Ministeeriumid 23.11.2022 nr 1-4/22/3120-3
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
„Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri” dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Laidevahe looduskaitseala kaart
Nele Saluveer, 5693 9110
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Laidevahe looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude
rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid
liike ning nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need
on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood
(alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230),
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning
lammi-lodumetsad (91E0*);
3) linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku.
Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi
(Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus
minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna
caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana);
4) ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi I lisas nimetamata
linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser anser),
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part
(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart
(Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula
hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria
mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll
(Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
kiivitaja (Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus);
5) kaitsealuseid taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid
on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas
(Liparis loeselii);
6) ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on oja-haneputk (Berula
erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp.
Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp
(Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste,
Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja Turja külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Rukla sihtkaitsevööndis ning Laidevahe
ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga
lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkke
tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel.
(4) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) kaitseala valitseja nõusolekul sõidukiga sõitmine väljaspool teid kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekoguni viimisel;
4) punktides 1–3 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- ja põllumajandustöödel.
(5) Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, arvestades järgmisi erisusi:
Oessaare ja Laidevahe sihtkaitsevööndis ning Põldealuse ja Aenga lahes, mis asuvad
Põldealuse sihtkaitsevööndis, on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel
ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 31. märtsini, välja arvatud linnujaht, mis
on aasta läbi keelatud. Jahipidamine kaitsealal väljaspool lubatud ajavahemikku on lubatud
kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgist lähtuvalt, ulukite tekitatud
kahjustuste vältimiseks, väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks ning teadustöö eesmärgil.
§ 6. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste aladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu ja roo
niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või
raadamine.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või laiendada ehitusloakohustuslikku ehitist,
sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit:
1) Laidevahe sihtkaitsevöönd;
2) Oessaare sihtkaitsevöönd;
3) Põldealuse sihtkaitsevöönd;
4) Rukla sihtkaitsevöönd;
5) Sandla-Silma sihtkaitsevöönd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Laidevahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laidevahe lahe, laidude, rahvusvahelise
tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende
elupaikade ning kalade koelmuala kaitse.
(2) Oessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude
rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ning
kalade koelmuala kaitse.
(3) Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikumere koosluste ja laidude,
jäänukjärvede, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga,
looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.
(4) Rukla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(5) Sandla-Silma sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste,
kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.
§ 11. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas.
(2) Kalapüük Laidevahe, Oessaare, Sandla-Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndis on lubatud,
arvestades järgmisi erisusi:
1) sikuti, spinningu ja lendõngega on lubatud püüda 1. juunist kuni 31.märtsini;
2) lõkspüünistega on lubatud püüda Põldealuse sihtkaitsevööndi merealal 15. juulist kuni
31. märtsini;
3) nakke- ja kurnpüünistega on keelatud püüda aasta läbi.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, välja arvatud
Rukla sihtkaitsevööndis;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
7) pilliroo ja adru varumine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Rukla sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ning Laidevahe ja
Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel 1. aprillist kuni 31. augustini;
4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise
või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise
püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
ehituskeeld.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit:
1) Liivi lahe piiranguvöönd;
2) Põldealuse piiranguvöönd;
3) Rannaküla piiranguvöönd;
4) Siiksaare piiranguvöönd;
5) Turja piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-,
pesitsus- ja sulgimispaiga, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme, poollooduslike koosluste
ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kalapüük;
3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) uue ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse
ei laiene rajatisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
4) roo varumine külmumata pinnaselt;
5) häil- ja aegjärkne raie kuni 2 hektari suuruse langina, välja arvatud elupaigatüübile
puiskarjamaad vastavates puistutes.
(3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20
tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja
jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri
puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja
haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega
puid.
§ 16. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala
valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrus nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla
võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare
maakonnas” § 1 lõike 1 punkt 57 ja määruse lisas esitatud kaart „Siiksaare-Oessaare”
tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 17. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 7-4/20/6200
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 21. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25).
² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala
kaitse alla võtmine ja Laidevahe loodukaitseala kaitse-eeskiri” ja Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega
nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” kaitse alla võetud Siiksaare-Oessaare hoiuala põhjal.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 50 hõlmab kaitseala Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja
punkti 2 alapunktist 388 Siiksaare-Oessaare loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega
märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala
rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Laidevahe looduskaitseala
Vabariigi Valitsuse määruse
„Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja
kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala
kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala Siiksaare-Oessaare hoiuala arvelt.
Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) asub Saare maakonnas Rannaküla, Nässuma,
Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja
Turja külas.
Laidevahe looduskaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega
nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-
eeskiri” ning Siiksaare-Oessaare hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a
määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni,
kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega
kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala piirneva hoiuala võrra, muudetakse
tsoneeringut, korrigeeritakse piire ja kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide
kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
looduskaitseala kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala eelkõige piirneva hoiuala võrra ja
kehtestatakse loodava looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega hakkab kehtima aladel ühtne
kaitsekord. Kaitse-eesmärke ja kaitsekorda muudetakse peamiselt selleks, et tagada alal asuva
märgala kompleksi, mille moodustavad mere-, ranniku-, niidu-, soo- ja metsakooslused ning
alal leiduvad liigid, säilimine ja tõhusam kaitse. Lisaks sellele on sarnast kaitsekorda nõudvate
kõrvuti asetsevate alade kaitse ühe alana otstarbekam ja õiguslikult selgem. Moodustatav
kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Siiksaare-Oessaare loodusala ja
Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna spetsialist Mirjam Vaan (tel 472 4729, e-post
[email protected]),
eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise
osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 56939110,
e-post
[email protected]), eelnõu õigusekspertiisi on teinud Advokaadibüroo
FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel 528 8090, e-post
[email protected]),
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja
kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post
[email protected]),
eksperdihinnangu on andnud Marika Kose, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308,
e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
1
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise
tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke
kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.
Kaitstakse elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) (edaspidi
loodusdirektiiv) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110 – sulgudes on siin ja
edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale, kusjuures
tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuselembesed kõrgrohustud
(6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupugu niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad
madalsood (7230), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad
(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*).
Nimekirjast on välja jäetud Siiksaare-Oessaare loodusala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp
rohunditerikkad kuusikud (9050), kuna seda alal ei leidu. Selle asemel on inventeeritud
elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), mis on lisatud ala kaitse-eesmärkide hulka.
Kaitstakse linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv)
nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-
loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), väikekajakas (Larus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir
(Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas
(Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik
(Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana).
Kaitstakse ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi I lisas
nimetamata linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser
anser), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul
(Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus
canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk
(Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres),
liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
kiivitaja (Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus).
2
Kaitstakse ka kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas. Need
liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas
(Liparis loeselii).
Kaitstakse ka ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on oja-haneputk
(Berula erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marina
subsp. Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp
(Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior).
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkidesse (mida pole varem hoiuala, linnuala ega
loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud) lisatakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübid lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), niiskuselembesed
kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad
(9010*) ja lammi-lodumetsad (91E0*). Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse taimeliigid kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), jumalakäpp (Orchis mascula), kärbesõis (Ophrys
insectifera), soohiilakas (Liparis loeselii), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp.
intermedia), tõmmu käpp (Orchis ustulata), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja kõrge
kannike (Viola elatior) ning linnuliigid täpikhuik (Porzana porzana), suurkoovitaja (Numenius
arquata), punaselg-õgija (Lanius collurio), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), tutt-tiir
(Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), sõtkas (Bucephala clangula),
tõmmukajakas (Larus fuscus) ja hänilane (Motacilla flava).
Nimekirjast jäeti välja II kaitsekategooria liik roherähn (Picus viridis) ja EÜ nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetamata liik kormoran
(Phalacrocorax carbo). Need liigid on Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala eesmärgiks, kuid
roherähni ei ole kaitstaval alal tänapäeval leitud. Kormorani peetakse liigi suure arvukuse tõttu
praegu pigem probleemiks, mistõttu ei ole liigi kaitse-eesmärgiks nimetamine vajalik.
Kormoran on ülemaailmse IUCN punase nimestiku kategooria ja riikliku punase nimestiku
kategooria järgi soodsas seisundis. Ala kaitse tagab kormoranide kaitse, pakkudes
kormoranidele rändepeatuspaika, samuti peatumis-, puhkamis- ja toitumispaiku.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eelduseks ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Laidevahe looduskaitseala kaitse all olemise
eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus ja tüüpilisus ning linnu- ja
loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus.
Lääne-Eesti laugetele rannaaladele on tüüpilised mere- ja rannikuelupaigatüübid veealused
liivamadalad (1110), mis paiknevad Läänemere rannikunõlval; veetaseme kõikumise tagajärjel
tekkivad ja oma rikka põhjaloomastikuga veelindudele toitumispaigaks olevad liivased ja
mudased pagurannad (1140), merega ühenduses olevad või sellest maakerke tagajärjel
eraldunud rannikulõukad (1150*) ja laiad madalad lahed (1160), mis on lainetuse eest hästi
kaitstud ja seetõttu mitmekesised. Rannikulõukad on loodusdirektiivi I lisas märgitud
esmatähtsa elupaigana, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline
vastutus. Läänemere seisundi halvenedes muutuvad need elupaigatüübid ohustatuks ja
haruldaseks. Karid (1170) on samuti kogu Eesti rannikule tüüpiliseks elupaigatüübiks. Sinna
kuuluvad kivised merepõhjakõrgendikud, mis on olulised väga mitmekesise elustiku poolest.
Mereelupaiku ohustab toitainete üleküllus ja otsene reostus, intensiivne laevaliiklus ja merre
ehitamine ning mere muu intensiivistuv kasutamine. Esmased rannavallid (1210), väikesaared
3
ning laiud (1620) ja rannaniidud (1630*) on tundlikud merereostuse suhtes, samuti ohustab neid
ehitamine.
Ohustatud ja haruldased niiduelupaigatüübid on peale rannaniitude (1630*) veel
kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210),
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (6510), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070). Nende elupaigatüüpide säilimiseks
on vajalik järjepidev traditsiooniline niitmine ja karjatamine, muidu kasvavad alad kinni.
Puisniidud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning seal kasvab ohtralt haruldasi ja ohustatud
niiduliike ning epifüütseid samblaid ja samblikke. Puisniidud on kogu Euroopas jäänud järjest
haruldasemaks hoolduse lakkamise tõttu. Lisaks puisniitudele on eriti ohustatud elupaigatüüp
lood, kuna lisaks Eestile leidub neid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurematel saartel.
Rannaniidud, lood, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ja puisniidud on loodusdirektiivi I lisas
märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle
liikmesriikidel eriline vastutus. Rannaniite ja muid poollooduslikke kooslusi ohustab ebapiisav
või puudulik hooldamine.
Sinihelmikakooslused (6410) ja niiskuselembesed kõrgrohustud (6430) on olulised puhveralad
väärtuslike elupaikade vahel ja ümber.
Ohustatud sooelupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) leidub peaaegu kõigis Euroopa
Liidu maades. Eestis kohtab liigirikkaid madalsoid rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis,
mujal harva. Paljude sooniitude seisundit on halvendanud varasem kuivendamine. Paiguti
kerkib see probleem üles ka praegu seoses metsade kuivendamisega või vanade
kuivendussüsteemide taastamisega. Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) on
haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad. Neid leidub peamiselt Saaremaal,
Hiiumaal, Muhus, Lääne- ja Loode-Eestis, harva Vooremaal ja Kõrvemaal.
Ohustatud ja haruldased looduslikud metsaelupaigatüübid vanad laialehised metsad
(9020*), mis on üleminekustaadiumiks läänetaiga ja nemoraalse metsa vahel, on Eestis
haruldased, kuna neid leidub vaid üksikute laikudena piiratud aladel; vanad loodusmetsad
(9010*), mida ohustab eelkõige intensiivne metsamajandus, ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) on küll tüüpilised elupaigatüübid niisketel aladel, kuid neid ohustab kuivendamine,
need esindavad vähese inimmõjuga ja üldse ilma inimmõjuta loodusalasid. Lammi-lodumetsad
(91E0*) kui üleujutatavatel aladel kasvavad metsad on ohustatud veekogude kaldaprofiili
muutmise ja kallaste kindlustamise korral, nad on haruldased, kuna on levinud kitsal alal jõgede
ja järvede kallastel. Tegu on kogu maailmas ohustatud ja haruldaste metsaelupaigatüüpidega.
Need looduslikud metsakooslused on elupaigaks väga paljudele ohustatud ja haruldastele
liikidele, mistõttu on looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt oluline rangelt kaitstavate
metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu (Eesti metsanduse arengukava aastani
2020). Natura 2007.–2012. aasta aruandluse (http://bd.eionet.europa.eu) kohaselt on Eestis
vanu loodusmetsi 70 000 ha, vanu laialehiseid metsi 7600 ha ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi
on 40 000 ha.
Haruldased ja ohustatud kaitsealused liigid
Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) on soorüdi alamliik, kelle populatsioon Läänemere ääres
ja ka Eestis kahaneb kiiresti. 2007. aastaks oli niidurüdi arvukus vähenenud 170–240 paarini
(Niidurüdi kaitse tegevuskava 2009–2013). 2013.–2017. aasta andmete alusel on Eestis
pesitsevate niidurüdide arvukuseks hinnatud 180–230 paari (Elts, J., et al. 2019). Niidurüdi on
4
valdavalt rannaniitudel pesitsev lind, kelle elupaikade säilimine sõltub inimtegevusest, st
niitudel loomade karjatamisest ja heina niitmisest. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
järgi on tegu ohustatud liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Arvukuse vähenemise peamine põhjus on
olnud rannaniitude hooldamata jätmine või ebapiisav hooldamine.
Tutkas (Philomachus pugnax) on haruldane luhtade ja rannaniitude haudelind, kes on Eesti
punase nimestiku järgi ohustatud seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase
ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Tutkas pesitseb Euraasia
tundravööndis ja parasvöötmes. Tutka arvukuse vähenemise põhjuseks Lääne-Euroopa ja
Läänemere piirkonnas on sobivate majandatavate rohumaade kadumine. 19. sajandi teises
pooles oli tutka arvukus Eestis suur, 20. sajandi alguses oli pesitsevaid emaslinde ligikaudu
2000 ja arvukus on vähenenud praeguseni. 2003.–2007. aastatel pesitses Eestis hinnanguliselt
kõigest 10–30 emaslindu. 2013.–2017. aasta andmete järgi pesitseb tutkaid hinnanguliselt 10–
30 paari (Elts, J., et al. 2019). Kuna liigi arvukus on kriitiliselt väike, on vajalik võtta
potentsiaalsed ja sobivad elupaigad kaitse alla (liigi tegevuskava eelnõu, 2013).
Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) pesitseb Eestis väga kitsal alal, teda kohtab vaid
Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa ja Läänemaa rannikul ning rannikulähedastel laidudel. Ta on
Eestis vähearvukas ja võrdlemisi haruldane haudelind, kelle arvukus on hinnanguliselt 150–
250 paari (Elts, J., et al. 2019). Naaskelnokk on II kaitsekategooria liik, kelle seisundit on Eesti
punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Saabub Eestisse märtsis-aprillis ja lahkub
juunis-augustis. Naaskelnokk eelistab pesitseda kolooniates, pesitsuspaigaks valib liik tavaliselt
mudase kaldaala, mis kõrgvee ajal üle uhutakse. Väikesaartel pesitseb ta üldjuhul madalate
heinasaarte hõredal rohukamaral. Naaskelnoka arvukust ohustavad peamiselt röövloomad,
Eestis on nendeks tavaliselt hõbekajakad. Tulenevalt liigi pesitsusala eelistustest võib
naaskelnoka kurni ohustada ka tormiaegsed üleujutused.
Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on suureneva arvukusega linnuliik. Arvukus on viimastel
kümnenditel taastunud, kuid ei ole senini oma ajaloolist taset saavutanud. Liik on levinud Eesti
rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal. Hinnanguliselt elab Eestis praegu
290–330 paari merikotkaid, kuid liigi arvukus oli sajandeid tagasi kindlasti suurem (Elts, J., et
al. 2019). Merikotka populatsiooni ohutegurid on jätkuv oht keskkonnamürkidest, sealhulgas
pliihaavlite kasutamine, lisanduvad ohutegurid on sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade
hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi halvenemine, hukkumine
elektriliinides, teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine
(Merikotka kaitse tegevuskava). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu
ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka.
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on stabiilse arvukusega linnuliik, kes on Eestis ebaühtlase
levikuga harv haudelind. Hinnanguliselt pesitseb teda Eestis 150–250 paari (Elts, J., et al.
2019). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga,
kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria
liikide hulka. Sarvikpütti võib kohata väikestel ja madalaveelistel jäänukjärvedel ja tiikidel,
sügise poole ka rannikul.
Hüüp (Botaurus stellaris) on Eestis stabiilse või pigem suureneva arvukusega linnuliik, kes
pesitseb peamiselt roostikes. Hüübid on pesitsuspaiga suhtes küllaltki nõudlikud ja eelistavad
pesitsuspaikadena suuri vabaveelaikudega roomassiive. Roostike märkimisväärne pindala
5
suurenemine on liigile soodsalt mõjunud. Hüübi praegune arvukus on hinnanguliselt 300–
400 paari (Elts, J., et al. 2019). Liiki võivad ohustada liiga intensiivne roostike majandamine ja
roostikes asuvate veesilmade kadumine. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu
ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on kergelt väheneva arvukusega linnuliik. Eestis on ta
ebaühtlase levikuga harv haudelind, keda võib kohata peamiselt Lääne-Eestis ja Emajõe-Peipsi
vesikonnas. Mustsaba-vigle arvukuseks on Eestis hinnatud 500–700 paari (Elts, J., et al. 2019).
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on
arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide
hulka. Elupaigana eelistab mustsaba-vigle märgalasid ja rannikukooslusi.
Liivatüll (Charadrius hiaticula) ja kivirullija (Arenaria interpres) on väheneva arvukusega
linnuliigid Eestis. Neid võib kohata rannikualadel ja saartel, liivastel ja kivistel mererandadel
ning laidudel, liivatülli ka rannaniitudel. Mõlema liigi arvukus väheneb kiiresti. Kui
2003. aastal hinnati kivirullija arvukuseks 150–250 paari, siis 2013. aastal oli arvukus
kahanenud lausa 30–50 paarini. 2019. aastal hinnati kivirullija pesitsusaegseks arvukuseks 20–
40 paari (Elts, J. et al. 2019). Arvukuse suurt vähenemist on täheldatud ka liivatülli puhul:
2003. aastal pesitses meil hinnanguliselt 2500–4000 paari liivatülle, 2013. aastal oli see arv
kahanenud 1000–2000 paarini ning 2019. aasta hinnangu järgi on haudepaaride arv sama
püsinud (Elts, J., et al. 2003; Elts, J., et al. 2009; Elts, J., et al. 2013; Elts, J., et al. 2019). Eestis
ohustab neid liike põhiliselt väikekiskjate ja röövlindude rüüste, lisaks pesitsuspaikade
kadumine rannaalade roostumise ja kulustumise tõttu (EOÜ kodulehekülg). Eesti ohustatud
liikide punase nimestiku järgi on liivatüll ohulähedases seisus olev ja kivirullija ohualtis seisus
olev linnuliik, neist esimene on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina
III kaitsekategooria liikide hulka ning teine haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria
liikide hulka.
