Toetuse eraldamine eelarvevahenditest „Etendusasutuste tegevustoetus 2022“

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 14.11.2022 nr 189 Toetuse eraldamine eelarvevahenditest „Etendusasutuste tegevustoetus 2022“ Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel, lähtudes kultuuriministri 11. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 157 „Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2022. aastal väljakuulutamine, komisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine“ moodustatud komisjoni 30. septembri 2022 koosoleku protokollist nr 2-1.9/299. 1. Taotlusvoorust „Etendusasutuste tegevustoetus 2022“ rahuldan Sihtasutuse Vaba Lava, registrikood 90003858 (esialgse taotluse reg-nr 7-2/4479) taotluse 70% ehk 401 800 euro ulatuses, arvestades komisjoni protokollis toodud põhjendusi. 2. Käesolevast käskkirjast lähtudes maksta Sihtasutusele Vaba Lava välja 57 800 eurot. 3. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu nr 7-5/4479-1 kohaselt on Sihtasutusele Vaba Lava punktis 1 toodud summast 60% ehk 344 000 eurot välja makstud (väljamakse tegemise kuupäev 02.08.2022). Tegu on taotluse teistkordse hindamisega. Esmakordse hindamise otsuse tegi kultuuriminister 3. veebruari 2022. a käskkirjaga nr 7-5/.1/2022, millega rahuldas taotluse 60% ehk 344 000 euro ulatuses. Käskkirja nr 7-5/.1/2022 peale esitas Sihtasutus Vaba Lava kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus rahuldas kaebuse, tühistas käskkirja Sihtasutust Vaba Lava puudutavas osas ning kohustas Kultuuriministeeriumit taotlust uuesti läbi vaatama. Kultuuriministeerium ei kaevanud otsust edasi ning vaatas taotluse uuesti üle – komisjoni kohtumine toimus 30. septembril 2022. Komisjon lähtus uuel hindamisel kohtuotsusest ning koostas uue hindamisprotokolli, millega tegi ettepaneku rahuldada taotlus varasema 60% asemel 70% ulatuses. Ministeerium esitas komisjoni ettepaneku taotlejale tutvumiseks. Taotleja oli oma vastuses nõus taotluse osalise rahuldamisega, kuid esitas komisjoni ettepanekule (protokollile) järgnevad vastuväiteid. Vastuväited on taotleja esitanud viie alateema kaupa, mistõttu vastab Kultuuriministeerium neile sarnasel kujul. Kultuuriminister nõustub vastuväidetega teatud ulatuses, kuid jääb hinnete puhul komisjoni tehtud ettepaneku juurde. a) Väiketeatrite eestkõneleja ja esindaja roll; d) Tallinnas pakutakse väiketeatritele etendus- ja proovivõimalusi suurimas jätkusuutlikus mahus Kuivõrd alapeatükid a) ja d) käsitlesid sarnaseid teemasid, vastab ministeerium neile mõlemale korraga. Taotleja ei nõustu komisjoni väitega, mille kohaselt Sihtasutus Vaba Lava ei täida väike- ja projektiteatrite eestkõneleja ja esindaja rolli maksimaalses mahus. Taotleja hinnangul on komisjon vastavat ütlust põhjendanud kontrollimatu väitega, et Sihtasutus Vaba Lava esitab avalikkuses peamiselt enda seisukohti ning 2021. aastal Sihtasutus Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses antud väiketeatrite etenduste ja proovipäevade maht „pole piisav“. Taotleja toob järgnevalt välja, et sihtasutusel ei ole füüsiliselt võimalik ja majanduslikult jätkusuutlik iga päev väiketeatrite etendusi korraldada või nendes kaasa lüüa. See on majanduslikult võimalik, kui oleks tagatud piisav riigipoolne rahastus. Samuti on taotleja seisukohal, et sihtasutus ei pea kuidagi kohaseks ega mõistlikuks, et peaks praeguse rahastuse tingimustes pakkuma etendus- ja proovivõimalusi suuremas mahus, seades selliselt ohtu enda jätkusuutlikkuse. Väiketeatritel ei ole Sihtasutusest Vaba Lava kasu, kui ta peab oma uksed jäädavalt sulgema. Kultuuriministeerium rõhutab, et protokollis on taotleja enda välja toodud andmetele tuginedes väike- ja projektiteatrite eestkõneleja rolli mahtu arvuliselt kirjeldanud – 2021. aastal andis Tallinna teatrimajas 10 väiketeatrit 43 etendust ja korraldati 39 proovipäeva. Komisjon hindas neid arve ja võrdles võimaliku potentsiaaliga – teatrihooaeg on 270 päeva ning selleks, et täita väiketeatrite eestkõneleja ja esindaja rolli maksimaalses võimalikus mahus, peaks ka etenduste arv olema kõrgem, kui vaid umbes 1/3 hooajast, seejuures arvestades 2021. aasta pandeemiast tulenevaid piiranguid ja teatri rahalisi võimalusi. Kultuuriministeerium möönab, et arvutuskäiku oleks võinud protokollis pikemalt lahti seletada. Samuti nõustub taotlejaga, et mahu arvestamisel oleks komisjon võinud seisukoha kujundamisel rohkem arvestada teatri sel ajal teadaolevaid rahalisi võimalusi, sealhulgas tulusid ja kulusid. Kokkuvõtlikult leiab ministeerium samas, et kuigi põhjendused oleksid võinud olla kõikehõlmavamad, ei ole praegu seisukoha ega hinde muutmiseks alust. Oluline on mõista, et komisjon on hindamisel väike- ja projektiteatrite eestkõneleja rolli arvestanud siiski positiivse ja hinnet suurendava asjaoluna, seda ka põhjusel, et teist sarnast Eestis ei ole, lihtsalt nentides, et seda rolli oleks potentsiaalselt võimalik teostada suuremas mahus. Järgnevalt toob taotleja välja, et komisjon ei ole hindamisel ega arvandmete vaatlusel võtnud arvesse koroonapiirangute tekitatud mõju. Kultuuriministeeriumile ei selgu, kus selline kaalutlusviga on tehtud ning millele täpsemalt taotleja tugineb. Kultuuriministeeriumi hinnangul võis taotleja kõige tõenäolisemalt mõelda ühte konkreetset lõiku regionaalses tähenduses: „Kuid ka Narva puhul, ehkki kõrge tähtsusega, võeti arvesse, et üldmahus oli sealne etendustegevus siiski pigem väiksemamahuline – 2021. aasta statistika järgi anti 11 külalisetendust 499 külastajaga ning 15 etendust 1617 külastajaga kuraatorprogrammi osas.“ Jääb selgusetuks, kuidas on siinkohal koroonapiirangutest tulenev mõju arvestamata jäetud. Kui taotleja tugineb sellele, et väiksem maht oli põhjustatud koroonapiirangutest, jääb Kultuuriministeeriumile selgusetuks, kuidas oli maht Tallinnas oluliselt suurem, kuigi koroonapiirangud olid nii Narvas kui ka Tallinnas samasugused. Järgnevalt toob taotleja alateema all välja lõigu kohtulahendist: „Märgiline on siinkohal ka see, et Tallinna Halduskohus tõstatas oma lahendis 3-22-549 täiesti õigustatud küsimused, mida ministeerium võiks endalt tegevustoetuse taotluse hindamisel just selles kontekstis küsida: Millised väike- ja erateatrid ja kui palju 2021.a seda võimalust kasutasid? Kas Tallinnas on veel mõni selline teatrikeskus? Kui kaebajat ei oleks, kus need teatrid siis tegutseksid? Kui palju inimesi külastas nende väike- ja erateatrite etendusi?“. Taotleja leiab, et komisjon on need paljuski jätnud käsitlemata. See väide ei leia komisjoni protokollis kinnitust. Kultuuriministeerium nõustub, et küsimus „Kui kaebajat ei oleks, kus need teatrid siis tegutseksid?“ on jäänud käsitlemata, kuid kõik ülejäänud teemad ning komisjoni üldine arvamus väiketeatrite eestkõneleja rollist on piisavalt põhjalikult protokollis lahti seletatud. b) Sihtasutus Vaba Lava uudsus Taotleja ei nõustu komisjoni seisukohaga, et uudsus on just uute teatraalsete esteetikate loome, mitte näiteks Sihtasutuse Vaba Lava kuraatorprogrammide teemapõhine lähenemine. Taotleja leiab, et sellist diferentseerimist ei tulene komisjonile siduvast halduseeskirjast, mistõttu on komisjon lähtunud kaalutlusest, mida halduseeskiri ette ei näe. Ministeerium rõhutab, et kõikide subjektiivsete ja sisuliste kriteeriumide detailideni väljatoomine halduseeskirjas muudaks komisjoni töö sisutühjaks. Asjatundjatest koosnev komisjon on muu hulgas kaasatud just selliste võrdlemisi subjektiivsete kriteeriumide hindamiseks. Komisjon vaatleb erinevaid asjaolusid, üleüldist pilti ja võtab oma seisukoha enda parimaid teadmisi arvestades. c) Populariseerivad ja rahvusvahelised tegevused Taotleja toob välja, et populariseerivate tegevuste puhul on komisjon lähtunud valesti eeldusest, et Sihtasutus Vaba Lava rendib üksnes ruume erinevatele projektiteatritele. Sihtasutus ei rendi ainult ruume, vaid pakub ruume koos teatritehnika ja teatritehnikutega. See asjaolu on taotleja hinnangul jäänud komisjonil tähelepanuta. Kultuuriministeerium toob välja, et taotlusega esitatud arengukavas on tõesti mainitud nii tehnika kui ka tehnikute kasutamise võimalust – see oli komisjonile teada. Samas rõhutab ministeerium, et tegu on võrdlemisi tavapärase praktikaga ja sarnaseid võimalusi (ruumi kasutamist koos tehnika ja tehnilise toega) pakuvad etenduskunsti loojatele ka teised etenduste toimumise paigad, mistõttu see nüanss koondhinnet oluliselt ei mõjutanud. Samuti ei ole taotleja hinnangul komisjon piisavalt arvesse võtnud asjaolu, et Sihtasutus Vaba Lava andis näiteks hooajal 2021–2022 seitse välisgastrolli, keskmiselt kahe etendusega. Taotlejale teadaolevalt on see rohkem kui ülejäänud Eesti nn sõnateatrit viljelevad etendusasutused sel perioodil kokku. Kultuuriministeerium toob välja, et 2021. aasta kohta andmete järgi, mille taotleja esitas Eesti Teatri Agentuurile, andis Sihtasutus Vaba Lava välisriikides kolme lavastusega („Liustikud“, „Mul oli nõbu“ ja „Kaks garaaži“) kokku kolm etendust (vastavalt Vilniuses festivalil Sirenos ning Varssavis teatris TR Warszawa). Ehkki komisjon võttis kohtu ettekirjutuste kohaselt arvesse 2021. aasta andmed, ei ole põhjendatud arvestada 2022. aasta tegevustoetuse taotluse hindamisel 2022. aasta andmeid, sest algse taotluse esitamise ajal, mis toimus 2021. aasta oktoobris, ei saanud olla teada, kui palju taotleja 2022. aastal etendusi välisriikides on andnud. 2021. aastal antud välisetendusi on komisjon positiivse aspektina arvesse võtnud ning hinde panemisel sellega arvestanud – see nähtub ka protokollis. Samuti on oluline rõhutada, et komisjon ei erista välisriikides antud etendusi žanriliselt, sealhulgas sõnateatri žanri järgi. See ei ole rahvusvaheliste tegevuse mahu hindamisel asjakohane. 2021. aastal Eesti Teatri Agentuurile esitatud andmetest selgub, et oli ka etendusasutusi (tõsi, mitte sõnateatri žanris), kes andsid 2021. aastal välisriikides kokku näiteks 11 ja 6 etendust, mis on vastavalt üle 3,5 korra ja 2 korda rohkem, kui sama näitaja Sihtasutuse Vaba Lava puhul. e) Väljaspool statsionaarseid etenduspaiku antud etendused Taotleja toob välja, et komisjon on regionaalset tähendust hinnanud osaliselt õigusvastaselt, sest komisjon hindas väljaspool statsionaarseid etenduspaiku antud etendusi võrdse kaaluga. Siinkohal nõustub Kultuuriministeerium, et piirkondlik kättesaadavus peab olema üks kaalutlus, mille järgi regionaalse tähenduse kriteeriumi puhul otsust teha. Küll aga leiab ministeerium, et Pärnu ja Tartu puhul on osakaal suhteliselt võrdne, kuivõrd piirkondlik kättesaadavus on mõlemas kohas sarnane. Ministeerium nõustub, et komisjon eksis, kui ütles, et Kuressaare või Rakvere puhul on regionaalne tähendus sama, mis Tartu ja Pärnu puhul. Samas ei leia ministeerium, et see oleks alus hinde muutmiseks. Kultuuriministeerium juhib tähelepanu ka asjaolule, et taotleja regionaalse tähenduse hinne on 3,88 ning kõrgeim hinne, mis taotlusvooru raames antud kriteeriumi puhul saadi, oli Vana Baskini Teatri 4,11, kes korraldas kõik 121 etendust väljaspool statsionaarseid etenduspaiku (Vana Baskini Teatril ei olegi statsionaarset etenduspaika) peaaegu kõigis maakondades, võrreldes Sihtasutusega Vaba Lava, kes andis oma lavastustega antud 61 etendusest 2021. aastal väljaspool oma statsionaarseid etenduspaiku kokku 14 etendust. Lähtudes eeltoodust leiab ministeerium, et võrreldes selle ning teiste taotlusvoorust osalenud teatritega on regionaalse tähenduse hinne taotleja kohta õiglane. Samuti juhib Kultuuriministeerium tähelepanu, et regionaalse tähenduse lõikes hindas komisjon uue hindamisena taotleja hinde kõigist 21 taotlejast 4. kohale, samas kui algse hinde järgi oli ta regionaalse tähenduse järgi 21 taotlejast 15. kohal. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman