EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RK/22-1445 - „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruanne
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ccf6c46b-d3ac-4912-a352-ca239857f92e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ccf6c46b-d3ac-4912-a352-ca239857f92e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
„Eesti avatud valitsemise
partnerluse tegevuskava 2020–2022“
aruanne
Eelnõu
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3
Tegevuskava elluviimine.................................................................................................................................................4
Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes...................................5
1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine..........................................................................5
1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine...........................................................................7
Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes.........10
2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes..............................................10
2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse
üksustes...............................................................................................................................................................12
Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine.................................................................................14
3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine
ja rakendamine.....................................................................................................................................................14
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine..................................................................................16
Kokkuvõte......................................................................................................................................................................17
2
Sissejuhatus
Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu
teostamise avatust, läbipaistvust ja inimesekesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Eesti liitus
algatusega 2012. aastal. AVP tegevusi viiakse ellu kaheaastaste tegevuskavadega, millest „Eesti avatud
valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ (edaspidi tegevuskava) on viies.
Tegevuskava toetab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtideni jõudmist.
Vahetumalt on tegevuskava seotud sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“:
„Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu
korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning
valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja
paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum
kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele;
Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses.
Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt. Eesti on
valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev;
Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad
osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata
elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.“
Tegevuskava tegevused valiti, lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest ja ministeeriumide
algatustest. Eesti AVP tegevusi koordineerib avatud riigivalitsemise arengukomisjon (edaspidi ARVAK),
kuhu kuuluvad nii ministeeriumide kui ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Tegevuskava
koostamist ja elluviimist koordineerib Riigikantselei.
Ülevaade tegevuskava elluviimisest avaldatakse regulaarselt Riigikantselei veebilehel 1. Tegevuskava
kestuse lõppedes esitatakse elluviimise aruanne Vabariigi Valitsusele. Praegune aruanne on koostatud
tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ning neid on arutanud ARVAK (23.11.2022).
Aruanne oli ametlikul kooskõlastusringil ja avalikul konsultatsioonil 24. novembrist 8. detsembrini 2022.
aastal.
Tegevuskava elluviimist hindab ka AVP rahvusvaheline hindamismehhanism (IRM ehk Independent Reporting
Mechanism), võttes arvesse nii siinset aruannet kui ka tegevuste eest vastutajate ja kaasatud partnerite
intervjueerimisel kogutud informatsiooni. Varem on IRM esitanud tegevuskava lähtearuande, milles on suure
mõjupotentsiaaliga tegevustena nähtud eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamist ning teavitaja
kaitse regulatsiooni rakendamise toetamist. Neist esimese arendustööd on suures osas ellu viidud, kuid teise
tegevuse elluviimine on osaliselt viibinud seaduseelnõu kavandatust pikema menetlusaja tõttu.
1 https://riigikantselei.prelive.vportal.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-
toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus#tegevuskava-2020-202
3
Tegevuskava elluviimine
Tegevuskavas anti kolm lubadust, mille täitmiseks kavandati kuus üksteist täiendavat tegevust. Tegevused
said suures osas täidetud (vt tabel 1), kuigi mitme tegevuse puhul kavandatud lähenemisviis muutus
elluviimise käigus (näiteks selgus intervjuudest ministeeriumide esindajatega, et enne koosloomemeetodite
kirjeldamist on vajalik selgitada põhimõisted) ning mitme tegevuse elluviimine hilines koroonaviiruse
levikust põhjustatud ülesannete või kavandatust pikema läbirääkimiste perioodi tõttu. Täpsem ülevaade iga
tegevuse elluviimisest järgneb.
Tegevuskava kuuest tegevusest jätkatakse „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024“
raames nii koosloomekeskkonna arendustega kui ka „Eesti 2035“ koosloomemeetodite katsetamisega ning
koosloomemeetodite juhendmaterjalide loomisega.
Tabel 1. Tegevuskava lubadused ja tegevuste elluviimine
Lubadus Tegevus Täitmine
1. Koosloomelise 1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna Suures osas
poliitikakujundamise arendamine täidetud
võimekuse 1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste Suures osas
suurendamine suurendamine täidetud
valitsusasutustes
2. Koosloomelise 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine Suures osas
poliitikakujundamise kohaliku omavalitsuse üksustes täidetud
võimekuse 2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja Suures osas
suurendamine kogukondade panuse suurendamine kohaliku täidetud
kohaliku omavalitsuse omavalitsuse üksustes
üksustes
3. Poliitikakujundamise 3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise Täidetud
läbipaistvuse juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava
suurendamine väljatöötamine ja rakendamine
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise Täidetud osaliselt
toetamine
Tegevuskavas seati ka eesmärgiks panustada senisest enam AVP juhtimisse. Eesti kandideeris ja
liikmesriigid valisid ta kolmeks aastaks AVP juhtkomiteesse 2021. aasta sügisel. Eesti seadis kohe ka üles
enda kandidatuuri AVP kaaseesistuja kohale ning juhtkomitee valis ta sellele positsioonile. Esimesel aastal
oli Eesti toetav kaaseesistuja Itaalia kõrval ning alates oktoobrist 2022 on Eesti kanda üheks aastaks AVP
juhtiva kaaseesistuja roll. AVP-l on lisaks riikide esindajale ka üks vabaühendusi esindav kaaseesistuja.
