; 5) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase; 8) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase. (5) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel. § 10. Tehnilise konsultandi ülesanded (1) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant peab olema kaasatud vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud kui ehitusprojekt on tellitud enne käesoleva määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni. (2) Tehniline konsultant võib sama projekti raames teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 8 lõikes 3 nimetatud pädev isik ning omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumus on võetud ühise pakkumusena. (3) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimiseks ja rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (4) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda taotlejast ja toetuse saajast korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganitesse või olla selle korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega selle korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus. § 11. Abikõlbmatud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; 2) paragrahvi 32 punkti 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu; 3) gaasiküttel kütteseadme paigaldamise kulu. § 12. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mis algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord 12 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 1 sätestatud tähtaega. (3) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a. (4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 7 lõike 1 punktides 19 ja 20 sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva. (5) Lõikes 4 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 13. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisel on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 16 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 eurot ruutmeeter ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 16 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 40 protsenti; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 16 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 16 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 6) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel tehases eelnevalt valmistatud välisseina elementide kasutamisega 40 protsenti; 7) punktis 1 nimetatud asustusüksustes asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva kuni 12 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel nimetatud punktides toodud osakaalust kümme protsenti kõrgem. § 14. Toetuse osakaalu erisus (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 16 lõikes 1 nimetatud juhul on § 13 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks. (2) Väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuse maakonnakeskusi ja Ida- Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta. (3) Lõikes 2 sätestatud piirangut korterelamu asukohale ja § 4 punktis 5 sätestatud ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele ei kohaldata, kui gaasiküttel korterelamu küttesüsteemis asendatakse kütteseade taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või korterelamu ühendatakse kaugküttevõrguga. (4) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest: 1) ehitusprojekti koostamise kulu; 2) tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu, kui lõikest 5 ei tulene teisiti; 3) omanikujärelevalve osutamise kulu. (5) Toetuse osakaal tehnilise konsultandi teenuse kasutamise abikõlblikust kulust on § 27 lõikes 3 sätestatud juhul lõikes 4 sätestatud osakaalust 10 protsenti kõrgem. § 15. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²*K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; 7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K); 8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti; 11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti; 12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav; 13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 17) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest. (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 8) m – meeter; 9) m² – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 16. Toetusega saavutatava tulemuse erisus (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 15 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). (2) Kui toetuse saaja teostab rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tagatakse vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 15 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine. (3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused: 1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. (4) Lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 15 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel §-s 15 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 16 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes. § 17. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varasemalt teostatud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) paragrahvi 15 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud ja § 16 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 18. Toetuse piirsumma (1) Paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot korterelamu kohta. (2) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 19. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt vastava kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahus. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahus. § 20. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda korteriühistu. (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. § 21. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust; 2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise konsultandi vastavalt §-s 10 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 3) võtma projekteerimise, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist. § 22. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik, tema telefoni number ja e-posti aadress; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) paragrahvis 13 ja § 14 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a; 10) põhiprojekt ja §-s 13 ja § 14 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 27 lõikega 4; 11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 15) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse pakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti; 16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 17) paragrahvi 21 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 18) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse korral kaugkütte võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumus; 19) kinnitus, et projektiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju; 20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 23. Taotluse menetlemine (1) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras. (2) Rakendusüksus korraldab vajadusel põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. Ekspertiisi ei tehta § 16 lõikes 2 sätestatud juhul. (3) Üldtingimuste määruse § 6 lõikes 2 nimetatud täiendavaks tähtajaks annab rakendusüksus kuni kümme tööpäeva. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra. (4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) projekt ei panusta toetuse andmise eesmärkide saavutamisse; 2) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavale nõudele ja taotleja ei ole taotluses esinevat puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis. (7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. § 24. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruses sätestatud nõuetele. § 25. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine (1) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel: 1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele pakkumused vastavalt §-le 27; 2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajadusel renoveerimislaenu positiivse otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmiseks 12-kuune tähtaeg arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (4) Taotluse rahuldamisel tekib toetuse saajal õigus taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele pärast kõrvaltingimuse täitmist ja rakendusüksusele kinnituse esitamist kõrvaltingimuste täitmise kohta koos toetatavate tegevuste kulueelarvega rakendusüksuse kinnitatud vormil. (5) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. (6) Kui lõike 2 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistöödele pakkumuste alusel on toetatavate tegevuste eelarve suurenenud, vormistab rakendusüksus lõikes 6 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise. § 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Toetuse summat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni. (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud üldtingimuste määruse § 12 lõikes 3 nimetatud asjaolud, teavitab toetuse saaja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata vastavast asjaolust teadasaamisest arvates. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (7) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tagastab toetuse saaja saadud toetuse otsuses toodud ulatuses. § 27. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine (1) Rekonstrueerimistööde ja § 7 lõike 1 punktides 19–21 nimetatud teenuste hankimisel lähtutakse käesolevas määruses, määruse lisas ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetest. (2) Toetuse saaja lähtub üldtingimuste määruse § 11 lõikes 5 sätestatud ostumenetluse läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest. (3) Kaks või enam toetuse saajat võivad korraldada rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ostumenetluse ühiselt. Nimetatud juhul peab hinnapakkumusest tulenema tööde või teenuste kogukulu korterelamu kohta. Lepingud sõlmivad toetuse saajad eduka pakkujaga eraldi. (4) Toetuse saaja ostumenetlus võib hõlmata rekonstrueerimistöid koos projekteerimisega. (5) Toetuse saaja peab rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks ette nägema mõistliku tähtaja. (6) Toetuse saaja ost, mille maksumus on üldtingimuste määruse § 11 lõikes 5 sätestatud maksumusest väiksem, peab lisaks üldtingimuste määruse § 11 lõikes 7 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel kasutatakse hindamiskriteeriumite seadmisel ja ostu läbiviimisel rakendusüksuse kodulehel avaldatud vorme ja tingimusi; 2) kui omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumused võetakse ühise pakkumusena, peab mõlema teenuse maksumus olema pakkumuses eraldi välja toodud; 3) kui pakkumuste võtjal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated rakendusüksusele. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 28. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel. (3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas. (4) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui ta on rekonstrueerimistööde teostajalt vastu võtnud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui ta on rekonstrueerimistööde teostajalt vastu võtnud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) lõppmakse taotlus, kui ta on rekonstrueerimistööde teostajalt vastu võtnud kõik rekonstrueerimistööd. (5) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksemad kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot. (6) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2029. a. § 29. Maksetaotluse lisadokumendid (1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase; 3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 4) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit; 5) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 6) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud; 7) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 8) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (2) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (3) Lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub § 14 lõikes 2 nimetatud toetuse saajale, kui teostatakse asjakohaseid rekonstrueerimistöid vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. (4) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus esitatud dokumentide vastavust käesoleva määruse nõuetele. § 30. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. § 31. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule rakendusüksuse kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) andmed toetuse maksete kohta; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. (3) Paragrahvis 13 ja § 14 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 6. peatükk Toetuse saaja kohustused § 32. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 2) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist; 3) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele; 4) sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates; 5) sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates. Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused  Majandus- ja taristuministri määrus „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ lisa TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. 1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.3. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta. 1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus ostust ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut ostu korraldamata juhul, kui omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.8. Ostus on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.10. Toetuse saaja avaldab ostu väljakuulutamisel ehitustööde ajakava vormi, mille peavad täitma ja koos pakkumusega esitama kõik pakkujad. Ehitustööde ajakava täitmisel lähtutakse hanketeates sätestatud ehitustööde maksimaalsest lõpptähtajast, mille toetuse saaja on kohustatud igakordselt märkima. 1.11. Toetuse saaja peab lepingu sõlmimisel arvestama Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) 2022/576, 8. aprillist 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 111, 8.4.2022, lk 1—66) artiklis 5k sätestatud piirangut, mis keelab artiklis nimetatud isikutega või nendega seotud ettevõtjatega lepingu sõlmimise. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele; 2.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 kohane maksu või makse võlg. 2.2. Punktis 2.1.2. nimetatud juhul esitab pakkuja vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, esitatakse vastavad tõendid iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne ostumenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata ostust, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele sisulistele nõuetele: 2.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2. 