Kiri

Teie 18.10.2022 nr 1-11/1791-1, KUM/22- Kultuuriministeerium 1120/-2K [email protected] Meie 10.11.2022 nr 8-2/7296 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kultuuriministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks rahvaraamatukogude seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 p 4 (§ 101 lg 2) – palume eelnõust jätta välja kavandatava § 101 lõige 2, kuna tegemist ei ole seaduse tasandi regulatsiooniga. Selle, et ametnikud, kes vastutavad halduslepingu sõlmimise eest, suudaksid ette näha kõikvõimalikke ohukohti ja need halduslepingusse kirja panna, saab tagada läbi ametnike koolituse ning selleks ei pea ette nägema seadusesse üksikasjalikku regulatsiooni. Lisaks eelnevale võib halduslepingu sisu olla tulevikus vajalik muuta ning see võib tuua omakorda kaasa vajaduse muuta seadust. Kui olukorda on võimalik lahendada õigusliku sekkumiseta, tuleb eelistada muud lahendust. Vajadusel saab seletuskirjas tuua juhisena välja pidepunktid, mida peaks lisaks halduskoostöö seaduses sisalduvale regulatsioonile vastava halduslepingu puhul silmas pidama. 2. Eelnõu § 1 p 4 (§ 101 lg 6) – eelnõu kohaselt hindab taotlust ja teeb toetuse määramise otsuse valdkonna eest vastutav minister, kui toetust taotleb isik, kellega on sõlmitud haldusleping toetuse taotlemiseks, määramiseks, kasutamise kontrolliks ja tagasinõudmiseks. Palume nimetatud regulatsiooni täiendada selliselt, et kõnesoleval juhul kontrolliks toetuse kasutamist ning nõuaks selle tagasi samuti valdkonna eest vastutav minister. II. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõjude kohta 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiitsministeeriumi märkustega. Helen Uustalu, 6208 257, [email protected] Joel Kook Airi Kapanen Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 14.10.2022 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seadus Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tagab“ sõnaga „vähemalt“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 31−33 järgmises sõnastuses: „(31) Riigieelarves võib ette näha toetusprogrammi rahvaraamatukogule ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, eelkõige raamatukogu- ja muude avalike teenuste paremini kättesaadavaks ja ligipääsetavaks tegemiseks, rahvaraamatukogu ruumide kohandamist kogukonnategevusteks, elanike aktiivse osaluse toetamiseks kogukonna, kohalikus ja riigielus ning keskkonnasäästlikkuse ja regionaalpoliitika edendamiseks. (32) Rahvaraamatukogule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 nimetatud programmi raames toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (33) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 nimetatud programmi toetusvooru jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, korra ning omaosaluse suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise“ sõnadega „lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud kulude jaotamise täpsemad tingimused ja“; 4) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Halduskoostöö (1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 31 nimetatud programmi raames toetuse taotlemise, määramise, kasutamise kontrolli ja tagasi nõudmise sellisele avalik-õiguslikule juriidilise isikule või mittetulundusühingule, kellel on teadmised, oskused ja võimekus nii raamatukogunduse valdkonnas kui ka toetusprogrammi elluviimisel. (2) Halduslepingus nähakse lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatule ette toetusprogrammi elluviimise ülesanded, nimetatud tegevuseks ettenähtud riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve, sealhulgas toetusest kaetavate tööjõu- ja halduskulude osakaal, nõuded ülesannet täitvale töötajale ja toetuse kasutamise aruande esitamise kord, ning halduslepingu lõpetamise alused. (3) Halduslepingu lõpetamise soovist tuleb ette teatada vähemalt kuus kuud. (4) Järelevalvet käesoleva paragrahvi kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teeb Kultuuriministeerium. 1 (5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab jätkata haldusülesande täitmist, on täitmise edasine korraldaja Kultuuriministeerium. (6) Kui taotlusvoorus soovib osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isik, hindab tema esitatud taotlust ja teeb toetuse määramise otsuse valdkonna eest vastutav minister.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus .. 2022. a nr 2  Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 14.10.2022 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse rahvaraamatukogu seaduses (RaRS) raamatukogu ajakohastamise ja senise olemuse muutmise vajalikud muudatused. Samuti nähakse ette riiklik rahastus ning võimalus anda projektivooru läbiviimise ülesanne Kultuuriministeeriumilt valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Eelnõu muudatuste lühikokkuvõte • Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus ajakohastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis, • Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, • Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks ajakohased võimalused raamatuid tellida ja kätte saada talle mugavas kohas ja viisil, • Soodustada nii raamatukogude vahelist kui ka raamatukogu ja muude asutuste koostööd, • Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, • Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks, • Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Ajakohane ja uuenduslik rahvaraamatukogu tähendab näiteks • tänapäevase tehnikaga ja sisustusega raamatukoguruumid, nagu näiteks rühma- ning kaugtööruumid, lastealad, töötoad (video- ja helituba), mis võimaldavad kasutada mitmekülgseid uuenduslikke kogukonnale olulisi teenuseid (video salvestamine, kohalik taskuhääling, reklaamplakati ja 3D-printimine) ja mida iga üksikisik endale lubada ei saa ega olekski säästlik (nt Viimsi raamatukogu, Narva Keskraamatukogu); • multifunktsionaalsed ruumid hübriidürituste korraldamise võimekusega, kus liigutatavad riiulid võimaldavad kiiresti muuta lugemisala alaks, mis laiendab ruumi kasutamise võimalusi avalikkusele suunatud tegevuste aga ka mõttevahetuste ja arutelude korraldamiseks (raamatuklubi, keelekohvik, arutelud kohalikele aktuaalsetel teemadel); • laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti (nt Viljandi Linnaraamatukogu); • avatud raamatukoguteenuse rakendamine (pikemalt avatud iseteenindusega raamatukoguruum). Teenus võimaldab ligipääsu raamatukogu ruumidesse ja selles töötamiseks või raamatute laenutamist raamatukogu ruumist raamatukogu töövälisel ajal. Teenus arvestab kasutajate vajadust töötada raamatukogus hommikul enne raamatukogu avamist või peale selle sulgemist. Näiteks, Kärdla Linnaraamatukogu on avatud iga päev kell 6.00–22.00, millest igal tööpäeval neli tundi nii hommikul kui ka õhtul saab lugeja iseteenindusvõimalusena kasutada ruumi ja laenutada väljaandeid. Laupäeval ja pühapäeval ongi nimetatud ajavahemikul ainult iseteenindusvõimalus; 1 • raamatukogude koostöö ja teenuste sidus arendus tagab lugejale lihtsalt ning mugavalt vajalike väljaannete tellimise lugejale sobivasse raamatukokku, pakiautomaati või kulleriga koju. Ajakohane raamatukogu panustab inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisse ja heaolusse, on kasutajatele ligipääsetav, nähtav ja asub käiguteel, et pakkuda inimestele mitmekülgset ning paindlikku keskkonda oma tegevuste ja sündmuste korraldamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244), personali- ja õigusosakonna nõunik Helen Kranich ([email protected], 628 2231), kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats ([email protected], 628 2259) ja kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ([email protected], 628 2210). Eelnõu toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punktiga 8.5 „Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks“. Eelnõus kirjas oleva raamatukogude uuendamise riikliku rahastamise idee seadustamisele ei koostatud väljatöötamiskavatsust küsimuse kiireloomulisuse tõttu. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 punkti 1 järgi ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ülesande täitmise tähtajana kirjas september 2022. 12.09.2022 tutvustas kultuuriminister tegevusprogrammi ideed Riigikogu kultuurikomisjonis. Komisjon toetas nii tegevusprogrammi sisulist poolt, sh selle eesmärke ning üldiseid tingimusi; arusaama, et volituse kultuuriministrile annab Riigikogu siis, kui vastavasisuline eelnõu jõuab Riigikokku; kui ka mõtet, et toetust hakatakse maksma 2023. aasta algusest. Eelnõu halduslepingut puudutava osa kohta koostati 2020. a väljatöötamiskavatsus, mis on läbinud ka kooskõlastusringi. Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2fbe51ce- 7abf-450a-8ee8-5d4d452c6ee3 Eelnõu on vajalik, et viia kiiresti ellu koalitsiooni hea soov toetada rahvaraamatukogusid, edendada regionaalpoliitikat ning hoogustada kogukondade koostegutsemise erinevaid võimalusi. Eelnõuga muudetakse RaRSi avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 127. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ajakohane, lugeja- ja raamatukogukülastaja jaoks kasutajasõbralik ning mugavalt ligipääsetav rahvaraamatukogu. Lugeja saab raamatu ja info kätte talle mugaval viisil ja kohas, raamatukogu on nii lugemise kui ka kohaliku kogukonna kooskäimise, kultuurielamise, enesetäiendamise ja erinevate avalike teenuste kasutamise koht. Raamatukogu on ka regionaalpoliitiliselt oluline ja nähtav. Seadusega ei kohustata kohalikule omavalitsusele kuuluvaid rahvaraamatukogusid kindlal viisil muutuma, ega kitsendata ülemäära võimalusi, mille mõtleb välja kohalik kogukond. Seaduses luuakse seadusandja üldine suunis, mida ta peab raamatukogude uuendamise all silmas ning nähakse ette võimalus luua selle elluviimise rahaline toetusprogramm. Arvestades, et seadusandja nägemus rahvaraamatukogu olemusest, rollist ja tegevustest on kirjas kehtivas rahvaraamatukogude seaduses, siis saab ainult seadusandja olla see, kes saab muuta rahvaraamatukogu olemust. Mitte minister, vaid Riigikogu on raamatukogu-poliitiliste valikute tegija ja otsustaja, mistõttu sätestatakse rahvaraamatukogu uuendamise ja ajakohastamise võimalus ja juhis seaduses. Ministrile paneb seadusandja kohustuse Riigikogu tahe ellu viia ning korraldada muu hulgas toetusprogrammi kaudu rahaliste (tõuke)vahendite jagamise. Seaduse eesmärk on lisaks luua otstarbekas võimalus juhuks, kui toetusvooru võiks korraldada ja läbi viia Kultuuriministeeriumi asemel selleks kompetentne avalik-õiguslik juriidiline isik või mittetulundusühing. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Rahvaraamatukogude tegevuse toetamise regulatsioon kehtivas õiguses Praegu sätestab RaRS § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Seda loetelu saab täiendada või muuta ainult Riigikogu ise. Punkti 2 alus riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on kuskil õigusaktis eraldi seaduslik alus). See punkt 2 ise ei ole volitusnorm kultuuriministrile teatud programm kehtestada. Need neli punkti on Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Vabariigi Valitsus ega minister seadust täiendada ise ei saa. Praegu kehtiva RaRS-i § 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused. Seadusloomes on üldteada, et sõnad tingimused ja kord pole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades ütlebki Riigikogu, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte. Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse. Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes. 3 Seega ei ole praeguse seaduse alusel täidesaatval võimul võimalik luua rahvaraamatukogude ajakohastamise ja nende olemuse muutmise rahalist toetusmeedet, kuna seda tehes ületaks minister seaduse piire – see oleks põhiseadusega vastuolus. Riigikohus otsustas analoogsel juhul seaduse sõnastuse kohta haridusministri määruses nii: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)1 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS § 22 endast volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS-i §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“ Lisaks RarS-i riikliku rahastamise õiguslikule regulatsioonile võib teoreetiliselt kõne alla tulla riigieelarve seaduse (RES) § 53¹ viimase lauseosa võimalus: „(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ Selle seaduse võimaluse juures tuleb siiski silmas pidada, et sätte viimane lauseosa kohustab arvestama eriseaduse vastava regulatsiooniga. Igas valdkondlikus seaduses annab Riigikogu seadusandjana ministrile kontekstipõhise delegatsiooninormi määruse koostamiseks sellisel kujul ja ulatuses, millisena see seaduse volitusnormi kirja pannakse. Rahvaraamatukogu tegevuse rahastamise tingimused ja kord on sätestatud rahvaraamatukogu seaduses (vt eespool toodud lg 4). Selline volitusnorm ei võimalda ministril kehtestada toetusvooru tingimusi. Seetõttu on hädavajalik kirjutada seadusesse korrektne volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada nii toetusvoorude täpsemad tingimused kui ka korra. RES-i § 531 lõike 1 avarat volitust ei saa tõlgendada selliselt, et igal ministril on vaba voli luua oma määrusega selliseid õigustloovaid materiaalõigustingimusi, mida ta soovib, olenemata sellest, kas valdkonnaseaduses volitus on või ei ole, või kui volitus on ministri soovide elluviimiseks liiga kitsas. Kirjeldatud olukorras oleks tulemuseks praeter legem ehk seadust laiendavad või muutvad määrused. Need ei ole PS-i § 3 järgi Eesti õiguses lubatud (sellest pikemalt eelnõu punkti 2 selgituse juures). 3.2. Põhiseadusest tulenevad olulised nõuded Raamatukogu põhiseaduslik roll Põhiseaduse preambuli järgi tuleb tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Lisaks sätestab PS-i II pt rea inimeste demokraatia ja ühiskonnaelus osalemise põhiõiguseid ja vabadusi. On väljaspool kahtlust, et kohapealsetel rahvaraamatukogudel on läbi aegade olnud ja on jätkuvalt oluline kultuuri- ja hariduspoliitiline stabiliseeriv, arendav ning kogukondliku kokkusaamise ja kodukandi ajaloo/kultuuri uurimise ja arendamise oluline roll. Juba 1992. aastal selgitati: „Siiski tundub, et meie segipaisatud elus on raamatukogu jäänud turvaliseks ja rahulikuks kohaks. Võrumaa Obinitsa raamatukogu juhataja sõnul „raamatukogu 1 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkt 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“ 4 on maainimesele pingete maandamise koht.“ … Seda hinnatavam on nende raamatukogude töö, kes sisustavad laste vaba aega, arendavad nende loovust ja seega harjutavad neid raamatukogus käima. .. Enamik meie rahvaraamatukogusid jätkavad 1988. a alustatud rahvusliku kultuuriloo tutvustamist. Võrumaal setu aladel on raamatukogud kujunenud setu kultuuri keskuseks. .. Aastaid on rahvaraamatukogudes tegeletud kodulootööga: .. Kas raamatukogud suudavad säilitada oma koha uutes oludes?