Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 01.11.2022 nr 177 Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ning kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel: Kinnitan taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  Kinnitatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 Lisa Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika 1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja osakaalude alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“. 1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st. 1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks. 1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna ettepanekul. 1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. 1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja). 1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust. 1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. 1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada. 1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. 1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku 100 punkti. 1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem. 1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne taotluses“. 1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1 ja 3 hinnatud hindega 1. 1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3 eest kokku kõrgema hinde.  Kinnitatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud ettepanekutest. 1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt: a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95 ja enam, rahastatakse taotlus 100%-lt; b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 90 kuni 94, rahastatakse taotlus kuni 80% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80 kuni 89, rahastatakse taotlus kuni 70% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; d) kui taotlus on saanud 65 kuni 79 punkti, rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest. 1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. 1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed: 1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht; 1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed; 1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad; 1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused; 1.22.5. eriarvamused nende olemasolul. 1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele; 1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. 1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond. 1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes. 1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga. 2. HINDAMISKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD, OSAKAALUD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes): 1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea. 2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised: 1. Tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40% Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja eesmärkidele, hinnates sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hinnatakse kunstilise programmi professionaalsust, esinduslikkust, põhjendatust, mitmekesisust ja mõjukust. Regionaalsuse aspektis hinnatakse sündmuse toimumise koha põhjendatust, mõju kohalikule elanikkonnale, võimalikult laia piirkondlikku haaret ning sündmusele ligipääsu, samuti konkurentsivõimekust teiste samas piirkonnas ja valdkonnas toimuvate sündmustega. Valdkondliku mõju puhul hinnatakse sündmuse kunstilise programmi ja läbiviimise professionaalsust võrreldes teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlustega sündmustega ning taotletavate tulemuste laiemat ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet.  Kinnitatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 Hinnatakse esinejate professionaalset taset nii valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana, mida kinnitavad komisjoni liikmetena valdkonna eksperdid endi kogemuste, teadmiste ja pädevuse alusel. Samuti hinnatakse selles kontekstis taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi tunnustusi. Hinnatakse Eesti professionaalsete muusikute osakaalu nii kollektiivide, solistide kui ka üksikute interpreetidena kalendriaastas nimetatud sündmustel, sh omaproduktsioonides ja rahvusvahelistes kooslustes. Hinnatakse Eesti heliloojate loomingu valikut, hulka ja esiletoomist programmides, uudisteoste ja olemasolevate teoste osakaalu taotluses kirjeldatud kalendriaasta kunstilises programmis ning Eesti heliloojate esindatust erinevates kunstilistes tegevustes. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas ja kuivõrd tegevused panustavad taotlusvooru eesmärki ehk tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile?  kas taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne tähtsus ning valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?  kas eesti muusikute kaasatus ja eesti muusika osatähtsus tegevustes on kõrge, keskmine või madal v.a. taotlejate puhul, kellel see ei ole žanriliselt võimalik? Hinnete kirjeldus: 5 Sisu vastab täielikult eesmärgile, tulemused on saavutatavad. Rahvuskultuuriliselt ja eesti professionaalse helikunsti seisukohast on tegemist olulise muusikakollektiivi ja/või kontserdikorraldajaga. Professionaalse kontserdikorralduse areng on tagatud. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on kõrge; on olemas nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised tunnustused. Eesti professionaalsete muusikute osakaal tegevustes on kõrge (71 % ja enam). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmides on kõrge; uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt ja/või üle keskmise esindatud. Eesti heliloojad on aktiivselt kaasatud kunstilistesse tegevustesse. Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on olulise tähtsusega, on hea konkurentsivõimega sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. 3 Sisu vastab osaliselt eesmärgile, tulemused on osaliselt saavutatavad. Rahvuskultuuriliselt ja eesti professionaalse helikunsti seisukohast on tegemist keskmise olulisusega muusikakollektiivi ja/või kontserdikorraldajaga. Professionaalne kontserdikorralduse areng toetades konkreetset korraldajat/kollektiivi, edeneb keskmiselt. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on keskmine; on olemas siseriiklikud tunnustused, rahvusvahelised tunnustused puuduvad. Eesti professionaalsed muusikud on tegevustes kaasatud keskmiselt (40 - 70% ulatuses). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmides on keskmine; uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt esindatud. Eesti heliloojad on keskmiselt esindatud kunstilistes tegevustes. Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on keskmise tähtsusega, konkureerib sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. 1 Sisu ei vasta eesmärgile; tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Rahvuskultuuriliselt ja eesti professionaalse helikunsti seisukohast on tegemist madala olulisusega muusikakollektiivi ja/või kontserdikorraldajaga. Professionaalne kontserdikorralduse areng toetades konkreetset korraldajat/kollektiivi, ei edene. Kavandatud tegevuste kunstilised plaanid ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on alla keskmise; siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused puuduvad. Eesti professionaalsete muusikute osakaal tegevustes on madal (alla 40 %). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmides on madal sh uudisteosed puuduvad ja/ või on nende osakaal vähene. Eesti heliloojad ei ole esindatud kunstilistes tegevustes. Ürituse toimumiskoht ja mõju  Kinnitatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on vähese tähtsusega, ei ole konkurentsivõimeline sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. 2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15% Hinnatakse tegevuste läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses sarnaste tegevuste korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust. Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning eritüübiliste ressursside olemasolu tegevuste oskuslikul läbiviimisel. Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, koostööpartnerite olemasolu ning tegevuste läbiviijaga kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab tegevusi ja tagab erinevates aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või kohalike omavalitsuste asutusi, kellelt taotletakse toetust. Hindamisel arvestatakse järgmist:  milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?  kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?  kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on nende panus? Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused. Hinnete kirjeldus: 5 Olemas pikaajaline tegevuste elluviimise kogemus; varasemad tegevused olid edukad, pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne; meeskond vastab täielikult toetuse andja ootustele. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on piisavalt, korraldajaga kokkulepitud panus on paigas ja vastab täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3 Teostajal on vähene eelnev kogemus; eelnevad tegevused olid ellu viidud, kuid pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle keskmise. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on keskmiselt; korraldajaga kokkulepitud panus on olemas, kuid ei vasta täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on keskmiselt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 1 Puuduvad kogemused sarnaste tegevuste korraldajana ja/või eelnevate tegevuste elluviimises, on esinenud puudusi nii finantskäitumises kui üldise haldusvõimekuse tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid ei ole ja/või on vähesed; korraldajaga kokkulepitud panust ei ole võimalik hinnata ja/või on madal; partnerid ei ole piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3. Tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30% Kestlikkuse puhul hinnatakse tegevuste senist kvaliteeti ja stabiilsust nii kunstilises tasemes kui ka korralduses ning uusi ja ajakohaseid erinevaid sihtrühmi kõnetavaid ideid võrreldes varasemate aastate tegevustega. Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse lõikes. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus- ja kommunikatsioonitegevustele taotluse spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Teavitustegevusi ja selle  Kinnitatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 plaani loetakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest selle kaudu toimub valdkonna ja ühiskonna teavitamine tegevustest, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest ning tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes. Hinnatakse muusikakollektiivist taotleja kalendriliselt esitatud tegevusplaani, mis sisaldab teavet kontsertidest, haridusprojektidest, salvestusperioodist, koostööprojektidest, rahvusvahelistest projektidest, samuti erinevatele publikusihtrühmadele, sh regionaalsetele sihtrühmadele ning noortele suunatud tegevusi, lisaks nii olemasolevatele kui ka (uutele) eratoetajatele ning koostööpartneritele suunatud tegevusi. Hinnatakse kontserdikorraldajast taotleja kalendriliselt esitatud tegevusplaani, mis eristab eritüübilised tegevused, nt regulaarse kontserdihooaja, festivali(d), kollektiivi tegevuskava jm avalikkusele suunatud ettevõtmised. Tegevusplaan hõlmab kontserdikorraldusega seotud tegevused, sh üksik- ja koostööprojektid, kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm, läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide ja Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas, erinevatele kuulajasihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi olemasolu ja teostatavust. Komisjon hindab publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust, arvestades sündmuse kunstilist kvaliteeti, teavitustegevuste plaani ning sündmuse toimumise paikade mahutavust. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused?  kas tegevuste ajakava on realistlik?  kas teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ning tegevuste omavaheline koosmõju on kõrge, keskmine või madal?  kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal?  kas taotlejal on kasvupotentsiaali? Kas on kestlikud tegevused, esineb uuenduslikkus ja ajakohasus?  kas muusikakollektiivist taotleja puhul esitatud tegevusplaan, mis hõlmab nii kontserte kui ka muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi, sealhulgas salvestused, koostöö, haridus-, rahvusvahelised projektid, erinevatele sihtrühmadele suunatud tegevused jm, mis tõstab kollektiivi kunstilist taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet on tugev, keskmine või madal?  kas kontserdikorraldajast taotleja puhul on esitatud tegevusplaan, mis hõlmab kontserdikorraldusega seotud tegevusi, sealhulgas üksik- ja koostööprojektid, kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm, läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas, erinevatele kuulaja-sihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi olemasolu ja teostatavust, publiku hulga ja piletimüügi prognoosi on tugev, keskmine või madal? Hinnete kirjeldus: 5 Tegevused on põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud; tulemused on saavutatavad; sündmus on kestlik, taotletavate tegevuste senine kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud kõrge, esitatud on uued ja ajakohased erinevaid sihtrühmi kõnetavad ideed ja/või ideed on ajakohased ja eristuvad teistest sama eesmärgiga sündmustest - vastab täielikult toetuse andja ootustele. Meediaplaan on põhjalik, hõlmatud on lisaks taotluse spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. 3 Tegevused on rahuldaval viisil lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt saavutatavad; sündmuse kestlikkus, varasemate tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui  Kinnitatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 korralduses on olnud keskmine, uued ideed ja ajakohased erinevaid sihtrühmi kõnetavad ideed on keskmised ja/või ideed ei ole piisavalt ajakohased ja/või on samaväärsed teistest sama eesmärgiga sündmustest - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Meediaplaanis esineb puudusi. 1 Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik; sündmuse kestlikkus, varasemate tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud madal, puuduvad uued ja ajakohased erinevaid sihtrühmi kõnetavad ideed ja/või ideed ei ole ajakohased ja/või ei eristu teistest sama eesmärgiga sündmustest - vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega. 4. Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15% Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt taotluses kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega. Hinnatakse publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust; taotluses kirjeldatud eesmärkide mõju ja haaret, kui publikule tagatakse sündmusele tasuta juurdepääs. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma finantseeringut?  kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?  kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemusi?  kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?  kas finantsprognoosid on realistlikud? Hinnete kirjeldus: 5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on pädev. 3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või on eelarves esitatud summad alahinnatud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on keskmiselt pädev. 1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud. Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on üle ja/või alahinnatud.