3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja kuni kolme ostuteate avaldamisele eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 3.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4. ja 3.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 4.3. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele välisseina soojustuspaneelid (edaspidi paneelid) ning peab omama viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne ostuteate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste esinemisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases eeltoodetud paneelide kasutamine, esitatakse paneelide tootjaga sõlmitud leping või paneelide tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteerium Pakkumuse maksumus – 100 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal.  24.10.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega kehtestatakse perioodi 2021–2027 korterelamute energiatõhususe toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist, taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava) vahenditest. Energiahinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja oluliselt tõstnud leibkondade eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on võimalik oluliselt vähendada korterelamute energiasõltuvust, maandada hinnašokkide riski ja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajandussektori energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne. Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku kui osalist rekonstrueerimist, mille raames võimaldatakse korterelamu energiatõhustamist koos lokaalse taastuvenergia kasutuselevõtuga. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (teenistussuhe lõppenud). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 32 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala. Määrus kehtestatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme „21.2.1.1. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara väärtusega piirkondades“ ja strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja 1 „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide elluviimiseks. Toetust rahastatakse rakenduskava vahenditest. Toetuse andmisele kohaldatakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus). Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse üldjuhul registri e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõus ei reguleerita nõudeid (finantskorrektsiooni tegemine, taotluse rahuldamata jätmine), kus ei nähta ette erisust nõuetest, mida kehtestatakse üldtingimuste määrusega. Paragrahvis 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja väljund- ja tulemusnäitajad. Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki. Väljund- ja tulemusnäitaja on kooskõlas rakenduskavaga ja toetatavad tegevused panustavad rakenduskavas fikseeritud näitajate saavutamisse. Paragrahviga 3 kehtestatakse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus ning meetme rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Paragrahvis 4 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud „ekspertiisi“ mõiste, mis määruses sätestatud erisuse kohaselt ei kohaldu nõudena üksikute toetatavate tegevuste elluviimisele. „Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud üldjuhul enne 2000. aastat kasutusse võetud ja kasutusel olevatele korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. 2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud enne 2000. aastat ning vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale1 on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad. 1 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf, kättesaadav seisuga 15.9.22. 2 Paragrahvis 5 reguleeritakse vaide esitamist. Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu peale, lahendab toetuse andmise tingimuste kohaselt EIS. Paragrahvis 6 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär (vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi summast ja abi liigist. Määrusest nr 1407/2013 tuleneb, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt omavalitsuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani. Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud. Vähese tähtsusega abi ei ole sarnaste meetmete raames seni antud. Paragrahvis 7 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine, tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ja omanikujärelevalve teostamine. Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude ja tempo tõstmiseks. Tehaseline eeltootmine, st tehases eelnevalt valmistatud välisseina elementide paigaldamine, on selleks hea viis. Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka ettevõtjate 3 toetamist, aga see toetus on kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise automatiseerimiseks ja ekspordiartikli väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi rekonstrueerimine toimub sellisel juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse sademevee kogumissüsteemi paigaldamist vähendamaks sademevee kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka. Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett taaskasutada hoone veevajaduse katmiseks näiteks tualettruumides või pesumasinates. Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid. Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 651 lõike 1 kohaselt käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti või kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist. Hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb ühtlasi tagada soojusvahetiga soojussõlme tsirkulatsioonipumba ümberlülitamise võimalus autonoomsele toitele. Juhul, kui elekter läheb ära, aga tsentraalne kaugküte maja soojasõlme jõuab, saaks näiteks elektrigeneraatoriga või akuga korterelamu tsirkulatsioonipumpa töös hoida ja kaugkütte soojust korterelamu radiaatorites ringelda. Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 15 kohane lifti ehitamine näiteks juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile. Lõike 2 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti elluviimisperioodil vastavalt eelnõu §-le 11. Ei toetata projekti, mis on enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud või milles toodud rekonstrueerimistöödega on alustatud, ehk kui projekti toetatavad tegevused on juba tehtud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud – sellisel juhul on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus toetuseks. Paragrahvis 8 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte vastavalt üldtingimuste määruses sätestatule. 4 Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Kulu abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja toetuse eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt. Lõikes 3 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Lõike 4 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab kehtestatud nõuetele. Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. Lõikes 5 reguleeritakse muuhulgas olukorda, kui tehnilise konsultandi teenust kasutatakse ning vastav leping sõlmitakse enne määruse jõustumist. Nimetatud juhul piirangut tehnilise konsultandi teenuse kulu hüvitamisele ei rakendata. Võimalik toetuse taotleja ei tea ega peagi teadma käesoleva määrusega tehnilisele konsultandile täiendavate pädevusnõuete seadmisest. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Toetuse määrus näeb ette, millistesse tegevustesse peab lepinguline konsultant olema alati kaasatud. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Taotlejaga lepingulises suhtes olevate tehniliste konsultantide arvu ei piirata, samuti on lubatud tehnilist konsultanti vahetada. Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Nõue ei kohaldu juhul, kui teenust ei pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik saada ühtegi pakkumust. Möönduse ajendiks on praktikas tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis pidurdavad või aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal asuvates korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust rekonstrueerimisel, mis viiakse läbi üksikute valitud vajalike töödena. 5 Lõike 6 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Lõike 7 kohaselt on prügimaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine toetatav vaid juhul, kui taotleja projekt hõlmab lisaks hoone energiasäästule suunatud tööde tegemist. Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ei ole toetatav ja kulud abikõlblikud. Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded tehnilise konsultandile. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav üksikute tööde põhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale jõukohane. Lõigetes 1,2 ja 4 kehtestatakse pädevusnõuded ja nende tõendamise viis ning kutsenõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Abikõlbliku tehnilise konsultandina saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerimise nii tehnilistel kui organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid. Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastava teenuse hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga. Lõikes 3 kohaselt peab tehniliste konsultantide koolitaja tagama vajalike õpiväljundite saavutamisele suunatud õpikeskkonna ja pädeva koolitaja. Paragrahvis 10 kehtestatakse tehnilise konsultandi ülesanded. Eesmärgiks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. On otstarbekas, tulenevalt projekti läbiviimise spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et tehnilise konsultandiga sõlmitud leping kehtiks vähemalt projekteerimise ettevalmistustöödest rekonstrueerimistööde elluviimiseni. Lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal EIS. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb korteriomanike huvides. Paragrahvis 11 kehtestatakse abikõlbmatud kulud. Lisaks üldtingimuste määruses kehtestatud kuludele on abikõlbmatu korterelamu laiendamise kulu, v.a lifti, rõdu või varikatuse paigaldamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Samuti puudub EISl võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse väljaehitamine teostatakse näiteks ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on 6 laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Abikõlbmatu on põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Abikõlbmatu on gaasiküttel kütteseadme paigaldamise kulu. Küttesüsteemiga seotud rekonstrueerimistööde kulu on abikõlblik, kui paigaldatav kütteseade ei kasuta gaasi energiaallikana. Euroopa Komisjoni „ei kahjusta oluliselt“ suunistes on toodud, et elektrifitseerimist toetavad tegevused on kooskõlas nimetatud põhimõttega. Taastuvenergia allikate suurendamine võimaldab üle minna taastuvelektrile ning saavutada kliimaneutraalsust. Seega lubab meede eelkõige soojuspumpade paigaldamist. Taotlejale tõendamiskohustust, et kasutatakse taastuvaid energiaallikaid, ei panda. Paragrahv 12 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle igakordne kestus sõltub ehitusprojekti koostamisest, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest ja tehnilise konsultandi kaasamisest tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2027. aastal. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad lepingu, aga tööde alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti. Sätestatav erisus kohalduks väikesemahulise rekonstrueerimise puhul kus tehakse riigihangete registri välised pakkumusmenetlused ja kõrvaltingimusi ei seata. Paragrahvidega 13 ja 14 kehtestatakse toetuse osakaal. Lõike 1 kohaselt on korterelamu terviklahendusena rekonstrueerimise teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui maakonnakeskustes. Sellega antakse toetusele selge regionaalne mõju, milline ootus on nii korteriühistutel kui ka näiteks tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul on vastav osakaal 30%. Juhul, kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud piirangud, näiteks muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes piirkondades 50%. 7 Lisaks on Tallinnas ja Tartu linnas toetuse maksimaalne osakaal 10%-punkti kõrgem teatud toetatavate tegevuste teostamisel - tehases eelnevalt valmistatud välisseina elementide kasutamisel ja lifti ehitamisel. Nimetatud tegevused ei toeta energiatõhususe eesmärki, kuid on olulised hoone kasutatavuse ehk ligipääsetavuse tagamise ja rekonstrueerimise efektiivsema ja innovatiivsema läbiviimise seisukohalt. Lõikes 2 sätestatakse konkreetsetele piirkondadele erisus, mille kohaselt juhul, kui hoones on 12 korterit või vähem, on hoone terviklikul rekonstrueerimisel toetuse osakaal 10% kõrgem ehk vastavalt siis 40% ja 50%. Ühest küljest on erisuse eesmärk suunata väikeste korterelamute elanikke oma hoonet rekonstrueerima. Alla 12 korteriga elamute rekonstrueerimine on väga erandlik, kuna selle suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Teisalt on eesmärgiks mitte suurendada toetuse maksimaalset osakaalu rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest üle 50%. Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt on korterelamu väiksemamahulise rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30%/40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla võimalik teostada rekonstrueerimistöid, näiteks välispiirete soojustamine või ahikütte ja elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks. Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt Maa-Ameti 2021. aasta andmetele on kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2021. aastal 53% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 14%. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2100 eurot ruutmeetri kohta. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini toetuse eesmärke. Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest madala või väga madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ja Ida-Virumaal tervikuna juhul, kui viiakse läbi väiksemaid rekonstrueerimistöid. Mööndus on määratud põhjusel, et senise statistika järgi on sellistes piirkondades rekonstrueerimised pigem erandlikud. Kogu EISi korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on need piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Enamus rekonstrueeritud korterelamuid (75%) on vahemikus 12 kuni 36 korterit elamu kohta. Kuni 12 korteriga elamute rekonstrueerimine on väga erandlik, kuna rekonstrueerimise suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Piirkondades, kus 8 kinnisvara väärtus on madal, on elamute massiline terviklik rekonstrueerimine ebatõenäoline ka käenduste kasutamisel. Sellistes piirkodades rekonstrueeritakse pigem üksikud elamud, kus ühistu on aktiivne ning selle liikmed majanduslikult võimekad ja teadlikud. Pangad on selliste elamute puhul teinud olulisi järeleandmisi riskihindamise põhimõtetes, kuna seni on ühistud olnud laitmatud laenu teenindamises ning EIS on võtnud kohustuse garanteerida laenu kuni 80% ulatuses. On tõenäoline, et praeguses majandusolukorras ei võta pangad liigset riski finantseerimaks ühistuid väga madala kinnisvaraväärtusega piirkondades. Suurem osa omavalitsustest on vananemise ja kahanemise faasis. See tähendab, et tühjenevate korterelamute probleem kasvab ning lisaks Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile hakkavad tugevalt esile kerkima ka teised piirkonnad. Eelkõige avaldub probleem piirkondades, kus korteri turuväärtus on väga madal. Seega tuleb riiklike toetusmeetmetega spetsiaalselt adresseerida neid kinnisvaraväärtusega piirkondi ja kuna terviklik rekonstrueerimine on paljudele korteriühistutele nendes piirkondades üle jõu käiv, siis võimaldatakse neil teha elementaarseid töid, millega siiski ehitiste eluiga pikendada ja turvalist ning tervist säästvat elukeskkonda tagada. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 374 lõike 6 kohaselt loetakse maakonnakeskuseks kohaliku omavalitsuse üksust, mis on maakonnaplaneeringus maakonnakeskusena nimetatud. Maakonnaplaneeringute info on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel (https://maakonnaplaneering.ee/). Lõikes 3 sätestatakse erisus, mille kohaselt gaasiküttel korterelamu küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine või hoone liitmine kaugküttevõrguga toetatava tegevusena on toetatav üleriigiliselt ja ajalise piiranguta hoone kasutuselevõtu aastale. Erisuse sätestamist toetab lisaks majanduslikele ja energeetikaalastele põhjustele Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022-2023, mille punkti 4.9. kohaselt tuleb soodustada gaasikütte vahetamist taastuvenergia lahenduste vastu. Lõigete 4 ja 5 kohaselt kehtestatakse 50%/60% osas toetatavad tegevused. Nendeks on rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. 50%/60% osakaaluga toetust antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Lisaks, kui tehniline konsultant nõustab korraga mitut korteriühistut, kes otsustavad tellida rekonstrueerimistööd ühiselt, on ka konsultandi tegevus mõistlikult eeldades ajamahukam ning seega toetatakse tehnilise konsultandi teenust sellisel juhul 60% toetusmääraga. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada toetuse eesmärkide saavutamist, samuti on toetuse saajate poolt ühiselt elluviidavate rekonstrueerimistööde tellimise puhul võimalik eeldada soodsamaid ehitushindu korterelamu kohta. Paragrahvidega 15 ja 16 kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste saamiseks. 30%/40% osakaaluga toetuse eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute rekonstrueerimise 9 kulutõhususe arvutused2 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide kütteenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%. 30%/40%/50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused3 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused näitasid, et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide kütteenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%. Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside toru välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada. Toetusmäärade 30%/40% ja 30%/40%/50% juures on sätestatud välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis. 2 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026, kättesaadav seisuga 15.09.2022. 3 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3% A4stupotentsiaali_uuring.pdf, kättesaadav seisuga 15.09.2022. 10 Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. Tagamaks energiatõhusate ventilatsioonilahenduste kasutamist on sätestatud minimaalsed soojustagastuse temperatuuri suhtarvud, mis peavad olema tagatud ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkadega. Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga, ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis. 30%/40%/50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks 11 hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. 30%/40%/50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori. Paragrahvi 16 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus, st rekonstrueerimistöid valikuliselt ja üksikuna. Mööndus on suunatud piirkondadele, kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek viia läbi suuremahulisi kompleksseid töid pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka elanike jaoks vastuvõetavam. Rekonstrueerimise hoogustamiseks nendes piirkondades on välja töötatud sobivad käendus- ja laenutooted. Paragrahvi 16 lõigetega 3–6 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad erisused. Lõigete 3 ja 4 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib kohaliku omavalitsuse üksuse seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui näiteks suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise uuringus4 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia 4 Endrik Arumägi, Targo Kalamees. Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041, kättesaadav seisuga 15.09.2022. 12 erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatavat energiasäästu. Lõike 5 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt tagatud. Lõike 6 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh5. Elektri CO2 eriheite tegur on 0,69 tCO2/MWh. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heitme vähenemine piisav, et kompenseerida soojuspumba poolt kasutatava elektri suurenemisest põhjustatud CO2 heitme suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja ehitada kasutades tsentraalset sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi. Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli 2 punktis 41 sätestatud tingimustele. Paragrahvis 17 kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel. Paragrahvi 18 kehtestatakse toetuse piirsumma. Paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 16 lõikes 1 sätestatud juhul toetuse piirsummat ei kehtestata. Suure korterelamu rekonstrueerimisel võib maksimaalse toetussumma sätestamine osutuda takistuseks rekonstrueerimise läbiviimisel ja toetuse lubatud maksimaalse osakaalu kasutamisel. 5 Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017 13 Näitena Mustamäe korterelamu, milles on ca 14000m² suletud netopinda. Prognoos sellise hoone täielikuks rekonstrueerimiseks on ca 9 mln eurot. Kasutamaks maksimaalset toetusmäära 30%, oleks võimalik rekonstrueerimishind 5 mln eurot. Praktikas seab taotleja projektile ülempiiri pank, seda vastavalt korteriühistu laenuvõimele. Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 200 000 eurot korterelamu kohta juhul, kui teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist. See sisaldab nii rekonstrueerimistööde kui ka 50%/60% määraga toetatavate tegevuste (§ 14 lõikes 4 toodud tegevused) summat. Toetuse alammäära ei kehtestata. Maksimaalse toetusumma sätestamisel on lähtutud nii viimaste sarnaste meetmete kogemusest, kus väiksemamahulise rekonstrueerimise keskmine tööde maksumus on 120 000 eurot, toetus 38 000 eurot, 45 majast neljal oli toetuse 100 000 eurot, kui arvesse võetud viimase aasta ehitushindade tõusu. Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema üldjuhul projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringu osaks ei loeta teisi siseriiklikke või välistoetusi. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering on null. Paragrahvis 19 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Lõigete 2 ja 3 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib EIS oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Paragrahviga 20 kehtestatakse nõuded taotlejale. Taotleja peab vastama üldtingimuste määruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Nõuete alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Üldtingimuste määruse § 3 lõikes 2 sätestatud asjakohaseid nõudeid kontrollitakse taotluse menetlemisel. Punktide 3, 5 ja 7 kohased nõuded antud toetusele ei kohaldu. Taotlejaks on korteriühistu ja korteriühistu on mittetulundusühing. Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu. Lõike 2 kohaselt peab korterelamu korteriomanditest enamus olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilised isikud võivad kuuluda ühte perekonda, piiranguid ühisele omandile või ettevõtjale ei sätestata. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Sätestatud piirang on seotud riigiabi andmise reeglitega. Abi andmise küsimus kerkib juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Riigiabi teatis meetmes 14 juriidilistele isikutele abi andmise võimalikkuse osas on ette valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud põhimõttest. Paragrahviga 21 kehtestatakse taotleja kohustused. Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Punkti 1 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav omafinantseering. Paragrahviga 22 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning taotleja või tema esindusõigusliku isiku poolt allkirjastanuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt. Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Lisaks peab taotluses esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuna nõue esitada õiged andmed ei ole täidetud. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud näitajatesse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulud tekkimine peab jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse. Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud kohustuste täitmist, seega on vajalik, et taotleja on toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud. Punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja 15 väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013. a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu. Punkti 13 kohaselt tuleb esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. Punkti 19 kohaselt peab taotleja kinnitama, et toetavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärke. Meetmele rakendub horisontaalse põhimõttena vastavuse tagamine „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Korterelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul võib järeldada, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa energiatõhususega seotud tööde teostamine nagu näiteks soojustamine, soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad küttesüsteemid. 2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega. 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele. 4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada. 5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EHSist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja 16 toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid. 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel paiknevaid hooneid. Paragrahviga 23 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on EIS, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 25 ja 26) kehtestatav menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks 10-tööpäevane pikendamisvõimalusega tähtaeg (lõige 3). Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus (lõige 5 punkt 2). Samuti võib EIS teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Projekti muutmine selle ettepaneku alusel on käsitletav projektis esineva puuduse kõrvaldamisena. Ettepanek taotluses EISi nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul (lõige 6). Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub, samuti ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 7). Paragrahviga 24 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekti valikukriteeriumiks on taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab sekkumise eesmärkidesse ja tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise tingimused ja kord. Regulatsioon tuleneb otseselt üldtingimuste määruse asjakohastest sätetest. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saamine on tingimuslik. 17 Lõigetes 2 ja 3 on sätestatud nõutavad tingimused ja nende täitmise tähtaeg. Lõigete 4–6 kohaselt vormistatakse nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel sellekohane kirjalik kinnitus taotluse rahuldamise otsuse juurde, millega loetakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saamise õigus tekkinuks. Juhul, kui on vajalik ka toetuse summa muutmine, vormistatakse vastav taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus, millega loetakse ühtlasi ka kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise suhtes kinnitus antuks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine on tingimuslik, seda tehakse kui kalendriaasta projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud või taotleja enda eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalus kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetuse summaga projekti ellu viima. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et mõnda asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi ei peeta vajalikuks toetada taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult, see tähendab, et enne vastava otsuse tegemist antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad. Paragrahviga 26 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord kooskõlas üldtingimuste määruse asjakohaste nõuetega. Taotluse rahuldamise otsust on võimalik muuta nii EISi kui ka toetuse saaja algatusel. Lõike 1 kohaselt on EISil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada toetuse summat rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel eduka pakkumuse maksumuse suurenemise võrra võrreldes nende eeldatud maksumusega. Sarnastes meetmetes läbiviidud toetuse saajate ostude põhjal on selge, et tööde eeldatav maksumus võib jääda oluliselt alla eduka pakkumuse maksumust. See omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning toetuse lubatud maksimaalse osakaalu kohaldamist. Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta selle kehtivuse ajal. Peale toetuse viimase osa väljamakset ei ole võimalik enam taotluse rahuldamise otsust muuta. See ei mõjuta toetuse saaja projektijärgseid kohustusi säilitada dokumente ja esitada aruandeid. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla toetuse andmise tingimuste määrusega vastavalt lõigetele 4–6. EIS peab kavandatut hindama ning kontrollima muudatuse asjakohasust sätestatud nõuetele. EIS hindab, kas muutunud asjaoludega projekti on võimalik toetada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määral. EIS võib keelduda otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas toetuse andmise tingimustega või sama mõjus. Lõike 7 kohaselt tuleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel makstud toetus tagastada. Kui taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel on toetus projektile osaliselt või täielikult välja makstud ja tuleb tagasi küsida, lisatakse kehtetuks tunnistamise otsusesse ka toetuse tagasinõue. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid. 18 Paragrahvis 27 reguleeritakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimist kooskõlas üldtingimuste määruse asjakohaste sätetega. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus lähtuda riigihangete registris ostumenetluse läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest. Toetuse saaja ostude juhised järgivad RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde hangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses, sealjuures ei kohaldu neile RHS muul viisil kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides sätestatud. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele kehtivaid üldpõhimõtteid, sh ostu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas. Kogu ostuga seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sealhulgas ostu alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimub elektrooniliselt. Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103. Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada vastav edukas pakkumus ostust ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja ilma uut ostu korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud ettevõtja projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama. Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav EISi poolt eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik ostus ette näha. Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jälg, näiteks keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab olema valmis esitama ka EISile(näiteks hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud asjaoludel muuta. Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja; spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu lepingu perioodi jooksul solidaarselt. 19 Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimisi saab pidada üksnes hinna üle, kui esialgselt pakutud hind on toetuse saaja jaoks liiga kõrge. Kõik kvalifitseerunud ja vastavaks tunnistatud pakkujad peavad saama ühesuguse teabe pakkumuse kohendamise osas hinna vähendamiseks koos selgete juhistega, millised tööd on võimalik pakkumuse maksumusest eemaldada ja seeläbi uuendatud hinnaga pakkumus esitada. Kogu teabevahetus peab toimuma riigihangete registris. Lisa punkti 1.10. kohane ehitustööde detailne ajakava tuleb esitada EISi poolt toetuse saajale ettenähtud ning toetuse saaja poolt ostus avaldatud vormil ning selle esitamise eesmärk on tagada mõistliku tähtajaga ehituslepingud. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saajad seavad ehitustöödele ka ise märkimisväärselt lühikesed tähtajad, samuti pakuvad neid tööde teostajad, ent tegelikult ei ole võimalik sedavõrd lühikese tähtajaga töid teostada ja seega toetatavaid tegevusi ellu viia. Toetuse saajad on kohustatud ostuteates avaldama ehitustööde maksimaalse tähtaja ning pakkujad, kes esitavad eelnimetatud tähtajast lähtuva detailse ajakava, on ajakavas märgitud lõpptähtajaga lepingu täitmisel seotud. Ehituslepingute muutmine eelnimetatud tähtaja pikendamiseks on lubatav üksnes põhjendatud juhul, kui selleks esinevad osapooltest sõltumatud asjaolud. Lisa punktis 2 sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises riigihangete registris ostu ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata. Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja ostu eripärast. Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i, sealhulgas ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub. Samuti puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud nõudeid. Lisa punkti 2.1.1. kohaselt kõrvaldatakse ostust pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt juhul, kui ost teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi lõige 4 tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate tingimuste alusel korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad. Ülalnimetatud toetuse saaja ostu eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja - mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; ostutingimuste määruse lisana kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise. Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis 2.3.2. sätestatud nõuet. Lisa punkt 2.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti 2.1.2. kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest on käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa 20 punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud korteriühistu kui toetuse saaja ostu korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende piisavust hinnata. Kõrvaldamise aluse puudumist saab toetuse saaja kontrollida riigihangete registrist, äriregistrist ja Ametlikest Teadaannetest. Kuna toetuse saajal puudub riigihangete registris tasuta juurdepääs kõikidele vajalikele liidestele, tuleb vastavad tõendid esitada pakkujal (iga isik saab enda kohta päringu tasuta teha). Juhul, kui punkti 2.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal (või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel; selle esitavad pakkujad (vastav juhis: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine- ettevotlus/paringud-toendid/toendite-taotlemine#keskmise-tootasu-toend 6). Lisa punktis 3 sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse riigihangete registris ostu ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 3 alapunktides nimetatud tingimusi tuleb toetuse saaja ostus alati koos kasutada. Lisaks on toetuse saajal võimalik valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 4 sätestatute hulgast. Muid kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja ostus ei kasutata. Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline nõuetekohase ja eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused, mis tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja. Lisa punkti 3.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist võttes välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud. Lisa punkti 3.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse ostu objektiks oleva hoonega võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo, kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine, küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine. Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 6 Kättesaadav seisuga 15.09.2022 21 Lisa punktis 3.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (näiteks ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises. Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust. Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut rolli. Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on. Lisa punktis 4.1. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud kvaliteedijuhtimise sertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. Juhul, kui toetuse saaja ostu maht (olenevalt rekonstrueerimistööde mahust) on väiksemahuline või rekonstrueeritav korterelamu asub keskusest väljas, võiks toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust kuna mõistlikult võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline ost pakkujate puuduva huvi tõttu ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole kohustuslik kasutada. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. Lisa punktis 4.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Lisa punkti 4.3. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse ostu objektiks oleva hoonega võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud tehases eeltoodetud välisseina soojustuspaneele. Lisa punktis 6 on sätestatud hindamiskriteerium, mille alusel osutub edukaks pakkumuseks madalaima maksumusega pakkumus. Pikaaegsele praktikale tuginedes saab öelda, et toetuse saajate ostudes ei ole põhjendatud sätestada muid hindamiskriteeriume kui hind. Eelpool nimetatud kohustuslikud kvalifitseerimistingimused, mida kõik toetuse saajad peavad alati oma korterelamute rekonstrueerimisostudes kasutama, tagavad pädevad ehitustööde teostajad, kelle vahel on parima pakkumuse esitaja põhjendatud selgitada üksnes madalaima maksumuse alusel. 22 Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Eelnimetatud juhul korraldavad korteriühistud ühise rekonstrueerimistööde ostu (volitades ühe enda hulgast riigihangete registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu rekonstrueerimistööde maksumus, samuti esitatakse ühise ostu korral kõigi korterelamute kohta määruse lisa punktis 1.10 nimetatud ehitustööde ajakava. Edukas pakkumus on nimetatud juhul pakkumus, milles toodud korterelamute summeeritud maksumus on madalaim. Lõike 4 kohaselt on meetme raames lubatud ehitus- ja projekteerimisostu läbiviimine. Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel rekonstrueerimisturule siseneda. Lõikes 5 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Säte annab aluse EISile kontrollida, kas lepingu täitmise tähtaja määramisega on kaldutud kõrvale RHS § 3 põhimõtetest ehk kas tegemist võib olla suunatud ostuga läbi ebamõistlikult lühikese tähtaja andmise. Sarnaste meetmete praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus tervikliku rekonstrueerimise tööde teostamiseks on kokku lepitud näiteks 3- või 5-kuune tähtaeg. See ei ole tööde mahtu arvestades eluliselt reaalselt täidetav kokkulepe. Lõikes 6 reguleeritakse riigihangete registri väliselt rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimist. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole toetuse saajal riigihangete registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra. Sätestatud lisatingimuste kohaselt tuleb ostumenetluse läbiviimisel kasutada EISi kodulehel sätestatud vorme ja tingimusi. Nõude eesmärgiks on tagada ostude tegemisel juhindumine ühtlastest halduse- ja finantsjuhtimise põhimõtetest. Sealjuures on oluline, et kulutused oleksid soodsad ehk kulutõhusad, pakkujaid koheldakse võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning ostumenetlus on läbipaistev. Paragrahvidega 28–30 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused, maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Regulatsioon on vastavuses üldtingimuste määruse asjakohaste sätetega. Regulatsioon võimaldab toetuse makse tegemist otse müüjale või töövõtjale. Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab müüja või töövõtja, kelle arve suhtes ülekanne tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt 23 EIS. Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes tingimusel, kui EIS suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega EIS peab hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui EISil tekib selles kahtlusi, siis peab ta toetuse saajat sellest teavitama. Paragrahvi 28 lõike 3 kohaselt makstakse toetust kuni kolme maksena. Investeeringu suurust arvestades on põhjendatud sätestada mitme maksetaotluse esitamise võimalus. Lõigete 4 ja 5 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 70% ja teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja vähemalt 50 000 eurot. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tehtud kulusid tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on näiteks 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse. Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla väiksem kui 10% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse halduskoormuse, kus EIS peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine. Lõikes 6 sätestatakse lõppmakse taotluse esitamise lõpptähtaeg. Tähtaja määramisel on lähtutud üldtingimuste määruse § 26 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmise lõpptähtajast (31.03.2030. a). Paragrahvi 29 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele, kinnitustele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, standardi EVS-EN EVS- EN ISO 16032 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav tehnosüsteemide mürataseme mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Nimetatud mõõdistusprotokollide ja auditit teostaval ettevõttel peab olema vastava tegevuse akrediteering. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel. EIS kontrollib maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sealhulgas toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel. Vajadusel viib EIS läbi paikvaatluse. Paragrahvi 30 kohaselt võib EIS lisaks üldtingimuste määruse asjakohastele sätetele jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata, kui toetuse saaja on jätnud esitamata 24 ekspertiisi. Rekonstrueerimistöid tuleb teostada ehitusprojekti alusel, mille vastavus põhiprojektile kehtestatud nõuetele on kontrollitud ja tõendatud. Paragrahviga 31 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja aruande sisu. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Üksikute tööde tegemisel nimetatud nõue ei kohaldu kuna eeldatavasti teostatakse töid, mis on olulised hoone säilivuse ja ohutuse, mitte niivõrd energiatõhususe seisukohast. Paragrahviga 32 kehtestatakse toetuse saaja kohustused. Punkti 1 kohaselt juhul, kui ehitusprojekti ei esitata taotluse lisadokumendina ehitusprojekti ja rekonstrueerimistööde hilisema koos hankimise tõttu, tuleb see esitada EISile kooskõlastamiseks enne rekonstrueerimistöödega alustamist. Rakendusüksuse ülesandeks on muuhulgas toetuse andmise või mitteandmise otsustamine, sealhulgas toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine. Rakendusüksus peab saama järgida ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme. Punkti 2 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused EISiga enne tööde teostamist. Punktide 4 ja 5 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning EISil on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8) ning komisjoni määrusega (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8— 13). 4. Määruse mõjud Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. 25 Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes, mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Lokaalse taastuvenergia tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude alanemise kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ega käibemaksu. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema konjunktuuriga piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel. Korterelamute rekonstrueerimise toetusel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Määruse väljatöötamisel on kaasatud huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele uuringutele. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. 26 Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 366 mln eurot. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt samaaegselt maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule arvamuse avaldamiseks. 27 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-1303 - Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/98e72303-f6ac-4568-818f-b1d9602eb378 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/98e72303-f6ac-4568-818f-b1d9602eb378?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main