Eesti kaaseesistujaks on Anabel Cruz (Uruguay kommunikatsiooni- ja arendusinstituudi asutaja). Juhtiva
kaaseesistujana on Eesti korraldada AVP üleilmne tippkohtumine 2023. aastal.
4
Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise
võimekuse suurendamine valitsusasutustes
1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Riigikantselei
Kaasvastutav(ad) asutus(ed) Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kaasvastutavad vabaühendused Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu
Tegevuse kirjeldus ja elluviimine
Tegevuse kirjeldus „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2018–2020“ raames on
välja töötatud uue infosüsteemi lähteülesanne ning prototüüp, mis on läbinud
kümmekond katserühma (ministeeriumide, Riigikogu ja huvirühmade
osalusel). Siinne tegevuskava hõlmab tekstiredaktori arendamist, selle
katsetamist ja kasutuselevõtmist ametkonna poolt. Koosloomekeskkonna
avaliku vaate funktsionaalsus saavutatakse järgmise tegevuskava osana.
Mõjude hindamiseks on koosloomekeskkonna arenduste osana kavas luua
etteaimavamaid lahendusi (sh kasutades sisendina varemvalminud
prototüüpi). Lahenduste leidmisel peetakse silmas, et need ühilduksid varem
riigis kasutusel olevate infosüsteemidega ning ei suurendaks halduskoormust
ega andmete dubleerimist.
Tegevuse elluviimine Riigi koosloome keskkonna esimese etapi tulemusena on valminud nii
teemaruumi loomise, ajatelje ning koostöörühma tegemiseks kui ka
seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, algtekst-tervikteksti, muutmise
seaduse eelnõu ning seletuskirja koostamiseks vajalik baasfunktsionaalsus.
Jätkutööd olemasolevate lahenduste edasi arendamiseks ja täiustamiseks on
kindlaks määratud.
14.10.2021 toimus töötuba õigusloomejuristide konverentsil, kus
kasutajakogemuse testimise meetodil toimunud kohtumisel osales erinevatest
ministeeriumidest seitse inimest. Testimisel prooviti läbi 16 kasutuslugu.
15.12.2021 toimus Justiitsministeeriumi sisekoolitus, kus viidi samuti läbi
kasutajakogemuse testimine viie inimesega. Tagasiside põhjal on
prioriteetsete teemade puhul koostatud analüüs ja planeeritud vastavad
kasutajaliidese parandused.
2022. aasta esimeses pooles toimusid tutvustused koos kohapealse
5
keskkonna testimise võimalusega Riigikogu ametnikele (aprill 2022),
keeletoimetajatele, mõjuanalüüside ekspertidele, Välisministeeriumi
ametnikele ning õigusloome juhtidele ümarlaua kohtumisel (juuni 2022).
Koosloome keskkonnas on käivitatud kaks katseprojekti
väljatöötamiskavatsuse ning seaduseelnõu koostamiseks. Tagasiside
kogumine käib ning tehtud on ka mõningaid kasutajaliidese täiendusi.
Katseprojekte on plaanis 2022. aasta teises pooles lisada pärast seda, kui
keskkond on uuendatud arhitektuurilise muudatusega.
Määruse eelnõu (algtekst-terviktekst ning muutmine) koostamise analüüs on
pooleli ning ei ole arendatud.
Alates jaanuarist 2022 on struktuurivahendite rahastuse toel alanud
koosloome keskkonna järgmised arendusetapid: sisemine ning avalik
koostööring (II etapp) ja EL asja menetlus ning avalik vaade (III etapp), mis on
planeeritud kuni augustini 2023. Funktsionaalsusi on plaanis testida
testrühmadega ning tutvustustel kasutajakogemuse testimise meetodil ja
samuti katseprojektide abil.
Tegemist on agiilse arenduse meetodil loodava keskkonnaga, mille kohaselt
alustatakse arendamist baasfunktsionaalsuse (MVP) loomisest, mida
täiendatakse testimisest saadava tagasiside põhjal samm-sammult.
Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine
Tekstiredaktori arendustööd (sh Tekstiredaktor on valmis Suures osas täidetud
väljatöötamiskavatsuse, seaduse ja katsetamiseks.
määruse eelnõu ning seletuskirja teksti
loomise töövahend)
Tekstiredaktori katsetamine Tekstiredaktorit on Suures osas täidetud
katsetatud viie kaasusega.
Tekstiredaktori katsetamine Tekstiredaktorit on Suures osas täidetud
katsetatud kümne
kaasusega.
Katsetulemuste analüüs ja edasiste Jätkutegevused on kokku Suures osas täidetud
tegevuste kavandamine (sh avaliku vaate lepitud.
arendamiseks)
6
1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Riigikantselei
Kaasvastutavad asutused Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium,
Kultuuriministeerium
Kaasvastutavad vabaühendused Vabaühenduste Liit
Tegevuse kirjeldus ja elluviimine
Tegevuse kirjeldus Parimate koosloomemeetodite kogumine ja kirjeldamine ning uute metoodikate
katsetamine eesmärgiga luua ametkonnale koosloomemeetodite tööriistakast.
Tehakse vähemalt kaks katseprojekti: „Eesti 2035“ strateegiapäeva
kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine (eestvedajad Riigikantselei ja
Rahandusministeerium) ning nõuandvate kogude töö analüüsimine ja
tõhustamine (Maaeluministeerium). Tegevuskava elluviimise käigus otsitakse
vajaduse korral võimalusi lisada tegevusele ka kolmas katseprojekt.
● Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on valdkonna
arengukavade ja nendega seotud programmide katusdokument.
Strateegia elluviimise protsess näeb ette, et kord aastas toimub
strateegiapäev partnerite ja huvirühmadega, kuid eesmärk on luua
võimalus kõigile soovijaile panustada strateegia aruteludesse. Selleks
töötatakse koostöös vabakonnaga välja kontseptsioon ning
koosloomemeetodid. „Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon hakkab
olema paindlik ja võimaldab katsetada mitut meetodit, mida saavad
seejärel kasutada ka teised valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse
üksused jt.
● Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojekti eesmärk on
Maaeluministeeriumi näitel (nende valitsemisalas on üle 15 nõuandva
kogu, kus osaleb ligi 150 organisatsiooni) analüüsida nõuandvate
kogude töö planeerimise, juhtimise ja kaasamise praktikat ning luua eri
juhtimistasanditele töövahendid, mis aitavad suurendada poolte koostöö
tulemuslikkust ja nende rahulolu protsessiga. Tulemusi saavad kasutada
ka teised valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jt.
Tegevuse (järel)hindamiseks tehakse osalejate (kaasamiskoordinaatorid,
osalevate ministeeriumide ametnikud, vabaühenduste esindajad) seas
rahuloluküsitlus.
Tegevuse elluviimine Riigikantselei koosloomemeetodite kogumisega seotud tegevused on ellu viidud
osaliselt. Koosloomemeetodite intervjuud ministeeriumidega (10) viidi läbi 2021.
aasta kevadel. Tagasiside põhjal oli mõistlik osaliselt üle vaadata juhendmaterjali
7
lähteülesanne, kuivõrd lisaks koosloomemeetodite kirjeldamisele on ootus, et
juhend annaks ka soovitusi tervikliku koosloomeprotsessi kavandamiseks,
läbiviimiseks ja järelhindamiseks. Muutunud lähteülesande tõttu avaldati
juhendmaterjali esimene versioon, millele oodatakse tagasisidet ja ettepanekuid
edasiarendamiseks, 2022. aasta novembris. 2
„Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon töötati välja avaliku sektori innotiimi
korraldatud innosprindil, mis toimus 17. novembrist 7. detsembrini. COVID-19
olukorraga seoses otsustati 2021. aasta märtsis, et väljatöötatud lahendust
kasutatakse järgmisel aastal, kuivõrd see eeldab paljude inimeste kohtumist.
Selle asemel töötati välja uus lahendus, mis seadis fookusesse noored ning
elukeskkonna teemad. „Eesti 2035“ noorte arvamusrännakul osales üle poole
tuhande noore 25 koolist. Riigikantseleile esitati ligi 200 ideed, millest 15
ettepanekut transpordi, jäätmete ja energeetika teemal olid avalikul hääletusel,
kus osales 6218 inimest üle Eesti. 3
Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude
katseprojektis kavandatud muutuste juhtimise ettevalmistusega seotud
tegevused on suures osas ellu viidud, sh on katseprojekti
väljundite/vahetulemuste põhjal käivitatud uusi tegevusi, mida esialgne
tegevuskava ei kajasta. Analüüsitud on valitsemisala ligi 20 nõuandva kogu 14
põhinäitajat (sh õiguslik alus, eesmärgid, juhtimine, liikmed, põhiteemad jm).
Koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) toimusid 2021. aasta
kevadel ministeeriumi töötajate (10) ning ettevõtlus-, keskkonna- ja
kogukonnaühenduste esindajate (11) intervjuud nõuandvate kogude ja
kaasamise praktikaga seotud mõttemustrite analüüsiks. "Maaeluministeeriumi
strateegilise partnerluse arendusprojekti sisenduuring" valmis 2021. aasta
sügisel. Samuti on analüüsitud Taani, Sloveenia, Läti ja Leedu kogemust.
Maaeluministeeriumi (MeM) „Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude
katseprojekti“ eesmärk ja põhiülesanded on suures plaanis täidetud, sh
kaardistati algse 15 nõuandva kogu asemel 32 nõuandva kogu tegevusnäitajad
ning liikmeskonnad (ligi 200 organisatsiooni); samuti analüüsiti kolme
sisenduuringu raames nõuandvate kogude töö planeerimise, juhtimise ja
kaasamise praktikaid ning koostati eri juhtimistasanditele mitmeid analüütilisi
kokkuvõtteid (sh u 30 probleemi koos ettepanekutega) ning töövahendeid (nt 1A4
kaasamise hea tava, kaasamise ning koosloome meetodite tööriistakastid jm),
mis aitavad tulevikus suurendada osaliste koostöö tulemuslikkust ja nende
rahulolu protsessidega. Katseprojekti senised tulemused (sh valminud kirjalikud
tööd) on avaldatud MeM-i veebilehel. 4
Lisaks algselt planeeritud sisenduuringutele tehti teiste rahvaarvult väiksemate
Euroopa Liidu liikmesriikide (Taani, Sloveenia, Läti, Leedu) kolleege kaasates ka
rahvusvaheline võrdlevuuring, mille metoodika lähtus OECD 2017. aasta
valitsuste nõuandekogude uuringust. Katseprojekti probleemide analüüsi ja
ettepanekute paketist on ka välja kasvanud mitmed jätkutegevused, sh Euroopa
2 https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/koosloomeranits
3 https://valitsus.ee/noorte-arvamusrannak
4 https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/kaasamine-osalemine/nouandvad-kogud-ja-
projektid
8
Liidu roheüleminekuga seotud projekt „Kestlike toidusüsteemide õigusraamistu
koosloometalgud 2022“, teiste Eesti avaliku sektori organisatsioonide
nõuandvate kogude kaardistamine, kus MeM-i esindajad osalevad (tänase
seisuga 75 kogu), „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030“ koostamisse ja rakendamisse kaasatud partnerite uuringu kavandamine,
jpm.
Katseprojekti ettepanekute arutelud, valikute sõelumine ja MeM-i
organisatsioonilistes arendustegevustes juurutamine jätkub ka edaspidi ning
tegevuse lõplik mõju ilmneb lähiaastail.
Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine
Koosloomemeetodite kogumine ja analüüs (sh Sisendi on andnud kõik Täidetud osaliselt
küsitlused ja intervjuud ministeeriumide ja ministeeriumid ja vähemalt
vabakonna esindajatega koostöös kümme vabaühendust.
kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga)
Kogutud koosloomemeetodite kirjeldamine Kirjeldatud on vähemalt Täidetud osaliselt
ministeeriumide ja vabakonna esindajatega seitset meetodit.
koostöös kaasamiskoordinaatorite
võrgustikuga, juhendmaterjali avaldamine
Katseprojektide eesmärkide ja tegevuskava Katseprojektid on valmis Täidetud
läbirääkimine strateegiliste partneritega ning järgmise etapi
hetkeolukorra väljaselgitamine ja analüüs (sh alustamiseks.
küsitlused ja intervjuud ministeeriumide ja
vabakonna esindajatega)
„Eesti 2035“ strateegiapäeva katseprojekti Sündmus toimub. Täidetud
elluviimine
Nõuandvate kogude katseprojekti lahenduste Sisendi on andnud Täidetud
väljatöötamine ja läbirääkimine strateegiliste vähemalt 30
partneritega organisatsiooni.
Katseprojektide tulemuste kirjeldamine ja Juhendmaterjal on Täidetud osaliselt
juhendmaterjali täiendamine ministeeriumide ja uuendatud tähtajaks.
vabakonna esindajatega koostöös
kaasamiskoordinaatorite võrgustikuga
9
Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise
võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse
üksustes
2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku
omavalitsuse üksustes
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Rahandusministeerium
Kaasvastutavad asutused Siseministeerium
Kaasvastutavad vabaühendused E-riigi Akadeemia, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Tegevuse kirjeldus ja elluviimine
Tegevuse kirjeldus Et avatud valitsemise põhimõtted välja töötada ja nende rakendamist kohalikul
tasandil teadvustada, on eesmärk korraldada kohaliku omavalitsuse üksustele
avatud valitsemise töötoad. Töötubade täpsem sisu ja ülesehitus on välja
töötamisel. Varem on toetatud üksikute kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseid
avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamise projekte. Plaanitavad
praktilised töötoad võimaldaksid temaatilisemat lähenemist ja teatavat
regulaarsust. Laiemale sihtrühmale mõeldud seminaridega on võimalik haarata
enam omavalitsusi kui kohaliku omavalitsuse üksuste projektipõhise toetusega.
Üks võimalikke lahendusi on eri töötubades keskenduda olenevalt osalejate
ootustele ühele kindlale teemale (nt elektroonilised istungid, läbipaistvus
otsustustes), analüüsides enne seni väljakujunenud tegevusviise. Varasem
kogemus on näidanud, et tõhusad on seminarid, kus lisaks teoreetilistele
lahendustele analüüsitakse ka osalevate omavalitsuste endi ja tutvustatakse
teiste kogemust ja parimaid tegevusviise.
Tegevuse elluviimine Avatud valitsemise töötubade lähteülesande väljatöötamine ja töötubade
ettevalmistus on ülesandena täidetud. Rahandusministeerium koostöös Riigi
Tugiteenuste Keskuse ja E-riigi Akadeemiaga viib läbi kohaliku omavalitsuse
volikogu liikmetele, juhtidele ja ametnikele avatud valitsemise põhimõtete
paremale rakendamisele ning digivõimekuse tõstmisele kaasa aitavaid praktilisi
töötubasid. Töötubadega alustati 2021. aasta novembris pärast kohaliku
omavalitsuse volikogu valimisi. Esimene töötuba (töötuba ja virtuaalne
jätkuseminar) toimus Tartu maakonna omavalitsustele. 2022. aasta kevadel
toimusid järgnevad kaks töötuba (Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Saaremaa,
Hiiumaa ja Läänemaa). Kolmes töötoas on kokku osalenud 67 KOVide
10
esindajat. Kaks kevadeks 2022 planeeritud töötuba tuli edasi lükata, kuna
KOVidel oli Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega töökoormus suurenenud ning
aeg ei olnud koolitusteks sobiv. Töötoad jätkuvad novembrist, kui toimuvad
Järva- ja Viljandimaa ning Pärnu- ja Raplamaa töötuba. Järgnevad kolm töötuba
toimuvad 2023. aastal.
Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine
Avatud valitsemise töötubade lähteülesande Töötubade metoodika on
väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus välja töötatud Täidetud
Avatud valitsemise töötubade korraldamine Töötoad on läbi viidud Täidetud osaliselt
(osaluskordade arv on
120)
11
2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade
panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Siseministeerium
Kaasvastutavad asutused Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium
Kaasvastutavad vabaühendused Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöö Kogu
Tegevuse kirjeldus ja elluviimine
Tegevuse kirjeldus Viia ellu koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogramm, kus osaleb
vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust. Programmi osana määravad
kohalikud omavalitsused koostöös elanikega ning vajaduse korral ka Eesti
Külaliikumisega Kodukant kindlaks ja selgitavad välja oma kogukonnad ning
olemasolevaid koostöömeetodeid kogutakse, analüüsitakse ja kirjeldatakse
metoodiliselt. Seejärel viiakse ellu koosloome arenguprogramm vähemalt viiele
kohaliku omavalitsuse üksusele ning töötatakse koostöös kogukondade
esindajatega parimaid tegevusviise silmas pidades välja kohalike elanike
kaasamise mudel, mida saaks tulevikus kasutada, et kaasata kogukondi
aktiivse(ma)lt kohaliku omavalitsuse üksuste otsustusprotsessidesse. Tegevuse
(järel)hindamiseks tehakse osalejate (osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste
töötajad, kogukondade esindajad) seas rahuloluküsitlus.
Tegevuse elluviimine Läbi on viidud kaksteist intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajatega (sh Anija
vald, Elva vald, Lääne-Harju vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee
vald, Märjamaa vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Põlva vald, Tartu linn ning
Võru maakonnast erinevad KOVid). Samuti on läbi viidud üksteist intervjuud
kogukondadega (sh Supilinna Selts, Vigala külade ümarlaud, Kirepi kogukond
MTÜ, SA Kalevipoja Koda, Salumäe külavanem, Linnamäe Arenguselts, MTÜ
Vidrike Selts, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Põhja-Sakala valla külavanem,
Karilatsi küla külavanem, Lüganuse Küla Selts). Nende intervjuude sisendiks oli
muu hulgas küsitlus kogukondade kaasamise praktikast kohalike omavalitsuste
ning kogukondade esindajate seas, millele vastas 70 inimest. Intervjuude
tulemusi analüüsiti ning analüüs võeti aluseks projektikonkursi koosloomelise
poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimiseks kohalikele omavalitsustele
ja kogukondadele.
Praegu on käsil arenguprogrammi5 kokkuvõtete tegemine. Arenguprogrammis
osaleb kümme KOVi ja kogukondade meeskonda. Arenguprogrammi viib
konkursi tulemusena ellu MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
Arenguprogrammi raames toimub viimane kohtumine 1. detsembril,
5 https://koosloome.ee/kohalike-omavalitsuste-ja-kogukondade-koosloome-koolitusprogramm/
12
arenguprogrammi aruanne esitatakse Siseministeeriumile 15. detsembril.
Kogukondade panuse suurendamist toetavat mudelit täiendatakse ning edasine
arendus ja haldamine lepitakse kokku arendusprogrammi kokkuvõtete põhjal
2023. aastal.
Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine
Koosloomemeetodite kogumine ja analüüs (sh Sisendi on andnud vähemalt Täidetud
küsitlused ja intervjuud kohaliku omavalitsuse viis kohaliku omavalitsuse
üksuste ja kogukondade esindajatega) üksust ning viie kogukonna
esindajad.
Kogutud koosloomemeetodite kirjeldamine Kirjeldatud on vähemalt viis Täidetud
koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja meetodit.
kogukondade esindajatega
Koosloomelise poliitikakujundamise Arenguprogrammis on Täidetud
arenguprogrammi elluviimine vähemalt viiele osalenud viis kohaliku
kohaliku omavalitsuse üksusele omavalitsuse üksust.
Kogukondade panuse suurendamist toetava Kontseptsioon on tähtajaks Suures osas täidetud
mudeli kontseptsiooni väljatöötamine koostöös valmis.
kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade
esindajatega
Kogukondade panuse suurendamist toetava Mudel on katsetatud viies Täidetud
mudeli kontseptsiooni katsetamine kohaliku omavalitsuse
üksuses.
Kogukondade panuse suurendamist toetava Jätkutegevused on kokku Pole alustatud
mudeli täiendamine ning edasise arenduse ja lepitud.
haldamise kokkuleppimine
13
Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse
suurendamine
3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konfikti vältimise juhiste ja
lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Justiitsministeerium
Kaasvastutavad asutused Riigikantselei, Kaitseministeerium
Kaasvastutavad vabaühendused Korruptsioonivaba Eesti
Tegevuse kirjeldus ja elluviimine
Tegevuse kirjeldus Luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende
nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele.
Tegevuse elluviimine Vabariigi Valitsus kiitis 18. märtsil 2021 heaks „Huvide konflikti vältimise juhised
ministritele ja nende nõunikele“ ning „Lobistidega suhtlemise hea tava
ametiisikutele“.
Loodud on e-õppe video „Korruptsioon ja huvide konflikt: Lobi ja mõjutamine“
ning vastav kursus koos küsimustega. 2021. aasta kevadel viidi läbi ka
ametiisikute koolitused, kus osalesid kantslerid, eri ministeeriumide esindajad ja
korruptsioonivastane võrgustik.
Kõik ministeeriumid ja enamik valitsusasutusi avalikustavad kohtumisi
lobistidega. Korruptsioonivaba Eesti koostöös Justiitsministeeriumiga analüüsis
avalikustatava teabe sisu ning avalikustas need 2022. aasta septembris. 6 Kavas
on sarnane analüüs teha ka aasta pärast. Analüüsiga kaasneb ka tunnustus
parima kvaliteediga info avalikustamise eest. Veebilehel on praktilised juhised
lobistidega kohtumiste avalikustamiseks.
Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine
Huvide konflikti vältimise juhiste väljatöötamine Kõrgemate ametiisikute Täidetud
ministritele ja nende nõunikele huvide konflikti vältimise
juhised on valmis.
6 https://public.tableau.com/app/profile/kriminaalpoliitika/viz/Lobistidestatistika/Lobistidestatistika?
publish=yes
14
Lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine Lobistidega suhtlemise hea Täidetud
ametiisikutele tava ametiisikutele on
valmis.
Ametiisikute koolitamine lobistidega suhtlemise Koolitusmaterjal on valmis. Täidetud
head tava arvestama
Lobistidega kohtumiste avalikustamise Kohtumised Täidetud
kontseptsiooni rakendamine ja tehniliste huvirühmadega
lahenduste analüüs (sh võimalikud seosed avalikustatakse ajakohaselt
koosloomekeskkonnaga, vt tegevus 1.2) ja avalikkusele arusaadaval
viisil.
15
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine
august 2020 – juuni 2022
Vastutaja Justiitsministeerium
Kaasvastutavad asutused
Kaasvastutavad vabaühendused Korruptsioonivaba Eesti
Tegevuse kirjeldus
Tegevuse kirjeldus Võimalike kulutõhusate ning konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate
kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid kasutada nii avalik kui ka
erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.
Tegevuse elluviimine Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu on läbinud Riigikogu esimese
lugemise. Eelnõule on esitatud mitmeid muudatusettepanekuid ning see on
tekitanud parlamendis põhjalikke diskussioone. Seetõttu on lükkunud
kavandatud tegevused edasi. Mõnedes valitsusasutustes on vastavad
tehnoloogilised lahendused ja kanalid loodud, kuid tervikliku juhendi saab
koostada õigusakti vastuvõtmise järel.
Tegevuse etapp Oodatav tulemus Täitmine
Vihjekanali võimalike e-lahenduste Leitud on tehnoloogilised lahendused, Täidetud osaliselt
analüüsimine millest on konfidentsiaalsete ja turvaliste
vihjekanalite loomisel kasu nii avalikule
kui ka erasektorile.
Korruptsiooniteemalisele Koolitusmaterjalid on valmis. Pole alustatud
koolitusele vihjeandmise teemalise
mooduli lisamine
Tehnoloogiliste lahenduste Lahenduste loomine on töös. Täidetud osaliselt
loomine
Asutustele ja vastutavatele Tehnoloogiliste lahenduste juurde on Täidetud osaliselt
isikutele abistava juhendmaterjali loodud abimaterjalid.
loomine
16
Kokkuvõte
Tegevuskava on suures osas täidetud, kuigi mitme tegevuse puhul kavandatud lähenemisviis muutus
elluviimise käigus ning mitme tegevuse elluviimine hilines koroonaviiruse levikust põhjustatud ülesannete
või kavandatust pikema läbirääkimiste perioodi tõttu.
Tegevuskava kuuest tegevusest jätkatakse „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024“
raames nii koosloomekeskkonna arendustega kui ka „Eesti 2035“ koosloomemeetodite katsetamisega ning
koosloomemeetodite juhendmaterjalide loomisega.
Sarnaselt varasemate tegevuskavadega lähtume põhimõttest, et elluviidavate tegevuste puhul on mõistlik
korraga kavandada ülesandeid mahus, mis on kahe aastaga mõõdetavalt täidetavad. Samal ajal on
viimased aastad näidanud, et erinevate kriiside tõttu peab olema tegevuste elluviimisel paindlik ning ehk
senisest enamgi muutma kavandatud lähenemisviisi, kui ümbritsev keskkond seda nõuab.
17
SELETUSKIRI
„Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ aruande
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–
2022“ aruande (edaspidi aruanne) eelnõu.
Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku
võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja inimesekesksust ning kasutada selleks uusi
tehnoloogiaid. Eesti liitus algatusega 2012. aastal. Eesti eesmärk partnerluses osaledes on
suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste
riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega.
AVP tegevusi viiakse ellu kaheaastaste tegevuskavadega ning nende elluviimise järel koostatakse
tegevuskava täitmise aruanne. Samuti hindab tegevuskava sõltumatu rahvusvaheline hindaja (IRM
ehk Independent Reporting Mechanism).
2. Aruande koostamine
Tegevuskava tegevused valiti, lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest ja
ministeeriumide algatustest. Eesti AVP tegevusi koordineerib avatud riigivalitsemise
arengukomisjon (edaspidi ARVAK), mida juhib riigisekretär ja kuhu kuuluvad nii ministeeriumide kui
ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad.
Ülevaade tegevuskava elluviimisest avaldatakse regulaarselt Riigikantselei veebilehel. 1
Tegevuskava kestuse lõppedes esitatakse elluviimise aruanne Vabariigi Valitsusele. Praegune
aruanne on koostatud tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ning neid on
arutanud ARVAK (23.11.2022). Aruanne on ametlikul kooskõlastusringil ja avalikul konsultatsioonil
24. novembrist 8. detsembrini 2022. aastal.
Tegevuskava elluviimist hindab ka AVP rahvusvaheline hindamismehhanism (IRM ehk
Independent Reporting Mechanism), võttes arvesse nii siinset aruannet kui ka tegevuste eest
vastutajate ja kaasatud partnerite intervjueerimisel kogutud informatsiooni. Varem on IRM esitanud
tegevuskava lähtearuande, milles on suure mõjupotentsiaaliga tegevustena nähtud eelnõude
väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamist ning teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise
toetamist. Neist esimese arendustööd on suures osas ellu viidud, kuid teise tegevuse elluviimine
on osaliselt viibinud seaduseelnõu kavandatust pikema menetlusaja tõttu.
Sõltumatu rahvusvaheline hindaja esitas oma lähtearuande tegevuskava kohta 2019. aasta
oktoobris. Nende soovitustega on suures osas arvestatud järgmises, „Eesti avatud valitsemise
partnerluse tegevuskavas 2020–2022“, mille kiitis Vabariigi Valitsus heaks 1. oktoobril 2020.
aastal.
Aruande eelnõu on valminud osalevate ministeeriumide ja valitsusväliste organisatsioonide
koosloomes. Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik
Ott Karulin (693 5222;
[email protected]).
1 https://riigikantselei.prelive.vportal.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-
toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus#tegevuskava-2020-202
1
3. Eelnõu sisu
Aruandes antakse ülevaade tegevuskava elluviimise tulemustest tegevuste kaupa. Tegevuskavas
anti kolm lubadust, mille täitmiseks kavandati kuus üksteist täiendavat tegevust. Tegevused said
suures osas täidetud (vt tabel 1), kuigi mitme tegevuse puhul kavandatud lähenemisviis muutus
elluviimise käigus (näiteks selgus intervjuudest ministeeriumide esindajatega, et enne
koosloomemeetodite kirjeldamist on vajalik selgitada põhimõisted) ning mitme tegevuse elluviimine
hilines koroonaviiruse levikust põhjustatud ülesannete või kavandatust pikema läbirääkimiste
perioodi tõttu. Täpsem ülevaade iga tegevuse elluviimisest järgneb.
Tabel 1. Tegevuskava lubadused ja tegevused
Lubadus Tegevus Täitmine
1. Koosloomelise 1.1. Eelnõude väljatöötamise Suures osas
poliitikakujundamise koosloomekeskkonna arendamine täidetud
võimekuse 1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise Suures osas
suurendamine oskuste suurendamine täidetud
valitsusasutustes
2. Koosloomelise 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine Suures osas
poliitikakujundamise kohaliku omavalitsuse üksustes täidetud
võimekuse 2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise Suures osas
suurendamine oskuste ja kogukondade panuse suurendamine täidetud
kohaliku omavalitsuse kohaliku omavalitsuse üksustes
üksustes
3. Poliitikakujundamise 3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti Täidetud
läbipaistvuse vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea
suurendamine tava väljatöötamine ja rakendamine
3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise Täidetud
toetamine osaliselt
Tegevuskavas seati ka eesmärgiks panustada senisest enam AVP juhtimisse. Eesti kandideeris ja
liikmesriigid valisid ta kolmeks aastaks AVP juhtkomiteesse 2021. aasta sügisel. Eesti seadis kohe
ka üles enda kandidatuuri AVP kaaseesistuja kohale ning juhtkomitee valis ta sellele positsioonile.
Esimesel aastal oli Eesti toetav kaaseesistuja Itaalia kõrval ning alates oktoobrist 2022 on Eesti
kanda üheks aastaks AVP juhtiva kaaseesistuja roll. AVP-l on lisaks riikide esindajale ka üks
vabaühendusi esindav kaaseesistuja. Eesti kaaseesistujaks on Anabel Cruz (Uruguay
kommunikatsiooni- ja arendusinstituudi asutaja). Juhtiva kaaseesistujana on Eesti korraldada AVP
üleilmne tippkohtumine 2023. aastal.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
2
5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud
Eesti osalemisel avatud valitsemise partnerluses on positiivne mõju välissuhtlusele, võimaldades
tutvustada Eestit rahvusvaheliselt kui avatud poliitikakujundamise ja hästi arenenud koosloomelise
poliitikakujundamise digitaristuga riiki.
6. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele (Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium),
arvamuse avaldamiseks peamistele partneritele (Eesti Koostöö Kogu, Eesti Linnade ja Valdade
Liit, E-riigi Akadeemia, Korruptsioonivaba Eesti, Vabaühenduste Liit) ning avalikule
konsultatsioonile.
3
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium Meie: 25.11.2022
Kultuuriministeerium nr 7-2/22-02450-2
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Välisministeerium
„Eesti avatud valitsemise partnerluse
tegevuskava 2020–2022“ aruande
kooskõlastamine
Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava
2020–2022“ aruande (edaspidi aruanne) eelnõu.
Aruanne on koostatud tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ning neid
on arutanud ARVAK (23.11.2022). Aruanne on ametlikul kooskõlastusringil ja avalikul
konsultatsioonil 8. detsembrini 2022. aastal.
Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele (Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Välisministeerium), arvamuse avaldamiseks peamistele partneritele (Eesti Koostöö Kogu,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia, Korruptsioonivaba Eesti, Vabaühenduste
Liit) ning avalikule konsultatsioonile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Ott Karulin
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee