Kiri

Eesti Vabariigi Valitsus 09. november 2022 Pöördumine Loomeliidud pöörduvad Eesti Vabariigi Valitsuse poole seoses Justiitsministeeriumi algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on tõhustada nn punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendada eemaldatavate objektide ulatust, kaasates ka arhitektuuri- ja kunstiteosed. Esitatud seaduseelnõu kohaselt arutab ja hindab objektide saatuse üle vaidluste korral komisjon, aga selle tööjuhend ja koosseis selguvad alles pärast seaduse muudatuste vastuvõtmist. Oleme kindlad, et ühest muinsuskaitse-eksperdist komisjonis ei piisa ning otsustuste laiapõhjalisus, mis on demokraatliku riigi aluspõhimõte, ei täituks. Hädavajalik on kultuurivaldkonna, st erialaliitude esindajate määramine komisjoni, kaasates laiapõhjaliselt erinevate loomeliitude eksperdid kui oma eriala ja valdkonna professionaalid. Avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa Teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata. Seega pole ka nõukogude pärandi keeruline problemaatika leidnud piisavat ekspert-arutelu, rääkimata sellest, et Ukraina sõja tõttu kujunenud uues situatsioonis oleks olnud piisavalt aega laiemaks avalikuks aruteluks. Vajadus vastuolulise pärandiga tegeleda on olemas, kuid keerulise minevikuga ei aita toime tulla mitte kõige “võõraks” hinnatu mahalammutamine, vaid sisuline töö mineviku ja selle märkidega siinsel väga mitmekihilise ajalooga piirimaal. Oleme seisukohal, et kultuuri üks alatisi ülesandeid on mitte lõhkuda, vaid hoida siinse ajaloo tunnistajaid materiaalse ja visuaalse ajaloo-õpikuna ka tulevastele põlvkondadele. Me pole nõus, et üks vastuoluline kihistus tühistatakse kultuurimälust ilma sisulise ja professionaalse analüüsita. Lugupidamisega, Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Balletiliit Eesti Disainerite Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Kinoliit Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Eesti Kunstnike Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Teatriliit Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Meie: 14.11.2022 nr 7-5.13/22-02359-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud loomeliitude ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Eesti Vabariigi Valitsus 09. november 2022 Pöördumine Loomeliidud pöörduvad Eesti Vabariigi Valitsuse poole seoses Justiitsministeeriumi algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on tõhustada nn punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendada eemaldatavate objektide ulatust, kaasates ka arhitektuuri- ja kunstiteosed. Esitatud seaduseelnõu kohaselt arutab ja hindab objektide saatuse üle vaidluste korral komisjon, aga selle tööjuhend ja koosseis selguvad alles pärast seaduse muudatuste vastuvõtmist. Oleme kindlad, et ühest muinsuskaitse-eksperdist komisjonis ei piisa ning otsustuste laiapõhjalisus, mis on demokraatliku riigi aluspõhimõte, ei täituks. Hädavajalik on kultuurivaldkonna, st erialaliitude esindajate määramine komisjoni, kaasates laiapõhjaliselt erinevate loomeliitude eksperdid kui oma eriala ja valdkonna professionaalid. Avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa Teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata. Seega pole ka nõukogude pärandi keeruline problemaatika leidnud piisavat ekspert-arutelu, rääkimata sellest, et Ukraina sõja tõttu kujunenud uues situatsioonis oleks olnud piisavalt aega laiemaks avalikuks aruteluks. Vajadus vastuolulise pärandiga tegeleda on olemas, kuid keerulise minevikuga ei aita toime tulla mitte kõige “võõraks” hinnatu mahalammutamine, vaid sisuline töö mineviku ja selle märkidega siinsel väga mitmekihilise ajalooga piirimaal. Oleme seisukohal, et kultuuri üks alatisi ülesandeid on mitte lõhkuda, vaid hoida siinse ajaloo tunnistajaid materiaalse ja visuaalse ajaloo-õpikuna ka tulevastele põlvkondadele. Me pole nõus, et üks vastuoluline kihistus tühistatakse kultuurimälust ilma sisulise ja professionaalse analüüsita. Lugupidamisega, Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Balletiliit Eesti Disainerite Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Kinoliit Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Eesti Kunstnike Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Teatriliit