Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 18 Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 13 asendatakse arv „1 175 000“ arvuga „1 350 000“; 2) paragrahvi 20 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suuruse arvutamisel juhindutakse 2021.–2022. aastal toetuse eraldamisel treeningtundide summast 1 175 000.“; 3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suuruse arvutamisel juhindutakse alates 2023. aastaks toetuse eraldamisest treeningtundide summast 1 350 000.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega suurendatakse treeningtundide summat, mille alusel arvutatakse treeneri tööjõukulu toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suurus, 1 175 000 treeningtunnilt 1 350 000 treeningtunnini. Kõnealune muudatus pidurdab toetuse saajate omaosaluse järsu kasvu ning tagab toetusmeetme jätkusuutlikkuse. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ja personali- ja õigusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi treeneri toetuse kord) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 06.05.2022, 6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1 – treeneri toetuse korra paragrahvi 7 lõikes 13 asendatakse arv „1 175 000“ arvuga „1 350 000“. Tegemist on treeningtundide summaga, mille alusel arvutatakse toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suurus. Kui taotluseid esitatakse nimetatud summast suuremas ulatuses, väheneb vastavalt toetuse osakaal ja suureneb toetuse saaja omaosaluse suurus treeneri tööjõukulu katmisel. 2022. aastal on toetuse suurus 24-treeningtunnise nädalakoormusega töötava treeneri kohta 600 eurot kuus. Treeneri toetuse korra kohaselt tuleb sellises mahus toetatavale treenerile tagada 1 020 euro suurune brutokuupalk. Toetus moodustab käesoleval aastal treeneri tööjõukulust 43,96% ja spordialaliidu, -klubi või -kooli omaosaluseks jääb 56,04%. 2022. aastaks toetuse saamiseks esitati taotluseid 1 360 344 treeningtunni ulatuses ning on prognoositav, et see tõuseb veelgi, mistõttu on vaja määruses välja toodud treeningtundide arv viia vastavusse tegelikkusega. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Vabariigi Valitsus on otsustanud treenerite miinimumtasu tõsta 1400 euroni. Nii treeningtundide arvu kui ka miinimumtasu tõstmiseks on Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarves treeneri toetuse maksmiseks ette 4 500 000 euro võrra suurem summa, kui käesoleva aasta eelarves. Eelnõu punkt 2 – treeneri toetuse korra rakendussätteid ehk paragrahvi 20 lõiget muudetakse, et tagada õigusselgus selles, et aastateks 2021-2022 toetuse maksmisel lähtutakse treeningtundide arvust 1 175 000. Eelnõu punktis 3 nähakse ette, et uut treeningtundide piirmäära kohaldatakse esimest korda 2023. aastaks eraldatava toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suuruse arvutamisel. Kuigi kavandatav muudatus jõustub 2022. aastal, ei arvutata selle alusel ümber käesolevaks aastaks eraldatud toetust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus puudutab kõiki toetust saavaid spordialaliite, spordiklubisid ja spordikoole. 2022. aastaks on tunnistatud treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele vastavaks 408 spordialaliidu, -klubi ja -kooli taotlus. Kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. detsembri seisuga 291 869, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid ja asutusi 0,14%. Spordiregistris on andmed kokku 3 380 spordiorganisatsiooni ja -kooli kohta, millest 408 organisatsiooni ja kooli moodustavad 12,1%. Toetuse taotlejate näol on seega tegemist pigem väikese sihtrühmaga. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse muudatusega, sest 2022. aastal makstakse toetus neile välja plaanitust suuremas summas. Kui seni kehtiv piirmäär jääks püsima ja riik lisaks süsteemi lisaraha kohustaks see toetust saavaid spordiorganisatsioone ja - koole ka treenerite palka sama protsendi võrra tõstma. Treeningtundide piirmäära tõstmine ja toetusmeetme eelarve suurendamine tähendab kõikidele toetuse saajatele suuremat toetussummat iga taotluse kohta kui senise süsteemi kehtima jäämise korral. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud Muudatus mõjutab Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel toetuse andjana tegutseva Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse eelarvet. Kuna mõjutatud on vaid üks riigi osalusel asutatud sihtasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Treeneri toetuse korra § 7 lõike 12 kohaselt võib toetuse andja kasutada kuni 0,5% treenerite tööjõukulu katteks ettenähtud vahenditest järelevalve teostamisega kaasnevate kulude katteks. Kuna lisaks treeningtundide piirmäära tõstmisele suurendatakse toetusmeetme eelarvet, suureneb ka Spordikoolituse ja - Teabe Sihtasutusele järelevalveks ette nähtud summa. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetusmeetme eelarvet suurendatakse 4 500 000 euro võrra. Täiendavad vahendid eraldatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.  6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on koostatud koostöös Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega.