Rahandusministeerium
[email protected] 11.11.2022 nr 1-11/1933-1
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kultuuriministri
määruse „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist
inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord“
eelnõu. Palume teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
minister
Lisad: 1. Eelnõu 11 lehel
2. Seletuskiri 11 lehel
Sama:
Eesti Meediaettevõtete Liit
Andres Jõesaar 628 2338,
[email protected]
Siiri Pelisaar 628 2225,
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
EELNÕU
07.11.2022
Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist
inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused
ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi
tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetuse
taotlemise, taotluste hindamise ja rahuldamise ning aruandluse tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete
väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja
mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sealhulgas originaaluudised
peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
(2) Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti eraõiguslike venekeelsete
meediaväljaannete võimekus luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist
inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu, milles ühiskonnaelu teemade käsitlus on
mitmekesine ja tasakaalustatud ning vastab erinevate sihtgruppide vajadustele. Väljaannete
auditoorium, usaldusväärsus ja levik suurenevad.
§ 3. Toetatavad tegevused
Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik:
1) kes annab välja meediaväljaandeid;
2) kellel on 1. mai 2022. aasta seisuga nii eesti- kui ka venekeelne toimetus;
3) kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt
täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei
tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) tema asutaja, osanik või aktsionär ei ole kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku
omavalitsuse üksuselt saadav tulu ei moodusta tema kogutulust üle 50%;
5) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
6) ta on suutlik projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
7) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja
ees.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi
ja tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse §-s 3 sätestatule.
(2) Kui taotleja taotleb mitme projekti rahastust, tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses.
(3) Taotletud toetus ühe taotluse kohta ei tohi olla suurem või väiksem, kui määruse § 9 lõikes 1
sätestatud summa.
(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, olulisus Eesti venekeelsele
inforuumile, kavandatavad meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu, sihtrühma
määratlemine ja sihtrühmani jõudmise mõõtmine, oodatavad tulemused ja mõju, eelarve
tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa;
3) teavitustegevuste plaan, sealhulgas turundus;
4) projekti tegevus- ja ajakava, hinnang projekti jätkusuutlikkusele pärast toetuse lõppu;
5) projekti kaasatud isikute kvalifikatsioon, töökogemus, sealhulgas ajakirjanduslike
projektide juhtimine ja rahvusvahelistes projektides osalemine, ning tööülesannete
kirjeldus;
6) taotleja kinnitus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi järgimise kohta;
7) taotleja kinnitus projekti raames toodetud ja avaldatud meediasisu tasuta kättesaadavuse
kohta;
8) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2023.
(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu
võrra järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle
perioodi lõppu.
(3) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja
esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest
teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
(5) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(6) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest
toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas
õigusaktidega, sealhulgas on:
1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) tõendatud algdokumentidega;
3) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 19 lõike 1
punktis 3 nimetatud kohustusega;
4) kirjendatud toetuse saaja raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §-s 3 nimetatud
projekti käigus.
(3) Mitteabikõlblik kulu on järgmine:
1) kinnisvara, liiklusvahendi ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite soetamise
kulu;
2) mitterahaline kulu;
3) sularahas tasutud kulu;
4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;
5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;
7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
8) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;
10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu;
11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
§ 9. Toetuse summa ja osakaal
(1) Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 300 000 eurot ühe
taotluse kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% projektide abikõlblike kulude maksumusest.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi,
lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt
selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik
taotlust hinnata.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab
taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates
käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega
seotud nõue täidetuks.
(5) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 11. Taotluse sisuline hindamine
(1) Projektide valimiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni. Selle koosseis
avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(2) Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi hääleõiguseta eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Seotuse
olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel
ja korras taandama.
(4) Hindamine toimub toetuse andja kinnitatud hindamisjuhendi järgi.
(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti olulisus Eesti venekeelsele inforuumile;
2) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas eesmärgid, tegevus- ja ajakava;
3) kavandatavad meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu;
4) projekti oodatavad tulemused;
5) projekti kaasatud isikute kvalifikatsioon, töökogemus ja tööülesannete jaotus;
6) projekti ajaline kestus;
7) teavitustegevuste plaan;
8) sihtrühma määratlemine;
9) sihtrühmani jõudmise mõõtmine;
10) projekti kulutõhusus.
