Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 29.11.2022 nr 195 Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: teen kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirjas nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ järgnevad muudatused: 1) asendan käskkirja punktides 5.11 ja 9 kuupäeva „31.12.2022“ kuupäevaga „30.06.2023“; 2) asendan käskkirja punktis 6.1 oleva tabeli päises aastaarvu „2022“ aastaarvuga „2023“; 3) muudan käskkirja punkti 10 tabeli ja sõnastan järgnevalt: Summa Osakaal 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 501 112,95 100% (meetme tegevus 5.3.6) 1.1 ERFi toetus 2 490 400,00 99,57% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 9 078,69 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 15 918,19 1.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% 1.3 Omafinantseering 10 712,95 0,43% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 890,87 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 6 822,08 2 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 1 537 073,52 100% (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5) 2.1 ERFi toetus 1 484 443,49 96,58% sh Eesti Arhitektide Liit 122 803,42 2.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% 2.3 Omafinantseering 52 630,03 3,42%  sh Eesti Arhitektide Liit 52 630,03 Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 038 186,47 100% ERFi toetus 3 974 843,49 98,43% Riiklik kaasfinantseering 0,00 0% Omafinantseering 63 342,98 1,57% 4) muudan käskkirja lisa ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  LISA Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 1.06.2015-30.06.2023 Toetatavate tegevuste elluviija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Abikõlblik tulemus väljund kulu 1 2 3 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 501 112,95 Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase teadlikkuse 1.1 1 149 201,83 Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase kasvatamine teadlikkuse kasvatamisele suunatud 1.1.1 Sisutegevuste kulud 991 630,49 infopäevad, uuringute ja analüüside 1.1.2 Otsesed personalikulud 154 857,06 Loomemajandus-alane tutvustused, seminarid, 1.1.1.1 Elluviija töötajad 154 857,06 teave on erinevatele konverentsid, koostöövõrgustike 1.1.1.2 Eksperdid 0,00 sihtgruppidele ürituse ja konkursid on toimunud 1.1.3 Arendustegevused 818,25 kättesaadav; 1.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 1 896,03 loomemajandusalane Ettevõtlus- ja loomemajanduse alaste teadmiste ja oskuste 1.2 1 310 002,71 teadlikkus on kasvanud; arendamine loomemajandus-sektori Ettevõtlus- ja loomemajanduse 1.2.1 Sisutegevuste kulud 1 184 468,00 tuluteenimise võimekus alaste teadmiste ja oskuste 1.2.1.1 sh Eesti Tööstus-Kaubanduskoda 12 969,56 on suurenenud arendamisele suunatud koolitused, 1.2.1.2 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 22 740,27 õppereisid, praktikumid ning 1.2.2 Otsesed personalikulud 124 532,32 kontakt- ja turundusüritused on 1.2.2.1 Elluviija töötajad 124 532,32 toimunud 1.2.2.2 Eksperdid 0,00 1.2.3 Arendustegevused 194,61 1.2.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 807,78  Horisontaalsed kulud 1.3 Kaudsed kulud 41 908,41 2 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) 1 537 073,52 2.1 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) 1 517 865,87 Loome- ja muude 2.1.1 Sisutegevuste kulud 1 389 468,78 majandus-valdkondade 2.1.1.1 sh Eesti Arhitektide Liit 118 677,70 Loome- ja muude ettevõtjate koostöö on 2.1.2 Otsesed personalikulud 128 051,01 majandusvaldkondade ülesed suurenenud; ettevõtjate 2.1.2.1 sh Eesti Arhitektide Liit 49 343,26 mitmekülgsed arenguprogrammid ekspordivõimekus ja 2.1.2.2 Elluviija töötajad 78 707,75 on ellu viidud lisandväärtus on 2.1.2.3 Eksperdid 0,00 kasvanud 2.1.3 Arendustegevused 346,08 2.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 0,00 Horisontaalsed kulud 2.2 Kaudsed kulud 19 207,65 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 4 038 186,47  Kultuuriministri käskkirja „Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks (edaspidi TAT) toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirja ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada toetatavate tegevuste eelarvet nii koondina kui kulukohtade lõikes ning pikendada abikõlblikkuse perioodi seoses tegevuste lükkumisega 2023. aastasse. Seletuskiri kirjeldab ainult muudatusi võrreldes kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirjaga nr 194 kehtestatud TATiga (muudetud kultuuriministri 29. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 186, 13. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 24, 5. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 37 ja 4. jaanuari 2022.a käskkirjaga nr 1). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja punktiga 1 pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise aega ning abikõlblikkuse perioodi kuni 30. juunini 2023. a. Elluviija kasusaajatele suunatud programmide „Juhtide mentorprogramm“ ja „Moementorlusprogramm“ hangete läbiviimine ning lepingute sõlmimine võtsid planeeritus kauem aega ning tegevused lõppevad 30. juuniks 2023. a. Sellest tulenevalt muudetakse punktiga 2 ka näitajate sihttaseme saavutamise aastat. Punktiga 3 muudetakse toetatavate tegevuste eelarve tabelit TATi punktis 10. Meetme tegevuse 5.3.5 „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)“ eelarve viiakse vastavusse Vabariigi Valitsuse 21.07.2022 korralduses nr 19 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ tehtud muudatusega. Partneri Eesti Arhitektide Liidu ellu viidud projekt „Puuexpo“ osutus planeeritust odavamaks, mistõttu suunati jääk valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Tegevuses „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5)“ eelarves tehakse järgmised muudatused:  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetust vähendatakse 1 484 443,49 euroni seoses partneri projekti „Puuexpo“ lõppemisega ning tekkinud jäägi suunamisega kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Partneri Eesti Arhitektide Liit lõplikuks ERF toetuse summaks kujunes 122 803,42 eurot.  Eesti arhitektide Liidu omafinantseeringu lõplikuks summaks kujunes 52 630,03 eurot.. Muudatuste tõttu tegevuse „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) 1 (meetme tegevus 5.3.5)“ eelarves väheneb toetatavate tegevuste eelarve kokku 13 967,26 euro võrra sh 7 179,29 eurot ERF toetus; 6 787,97 omafinantseering ning muutuvad ka toetuse ja omafinantseeringu osakaalud toetatavate tegevuste eelarves. Toetatavate tegevuste eelarveks kokku sätestatakse 4 038 186,47 eurot, millest 3 974 843,49 on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ning 63 342,98 on omafinantseering. Käskkirja punktiga 4 muudetakse TATi lisas olev toetatavate tegevuste eelarvet kulukohtade lõikes. Toetatavate tegevuste eelarveks kokku sätestatakse 4 038 186,47 eurot. Seoses tegevuste elluviimise pikenemisega vähendatakse punktide „1.1.1 Sisutegevuste kulud“ ja „1.1.2 Sisutegevuste kulud“ summasid ning suurendatakse nende arvelt punktide „1.1.2 Otsesed personalikulud“ ja „1.2.2 Otsesed personalikulud“ summasid. Vastavalt eeltoodud muudatustele suurendatakse ka „1.3 Kaudsed kulud“ summat. Eelarvesse lisatakse read „1.1.3 Arendustegevused ja „1.2.3 Arendustegevused“, et eristada need kulud. Vähendatakse vastavalt reaalsele täitmisele punkti „2.1.1.1 sh Eesti Arhitektide liit“ ning lisatakse partneri otsesed personalikulud reale 2.1.2.1. Tegevuste elluviimise pikenemise tõttu vähendatakse punkti „2.1.1 Sisutegevuse kulud“, „2.1.4 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud“ ning suurendatakse nende arvelt punkti „2.1.2 Otsesed personalikulud“. Eelarvesse lisatakse rida „2.1.3 Arendustegevused“, et eristada need kulud. Otseste personalikulude suurenemise tõttu suureneb ka punkt „2.2 Kaudsed kulud“. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmargiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Käskkirja mõjud Käskkirjaga TATi sisseviidavad muudatused ja täpsustused aitavad toetatavate tegevuste elluviijal, partneritel, rakendusüksustel ja rakendusasutusel paremini, täpsemini ja tulemuslikumalt täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid ning see ei nõua täiendavaid tegevusi. 6. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine 2 Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks korraldusasutusele ning eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja valdkondlikku komisjoni kuuluvatele rakendusasutustele, samuti teistele rakendusasutustele, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning rakendusasutustele, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks rakendusüksustele ja elluviijale. 3