“.2 Ka 2022. aastal võib väita, et raamatukogud, aga eriti rahvaraamatukogud, on kasvanud demokraatliku ja sidusa ühiskonna alustaladeks, muutunud kohtumispaigaks ja avatud arutelude ruumiks. Rahvaraamatukogu tagab kõigile inimestele vaba ja piiramatu ligipääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele, ideedele ja kultuurile. Rahvaraamatukogu ülesanne on edendada lugemiskultuuri ja mitmekülgset lugemisoskust, digipädevusi ja ühistarbimist, toetada elukestvat õppimist, enesetäiendamist ja ühistegevust ning elanikkonna osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Rahvaraamatukogudel on oluline roll ka kriisiaegadel, sest nad pakuvad kohapeal hädavajaliku juurdepääsu olulisele avalikule teabele ja informatsioonile. Nii olid Covid-19 kriisi ajal just rahvaraamatukogud kohad, kus inimesed said avalikust arvutist lugeda Riigi Teatajas avaldatud piirangute korraldusi ja printida välja digitõendeid. Rahvaraamatukogu teenused on olnud ja peavad ka jätkuvalt olema kõigile lihtsalt kättesaadavad. Ta pakub oma teenuseid kõigile, hoolimata inimese east, emakeelest, etnilisest päritolust, soost, erivajadusest, usulistest tõekspidamistest, rahvusest, ühiskondlikust staatusest või mistahes muust omadusest. Rahvaraamatukogu teenindab igaüht vastavalt tema vajadustele. Rahvaraamatukogud moodustavad sidusa ja tervikliku võrgu, olles sageli inimese lähim tee oma riigini. Rahvaraamatukogu võrgustik on Eesti ühiskonna oluline investeering oma inimeste sotsiaalse kapitali kasvatamiseks. Rahvaraamatukogude võrk tõstab Eesti sidusust ja säilenõtkust ning tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal. Rahvaraamatukogu on nii kogukonna kui kogukondade looja ja nende hoidja jätkuvalt ka praegusel ajal. Arendades edasi kasutajakeskseid teenuseid, panustatakse ühtlasi säästvasse ühistarbimisse ja kõigi elanike elukvaliteedi tõusu. Juba praegu on häid näiteid, kuidas mõned vallad ja linnad on omal initsiatiivil laiendanud rahvaraamatukogus pakutavaid võimalusi, olgu selleks nt erinevate esemete (nt tööriistad) laenutus või ruumide kasutud kogukondlikeks tegevusteks. Seda initsiatiivi on kavas toetada ning anda positiivne tõuge kõikidele piirkondadele. Statistikaameti andmetel oli Eestis 31.12.2021 seisuga 864 raamatukogu, millest 513 rahvaraamatukogu (1992. a oli neid 632), 36 teadus- ja erialaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu. Raamatukogudest tehti 12 miljonit laenutust, millest 80,8% ehk 9,7 miljonit laenutust tehti rahvaraamatukogudest. Kuna suur osa raamatukogude külastajatest pole registreeritud kasutajad, siis aina olulisem on pöörata tähelepanu ka raamatukogu külastuste arvule. Raamatukogudesse tehti 2021. aastal 5,3 miljonit külastust, sellest 86,8% ehk 4,6 miljonit rahvaraamatukogudesse ja 5,4 miljonist virtuaalkülastust, millest 68,5% rahvaraamatukogudesse. Raamatukogudel oli kokku 693 500 lugejat, millest rahvaraamatukogude lugejaid oli 343 500. Raamatukogude nii säilitus- kui ka teiste kasutuskogude suuruseks on 30,4 miljonit teavikut, millest rahvaraamatukogude kogudes on 10,2 miljonit. 2 H. Piirmets 1992. Maainimene ja raamatukogu. – Raamatukogu, lk 12. 5 Raamatukogu roll on ajas muutuv. 2022. aastal tehtud uuringu „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“3 nähakse raamatukogudes potentsiaali pakkuda oma põhitegevustele lisaks mitmekesiseid teenuseid elanikeni jõudmisel (tööturuteenused, elukestev õpe, finantskirjaoskuse edendamine, tervisedendus, lõimumine). Tuginedes nii rahvusvahelisele kogemusele kui ka Eesti kogemusele ja valdkondade vahelise koostöö huvile on tekkinud vajadus tagada koostööks vajalikud eeldused ja ressursid, sealhulgas viia ellu rahvaraamatukogude digitaristu ja iseteenindusseadmete uuendamise meede, otsida nutikaid viise teenuste pakkumiseks, pakkuda raamatukogude töötajatele regulaarseid koolitusi ning motiveerida valdu ja linnu raamatukogude arendamisse rohkem panustama. Ministeeriumi tegutsemise seaduslik alus Põhiseaduse § 3 olulisuse põhimõttest tulenevalt otsustab kõik riigielu olulised küsimused Riigikogu. Rahvaraamatukogude seaduses on kirjas ja piiritletud Riigikogu poliitiline tahe ja otsus sellest, mis on rahvaraamatukogu olemus, ülesanded, rahastus ning erinevate haldusorganite pädevused ja kohustused. Ainult Riigikogu saab muuta seadust ja kujundada rahvaraamatukogu teistsuguse rolli. Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha (riigieelarve vahendite) kasutus on põhiseaduse järku väärtus, mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse üle Riigikogu ja määrab ise seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate tingimuste ja korraga. Need on aga sisult PS II pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV pt kohaliku omavalitsuse tegutsemise piirangud. Nii põhiõiguste ja -vabaduste piirangud kui ka tingimused kohaliku omavalitsusele on PS-i § 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS-i § 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.4 Valitsus ega minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui seaduses kirjas ega laiendada seaduse eesmärke. Täidesaatva võimu tegevuse seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.5 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud ja eos põhiseadusega vastuolus. 3.3. Eelnõuga kavandatavad muudatused Eelnõu punktiga 1 täiendatakse RaRS-i paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatavat osa ehk kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava raamatukoguteenuse normi. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarves (volikogus vastu võetud eelarve) on rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikud kulud suure üldistusega. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV finantsjuhtimise korra, milles näeb ette eelarve liigendamise ehk asutuste, sh raamatukogu alaeelarvete koostamise põhimõtted. Vältimaks arusaama, et KOV-de rahastus rahvaraamatukogule põhineb ainult RaRS-i § 10 lõikes 2 toodud 3 Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Mõttekoda Praxis, 2022 4 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 5 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus. 6 loetelul ja KOV ei või muuks otstarbeks rahvaraamatukogule eelarvest vahendeid eraldada, lisatakse RaRS-i § 10 lõike 2 sissejuhatavasse lauseossa „Kohalik omavalitsus tagab vähemalt:“. Sellisel kujul on selge, et rahastuse seaduses toodud miinimum peab olema kaetud, kuid välistatud pole vajadusel ka muude kulude katmine. Täiendusega ei kaasne KOV-ile täiendavat kohustust. See on kohaliku omavalitsusüksuse võimalus katta ka mistahes muid rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikke kulusid, kui vald või linn peab seda otstarbekaks ja vajalikuks. Täiendus on seotud ka eelnõu peaeesmärgi saavutamisega, milleks nähakse ette riiklik rahastus teatud uuenduslikeks tegevusteks, mis muudaks kohaliku raamatukogu kogukonna kokkusaamise ja erinevate tegevuste keskuseks või mis loob erinevaid ajakohaseid lahendusi, kuidas raamatulaenutus jt raamatukoguteenused oleksid paremini kättesaadavad. Riikliku rahastamise loomulik tingimus on see, kui vald ja linn panustavad omapoolse rahastusega. Normi sõnastusega määratletakse ühtlasi, et eelnõuga kavandatud kujul on tegemist kohaliku omavalitsuse endale vabatahtlikult võetava ülesandega, kui ta seda soovib. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse riiklikult rahastatavate tegevuste võimalusi ning lisatakse juurde alus rahastada toetusvoorude kaudu rahvaraamatukogu ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomist, milleks on eelkõige raamatukogu ruumide kohandamine kogukonnategevusteks, elanike aktiivse osaluse toetamine kogukonna, kohalikus ja riigielus, raamatukogu- ja muude avalike teenuste paremini kättesaadavaks ja ligipääsetavaks tegemine ning keskkonnasäästlikkust ja regionaalpoliitikat edendavad tegevused. Sellisel üldisel-konkreetsel kujul on rahastamistingimused aluseks ka konkreetsete taotlusvoorude korraldamisel, mil riikliku raha kasutuse ei otsusta mitte täidesaatva võimu esindajana minister, vaid ta peab lähtuma seaduses määratletud prioriteetidest. Täpsemad tegevused määratletakse toetusvooru rakendusmääruses. Seaduses kasutatakse sõna „eelkõige“, mis võimaldab rahastust ka sellisele seaduses nimetamata tegevusele, mis samuti muudaks midagi paremaks rahvaraamatukogu, lugeja, raamatukogu külastaja, kohaliku kogukonna või terve riigi jaoks. Rahandusministeeriumi ettepanekul esitatakse seaduses riikliku rahastamise erinevad olukorrad: esiteks rahastus, mis kantakse otse valla ja linna eelarvesse (need on § 10 lg 3 punktid 1, 3 ja 4), ning teiseks toetusvoorud, millest on võimalik toetust taotleda (§ 10 lg 3 punkt 2 ning uus loodav toetusvoor). Loodavas § 10 lõikes 33 annab seadusandja kultuuriministrile volituse kehtestada toetusvoorude läbiviimiseks vajalikud seaduse täpsustused. Edaspidi kehtiks seaduse volitusnorm nii: „(32) Rahvaraamatukogule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 sätestatud toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (33) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 sätestatud toetusvooru jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, korra ning omaosaluse suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ 7 See on eelnõu üks olulisim muudatus, kuna sellega kõrvaldatakse praeguse volitusnormi puudus, mis ei võimalda kultuuriministril kehtestada toetusvooru taotlemise tingimusi. Praegu kehtiva RaRS-i § 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused. Vrdl riigieelarve seaduse § 531, mille alusel maksti paljusid kultuurivaldkonna covid-19 kriisitoetuseid, kui valdkonnaseadustes polnud vajalikku volitust: „(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ Praegu on selliseks muuks õigusaktiks RaRS-i § 10 lg 4, mis ei luba ministril tingimusi kehtestada. PS-i § 3 seadusliku aluse nõude järgi võib täidesaatev võim teha ainult nii vähe, kui palju volitusi Riigikogu talle seadusega annab. Kui seaduses volitust ei ole, minister ega ükski ametnik tegutseda ei tohi („mis pole lubatud on keelatud“6). Õigusnormis kirjas olevad sõnad tingimused ja kord ei ole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades määrab Riigikogu kindlaks, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte. Analoogse juhtumi Riigikohtu otsuses seaduse sõnastuse ja haridusministri määruse kohta selgitas kohus kompromissitult: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)7 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS-i § 22 endast volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS-i §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“. Sarnaselt leidis Riigikohus olukorras, kus Narva Linnavalitsus kehtestas määrusega piiripunkti suunduvate sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise korra raames tingimuse, et tasuda tuleb 300 krooni. Riigikohus ütles, et see on avalik-õiguslik rahaline kohustus ehk tingimus – ületati riigipiiri seaduse volitust. Lisaks RaRSile tuleb määruse kehtestamisel arvestada haldusmenetluse seaduse § 90 (Volitusnorm) lõikega 1: „Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.“ Samuti normitehnika eeskirja § 11 (Volitusnorm) lõikega 3: „Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada.“ Praegu kehtivas RaRSis pole juttu raamatukogu kiirendist ega raamatukogu senise olemuse muutumisest kogukonna kogunemise kohaks, samuti pole kirjas ministri õigust ega võimalust seaduse tingimusi täpsustada, vaid on üksnes võimalus luua olemasolevas 6 T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura 2006, lk 78. 7 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“ 8 seaduses nimetatud nelja juhu rahastamise kord. Eelnõuga annab Riigikogu ministrile vajaliku volituse ja samas määrab ise kindlaks eesmärgi, tingimused jm olulise. Siis peab sellest lähtuma ka iga tulevane minister. Praegu ütleb RaRS-i § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Minister seadust täiendada ei saa. Punkti 2 riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on eraldi õiguslik alus). See punkt 2 ise ei anna kultuuriministrile õigust programmi kehtestada. Need neli punkti ongi Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Ministri omavoli ärahoidmine on samuti Riigikogu kohustus.8 Selleks ongi seaduste volitused. Kirjeldatud käsitlus on oluline, et seadust täidetaks seadusandja loodud eesmärgil ja kujul. Seda on vaja nt taotlejale, et tal oleks teadmine ja etteaimatavus, millistel tingimustel ta toetust saab või ei saa. Samuti õiguskindluseks ja stabiilsuseks. Minister viib ellu Riigikogu tahet, mitte ei asenda ega täienda seda (valija annab oma hääle, usalduse ja volituse Riigikogule, mitte ministrile). Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha kasutust peetakse põhiseaduse järku väärtuseks (põhiseaduses on üldse kolme liiki ja tähtsusega õiguseid, vabadusi ja väärtuseid – maksumaksja raha üle otsustamine on kõrgeimal tasemel) , mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse Riigikogu ja määrab seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Riigikogu annab tavaliselt volituse valitsusele ja ministritele toetusvoorude sisu täpsustada. See on otstarbekas ja nii on ka eelnõus. Tingimused ja kord sõnade erinev sisu Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse. Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes. Näide Tingimused Kord (2) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse: (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotlusi (edaspidi 1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja taotlus) võetakse vastu ajavahemikel 1. veebruarist – erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe 25. veebruarini ja 2. maist – 20. maini. rahvaraamatukogu töötajad; (2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile toetuste (3) Programmist „Raamatukogude arendaminekiirendi“ ei taotlemise e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 3 toetata: toodud vormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil. .. raamatukogu või avalik-õigusliku asutuse ürituste korraldamist; .. § 15. Taotluse menetlemine (4) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ saavad taotleda (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates toetust: taotlusvooru sulgemisest. .. 1) kohalik omavalitsus koos rahvaraamatukoguga .. (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena § 7. Nõuded taotlejale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse … tegemist. 8 Riigikogu peab kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks põhiõiguste teostumise ning kaitse(RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 99; RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75; RKPJKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 43). 9 Tingimused on sisuliselt PS-i II pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV pt KOV-i tegutsemise piirangud. Need on PS-i § 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS-i § 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.9 Minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui seaduses kirjas. Seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.10 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud. Kui seaduse volitusnormis ei ole sõna tingimused, siis esimesena peab seda mõistma nii, et tegu on niivõrd olulise küsimusega, mille täpsustamist pole Riigikogu teadlikult valitsusele või ministrile andnud. Korra puhul samasugust rangust ei ole, vaid üldpõhimõttena peaks asja lahendamise protsess olema niivõrd paindlik, nagu on konkreetsel juhul vajalik. Seetõttu on tavapärane, et Riigikogu lubab ministril kujundada valdkonna ja taotlusvooru-spetsiifilise menetluse ja korralduse. Samas võib ta ka juba seaduses endas sobiva menetluse kirja panna (nt võib keelata ainult elektroonilise taotlussüsteemi, kui on teada, et paljud vanad inimesed jääksid arvutioskamatuse tõttu eemale; võib kehtestada tähtaegu; kättetoimetamist jm). Eelnõu lahendust ja eelkirjeldatud arusaama kinnitab see, milline on määruse olemus Eesti õiguses. Teoorias on olemas kolme liiki määruseid: intra legem – seadust täpsustavad, praeter legem – seadust täiendavad ja muutvad, ning contra legem – seadusega vastuolus olevad. Eestis on lubatud ainult esimesed, intra legem ehk seadust täpsustavad määrused. Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud. Seetõttu saab määrus olla ainult seaduse rakendusakt, mitte selle asendusakt. Viimast põhiseadus ei luba. Seega on täitevvõimule (ministrile) antav volitusnorm ehk seaduse täpsustamise õiguse delegeerimine eelnõus sätestatud kujul kooskõlas PS-i § 3 normihierarhia põhimõttega, kuna seaduses (§ 10 lõikes 33) on kindlaks määratud raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Eelnõu punktiga 3 korrigeeritakse eelmainitud riikliku rahastamise korraldust, mil summad kaetakse valla ja linna eelarvesse otse seaduse alusel. Eelnõu punktiga 4 luuakse seadusesse § 101 kujul võimalus otstarbekuse kaalutlusel volitada toetusprogrammi ellu viima Kultuuriministeeriumi asemel raamatukogu valdkonnas tegutseva toetusprogrammi läbi viimise oskuste ja võimekusega avalik-õigusliku juriidilise isiku, või mittetulundusühingu. Nimetatud avalik-õiguslik juriidilise isikuna tuleb eelnõu koostamise ajal kõne alla nii AÕJI Rahvusraamatukogu kui ka kohaliku omavalitsuse üksus (seejuures võib ta määrata, milline struktuuriüksus ülesannet täidab, on siis selleks hallatavast asutusest raamatukogu või nt linna- või vallavalitsuse kultuuriteemaga tegelev osakond või amet). Mittetulundusühinguna tegutseb raamatukogu valdkonnas aktiivselt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kui neil nimetatutel on 9 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 10 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus. 10 huvi ja soov halduslepingu ülesande täitjaks konkureerida, siis lõpuks valitakse haldusorgan, kes kõige paremini vastab ülesande täitmise eeldustele. Halduslepingu sõlmimine ehk Kultuuriministeeriumilt ülesande üleandmine on põhjendatud siis, kui on täidetud halduskoostöö seaduse §-s 5 sätestatud tingimused – esiteks siis, kui haldusülesande täitmine nimetatud isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ja haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi. Teiseks siis, kui on täis kindlus, et haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti. Kolmandaks, kui haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõu koostades on läbi mõeldud ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud analüüsi punktid: täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikud arvestused ja riigile või kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurus, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõud ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslik ja faktiline mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse. Esialgse analüüsi kohaselt peab Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) majanduslikult põhjendatuks anda avaliku halduse ülesanne ehk raamatukogude kiirendi taotlusvooru menetlemine iseseisvaks täitmiseks ja halduslepinguga määratud ulatuses valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Haldusülesanne hõlmab taotlusvooru raamatukogude kiirendi rakendamist (väljakuulutamine, nõustamine, infopäeva korraldamine ja taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine ja aruannete kontroll). Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesannet täitva töötaja töötasu ja ülalpidamiskulu ning taotluste hindamiskomisjoni liikmete hindamiskoosolekul osalemise tasu ja sõidukulud, kui see moodustatakse. Halduslepingu sõlmimiseks läbi viidav riigihange eeldab KuM ametnikelt ühekordset lisatööd riigihanke läbiviimisel, millega KuM ametnikud puutuvad kokku ametiülesannete täitmisel nagu näiteks uuringute ja analüüside tellimisel. Riigihange tehakse ametiülesannete raames. Taotlusvooru mahu tulevikus suurenemisel ja sisu muutumisel tuleks ka KuM-il täiendavalt innovatsioonialase nõustamispädevusega töötaja värvata. KuM-is täiskohaga täiendava töötaja tööle võtmisel oleks nt teenusdisaini pädevusega teenistuja brutopalk 2000 eurot, mis teeb tööandja aastaseks palgafondi kuluks 32 000 eurot ja ülalpidamiskulu 1200 eurot ning ühekordse tehnika soetamise ja töökoha sisseseadmise kulu u 1200 eurot (arvuti, telefon). Haldusülesande täitmine eeldab töötaja värbamise protsessiga seotud kulusid. Kuna KuM-is on teenistuja, kelle ametiülesannete raames teostatakse töötaja värbamist, ei tooks ülesande rakendamine kaasa lisakulusid. Haldusülesande üle andmisel valdkonnas kompetentsele avalik- õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule eeldatakse, et võimalikul haldusülesande täitjal on vastav pädevus ja võimekus juba olemas ning töötaja värbamine tehtaks samuti juba olemasolevate töötajate ametiülesannete raames. KuMi senise praktika kohaselt makstakse hindamiskomisjoni liikmetele tasu 75 eurot (bruto) ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Kui komisjon hindab koosolekul 50 või rohkem taotlust, makstakse komisjoni liikmele 150 eurot (bruto). Kui samade taotluste hindamiseks 11 toimub mitu koosolekut, siis makstakse tasu vaid ühe koosoleku eest. KuM maksab tasu ainult nendele hindamiskomisjoni liikmetele, kes ei ole ministeeriumide ega nende valitsemisala asutuste teenistujad ega riigi osalusega juriidilise isiku juhtorgani liikmed ega töötajad. Toetuse määruse eelnõus on hindamiskomisjoni 9-liikmeline, kellest 5-le ei laieneks komisjoni töös osalemise eest tasu maksmine. Taotlusvooru hindamiskomisjoni koosolekul kulu on 300–600 eurot ja kahe vooru koosoleku kulu 600–1200 eurot. Vajadusel võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte ja nendele makstakse tasu 50 eurot (bruto) ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Seega võib koosoleku kuludele lisanduda 100 eurot. Hindamiskomisjoni liikmetele hüvitatakse ka koosolekul osalemise sõidukulud vastavalt esitatud avaldusele ja sellele lisatud kuludokumentidele. Isikliku sõiduauto kasutamise korral hüvitatakse sõidukulud läbisõidu ja kütusetšeki alusel. Sõidukulud hüvitatakse arvestusega kuni 8 liitrit 100 km läbisõidu kohta, kuid mitte rohkem kui esitatud kütusetšeki summa. Kuna komisjoni kuuluvate asutuste ja organisatsioonide esindajad võivad asuda nii Tallinnas kui mujal Eestis, siis e-koosoleku puhul sõidukulusid ei kaasne, kuid mõne kaugemal elava komisjoni liikme osas võivad kaasneda sõidukulud kokku u 200 eurot. Seega kahe taotlusvooru hindamiskomisjoni tegevusega seotud kulu nii KuM-ile kui haldusülesande elluviijale oleks samas suurusjärgus ehk maksimaalselt 1500 eurot. Haldusülesande täitja saab arendustoetuse taotluste menetlemiseks kasutada KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemi11. Kui KuM on volitanud avalik-õigusliku asutuse või mittetulundusühingu haldusülesannet täitma, puudub toetuste menetlemise infosüsteemiga liitumise tasu. Haldusülesande täitmine eeldab selle täitjalt mõningast kohanemist, kuid KuM saab seejuures nõustamisega tuge ja tasuta koolitust pakkuda. Haldusülesande täitjalt eeldatakse taotlusvooru läbiviimisel KuM-iga sarnase praktika rakendamist. Arvutuste kohaselt jääksid KuM-i ja halduslepingu alusel taotlusvooru raamatukogude kiirendi läbiviimisega seotud haldusülesande täitja kulud samasse suurusjärku ehk maksimaalselt 35 000 eurot. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesande täitjale haldusülesande täitmisega seotud töötaja ja tema ülalpidamise, taotlusvooru läbiviimisega seotud komisjoni kulud. Haldusjärelevalvet halduslepingu täitmise üle teeks KuM. KuM-is täidab raamatukogude valdkonna järelevalve ülesandeid kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi nõunik. Tema ülesanne on teostada haldusjärelevalvet rahvaraamatukogu seaduse12 § 11 lõige 2 alusel rahvaraamatukogu võrgu ja maakonnaraamatukogude ülesannete täitmise üle ja säilituseksemplari seaduse13 § 22 lõike 2 alusel viimati nimetatud seaduse täitmise üle Eesti Rahvusraamatukogu poolt. Kuna järelevalvet teostatakse ametiülesannete raames, ei too see kaasa täiendavaid kulusid. Seoses kõnealuse haldusülesande üleandmisega väheneb töökoormus KuM-is. Seega, KuM-is raamatukogunduse valdkonnaga tegelevate teenistujate jaoks on tegemist vajaliku muudatusega, mis võimaldab keskenduda ministeeriumis ennekõike raamatukogunduse valdkonna strateegilisele planeerimisele ning kõnealuse valdkonna arendamisele ja probleemide lahendamise suunamisele. 11 Toetuste Menetlemise Infosüsteem 12 Rahvaraamatukogu seadus 13 Säilituseksemplari seadus 12 Haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti, sest ülesande läbiviimiseks saab valdkonnas kompetentne avalik-õiguslik juriidilisele isik või mittetulundusühing korraldada konkursi, et värvata parim valdkonna arenguid suunav ja valdkonna poolt hinnatud nõustaja. Kui KuM ise täidaks seda ülesannet, siis oleks tööl vaid üks inimene, kes peaks täitma kõiki ülesandega seotud tegevusi. Valdkonnas kompetentne ülesande täitja saab ajakriitiliste tegevuste osas täita ülesannet kaasavalt, kompleksselt ja oluliselt parema kvaliteediga. Kvaliteedi tagamine toimub valdkonnas kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu juures tegutsevalt või tegutsevatelt nõukodadelt sisendi kogumise kaudu. Kaasavate nõukodade kaudu saab ja omab volitatud haldusülesande täitja parimat ülevaadet valdkonna arengutrendidest, käimasolevatest arendustest, uutest teenusmudelitest ja parimatest praktikatest. Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nęnde isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Seda eriti arvestades asjaolu, et raamatukogude kiirendi määrusega kehtestab kultuuriminister jätkuvalt antava toetuse jaotamise tingimused ja korra aga ka komisjoni. Lõikes 2 sätestatakse minimaalselt nõutavad halduslepingu sisu tingimused. Lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatule on nendeks toetusprogrammi elluviimise ülesanded ja prioriteedid, riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve, sealhulgas toetusest kaetavate tööjõu- jm administreerimiskulude osakaal, nõuded ülesannet täitvale töötajale, toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja muu oluline, ning halduslepingu lõpetamise alused. Seadus kohustab eraldi tähelepanu pöörama ülesannet täitvale töötajale, kellel peavad olema sama head või veel paremad teadmised ja oskused kui on Kultuuriministeeriumis sama ülesannet täitval ametnikul. See võib olla üks määravatest garantiidest, kuidas saavutada ülesande täitmise kõrge kvaliteet. Lisaks taotluste läbivaatamisele on oluline pidev selgitamine ja vahetu suhtlus taotlejate ja teistega. Lõike 3 järgi tuleb ülesande täitmise stabiilsuse eesmärgil halduslepingu lõpetamise soovist ette teatada vähemalt kuus kuud. Sellisel kujul hoitakse ära kahetsusväärne olukord, kus halduslepingu ootamatu lõpetamise tõttu võib kahjustuda toetusvooru läbiviimine. Kui haldusleping lõpetatakse, siis täidab ülesannet Kultuuriministeerium. Praktikas ei saa välistada olukorda, kus taotlusvoorus soovib osaleda ka see isik ise, kellele on antud taotlusvooru läbiviimise haldusülesanne. Sellisel juhul tagab erapooletu ja objektiivse otsustamise lahendus, kus taotlust hindab kultuuriminister, kuulates ära nõuandva komisjoni ettepaneku (lõige 6). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei reguleerita Euroopa Liidu õigust puudutavaid küsimusi. 6. Seaduse mõjud 13 Muudatused Eelnõuga planeeritakse teha järgmised muudatused: • Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus ajakohastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis, • Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, • Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks ajakohased võimalused raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil, • Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd, • Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, • Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks, • Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Sihtrühmad Muudatused mõjutavad järgmiseid sihtrühmi: rahvaraamatukogude külastajaid, kohalikku kogukonda, kohalikke omavalitsusi rahvaraamatukogude pidajatena ja rahvaraamatukogusid ning taotlusvooru läbiviijat, samuti ühiskonda tervikuna. Eesti elanike üldarv 2022. a 1. jaanuari seisuga oli 1 331 796.14 Kuna rahvaraamatukogude korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude külastajaid, keda koroona-aasta tõttu 2020. aastal oli 362 80015. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemuste kohaselt plaanis 22% eestimaalastest raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.16 Statistikaameti uuringu andmetel oli 2020. aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 32,2%17, kellest sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 8%.18 Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast. Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15- aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja lugema õppivad lapsed. 2022. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis rahvastiku hulgas 232 15219 0–15–aastast, kes on seoses õppimisega seotud tegevustele raamatukogude külastajana suur huvirühm. Seega tegemist on kokkuvõttes suure sihtrühmaga. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23 878 mittetulundusühingut.20 Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust, 14 Statistikaamet. Rahvaarv. 15 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased raamatukogu külastanud. 16 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 17 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020. 18 Kultuuris osalemise uuring. Statistikaamet, 2020 19 Statistika andmebaas 20 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 14 mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid, mida on 2021. aasta statistika kohaselt 50921. Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. Praeguseks on üle Eesti moodustatud 5022 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Tegemist on keskmise sihtrühmaga. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23 878 mittetulundusühingut.23 Taotlusvoorude läbiviimiseks luuakse võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik- õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule, on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik või üks valdkonna mittetulundusühing. Tegemist on väikese sihtrühmaga. Kultuuriministeeriumile lisandub halduslepingu sõlmimiseks riigihanke läbiviimine, raamatukogude kiirendi määruse ja seletuskirja koostamine ning täiendava haldusjärelevalve läbiviimine. Täiendavaid tööülesandeid täidavad ministeeriumi 88 töötajast vähese koormusega u 6 ametnikku, mistõttu tegemist on väikese sihtrühmaga. Mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta negatiivselt keskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid. Eelnõul on positiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, kuna soodustab kohalike elanike kooskäimise võimalusi ning erinevate avalike teenuste paremat kättesaadavust. Eraldiseisvat mõju majandusele eelnõuga ei taotleta, kuid positiivne mõju võib kaasneda, kui kohalik kogukond ja raamatukogu mõtlevad välja selleteemalisi projekte, koolitusi ja üritusi. Mida rohkem teenuseid on koha peal kättesaadavad, seda vähem tekib vajadus liikuda, mistõttu võib eelnõul olla positiivne säästlik mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti on sellel positiivne mõju regionaalarengule. I muudatus. Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus ajakohastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt rahvaraamatukogude külastajatele, sest mitmekülgsed ruumid ja teenused toetavad kogukonnaliikmete tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Eelnõuga soovitakse avardada ja ajakohastada lugeja jaoks mugavaid laenutusvõimalusi. Sihtrühm 2: kohalikud elanikud ja kogukond Mõju: positiivne, sest raamatukogu ruumid on aktiivse kooskäimise koht mitte üksnes lugemise ja laenutuse eesmärgil. Iga kogukond kujundab ja kohandab sellised võimalused, ruumid ning soetab seda, mida on just temal vaja. Sihtrühm 3: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud 21 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. 22 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. 23 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 15 Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused ja mõjutab positiivselt kohaliku omavalitsuse ning selle hallatavate rahvaraamatukogude teenuste mitmekülgsusele ning kättesaadavusele. Kui kohalik omavalitsus soovib ajakohastada hallatavaid raamatukogusid, laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana, siis kiirendi võimaldab taotleda projektile toetust, mis riigi toetusel võimestab muudatuste ulatust. Muudatustel on positiivne mõju raamatukogu teenuste kvaliteedile ning rahvaraamatukogude arengule tervikuna. Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju loomemajanduse alavaldkondadele, mille teenuseid kohalikud omavalitsused ja raamatukogud saavad ümberkorralduste kavandamisel kasutada. Nt arhitektid, sisearhitektid, teenusedisainerid. Eelnõu edendab eeldatavasti ka innovatsiooni ehk uute teenuste väljatöötamist. Kaudne mõju on raamatukogule kui atraktiivsele tööandjale. Sihtrühm 4: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutab töökorralduslikult taotlusvooru läbiviija töökoormust, kelle tööülesannete hulka lisandub taotlusvooru rakendamine (väljakuulutamine, nõustamine, infopäeva korraldamine, taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine ja aruannete kontroll). Haldusülesande täitmiseks nähakse ette lisavahendid, et luua taotlusvooru läbiviija ametikoht. II muudatus. Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandataval muudatusel on eeldatav positiivne mõju raamatukogude ruumi ja teenuste kvaliteedile ning kättesaadavusele, mis mõjutab kõiki praeguseid külastajaid. Inspireeriv ruum ja lihtsad ning mugavad teenused loovad eeldused ka raamatukogu külastajate arvu suurenemisele. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogude innovaatiline avalik ruum, töökeskkond ja mitmekülgset ning kvaliteetset teenust pakkuvad rahvaraamatukogud muudavad piirkonna meeldivaks elukeskkonnaks ja atraktiivsemaks paigaks nii elamiseks, töötamiseks kui ka puhkamiseks. Rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende teenustesse panustamine toetab piirkondade tasakaalustatumat arengut. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Rahvusraamatukogud ja kohalikud omavalitsused asuvad üle Eesti, mistõttu tekib taotlusvooru läbiviijal terviklikum ja detailsem ülevaade kohalike omavalitsuste raamatukogude arengutrendidest ja -vajadustest. Võimaldab vältida juba teostatud või dubleerivaid arendusi. III muudatus. Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks ajakohased võimalused raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatav muudatus loob eelduse pakkuda kasutajatele laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti. 16 Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused raamatukogudesse tehnoloogia ja tehnika soetamiseks ning paigaldamiseks, mis parandavad väljaannete laenutamist laenutusautomaatidest või tellitu kättesaamist endale sobival ajal raamatukappidest või väljaannete tagastamist tagastuskastidesse. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatav muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. IV muudatus. Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatav muudatusega luuakse eeldus, et rahvaraamatukogu teenus ületab kohaliku omavalituse piire ja on tihedalt seotud erinevate haldusalade asutuste tegevuste ja teenustega. Raamatukogu külastaja jaoks luuakse olukord, kus raamatukoguteenus mitmekülgne tervikteenus, mis ei lõppe kohaliku omavalitsuse võimalustega (nt inforessursi jagamine, ühine infosüsteem väljaannete tellimiseks ja laenutamiseks). Raamatukogus puuduv, kuid mujal riiulis seisev väljaanne jõuab igast Eesti osast lugejani. Sihtrühm 2: kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Muudatus eeldab kohalike omavalitsuse raamatukogude ja eri valdkondade asutuste koostööd, et sidusalt luua või arendada innovaatilisi teenuseid kasutajale. Strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vajalik sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. Koostöös ministeeriumite, muuseumide, noorsookeskuste, hooldekodude, haridusasutustega, tervishoiuasutustega, töötukassaga, kultuurimajadega aga ka seltside ja ühingutega võimaldab ellu viia ühistegevuses sidusaid kogukonnateenuseid, mis toetavad kogukannaliikmete heaolu ja vajadusi. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatava muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. V muudatus. Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Luuakse eeldused raamatukoguteenuste arenguks, mis suurendab kasutaja rahulolu avalike teenustega ja suurendab nende regulaarset kasutust. Sihtrühm 2: kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kasvab kohalike omavalitsuste ja nende raamatukogude huvi ning soov arendada raamatukogu ruume ja teenuseid, kasutusele võtta uut tehnoloogiat ja tehnikat, mis parimal viisil toetavad kohaliku omavalitsuse ja riigi teenuste kättesaadavust ning on vajalikud ja olulised kohalikule elanikule kas tööks, õppimiseks või igapäevaselt hakkamasaamiseks. Muudatusel on positiivne mõju kohaliku kinnisvara kasutusväärtusele, muudab piirkonna atraktiivsemaks ja mõjutab elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel. 17 Toetusprogrammist riikliku toetuse saamiseks nähakse ette omaosaluse nõue. Selle üle peab otsustama volikogu. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Samas avaldab positiivset mõju valdkonna arengule, sest arenguvajadusega või selle muutumisega seotud teadmised koonduvad valdkonnas haldusülesande teostaja juurde, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid ka põhiülesannete täitmisel. Sihtrühm 4: Riigikogu Mõju: oluline, et oleks selgus, et rahvaraamatukogude-poliitika peakujundaja on Riigikogu, mitte täidesaatev võim Sihtrühm 5: Kultuuriministeerium Mõju: oluline, sest ministeeriumil on võimalus soodustada rahvaraamatukogude kiirendiga raamatukogude ajakohastumist sellisel kujul, mis sobib kohalikule kogukonnale. VI muudatus. Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Otsene mõju puudub. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Taotlejale täpsustub toetuse taotlemise ja menetlemise korraldus. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Sihtrühm 4: Riigikogu Mõju: oluline, kuna seadusandja (mitte täidesaatev võim) on see, kes kujundab, määratleb ja piiritleb 1) raamatukogu senise rolli muutuse, ning 2) riigieelarve vahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutuse. Sihtrühm 5: Kultuuriministeerium Mõju: oluline, kuna ministril on olemas seadusandja seatud eesmärk ja juhised rahvaraamatukogude kiirendi taotlusvooru tingimuste täpsustamiseks ja läbiviimiseks. VII muudatus. Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Mõju puudub. Sihtrühm 2: kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Taotlejale avaldub positiivne mõju kuna taotlusvooru läbiviiv nõustaja kaasatakse igapäevaselt valdkonna kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu tegevustesse (koosolekud, spetsialistid), mis võimaldab olla kursis arenguvajadustega ja parimate praktikatega, et tagada nõustamise kvaliteet. 18 Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kultuuriministri määrusega kehtestatakse toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse määr ja osakaalud, nii toetuse saaja kui andja kohustused ja õigused, hindamise kriteeriumid ja komisjoni koosseis jm oluline, mis toetab haldusülesande teostamist. Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Sihtrühm 4: Kultuuriministeerium Mõju: oluline, kuna minister annab küll oma seadusjärgse ülesande teisele isikule, kuid säilitab järelevalve ning sekkumiskohustuse juhuks, kui on näha, et halduslepingu alusel ülesande täitja tegevus on ilmselgelt seaduse ja määrusega vastuolus. Samuti jääb ministeeriumi kanda halduslepingu alusel isikutele tekitatud kahju hüvitamine. Sihtrühm 5: raamatukogu kiirendist toetuse taotleja Mõju: olematu, kuna halduslepingu alusel ülesande täitmisel selle kvaliteet ei halvene. Mõju olulisus Muudatustega kaasneb positiivne mõju raamatukogude kasutajatele, kohalikule omavalitsustele kui rahvaraamatukogude pidajatele ja rahvaraamatukogudele aga ka raamatukogude valdkonnas haldusülesande täitjale, sest luuakse eeldus rahvaraamatukogude arenguhüppeks, et muuta tänapäevasemaks ja kasutaja ootustele vastavaks avalikkusele suunatud ruum, tegevused ja teenused. Kasvab arengute juhtimise ja selleks vajalike tegevuste läbiviimise kompetents valdkonnas. Kohalikud omavalitsused on motiveeritumad raamatukogude valdkonna arengusse investeerimisel, sest seda peab oluliseks ka riik oma toetusega. Haldusülesande andmisel valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule on positiivne mõju, sest teenuse osutamine valdkonnas toetab taotlusvooru nõustaja pädevust ja arengut ning suurendab seeläbi haldusülesande täitmise kvaliteeti. Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Mõju halduskoormusele Vähesel määral suureneb kohalike omavalitsuste koormus, sest enne taotluse esitamist on vajalik, et vald või linn oleks ette näinud kaasrahastusvõimaluse. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kavandatav 2023. aasta taotlusvooru eelarve on 500 000 eurot. Taotlusvooru läbiviimisega kaasneb taotlusvooru läbiviijale kulu, mis on kokku 35 000 eurot. Sellest tööandja palgafondi kulu aastas on 32 000 eurot (nõustaja brutopalk 2000 eurot) ja töökoha halduskulu 1200 eurot aastas. Hindamiskomisjoni kahe taotlusvooru tegevuse kulu on u 1500 eurot. Infoürituse kulu ei kaasne, kui see viiakse läbi veebis või kasutatakse oma ruume. KuM-ile halduslepingu sõlmimiseks riigihanke menetluse läbiviimisega, halduslepingu sõlmimisega ega täiendava haldusjärelevalvega täiendavat kulu ei kaasne. 19 Kohalikele omavalitsustele ja nende raamatukogudele kaasneb toetuse taotlemisel omaosaluse kulu. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel võtab kultuuriminister RaRS-i § 10 lõigete 3 ja 4 koostoimes moodustuva volitusnormi alusel vastu raamatukogude kiirendi määruse. Rakendusakti esialgne kavand on lisatud eelnõule juurde. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kultuuriministeerium on tutvustanud loodavat rahastamisvõimalust nii Riigikogu kultuurikomisjonile (12.09.2022 kultuuriministri tutvustus), ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele kui ka raamatukogudele. Eelnõu saadeti kooskõlastamisele ning arvamuste saamiseks. Lisaks korraldas ministeerium 05.10.2022 kõikidele huvitatutele üleriigilise veebiarutelu. Saadud tagasiside on olnud rikkalik, huvi riiklikuks tõukeks on suur ning väga paljudel raamatukogudel on olemas mõtted ja ideed tegevustest, mis võivad olla sobivaimad lahendused kohaliku kogukonna jaoks. Arvukalt esitati küsimusi taotlusvooru rakenduslike nüansside koha. Seetõttu on info nii loodavast rahastusest, selle eesmärkidest kui ka esialgsetest tingimustest asjassepuutuvatele teada. Lisaks on eelnõu koostades kavandatud, et taotlusvooru läbiviimise oluline osa on nõustamine ja küsimustele kiire vastamine. Seetõttu on seaduse lühike jõustumise aeg piisav ja põhjendatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele. Eelnõu saadeti arvamuse saamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, omavalitsusliitudele, 79 kohalikule omavalitsusele, MTÜ-le Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele, suuremate linnade rahvaraamatukogudele, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile. Kooskõlastuse ja arvamuste tabel on lisatud seletuskirja juurde. Algatab Vabariigi Valitsus ... 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 20