(6) Hindamisjuhend sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume,
nende hindamise skaalat ning hindepunktide, koondhinde ja võrdsete koondhinnetega
projektide eelistamise metoodikat.
(7) Toetuse andja avalikustab hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise päeval.
(8) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning
põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 12. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele ja
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse
summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek
sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või projektis kavandatud toetatavate
tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.
Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk
on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave
taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on
tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud
juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või
andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise
raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma
toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
(9) Kui taotleja, kelle taotluse rahuldamiseks on hindamiskomisjon teinud kultuuriministrile
ettepaneku, toetusest loobub, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale
hindamisjuhendi põhjal.
§ 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on
põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teeb toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või
see on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei
suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning tal ei ole
võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 16. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 17. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine
(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud
tähtajaks e-keskkonnas.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva selle esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel
pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud
aruande esitamise tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise
aeg peatub.
(5) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning
osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse
kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil ning esitama kõik nõutud
dokumendid.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse
saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 18. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud eesmärki ja § 2 lõikes 2 toodud tulemust ei
saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole
võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma
60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõikest 6, juhul
kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
(8) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva
jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele
peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse
tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla
pikem kui neli kuud.
(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.
(12) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtima hakkamisest arvates.
(13) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete
kohaselt.
(14) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 19. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise
ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu
järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid
ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt
kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste
teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või
ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui
odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
5) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja
pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal
teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
7) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist
takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti
odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele;
9) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 20. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas
määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise
raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 21. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles
sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude
dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest arvates;
3) kontrollima projekti elluviimist;
4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-keskkonnas;
5) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 22. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse
kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate
dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas
määruses sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
projekti maksumuse vähenemisel;
6) kontrollida toetuse kasutamist;
7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkust;
8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise
ulatus;
9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse
olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse
perioodi.
Kultuuriministri määruse „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi
tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja
edastamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministeerium lähtub määruse väljatöötamisel „Sidusa Eesti arengukava 2030“
alaeesmärgi „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ tegevussuunast 1.2 „Ühine, arusaadav ja
usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“. Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste
eesmärk on saavutada olukord, et Eestis elavad inimesed on ühises, arusaadavas ja
usaldusväärses eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugustele
vajaduspõhistele infokanalitele hästi kursis Eestis toimuvaga. Eesmärgi saavutamiseks tuleb
toetada meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning tõsta teadlikkust nendest
kanalitest eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas.
Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete
väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja
mitmekesisemaks.
Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele
tasuta kättesaadavad.
Toetusega hõlmatakse toetuse andmise tingimustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud,
kes pakuvad meediateenust kogu Eesti territooriumil. Toetuse abil toodetud ja avaldatud
meediasisu on täielikult kohaliku iseloomuga ehk suunatud ainult Eestis elavale venekeelsele
elanikkonnale. Tegemist on riikliku rahastamisega meediasisu toomiseks, mis on venekeelsele
elanikkonnale (sh kogu üldsusele) tasuta kättesaadavaks tehtud ning mis täidab sotsiaalset
eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik.
Toetusel puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei
mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei vasta meetme alusel antav toetus riigiabi
kriteeriumidele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt ei ole toetuse
andmise puhul tegemist riigiabiga.
Infosõja ja väärinfo ajal on üldsuse piisava teadlikkuse tagamine demokraatlikus ühiskonnas
muutunud üha keerulisemaks. Venemaa üritab vaenulike infooperatsioonide toel rünnata ja
destabiliseerida demokraatlike riikide ühiskondi. Eesti geopoliitiline asukoht ja rakendatav
meediapoliitika muudavad eesti- ja venekeelse kogukonna ühendamise ühises infoväljas eriti
keeruliseks. Meediauuringud (Vihalemm et al. 2017; Seppel 2020; Jõesaar 20221) näitavad
selgelt, et Eesti infoväli on radikaalselt polariseerunud meediakeelte järgi ja et Venemaa
telekanalite põhjustatud venekeelse publiku eraldatus Eesti infoväljast tekitab Eesti ühiskonnale
mitmeid probleeme. Kuni Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamiseni 2022. aastal jälgis
1 Vihalemm, P., Lauristin, M., Kalmus, V., & Vihalemm, T. (2017). Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu "Mina. Maailm. Meedia" 2002-
2014 tulemused. Tartu Ülikooli Kirjastus,
Seppel, K. (2020). Meedia ja infoväli [Media and Information Field]. In Eesti Ühiskonna Lõimumise Monitooring 2020. Kultuuriministeerium
https://www.kul.ee/eesti-integratsiooni-monitooring-2020
Jõesaar, A. (2022). Building Bridges: Estonian- and Russian-Speaking TV Audiences and the Value of Estonian Public Service Broadcasting,
2010–2020. In: Chakars, J., Ekmanis, I. (eds) Information Wars in the Baltic States. The Palgrave Macmillan Series in International Political
Communication. Palgrave Macmillan, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-99987-2_5
1
venekeelne auditoorium peamiselt Venemaa riigitelevisiooni propagandakanaleid. Nende
kanalite sulgemine muutis radikaalselt seniseid venekeelse elanikkonna meediatarbimise
võimalusi ja harjumusi. Vajadusest oluliselt parandada venekeelse elanikkonna informeeritust
ning hõlmamist Eesti ühtsesse infovälja otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal sõltumatut
erameediat venekeelse ajakirjandusliku sisu loomisel ja levitamisel ühekordse tähtajalise
meetme abil toetada. Selle meetme abil loodi meediamajades uusi töökohtu, suurendati
ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetati meediaväljaannete levikut. Meede oli
põhjendatud, sest erameedia iseseisev võimekus vabaturu tingimustes venekeelsele
elanikkonnale professionaalse (ajakirjandusliku) meediasisu loomisel on aastakümneid
turutõrke tingimustes piiratud. Endiselt keeruline julgeolekuolukord Euroopas ning asjaolu, et
inimeste meediatarbimisharjumuste muutmine võtab aega, tingib vajaduse jätkata erameedia
toetusmeetmega ka 2023. aastal.
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar
(
[email protected], 628 2338) ja ühise meediaruumi nõunik Olga Sõtnik
(
[email protected], 628 2359) ning personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar
(
[email protected], 628 2225), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu väljatöötamisel
on küsitud arvamust Eesti Meediaettevõtete Liidult ja Eesti Rahvusringhäälingult. Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna
sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 22 paragrahvist.
1. peatükk reguleerib üldsätteid (§-d 1–3).
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse
Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi
kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetuse taotlemise, taotluste hindamise
ja rahuldamise ning aruandluse tingimused ja kord.
Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). Määrusega
reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust.
Paragrahv 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise eesmärk on
tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetusi, et muuta Eesti
venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud
ja avaldatud meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete
võimekus luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat
ajakirjanduslikku sisu, milles ühiskonnaelu teemade käsitlus on mitmekesine ja tasakaalustatud
ning vastab erinevate sihtgruppide vajadustele. Väljaannete auditoorium, usaldusväärsus ja
levik suureneb.
2
Paragrahvi 3 kohaselt antakse toetust projektile, mille elluviimine panustab määruse §-s 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise korra
(§-d 4–7).
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Taotleja võib olla Eestis registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik, kes annab välja meediaväljaandeid, kellel on 1. mai 2022. aasta
seisuga nii eesti- kui ka venekeelne toimetus ning kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit.
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele (§ 4 lg 2):
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt
täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei
tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) tema asutaja, osanik või aktsionär ei ole kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku
omavalitsuse üksuselt saadav tulu ei moodusta tema kogutulust üle 50%;
5) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
6) ta on suutlik projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
7) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja
ees.
Paragrahv 5 sätestab nõuded taotlusele. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse
§-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse §-s 3 sätestatule.
Üks taotleja võib taotleda mitme projekti rahastust. Sellisel juhul tuleb iga projekt esitada eraldi
taotluses.
Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed projekti kohta, sh projekti nimetus, eesmärk, olulisus Eesti venekeelsele
inforuumile, kavandatavad meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu, sihtrühma
määratlemine ja sihtrühmani jõudmise mõõtmine, oodatavad tulemused ja mõju, eelarve
tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa;
3) teavitustegevuste plaan, sh turundus;
4) projekti tegevus- ja ajakava, hinnang projekti jätkusuutlikkusele pärast toetuse lõppu;
5) projekti kaasatud isikute kvalifikatsioon, töökogemus (sh ajakirjanduslike projektide
juhtimine ja rahvusvahelistes projektides osalemine) ning tööülesannete kirjeldus;
6) kinnitus, et taotleja järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit;
7) kinnitus, et projekti raames toodetud ja avaldatud meediasisu on tasuta kättesaadav;
8) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta määruse § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
3
Paragrahvis 6 sätestatakse taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine. Taotlusvooru avamisest,
tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
Paragrahvis 7 määratletakse projekti abikõlblikkuse periood, mis algab 1. jaanuarist 2023 ja
kestab kuni 31. detsembrini 2023. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel: projekti elluviimisel on ilmnenud
toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; taotluse projekti
abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppu.
Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul
isikul e-keskkonna kaudu.
3. peatükk sätestab projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse määra (§-d 8–9).
Paragrahvi 8 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud,
tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, seda tasub toetuse
saaja ning on kooskõlas õigusaktidega.
Paragrahvis defineeritakse mitteabikõlblikud kulud. Need on:
1) kinnisvara, liiklusvahendi ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite soetamise
kulu;
2) mitterahaline kulu;
3) sularahas tasutud kulu;
4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;
5) kohtumenetluse kulu, sh vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, v.a projekti juhtimise kulu;
7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
8) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;
10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu;
11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
Paragrahv 9 sätestab toetuse minimaalse summa 10 000 eurot ja maksimaalse summa 300 000
eurot ühe taotluse kohta. Omafinantseeringu nõuet ei ole, toetuse maksimaalne osakaal
projektide abikõlblike kulude maksumusest on 100%.
4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra (§-d 10–13).
Paragrahv 10 reguleerib taotluse menetlemist ja hindamist.
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
Toetuse andja võib nõuda taotlejalt lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui
ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud
informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse
4
andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse
andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul
puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul
alates lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega
seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määrusega
taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded.
Paragrahv 11 reguleerib taotluse sisulist hindamist. Taotlust hindab toetuse andja moodustatud
hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel
hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmeid valitakse
pädevuse alusel, milleks on eelkõige Eesti ühiskonna arenguvajadused („Eesti 2035“),
kultuuripoliitika ja meediapädevus. Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi
hääleõiguseta eksperte.
Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja
partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse
§-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Määruses on välja toodud hindamiskriteeriumid, mis keskenduvad projekti olulisusele Eesti
venekeelsele inforuumile tervikuna või selle osadele, näiteks suurema venekeelse
elanikkonnaga regioonidele, põhjendatusele, teostatavusele ja riskianalüüsile, tulemuste
mõõdetavusele, meeskonnale, projekti eelarvele.
Meeskonna puhul hinnatakse selle võimet teha projekti ühe tervikuna (nt ühel
meeskonnaliikmel on tugev ajakirjanduse kogemus, teisel andmeanalüütika, kolmandal
andmete visualiseerimise kogemus). Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud
hindamisjuhendi järgi. Juhendis on hindamise skaala, hindepunktide ja koondhinde arvutamise
metoodika ning võrdsete koondhinnetega projektide valiku metoodika. Toetuse andja
avalikustab hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud
juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
Paragrahv 12 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse
rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Otsus
saadetakse taotlejale e-keskkonna kaudu.
Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele ja
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 4 ja 5 või teistele määruses
nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
5
4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotlusvooru maht on 1 000 000 eurot. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui täielik
rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud,
arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.
Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega
tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele,
sh toetuse ettemaksetele. Õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või
täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a juhul, kui teavet on võimalik toetuse
andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, toetusest loobub, määratakse toetus paremusjärjestuses
järgmisele taotlejale hindamisjuhendi järgi.
Paragrahv 13 sätestab taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise. Taotlejale antakse võimalus esitada
oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, v.a juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning
puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, v.a juhul, kui toetuse saaja
taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
5. peatükk reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist (§-d 14–
15).
