Kiri

Kooskõlastamiseks 25.11.2022 nr 8-2/22/5094 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja teadusministri määruse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppe riiklike õppekavade määruste kehtetuks tunnistamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Kutseeksamikeskus MTÜ Puhastusekspert OÜ SA Kutsekoda Marit Kuusk 735 0274 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Kutseõppe riiklike õppekavade määruste kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määrus nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määruse nr 70 kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määrus nr 70 "Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava" tunnistatakse kehtetuks. § 3. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 44 kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määrus nr 44 "Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava" tunnistatakse kehtetuks. § 4. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 33 kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrus nr 33 "Puhastus- ja kodumajanduse eriala riiklik õppekava" tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppe riiklike õppekavade määruste kehtetuks tunnistamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 18.12.2014. a määrus nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“, haridus- ja teadusministri 27.08.2014. a määrus nr 70 "Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava", haridus- ja teadusministri 30.06.2014. a määrus nr 44 "Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava" ja haridus- ja teadusministri 19.06.2014. a määrus nr 33 "Puhastus- ja kodumajanduse erialade riiklik õppekava". Käesolev määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on riiklike õppekavade koostamise töörühma otsuste alusel koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kutsehariduse valkonna peaekspert Marit Kuusk (tel 735 0274; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Tiina Silem (tel 735 0578; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riiklik õppekava on kutsekeskhariduse õppekava koostamise alusdokument. Riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi, asjaomased kutsestandardid ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kui riikliku õppekava aluseks olev kutsestandard tunnistatakse kehtetuks, kehtestatakse uus kutsestandard, muudetakse kutsestandardi nimetust või selles sätestatud kutseoskusnõudeid või kui ilmneb muu muutmisvajadus, siis vaadatakse riiklik õppekava üle ja kehtestatakse see vajaduse korral uuesti. Riikliku õppekava koostamine ja muutmine ei ole detailselt õigusaktidega reguleeritud. Ettepaneku uue riikliku õppekava koostamiseks või muudatuste tegemiseks võib teha vastava valdkonnaga seotud organisatsioon, ettevõte või asutus, samuti kutseõppeasutus. Eelnevalt kirjeldatud vajalike muudatuste ellu kutsumiseks riiklikus õppekavas, moodustatakse töögrupid, kelle tegevust koordineerib kutsehariduse valdkonna õppekavaekspert lähtuvalt tema vastutusvaldkonna õppekavarühmast. Töögrupp moodustatakse vastavas õppekavarühmas või erialal õppe läbiviimisega seotud koolide esindajatest ja vajadusel kaasatakse vastava kutse- või eriala asjatundjad, nt tööandjate esindajad, vastava valdkonna kutseandja või selle puudumisel kutse- või erialaliidu esindaja. Tööandjate endi poolt on välja toodud asjaolu, et riiklikus õppekavas tehtavad muudatused on aja- ja ressursimahukad. Kutsekeskhariduse esmaõppe õppekavade avamist riikliku õppekava puudumisel võimaldavad kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõiked 6 ja 7, mis sätestavad, et vastava riikliku õppekava puudumisel taotleb kool enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa. Määruse eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Määruse eelnõu § 1. Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 kehtetuks tunnistamine. Eestis rakendab vaid üks kutseõppeasutus, Luua Metsanduskool, kõiki haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määrusega nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“ kindlaks määratud metsanduse valdkonna kutsekeskhariduse õppekavasid (Metsatehnik, tase 4; Forvarderioperaator, tase 4, Harvesterioperaator, tase 4 ja Metsur, tase 4), millel õpib EHISe andmetel 2021/22. õppeaastal kokku 100 õppijat. Seega ei ole mõistlik riigi tasandil koordineerida metsanduserialade riiklikus õppekavas tehtavaid muudatusi, mis toob endaga kaasa suured aja- ja tegevuskulud. Metsanduserialade riikliku õppekava kehtetuks tunnistamine võimaldab koolil paindlikumalt ja kiiresti reageerida tööturu vajadustele. Kool saab kutsekeskhariduse õppekavad viia kiiresti kooskõlla õppekava aluseks olevates kutsestandardites tehtud muudatustega, registreerida õppekava Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) ning rakendada vastavale sihtrühmale. Määruse eelnõu § 2. Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määruse nr 70 kehtetuks tunnistamine. Haridus- ja teadusministri 27.08.2014. a määrusega nr 70 "Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava" kehtestatakse kohustuslik õppesisu hooldustöötaja eriala kutsekeskharidusõppele (Hooldustöötaja, tase 4;). EHISe andmetel ei ole Eestis hooldustöötaja kutsekeskhariduse õppekava rakendunud. Hooldustöötajaid koolitatakse kutsehariduse 3. ja 4. tasemel 7 kutseõppeasutuses (sh. 2 kõrgkoolis). EHISe andmetel õppis õppeaastatel 2019/2020 kuni 2021/2022 hooldustöötaja õppekavadel keskmiselt 562 õppijat õppeaastas. Kellest omakorda keskmiselt 95,6 % olid vanemad kui 25 eluaastat, 3,6% vanuses 19 kuni 25 eluaastat ja vaid 0,78% vanuses kuni 19 eluaastat. Antud andmetele tuginedes saab öelda, et hooldustöötaja eriala ei ole kutsekeskhariduse peamise sihtrühma, põhikoolilõpetajate hulgas eelistatud valik, mistõttu on mõistlik haridus- ja teadusministri 27.08.2014. a määruse nr 70 "Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava" kehtetuks tunnistada. Määruse eelnõu § 3. Haridus- ja teadusministri 30.06.2014. a määruse nr 44 kehtetuks tunnistamine. Haridus- ja teadusministri 30.06.2014 määrusega nr 44 "Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava" kehtestatakse kohustuslik õppesisu rõivaõmbleja eriala kutsekeskharidusõppele (Rõivaõmbleja, tase 4). EHISe andmetel rakendas õppekava 1 kutseõppeasutus, Tartu Rakenduslik Kolledž, õppekavale astus 2015/2016 õppima 9 õppijat ning alates 2017/2018 õppeaastat puuduvad rõivaõmbleja eriala riiklikul õppekaval õppijaid. Kuna vastav riiklik õppekava puudus, koostas Tallinna Tööstushariduskeskus Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ ja sotsiaalpartnerite toetuskirja alusel Kergete rõivaste rätsepa kutsekeskhariduse õppekava, millele avas vastuvõtu 2015/2016 õppeaastal. EHISe andmetel on vastuvõetud õppijate arv õppekaval aasta aastalt kasvanud (keskmiselt 58 sisseastujat), kuid lõpetajate arv pigem kesiseks jäänud (keskmiselt 18 lõpetajat). 2016/2017 õppeaastal avas sarnastel alustel koostatud õppekavale vastuvõtu ka Tartu Rakenduslik Kolledž, kus keskmine vastuvõetud õppijate arv õppeaastas oli EHISe andmetel 12 ning lõpetajate arv keskmiselt 6. Mistõttu Tartu Rakenduslik Kolledž loobus vastuvõtust kergete rõivaste rätsepa eriala kutsekeskhariduse õppekavale alates 2022/2023 õppeaastast. Kuigi õppekavarühmast lähtuvalt võimaldab tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava hõlmata ka kergete rõivaste rätsepa eriala kutsekeskhariduse õppekava, jääb antud õppekaval kutsekeskharidust rakendama vaid üks kutseõppeasutus. Riigi tasandil ei ole mõistlik hakata koordineerima kergete rõivaste rätsepa eriala kutsekeskharidusõppe õppekava muudatusi. See toob endaga kaasa ebaproportsionaalselt suured aja- ja tegevuskulud. Riikliku õppekavaga sidumata jätmine võimaldab koolil paindlikumalt ja kiiresti reageerida tööturu vajadustele. Kool saab kutsekeskhariduse õppekavad viia kiiresti kooskõlla õppekava aluseks olevates kutsestandardites tehtud muudatustega, registreerida õppekava EHISes ning rakendada vastavale sihtrühmale. Eeltoodud analüüsile tuginedes on mõistlik haridus- ja teadusministri 30.06.2014 määrus nr 44 "Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava" kehtetuks tunnistada. Määruse eelnõu § 4. Haridus- ja teadusministri 19.06.2014. a määruse nr 33 kehtetuks tunnistamine. Haridus- ja teadusministri 19.06.2014 määrusega nr 33 "Puhastus- ja kodumajanduse erialade riiklik õppekava" kehtestatakse kohustuslik õppesisu puhastus- ja kodumajanduse eriala kutsekeskharidusõppele (puhastus- ja kodumajandus, tase 4). EHISe andmetel rakendasid alates 2015/2016 õppeaastast õppekava Järvamaa Kutsehariduskeskus ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool. Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskooli võeti vastu 5 õppijat, kellest kõik kooli 2018 aastal lõpetasid. Järvamaa Kutsehariduskeskus võttis 2015/2016 õppeaastal vastu 21 õppijat ning 2016/2017 õppeaastal 16 õppijat, 2018 aastal lõpetas 11 õppijat ning 2019 aastal 6 õpilast. Kokku on õppekava lõpetanud 22 õpilast. Alates 2017/2018 õppeaastast ei ole kummaski koolis õppijaid antud õppekavale vastu võetud. Koduteeninduse õppekavarühmas pakub hetkel teisest kuni neljanda õppetasemeni õpet 8 kutseõppeasutust. Alates 2014/2015 õppeaastast on neis õppeasutustes vastu võetud 1234 õppijat ning lõpetanuid on 887. Kui alates 2014/2015 õppeaastast on keskmiselt 25% õppijatest alla 25 aastased, siis alates 2019/2020 õppeaastaste on õppijatest alla 25 aastaseid vaid 12%. Antud andmetele tuginedes saab öelda, et koduteeninduse õppekavarühma õppekavad ei ole kutsekeskhariduse peamise sihtrühma, põhikoolilõpetajate hulgas eelistatud valik, mistõttu on mõistlik haridus- ja teadusministri 19.06.2014. a määrus nr 33 " Puhastus- ja kodumajanduse erialade riiklik õppekava " kehtetuks tunnistada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Määruste kehtetuks tunnistamine võimaldab koolide metsandus-, sotsiaaltöö ja tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse eriala(de) olemasolul paindlikumalt ja kiiresti reageerida tööturu vajadustele ning loob võimaluse taotleda enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa. Määruse kehtetuks tunnistamine loob aluse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõigete 6 ja 7 rakendamiseks. Samuti vähenevad määruste kehtetuks tunnistamisega koolide ja riigi aja- ja tegevuskulud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid. Eelnõu rakendamisega väheneb nii koolide kui riigi administratiivne koormus. Töögrupi kaasamise kulu ühe eriala õppekava muutmiseks riiklikus õppekavas on hetkel hinnanguliselt 1 800 eurot. Antud määruse eelnõu puudutab 7 eriala, seega säästetakse eelnõu rakendamisel määruste muudatuste ettevalmistamiseks kaasatavate töögruppide tasustamise hinnanguline kulu 12 600 eurot ning ka kulud, mis kaasnevad edaspidiste muudatusvajadustega. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Kutseeksamikeskus MTÜle, osaühingule Puhastusekspert ja sihtasutusele Kutsekoda. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1446 - Kutseõppe riiklike õppekavade määruste kehtetuks tunnistamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e121971-0fd4-4ca2-9ef7-1cc46ff15743 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e121971-0fd4-4ca2-9ef7-1cc46ff15743?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main