Vastus

Annely Akkermann Teie 28.10.2022 nr 5-1/8626-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.11.2022 nr 1-12/1904-2 Arvamus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele Austatud rahandusminister Täname võimaluse eest esitada arvamus ja ettepanekud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse (ELMS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK). Samuti täname Rahandusministeeriumi ametnikke 16.11.2022 kohtumisel antud vastuste ja selgituste eest. Toetame VTK eesmärki luua tulu saamise, maksustamise ja aruandluse selline süsteem, mis on selle kasutajale arusaadav ja mugav kasutada ning ühtlasi kooskõlas üldiste töötamise, ettevõtluse ja maksustamise põhimõtetega. Kultuuriministeeriumi jaoks on üks oluline sihtrühm, kellele võib loodav süsteem sobida ning aidata kaasa majanduslikule toimetulekule ja piisavale sotsiaalkaitsele, vabakutselised loovisikud. Koostame loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsust ning selle üks oluline osa on samuti tulu, maksustamise ja sotsiaalkaitse teemad. Teeme VTK kohta järgnevad märkused. 1. Kultuuriministeeriumi 2021. aastal tellitud uuringus „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ hindasid eksperdid, et ettevõtluskonto juurutamine on olnud üks meede, mis on viimastel aastatel toetanud ja parandanud loovisikute toimetulekut. Sama uuringu raames tehti ettepanek luua eraldi loovisikute eripärasid arvestav ettevõtluskonto, mis oleks paremini kohandatud vähem teenivate vabakutseliste vajadustele ning aitaks paremini tagada sotsiaalset kindlustatust. Vabakutselistest loovisikutest peaaegu 1/3 tegutseb füüsilise isikuna, suurem osa aga võlaõiguslike lepingute alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Just selle sihtrühma seast võiks ELMS-i VTK-s pakutud muudatuste rakendamise korral kasvada ettevõtluskonto kasutajate hulk, sest väheneb FIE-na, osaühingu (OÜ) vormis või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemise deklareerimise, aruandluse ja muu kaasnev halduskoormus. Selle sihtrühma tegevusala on suuresti teenuspõhine ja suurte sisendkuludeta. 2. Üks loometöö eripära on sissetulekute ebaregulaarsus. Loomevaldkonna ootused sobivama ettevõtluskonto mudeli kohta hõlmavad vähese halduskoormuse kõrval ka lahendust ebaregulaarsete sissetulekutega kaasneva puuduliku sotsiaalkaitse probleemile. Kuna ELMS-i VTK-s on tänuväärselt palju tähelepanu pööratud ravikindlustuse teemale, toome siinkohal täiendavalt välja, et praegu kehtiva sotsiaalmaksuseaduse ja ELMS-i õigusliku lahenduse järgi Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 tekib korraga suurema summa ettevõtluskontole teeninul ravikindlustuskaitse lühemaks ajaks (üheks kuuks), kui teenitud summa ja sellelt tasutud maksud potentsiaalselt võimaldaksid. Erinevalt sotsiaalmaksu avansilisi makseid eeldavast FIE vormist või OÜ kaudu iseendale palga maksmisest ei ole ettevõtluskonto puhul sotsiaalkaitse säilitamiseks alternatiivseid lahendusi. Juhul kui ettevõtluskontot nähakse tulevikus laiemalt kui vaid lisategevuste tasustamise, maksustamise ja deklareerimise võimalust, võiks sellelegi olulisele küsimusele mõelda. Leiame, et näiteks aastapõhise või ka rulluvalt poole aasta keskmise tulu põhjal arvestatud sotsiaalmaksu lävend, mis tagaks ravikindlustuse väikese sissetulekuga inimesele, võiks kasvatada huvi ka väiksemate tulude deklareerimiseks just ettevõtluskonto vormis. Samuti oleks see tänuväärt muudatus suurele hulgale vabakutselistele. See lahendus eeldab mõistetavalt samuti sotsiaalmaksu tasumise korralduse muutmist. 3. Toetame VTK üht eesmärki suurendada äriühingu motivatsiooni osta inimeselt teenust just ettevõtluskonto võimalusi kasutades. VTK-s on ühe võimalusena kirjas idee kaotada äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus (tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 1, § 34 p 13). Mõistame VTK kaalutlust, et see on võimalik juhul, kui kaasnev rahaline negatiivne mõju riigi tulubaasile ei ole märkimisväärne. Teeme ettepaneku kaaluda ka lahendust, kus äriühingul kaob küll tulumaksukohustus, kuid selle asemel tasuks ta osaliselt sotsiaalmaksu, selle ravikindlustuse osa. Sellisel kujul sarnaneks maksustamine üldisele töötamise, töövõtu või käsunduse vormis maksustamisele, kus sotsiaalmaksu tasub töö või teenuse saaja. Samas oleks maksumäär praegusest tulumaksumäärast ja üldisest 33% sotsiaalmaksumäärast väiksem. Kogumis jaguneks sotsiaalmaks teenuse saaja (13%) ja teenuse osutaja (20%) vahel. Sellise lahenduse juures tasub kaaluda ka selle kohustuse laiendamist kõikidele teenuse saajatele, sh avalik-õiguslik juriidilisele isikule ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele. Neid koheldaks edaspidi sarnases olukorras olevate erasektori teenuse saajatega võrdselt. Praegu kehtiva lahenduse alusel on nimetatud asutused erasektori teenuse saajatega võrreldes eelisseisus. Leiame, et see muudatus võib oluliselt laiendada ettevõtluskonto rakendamise võimalusi loomevaldkondades tegutsejatele. 4. VTK ideed, et äriühingu maksukohustus tekiks ühes kuus alles 500 eurot ületava tulu osas, tuleb mõistetavalt hinnata kogumis kõikide erinevate lahendustega. Oleme hea meelega valmis edaspidi kaasa mõtlema, milline lahendus on õiglaseks tasustamiseks otstarbekas. 5. Nõustume VTK ettepanekuga teenuse osutaja kõrgema 40% maksumäära kaotamiseks või selle vähendamiseks. Arutasime ka Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ametnike 16.11.2022 ühisel kohtumisel, et praeguste inflatsiooni ja palgakasvu tingimustes muutub 40 000 euro suurune aastatulu ülempiir, millest alates rakendub ettevõtjale käibemaksukohustus ning ettevõtluskonto alt tegutsemine ei ole enam võimalik, lähiajal käegakatsutavaks ka väiksemate tulude korral. Näiteks on riigi kultuuritöötaja miinimumi (alates 2023. aastast 1600 bruto) aastane palgafond 25 700 eurot. Praegu kehtivate reeglite kohaselt rakendub võrreldavas mahus ettevõtluskonto kaudu tulu teenimise korral sellele mitte 20%, vaid juba täiendav kõrgem maksumäär 40%. Meie hinnangul ei vasta seaduse algne lahendus ja prognoositud tulude suurus enam praegusele majandusolukorrale. 6. Peame otstarbekaks VTK ideed ettevõtluskonto andmete avaldamisest maksuriskide hindamiseks, andmete õigsuse kontrollimiseks ja kuritarvituste ärahoidmiseks. Sellega võib kaasneda küll vähene täiendav halduskoormus, kuid kaasneks positiivsena suurem läbipaistvus, andmete tõesuse kontrollivõimalus ning üldine võimalus hinnata andmepõhiselt meetme rakendumist, kasutusvorme ja võimalikke muudatusvajadusi. Oluline on, et andmete suurem nähtavus piirdub inimese nende isikuandmetega, mis ei ole tundlikud. 7. VTK väliselt markeerime ministeeriumini korduvalt jõudnud muret, et nii OÜ kui ka FIE vormis tegutsemine on inimestele sageli asjaajamise keerukuse tõttu raske. Võimaluse korral võiks kaaluda viise, kuidas disainida aruandlust, maksude deklareerimist jm lihtsamaks ja mõistetavaks. Seda küsimust analüüsime kindlasti Kultuuriministeeriumi koostatavas loovisikute majandusliku toimetuleku VTK-s ning soovime teha koostööd nii Rahandusministeeriumi kui ka Maksu- ja Tolliametiga. 8. Lõpetuseks soovitame VTK alusel eelnõu ettevalmistamisse kaasata ka organisatsioonid, kes võiksid esindada ettevõtluskonto kaudu teenuseid pakkuvate isikute huve. Meie hinnangul on VTK-s toodud kaasatute nimekirjas ülekaalus need organisatsioonid, kes pigem esindavad ettevõtluskonto omanike võimalikke kliente, aga mitte konto kasutajaid. Kuna neid isikuid on üsna vähe, nad ei pruugi identifitseerida end töötajatena ja nad kindlasti ei ole huviorganisatsiooni moodustanud, on konkreetset isikut keeruline välja tuua. Kaaluda võiks kaasata loomeliite, kes võiksid kitsamalt loomevaldkondade vabakutseliste nimel kaasa rääkida. Loomevaldkondadest enim võiksid meie hinnangul ettevõtluskonto võimalused puudutada etenduskunstide (nt Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit) ja muusika valdkonda (peamiselt Eesti Esitajate Liidu liikmeskonna kaudu), samuti näiteks tõlkijaid jt tekstide autoreid (Eesti Kirjanike Liit) ja filmivaldkonnas teenuste pakkujaid (Eesti Kinoliit). Eesti Kunstnike Liit, kes veab loomeliitude nimel praegu kampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“ oskab kindlasti kaasa rääkida vabakutseliste sotsiaaltagatiste teemal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Helen Kranich 628 2231, [email protected]