Kiri

Lugupeetud Kultuuriministeerium 10.08.2022 Riigihankes nr 191335 järelevalvemenetluse lõpetamine Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) kontrollis järelevalvemenetluse raames, kas projekti „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (projekti nr 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004) parteri Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi hankija) raamhankes „Kohvi- ja lõunapauside teenuse tellimine“ (viitenumber 191335) olid minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid sätestatud kooskõlas riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Rakendusüksus tuvastas, et raamhanke nr 191335 alusdokumentides ei ole sätestatud täpseid pakkumuste hindamise kriteeriume, mille alusel selgitatakse iga kord välja edukas pakkumus. Tulenevalt RHS § 30 lg 9 punktist 4 on hankijal kohustus raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides määratleda minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid selgelt, objektiivselt ja läbipaistvalt, sest ainult sellisel juhul on menetluses osalemisest huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba pakkumuse esitamisel. Raamlepingutes ei tohi ette näha üldisi pakkumuste hindamise kriteeriume, mis annavad hankijale võimaluse sisustada kriteeriumi piiramatult ja seda alles minikonkursil. Kui erinevate hankelepingute sõlmimiseks soovitakse kasutada erinevaid hindamiskriteeriume, peavad riigihanke alusdokumentides olema sätestatud reeglid, millistele tunnustele vastavate hankelepingute puhul, milliseid pakkumuste hindamise kriteeriume kasutatakse. Riigihanke nr 191335 raamlepingu projekti punktides 4.3-4.7 on minikonkursside/eduka pakkumuse valiku kriteeriumid sätestatud lahtise loeteluna, st hankijale on jäetud võimalus kasutada ühte või mitut hindamise kriteeriumit, või jäetud eduka pakkumuse valiku kriteeriumid üldse reguleerimata. Hankija ei ole sisustanud ka hindamise kriteeriumite kohaldamise viisi – kuidas hinnatakse toitlustaja asukohta või mida tähendab reageerimise kiirus. Sisustamata on, kuidas (mille alusel) valib hankija soodsaima pakkumuse, kui teenuse hind jääb vahemikku 301 – 9999 eurot. Teenuse tellimisel üle 10 000 euro on minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud jäetud raamlepingu projektis täiesti reguleerimata ning antud hankijale lai otsustusõigus sisustada pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud alles hinnapakkumuste küsimisel. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija on rikkunud RHS § 30 lg 9 p 4. Toetuse saaja on rakendusüksusele maksetaotluses nr 54128 esitanud hüvitamiseks raamhankega nr 191335 seotud kulu summas 504 eurot, mis on tasutud P.DUSSMANN EESTI Osaühingule raamlepingu nr 1.11-19/1046-1 alusel, lepingu ese välismaalaste tööandjate toitlustamine Tallinna 15.03.2019 infopäeval. Raamlepingu punkti 4.5 kohaselt pidi hankija kontaktisik teenuse tellimisel maksumusega 420 eurot (käibemaksuta) küsima täitjatelt võrdlevaid pakkumisi ja valima endale soodsaima pakkumuse. Toetuse saaja on rakendusüksusele esitanud hankija 08.03.2019 e-kirja hinnapakkumuste küsimise kohta, kuid hinnapäringus ei ole kirjas, kuidas (millise hindamise kriteeriumi alusel) valitakse välja soodsaim pakkumus. Toetuse saaja on rakendusüksusele saatnud ka esitatud hinnapakkumused. Kõik kolm raamlepingu partnerit esitasid minikonkursile pakkumuse, kuid madalaima hinnaga (484,80 eurot käibemaksuga) pakkumuse tegi OÜ Matias WB. Hankija tellis teenust aga hinna poolest järgmise pakkuja P. DUSSMANN EESTI Osaühingu käest (hinnaga 504 eurot käibemaksuga). Toetuse saaja selgitas eduka pakkuja valikut järgmiselt: „PPA selgitab, et tellimuse kinnitusest pakkujale (manuses) ei ilmne, mis kaalutlustel on valik tehtud. Täna võrreldes Dussmann Eesti OÜ pakkumist ja OÜ Matias WB pakkumist, siis hakkab silma, et OÜ Matias WB pakkumises on välja toodud käibemaksuga hind kokku summas, aga Dussmanni pakkumises on summa käibemaksuta ja täiendusega, et lisandub käibemaks. PPA saab ainult spekuleerida, et toimunud võib olla inimlik eksimus, kus PPA esindajatele, kes toitlustust tellisid, ekslikult tundus Dussmanni pakkumine soodsam. Paraku kaks ametnikku, kes sellel ajal tellimusega tegelesid on tänaseks PPA-st lahkunud ning kontakt nendega puudub, mistõttu ei ole võimalik tehtut üle kontrollida.“. Seega on ebaselge, milliste pakkumuste hindamise kriteeriumite alusel valiti välja rakendusüksusele esitatud kulu tekkimise aluseks läbi viidud minikonkursil edukas pakkuja. Rakendusüksuse hinnangul on teenust tellitud raamlepingu partneri käest, kelle esitatud pakkumus ei olnud soodsaim ja hankija on minikonkursi korraldamisel rikkunud raamlepingu punkti 4.5. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22⁸ kohaselt, kui sotsiaal- või eriteenuste riigihanke korraldamisel rikutakse RHS-i, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5, 10 või 25 protsenti), välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb ühendmääruse § 228 alusel asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, arvestades asjaolude kaalukuse ning nende menetluste eripära ja erireeglitega.1 Ühendmääruse § 223 lg 7 p 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumendis avaldatud pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või on rakendatud avaldamata hindamiskriteeriumi või selle rakendamise täpsustavaid tingimusi või osakaale. 1 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 11. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91b355fa-7522-4c05-bbdb-02d7a777b222 Ühendmääruse § 223 lg 8 kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine. Riigihankega nr 191335 seoses on rakendusüksus tuvastanud kaks rahalise mõjuga RHS-i rikkumist: 1) raamhankes nr 191335 on minikonkursil igakordselt kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid sätestatud lahtiselt või jäetud üldse reguleerimata; 2) rakendusüksusele esitatud P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kulu tekkimise aluseks läbi viidud minikonkursil rakendati avaldamata hindamiskriteeriumit ja valiti edukaks pakkumus, mis ei olnud kõige soodsam. Rakendusüksus on seisukohal, et mõlema eespool nimetatud RHS-i rikkumise puhul on tegemist ühendmääruse § 223 lg 7 punktis 3 ja § 223 lõikes 8 nimetatud RHS-i rikkumistega analoogsete rikkumistega. Seetõttu on ühendmääruse § 228 alusel asjakohane kohaldada mõlema tuvastatud RHS-i rikkumise eest ühendmääruses analoogsete rikkumiste eest ette nähtud 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Seega rikkumiste eest ette nähtud finantskorrektsiooni määrad ei summeeru ja antud juhtumis jääb kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 10%. Toetuse saaja on raamhanke nr 191335 raamlepingu alusel esitanud rakendusüksusele hüvitamiseks ainult ühe kulu – P. DUSSMANN EESTI Osaühingu arve nr 250587 summas 504 eurot käibemaksuga. Rakendusüksus loeb ühendmääruse § 228 alusel esitatud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 50,40 eurot (504*10%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 42,84 eurot ja riiklik toetus 7,56 eurot. Lisaks on toetuse saaja maksetaotluses nr 54128 esitanud rakendusüksusele hüvitamiseks raamhanke nr 191335 alusel tellitud toitlustusteenuselt Politsei- ja Piirivalveameti töötajate toidult tasutud erisoodustusmaksu summas 12,61 eurot. Kuludokumendi selgituses on kirjas, et erisoodustusmaksualune summa on 19,02 eurot. Arvestades, et raamhanke nr 191335 alusel tekkinud kuludelt on 10% kuludest mitteabikõlblikud, on abikõlblik erisoodustusmaksualune summa 17,12 eurot (19,02*0,9), millelt tasutav erisoodustusmaks oleks 11,34 eurot. Järelikult on partneri tasutud erisoodustusmaksust mitteabikõlblik 1,27 eurot (12,61 eurot – 11,34 eurot), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 1,08 eurot ja riiklik toetus 0,19 eurot. Seega kokku on mitteabikõlbliku kulu summa 51,67 eurot (50,40 eurot raamhanke nr 191335 rikkumine + 1,27 eurot mitteabikõlblikult kulult tasutud erisoodustusmaks), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 43,92 eurot ja riiklik kaasfinantseering 7,75 eurot. Ühendmääruse § 23 lg 4 kohaselt, kui esineb perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 45 nimetatud finantskorrektsiooni tegemise alus ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutuse nõusolekul jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata ja asendada see muu riikliku finantseeringuga. Korraldusasutuse 10.04.2017 juhise „Juhis kuni 1 000 euro tagastustele ja finantskorrektsiooniga viivitamisele“ (edaspidi juhis) kohaselt on mitteabikõlbliku toetuse tagasinõudmise siseriiklikuks piirmääraks 1 000 eurot. Alla selle piirmäära jäävate juhtumite korral võib jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata, kui see vastab juhises toodud tingimustele. Arvestades, et antud juhul kuuluks tagasinõudmisele 51,67 eurot ja ei esine juhises toodud alla 1 000 euro erandi kohaldamist välistavaid asjaolusid, jätab rakendusüksus ühendmääruse § 23 lg 4 ja juhise alusel antud juhtumi puhul finantskorrektsiooni otsuse tegemata ning asendab toetuse muu riikliku finantseeringuga. Seega ei esita rakendusüksus toetuse saajale rikkumisega seotud toetuse osas tagasinõuet ja mitteabikõlblik toetuse osa kaetakse riigieelarvelistest vahenditest ehk muutub toetuse rahastamisallikas. Ühendmääruse § 23 lg 6 alusel vähendatakse rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks registris projekti abikõlblike kulude eelarvet ja vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Rakendusüksus koostab rikkumise teavitamise aruande, fikseerib rikkumise e-toetuste infosüsteemis SFOS ja vähendab mitteabikõlbliku summa 51,67 euro võrra projekti eelarvet, kuid toetuse saajale välja makstavad rahalised vahendid ei vähene. Eeltoodust tulenevalt on raamhankes nr 191335 tuvastatud rikkumiste osas järelevalvemenetlus lõpetatud. Lugupidamisega Kristel Kivijärv jurist riskijuhtimise ja järelevalve talitus toetuste arendamise osakond Riigi Tugiteenuste Keskus 663 1417  Kultuuriministeerium [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.4-11 / 02848 Projekti „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ abikõlblike kulude eelarve vähendamine Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) tegi Kultuuriministeeriumi projekti „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (struktuuritoetuse registris projekti nr 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004; edaspidi projekt) raames otsused, millega luges 64,59 eurot mitteabikõlblikuks kuluks. 10.08.2022 kirjaga (lisa 1) informeeris rakendusüksus, et tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti riigihankes „Kohvi- ja lõunapauside teenuse tellimine“ (viitenumber 191335) riigihangete seaduse rikkumise, mille tõttu luges projekti mitteabikõlblikuks kuluks 51,67 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 43,92 eurot ja riiklik kaasfinantseering 7,75 eurot. 02.09.2022 kirjaga (lisa 2) informeeris rakendusüksus, et tuvastas Siseministeeriumi riigihankes „Trükiteenuste tellimine“ (viitenumber 211715) riigihangete seaduse rikkumised, mille tõttu luges projekti mitteabikõlblikuks kuluks 12,92 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 10,98 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1,94 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 23 lg 4 alusel jättis rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse tegemata ja asendas toetuse muu riikliku finantseeringuga. See tähendab, et Kultuuriministeeriumile projekti raames välja makstavad rahalised vahendid ei vähene. Samas peab Kultuuriministeerium, kes on praegu projekti rakendusasutus, vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikele 2 vähendama siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohenemise toetamiseks“ kinnitatud projekti abikõlblike kulude eelarvet mitteabikõlbliku kulu 64,59 (51,67 + 12,92) euro võrra. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Uusen Riskijuhtimise ja järelevalve talituse juhataja Toetuste arendamise osakond Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340  2 Lisad: 1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.08.2022 kiri; 2. Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.09.2022 kiri Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]  Lugupeetud Kultuuriministeerium 02.09.2022 Riigihankes nr 211715 järelevalvemenetluse lõpetamine Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) kontrollis järelevalvemenetluse raames, kas projekti „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (projekti nr 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004) endine toetuse saaja Siseministeerium (edaspidi hankija) korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Trükiteenuste tellimine“ (viitenumber 211715) (edaspidi raamhange nr 211715) ja selle alusel läbi viidud minikonkursid kooskõlas riigihangete seadusega (edaspidi RHS). 1. Tuvastatud rikkumised 1.1. Minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid Raamlepingus on igakordsete tellimuste esitamiseks (hankelepingute sõlmimiseks) sätestatud järgmine regulatsioon: „4.1. Lepingu täitmine ehk trükiteenuste ostmine toimub vastavalt tellija vajadusele, tellija poolt täitjate vahel korraldatavate minikonkursside ja kaskaadimeetodil põhinevate tellimuste alusel. 4.1.1. Minikonkursi korraldamise all peavad pooled silmas, et trükiteenuste vajaduse tekkimisel esitab tellija täitjatele vastavasisulise hinnapäringu (esitades hinnapakkumise koostamiseks vajalikud andmed ja tellimuse täitmise tingimused) ehk minikonkursi kutse, millele täitjad esitavad omapoolse hinnapakkumise, millede hulgast tellija selgitab välja vastava minikonkursi eduka hinnapakkumise ehk tellimuse täitja. 4.1.1.1. Minikonkursi läbiviimisel lähtuvad pooled punktis 5 sätestatud tingimustest. 4.1.2. Kaskaadimeetodil põhinevate tellimuste all peavad pooled silmas, et kui tellija soovib tellida RHAD tehnilise kirjelduse Lisas 1.1 toodud trükiseid ja seonduvaid trükiteenuseid, siis esmalt pöördub tellija selle täitja poole, kes pakkus tellimuse aluseks olevatele trükistele oma riigihanke pakkumuses odavaima hinna. Kui vastav täitja loobub tellimuse täitmisest, pöördub tellija hinna poolest järgmise täitja poole jne. Samas on tellijal alati õigus eelistada kaskaadimeetodile minikonkurssi ehk õigus korraldada punktis 4.1.1. nimetatud minikonkurss ka RHAD tehnilise kirjelduse Lisas 1.1. nimetatud trükiste tellimiseks. [---] 5.4. Tellija määratleb minikonkursi kutses vähemalt järgneva: [---] 5.4.2. minipakkumuste hindamiskriteerium (vajadusel, vt punkt 5.6); [---] 5.6. Minikonkursi hindamiskriteerium (kas üksnes madalaim hind või lisaks hinnale ka muud asjakohased näitajad) sätestatakse tellija poolt minikonkursi kutses, lähtuvalt tellija vastava hetke vajadustest ja konkreetse tellimusega seotud asjaoludest. RHS § 30 lg 9 punkti 4 (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsiooni) kohaselt kohaldatakse minikonkursile raamlepingus sätestatud korda, kui hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. 02.12.2019 avaldas Rahandusministeerium riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis seisukoha, kus jõuti järeldusele, et direktiivide kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest tulenevalt ei ole RHS-iga kooskõlas selline praktika, kus hindamiskriteeriumid on raamlepingus määratletud üldiselt ja valikulise kataloogina, millest on hankijal võimalik vajadusel, ent raamlepingus sätestamata ja seega kontrollimatute kaalutluste alusel valida igaks minikonkursiks endale rakendamiseks sobivad. Seega on hankijal kohustus raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides anda raamhankest huvitatud ettevõtjatele selgelt ja ammendavalt teada, milliseid konkreetseid pakkumuste hindamise kriteeriume hankija iga kord hankelepingu sõlmimiseks minikonkursil kasutada kavatseb. Minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad olema raamhanke alusdokumentides määratletud selgelt, objektiivselt ja läbipaistvalt, sest ainult sellisel juhul on hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba raamhankele pakkumuse esitamisel. Riigihanke alusdokumentides ei tohi ette näha üldisi pakkumuste hindamise kriteeriume, mis annavad hankijale võimaluse sisustada kriteeriumi piiramatult ja sedagi alles minikonkursi korraldamisel. Kui minikonkursil kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid erinevad raamlepingu sõlmimiseks kasutatud pakkumuste hindamise kriteeriumitest ja hankija soovib kasutada erinevate hankelepingute sõlmimiseks erinevaid pakkumuste hindamise kriteeriume, peavad raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides olema sätestatud ka reeglid, millistele tunnustele vastavate hankelepingute puhul, milliseid pakkumuste hindamise kriteeriume kasutatakse selleks, et ebamäärastel tingimustel ei oleks pakkujaid heidutavat mõju. Kui potentsiaalsetele pakkujatele ei ole ette teada, kuidas minikonkurssidel võitjaid valitakse, ei tea pakkujad, millistel alustel nad teiste raamlepingu partneritega hankelepingutele kandideerima hakkavad ja raamhankest huvitatud ettevõtjad võivad minikonkurssidel kasutatavate ebamääraste pakkumuste hindamise kriteeriumite tõttu loobuda raamhankes osalemisest. Raamlepingu punktis 5.6 on jäetud lahtiseks, kas hankija peab minikonkursil kasutama pakkumuste hindamise kriteeriumina üksnes madalaimat hinda või lisaks hinnale ka muid asjakohaseid näitajaid. Seejuures on raamlepingu punktis 5.6 jäetud üldse reguleerimata, milliseid muid asjakohaseid pakkumuste hindamise kriteeriume lisaks hinnale hankija minikonkurssidel kasutada võib. Hankija on jätnud endale laia otsustusõiguse sisustada pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud alles minikonkursi kutses. RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas, kui hankija hakkab minikonkurssidel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriume ja nende osakaale sisustama alles minikonkursi kutses. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija rikkus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 30 lg 9 punkti 4. Rakendusüksuse seisukoht rikkumise rahalise mõju kohta: Rakendusüksus tuvastas, et kõigil raamhanke nr 211715 alusel läbi viidud minikonkursil oli pakkumuste hindamise kriteerium ainult madalaim hind ehk sama hindamiskriteerium, mis raamlepingu sõlmimiseks korraldatud raamhanke nr 211715 alusdokumentides. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond (edaspidi RRO) on leidnud, et juhul kui minikonkursil kasutatakse ainult raamlepingu sõlmimiseks kasutatud hindamiskriteeriumi, siis võib hindamiskriteeriumite kasutamise lugeda õiguspäraseks tingimusel, et ei ole lisatud uusi kriteeriume. Kuna kõikidel raamhanke nr 211715 alusel läbi viidud minikonkurssidel oli ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse maksumus (madalaim hind), mida kasutati ka raamhankes nr 211715 edukate pakkumuste valikul, ei ole RRO hinnangule tuginedes võimalik seda potentsiaalse rikkumisena käsitleda. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole minikonkurssidel pakkumuste hindamise kriteeriumi sätestamisel RHS-i vastu eksinud. Järelikult puudub raamlepingu punktis 5.6 lahtiselt sätestatud minikonkurssidel kasutatavate pakkumuste hindamise kriteeriumite regulatsioonil tõenäoline rahaline mõju. 1.2. Hankelepingute sõlmimise viis RHS § 30 lg 6 p 2 kohaselt, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija hankelepingu sõlmida osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel. RHS § 30 lg 7 kohaselt tuleb RHS § 30 lg 6 punktis 2 nimetatud võimalus ette näha riigihanke alusdokumentides, näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes. Hankija on raamlepingu punktis 4.1 ette näinud kaks alternatiivset viisi hankelepingute sõlmimiseks: kas minikonkurssi korraldamise tulemusena või n-ö kaskaadimeetodil ehk küsides hinnapakkumust ainult selle raamlepingu partneri käest, kes pakkus tellitavatele trükistele raamhankele esitatud pakkumuses madalaimat hinda. Samas on hankija raamlepingu punktis 4.1.2 sätestanud, et tal on alati õigus eelistada kaskaadimeetodile minikonkurssi. Selline raamlepingu regulatsioon ei vasta RHS § 30 lõikele 7, sest riigihanke alusdokumentides puuduvad objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt otsustab hankija minikonkursi korraldamise kasuks. Ainuüksi lause, et hankijal on alati õigus korraldada minikonkurss kaskaadimeetodi kasutamise asemel, ei täida RHS § 30 lõikest 7 tulenevat nõuet. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija rikkus RHS § 30 lg 6 punkti 2 ja § 30 lg 7. Rakendusüksuse seisukoht rikkumise rahalise mõju kohta: Rakendusüksus kontrollis, et kõik rakendusüksusele hüvitamiseks esitatud kulud on tekkinud minikonkursi läbiviimise tulemusena ja hankija ei ole kaskaadimeetodit kasutanud. Kuivõrd hankija on andnud raamlepingu pooltele võimaluse konkureerida hankelepingutele läbipaistvate ja kontrollitavate minikonkursside alusel ning ei ole pöördunud hinnapakkumuse küsimiseks ainult ühe raamlepingu partneri poole (nagu kaskaadimeetod võimaldab), on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 30 lg 6 punkti 2 ja § 30 lg 7 rikkumisel puudub rahaline mõju, sest on vähetõenäoline, et rikkumine mõjutas pakkujate ringi või menetluse lõpptulemust. Toetuse saaja on 04.08.2022 rakendusüksusele kinnitanud, et raamhanke nr 211715 alusel rakendusüksusele rohkem kulusid hüvitamiseks ei esitata. 1.3. Tellimuse esitamine vabalt valitud raamlepingu partnerile Hankija on raamlepingu punktis 4.2 sätestanud järgmise regulatsiooni: „4.2. Sõltumata punktis 4.1. sätestatust, on tellijal kooskõlas RHS § 30 lõikega 8 õigus erandkorras esitada tellimus vabalt valitud täitjale juhul, kui selle ühekordse tellimuse maksumus on väiksem kui 150 (ükssada viiskümmend eurot) käibemaksuta ning tellijal ei ole seejuures tulenevalt tekkinud olukorrast võimalik või otstarbekas minikonkurssi läbi viia või RHAD tehnilise kirjelduse Lisas 1.1. toodud trükiste puhul kaskaadimeetodit rakendada. Tellija ei tohi tellimusi kunstlikult tükeldada eesmärgiga kasutada käesolevas punktis sätestatud erandit.“. RHS § 30 lg 8 kohaselt võib hankija RHS § 30 lõikes 6 nimetatud raamlepingus (ehk raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga ja milles on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused) sätestada hankelepingu sõlmimise tingimuse, mille kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. Rakendusüksus tuvastas, et hankija ei ole raamlepingus sätestanud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi. See tähendab, et tegemist on n-ö lahtiste tingimustega raamlepinguga, mille puhul ei ole õiguspärane RHS § 30 lõikes 8 nimetatud erandi kasutamine. Kuivõrd hankija on lahtiste tingimustega raamlepingu punktis 4.2 näinud ette võimaluse esitada tellimusi vabalt valitud raamlepingu partnerile, on hankija sellega rikkunud RHS § 30 lg 8. Kui RHS § 30 lõikes 8 sätestatud erandi kohaldamine ei ole õiguspärane, peab hankija hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu poolte vahel läbi viima minikonkursi. RHS § 30 lg 9 punkti 1 kohaselt peab hankija minikonkursi korraldamisel tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapooleks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita. Kuivõrd raamlepingu punkt 4.2 ei ole RHS § 30 lõikega 8 kooskõlas, ei ole hankijal õigust esitada tellimusi vabalt valitud raamlepingu partnerile. Seega on hankija rikkunud ka RHS § 30 lg 9 punkti 1. Rakendusüksuse seisukoht rikkumise rahalise mõju kohta: Rakendusüksus kontrollis, et kõik rakendusüksusele hüvitamiseks esitatud kulud on tekkinud minikonkursi läbiviimise tulemusena ja hankija ei ole raamlepingu punktis 4.2 sätestatud erandit kasutanud ega vabalt valitud raamlepingu partneri poole tellimusega pöördunud. Kuivõrd hankija on andnud raamlepingu pooltele võimaluse konkureerida hankelepingutele läbipaistvate ja kontrollitavate minikonkursside alusel ning ei ole pöördunud hinnapakkumuse küsimiseks ainult ühe raamlepingu partneri poole (nagu raamlepingu p 4.2 võimaldab), on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 30 lg 8 ja § 30 lg 9 punkti 1 rikkumisel puudub rahaline mõju, sest on vähetõenäoline, et rikkumine mõjutas pakkujate ringi või menetluse lõpptulemust. Toetuse saaja on 04.08.2022 rakendusüksusele kinnitanud, et raamhanke nr 211715 alusel rakendusüksusele rohkem kulusid hüvitamiseks ei esitata. 1.4. Minikonkurssidel kasutatavad kvalifitseerimise tingimused Hankija on raamlepingu punktis 5.3.3 sätestanud järgmise regulatsiooni: „5.3. Tellijal on minikonkursi läbiviimisel: [---] 5.3.3. õigus lähtuvalt minikonkursi esemest täitjatele vajaduse korral kehtestada ühekordseid (s.o minikonkursi põhiseid) kvalifitseerimise kriteeriumeid. Nõutavad kriteeriumid, kui tellija soovib neid kehtestada, nimetab tellija minikonkursi kutses;“. RHS § 30 lg 10 (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsiooni) kohaselt võis hankija esitada nõuded pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil. RRO on selgitanud, et RHS ei näe ette, et minikonkursil kohaldatavad kvalifitseerimise tingimused saavad olla raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides sätestatud lahtiselt. RHS § 30 lõikes 10 ei ole sätestatud, et hankija võib pakkujate täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi esitada alles minikonkursi kutses. Antud juhul on hankija raamlepingu punktis 5.3.3 näinud ette õiguse kehtestada raamlepingu pooltele minikonkursi kutses ühekordseid (minikonkursi põhiseid) kvalifitseerimise kriteeriume, kuid jätnud analoogselt minikonkursil kasutatavate pakkumuste hindamise kriteeriumitega täiesti reguleerimata, milliseid kvalifitseerimise tingimusi ja millisel juhul on hankijal õigus minikonkursil kehtestada. Seega on hankija rikkunud RHS § 30 lg 10. Rakendusüksuse seisukoht rikkumise rahalise mõju kohta: Rakendusüksus kontrollis, et kõigil viiel minikonkursil, mille alusel on rakendusüksusele kulusid hüvitamiseks esitatud, ei ole hankija raamlepingu punktis 5.3.3 sätestatud võimalust kasutanud ega pakkujatele minikonkurssidel täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi seadnud. Kuivõrd hankija ei ole raamlepingu punktis 5.3.3 sätestatud õigust kasutanud ega pakkujatele minikonkurssidel täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi sätestanud, on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 30 lg 10 rikkumisel puudub rahaline mõju, sest on vähetõenäoline, et rikkumine mõjutas pakkujate ringi või menetluse lõpptulemust. Toetuse saaja on 04.08.2022 rakendusüksusele kinnitanud, et raamhanke nr 211715 alusel rakendusüksusele rohkem kulusid hüvitamiseks ei esitata. 1.5. Minikonkursil pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine Rakendusüksus tuvastas, et maksetaotluses nr 62397 esitatud kulu (summas 258,31 eurot) aluseks läbi viidud minikonkursil edastas hankija minikonkursi kutse ainult kolmele raamlepingu partnerile - Trükiteenused OÜ-le, aktsiaseltsile Kuma ja AS-ile Ecoprint. Samas on raamleping sõlmitud viie pakkujaga. Seega oleks hankija pidanud minikonkursi kutse edastama ja andma võimaluse pakkumuse esitamiseks ka Osaühingule Paar ja Ellington Printing OÜ-le. Toetuse saaja selgitas, et minikonkursi kutse edastati ainult kolmele raamlepingu partnerile inimliku eksituse tõttu. RHS § 30 lg 9 p 1 kohaselt peab hankija minikonkursi korraldamisel tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita. Kuivõrd hankija ei edastanud maksetaotluses nr 62397 esitatud kuluga seotud minikonkursil pakkumuse esitamise ettepanekut kõigile raamlepingu osapooltele, rikkus hankija sellega RHS § 30 lg 9 p 1. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 1 kohaselt kohustub toetuse saaja järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Algselt oli projektis toetuse saaja Kultuuriministeeriumi asemel Siseministeerium, kes on hankija RHS-i tähenduses. Seega pidi hankija raamhanke nr 211715 ja kõik minikonkursid läbi viima kooskõlas RHS-ist tulenevate nõuetega. Kuivõrd hankija rikkus RHS-i, ei täitnud toetuse saaja ka STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. Rakendusüksuse seisukoht rikkumise rahalise mõju kohta: Rakendusüksuse hinnangul ei ole tegemist formaalse RHS-i rikkumisega, sest kaks raamlepingu partnerit ei saanud võimalust minikonkursil oma pakkumust esitada. Seetõttu esineb tõenäosus, et juhul, kui nad oleksid saanud minikonkursil osaleda, oleksid nad võinud esitada edukast pakkujast odavama hinnaga pakkumuse ja osutuda ise edukaks pakkujaks. Mis omakorda tähendab, et hankija oleks võinud hankelepingu sõlmida teise maksumusega ja esineb oht, et hankija on oma tegevusega kahjustanud Euroopa Liidu eelarvet. Seega esineb RHS § 30 lg 9 punkti 1 rikkumisel tõenäoline rahaline mõju.  2. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) sätestatud ulatuses. Antud juhtumis on tuvastatud üks rahalise mõjuga RHS-i rikkumine - maksetaotluses nr 62397 esitatud kulu (summas 258,31 eurot) aluseks läbi viidud minikonkursil edastas hankija minikonkursi kutse ainult kolmele raamlepingu partnerile, kuigi pidi kutse edastama kõigile viiele raamlepingu partnerile. Tegemist on rikkumisega, mille finantskorrektsiooni määr tuleb leida ühendmääruse § 228 alusel. Ühendmääruse § 22⁸ kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5, 10 või 25 protsenti), välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul on ühendmääruse § 228 alusel asjakohane ja põhjendatud kohaldada punktis 1.5 nimetatud RHS-i rikkumise eest 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 3. Alla 1 000 euro tagastuse erandi kohaldamine RHS § 30 lg 9 punkti 1 rikkumisega seotud kulu on esitatud maksetaotluses nr 62397. Tegemist on AS-ile Ecoprint saatelehe-arve nr 20030186 alusel tasutud kuluga summas 258,31 eurot kohanemisprogrammi kahepoolsete infovoldikute (ENG-EST) 2 000 tk trükkimise eest. Rakendusüksus loeb ühendmääruse § 228 alusel eespool nimetatud kulust mitteabikõlblikuks 5% ehk 12,92 eurot (258,31*5%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 10,98 eurot ja riiklik toetus 1,94 eurot. Ühendmääruse § 23 lg 4 kohaselt, kui esineb STS §-s 45 nimetatud finantskorrektsiooni tegemise alus ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus, võib korraldusasutuse nõusolekul jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata ja asendada see muu riikliku finantseeringuga. Vastavalt korraldusasutuse 10.04.2017 juhisele „Juhis kuni 1 000 euro tagastustele ja finantskorrektsiooniga viivitamisele“ (edaspidi juhis) on mitteabikõlbliku toetuse tagasinõudmise siseriiklikuks piirmääraks 1 000 eurot. Alla selle piirmäära jäävate juhtumite korral võib jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata, kui see vastab juhises toodud tingimustele. Arvestades, et antud juhul kuuluks tagasinõudmisele 12,92 eurot ja ei esine juhises toodud alla 1 000 euro tagastuse erandi kohaldamist välistavaid asjaolusid, jätab rakendusüksus ühendmääruse § 23 lg 4 ja juhise alusel antud juhtumi puhul finantskorrektsiooni otsuse tegemata ning asendab toetuse muu riikliku finantseeringuga. Seega ei esita rakendusüksus toetuse saajale rikkumisega seotud toetuse osas tagasinõuet ja mitteabikõlblik toetuse osa kaetakse riigieelarvelistest vahenditest ehk muutub toetuse rahastamisallikas. Ühendmääruse § 23 lg 6 alusel vähendatakse rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks registris projekti abikõlblike kulude eelarvet ja vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Rakendusüksus koostab rikkumise teavitamise aruande, fikseerib rikkumised e-toetuste infosüsteemis SFOS ja vähendab mitteabikõlbliku summa 12,92 euro võrra projekti eelarvet, kuid toetuse saajale välja makstavad rahalised vahendid ei vähene. Eeltoodust tulenevalt on raamhankes nr 211715 ja selle alusel läbi viidud minikonkursil tuvastatud rikkumiste osas järelevalvemenetlus lõpetatud. Lugupidamisega Kristel Kivijärv jurist riskijuhtimise ja järelevalve talitus toetuste arendamise osakond Riigi Tugiteenuste Keskus 663 1417