Paragrahvi 14 kohaselt võib toetuse andja või saaja algatusel toetuse rahuldamise otsust muuta.
Seda võib teha kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste
lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab
kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Toetuse andjal on õigus
keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse
alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse
perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teeb toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
Paragrahv 15 reguleerib toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Taotluse
rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või
see on jäetud teadlikult esitamata;
6
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei
suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning tal ei ole
võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi ja aruannete esitamist (§-d 16–18).
Paragrahvi 16 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ühes osas, et vähendada
halduskoormust ja suurendada toetuse saaja rahastuse kasutamise paindlikkust. Väljamakse
tehakse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Kui taotluse
rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast selle saabumist või
täitmist.
Paragrahv 17 reguleerib toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasinõudmist. Toetuse saaja esitab
projekti aruande toetuse andjale e-keskkonnas, mida menetletakse kuni 90 tööpäeva esitamisest
arvates.
Aruande tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada. Kui
aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks, mil aruande menetlemise aeg peatub.
Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on esitatud tähtaja jooksul puudused
kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse
andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist.
Paragrahv 18 kirjeldab toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Toetuse andja teeb otsuse
toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse alusel eelnõus sätestatud
juhtudel (nt on toetust makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; tulemused ei ole
saavutatud; abikõlblikud kulud on plaanitust väiksemad; kuludokumente on kasutatud muu
toetuse kuludokumendina; toetuse saaja esitab valeandmeid või varjab andmeid; aruanne ei ole
esitatud tähtajaks; toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; toetuse
andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega).
Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva
jooksul.
7
Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on
toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise
taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja
nõuab.
Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne
tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.
Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem
kui neli kuud.
Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtima hakkamisest arvates.
Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete
kohaselt.
Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
8. peatükk sätestab toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused (§-d 19–22).
Paragrahv 19 reguleerib toetuse saaja kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud
kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses
fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh:
1) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid
ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt
kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste
teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või
ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui
odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
5) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sh toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke
selgitusi ning andmeid, sh väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme
8
tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest
koopiaid ja väljavõtteid;
6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
7) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist
takistavast asjaolust, sh pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti
odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele;
9) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
Paragrahvi 20 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja
nõuandeid, esitada oma seisukohad, tutvuda enda kohta koostatud dokumendis sisalduva või
sellega seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning loobuda toetusest või
tagastada see igal ajal täies ulatuses.
Paragrahvi 21 kohaselt on toetuse andja kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja
jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude
dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest arvates;
3) kontrollima projekti elluviimist;
4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-keskkonnas;
5) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates
õigusaktides tehtud muudatustest;
6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
Paragrahvi 22 kohaselt on toetuse andjal õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sh toetuse kasutamise
vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate
dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub
muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
projekti maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,
et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
7) kontrollida toetuse kasutamist;
9
8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkust;
9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse
olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Antud toetusega hõlmatakse toetuse andmise tingimustele vastavad eraõiguslikud juriidilised
isikud, kes pakuvad meediateenust kogu Eesti territooriumil. Toetuse abil toodetud ja avaldatud
meediasisu on täielikult kohaliku iseloomuga ehk suunatud ainult Eestis elavale venekeelsele
elanikkonnale. Tegemist on riikliku rahastamisega meediasisu toomiseks, mis on venekeelsele
elanikkonnale (sh kogu üldsusele) tasuta kättesaadavaks tehtud ning mis täidab sotsiaalset
eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik.
Toetusel puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei
mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei vasta meetme alusel antav toetus riigiabi
kriteeriumidele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt ei ole toetuse
andmise puhul tegemist riigiabiga.
Kui eelviidatud reegleid rikutakse (meediasisu ei ole tasuta kättesaadav), on tegemist
ebaseadusliku riigiabiga ja kohaldub tagasinõudmise regulatsioon.
4. Määruse mõjud
Projekt aitab Eesti sõltumatul erameedial luua ja edastada venekeelset inforuumi
tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat ajakirjandusliku sisu ning seeläbi toetada Eesti
ühiskonna sidusust.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest summas 1 000 000 eurot. Eelnõu
rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ning arvamuse andmiseks Eesti Meediaettevõtete Liidule.
10