Kiri

Riigikantselei [email protected] 14.11.2022 nr 1-11/1948-1 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse 17.11.2022 istungile rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2 lehel 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 20 lehel 3. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel 13 lehel 4. Rakendusakti kavand 12 lehel Helen Kranich 628 2231 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 10.11.2022 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse rahvaraamatukogu seaduses (RaRS) raamatukogu ajakohastamise ja senise olemuse muutmise vajalikud muudatused. Samuti nähakse ette riiklik rahastus ning võimalus anda projektivooru läbiviimise ülesanne Kultuuriministeeriumilt valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Eelnõu muudatuste lühikokkuvõte • Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ajakohastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis, • Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, • Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks ajakohased võimalused raamatuid tellida ja kätte saada talle mugavas kohas ja viisil, • Soodustada nii raamatukogude vahelist kui ka raamatukogu ja muude asutuste koostööd, • Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, • Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks, • Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Ajakohane raamatukogu panustab inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisse ja heaolusse, on kasutajatele ligipääsetav, nähtav ja asub käiguteel, et pakkuda inimestele mitmekülgset ning paindlikku keskkonda oma tegevuste ja sündmuste korraldamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244), personali- ja õigusosakonna nõunik Helen Kranich ([email protected], 628 2231) ja kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ([email protected], 628 2210). Eelnõu toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punktiga 8.5 „Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks“. Valitsusel on soov toetust jagada nii kiiresti kui võimalik, s.o juba 2023. aasta aluses, kuid selleks puudub vajalik seaduslik alus. Selle loomine ongi eelnõu eesmärk. Eelnõus kirjas oleva raamatukogude uuendamise riikliku rahastamise idee seadustamisele ei koostatud väljatöötamiskavatsust. 1 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 punkti 5 järgi ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Selline olukord praegu ongi, mil raamatukogudele mitte ei looda uusi kohustusi, vaid pakutakse toetusskeemi alusel võimalusi luua lugejate, külastajate ja kohaliku kogukonna soovidele vastavaid täiendavaid tegevusi. 12.09.2022 tutvustas kultuuriminister tegevusprogrammi ideed Riigikogu kultuurikomisjonis, sh selle eesmärke ning üldiseid tingimusi; arusaama, et volituse kultuuriministrile annab Riigikogu siis, kui vastavasisuline eelnõu jõuab Riigikokku, kui ka mõtet, et toetust hakatakse maksma 2023. aasta algusest. Eelnõu halduslepingut puudutava osa kohta koostati 2020. a väljatöötamiskavatsus, mis on läbinud ka kooskõlastusringi. Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2fbe51ce- 7abf-450a-8ee8-5d4d452c6ee3 Eelnõu on vajalik, et viia kiiresti ellu koalitsiooni hea soov toetada rahvaraamatukogusid, edendada regionaalpoliitikat ning hoogustada kogukondade koostegutsemise erinevaid võimalusi. Eelnõuga muudetakse RaRSi avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 127. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ajakohane, lugeja- ja raamatukogukülastaja jaoks kasutajasõbralik ning mugavalt ligipääsetav rahvaraamatukogu. Lugeja saab raamatu ja info kätte talle mugaval viisil ja kohas, raamatukogu on nii lugemise kui ka kohaliku kogukonna kooskäimise, kultuurielamise, enesetäiendamise ja erinevate avalike teenuste kasutamise koht. Raamatukogu on ka regionaalpoliitiliselt oluline ja nähtav. Ajakohane ja uuenduslik rahvaraamatukogu tähendab näiteks • tänapäevase tehnikaga ja sisustusega raamatukoguruumid, nagu näiteks rühma- ning kaugtööruumid, lastealad, töötoad (video- ja helituba), mis võimaldavad kasutada mitmekülgseid uuenduslikke kogukonnale olulisi teenuseid (video salvestamine, kohalik taskuhääling, reklaamplakati ja 3D-printimine) ja mida iga üksikisik endale lubada ei saa ega olekski säästlik (nt Viimsi raamatukogu, Narva Keskraamatukogu); • multifunktsionaalsed ruumid hübriidürituste korraldamise võimekusega, kus liigutatavad riiulid võimaldavad kiiresti muuta lugemisala alaks, mis laiendab ruumi kasutamise võimalusi avalikkusele suunatud tegevuste aga ka mõttevahetuste ja arutelude korraldamiseks (raamatuklubi, keelekohvik, arutelud kohalikele aktuaalsetel teemadel); • laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti (nt Viljandi Linnaraamatukogu); • avatud raamatukoguteenuse rakendamine (pikemalt avatud iseteenindusega raamatukoguruum). Teenus võimaldab ligipääsu raamatukogu ruumidesse ja selles töötamiseks või raamatute laenutamist raamatukogu ruumist raamatukogu töövälisel ajal. Teenus arvestab kasutajate vajadust töötada raamatukogus hommikul enne raamatukogu avamist või peale selle sulgemist. Näiteks, Kärdla Linnaraamatukogu on avatud iga päev kell 6.00–22.00, millest igal tööpäeval neli tundi nii hommikul kui ka õhtul saab lugeja iseteenindusvõimalusena kasutada 2 ruumi ja laenutada väljaandeid. Laupäeval ja pühapäeval ongi nimetatud ajavahemikul ainult iseteenindusvõimalus; • raamatukogude koostöö ja teenuste sidus arendus tagab lugejale lihtsalt ning mugavalt vajalike väljaannete tellimise lugejale sobivasse raamatukokku, pakiautomaati või kulleriga koju. Seadusega ei kohustata kohalikule omavalitsusele kuuluvaid rahvaraamatukogusid kindlal viisil muutuma, ega kitsendata ülemäära võimalusi, mille mõtleb välja kohalik kogukond. Seaduses luuakse seadusandja üldine suunis, mida ta peab raamatukogude uuendamise all silmas ning nähakse ette võimalus luua selle elluviimise rahaline toetusprogramm. Arvestades, et seadusandja nägemus rahvaraamatukogu olemusest, rollist ja tegevustest on kirjas kehtivas rahvaraamatukogude seaduses, siis saab ainult seadusandja olla see, kes saab muuta rahvaraamatukogu olemust. Mitte minister, vaid Riigikogu on raamatukogu-poliitiliste valikute tegija ja otsustaja, mistõttu sätestatakse rahvaraamatukogu uuendamise ja ajakohastamise võimalus ja juhis seaduses. Ministrile paneb seadusandja kohustuse Riigikogu tahe ellu viia ning korraldada muu hulgas toetusprogrammi kaudu rahaliste (tõuke)vahendite jagamise. Seaduse eesmärk on lisaks luua otstarbekas võimalus juhuks, kui toetusvooru võiks korraldada ja läbi viia Kultuuriministeeriumi asemel selleks kompetentne avalik-õiguslik juriidiline isik või mittetulundusühing. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Rahvaraamatukogude tegevuse toetamise regulatsioon kehtivas õiguses Praegu sätestab RaRS § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Seda loetelu saab täiendada või muuta ainult Riigikogu ise. Punkti 2 alus riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on kuskil õigusaktis eraldi seaduslik alus). See punkt 2 ise ei ole volitusnorm kultuuriministrile teatud programm kehtestada. Need neli punkti on Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Vabariigi Valitsus ega minister seadust täiendada ise ei saa. Praegu kehtiva RaRS-i § 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused. Seadusloomes on üldteada, et sõnad tingimused ja kord pole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades ütlebki Riigikogu, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte. Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse. Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes. 3 Seega ei ole praeguse seaduse alusel täidesaatval võimul võimalik luua rahvaraamatukogude ajakohastamise ja nende olemuse muutmise rahalist toetusmeedet, kuna seda tehes ületaks minister seaduse piire – see oleks põhiseadusega vastuolus. Riigikohus otsustas analoogsel juhul seaduse sõnastuse kohta haridusministri määruses nii: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)1 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS § 22 endast volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS-i §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“ Lisaks RarS-i riikliku rahastamise õiguslikule regulatsioonile võib teoreetiliselt kõne alla tulla riigieelarve seaduse (RES) § 53¹ viimase lauseosa võimalus: „(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ Selle seaduse võimaluse juures tuleb siiski silmas pidada, et sätte viimane lauseosa kohustab arvestama eriseaduse vastava regulatsiooniga. Igas valdkondlikus seaduses annab Riigikogu seadusandjana ministrile kontekstipõhise delegatsiooninormi määruse koostamiseks sellisel kujul ja ulatuses, millisena see seaduse volitusnormi kirja pannakse. Rahvaraamatukogu tegevuse rahastamise tingimused ja kord on sätestatud rahvaraamatukogu seaduses (vt eespool toodud lg 4). Selline volitusnorm ei võimalda ministril kehtestada toetusvooru tingimusi. Seetõttu on hädavajalik kirjutada seadusesse korrektne volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada nii toetusvoorude täpsemad tingimused kui ka korra. RES-i § 531 lõike 1 avarat volitust ei saa tõlgendada selliselt, et igal ministril on vaba voli luua oma määrusega selliseid õigustloovaid materiaalõigustingimusi, mida ta soovib, olenemata sellest, kas valdkonnaseaduses volitus on või ei ole, või kui volitus on ministri soovide elluviimiseks liiga kitsas. Kirjeldatud olukorras oleks tulemuseks praeter legem ehk seadust laiendavad või muutvad määrused. Need ei ole PS-i § 3 järgi Eesti õiguses lubatud (sellest pikemalt eelnõu punkti 2 selgituse juures). 3.2. Põhiseadusest tulenevad olulised nõuded Raamatukogu põhiseaduslik roll Põhiseaduse preambuli järgi tuleb tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Lisaks sätestab PS-i II pt rea inimeste demokraatia ja ühiskonnaelus osalemise põhiõiguseid ja vabadusi. On väljaspool kahtlust, et kohapealsetel rahvaraamatukogudel on läbi aegade olnud ja on jätkuvalt oluline kultuuri- ja hariduspoliitiline stabiliseeriv, arendav ning kogukondliku kokkusaamise ja kodukandi ajaloo/kultuuri uurimise ja arendamise oluline roll. Juba 1992. aastal selgitati: „Siiski tundub, et meie segipaisatud elus on raamatukogu jäänud turvaliseks ja rahulikuks kohaks. Võrumaa Obinitsa raamatukogu juhataja sõnul „raamatukogu 1 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkt 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“ 4 on maainimesele pingete maandamise koht.“ … Seda hinnatavam on nende raamatukogude töö, kes sisustavad laste vaba aega, arendavad nende loovust ja seega harjutavad neid raamatukogus käima. .. Enamik meie rahvaraamatukogusid jätkavad 1988. a alustatud rahvusliku kultuuriloo tutvustamist. Võrumaal setu aladel on raamatukogud kujunenud setu kultuuri keskuseks. .. Aastaid on rahvaraamatukogudes tegeletud kodulootööga: .. Kas raamatukogud suudavad säilitada oma koha uutes oludes?“.2 Ka 2022. aastal võib väita, et raamatukogud, aga eriti rahvaraamatukogud, on kasvanud demokraatliku ja sidusa ühiskonna alustaladeks, muutunud kohtumispaigaks ja avatud arutelude ruumiks. Rahvaraamatukogu tagab kõigile inimestele vaba ja piiramatu ligipääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele, ideedele ja kultuurile. Rahvaraamatukogu ülesanne on edendada lugemiskultuuri ja mitmekülgset lugemisoskust, digipädevusi ja ühistarbimist, toetada elukestvat õppimist, enesetäiendamist ja ühistegevust ning elanikkonna osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Rahvaraamatukogudel on oluline roll ka kriisiaegadel, sest nad pakuvad kohapeal hädavajaliku juurdepääsu olulisele avalikule teabele ja informatsioonile. Nii olid Covid-19 kriisi ajal just rahvaraamatukogud kohad, kus inimesed said avalikust arvutist lugeda Riigi Teatajas avaldatud piirangute korraldusi ja printida välja digitõendeid. Rahvaraamatukogu teenused on olnud ja peavad ka jätkuvalt olema kõigile lihtsalt kättesaadavad. Ta pakub oma teenuseid kõigile, hoolimata inimese east, emakeelest, etnilisest päritolust, soost, erivajadusest, usulistest tõekspidamistest, rahvusest, ühiskondlikust staatusest või mistahes muust omadusest. Rahvaraamatukogu teenindab igaüht vastavalt tema vajadustele. Rahvaraamatukogud moodustavad sidusa ja tervikliku võrgu, olles sageli inimese lähim tee oma riigini. Rahvaraamatukogu võrgustik on Eesti ühiskonna oluline investeering oma inimeste sotsiaalse kapitali kasvatamiseks. Rahvaraamatukogude võrk tõstab Eesti sidusust ja säilenõtkust ning tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal. Rahvaraamatukogu on nii kogukonna kui kogukondade looja ja nende hoidja jätkuvalt ka praegusel ajal. Arendades edasi kasutajakeskseid teenuseid, panustatakse ühtlasi säästvasse ühistarbimisse ja kõigi elanike elukvaliteedi tõusu. Juba praegu on häid näiteid, kuidas mõned vallad ja linnad on omal initsiatiivil laiendanud rahvaraamatukogus pakutavaid võimalusi, olgu selleks nt erinevate esemete (nt tööriistad) laenutus või ruumide kasutud kogukondlikeks tegevusteks. Seda initsiatiivi on kavas toetada ning anda positiivne tõuge kõikidele piirkondadele. Statistikaameti andmetel oli Eestis 31.12.2021 seisuga 864 raamatukogu, millest 513 rahvaraamatukogu (1992. a oli neid 632), 36 teadus- ja erialaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu. Raamatukogudest tehti 12 miljonit laenutust, millest 80,8% ehk 9,7 miljonit laenutust tehti rahvaraamatukogudest. Kuna suur osa raamatukogude külastajatest pole registreeritud kasutajad, siis aina olulisem on pöörata tähelepanu ka raamatukogu külastuste arvule. Raamatukogudesse tehti 2021. aastal 5,3 miljonit külastust, sellest 86,8% ehk 4,6 miljonit rahvaraamatukogudesse ja 5,4 miljonist virtuaalkülastust, millest 68,5% rahvaraamatukogudesse. Raamatukogudel oli kokku 693 500 lugejat, millest rahvaraamatukogude lugejaid oli 343 500. Raamatukogude nii säilitus- 2 H. Piirmets 1992. Maainimene ja raamatukogu. – Raamatukogu, lk 12. 5 kui ka teiste kasutuskogude suuruseks on 30,4 miljonit teavikut, millest rahvaraamatukogude kogudes on 10,2 miljonit. Raamatukogu roll on ajas muutuv. 2022. aastal tehtud uuringu „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“3 nähakse raamatukogudes potentsiaali pakkuda oma põhitegevustele lisaks mitmekesiseid teenuseid elanikeni jõudmisel (tööturuteenused, elukestev õpe, finantskirjaoskuse edendamine, tervisedendus, lõimumine). Tuginedes nii rahvusvahelisele kogemusele kui ka Eesti kogemusele ja valdkondade vahelise koostöö huvile on tekkinud vajadus tagada koostööks vajalikud eeldused ja ressursid, sealhulgas viia ellu rahvaraamatukogude digitaristu ja iseteenindusseadmete uuendamise meede, otsida nutikaid viise teenuste pakkumiseks, pakkuda raamatukogude töötajatele regulaarseid koolitusi ning motiveerida valdu ja linnu raamatukogude arendamisse rohkem panustama. Ministeeriumi tegutsemise seaduslik alus Põhiseaduse § 3 olulisuse põhimõttest tulenevalt otsustab kõik riigielu olulised küsimused Riigikogu. Rahvaraamatukogude seaduses on kirjas ja piiritletud Riigikogu poliitiline tahe ja otsus sellest, mis on rahvaraamatukogu olemus, ülesanded, rahastus ning erinevate haldusorganite pädevused ja kohustused. Ainult Riigikogu saab muuta seadust ja kujundada rahvaraamatukogu teistsuguse rolli. Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha (riigieelarve vahendite) kasutus on põhiseaduse järku väärtus, mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse üle Riigikogu ja määrab ise seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate tingimuste ja korraga. Need on aga sisult PS II pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV pt kohaliku omavalitsuse tegutsemise piirangud. Nii põhiõiguste ja -vabaduste piirangud kui ka tingimused kohaliku omavalitsusele on PS-i § 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS-i § 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.4 Valitsus ega minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui seaduses kirjas ega laiendada seaduse eesmärke. Täidesaatva võimu tegevuse seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.5 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud ja eos põhiseadusega vastuolus. 3.3. Eelnõuga kavandatavad muudatused Eelnõu punktiga 1 täiendatakse RaRS-i paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatavat osa ehk kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava raamatukoguteenuse normi. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarves (volikogus vastu võetud eelarve) on rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikud kulud suure üldistusega. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV finantsjuhtimise korra, milles näeb ette eelarve 3 Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Mõttekoda Praxis, 2022 4 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 5 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus. 6 liigendamise ehk asutuste, sh raamatukogu alaeelarvete koostamise põhimõtted. Vältimaks arusaama, et KOV-de rahastus rahvaraamatukogule põhineb ainult RaRS-i § 10 lõikes 2 toodud loetelul ja KOV ei või muuks otstarbeks rahvaraamatukogule eelarvest vahendeid eraldada, lisatakse RaRS-i § 10 lõike 2 sissejuhatavasse lauseossa „Kohalik omavalitsus tagab vähemalt:“. Sellisel kujul on selge, et rahastuse seaduses toodud miinimum peab olema kaetud, kuid välistatud pole vajadusel ka muude kulude katmine. Täiendusega ei kaasne KOV-ile täiendavat kohustust. See on kohaliku omavalitsusüksuse võimalus katta ka mistahes muid rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikke kulusid, kui vald või linn peab seda otstarbekaks ja vajalikuks. Täiendus on seotud ka eelnõu peaeesmärgi saavutamisega, milleks nähakse ette riiklik rahastus teatud uuenduslikeks tegevusteks, mis muudaks kohaliku raamatukogu kogukonna kokkusaamise ja erinevate tegevuste keskuseks või mis loob erinevaid ajakohaseid lahendusi, kuidas raamatulaenutus jt raamatukoguteenused oleksid paremini kättesaadavad. Riikliku rahastamise loomulik tingimus on see, kui vald ja linn panustavad omapoolse rahastusega. Normi sõnastusega määratletakse ühtlasi, et eelnõuga kavandatud kujul on tegemist kohaliku omavalitsuse endale vabatahtlikult võetava ülesandega, kui ta seda soovib. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse riiklikult rahastatavate tegevuste võimalusi ning lisatakse juurde alus rahastada toetusvoorude kaudu rahvaraamatukogu ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomist, milleks on eelkõige raamatukogu ruumide kohandamine kogukonnategevusteks, elanike aktiivse osaluse toetamine kogukonna, kohalikus ja riigielus, raamatukogu- ja muude avalike teenuste paremini kättesaadavaks ja ligipääsetavaks tegemine ning keskkonnasäästlikkust ja regionaalpoliitikat edendavad tegevused. Sellisel üldisel-konkreetsel kujul on rahastamistingimused aluseks ka konkreetsete taotlusvoorude korraldamisel, mil riikliku raha kasutuse ei otsusta mitte täidesaatva võimu esindajana minister, vaid ta peab lähtuma seaduses määratletud prioriteetidest. Täpsemad tegevused määratletakse toetusvooru rakendusmääruses. Seaduses kasutatakse sõna „eelkõige“, mis võimaldab rahastust ka sellisele seaduses nimetamata tegevusele, mis samuti muudaks midagi paremaks rahvaraamatukogu, lugeja, raamatukogu külastaja, kohaliku kogukonna või terve riigi jaoks. Rahandusministeeriumi ettepanekul esitatakse seaduses riikliku rahastamise erinevad olukorrad: esiteks rahastus, mis kantakse otse valla ja linna eelarvesse (need on § 10 lg 3 punktid 1, 3 ja 4), ning teiseks toetusvoorud, millest on võimalik toetust taotleda (§ 10 lg 3 punkt 2 ning uus loodav toetusvoor). Loodavas § 10 lõikes 33 annab seadusandja kultuuriministrile volituse kehtestada toetusvoorude läbiviimiseks vajalikud seaduse täpsustused. Edaspidi kehtiks seaduse volitusnorm nii: „(32) Rahvaraamatukogule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 sätestatud toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (33) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 sätestatud toetusvooru jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise 7 tingimused, korra ning omaosaluse suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ See on eelnõu üks olulisim muudatus, kuna sellega kõrvaldatakse praeguse volitusnormi puudus, mis ei võimalda kultuuriministril kehtestada toetusvooru taotlemise tingimusi. Praegu kehtiva RaRS-i § 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused. Vrdl riigieelarve seaduse § 531, mille alusel maksti paljusid kultuurivaldkonna covid-19 kriisitoetuseid, kui valdkonnaseadustes polnud vajalikku volitust: „(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ Praegu on selliseks muuks õigusaktiks RaRS-i § 10 lg 4, mis ei luba ministril tingimusi kehtestada. PS-i § 3 seadusliku aluse nõude järgi võib täidesaatev võim teha ainult nii vähe, kui palju volitusi Riigikogu talle seadusega annab. Kui seaduses volitust ei ole, minister ega ükski ametnik tegutseda ei tohi („mis pole lubatud on keelatud“6). Õigusnormis kirjas olevad sõnad tingimused ja kord ei ole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades määrab Riigikogu kindlaks, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte. Analoogse juhtumi Riigikohtu otsuses seaduse sõnastuse ja haridusministri määruse kohta selgitas kohus kompromissitult: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)7 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS-i § 22 endast volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS-i §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“. Sarnaselt leidis Riigikohus olukorras, kus Narva Linnavalitsus kehtestas määrusega piiripunkti suunduvate sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise korra raames tingimuse, et tasuda tuleb 300 krooni. Riigikohus ütles, et see on avalik-õiguslik rahaline kohustus ehk tingimus – ületati riigipiiri seaduse volitust. Lisaks RaRSile tuleb määruse kehtestamisel arvestada haldusmenetluse seaduse § 90 (Volitusnorm) lõikega 1: „Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.“ Samuti normitehnika eeskirja § 11 (Volitusnorm) lõikega 3: „Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada.“ 6 T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura 2006, lk 78. 7 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“ 8 Praegu kehtivas RaRSis pole juttu raamatukogu senise olemuse muutmisest kogukonna kogunemise kohaks, samuti pole kirjas ministri õigust ega võimalust seaduse tingimusi täpsustada, vaid on üksnes võimalus luua olemasolevas seaduses nimetatud nelja juhu rahastamise kord. Eelnõuga annab Riigikogu ministrile vajaliku volituse ja samas määrab ise kindlaks eesmärgi, tingimused jm olulise. Siis peab sellest lähtuma ka iga tulevane minister. Praegu ütleb RaRS-i § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Minister seadust täiendada ei saa. Punkti 2 riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on eraldi õiguslik alus). See punkt 2 ise ei anna kultuuriministrile õigust programmi kehtestada. Need neli punkti ongi Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Ministri omavoli ärahoidmine on samuti Riigikogu kohustus.8 Selleks ongi seaduste volitused. Kirjeldatud käsitlus on oluline, et seadust täidetaks seadusandja loodud eesmärgil ja kujul. Seda on vaja nt taotlejale, et tal oleks teadmine ja etteaimatavus, millistel tingimustel ta toetust saab või ei saa. Samuti õiguskindluseks ja stabiilsuseks. Minister viib ellu Riigikogu tahet, mitte ei asenda ega täienda seda (valija annab oma hääle, usalduse ja volituse Riigikogule, mitte ministrile). Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha kasutust peetakse põhiseaduse järku väärtuseks (põhiseaduses on üldse kolme liiki ja tähtsusega õiguseid, vabadusi ja väärtuseid – maksumaksja raha üle otsustamine on kõrgeimal tasemel), mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse Riigikogu ja määrab seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Riigikogu annab tavaliselt volituse valitsusele ja ministritele toetusvoorude sisu täpsustada. See on otstarbekas ja nii on ka eelnõus. Tingimused ja kord sõnade erinev sisu Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse. Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes. Näide Tingimused Kord (2) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse: (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotlusi (edaspidi 1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja taotlus) võetakse vastu ajavahemikel 1. veebruarist – erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe 25. veebruarini ja 2. maist – 20. maini. rahvaraamatukogu töötajad; (2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile toetuste (3) Programmist „Raamatukogude arendaminekiirendi“ ei taotlemise e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 3 toetata: toodud vormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil. .. raamatukogu või avalik-õigusliku asutuse ürituste korraldamist; .. § 15. Taotluse menetlemine (4) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ saavad taotleda (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates toetust: taotlusvooru sulgemisest. .. 1) kohalik omavalitsus koos rahvaraamatukoguga .. 8 Riigikogu peab kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks põhiõiguste teostumise ning kaitse(RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 99; RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75; RKPJKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 43). 9  § 7. Nõuded taotlejale (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena … 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Tingimused on sisuliselt PS-i II pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV pt KOV-i tegutsemise piirangud. Need on PS-i § 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS-i § 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.9 Minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui seaduses kirjas. Seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.10 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud. Kui seaduse volitusnormis ei ole sõna tingimused, siis esimesena peab seda mõistma nii, et tegu on niivõrd olulise küsimusega, mille täpsustamist pole Riigikogu teadlikult valitsusele või ministrile andnud. Korra puhul samasugust rangust ei ole, vaid üldpõhimõttena peaks asja lahendamise protsess olema niivõrd paindlik, nagu on konkreetsel juhul vajalik. Seetõttu on tavapärane, et Riigikogu lubab ministril kujundada valdkonna ja taotlusvooru-spetsiifilise menetluse ja korralduse. Samas võib ta ka juba seaduses endas sobiva menetluse kirja panna (nt võib keelata ainult elektroonilise taotlussüsteemi, kui on teada, et paljud vanad inimesed jääksid arvutioskamatuse tõttu eemale; võib kehtestada tähtaegu; kättetoimetamist jm). Eelnõu lahendust ja eelkirjeldatud arusaama kinnitab see, milline on määruse olemus Eesti õiguses. Teoorias on olemas kolme liiki määruseid: intra legem – seadust täpsustavad, praeter legem – seadust täiendavad ja muutvad, ning contra legem – seadusega vastuolus olevad. Eestis on lubatud ainult esimesed, intra legem ehk seadust täpsustavad määrused. Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud. Seetõttu saab määrus olla ainult seaduse rakendusakt, mitte selle asendusakt. Viimast põhiseadus ei luba. Seega on täitevvõimule (ministrile) antav volitusnorm ehk seaduse täpsustamise õiguse delegeerimine eelnõus sätestatud kujul kooskõlas PS-i § 3 normihierarhia põhimõttega, kuna seaduses (§ 10 lõikes 33) on kindlaks määratud raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Eelnõu punktiga 3 korrigeeritakse eelmainitud riikliku rahastamise korraldust, mil summad kaetakse valla ja linna eelarvesse otse seaduse alusel. Eelnõu punktiga 4 luuakse seadusesse § 101 kujul võimalus otstarbekuse kaalutlusel volitada toetusprogrammi ellu viima Kultuuriministeeriumi asemel raamatukogu valdkonnas tegutseva toetusprogrammi läbi viimise oskuste ja võimekusega avalik-õigusliku juriidilise isiku, või mittetulundusühingu. Nimetatud avalik-õiguslik juriidilise isikuna tuleb eelnõu koostamise ajal kõne alla nii AÕJI Rahvusraamatukogu kui ka kohaliku omavalitsuse üksus (seejuures võib ta määrata, milline 9 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 10 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus. 10 struktuuriüksus ülesannet täidab, on siis selleks hallatavast asutusest raamatukogu või nt linna- või vallavalitsuse kultuuriteemaga tegelev osakond või amet). Mittetulundusühinguna tegutseb raamatukogu valdkonnas aktiivselt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kui neil nimetatutel on huvi ja soov halduslepingu ülesande täitjaks konkureerida, siis lõpuks valitakse haldusorgan, kes kõige paremini vastab ülesande täitmise eeldustele. Halduslepingu sõlmimine ehk Kultuuriministeeriumilt ülesande üleandmine on põhjendatud siis, kui on täidetud halduskoostöö seaduse §-s 5 sätestatud tingimused – esiteks siis, kui haldusülesande täitmine nimetatud isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ja haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi. Teiseks siis, kui on täis kindlus, et haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti. Kolmandaks, kui haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõu koostades on läbi mõeldud ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud analüüsi punktid: täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikud arvestused ja riigile või kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurus, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõud ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslik ja faktiline mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse. Esialgse analüüsi kohaselt peab Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) majanduslikult põhjendatuks anda avaliku halduse ülesanne ehk raamatukogude kiirendi taotlusvooru menetlemine iseseisvaks täitmiseks ja halduslepinguga määratud ulatuses valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Haldusülesanne hõlmab taotlusvooru raamatukogude kiirendi rakendamist (väljakuulutamine, nõustamine, infopäeva korraldamine ja taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine ja aruannete kontroll). Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesannet täitva töötaja töötasu ja ülalpidamiskulu ning taotluste hindamiskomisjoni liikmete hindamiskoosolekul osalemise tasu ja sõidukulud, kui see moodustatakse. Halduslepingu sõlmimiseks läbi viidav riigihange eeldab KuM ametnikelt ühekordset lisatööd riigihanke läbiviimisel, millega KuM ametnikud puutuvad kokku ametiülesannete täitmisel nagu näiteks uuringute ja analüüside tellimisel. Riigihange tehakse ametiülesannete raames. Taotlusvooru mahu tulevikus suurenemisel ja sisu muutumisel tuleks ka KuM-il täiendavalt innovatsioonialase nõustamispädevusega töötaja värvata. KuM-is täiskohaga täiendava töötaja tööle võtmisel oleks nt teenusdisaini pädevusega teenistuja brutopalk 2000 eurot, mis teeb tööandja aastaseks palgafondi kuluks 32 000 eurot ja ülalpidamiskulu 1200 eurot ning ühekordse tehnika soetamise ja töökoha sisseseadmise kulu u 1200 eurot (arvuti, telefon). Haldusülesande täitmine eeldab töötaja värbamise protsessiga seotud kulusid. Kuna KuM-is on teenistuja, kelle ametiülesannete raames teostatakse töötaja värbamist, ei tooks ülesande rakendamine kaasa lisakulusid. Haldusülesande üle andmisel valdkonnas kompetentsele avalik- õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule eeldatakse, et võimalikul haldusülesande täitjal on vastav pädevus ja võimekus juba olemas ning töötaja värbamine tehtaks samuti juba olemasolevate töötajate ametiülesannete raames. 11 KuMi senise praktika kohaselt makstakse hindamiskomisjoni liikmetele tasu 75 eurot (bruto) ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Kui komisjon hindab koosolekul 50 või rohkem taotlust, makstakse komisjoni liikmele 150 eurot (bruto). Kui samade taotluste hindamiseks toimub mitu koosolekut, siis makstakse tasu vaid ühe koosoleku eest. KuM maksab tasu ainult nendele hindamiskomisjoni liikmetele, kes ei ole ministeeriumide ega nende valitsemisala asutuste teenistujad ega riigi osalusega juriidilise isiku juhtorgani liikmed ega töötajad. Toetuse määruse eelnõus on hindamiskomisjoni 9-liikmeline, kellest 5-le ei laieneks komisjoni töös osalemise eest tasu maksmine. Taotlusvooru hindamiskomisjoni koosolekul kulu on 300–600 eurot ja kahe vooru koosoleku kulu 600–1200 eurot. Vajadusel võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte ja nendele makstakse tasu 50 eurot (bruto) ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Seega võib koosoleku kuludele lisanduda 100 eurot. Hindamiskomisjoni liikmetele hüvitatakse ka koosolekul osalemise sõidukulud vastavalt esitatud avaldusele ja sellele lisatud kuludokumentidele. Isikliku sõiduauto kasutamise korral hüvitatakse sõidukulud läbisõidu ja kütusetšeki alusel. Sõidukulud hüvitatakse arvestusega kuni 8 liitrit 100 km läbisõidu kohta, kuid mitte rohkem kui esitatud kütusetšeki summa. Kuna komisjoni kuuluvate asutuste ja organisatsioonide esindajad võivad asuda nii Tallinnas kui mujal Eestis, siis e-koosoleku puhul sõidukulusid ei kaasne, kuid mõne kaugemal elava komisjoni liikme osas võivad kaasneda sõidukulud kokku u 200 eurot. Seega kahe taotlusvooru hindamiskomisjoni tegevusega seotud kulu nii KuM-ile kui haldusülesande elluviijale oleks samas suurusjärgus ehk maksimaalselt 1500 eurot. Haldusülesande täitja saab arendustoetuse taotluste menetlemiseks kasutada KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemi11. Kui KuM on volitanud avalik-õigusliku asutuse või mittetulundusühingu haldusülesannet täitma, puudub toetuste menetlemise infosüsteemiga liitumise tasu. Haldusülesande täitmine eeldab selle täitjalt mõningast kohanemist, kuid KuM saab seejuures nõustamisega tuge ja tasuta koolitust pakkuda. Haldusülesande täitjalt eeldatakse taotlusvooru läbiviimisel KuM-iga sarnase praktika rakendamist. Arvutuste kohaselt jääksid KuM-i ja halduslepingu alusel taotlusvooru raamatukogude kiirendi läbiviimisega seotud haldusülesande täitja kulud samasse suurusjärku ehk maksimaalselt 35 000 eurot. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesande täitjale haldusülesande täitmisega seotud töötaja ja tema ülalpidamise, taotlusvooru läbiviimisega seotud komisjoni kulud. Haldusjärelevalvet halduslepingu täitmise üle teeks KuM. KuM-is täidab raamatukogude valdkonna järelevalve ülesandeid kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi nõunik. Tema ülesanne on teostada haldusjärelevalvet rahvaraamatukogu seaduse12 § 11 lõige 2 alusel rahvaraamatukogu võrgu ja maakonnaraamatukogude ülesannete täitmise üle ja säilituseksemplari seaduse13 § 22 lõike 2 alusel viimati nimetatud seaduse täitmise üle Eesti Rahvusraamatukogu poolt. Kuna järelevalvet teostatakse ametiülesannete raames, ei too see kaasa täiendavaid kulusid. Seoses kõnealuse haldusülesande üleandmisega väheneb töökoormus KuM-is. Seega, KuM-is raamatukogunduse valdkonnaga tegelevate teenistujate jaoks on tegemist vajaliku muudatusega, mis võimaldab keskenduda ministeeriumis ennekõike raamatukogunduse 11 Toetuste Menetlemise Infosüsteem 12 Rahvaraamatukogu seadus 13 Säilituseksemplari seadus 12 valdkonna strateegilisele planeerimisele ning kõnealuse valdkonna arendamisele ja probleemide lahendamise suunamisele. Haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti, sest ülesande läbiviimiseks saab valdkonnas kompetentne avalik-õiguslik juriidilisele isik või mittetulundusühing korraldada konkursi, et värvata parim valdkonna arenguid suunav ja valdkonna poolt hinnatud nõustaja. Kui KuM ise täidaks seda ülesannet, siis oleks tööl vaid üks inimene, kes peaks täitma kõiki ülesandega seotud tegevusi. Valdkonnas kompetentne ülesande täitja saab ajakriitiliste tegevuste osas täita ülesannet kaasavalt, kompleksselt ja oluliselt parema kvaliteediga. Kvaliteedi tagamine toimub valdkonnas kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu juures tegutsevalt või tegutsevatelt nõukodadelt sisendi kogumise kaudu. Kaasavate nõukodade kaudu saab ja omab volitatud haldusülesande täitja parimat ülevaadet valdkonna arengutrendidest, käimasolevatest arendustest, uutest teenusmudelitest ja parimatest praktikatest. Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nęnde isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Seda eriti arvestades asjaolu, et raamatukogude kiirendi määrusega kehtestab kultuuriminister jätkuvalt antava toetuse jaotamise tingimused ja korra aga ka komisjoni. Lõike 2 järgi tuleb ülesande täitmise stabiilsuse eesmärgil halduslepingu lõpetamise soovist ette teatada vähemalt kuus kuud. Sellisel kujul hoitakse ära kahetsusväärne olukord, kus halduslepingu ootamatu lõpetamise tõttu võib kahjustuda toetusvooru läbiviimine. Kui haldusleping lõpetatakse, siis täidab ülesannet Kultuuriministeerium. Praktikas ei saa välistada olukorda, kus taotlusvoorus soovib osaleda ka see isik ise, kellele on antud taotlusvooru läbiviimise haldusülesanne. Sellisel juhul tagab erapooletu ja objektiivse otsustamise lahendus, kus taotlust hindab kultuuriminister, kuulates ära nõuandva komisjoni ettepaneku (lõige 6). Samuti teeb minister toetuse määramise otsuse, kontrollib toetuse kasutamist ning nõuab vajadusel toetuse tagasi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei reguleerita Euroopa Liidu õigust puudutavaid küsimusi. 6. Seaduse mõjud Muudatused Eelnõuga planeeritakse teha järgmised muudatused: • Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus ajakohastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis, • Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, • Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks ajakohased võimalused raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil, 13 • Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd, • Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, • Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks, • Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Sihtrühmad Muudatused mõjutavad järgmiseid sihtrühmi: rahvaraamatukogude külastajaid, kohalikku kogukonda, kohalikke omavalitsusi rahvaraamatukogude pidajatena ja rahvaraamatukogusid ning taotlusvooru läbiviijat, samuti ühiskonda tervikuna. Eesti elanike üldarv 2022. a 1. jaanuari seisuga oli 1 331 796.14 Kuna rahvaraamatukogude korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude külastajaid, keda koroona-aasta tõttu 2020. aastal oli 362 80015. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemuste kohaselt plaanis 22% eestimaalastest raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.16 Statistikaameti uuringu andmetel oli 2020. aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 32,2%17, kellest sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 8%.18 Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja lugema õppivad lapsed. 2022. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis rahvastiku hulgas 232 152 0–15–aastast, kes on seoses õppimisega seotud tegevustele raamatukogude külastajana suur huvirühm. Seega tegemist on kokkuvõttes suure sihtrühmaga. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23 878 mittetulundusühingut.19 Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid, mida on 2021. aasta statistika kohaselt 509. Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2022. aastaks on üle Eesti moodustatud 5020 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23 878 mittetulundusühingut.21 Taotlusvoorude läbiviimiseks luuakse võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik- õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule, on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik või üks valdkonna mittetulundusühing. Tegemist on väikese sihtrühmaga. 14 Statistikaamet. Rahvaarv. 15 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased raamatukogu külastanud. 16 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 17 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020. 18 Kultuuris osalemise uuring. Statistikaamet, 2020 19 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 20 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. 21 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 14 Kultuuriministeeriumile lisandub halduslepingu sõlmimiseks riigihanke läbiviimine, raamatukogude kiirendi määruse ja seletuskirja koostamine ning täiendava haldusjärelevalve läbiviimine. Täiendavaid tööülesandeid täidavad ministeeriumi 88 töötajast vähese koormusega u 6 ametnikku, mistõttu tegemist on väikese sihtrühmaga. Mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta negatiivselt keskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid. Negatiivne mõju ei kaasne ka muudes valdkondades. Eelnõul on positiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, kuna soodustab kohalike elanike kooskäimise võimalusi ning erinevate avalike teenuste paremat kättesaadavust. Eraldiseisvat mõju majandusele eelnõuga ei taotleta, kuid positiivne mõju võib kaasneda, kui kohalik kogukond ja raamatukogutöötajad mõtlevad välja selleteemalisi projekte, koolitusi ja üritusi. Mida rohkem teenuseid on koha peal kättesaadavad, seda vähem tekib vajadus liikuda, mistõttu võib eelnõul olla positiivne säästlik mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti on sellel positiivne mõju regionaalarengule. I muudatus. Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus ajakohastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad, kohalikud elanikud ja kogukond Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt rahvaraamatukogude külastajatele, sest mitmekülgsed ruumid ja teenused toetavad kogukonnaliikmete tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Eelnõuga soovitakse avardada ja ajakohastada lugeja jaoks mugavaid laenutusvõimalusi. Mõju: positiivne, sest raamatukogu ruumid on aktiivse kooskäimise koht mitte üksnes lugemise ja laenutuse eesmärgil. Iga kogukond kujundab ja kohandab sellised võimalused, ruumid ning soetab seda, mida on just temal vaja. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused ja mõjutab positiivselt kohaliku omavalitsuse ning selle hallatavate rahvaraamatukogude teenuste mitmekülgsusele ning kättesaadavusele. Kui kohalik omavalitsus soovib ajakohastada hallatavaid raamatukogusid, laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana, siis kiirendi võimaldab taotleda projektile toetust, mis riigi toetusel võimestab muudatuste ulatust. Muudatustel on positiivne mõju raamatukogu teenuste kvaliteedile ning rahvaraamatukogude arengule tervikuna. Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju loomemajanduse alavaldkondadele, mille teenuseid kohalikud omavalitsused ja raamatukogud saavad ümberkorralduste kavandamisel kasutada. Nt arhitektid, sisearhitektid, teenusedisainerid. Eelnõu edendab eeldatavasti ka innovatsiooni ehk uute teenuste väljatöötamist. Kaudne mõju on raamatukogule kui atraktiivsele tööandjale. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutab töökorralduslikult taotlusvooru läbiviija töökoormust, kelle tööülesannete hulka lisandub taotlusvooru rakendamine (väljakuulutamine, nõustamine, infopäeva korraldamine, taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine 15 ja aruannete kontroll). Haldusülesande täitmiseks nähakse ette lisavahendid, et luua taotlusvooru läbiviija ametikoht. II muudatus. Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad ja kohalik kogukond Mõju: Kavandataval muudatusel on eeldatav positiivne mõju raamatukogude ruumi ja teenuste kvaliteedile ning kättesaadavusele, mis mõjutab kõiki praeguseid külastajaid, samuti kohalikku kogukonda. Inspireeriv ruum ja lihtsad ning mugavad teenused loovad eeldused ka raamatukogu külastajate arvu suurenemisele. Kogukonna roll on samuti panustada ideedega oma piirkonna rahvaraamatukogu teenuste laiendamisesse, mitte vaid nende võimalike teenuste tarbijana ja seeläbi omab sellele sihtrühmale veelgi suuremat regionaalpoliitilist tähtsust – ise osalemine, ideede pakkumine jne. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogude innovaatiline avalik ruum, töökeskkond ja mitmekülgset ning kvaliteetset teenust pakkuvad rahvaraamatukogud muudavad piirkonna meeldivaks elukeskkonnaks ja atraktiivsemaks paigaks nii elamiseks, töötamiseks kui ka puhkamiseks. Rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende teenustesse panustamine toetab piirkondade tasakaalustatumat arengut. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Rahvusraamatukogud ja kohalikud omavalitsused asuvad üle Eesti, mistõttu tekib taotlusvooru läbiviijal terviklikum ja detailsem ülevaade kohalike omavalitsuste raamatukogude arengutrendidest ja -vajadustest. Võimaldab vältida juba teostatud või dubleerivaid arendusi. III muudatus. Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks ajakohased võimalused raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatav muudatus loob eelduse pakkuda kasutajatele laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused raamatukogudesse tehnoloogia ja tehnika soetamiseks ning paigaldamiseks, mis parandavad väljaannete laenutamist laenutusautomaatidest või tellitu kättesaamist endale sobival ajal raamatukappidest või väljaannete tagastamist tagastuskastidesse. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatav muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. IV muudatus. Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd. 16 Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatav muudatusega luuakse eeldus, et rahvaraamatukogu teenus ületab kohaliku omavalituse piire ja on tihedalt seotud erinevate haldusalade asutuste tegevuste ja teenustega. Raamatukogu külastaja jaoks luuakse olukord, kus raamatukoguteenus mitmekülgne tervikteenus, mis ei lõppe kohaliku omavalitsuse võimalustega (nt inforessursi jagamine, ühine infosüsteem väljaannete tellimiseks ja laenutamiseks). Raamatukogus puuduv, kuid mujal riiulis seisev väljaanne jõuab igast Eesti osast lugejani. Sihtrühm 2: kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Muudatus eeldab kohalike omavalitsuse raamatukogude ja eri valdkondade asutuste koostööd, et sidusalt luua või arendada innovaatilisi teenuseid kasutajale. Strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vajalik sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. Koostöös ministeeriumite, muuseumide, noorsookeskuste, hooldekodude, haridusasutustega, tervishoiuasutustega, töötukassaga, kultuurimajadega aga ka seltside ja ühingutega võimaldab ellu viia ühistegevuses sidusaid kogukonnateenuseid, mis toetavad kogukannaliikmete heaolu ja vajadusi. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatava muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. V muudatus. Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Luuakse eeldused raamatukoguteenuste arenguks, mis suurendab kasutaja rahulolu avalike teenustega ja suurendab nende regulaarset kasutust. Sihtrühm 2: kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kasvab kohalike omavalitsuste ja nende raamatukogude huvi ning soov arendada raamatukogu ruume ja teenuseid, kasutusele võtta uut tehnoloogiat ja tehnikat, mis parimal viisil toetavad kohaliku omavalitsuse ja riigi teenuste kättesaadavust ning on vajalikud ja olulised kohalikule elanikule kas tööks, õppimiseks või igapäevaselt hakkamasaamiseks. Muudatusel on positiivne mõju kohaliku kinnisvara kasutusväärtusele, muudab piirkonna atraktiivsemaks ja mõjutab elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel. Toetusprogrammist riikliku toetuse saamiseks nähakse ette omaosaluse nõue. Selle üle peab otsustama volikogu. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kaasneb vähene töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Mõju on regulaarne, kuna ministeeriumil on juba erinevate toetuste taotlusvoorude läbiviimise ülesanne. Samas avaldab positiivset mõju valdkonna arengule, sest arenguvajadusega või selle muutumisega seotud teadmised koonduvad valdkonnas haldusülesande teostaja juurde, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid ka põhiülesannete täitmisel. VI muudatus. Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks. 17 Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Otsene mõju puudub. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Taotlejale täpsustub toetuse taotlemise ja menetlemise korraldus. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. VII muudatus. Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Mõju puudub. Sihtrühm 2: kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Taotlejale avaldub positiivne mõju kuna taotlusvooru läbiviiv nõustaja kaasatakse igapäevaselt valdkonna kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu tegevustesse (koosolekud, spetsialistid), mis võimaldab olla kursis arenguvajadustega ja parimate praktikatega, et tagada nõustamise kvaliteet. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kultuuriministri määrusega kehtestatakse toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse määr ja osakaalud, nii toetuse saaja kui andja kohustused ja õigused, hindamise kriteeriumid ja komisjoni koosseis jm oluline, mis toetab haldusülesande teostamist. Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Sihtrühm 4: Kultuuriministeerium Mõju: vähene, kuna minister annab küll oma seadusjärgse ülesande teisele isikule, kuid säilitab järelevalve ning sekkumiskohustuse vajadusel juhuks, kui on näha, et halduslepingu alusel ülesande täitja tegevus on ilmselgelt seaduse ja määrusega vastuolus. Samuti jääb ministeeriumi kanda halduslepingu alusel isikutele tekitatud kahju hüvitamine. Sihtrühm 5: raamatukogu kiirendist toetuse taotleja Mõju: olematu, kuna halduslepingu alusel ülesande täitmisel selle kvaliteet ei halvene. Mõju olulisus Muudatustega võib kaasneda positiivse mõjuna olukord, kus ministeerimi asemel täidab ülesannet valdkonnas kompetentne avalik-õiguslik juriidiline isik või mittetulundusühing. Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Juhul, kui osad kohaliku omavalitsuse üksused ei soovi toetuse saamiseks omaosaluse kulu katta, rahvaraamatukogu toetust taotleda ei saa. See aga ei halvenda rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist, kuna loodav rahastusmeede on täiendus olemasolevale, mitte sellega seotud. Seetõttu ei saa kirjeldatud olukorda pidada eelnõuga kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks. Ebasoovitavaks mõjuks ei saa pidada rahalise ressursi piiratust. Üldiselt on kõik taotlusvoorud rahaliselt piiratud ning rahastuse saavad projektid, mis vastavad kõige rohkem tingimustele. 18 Toetuste jagamisel tagab otsuste sõltumatuse ja regionaalselt võrdse rahade jaotamise eelkõige täpsete ja õiglaste jaotustingimuste määratlemine ministri määruses, otsuste põhjendamise kohustus ning nende kohtuliku kontrolli võimalus. Mõju töökoormusele Vähesel määral suureneb kohalike omavalitsuste koormus, sest enne taotluse esitamist on vajalik, et vald või linn oleks ette näinud kaasrahastusvõimaluse. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kavandatav 2023. aasta taotlusvooru eelarve on 500 000 eurot. Taotlusvooru läbiviimisega kaasneb taotlusvooru läbiviijale kulu, mis on kokku 35 000 eurot. Sellest tööandja palgafondi kulu aastas on 32 000 eurot (nõustaja brutopalk 2000 eurot) ja töökoha halduskulu 1200 eurot aastas. Hindamiskomisjoni kahe taotlusvooru tegevuse kulu on u 1500 eurot. Infoürituse kulu ei kaasne, kui see viiakse läbi veebis või kasutatakse oma ruume. KuM-ile halduslepingu sõlmimiseks riigihanke menetluse läbiviimisega, halduslepingu sõlmimisega ega täiendava haldusjärelevalvega täiendavat kulu ei kaasne. Kohalikele omavalitsustele ja nende raamatukogudele kaasneb toetuse taotlemisel omaosaluse kulu. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel võtab kultuuriminister RaRS-i § 10 lõigete 3 ja 4 koostoimes moodustuva volitusnormi alusel vastu raamatukogude kiirendi määruse. Rakendusakti esialgne kavand on lisatud eelnõule juurde. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kultuuriministeerium on tutvustanud loodavat rahastamisvõimalust nii Riigikogu kultuurikomisjonile (12.09.2022 kultuuriministri tutvustus), ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele kui ka raamatukogudele. Eelnõu saadeti kooskõlastamisele ning arvamuste saamiseks. Lisaks korraldas ministeerium 05.10.2022 kõikidele huvitatutele üleriigilise veebiarutelu. Saadud tagasiside on olnud rikkalik, huvi riiklikuks tõukeks on suur ning väga paljudel raamatukogudel on olemas mõtted ja ideed tegevustest, mis võivad olla sobivaimad lahendused kohaliku kogukonna jaoks. Arvukalt esitati küsimusi taotlusvooru rakenduslike nüansside koha. Seetõttu on info nii loodavast rahastusest, selle eesmärkidest kui ka esialgsetest tingimustest asjassepuutuvatele teada. Lisaks on eelnõu koostades kavandatud, et taotlusvooru läbiviimise oluline osa on nõustamine ja küsimustele kiire vastamine. 19 Seetõttu on seaduse lühike jõustumise aeg piisav ja põhjendatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele. Eelnõu saadeti arvamuse saamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, omavalitsusliitudele, 79 kohalikule omavalitsusele, MTÜ-le Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele, suuremate linnade rahvaraamatukogudele, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile. Kooskõlastuse ja arvamuste tabel on lisatud seletuskirja juurde. Algatab Vabariigi Valitsus ... 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 20  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn “……”……………… 2023 nr … Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomise toetusvooru tingimused ja kord Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 10 lõike 33 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomise toetusvooru jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, kord ning omaosaluse suurus. 2. peatükk Rahvaraamatukogu ajakohaste ja uuenduslike lahenduste finantseerimine § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Rahvaraamatukogu ajakohaste ja uuenduslike lahenduste toetuse (edaspidi raamatukogude kiirendi) eesmärk on eelkõige raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kättesaadavus ja ligipääs, rahvaraamatukogu ruumide kohandamine kogukonnategevusteks ning keskkonnasäästlikkuse ja regionaalpoliitika edendamine, raamatukogunduse valdkonna tutvustamine ja rahvusvahelistumisele kaasaaitamine, valdkondade vahelise ja -ülese võimekuse suurendamiseks kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude- ja raamatukogude vahelise koostöö parandamine, rahvaraamatukogutöötajate professionaalsuse tõstmine ja erialaste teadmiste omandamine rahvusvahelistel raamatukoguüritustel, samuti erialaste rahvusvaheliste konverentside korraldamine. (2) Riigieelarves ette nähtud toetusprogrammist finantseeritakse rahvaraamatukogule ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomist, eelkõige raamatukogu- ja muude avalike teenuste paremini kättesaadavaks ja ligipääsetavaks tegemist, rahvaraamatukogu ruumide kohandamist kogukonnategevusteks, elanike aktiivse osaluse toetamist kogukonna, kohalikus ja riigielus osalemiseks ning keskkonnasäästlikkuse ja regionaalpoliitika edendamiseks. (3) Raamatukogude kiirendi elluviimise tulemusena on paranenud raamatukogude valdkonna kuvand, rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus ning riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, samuti ka kasutajate rahulolu avaliku teenusega. Suurenenud on elanike sidusus ja nende kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus osalemisel. Programm toetab regionaalpoliitikat ja keskkonnasäästlikkust edendavaid tegevusi. § 3. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Raamatukogude kiirendist toetatakse: 1) rahvaraamatukogutöötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad; 2) rahvaraamatukogude ühiste koolituste, ürituste ja suvekursuste korraldamist; 3) rahvaraamatukogude valdkonna tutvustamist, mis parandab tervikuna rahvaraamatukogude või valdkonna kuvandit ja aitab laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda; 4) rahvaraamatukogutöötajate koostööprojekte infokirjaoskuse ja digipädevuste arendamiseks; 5) sõidutaotlusi rahvusvahelisele raamatukoguüritusele, kui taotleja esindab Eestit ja teeb ettekande; 6) üleriigiliste rahvaraamatukoguürituste korraldamist ja rahvusvahelistel raamatukoguüritustel osalemist Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt; 7) rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, ideelahendus, eskiis, projekteerimine jne, individuaal- ja rühmaruumide loomist, sealhulgas video- ja helistuudiod, õmblustoad, lastealad, kaugtöövõimaluste loomine jne; 8) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamist ja paigaldamist, sealhulgas raamatukapid, iseteenindustehnoloogia, 3D-printerid jne; 9) innovatsiooniprojekte, mis aitavad parandada avalikku raamatukoguteenust ja laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda; 10) tegevusi, mis suurendavad rahvaraamatukogu ja muude avalike teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. (2) Raamatukogude kiirendist ei toetata vähemalt järgmisi tegevusi: 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituste korraldamist; 2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist; 3) näituseprojekte; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 nimetatud projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember; 5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7-10 nimetatud projekte, mis kestavad kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsember; 6) trükiste väljaandmist, v.a rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka digitaalne versioon; 7) välislähetuse päevaraha; 8) esinduskulu ja kingitusi; 9) organisatsiooni liikmemaksu; 10) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutavat maksu; 11) käibemaksu, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12) rahatrahvi ja rahalist karistust; 13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 14) sularahas tasutud kulu; 15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 16) tegevusi, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist. § 4. Nõuded taotlejale (1) Raamatukogude kiirendist saavad toetust taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga; 2) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas; 3) maakonnaraamatukogud ja mitu kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu ühiselt. (2) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 4) ta on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi programmist toetuse andja ees. § 5. Toetuse määr ja osakaal (1) Raamatukogude kiirendi ühe toetuse maksimaalne summa § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud tegevustele on 7000 eurot taotleja kohta ja § 3 lõike 1 punktis 7-10 nimetatud tegevustele on maksimaalselt (summat täpsustatakse) eurot taotleja kohta. (2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7% programmi toetuse kogusummast. Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. (3) Raamatukogude kiirendi toetuse maksimaalne osakaal § 3 lõike 1 punktides 7-10 nimetatud tegevustele on taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest 50%. (4) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma § 3 lõike 1 punktis 7-10 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt. § 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud projektidel ei või olla pikem kui programmi taotluste esitamise kalendriaasta 31. detsember. (3) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 7-10 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsember. (4) Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 toodud juhul võib projekti abikõlblikkuse periood alata täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest ning ei või käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud tegevuste puhul olla pikem kui täiendava taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 31. detsember ning käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 7-10 nimetatud tegevuste puhul olla pikem kui täiendava taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsember. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse on toetuse saaja esitanud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (6) Taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. (7) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (8) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu. § 7. Toetusvooru avamine, taotluste esitamine ja nõuded taotlusele (1) Toetusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. veebruarist – 25.veebruarini. (3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru avamise päeva. (4) Taotlus esitatakse toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt. (5) Taotluses esitatakse muuhulgas järgmised andmed ning sellele lisatakse järgmised dokumendid: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja pangakonto andmed; 2) andmed kontaktisikute kohta; 3) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa; (6) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, kasusaajate arv, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, turundus- ja kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele ja valdkonnale; 2) vajadusel koolituse, ürituse kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus. (7) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 7-10 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, sh kirjeldus paremast kättesaadavusest, ligipääsust ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete rakendamisest, tegevusest mõjutatud kasusaajate arv ja valdkondlik mõju, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, turundus- ja kommunikatsiooniplaan; 3) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu arengukavale; 4) ehitamise või renoveerimise korral arhitektuurilahenduse põhiprojekt, sisetööde ja sisustamise puhul sisearhitektuurilahenduse eskiis või kaasatud konsultandi arvamus. (8) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses sellekohane teave. (9) Kõik ühe taotleja kavandatud tegevused tuleb esitada § 3 lõige 1 punkt 1-6 tegevuste puhul või § 3 lõige 1 punkt 7-10 tegevuste puhul ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, kuid tegevustel on erinevad kontaktisikud, esitatakse projektitoetuse taotlused eraldi. § 8. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadeks ja tingimustel, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgib toodete ja teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 5) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti riigiabina või vähese tähtsusega abina; 6) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 8) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 10) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 11) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 9. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 10. Toetuse andja kohustused Toetuse andja: 1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kannab riigiabi või vähese tähtsusega abi saajate andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 4) kontrollib tegevuste elluviimist; 5) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitab toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 11. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on muuhulgas õigus: 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi. § 12. Taotluse läbi vaatamine ja hindamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 13. Taotluste hindamise komisjon (1) Taotluste hindamiseks võib kultuuriminister moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad vähemalt: 1) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler – komisjoni esimees; 2) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik; 3) Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik; 4) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja; 5) täiendamisel ..) .. (2) Hindamiskomisjoni liikmed avalikustab kultuuriminister oma veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul taandab hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras. (4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees. (5) Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisel kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja. (6) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist. (7) Komisjoni liige põhjendab oma seisukohti. (8) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 14. Taotluste hindamine (1) Taotluseid hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavust programmi eesmärgile; 2) projektiajakohasust ja läbimõeldust, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju; 3) projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust; 4) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest; 5) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkust, kaasatud esinejate taset; 9) käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 7-10 nimetatud tegevuste puhul uuenduslikkust, mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkust. Täiendamisel § 15. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse abikõlblikud kulud (1) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatavate projektide abikõlblikeks kulutusteks loetakse: 1) kulusid, mis tehakse projektitaotluses kinnitatud toetuse kasutamise ajavahemikul. Enne taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikeks, kui nad on otseselt põhjendatud (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud honorarilepingud). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves; 2) tegevusi ja kulutusi, mis on põhjendatud käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, mis on mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud ja on tekkinud käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus; 3) käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. (2) Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega ja on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt. (3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse vähemalt: 1) toitlustuskulud; 2) kingitused, v.a lugemisprojektides raamatud; 3) organisatsioonide liikmemaks, välja arvatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmemaks rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit (IFLA) ja Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo (EBLIDA); 4) päevarahad; 5) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 6) kulu, mis tehakse vahendi soetamiseks, mida ei saa pikemaajaliselt korduvkasutada; 7) analüüsi, uuringu jms kulu, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli rakendamist; 8) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teisest meetmetest või kindlustuslepingu alusel; 9) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi; 10) rahatrahv ja rahaline karistus; 11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. 12) muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulusid. § 15. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Komisjonil on õigus teha ettepanek taotluse täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluste täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus võib teha juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse paragrahvides 4 ja 7 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (5) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. (7) Komisjon koostab taotluste läbivaatamise käigust protokolli, kus kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus käesolevas määruses nimetatud hindamiskriteeriumitele, rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused. (8) Protokollis märgitakse iga taotluse kohta üks järgmistest otsuse ettepanekutest: 1) taotlus rahuldada; 2) taotlus rahuldada osaliselt; 3) jätta taotlus rahuldamata. (9) Taotluste osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel tuleb märkida sellise otsuse ettepaneku tegemise põhjendus lähtuvalt hindamiskriteeriumitest. (10) Komisjon teeb toetuse andjale põhjendatud ettepaneku programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetuse eraldamise ning põhjendatud juhtudel eraldamata jätmise kohta. (11) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse eraldamise otsustamine toimub pärast vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala vastava aasta eelarve kinnitamist. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. § 18. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 19. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande toetuse kasutamise kohta 30 tööpäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva lõppu toetuse andjale e-keskkonna kaudu. (2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. § 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse paragrahvis 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse võib jätta tagasi nõudmata: 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva jooksul nõude saamisest. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi kolmekümne kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. § 21. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse jäägi tagastamine Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega. § 22. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2023. aasta .. jaanuaril. Piret Hartman minister Tarvi Sits kantsler  Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel, 10.10.2022 Märkuse esitaja ja märkus/kommentaar Rahandusministeerium 1. Me ei leia, et oleks põhjendatud eelnõule väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamata jätmine. Selgitame: Seletuskirjas on toodud VTK mitte kooskõlastamise põhjustena küsimuste kiireloomulisus ning õigustus, et Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punkti eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Esiteks, ei ole aru saada, milles seisneb eelnõu kiireloomulisus, 8.5. alusel soovitakse: „Loome rahvaraamatukogude kui peamine eelnõu eesmärk on tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste ja toetuse andmise võimaldamine. innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks Sellised vajadused ei ole tekkinud üleöö. Teiseks, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks“. õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) ei näe VTK koostamata jätmise alusena põhjendust, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on tähtajana eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Leiame, et paljud probleemid, mida me eelnõu puhul näeme, kirjas september 2022. oleks saanud ära lahendada VTK tasandil. 12.09.2022 tutvustas kultuuriminister tegevusprogrammi sisu Riigikogu kultuurikomisjonis. Komisjon toetas nii tegevusprogrammi sisulist poolt, sh selle eesmärke ning üldiseid tingimusi; arusaama, et volituse kultuuriministrile annab Riigikogu siis, kui vastavasisuline eelnõu esitatakse Riigikogule; ning mõtet, et toetust hakatakse maksma 2023. aasta algusest. Kahjuks ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul väljatöötamiskavatsust koostada. Eelnõu seletuskirja selgitus, et eelnõuga ei kavandata kitsendusi, pole õigustus VTK koostamata jätmiseks, vaid täiendav selgitus eelnõu eesmärgist ja olemusest. Eelnõu halduslepingut puudutava osa kohta koostati 2020. a väljatöötamiskavatsus, mis on läbinud ka kooskõlastusringi. Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2fbe51ce- 7abf-450a-8ee8-5d4d452c6ee3 2. Rahvaraamatukogu seadus (edaspidi RaRS) on vastu võetud 1998. aastal ning sellest ajast kehtivad ka Nõustume ja selgitame: rahvaraamatukogude finantseerimist puudutavad sätted (§ 10). Riigieelarve valdkonnas on selle aja jooksul Samal ajal kooskõlastusele saadetud eelnõuga koostabki toimunud mitu suuremat reformi ning sellega seoses vajaks muutmist ka RaRS. Eelnõuga välja pakutud Kultuuriministeerium kõiki 1998. aastal koostatud ja muudatused ei ole piisavad. Oleme valmis tegema koostööd regulatsiooni kaasajastamiseks. Eelkõige võiks tänaseks vananenud regulatsioone kaasajastavat eelnõu. silmas pidada järgmist: 1.1. soovitame riigieelarvest rahvaraamatukogude finantseerimine korraldada Üle vaadatakse nii rahastamise kui ka muud teemad. valemipõhiselt riigieelarve seaduse § 48 toetusfondi osana. Eriti puudutab see RaRS § 10 lõikes 3 punktides 1, 2 Eelnõu valmimise aeg on loodetavast 2022. aasta ja 4 nimetatud kulusid; 1.2. toetuste eraldamiseks toetusvoorude raames tuleks kehtestada eraldi konkreetsed november. Oleme vägagi koostööst 1 toetust (toetusprogramme) puudutavad sätted. Kuna RaRS reguleerib rahvaraamatukogudesse puutuvat ja mitte Rahandusministeeriumiga huvitatud ning võtame raamatukogudesse üldiselt, siis saab ka toetusprogramm puudutada vaid rahvaraamatukogusid. Meie hinnangul tänuväärselt koostööpakkumise vastu. on küsitav, kas ilma seaduse reguleerimisala laiendamata sobiksid sellesse seadusesse või seaduse alusel antavasse rakendusakti kõikide raamatukogude, hoolimata tegutsemise juriidilisest vormist, tegevust puudutavad sätted. 3. Seni, kuni toetusmeetme kehtestamiseks ei ole RaRS-s alust, on meede võimalik kehtestada riigieelarve Ei nõustu ja selgitame: seaduse (edaspidi RES) § 53¹ alusel. RES §i 53¹ viimane lauseosa „(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ kohustab arvestama eriseaduse vastava regulatsiooniga. Seadusandja annab seaduses ministrile kontekstipõhise delegatsiooninormi määruse koostamiseks sellisel kujul ja ulatuses, millisena see volitusnormi kirja pannakse. Rahvaraamatukogu tegevuse rahastamise tingimused ja kord on sätestatud rahvaraamatukogu seaduses. Praegu on ministrile antud volitusnorm selline: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Volitusnorm ei võimalda ministril kehtestada taotlusvooru tingimusi. Seetõttu on korrektse volitusnormi seadusesse kirjutamine, mille alusel saab minister kehtestada nii toetusvoorude täpsemad tingimused kui ka korra, hädavajalik. Kui aga RES §i 531 avarat volitust saab tõlgendada selliselt, et igal ministril on vaba voli luua oma määrusega selliseid õigustloovaid materiaalõigustingimusi, mida tal on igakordselt vaja juhul, kui valdkonnaseaduses volitust ei ole või kui see on liiga kitsas, siis on tulemuseks praete legem ehk seadust laiendavad või muutvad määrused, mis pole PS §-i 3 järgi Eesti õiguses lubatud. Sellest mõttest kantuna ongi koostatud RaRSE volitusnorm: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud toetuste ning lõigetes 3 ja 31 sätestatud kulude 2  jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. 4. Eelnõu punkt 1 – RaRS § 10 lõikesse 1 lisatakse, et rahvaraamatukogu finantseeritakse mh toetustest. Arvestatud. Seletuskirjas on selgitatud, et võimalikuks rahastamise allikaks lisatakse toetused, nendeks võivad mh olla ka EL struktuurifondide vahendid. Arusaamatuks jääb, kas raamatukogudele on tekitanud probleeme, et finantseerimise allikana ei ole nimetatud toetusi. EL struktuurifondide vahendid on juba 10 aastat riigieelarve osa ning neid eraldatakse läbi riigieelarve. Tavaliselt antaksegi toetusi kas kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) eelarvest (juba sisaldub RaRS § 10 lõike 1punktis 1) või riigieelarvest (juba sisaldub RaRS § 10 lõike 1 punktis 2). Lisaks on see, kes taotleb toetusi riigieelarvest KOV, mitte KOVi asutus. EL struktuurifondide puhul on ka eriseadused, mis reguleerivad nendest vahendite eraldamist. Seega ei ole vaja § 10 lõikesse 1 lisada toetusi. 5. Eelnõu punkt 2 – RaRS § 10 lõikes 2 on loetletud, mida kohalik omavalitsus tagab. Sinna soovitakse lisada Arvestatud. (üldistatult), et kohalik omavalitsus tagab muud kulud ning nende eraldamiseks soovitakse anda volitusnormi KOV-le määruse kehtestamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarves (volikogus vastu võetud eelarve) on rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikud kulud suure üldistusega. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV finantsjuhtimise korra, milles näeb ette eelarve liigendamise ehk asutuste, sh raamatukogu alaeelarvete koostamise põhimõtted. Seega ei ole vaja eraldi korda rahvaraamatukogu kulude alaeelarve koostamiseks. Et vältida arusaama, et KOV-de rahastus rahvaraamatukogule põhineb ainult RaRS § 10 lõikes 2 toodud loetelul ja KOV ei või muuks otstarbeks rahvaraamatukogule eelarvest vahendeid eraldada, võib lisada RaRS § 10 lõike 2 sissejuhatavasse lauseossa „Kohalik omavalitsus tagab vähemalt:“. Siis on selge, et rahastuse seaduses toodud miinimum peab olema kaetud, kuid välistatud pole vajadusel ka muude kulude katmine. 6. Eelnõu punktiga 3 lisatakse RaRS § 10 lõikesse 3 punkt 5, täiendades riigieelarvest finantseeritavate kulude Selgitame. loetelu rahvaraamatukogu tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste loomisega. Seletuskirja kohaselt on tegemist Lõikes 3 sisalduv, 1998. aastal kasutusele võetud mõiste nö raamatukogude kiirendi meetmega, milles vahendeid jagatakse toetusmeetme kaudu. Toetusmeetmeid on „riiklik programm“ on koostatud selle aja RaRS § 10 lõike 4 volitusnormi alusel kehtestatud määruses käsitletud RaRS § 10 lõikes 3 nimetatud riiklike rahvaraamatukogu eesmärkide saavutamiseks. Eelnõuga programmidena. Ja ka eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis on nimetatud seda programmiks soovitakse rahastada tegevusi, millel on selline eesmärk, „Raamatukogude kiirendi“. Seega jääb arusaamatuks, miks ei võiks ka seda programmi lugeda programmiks mida ei ole seadusandja täidesaatva võimu jaoks ette RaRS § 10 lõike 3 punkti 2 all nagu on näiteks programm „Raamatukogude arendamine“ praegu, vaid seda tuleb näinud. Kui minister loob riikliku rahastuse tegevusteks, eraldi sama lõike punktis 5 ja lisatavas lõikes 3¹ käsitleda. Selguse mõttes täpsustame ka, et RaRS § 10 lõike 3 mis lähevad kaugemale, kui talle seadusega antud volitus, sissejuhatavas lauseosas kasutatud sõnu „toetusena riigieelarvest“ tuleb mõelda kui riigieelarvest eraldatavaid on ta eksinud PS §i 3 seadusliku aluse nõude ja vahendeid (mitte toetusmeetmeid). Üldiselt käib KOVide finantseerimine riigieelarvest käib läbi toetuste (eelarve normihierarhia põhimõtte vastu. Lisaks nõuab kaasaja tehniline termin) vastavalt riigieelarve seaduse § 46 lõikele 1. Sõna „toetus“ kasutatakse ka toetusmeetme õigusaktide sätete määratletuse nõue, et ministrile antav (toetusprogrammi) tähenduses, kuid selle andmist reguleerivad eriseadused või RES § 53¹. volitus oleks piiritletud. Sõnad „riiklik programm“ seda aga pole, vaid see on sisult norm, millega on seadusandja loobunud ise täpsema regulatsiooni loomisest ja on 3  andnud oma õigust loova, mitte pelgalt seda täpsustava, volituse täidesaatvale võimule. Eelnõuga antakse Riigikogule võimalus muuta rahvaraamatukogu senist olemust ning sätestada, millisel kujul seda teha. 7. Eelnõu punktis 4, millega täiendatakse RaRS § 10 lõikega 3¹, täpsustakse milleks riik rahvaraamatukogudele Selgitame. täpsemalt vahendeid annab seoses tänapäevaste ja uuenduslike lahendustega. Loetelu sisaldab praktiliselt kogu Punkti 4 eesmärk on piiritleda seadusandja juhised raamatukogu tegevuse nimekirja. Sellisel 3 juhul jääb arusaamatuks, kas riik tahab KOVi raamatukogud võtta rahvaraamatukogu uudsest rollist ning määratleda, tervikuna riigieelarve finantseerimisele. Kui sellist soovi ei ole, siis missugustel põhjustel on vaja rakendada millistele tegevustele näha ette riiklik rahastus. sedavõrd laia kasutusotstarbega eraldi riiklikku rahastamismeedet. Pakutud sõnastuses sihtotstarbeline toetus Eelnõuga ei vähendata ega muudeta rahvaraamatukogu võtab KOVilt kui raamatukogu pidajalt igasuguse võimaluse ja rolli oma allasutust juhtida. Kui seniseid traditsioonilisi põhiülesandeid. Ei muudeta ka Kultuuriministeeriumil on soov KOVe toetada raamatukoguteenuse paremaks muutmiseks, tuleks anda vahendid kontseptuaalselt rahvaraamatukogu riiklikke ja kohalikke KOVide tulubaasi. Arusaamatu on, miks ühe KOV erinevate asutuste vaheline suhtlus, nt raamatukogud ja ülesandeid. üldhariduskoolid või raamatukogud ja noortekeskused, peaksid olema riigi rahastusel. Eelnõu eesmärk on tõugata ja innustada kohalikke omavalitsusi raamatukogusid arendama ja kaasajastama, samuti kaasama raamatukogu hoonesse ja tegevustesse teisi teemasid, mis võivad kohalikke elanikke huvitada. Kohalik omavalitsus määratleb ise oma kogukonna vajadused ning leiab selleks ka osalisel rahastuse (50%+50%). Rahvaraamatukogude põhitegevus jääb edasi ennekõike kohalikuks ülesandeks. 8. RaRS § 10 lõike 3¹ kohaselt finantseeritakse ka raamatukogude regionaalpoliitikat edendavaid tegevusi. Kas Selgitame. raamatukogud edendavad ja kujundavad regionaalpoliitikat? Tulenevalt ATS § 7 lõike 3 punktist 8 on poliitikat Kui regionaalpoliitika eesmärk on edendada ja hoida kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine avaliku võimu teostamine. Raamatukogud on võimalikult palju riiki mh ka ääremaades, siis on KOV allasutustest teenuse osutajad, mitte ametiasutused ja selle eelnõuga nendeks ka ei saa. rahvaraamatukogu ruumide kasutamine selleks hea võimalus. Juba täna on rahvaraamatukogul oluline avaliku interneti- ja arvuti kasutada andmise ning avalikule teabele juurdepääsu tagamise funktsioon. Võimaluse kasutamise üle otsustab iga vald ja linn ise nii, nagu on kogukonna jaoks kõige vajalikum. Regionaalpoliitika kujundamist ATS § 7 lg 3 punkti 8 mõttes rahvaraamatukogud KOVi hallatava asutusena mõistagi ei tehta. See pole olnud ka eelnõu eesmärk ega mõte. 9. Samuti on seletuskirjas märgitud, et raamatukogu ülesandeks on mh toetada elanikkonna osalemist kogukonna- Selgitame. ja riigielu küsimustes … rahvaraamatukogu on sageli inimese lähim tee oma riigini .. rahvaraamatukogude võrk Raamatukogudele ei lisandu riigiteenuste osutamise tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal … rahastada rahvaraamatukogu kaasaegsete ja uuenduslike lahenduste kohustust. Edendatakse ja ajakohastatakse neid, mis on loomist, milleks on eelkõige elanikkonna aktiivse osaluse toetamine osalemaks riigielus. Seletuskirjas ei ole juba RaRSis kirjas. Riigimajade rolli pigem toetatakse. täpsustatud, milliseid riigiteenuseid rahvaraamatukogud hakkavad KOV asutusena pakkuma või kuidas toimub 4  osalemine riigielus. Võrdluseks – riigimajades on selleks peamiselt erinevate riigiasutuste pakutavad juba Kehtivas RaRS-is on sätestatud rahvaraamatukogu olemasolevad teenused. Kaugtöökohtade osas näeme reaalsest statistikast, et nende kasutus ei ole nii rohke, et eesmärk, milleks on tagada elanikele vaba ja piiramatu selleks veel täiendavaid kohti oleks vaja juurde teha. Seega jääb küsimus – millised on need uued avalikud juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte teenused, mille osutamist riik hakkab toetama. Lihtsalt ruumi pakkumine, kus saavad huviringid koos käia või saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist kus inimesed saavad arvutivõrgus e-teenuseid kasutada, ei anna veel riigipoolse avaliku teenuse mõõtu välja. ja enesetäiendamist. RTS-i § 7 on Riigi Teataja kättesaadavuse ja kasutamise lõikes 2 sätestatud, et Eesti Rahvusraamatukogus, rahvaraamatukogudes ning valla- ja linnavalitsustes võimaldatakse Riigi Teatajale tasuta juurdepääs. Nimetatud eesmärkidest tulenevad ülesanded eeldavad raamatukoguhoidjalt tänapäevaseid teadmisi e- teenuste toetamisel ja tehnoloogiat nt arvuteid, printerit ning võrguühendust, mis pole paljudes raamatukogudes tänapäevane. Seega juba nimetatud ülesannete täitmiseks vajavad raamatukogud tänapäevast tehnoloogiat ja ruume. Käesoleval raamatukogude aastal algatati SA Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“, mille käigus koolitati raamatukoguhoidjaid, kes hakkavad toetama ja arendama arutelukultuuri ning kogukondlikku dialoogi, et toetada kodanikuühiskonna arengut. Kaasavate ürituste läbiviimine eeldab samuti teenusest lähtuvat ruumi disaini (nt liigutatavad riiulid) ja tehnikat (nt ülekande ja esitlustehnika). Uuringu Rahvaraamatukogude rollide analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks1 järeldustes on välja toodud, et strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas (2022) on ette nähtud raamatukogus pakutavate teenuste laiendamine (sh kaugtöökohtade, tervise- ja sotsiaalteenuste pakkumine, digipädevuste ja keeleõppe arendamine), mis peaks kindlustama kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse kõigile Eesti inimestele sõltumata nende elukohast. Selleks, et rahvaraamatukogud saaksid edukalt täita kõiki neile pandud ootusi ning realiseerida oma potentsiaali erinevate valdkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamisele 1 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2022/01/Rahvaraamatukogude-rolli-analu%CC%88u%CC%88s.pdf 5  kaasaaitajana, tuleb aga tähelepanu pöörata rahvaraamatukogude valdkonna murekohtadele ning tegeleda nende leevendamise ja lahendamisega. Raamatukogude põhiolemust ei muudeta ja erinevate valdkondade poliitiliste eesmärkide saavutamist ning riigimajade rolli pigem toetatakse. 10. Eelnõu punkt 5 – RaRS § 10 lõikes 4 toodud volitusnormi alusel jaotatakse määrusega riigieelarvest Arvestatud. raamatukogudele ette nähtud vahendid KOV asutuste – rahvaraamatukogude vahel. Eelnõuga soovitakse lisada volitusnormi viide lisatavale lõikele 3¹ (sisuliselt raamatukogude kiirendi meede) ja lisada riigieelarvest rahvaraamatukogudele eraldatavate vahendite jaotamise korrale lisaks toetuste taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja korra ja ulatuse. Toetusprogrammist raha eraldamiseks taotlusvoorude korraldamine ja toetuse saajate ringi laienemine avalik-õiguslike juriidiliste isikute, MTÜ-de ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste näol on tekkinud kultuuriministri rakendusakti 2015. aastal kehtestatud määrusega. Enne seda kehtinud 1999. aastal vastu võetud määruses1 ei olnud taotlusvoorudega raha jaotamist ette nähtud. Teeme ettepaneku volitusnormi (-norme) kehtestades eristada kulude jaotamise norme, mille alusel eraldatakse vahendeid, mida rahvaraamatukogud saavad igal juhul enda eelarvesse ja toetusprogrammide (toetusmeetmete) norme, mille alusel on võimalik taotleda (KOV taotleb vastavale raamatukogule) täiendavaid vahendeid. Kui volitusnormis on mõlemat asja käsitletud koos ja läbisegi, siis ei ole see arusaadav, milliste põhimõtetel riik mida rahastab (st millised kulud tagatakse igal juhul ja millised taotluse rahuldamise korral). Samuti peaks seadusest selgelt välja tulema, milleks toetust antakse ehk toetuse tingimused, mitte ei peaks piirduma üldise volitusnormiga nagu riigieelarve seaduses, mis on mõeldud tõesti selleks nagu ka seletuskiri välja toob, et kui üheski eriseaduses sellist volitusnormi ei ole. RES-ga analoogse üldise volitusnormi kehtestamisel ei ole mõtet, siis võib toetusi anda juba ka RES alusel. 11. Kui raamatukogude kiirendi toetusprogramm on püsiv ja iga-aastane meede, siis tuleks see ka seaduses eraldi Selgitame. ja arusaadavalt reguleerida. Näiteks on spordiseaduses eraldi reguleeritud toetus spordialaliidule, spordiklubile ja Nõustume, et olulised küsimused tuleb reguleerida spordikoolile treeneri tööjõukulu katmiseks või muinsuskaitseseaduses mälestise säilitamise toetamine. Vastava seaduses, selleks ongi taotlusvooru eesmärk ja toetuse taotlemise tehnilisem pool võib jääda määrusesse. Kindlasti tuleks toetusprogrammi puhul õigusaktis ära seadusandja näitlik loetelu toetatavatest tegevustest reguleerida, kuidas peaks KOV toetust taotlema, kui lisaks rahvaraamatukogule soovitakse toetust seaduses. Märkuses toodud küsimused saab reguleerida haruraamatukogu või filiaali tegevusele ning kuidas sellisel juhul määratakse toetuse määr ja osakaal rakendusmääruses. (rakendusakti kavandi § 8). Samuti, tuleks reguleerida, kuidas taotletakse toetust mitme KOV üleselt – kuidas siis arvestatakse omafinantseeringut, määrasid ja osakaale ning kuidas sellisel juhul toimub aruandlus ja vastutuse jagamine. 12. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse RaRS § 10 lõikega 5, milles tehakse viide sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud Arvestatud. otsustele. Lõikes 4 ei ole nimetatud otsuseid, vaid selles on volitusnorm määruse kehtestamiseks valdkonna eest Eelnõu muudetud. vastutavale ministrile toetuse määramiseks ja kasutamiseks, aga ka kulude jaotamiseks. Ei ole vist mõeldud, et lõikes 4 nimetatud ministri komisjon hakkab jagama ka riigieelarves raamatukogudele ette nähtud vahendeid, mille jagamiseks on kord olemas. 13. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse RaRS §-ga¹ 10 halduskoostööga rahvaraamatukogu ülesannete täitmisel. Selle Arvestatud. paragrahvi pealkiri on eksitav, kuna siin ei ole mõeldud, et avalikõiguslik juriidiline isik, MTÜ või KOV võtaks Pealkirja on muudetud. 6 üle rahvaraamatukogu ülesanded. Paragrahvi lõikes 1 viidatakse § 10 lõike 3 punktis 5 sätestatud toetusprogrammile. Selles sättes aga toetusprogrammi ei ole toodud. Samuti ei mõista me, kuidas haldusülesande Viimasena esitatud olukord lahendatakse eelnõu lõike 6 täitjaks saaks olla KOV, kui ka toetuse saaja on KOV. järgi nii: „(6) Kui taotlusvoorus soovib osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isik, hindab tema esitatud taotlust ja teeb otsuse valdkonna eest vastutav minister.“ Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1 p 4 (§ 101 lg 2) – palume lõikes 2 sätestatu eelnõust välja jätta, kuna tegemist ei ole seaduse Arvestatud. Eelnõu on muudetud. tasandi regulatsiooniga. Selle et ametnikud, kes vastutavad halduslepingu sõlmimise eest, suudaksid ette näha kõikvõimalikke ohukohti ja need halduslepingusse kirja panna, saab tagada läbi ametnike koolituse ning selleks ei pea ette nägema seadusesse üksikasjalikku regulatsiooni. Lisaks eelnevale võib halduslepingu sisu olla tulevikus vajalik muuta ning see tuua omakorda kaasa vajaduse seaduse muutmiseks, mida me aga soovime minimeerida. Kui olukorda on võimalik lahendada muul viisil, siis tuleb seda teha muul viisil. Vajadusel saab seletuskirjas tuua välja juhisena pidepunktid, mida lisaks halduskoostööseaduses sisalduvale regulatsioonile peaks antud halduslepingu puhul silmas pidama. 2. Eelnõu § 1 p 4 (§ 101 lg 6) – eelnõu kohaselt hindab taotlust ja teeb toetuse määramise otsuse valdkonna Arvestatud. Eelnõu on muudetud. eest vastutav minister, kui toetust taotleb isik, kellega on sõlmitud haldusleping toetuse taotlemiseks, määramiseks, kasutamise kontrolliks ja tagasi nõudmiseks. Palume nimetatud regulatsiooni täiendada selliselt, et antud juhul kontrolliks toetuse kasutamist ning nõuaks selle tagasi samuti valdkonna eest vastutav minister. 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Arvestatud. Eelnõu on muudetud. normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Harjumaa Omavalitsuste Liit Toetab eelnõu. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 1. Määrusest ei loe välja, kas summa aastate jooksul muutub/suureneb? Selgitame. Summa sõltub riigi vajadustest, prioriteetidest ja rahalistest võimalustest ning sellest, millise summa Riigikogu igaks aastaks eraldab. Toetusprogrammi eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2. Kultuuriväärtusliku hoone kasutusse võtmist raamatukogu hoonena või selle puudumisel uue raamatukogu Selgitame. Määruse eelnõuga soovitakse eelistatult ehitamist, sealhulgas renoveerimise ja sisustamise kõiki etappe, ideelahendus, eskiis, projekteerimine jne. toetada kohaliku omavalitsuse territooriumil asuva ja Kultuuriväärtuslikele hoonetele kehtivad tavaliselt muinsuskaitse reeglid, mis takistavad teenuste arendamist. Nt kasutajaile mugavas asukohas aga kasutusest välja võidakse mitte lubada paigaldada raamatukogu ukse juurde välitingimustesse laenutuskappi, kuna see rikub langenud või ka osaliselt kasutuses kultuuriväärtusliku fassaadi üldilmet, ei ole võimalik ehitada lifti, kaldteid jne nii, nagu tegelikult vaja oleks jne. Võiks kustutada hoone taaskasutust, renoveerimist ja uute ülesannetega määrusest „või selle puudumisel“. sisustamist. Rahvaraamatukogu ülesande täitmiseks 7  sobiva kultuuriväärtusliku hoone puudumisel nähakse ette võimalus toetada ka uue raamatukogude ehitamist. Määruse eelnõu sõnastust täpsustatud. Rahastatakse neid tegevusi, mida on realistlik ära teha taotlusvooru tähtaja jooksul. Loodav rahastusvoor ei muuda riigi ja kohaliku omavalitsuse olemasolevaid kohustusi RaRSis. Selle § 10 lg 2 punkti 3 järgi katab kohaliku omavalitsuse üksus rahvaraamatukogu eripärale vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Eelnõuga luuakse riigi täiendav vabatahtlik toetus, mis ei vähenda kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust. 3. Väiksemad raamatukogud saavad suuremate arendustega nagu uute hoonete ehitamine või Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. iseteenindussüsteemide loomine võib-olla abikõlbuliku perioodi jooksul hakkama, siis suuremad ilmselt mitte, Määrus kui rakendusakt koostatakse lõplikult pärast kuna ettevalmistused, rahvusvahelised hanked jm asjaajamine võtavad aega. seaduse jõustumist. 4. Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse võimalus taotlusvoorust Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. raha taotleda: kas oleks otstarbekas sarnaselt teadusraamatukogudega määratleda, milleks need asutused raha saavad küsida. Selle taotlusvooru fookuses võiks hoida rahvaraamatukogude arendamist. 5. MTÜ puhul on 50% omaosaluse nõue päris suur, mis pikemas perspektiivis võib saada tegevustele takistuseks, Selgitame. Määruse eelnõu kohaselt ei saa MTÜ taotleda mitte innovatsiooni arendajaks. Võiks kaaluda vähendada mittetulundusühingute puhul omaosaluse nõuet? toetust § 6 lõike 2 punktides 7-11 nimetatud tegevustele, millele toetuse maksimaalne osakaal on 50% abikõlblikest kuludest. Tallinna Keksraamatukogu 1. Määruse § 6 lg 2 p 1-6 on loetletud tegevused (samu tegevusi toetatakse praegu raamatukogude arendamise Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. programmist), mis on abikõlbulikkuse perioodi (01.02-31.12) jooksul realiseeritavad. § 6 lg 2 p 7-11 on aga ära toodud oluliselt ajamahukamad tegevused, mida sellise perioodi jooksul teostada ei ole võimalik. Kõige enam tekitab küsimusi § 6 lk 2 p 7 (kultuuriväärtusliku hoone kasutusse võtmist raamatukogu hoonena või selle puudumisel uue raamatukogu ehitamist, sealhulgas renoveerimise ja sisustamise kõiki etappe, ideelahendus, eskiis, projekteerimine jne), kuna kõik need tegevused eeldavad pikka planeerimist ja riigihangete läbiviimist jne. Samasugused raskused võivad tekkida p 10 toodud innovatsiooniprojektide puhul, kuna ka need eeldavad suure tõenäosusega riigihangete läbiviimist, teenuse disainimiseks partneri kaasamist jne, mis on väga ajamahukad tegevused. Selline regulatsioon vähendab just suuremate raamatukogude võimet taotlust esitada, kuna nende tegevus võib olla mahult suurem ja seega tuleb läbi viia avatud hange, samas kui väiksem raamatukogu saab kasutada ostumenetlust. Eelnõus ei täpsustata, millised protsessid võivad olla tehtud enne või mida võib teha peale abikõlbulikkuse perioodi. 2. § 6 lk 2 punktide 7-11 sõnastus on ebaühtlane ja segadusttekitav ning sellisel kujul toob kaasa halduskoormuse Selgitame. Määruse eelnõu § 6 lõige 2 punktides 7-11 ei kasvu, kuna taotleja peab hakkama täpsustama, kas taotletav tegevus on toetatav või mitte, ja toetusprogrammi ole lisatud tegevuste ammendav loetelu, vaid näited, mis korraldaja omakorda neile küsimustele vastama. Samuti jätab mitmeti mõistetav sõnastus liiga palju ruumi 8 subjektiivsuseks ning seega võib tekitada vaidlusi taotlejate ja toetusprogrammi korraldaja vahel. Teatud pigem avavad tegevuse sisu. Avatud loetelu toetab punktides (p 8, 9) toodud väga konkreetsed, kuid samas suvalised näited tegevustest, milleks toetust antakse erinevate tegevuste innovaatilisi lahendusi. (näiteks on nimekirjas lasteala, mis täna väga sageli raamatukogudes juba on olemas, samas ei ole nimetatud noorteala, mille loomine raamatukogudes on seni jäänud tahaplaanile, aga samas just oleks näiteks innovaatilisest Määruse eelnõuga soovitakse eelistatult toetada kohaliku lähenemisest). P 9 on kasutatud sõnastust „valdkonna teenuste pakkumine“, p 10 „avalik raamatukoguteenus“; omavalitsuse territooriumil asuva ja kasutajaile mugavas jääb arusaamatuks, mis on erinevate terminite kasutamise eesmärk. asukohas aga kasutusest välja langenud või ka osaliselt Küsitav on, miks peetakse ainuvõimalikuks toetada kultuuriväärtusliku hoone kasutuselevõttu raamatukoguna (§ kasutuses kultuuriväärtusliku hoone taaskasutust, 6 lk 2 punkt 7). Eestis on häid näiteid tööstus- vmt hoonetele uue sisu andmisest ja nende kasutuselevõtust avaliku renoveerimist ja uute ülesannetega sisustamist. teenuse pakkumiseks. Raamatukogu puhul on oluline hea juurdepääsetavus ja vastavus raamatukogu ning Rahvaraamatukogu ülesande täitmiseks sobiva kogukonna vajadustele. Kultuuriväärtuslikele hoonetele kehtivad tavaliselt muinsuskaitse eritingimused, mis kultuuriväärtusliku hoone puudumisel nähakse ette takistavad raamatukogu teenuste arendamist (nt võidakse mitte lubada paigaldada raamatukogu ukse juurde võimalus toetada ka uue raamatukogude ehitamist. välitingimustesse laenutuskappi, kuna see rikub hoone fassaadi üldilmet) ning teenustele ligipääsu (nt ei ole majja Määruse eelnõu § 6 lõige 2 punkt 7 täiendatud. võimalik ehitada lifti, kaldteid jne). Kui Kultuuriministeerium peab oluliseks just kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu, siis võiks selle eest anda väärtuspunkte, nagu praegu eelnõu (§16² p 1 lg 10) ka ette näeb. 3. Ministri määruse „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ eesmärk on Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. toetada rahvaraamatukogusid. Seepärast teen ettepaneku asutuste, kes saavad toetust taotleda (§ 6 lk 4) nimekirjast välja võtta Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Lastekirjanduse Keskus. Nende asutuste põhimääruses sätestatud ülesannete rahastamine peab toimuma nende enda tegevuseelarvete kaudu. Toetamine antud toetusprogrammi raames peaks olema võimalik vaid siis, kui antud tegevuse eesmärk on rahvaraamatukogude valdkonna arendamine ja antud tegevus ei kuulu asutuste põhimääruses toodud ülesannete hulka. Sellisel juhul peab eelnõus sarnaselt teadusraamatukogudega (§ 6 lk 4 p 6) olema määratletud konkreetsed tegevused, millele need kolm asutust võivad toetust taotleda. 4. Ei pea põhjendatuks § 6 lg 2 p 1 tegevuse (toetatakse rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja Selgitame. RaRS § 10 lõige 1 punkt 1 sätestab, et erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad) kitsendamist kohustusega kaasata rahvaraamatukogu finantseeritakse kohaliku omavalitsuse rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad. Sellega koheldakse ebaõiglaselt linnade keskraamatukogusid eelarvest, mis hõlmab nii töötajate töötasusid kui (näiteks Tallinn, Tartu, Narva) võrreldes maakonna keskraamatukogudega. Nimetatud raamatukogud ülalpidamiskulusid, ruume, sisustust ja teenindavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast ning on põhjendamatu, et nende raamatukogude töötajaid majandamiskulusid. Määruse eelnõus nähakse ette ei pea kultuuriministeeriumi arendusprogramm vajalikuks arendada sarnaselt teiste piirkondade projektitoetus koolitustegevusteks, mis ületab ühe raamatukoguhoidjatega. Nt Tallinna Keskraamatukogul on üle linna 20 teenindusüksust, mida on rohkem kui kohaliku omavalitsuse piire. Maakonnaraamatukogu üldjuhul maakonnas maaraamatukogusid, ja seega saab ainuüksi igast teenindusüksusest ühele töötajale koolituse täidab RaRS § 5 lõige 5 nimetatud riiklikke võimaldamisega kokku koolitusgrupi, kuhu enamasti teiste raamatukogude töötajad enam ei mahu. raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid teiste Kõikide rahvaraamatukogude taotlusi peab kohtlema võrdselt ning toetama neid, kelle projekt täidab kõige maakonnas asuvate omavalitsuse rahvaraamatukogude paremini antud programmi eesmärki ning on kõige tulemuslikum. Võrdsetel alustel kandideerimine peaks huvides. välistama ka olukorra, kus üritatakse anda kõigile maakondadele midagi, kuid toetatakse nii igapäevaseid täiendkoolitusi või õppereise, kus osalejatelt ei eeldata õpitu ja kogetu analüüsi ning töösse rakendamist. 5. Ettepanek on kaaluda kahe eraldi toetusprogrammi tegemist, üks määruse § 6 lg 2 p 1-6 on loetletud tegevustele Selgitame. Toetusprogrammiga toetatavad tegevustel on ja teine § 6 lg 2 p 7-11 toodud tegevustele. Sellisel juhul saaks määrata erineva pikkusega abikõlbulikkuse ühine eesmärk, kuid määruse eelnõus on muudetud ja perioodi ning kasutada erinevaid taotluste hindamise komisjone. On veider lugeda, et raamatukoguhoidjate lisatud § 6 lg 2 p 1-6 toetatavatele tegevustele ja § 6 lg 2 koolituste ja õpireiside hindamisel peetakse vajalikuks Sisearhitektide Liidu või Arhitektide Liidu kompetentsi. 9  p 7-11 loetletud toetatavatelel tegevustele erinevad toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodid. Tallinna Linnavalitsus 1. Abikõlblikkuse periood ning toetatavad tegevused vajavad ülevaatamist Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. Rakendusakti kavandi (edaspidi kavand) § 9 lg-st 1 nähtuvalt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui programmi taotluste esitamise kalendriaasta 31. detsember. Kavandi § 6 lg 3 p 4 kohaselt ei toetata programmist „Raamatukogude kiirendi“ projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember. Meie hinnangul on selline tähtaeg liialt piirav ning vastuolus programmi eesmärgiga. Kavandi § 6 lg 2 loetleb programmist toetatavaid tegevusi. Loetelus on mitmeid tegevusi, mis on sellise ajakava kohta liiga mahukad ehk mida ei ole realistlik teostada abikõlbuliku perioodi jooksul riigihangete seaduses sätestatud reeglite järgi. Eriti on keeruline Tallinna raamatukogudel, kelle mahtusid arvestades tuleb lähtuda eeskätt avatud hankemenetluse reeglitest. Sellega võib kaasneda oluliselt pikem menetlusaeg ning arvestada tuleb ka võimalike vaidlustega. Tallinna linn tugineb siinkohal oma praktilisele kogemusele. Näiteks COVID-19 leviku koroonaajal oli nö kriisiabi toetusprogramm, kus toetatavaks eelistegevuseks olid laenutuskapid. Kui vallaraamatukogu küsib raha ühe laenutuskapi ostmiseks ning viib selle soetamiseks läbi ostumenetluse, siis Tallinna Keskraamatukogul oli avatud hange, mille tulemusena sõlmiti kolmeaastane raamleping. Segadust tekitab muuhulgas seegi, et kavandi § 6 lg-s 2 on kokku pandud need tegevused, millele varem sai taotleda toetust raamatukogude arendamise programmist ehk koolitused ja lähetused ning nüüd ka nn „suured asjad“. Viitame siinkohal kavandi § 6 lg 2 punktides 7–11 loetletud oluliselt ajamahukamatele tegevustele, mille puhul on ilmne, et abikõlbliku perioodi jooksul ei ole võimalik neid teostada. Kõige enam tekitab küsimusi § 6 lg 2 p 7 (kultuuriväärtusliku hoone kasutusse võtmist raamatukogu hoonena või selle puudumisel uue raamatukogu ehitamist, sealhulgas renoveerimise ja sisustamise kõiki etappe, ideelahendus, eskiis, projekteerimine jne), kuna kõik need tegevused eeldavad ka väikekoha raamatukogudele pikka planeerimist ja riigihangete läbiviimist jne. Samasugused raskused võivad tekkida p-s 10 toodud innovatsiooniprojektide korraldamisel, kuna ka need eeldavad suure tõenäosusega riigihangete läbiviimist, teenuse disainimiseks partneri kaasamist jne. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et selline regulatsioon seab eelisseisundisse väiksemaid raamatukogusid ning vähendab suuremate raamatukogude võimet taotlust esitada, kuna nende tegevus on ajamahukam. Eelnõu ei täpsustata, millised protsessid vm tegevused on vajalikud projektis toodud tulemuse saavutamiseks: kas mõned tegevused võivad olla tehtud enne abikõlblikkuse perioodi ja mida võib teha veel pärast abikõlbulikkuse perioodi. Märgime, et ka kavandi § 9 lg-s 2 nimetatud võimalused abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks ei leevenda meie olukorda, sest hankemenetlusse on pikaajalisus, sh võimalikud vaidlused juba nö sisse kirjutatud. Tegemist ei ole erakordse ja ettenägematu asjaoluga, mis annaks aluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised ettepanekud: 1. vaadata üle abikõlblikkuse periood ja selle pikendamise võimalused/alused; 2. vaadata üle kavandi § 6 lg-s 2 loetletud tegevused ning kategoriseerida neid lühi- ja pikaajalisteks tegevusteks. 10 2. Kultuuriväärtusliku hoone nõue on liialt piirav Selgitame. Määruse eelnõuga soovitakse eelistatult Kavandi § 6 lg 2 p 7 kohaselt on toetatav kultuuriväärtusliku hoone kasutusse võtmine raamatukogu hoonena või toetada kohaliku omavalitsuse territooriumil asuva ja selle puudumisel uue raamatukogu ehitamine, sealhulgas renoveerimise ja sisustamise kõiki etapid, kasutajaile mugavas asukohas aga kasutusest välja ideelahendused, eskiis, projekteerimine jne. Meie hinnangul on viide üksnes kultuuriväärtusele liialt piirav. Eestis langenud või ka osaliselt kasutuses kultuuriväärtusliku on häid näiteid tööstus- vmt hoonetele uue sisu andmisest ja nende kasutuselevõtust avaliku teenuse pakkumiseks. hoone taaskasutust, renoveerimist ja uute ülesannetega Raamatukogu hoone peab olema ligipääsetav ning vastama raamatukogu ning kogukonna vajadustele. sisustamist. Rahvaraamatukogu ülesande täitmiseks Kultuuriväärtuslikele hoonetele kehtivad muinsuskaitse eritingimused, mis võivad takistada raamatukogu sobiva kultuuriväärtusliku hoone puudumisel nähakse ette teenuste arendamist (nt võidakse mitte lubada paigaldada raamatukogu ukse juurde välitingimustesse võimalus toetada ka uue raamatukogude ehitamist. laenutuskappi, kuna see rikub hoone fassaadi üldilmet) ning teenustele ligipääsu (nt ei ole majja võimalik ehitada Määruse eelnõu sõnastust täpsustatud. lifti, kaldteid jne). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kaotada viide kultuuriväärtusele. Toetame ettepanekut toetada uute hoonete ehitamist, kuid peame vajalikuks anda võimalus ka vanade hoonetele. 3. Kultuuriministeeriumi hallatavatest asutustest Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. Teeme ettepaneku kaaluda kavandi § 6 lg-s 4 nimetatud taotlejate nimekirja ning jätta sellest loetelust välja Kultuuriministeeriumi haldusalas olevad asutused. Ministri määruse „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ eesmärk on toetada rahvaraamatukogusid. Kavandi § 6 lg-s 4 nimetatud Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse põhimääruses sätestatud ülesannete rahastamine peab toimuma nende enda tegevuseelarvete kaudu. Peame mõistlikuks, et ministeeriumi otseses alluvuses olevate raamatukogude toetamine antud meetme raames oleks otstarbekas vaid siis, kui toetatava tegevuse eesmärk on rahvaraamatukogude valdkonna arendamine ja tegevus ei kuulu asutuste põhimääruses toodud ülesannete hulka. Kui kõnealused Kultuuriministeeriumi hallatavad asutused jäetakse nimekirja, siis tuleb meie hinnangul kavandis määratleda sarnaselt teadusraamatukogudega (vt kavandi § 6 lg 4 p 6) need tegevused, millele need kolm asutust võivad toetust taotleda. Harju Maakonnaraamatukogu Toetab eelnõu. Teadmiseks võetud. Ideed: Olulise eesmärgina on eelnõus esile toodud raamatukogutöötajate erialase pädevuse tõstmine, koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega nii kogukonnas, üleriigiliselt kui rahvusvahelises mastaabis. Eelnõus on väga oodatud programmi abil uute tehnoloogiliste võimaluste kasutusele võtmiseks toetuse saamise võimalus. Tehnoloogilised arendused on kallid ning praktika näitab, et nende juurutamine suures osas takerdub piiratud rahaliste võimaluste taha. Näitena Harju maakonna raamatukogudest on lugejateeninduse RFID tehnoloogiale üle läinud Viimsi vallaraamatukogu ja Harju Maakonnaraamatukogu. 2023.a. soovib RFID tehnoloogiale üle minna Rae valla Jüri raamatukogu. Viimsi Vallaraamatukogus on rakendatud uue tehnoloogiaga teavikute markeerimine, võetud kasutusele lugejateeninduse töökohad ning iseteeniduse töökoht. Harju Maakonnaraamatukogus on teavikud markeeritud 11 ning kasutusel lugejateeninduse töökohad. Järgmises peaks järgnema iseteeninduse töökoht, mille kasutusele võtmiseks on vaja leida lisatoetust. Raamatukapid on Harjumaa 14-s raamatukogus. Vahendite puudumise tõttu on raamatukappide soetamist kohtadel edasi lükatud või neist loobutud. Raamatukogu kui kogukonna keskuse esile toomine eelnõus on samuti väga oluline. Harju Maakonnaraamatukogus on käsil projekt raamatukogu füüsilise keskkonna parandamiseks, kaugtöö ja rühmatöö võimaluste pakkumiseks. Viljandi Linnaraamatukogu Toetab eelnõu Teadmiseks võetud. Ideed: • Raamatukogu keskkonda on vaja arendada ja muuta kasutajatele mugavamaks, kaasaegsemaks. Mobiilsete rühmatööruumide loomise võimalus raamatukogudesse, kus puuduvad eraldatud ruumid rühmatöö tegemiseks. Vastavalt vajadusele kergelt teisaldatavad helisummutavad lahendused on head võimalused kasutada raamatukogu avatud ruumi rühmatöödeks. Lahendus muudab raamatukogu kogude kasutamise lugejale mugavamaks, aitab korraldada kogukonnaliikmega erinevaid arutelusid – kaasata kohalikku kogukonda. • Liigutatav mööbel raamatukogudes looks mitmetes raamatukogudes võimalused avalike sündmuste, arutelude, töötubade läbiviimiseks, mis praegu ruumipuudusel tegemata jäetakse. • Avatud raamatukoguteenuse rakendamine väiksemates kogukondades (pikemalt avatud raamatukoguruum iseteenindusega), et tagada kohalikele elanikele vaba juurdepääs infole, kirjandusele ja kaugtöövõimalusele suurendab ja muudab mugavamaks raamatukogu ressursside kasutamise (raamatud, ajakirjad, WiFi). • Uute lahenduste kasutuselevõtuks on vajalik kaasaegne tehnika kõigis piirkonna raamatukogudes. Hetkel on IT-vahenditega varustatus raamatukogudes ebaühtlane ja kiirendi programm võimaldab olukorda parendada. • Kaasaegsete raamatukoguruumide loomine suurendab raamatukogude kasutajate arvu. Näiteks Viimsi raamatukogu uute ruumide lahendus on suurendanud kasutajate huvi raamatukoguteenuse vastu. Ettepanek. Muuta esimese vooru tähtaeg 10. jaanuar või taotluse menetluse tähtaeg 30 päeva. Selgitame. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ käivitamise aastal viiakse läbi kaks taotlusvooru, et uute tegevuste kavandamiseks ja taotluste esitamiseks jääks ettevalmistusaeg. Uue perioodi toetuste taotlemise aeg on kavas tuua toetuse kasutamise aastale eelnevasse aastasse. Võrumaa Keskraamatukogu Võrumaa Keskraamatukogu leiab, et Kultuuriministeeriumile "täiendavalt innovatsioonialase nõustamisalase Selgitame. RaRS § 10 lõige 1 punkt 1 sätestab, et töötaja värbamine" aasta palgafondiga 32 000 eurot ja ülalpidamiskulud pole õigustatud kaks korda aastas rahvaraamatukogu finantseeritakse kohaliku omavalitsuse toimuva taotlusvooru läbiviimiseks. Seni on saanud sellega toime raamatukogunõunik ja kõik on toiminud. Seega eelarvest, mis hõlmab nii töötajate töötasusid kui saab nii tema kui hindamiskomisjon ka tulevikus hakkama. ülalpidamiskulusid, ruume, sisustust ja 12 Ettepanek: jagada see 32 000 eurot maakonna keskraamatukogudele nagu saime aastaid tagasi majanduskulude majandamiskulusid. Taotlusvoorust toetatavate tegevuste toetust, et saaksime täita piskugi sellest säravast kirjeldusest, mis eelnõus kirjas. laienemine ning konsultatsioonide ja nõustamisega kaasnevate tegevuste läbiviimine toob kaasa töömahu kasvu. Viimsi Vallavalitsus 1. Ministri määruse „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ 3. peatükk § Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. 6 lõige 3 punkt 4 sõnab, et „programmist ei toetata projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember“. Teeme ettepaneku: pikendada programmist toetatavate projektide kestvuse aega vähemalt kolme aastani, kuna paljud eesmärgid ja tegevused, mis muudavad raamatukogu kogukonnakeskuseks on oma ajamõõtmes pikemad kui üks aasta; 2. Ministri määruse „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ 3. peatükk § Selgitame. Kohalike omavalitsuste arengukavades on 6 lõige 2 punktid 1 kuni 11 loetlevad tegevusi, mida programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse. Teeme rahvaraamatukogu teenuste arendamise vajadused ettepaneku: süstematiseerida toetuskõlbulikud tegevused aastate lõikes. Näitena, esimesel aastal toetatakse piirkonniti erinevad, mistõttu on vajalik probleemide koolitusi, rahvusvahelisi projekte ning reise, mis aitaksid raamatukogudel aru saada, mis asi on raamatukogu kui lahendamisel toetada eri piirkondadele vajalikke arenguid kogukonnakeskus. Teisel aastal toetatakse ehitamist ja remonti, et luua ruumilisi võimalusi kogukonnakeskuse paindlikult. tekkeks. Kolmandal aastal toetatakse seadmeid, täiendkoolitusi, sündmuseid, mis aitaksid ruumid sisuga täita. Süstematiseerimine aitab esiteks toetuse andjal teha paremini otsuseid (võrrelda taotlusi omavahel), milline taotlus on oluline ja toetamist väärt. Muidu on keeruline võrdlusesse seada näiteks kogukonna kultuuriõhtute programmi, 3D printeri ostu ja raamatukogu juurdeehitust. Teisalt aitab süstematiseerimine rahastuse taotlejatel leida fookust, et mis on tähtis kogukonnakeskuseks saamisel. Jõgeva Vallavalitsus Toetab eelnõu 13  EELNÕU 10.11.2022 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seadus Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tagab“ sõnaga „vähemalt“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 31−33 järgmises sõnastuses: „(31) Riigieelarves võib ette näha toetusprogrammi rahvaraamatukogule ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, eelkõige rahvaraamatukogu- ja muude avalike teenuste paremini kättesaadavaks ja ligipääsetavaks tegemiseks, rahvaraamatukogu ruumide kohandamist kogukonnategevusteks, elanike aktiivse osaluse toetamiseks kogukonna, kohalikus ja riigielus ning keskkonnasäästlikkuse ja regionaalpoliitika edendamiseks. (32) Rahvaraamatukogule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 nimetatud programmi raames toetuse määramise, jaotamise ja tagasinõudmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (33) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ning lõikes 31 nimetatud programmi toetusvooru jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, korra ning omaosaluse suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise“ sõnadega „lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud kulude jaotamise täpsemad tingimused ja“; 4) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Halduskoostöö (1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 31 nimetatud programmi raames toetuse taotlemise, määramise, kasutamise kontrolli ja tagasi nõudmise sellisele avalik-õiguslikule juriidilise isikule või mittetulundusühingule, kellel on teadmised, oskused ja võimekus nii raamatukogunduse valdkonnas kui ka toetusprogrammi elluviimisel. (2) Halduslepingu lõpetamise soovist tuleb ette teatada vähemalt kuus kuud. (3) Järelevalvet käesoleva paragrahvi kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teeb Kultuuriministeerium. (4) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab jätkata haldusülesande täitmist, on täitmise edasine korraldaja Kultuuriministeerium. (6) Kui taotlusvoorus soovib osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isik, hindab tema esitatud taotlust ja teeb toetuse määramise otsuse, kontrollib toetuse kasutamist ning nõuab toetuse tagasi valdkonna eest vastutav minister.“. 1 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus .. 2022. a nr 2