Soopart (Anas acuta) on tugevalt väheneva arvukusega linnuliik. Eestis haruldane haudelind,
kes pesitseb enamasti ranna- ja lamminiitudel, aga ka soodes. Läbirändajana on soopart meil
arvukas. Soopart kuulub jahiulukite hulka, kuid tema haudeasurkond on Eestis kaitse all.
2009. aasta seisuga oli sooparte Eestis pesitsemas hinnanguliselt 50–100 paari, kuid juba
2013. aastal oli pesitsejate arv vähenenud 10–20 paarini. 2013.–2017. aasta andmete alusel on
pesitsejate arv jätkuvalt väike, 10–20 paari (Elts, J. et al. 2019) Soopart on jahiuluk, seega
ohustab teda enim küttimine, peale inimese on soopardile ohuks röövlinnud ja väikekiskjad.
Lisaks ohustab liiki pesitsuspaikade kinnikasvamine ja võsastumine (Elts, J., et al. 2009; Elts,
J., et al. 2013). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohualtis seisus oleva
liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus haudeliigina
II kaitsekategooria liikide hulka.
Väikekajakas (Larus minutus) on tugevalt väheneva arvukusega linnuliik Eestis. 2003. aastal
on väikekajakat Eestis olnud hinnanguliselt 1000–2000 paari, kuid 2013. aasta seisuga
hinnanguliselt kõigest 500–1000 paari (Elts, J., et al. 2003; Elts, J., et al. 2013). 2013.–2017.
aasta andmete alusel hinnati väikekajakate arvukust veel väiksemaks, 400–800 paarini (Elts, J,
et al. 2019). Väikekajakad eelistavad elupaikadena madalaid ja taimestikurikkaid järvi ning
madalaid ja roostunud merelahtesid. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on
väikekajakas ohualtis seisus olev liik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
6
Räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir
(Sterna sandvicensis) ja väiketiir (Sterna albifrons) on suhteliselt stabiilse arvukusega
linnuliigid. Tegu on koloniaalselt elavate liikidega, kes pesitsevad peamiselt Lääne-Eesti
laidudel ja rannikul, harvem sisemaa veekogude ääres. 2013. aastal on räusktiiru
pesitsusaegseks arvukuseks hinnatud 150–250 paari, jõgitiiru arvukuseks 6000–9000 paari,
randtiiru arvukuseks 8000 – 12 000 paari ja väiketiiru arvukuseks 150–300 paari. Tiire ohustab
kõige rohkem häirimine. Lisaks on suureks ohuks röövloomad (Elts, J., et al. 2013; eElurikkuse
andmebaas). Praegu on räusktiiru arvukushinnanguks 200–300 paari, jõgitiiru arvukuseks
5000–7000 paari, randtiiru arvukuseks 9000 – 11 000 paari, tutt-tiiru arvukuseks 800–1100
paari ja väiketiiru arvukuseks 150–250 paari (Elts, J. et al. 2019). Eesti ohustatud liikide punase
nimestiku järgi on räusktiir ohualdis seisus olev liik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel
haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Väiketiir on ohulähedases
seisus linnuliik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina III kaitsekategooria
liikide hulka. Jõgitiir ja randtiir on ohuvälises seisus olevad linnuliigid, kes on arvatud
looduskaitseseaduse alusel ohustatud liikidena III kaitsekategooria liikide hulka. Tutt-tiir on
ohuvälises seisus olev liik, kes on arvatud II kaitsekategooria linnuliigiks. Tiirud on sellel alal
ka tüüpilised linnuliigid tänu nende elupaigaeelistusele (laiud).
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja hallhane (Anser anser) võib Eestis kohata peamiselt
rändepeatuspaikades Lääne-Eesti meresaartel ja rannikul. Praegu loetakse Läänemerd ületavate
valgepõsk-lagle rändekogumite arvukuseks vähemalt 150 000 isendit ja see arv suureneb. Eestis
pesitsevate valgepõsk-laglede arv on tasapisi kasvanud 80–100 paarini. 2019. aastal hinnati
hallhane pesitsuspopulatsiooniks Eestis 500–700 paari (Elts, J., et al. 2019). Eesti ohustatud
liikide punase nimestiku järgi on valgepõsk-lagle ohuvälises seisus olev liik, kes on arvatud
looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina III kaitsekategooria liikide hulka. Hallhani on
ohulähedases seisus olev linnuliik, kuid talle ei ole looduskaitseseaduse alusel kaitsekategooriat
määratud.
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on Eestis tavaline haudelind mererannikul ja suurematel järvedel
(2000−3000 paari). Tuttpütt on rändlind ja käib Eestis ainult järelkasvu hankimas, seega on
võimalik tuttpütte kohata ainult pesitsusajal, harvem talvel jäävabal avamerel talvituvates
veelinnusalkades (50−250 isendit). Liik asustab Eestis rohke- ja kesktoitelisi taimestikurikkaid
lahtesid, rannikulõukaid ja järvi ning pesitseb ka meresaarte kaldavööndis. Siseveekogudest
eelistab suuremaid (üle 20 ha) keskmise toitainete- ja taimestikurikkusega keset
kultuurmaastikku olevaid järvi. Peamised ohutegurid on liigne taimestiku vohamine ning
pesade uppumine tihenenud ja tugevnenud tormides. (Elts, J. et al. 2019; Mägi, E. 2018.
Tuttpütt – rmt: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing)
Väikeluik (Cygnus columbianus) ja laululuik (Cygnus cygnus) on Eestist valdavalt
läbirändavad luigeliigid. Viimastel aastatel on meil suurenenud ka pesitsevate laululuikede hulk
(250–300 paari) (Elts, J., et al. 2019). Eesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige rändeaegne
peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub enamik sellest kahaneva arvukusega liigi
asurkonnast. Neid liike võib kohata rannikul ja järvede läheduses. Siit läbirändavate
väikeluikede arvu võib hinnata kuni 20 000 isendile. Ka laululuik on meil üsna arvukas
läbirändaja, rändavate laululuikede arvukuseks on hinnatud 10 000 isendit (Elts, J., et al. 2013;
väikeluige kaitse tegevuskava; haned, luiged ja sookurg seire 2013). Eesti ohustatud liikide
punase nimestiku järgi on väikeluik mittehinnatavas seisus olev liik, kes on arvatud
looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka,
ning laululuik on ohuvälises seisus olev linnuliik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel
haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
7
Tõmmukajakas (Larus fuscus) on meil harv haudelind, kes eelistab peatumispaigana
kaugemaid avamerelisi väikesaari. Ta kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse
ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud. Hinnanguliselt on
Eestis 10–20 tõmmukajaka haudepaari ja arvukus kahaneb mõõdukalt või ei ole
märkimisväärseid muutusi olnud (Elts, J. et al. 2019). Viimastel aastatel on tõmmukajaka
arvukus Eestis vähenenud pesitsuspaikade ohustatuse tõttu.
Lisaks ülal loetletud liikidele on kaitseala kaitse-eesmärkideks arvatud II kaitsekategooria liik
väikehuik (Porzana parva), III kaitsekategooriasse kuuluvad linnuliigid mustviires
(Chlidonias niger), täpikhuik (Porzana porzana), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja
(Numenius arquata), roo-loorkull (Circus aeruginosus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
punajalg-tilder (Tringa totanus), rooruik (Rallus aquaticus), punaselg-õgija (Lanius
collurio), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), sookurg (Grus grus) ja tema rändekogumid,
hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), linnuliigid luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart
(Anas crecca), sinikael-part (Anas olatyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), viupart
(Anas penelope), rägapart (Anas querquedula), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart
(Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kiivitaja (Vanellus vanellus), aul
(Clangula hyemalis), lauk (Fulica atra), hahk (Somateria molilissima), kalakajakas (Larus
canus), sõtkas (Bucephala clangula) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus). Kõik
need liigid on tüüpilised märgalade-, ranniku- ja niiduliigid ning seetõttu Laidevahe
looduskaitsealale iseloomulikud, kuna kasutavad elupaigana roostikke, väikesaari, laide,
rannikuäärsed niite ja lahtesid.
Emaputk (Angelica palustris) on väheneva arvukusega taimeliik, mis on muutunud
haruldaseks nii Euroopas kui ka Eestis. Eestis on emaputk oma levila põhjapiiril ning kasvab
siin põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti rannikul. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel
haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Emaputke elupaigad on
valdavalt niisked niidud ja rannikualad. Emaputke ohustavad metsamajanduslik tegevus ning
soode kuivendamine ja turba võtmine (eElurikkus).
Oja-haneputk (Berula erecta) on harva leiduv taimeliik, mis on levikult paiguti tavalisem
Saaremaal ja Järvamaal. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases
seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
II kaitsekategooria liikide hulka. Oja-haneputke võib kohata jõgede ja kraavide kaldavees, eriti
allikavees. Liigi peamised ohutegurid on veekogude eutrofeerumine, õhusaaste ja kemikaalide
kasutamine põllumajanduses (eElurikkus).
Liht-randpung (Samolus valerandi) on harva leiduv taimeliik. Enamik liht-randpunga
leiukohti Eestis asub Lõuna-Saaremaal. Mujalt Eestist on seda leitud vaid Hiiumaalt ühes
leiukohas. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohustatud liigiga, mis on
arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide
hulka. Liht-randpunga elupaigad on valdavalt niisked niidud ja rannikualad. Peamised
ohutegurid on tallamine ja veekogude kinnikasvamine, samuti põllumajanduses kemikaalide
kasutamine (eElurikkus).
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on väheneva arvukusega taimeliik, mis on Eesti
punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud
liigina II kaitsekategooria liikide hulka ja kuulub loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Kaunis
8
kuldking on Eestis peamiselt metsataim, soodsad kasvupaigad on ka puisniidud. Peamised
ohutegurid on kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja
ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades või naabruses.
Kõrge kannike (Viola elatior) on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ja looduskaitseseaduse
alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. „Eesti taimede levikuatlase”
andmetel on liik harv ja levinud Lääne-Eestis. Kasvukohana eelistab loometsi ja puisniite.
Peamine ohutegur on metsaraie.
Soohiilakas (Liparis loeselii) on väheneva arvukusega taimeliik (eElurikkus), mis on levinud
paiguti üle Eesti, kuid eriti omane on liik Lääne-Eesti rannikualadel. Eesti ohustatud liikide
nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse
alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kuna tegemist on
sootaimega, siis võib seda leida lubjarikastes soodes ning soistel jõe- ja järvekallastel. Liiki
ohustab soode kuivendamine ja turba võtmine.
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on hõredate metsade, puisniitude ja looniitude
taim, mis kasvab vaid Lääne-Eesti saartel ja Virtsu ümbruses. Liik on väheneva arvukusega,
peamine ohutegur on kasvukohamuutused (nt võsastumine) ja hävimine metsaraiete (nt
pinnasekahjustused) tõttu. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on valge tolmpea
puhul tegemist ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel
haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
Jumalakäpp (Orchis mascula) on Eestis levila kirdepiiril ning kasvab põhiliselt Lääne-Eesti
ja läänesaarte puisniitudel, loodudel ja loometsades. Jumalakäpp on II kaitsekategooria liik,
mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks ja mille arvukus
väheneb. Peamine ohutegur on avakoosluste kadumine ja elupaikade killustumine.
Kärbesõis (Ophrys insectifera) ja tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpalised, millest enamik
on Eestis levinud põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti mandriosas. Kärbesõis on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi ohulähedane liik ja tõmmu käpp on ohustatud
liik. Mõlemad on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
II kaitsekategooria liikide hulka. Kärbesõis eelistab lubjarikkaid lagedamaid ja niiskemaid
kasvukohti ning mõlemad liigid on pigem seotud puisniitude, looniitude ja hõredamate
loometsadega. Ühine suurim ohutegur mõlemale liigile on elupaikade kinnikasvamine
võsastumise tõttu. Nende liikide kasvukohtades on peamine võsastumise põhjus niitude
hooldamise katkemine. Lisaks võsastumisele ohustab kärbesõit soode kuivendamine ja
muutused madalsoode veerežiimis (Kull, T., Tuulik, T., 2002, Kodumaa käpalised).
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata
kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt
tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja
nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja
liikide ökoloogilistele nõudlustele. Laidevahe looduskaitseala kuulub Siiksaare-Oessaare
loodusala koosseisus (Siiksaare-Oessaare loodusala, EE0040469) üleeuroopalisse kaitsealade
võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse.
9
Linnudirektiivi rakendamine
Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude
küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide
elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on
liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate
rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning
rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise
nende levikualal. Laidevahe ja Oessaare märgala kompleks (koosneb rannikulõugastest,
laidudest, soostunud niitudest, rannaniitudest ja neid ümbritsevatest metsadest) on oluline
peatus-, puhke- ja pesitsuspaik ränd- ja paigalindudele ning seega kaasneb sellega Eesti riigil
kohustus rakendada meetmeid liikide ja liikidele oluliste elupaikade säilimiseks.
Nii Laidevahe looduskaitseala kui ka Siiksaare-Oessaare hoiuala kuuluvad Siiksaare-Oessaare
lahtede linnuala koosseisus (Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala, EE0040469) üleeuroopalisse
kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kuna mõlemad alad on olulised elupaigad linnudirektiivi
lisades nimetatud kaitsealustele linnuliikidele, siis kaasneb sellega Eesti riigil kohustus
rakendada meetmeid oluliste elupaikade ja peatuspaikade säilitamiseks. Alal leiduvad liigid,
kes on nimetatud linnudirektiivi I lisas, on järgmised: hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-
lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), väikekajakas (Larus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir
(Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas
(Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik
(Porzana porzana).
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Laidevahe looduskaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,
nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse.
See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle
elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused
sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud
need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa
seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse
sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa
seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest.
Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on
arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab
ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende
liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu.
Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud
tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide
10
elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine
nende levikualal.
III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, leidub kaitsealal
suitsupääsukest (Hirundo rustica), ristparti (Tadorna tadorna), vasakkeermest pisitigu (Vertigo
angustior), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), karulauku (Allium ursinum), laialehist
neiuvaipa (Epipactis helleborine), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), vööthuul-
sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), harilikku käoraamatut
(Gymnadenia conopsea), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), suurt käopõlle (Listera
ovata), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), halli käppa (Orchis militaris),
niidu-asparhernest (Tetragonolobus maritimus), harilikku porssa (Myrica gale),
ohakasoomukat (Orobanche pallidiflora), lääne-mõõkrohtu (Cladium mariscus), mets-
õunapuud (Malus sylvestris), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja hinku (Cobitis taenia).
Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike
1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Koos paljude teiste riikidega (168 riiki) on Eesti (1993. aastal) ühinenud Ramsari
konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja
väärtus väheneb pidevalt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu.
Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-,
puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad rakendama meetmeid
märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade
nimistusse. Eesti on sellesse nimekirja esitanud 17 märgala, sh Laidevahe looduskaitseala
(nimekirjas 31. märtsist 2003) pindalaga 2424 ha. Ramsari ala Laidevahe looduskaitseala on
globaalselt oluline rändlinnuliigile valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kes on linnudirektiivi
I lisa liik ja ühtlasi III kaitsekategooria liik, ning üleeuroopaliselt oluline rändlinnuliikidele
laululuik (Cygnus cygnus) ja väikeluik (Cygnus columbianus), kes on samuti linnudirektiivi
I lisa liigid ja ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning linnudirektiivi III lisa liigile hallhani (Anser
anser).
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Laidevahe looduskaitseala on olnud kaitse all alates 2002. aastast ja looduskaitsealaga liidetav
Siiksaare-Oessaare hoiuala alates 2007. aastast. Seega ei ole tegemist uue kaitstava ala
moodustamisega, vaid liidetakse erineva kaitsekorraga alad ja kehtestatakse uus kaitsekord.
Planeeritav looduskaitseala on väga suure looduskaitselise väärtusega, eelkõige kui
pindalaliselt suur ja terviklik ala, kus loodusväärtuslike elupaikade osakaal on suur ja kus on
leidnud elupaiga hulganisti kaitsealuseid liike. Kuna alal asuvad mere-, ranniku-, niidu-, soo-
ja metsakooslused on kogu maailmas väga piiratud levikuga ning neil on teaduslik ja elustiku
mitmekesisuse säilimist toetav väärtus, siis on otstarbekas ka ala edaspidine kaitse.
Kaitseala ja hoiuala liitmise otstarbekus
Hoiuala kaitsekord ei taga piisavalt nende väärtuste kaitset, milleks ala on moodustatud.
Näiteks ei võimalda hoiuala kaitsekord reguleerida alal jahipidamist ega külastuskoormust.
Tegemist on olulise linnualaga, kus samasse linnualasse kuuluval kaitseala osal on linnujaht
11
keelatud, kuid hoiualal mitte. Alal on linnujahti peetud, mis mõjutab ja häirib ka neid
eesmärgiks olevaid linnuliike, kes ei ole ulukid. Uue kaitse-eeskirjaga saab tagada praegusel
Siiksaare-Oessaare hoiuala alal linnujahi keelu. Samuti võimaldab kaitsealaga liitmine
reguleerida külastuse intensiivsust, seades rahvaarvu piirangu ja võimalades seada tingmusi
ürituse läbiviimisel.
Samuti võimaldab kaitseala kaitsekord elupaikade kaitset tagata tervikumana ning tagab
õiglasemad hüvitised ja toetused. Hoiualal saab kaitsta ainult neid elupaigapolügoone, kus on
konkreetne elupaik inventeeritud. Eelnõuga on metsaelupaigad piiritletud kompaktsema alana
sihtkaitsevööndisse, mis hõlmab ka elupaigatüüpide vahele jäävaid alasid, kus praegu ei ole
metsaelupaiku inventeeritud, aga need on sinna kujunemas. See võimaldab paremini kaitsta ka
praegu elupaigaks kvalifitseeruvaid alasid, kuna terviklikumalt metsaalade piiritlemine
vähendab neile servaefektist tulenevat negatiivset mõju. Kaitseala kaitsekord ei ole alati
võrreldes hoiualaga rangem. Hoiuala piirangud, mis tulenevad otse looduskaitseseadusest,
võivad samuti olla väga ranged. Looduskaitseseaduse § 32 lõige 2 ütleb, et hoiualal on keelatud
nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Näiteks kehtivad hoiuala osal, kus on
inventeeritud metsaelupaigatüübid, sisuliselt sihtkaitsevööndile sarnased piirangud juba
praegu: nendel aladel ei tohi elupaiku kahjustada, mis tähendab nii raie kui ka ehitamise
keelamist, samas on kompensatsioonid poole väiksemad kui sihtkaitsevööndis. Seega tagab
hoiuala liitmine kaitsealaga ja metsakoosluste arvamine sihtkaitsevööndisse hoiuala
metsaomanikele ka õiglasemad toetused.
Üheks liitmise põhjuseks on õigusselgus. Tegemist ühe loodus- ja linnualaga (Siiksaare-
Oessaare loodusala ja Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala), mis on siseriiklikult kaitstud kahe
eri objektina: kaitsealana ja hoiualana, kuid õigusselguse ja väärtuste parema kaitse tagamiseks
oleks vaja, et alal oleks väärtustest lähtuv ühtne kaitsekord. Laidevahe looduskaitseala kaitse-
eeskirja on vaja muuta ka seetõttu, et see ei ole kinnitatud looduskaitseseaduse alusel, kuid
looduskaitseseadus näeb ette, et enne looduskaitseseaduse jõustumist kinnitatud kaitse-
eeskirjad tuleb uuendada ja koostada praegusele kehtivale õigusele vastav kaitse-eeskiri.
Kaitstavad elupaigatüübid inventeeriti esmalt 2002. aastal loodusdirektiivi elupaigatüüpide
inventuuri käigus. Hiljem on elupaigatüüpe osaliselt inventeerinud veel Kadri Tali, Meeli
Mesipuu, Georg Martin, Tiina Orav, Sander Lõuk, Piret Sepp, Urmo Saar, Marii Aksiim, Kadri
Paomees, Riina Noormägi, Mirjam Vaan ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Inventuure on
tehtud aastatel 2004, 2009 ja 2011–2020. Elupaigatüüpide infot uuendatakse jooksvalt ning
aladel, kus on tegemist vanemate andmetega, tehakse uued inventuurid, et saada teada
elupaigatüübi viimane seisukord. Samuti tehti 2021. aastal metsaelupaigatüüpide inventuur
vanema andmestikuga ja seni inventeerimata metsades, inventeerijaks oli OÜ Clanga.
Laidevahe looduskaitsealale jäävaid laide on kaardistatud riikliku seireprogrammi „Väikeste
meresaarte haudelinnustiku seire” käigus aastatel 2008–2011 ning 2021 (seirealadel KKR
koodiga SJA3859000 ja SJB1541000). Aastal 2012 loendas alal rändlinde Veljo Volke. 2021.
aastal tehti Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal standardiseeritud metoodika alusel
haudelinnustiku (ranniku-, laiulinnustiku) ja rändel peatuvate veelindude inventuur.
Kaitsealal on esindatud vähemalt 23 loodusdirektiivi I lisale vastavat elupaigatüüpi kokku
ligikaudu 3392 ha-l, mis moodustab 79% kaitsealast. Mereelupaigatüüpide inventuuri käigus
on alal leitud eesmärkideks olevaid haruldasi ja ohustatud mere- ja ranniku elupaigatüüpe:
veealused liivamadalad (1110), mis katavad 230 ha kaitseala pindalast, liivased ja mudased
12
pagurannad (1140), mida leidub kaitsealal 77 ha, rannikulõukaid (1150*) leidub 206,5 ha ja
laiad madalad lahed (1160) on inventeeritud u 0,8 ha suurusel alal, karid (1170) katavad
kaitseala pindalast 1523 ha. Kõik eespool nimetatud elupaigatüübid on esinduslikkusega A–B
(väga esinduslik kuni esinduslik). Rannikukooslustest leidub esmaseid rannavalle (1210) ühe
polügoonina 1,3 ha ja on esinduslikkusega A (väga esinduslik). Väikesaari ning laide (1620)
on 8,2 ha ning need on esinduslikkusega B (esinduslik). Inventuuride käigus on kaitsealal leitud
järgmisi poollooduslikke kooslusi: rannaniidud (1630*) katavad kaitseala pindalast 347 ha ja
on esinduslikkusega A–C (väga esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), kadastikud (5130),
mis katavad kaitseala pindalast 102 ha on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni
väheesinduslik), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), mis
katavad kaitseala pindalast 68 ha (sellest 17 ha on tärniga* elupaik) on esinduslikkusega A–D
(väga esinduslik kuni väheesinduslik), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), mida
leidub kaitsealal alla 0,1 ha, lood (6280*), mis katavad kaitseala pindalast 45 ha ja on
esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), sinihelmikakoosluseid (6410)
leidub 28 ha esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus),
niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), mida on kaitsealal 57,5 ha esinduslikkusega B–D
(esinduslik kuni väheesinduslik), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) katavad
kaitseala 18,5 ha ja on esinduslikkusega C–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), puisniite
(6530*) on kaitsealal inventeeritud 62,5 ha ja need on esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus), puiskarjamaid (9070) on kaitsealal inventeeritud 151 ha
esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik). Sookooslustest leidub kaitsealal
lubjarikkaid madalsoid lääne-mõõkrohuga (7210*) kahe polügoonina kokku 1,4 ha, need on
esinduslikkusega B, liigirikkaid madalsoid (7230) leidub 30 ha ja on esinduslikkusega A–D
(väga esinduslik kuni väheesinduslik). Kaitsealal on inventeeritud järgmisi
metsaelupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*) katavad 109,5 ha kaitseala pindalast, see
elupaigatüüp on esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), vanu
laialehiseid metsi (9020*) on 74 ha ja need on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni
väheesinduslik), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) on kaitsealal 242 ha esinduslikkusega A-C
(esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), lammi-lodumetsi (91E0*) inventeeriti alal 2021
aastal 9 ha esinduslikkusega C (arvestatav esinduslikkus).
Liikidest, mis on arvatud ala kaitse-eesmärkide hulka, leidub Laidevahe looduskaitsealal
keskkonnaregistri andmetel merikotkast (Haliaeetus albicilla) 1 leiukohas, niidurüdi (Calidris
alpina schinzii) 3 leiukohas ja vähemalt 3 paari kokku 51 ha suurusel alal, sarvikpütti (Podiceps
auritus) kokku u 216,7 ha suurusel alal ning vähemalt 2 paari ja 2 isendit, hüüpi (Botaurus
stellaris) 28,5 ha suurusel alal ja vähemalt 1 paar, mustsaba-viglet (Limosa limosa) 38,8 ha
suurusel alal vähemalt 1 paar ja 1 punktleiuna, kivirullijat (Arenaria interpres) kokku 6,9 ha-l
ja vähemalt 1 paar, sooparti (Anas acuta) 38,8 ha suurusel alal, väikekajakat (Larus minutus)
kokku 13,7 ha suurusel alal ja vähemalt 50 isendit ning räusktiiru (Sterna caspia) 0,3 ha
suurusel alal. Roo-loorkulli (Circus aeruginosus) leidub 40,6 ha suurusel alal, tõmmuvaerast
(Melanitta fusca) 3,3 ha suurusel alal, väiketiiru (Sterna albifrons) 38,8 ha suurusel alal,
jõgitiiru (Sterna hirundo) 36,5 ha suurusel alal, tutt-tiiru (Sterna sandvicensis) leidub 1,1 ha
suurusel alal ja randtiiru (Sterna paradisaea) 68,6 ha suurusel alal. Suurkoovitajat (Numenius
arquata) leidub 2 leiukohas, mõlemas leiukohas vähemalt 1 paar, kokku 52,22 ha suurusel alal.
Tõmmukajakat (Larus fuscus) leidub 1 leiukohas u 3 ha suurusel alal. Täpikhuiku (Porzana
porzana) leidub kokku 121,3 ha-l suurusel alal 2 paari. Punajalg-tildrit (Tringa totanus) leidub
kokku 243,1 ha-l, sookurge (Grus grus) 1 punktleiuna ja lisaks 94,6 ha suurusel alal ning
2012. aastal tuvastas Veljo Volke rändel sookurge 953 isendit, vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria)
43,8 ha suurusel alal ja 1 punktleiuna, punaselg-õgijat (Lanius collurio) 39,4 ha suurusel alal ja
1 punktleiuna, liivatülli (Charadrius hiaticula) kokku 183,8 ha suurusel alal ning hallpõsk-pütti
13
(Podiceps grisegena) 380,2 ha suurusel alal, mustviirest (Chlidonias niger) 132,8 ha suurusel
alal ja vähemalt 27 paari ja 30 isendit ning rooruiku (Rallus aquaticus) 1 paar 4,4 ha suurusel
alal. Lisaks on suured rändekogumid väikeluigel (Cygnus columbianus), laululuigel (Cygnus
cygnus), valgepõsk-laglel (Branta leucopsis) ja hallhanel (Anser anser). 2012. aasta
rändeloenduse (Volke, V., 2013) põhjal oli Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal arvukaimaks
rändel peatujaks sõtkas (Bucephala clangula) (2798), seejärel aul (Clangula hyemalis) (2454),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) (1230), kiivitaja (Vanellus vanellus) (1228), viupart (Anas
penelope) (1045), sookurg (Grus grus) (953) ja piilpart (Anas crecca) (661). 2012. aasta
rändeloenduse põhjal ületasid riiklikult olulise veelinnukogumi lävendi
(Eesti Ornitoloogiaühingu 2014. aasta andmetel) järgmised liigid: valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis) (loendati 1230, lävend 1000), luitsnokk-part (Anas clypeata) (loendati 316, lävend
100), piilpart (Anas crecca) (loendati 661, lävend 500), viupart (Anas penelope) (loendati 1045,
lävend 1000), rägapart (Anas querquedula) (loendati 80, lävend 50), rääkspart (Anas strepera)
(loendati 206, lävend 100), sõtkas (Bucephala clangula) (loendati 2798, lävend 1000) ja
hallhani (Anser anser) (loendati 450, lävend 100). Hallhane puhul on tegemist ka
rahvusvaheliselt olulise veelinnukogumiga (lävend 250). Lisaks loeti alal kaitse-eesmärkide
hulka arvatud liikidest 2012. aasta rändeloendusel 248 kühnokk-luike (Cygnus olor), 96
väikeluike (Cygnus columbianus), 15 laululuike (Cygnus cygnus), 741 sinikael-parti (Anas
platyrhynchos), 16 sooparti (Anas acuta), 363 punapea-varti (Aythya ferina), 243 tuttvarti
(Aythya fuligula), 8 hahka (Somateria mollissima), 47 tuttpütti (Podiceps cristatus), 640 lauku
(Fulica atra) ja 40 kalakajakat (Larus canus). 2019. aastal registreeriti väikeste meresaarte
haudelinnustiku seire käigus naaskelnoka (Recurvirostra avosetta) leiukoht, kus pesitses 3
paari. Registreeriti ka hänilase (Motacilla flava) leiukoht, kus pesitses 1 paar. Kaitse-
eesmärgiks on nimetatud ka tutkas, keda viimati vaatlesid 2014. aastal Hannes Pehlak ja Heikki
Luhamaa (Eesti Elurikkuse andmebaas). Tutkas ei ole väga pesapaigatruu lind, mistõttu võib
liik alal pesitseda, kui tingimused sobivad talle. Kui palju eri liikide isendeid konkreetsel hetkel
Laidevahe looduskaitsealal paikneb, sõltub tuule suunast, vee sügavusest jm teguritest.
Taimeliikidest kasvab oja-haneputke (Berula erecta) 0,1 ha suurusel alal, liht-randpunga
(Samolus valerandi) 0,2 ha suurusel alal, emaputke (Angelica palustris) 29,3 ha suurusel alal,
jumalakäppa (Orchis mascula) 6,52 ha suurusel alal ja ühe punktleiuna, kaunist kuldkinga
(Cypripedium calceolus) 2 punktleiuna, kärbesõit (Ophrys insectifera) 0,33 ha suurusel alal,
soohiilakat (Liparis loeselii) 0,64 ha suurusel alal ja ühe punktleiuna, vahelmist näkirohtu
(Najas marina subsp. intermedia) 1,13 ha suurusel alal, tõmmut käppa (Orchis ustulata) 0,1 ha
suurusel alal ja 1 punktleiuna, valget tolmpead (Cephalanthera longifolia) 0,27 ha suurusel alal
ja 1 punktleiuna, kõrget kannikest (Viola elatior) 0,02 ha suurusel alal. Ülejäänud Laidevahe
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kohta arvukuse hinnangud puuduvad. Tegu
on liikidega, mis on varem juba Siiksaare-Oessaare hoiuala või Siiksaare-Oessaare lahtede
linnuala kaitse-eesmärgiks seatud.
Lisaks eespool kirjas olevale on Laidevahe looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud
asjaoluga, et kaitseala asub Siiksaare-Oessaare loodusalal ja Siiksaare-Oessaare lahtede
linnualal, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilimiseks, kaitsmiseks,
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Laidevahe looduskaitseala on
algselt loodud saarestiku, lahe, jäänukjärvede, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide
elupaikade kaitseks. Nende loodusväärtuste roll on aja jooksul suurenenud. Hoiuala kaitsekord
14
ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja näiteks looduslikult niiskete
elupaigatüüpide (rannaniidud, liigirikkad madalsood, sinihelmikakooslused, soostuvad ja soo-
lehtmetsad) kaitseks olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööde ja jahi reguleerimist.
Hoiuala on mõeldud eelkõige loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks.
Kuna alal asuvad erinevad loodusväärtused (kooslused ja liigid), siis ei ole püsielupaiga
moodustamine otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt liikide ja nende elupaikade
kaitseks, mitte erineva väärtusega looduskompleksi kaitseks.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja
ajas vähe muutuvaid objekte (rannajoon, kiviaiad, teed, kõlviku piirid, metsasihid, ojad, kraavid
ja parema puudumisel mõttelised sirged), aga ka mõõdistatud katastriüksuste piire. Kaitsealal
on sihtkaitsevööndis leiduvate kaitse-eesmärgiks seatud loodusväärtuste puhvrina kasutatud
piiranguvööndit, kus asuvad lisaks kaitstavatele elupaigatüüpidele, mille kaitse on tagatud
piiraguvööndi kaitsekorraga, ka looduskaitse seisukohast vähemväärtuslikud alad (sh
õuemaad). Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja
geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti
(mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Käesoleva seletuskirja koostamise ajal kehtiva kaitse-eeskirja järgi on Laidevahe
looduskaitseala pindala 2454,5 ha, sh sihtkaitsevööndite pindala 1739,7 ha ja piiranguvööndite
pindala 714,8 ha. Siiksaare-Oessaare hoiuala pindala on 1518,1 ha. Kaitse all olevaid maid on
praegu kokku seega 3972,6 ha.
Uue kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on Laidevahe looduskaitseala pindala 4287,4 ha (sellest
1975 ha on maismaa), sh sihtkaitsevööndite pindala 1745,7 ha (sellest on eramaad 337 ha) ja
piiranguvööndite pindala 2541,7 ha (sellest on eramaad 463,4 ha). Laidevahe looduskaitseala
kavandatavast pindalast moodustavad eramaad kokku 800,4 ha, riigimaad 1262,7 ha,
munitsipaalmaad 13,5 ha ja muu maa (veeala ja jätkuvalt riigi omandis olev maa) 2210,8 ha.
Kaitsealaga liidetakse hoiuala 1515,4 ha ulatuses ja ning uue, seni kaitseta ala arvelt laieneb
kaitstav ala 314,8 ha. Ka Euroopa tähtsusega linnu- ja loodusala pindala suureneb piiride
korrigeerimise tulemusena 314,8 ha. Siiksaare-Oessaare hoiuala liideti tervikuna Laidevahe
looduskaitseala koosseisu, kuna kaitse- ja hoiuala väärtused ühtivad, ning need kuuluvad sama
loodusala koosseisu. Samuti puudub mitme üksteisega külgneva sarnase kaitstava ala
olemasolu vajadus ning hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi
moodustamist. Suur osa hoiuala maismaaosast arvati piiranguvööndisse väärtuslike
poollooduslike koosluste kaitseks ja metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) kaitseks
arvati ülejäänud hoiuala osa sihtkaitsevööndisse.
Uuest kaitsealaga liidetavast alast on ligikaudu 305,3 ha mereala, kus asuvad elupaigatüübid
veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) ja 9,5 ha maismaad (sh 5,4 ha eramaad).
Maismaal liidetakse kaitsealaga elupaigatüübi soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*) (osaliselt
Ado katastriüksus katastritunnusega 59201:004:0132) ala ja riigimaa suure väärtusega
metsaala, millel leidub lisaks elupaigatüübile soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*) ka 4 ha
suurune vääriselupaik.
15
Kaitstavast alast arvatakse välja kokku ligikaudu 7,5 ha, millest enamik on tekkinud piiride
vastavusse viimisel aluskaartidega (põhikaart, katastrikaart). Sisuliste muudatustena arvatakse
kaitstavast alast välja 0,5 ha Ilo katastriüksuse (katastritunnus 59201:004:0373) õuealast, 1 ha
osa Niidu katastriüksusest (katastritunnus 59201:004:0086), mis paikneb eraldi teisel pool
Leetsaare teed ega vasta ühelegi elupaigatunnusele, samuti ei ole seal muid loodusväärtusi, ning
0,3 ha Pärdi-Juhani katastriüksusest (katastritunnus 85801:004:0422), kus ei ole ala kaitse-
eesmärgiks olevaid loodusväärtusi.
Lisaks tsoneeriti ja korrigeeriti ümber vööndeid. Väärtuslikud elupaigatüübid (eelkõige
metsaelupaigad) arvati sihtkaitsevööndisse ja alad, kus oli elamu- ja põllumaid ning
poollooduslikke kooslusi, arvati piiranguvööndisse. Varem hoiuala koosseisu kuulunud alast
arvati piiranguvööndisse 1397,9 ha, sh eramaid 259,2 ha. Varem hoiuala koosseisu kuulunud
alast arvati sihtkaitsevööndisse ligikaudu 117,4 ha, millest on eramaid 87,4 ha. Endise
Laidevahe looduskaitseala piiranguvööndist tsoneeriti sihtkaitsevööndisse 42,6 ha, sh eramaid
11,7 ha, ning sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 162,4 ha, sh eramaid 64,2 ha.
Seoses eramaaga tehti järgmised muudatused. Uut, seni kaitseta eramaad võetakse kaitse alla
5,5 ha. Kaitse alt arvatakse välja 1,8 ha, eramaid. Hoiualast arvati piiranguvööndisse 259,2 ha
eramaid ja sihtkaitsevööndisse 87,4 ha eramaid. Kaitseala piiranguvööndist tsoneeriti
sihtkaitsevööndisse 11,7 ha eramaid ja sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 64,2 ha eramaid.
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb Laidevahe looduskaitseala viiest
sihtkaitsevööndist ja viiest piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik metsakoosluste
loodusliku arengu tagamiseks, poollooduslike koosluste säilitamiseks ning seeläbi elustiku
mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade ning lindude rändepeatus- ja sulgimispaikade
säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab keelata metsaraiet, seada
liikumispiiranguid, reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid jms. Elupaikade säilitamise
kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse kogu looduse mitmekesisust.
Sihtkaitsevööndi režiim võimaldab selgemini sõnastada kaitsekorralduslikke piiranguid
(liikumispiirangu kehtestamine, uute ehitiste püstitamise keelamine, majandustegevuse, sh
metsamajanduse keelamine, maaparandussüsteemide hoiutööde reguleerimine jne).
Piiranguvööndid hõlmavad majanduslikult kasutatavaid alasid, kus asuvad hoonestus ja muud
rajatised, põllumaad, välja kujunemata vähemväärtuslikud elupaigad (nt noorendikud) ja
poollooduslikud kooslused.
Kaitseala piiritlemisel lähtuti sellest, et kõik looduslikult niisked elupaigatüübid (rannaniidud,
liigirikkad madalsood, sinihelmikakooslused, soostuvad ja soo-lehtmetsad) jääksid tervikuna
looduskaitseala koosseisu. Selleks järgiti juba olemasolevat kaitseala piiri, mida laiendati
olemasoleva Siiksaare-Oessaare hoiuala arvelt. Kaitseala välispiir kulgeb valdavalt mööda
katastriüksuste piire, teeservi ja kiviaedasid nii, et piirnevad teed ja kiviaiad jäävad kaitsealast
välja, kõlvikupiire, kraave, rannajoont ja mõttelisi sirgeid. Kaitseala loodeosas kulgeb välispiir
mööda kõlviku piiri üle Härma katastriüksuse (katastritunnus 59201:004:0292) punktist
koordinaatidega X 431 394,029 Y 6 465 819,209 kuni punktini koordinaatidega X 431 272,730
Y 6 465 949,030 ning sealt edasi mõttelise sirgena kuni ristub Ilo katastriüksuse
(59201:004:0373) piiriga punktis koordinaatidega X 431 259,974 Y 6 465 963,703. Piir kulgeb
sealt edasi mööda katastripiiri, kuni mõtteline sirge ühendab Härma katastriüksuse
(59201:004:0292) loode punkti Kätu katastriüksuse (59201:004:0078) kirdepunktiga. Edasi
kulgeb kaitseala välispiir mööda katastriüksuse piiri punktini koordinaatidega X 430 689,629
Y 6 465 995,724. Selles kohas arvati endise Siiksaare-Oessaare hoiuala koosseisust välja
umbes 0,5 ha suurune Ilo kinnistu õueala (59201:004:0373), kus ei asu kaitsealuseid
16
elupaigatüüpe. Eespool nimetatud punktist saab alguse mõtteline sirge, mis kulgeb üle Ilo
kinnistu ja ristub vastutuleva katastripiiriga punktis koordinaatidega X 430 770,663 Y 6 466
141,525, kust kulgeb edasi mööda katastripiiri lääne poole punktini koordinaatidega X 430
714,424 Y 6 466 138,608. Selles kohas arvati endise Siiksaare-Oessaare hoiuala koosseisust
välja 0,05 ha suurune Ilo katastriüksuse õueala. Eespool nimetatud punktist kulgeb piir mööda
õueala kõlvikut kuni kiviaiani ja katastriüksuse piirini punktis koordinaatidega X 430 631,499
Y 6 466 136,545. Edasi kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri loode poole kuni katastriüksuse
(59201:001:0722) nurka. Piir läheb edasi mööda katastrit, jõuab Ado katastriüksuse
(59201:004:0132) kagunurka ja kulgeb diagonaalselt üle katastriüksuse Ado katastriüksuse
loodenurka. Selle laiendusega võetakse kaitse alla 5,58 ha suurune metsatukk, mis on
inventeeritud vanaks laialehiseks metsaks (9020*) (Kadri Tali suulised andmed 2009. aastast
ja Marii Aksiim 2014). Eelnimetatud punktist kulgeb välispiir lõunasse mööda katastriüksuse
piiri punktini koordinaatidega X 430 021,830 Y6 466 198,212, sealt edasi läheb mõtteline sirge
läände katastriüksuse vastasserva punktini koordinaatidega X 429 771,383 Y 6 466 249,294.
Edasi kulgeb piir põhja poole katastriüksuse nurgapunktini . Sealt edasi läheb mõtteline sirge
loodesse katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X 429 528,035 Y 6 466 426,717. Selle
laiendusega võetakse kaitse alla ligi 4 ha vääriselupaika. Eelnimetatud punktist liigub piir
mööda 59201:001:0722 katastripiiri teeni. Mööda teeääre katastrit kulgeb piir kirdesse kuni
Pendu katastriüksuse (59201:004:0336) edelanurgani. Edasi läheb sama katastripiiri mööda
kuni vastutuleva teerajani punktis koordinaatidega X 429 675,147 Y 6 467 680,182. Edasi
kulgeb välispiir mööda teerada kagu poole, kuni tuleb vastu Sanniko-Benno katastriüksus
(59201:004:0553) punktis koordinaatidega X 429 828,236 Y 6 467 505,584. Sellest punktis
läheb piir edasi mööda katastripiire kuni vastutuleva elektriliini kõlvikuni Laidevahe
looduskaitseala 17 katastriüksusel (59201:001:0722) (kõlvik jääb kaitseala koosseisust välja).
Sealt läheb välispiir edasi mööda kõlvikupiiri põhja, kuni ristumiseni katastripiiriga.
Eelnimetatud punktist kulgeb piir mööda katastripiiri kagusse kuni punktini koordinaatidega X
432 074,723 Y 6 467 208,641. Edasi kulgeb piir mööda kraaviserva (kraav jääb kaitseala
koosseisust välja) põhja poole kuni kraavi lõppu punktis koordinaatidega X 431 892,394 Y 6
467 837,656. Sealt läheb mõtteline sirge kiviaia otspunktini koordinaatidega X 431 934,954 Y
6 467 867,385. Edasi kulgeb piir kirde poole mööda kiviaia äärt pidi kuni vastutuleva
katastripiirini punktis koordinaatidega X 432 026,508 Y 6 467 993,024. Nüüd kulgeb piir
mööda katastripiiri itta kuni Lõve jõeni punktis koordinaatidega X 432 284,400 Y 6 468
023,976. Sellest punktist kulgeb välispiir edasi jõe äärt mööda (jõgi jääb kaitseala koosseisu)
kuni kuivenduskraavini punktis koordinaatidega X 432 211,049 Y 6 468 239,603. Kaitseala piir
kulgeb edasi piki kuivenduskraavi (kraav jääb kaitsealast välja) kuni punktini koordinaatidega
X 433 216,895 Y 6 468 153,811kus jätkub mõttelise sirgena Kalda katastriüksuse
(85801:004:0139) õuealani punktis koordinaatidega X 433 280,858 Y 6 468 083,811. Edasi
kulgeb piir mööda õueala kõlvikupiiri lõuna poole kuni punktini koordinaatidega X 433
306,860 Y 6 468 031,180. Sellest punktist läheb mõtteline sirge punkti koordinaatidega X 433
306,438 Y 6 468 014,155. Sealt alates kulgeb piir mööda kiviaedu (kiviaiad jäävad kaitsealast
välja) lõuna poole kuni vastutuleva katastripiirini punktis koordinaatidega X 433 389,391 Y 6
467 883,879. Edasi kulgeb piir mööda katastriüksuste piire (85801:004:0102 jääb alast välja)
kuni Kopli (85801:004:0433) katastriüksusel vastutuleva teerajani punktis koordinaatidega X
433 509,947 Y 6 467 533,720. Teerajast suundub piir lõunasse (rada jääb kaitseala koosseisust
välja) kuni vastutuleva kiviaiani punktis koordinaatidega X 433 503,242 Y 6 467 414,935.
Eelnimetatud punktist kulgeb piir mööda kiviaia serva (kiviaed jääb välja) kirdesse kuni
vastutuleva haritava maa kõlvikuni punktini koordinaatidega X 433 612,259 Y 6 467 461,385.
Edasi jätkub piir mööda kõlvikupiiri lõuna poole kuni vastutuleva rajani, jätkudes mööda rada
edela poole kuni katastripiirini punkti koordinaatidega X 433 595,915 Y 6 467 320,707. Edasi
kulgeb välispiir mööda katastripiiri punktini X 433 607,562 Y 6 467 285,358. Sellest punktist
17
läheb piir mööda kõlvikupiiri Kopli kinnistul oleva õueala läänepoolse punktini
koordinaatidega X 433 550,630 Y 6 467 267,310, kust kulgeb sirgjooneliselt teeni ja edasi
mööda teeserva (tee jääb selles lõigus kaitsealast välja) kuni Kase katastriüksusel
(85801:004:0364) asuva punktini koordinaatidega X 433 612,664 Y 6 467 129,141. Seejärel
läheb piir eespool nimetatud punktist üle nimetatud tee kuni Kase katastriüksusel asuva
kiviaiani punkti koordinaatidega X 433 619,897 Y 6 467 151,727 ja sealt põhja poole mööda
kiviaeda (jättes selles lõigus kiviaia kaitseala koosseisu), kuni ristub taas Kase katastriüksuse
piiriga, edasi järgib katastriüksuse piiri kuni Kase katastriüksusel oleva kiviaiani. Varem
Siiksaare-Oessaare hoiualal asunud katastriüksuse idaosas kaitseala piiri korrigeeriti ja
varasema kõlvikupiiri asemel kasutati piiritlemisel põhikaardile kantud kiviaeda. Piir kulgeb
mööda Kase katastriüksusel olevat õuela kuni punkti koordinaatidega X 433 769,518 Y 6 467
209,506. Edasi kulgeb piir mõtteliste sirgetena (käänupunkti koordinaadid X 433 755,600 Y 6
467 203,233 ja X 433 779,480 Y 6 467 128,330) lõunasse kuni Kase ja Sauna katastriüksusel
(85801:004:0129) oleva kiviaiani (jättes kiviaia ja õueala kaitsealast välja). Varem Siiksaare-
Oessaare hoiualal asunud katastriüksuse õueala läänepoolses osas korrigeeriti piiri selliselt, et
ortofotol nähtav põlluala jääb tervikuna kaitsealale. Kiviaia algusest jookseb piir kuni punktini
koordinaatidega X 433 818,660 Y 6 467 012,319 ning sealt mõttelise sirgena kuni Sauna
katastriüksuse rohumaani punktis koordinaatidega X 433 838,660 Y 6 466 968,730 ja sealt
mööda rohumaa kõlviku piiri teisele poole teed punkti koordinaatidega X 433 786,945 Y 6 466
944,673. Piir kulgeb edasi mööda teid ja tee 21167 Sakla-Siiksaare tee (85801:004:0391)
katastriüksust (teed jäävad kaitsealast välja) kuni punktini koordinaatidega X 435 285,906 Y 6
464 710,099. Lisatäpsustusena eelnevalt kirjeldatud lõigus katastriüksuse 85801:004:0108
läänenurgas olevas teede ristumispunktis kulgeb kaitseala piir lõunasse mineva tee järgi. Edasi
kulgeb piir edelasse ja järgib katastriüksuste piire kuni punktini koordinaatidega X 435 365,352
Y 6 464 440,010. Sellest punktist jätkub välispiir mööda rada (rada jääb kaitseala koosseisust
välja) edela poole kuni punktini koordinaatidega X 435 325,157 Y 6 464 267,599. Eelnimetatud
punktist kulgeb piir mööda kiviaeda (kiviaed jääb kaitsealast välja) kuni vastutuleva haritava
maa kõlvikuni punktis koordinaatidega X 436 403,706 Y 6 464 782,404. Lisatäpsustusena
eelnevalt kirjeldatud lõigus katastriüksuse 85801:004:0284 nelja kiviaja ristumispunktis kulgeb
kaitseala piir lõunast põhja. Sellest punktist alates järgib piir haritava maa kõlvikut kuni
punktini koordinaatidega X 436 439,062 Y 6 464 837,475. Eelnimetatud punktist kulgeb piir
mõttelise sirgena edasi Rähni-Vambola (85801:004:0193) katastriüksuse nurgapunkti. Sealt
kulgeb välispiir edasi mööda katastriüksuste piire kuni Kurejala (85801:001:1200)
katastriüksuse lõunapunktini. Eelnimetatud punktist läheb mõtteline sirge punkti
koordinaatidega X 436 774,209 Y 6 464 999,972, kust kulgeb edasi kirde poole mööda
katastripiire, kuni jõuab punktini koordinaatidega X 436 822,900 Y 6 465 095,079. Edasi järgib
piir kiviaeda (kiviaed on välja arvatud) kuni punktis koordinaatidega X 436 712,584 Y 6 465
223,599 kulgeb piir katastri nurka. Seejärel kulgeb piir edasi mööda Möldri (85801:005:0223)
ja Reinu (85801:005:0221) katastriüksuse piire kuni Reinu katastri nurgapunkti. Piir läheb edasi
mõttelise sirgena kagusse Vanareinu katastriüksuse (85801:005:0225) läänepiiril asuvasse
nurgapunkti, kulgedes edasi mööda katastri lõunakülgi kuni Vesiaia (85801:005:0023)
katastriüksuse läänepunktini. Sealt kulgeb piir mööda kõlvikupiiri ja kiviaeda (aed jääb
kaitsealast välja) kuni ristumiseni Reinu katastripiiriga. Ristumiskohast järgmisest
läänepoolsest Reinu katastriüksuse nurgapunktist kulgeb piir edasi mõttelise sirgena üle Reinu
ja Anni katastriüksuse (vastavalt 85801:005:0220 ja 85801:005:0144) rannikule (X 437
299,806 Y 6 465 708,158). Edasi läheb piir mööda rannajoont kuni punktini koordinaatidega X
437 624,442 Y 6 465 777,650, seejärel mööda merd mõtteliste sirgetena, mille käänupunktid
on X 437 638,425 Y 6 465 780,129; X 440 387,529 Y 6 462 206,257; X 438 225,473 Y 6 461
116,442; X 436 696,224 Y 6 461 028,554; X 435 870,076 Y 6 461 608,617; X 432 276,758 Y
6 461 711,710; X 431 831,221 Y 6 457 990,518; X 430 018,787 Y 6 457 990,518 ja X 430
18
005,893 Y 6 459 371,945. Kaitseala mereosale lisandub kaguosas ligi 311 ha, kuna senisest
kaitsealast ja hoiualast väljaspool asub elupaigatüüp karid (1170). Edasi kulgeb välispiir
mõttelise sirgena kuni kiviaiani punktis koordinaatidega X 430 019,700 Y 6 459 376,920 ja
sealt edasi mööda kiviaia telgjoont, kuni ristub Lausi-Aru (59201:004:0407) katastriüksusega
punktis koordinaatidega X 430 129,996 Y 6 459 366,183. Edasi läheb kaitseala piir mööda
katastriüksuste piire kuni Lausi-Aru (59201:004:0407) katastriüksuse idanurgani ning sealt
edasi mõtteliste sirgetena, mille nurgapunktid on X 430 380,292 Y 6 459 299,069 ja X 430
477,960 Y 6 459 264,347. Seejärel liigub piir mööda Nässu (59201:004:0024) ja Imastu
(59201:004:0358) katastriüksuse piire kuni Imastu katastriüksuse põhjanurgani (puittaimestiku
ja lageda ala piiril). Sealt jätkub piir mööda kiviaeda (kiviaed on välja arvatud) kuni punktini
koordinaatidega X 430 979,801 Y 6 460 145,899. Eelnimetatud punktist kulgeb piir mõttelise
sirgena Perve katastriüksuse (59201:004:0127) edelanurka. Sellest punktist alates järgib piir
katastriüksuste piire ja liigub põhja poole kuni Veere katastriüksuse (59201:004:0013)
edelanurka. Eelnimetatud punktist läheb mõtteline sirge kõlvikupiirini punkti koordinaatidega
X 430 949,915 Y 6 460 877,066, jättes kraavi kaitseala koosseisu. Eelnimetatud punktist järgib
piir kõlvikupiiri kuni punktini koordinaatidega X 430 953,107 Y 6 460 902,703, sealt kulgeb
edasi mõttelise sirgena punkti koordinaatidega X 430 953,005 Y 6 460 925,761. Edasi jätkub
piir mõttelise sirgena katastriserva punkti koordinaatidega X 430 937,842 Y 6 461 022,953
(Välgu tee jääb suuremas osas kaitsealast välja). Edasi kulgeb piir mööda sama katastriserva
(59201:004:0219) kuni katastri läänepiiril asuva nurgapunktini, sellest punktist liigub piir edasi
mõttelise sirgena kuni oja vasaku kaldani (oja jääb kaitseala koosseisust välja) punkti
koordinaatidega X 430 974,881 Y 6 461 400,630 ning sealt edasi mööda oja vasakut kallast
kuni Kukessaare katastriüksuse (59201:004:0219) piirini punktis koordinaatidega X 431
253,713 Y 6 461 484,365. Edasi läheb kaitseala piir mööda Kukessaare maaüksuse piiri ja
mõttelisi sirgeid. Esimene mõtteline sirge ühendab Kukessaare kahte nurgapunkti idapiiril
asuva väljasopistuse juures ning teine mõtteline sirge katastri nurgapunkti rannikul asuva
punktiga koordinaatidel X 431 349,272 Y 6 461 665,224. Sealt mööda rannajoont kuni punktini
koordinaatidega X 431 429,022 Y 6 461 726,859. Edasi läheb kaitseala piir mõttelise sirgena
kuni vastutuleva teeni punktini koordinaatidega X 431 400,911 Y 6 461 755,955. Seejärel läheb
kaitseala piir mööda teeserva kuni punktini koordinaatidega X 431 321,094 Y 6 461 967,405,
sealt liigub piir edasi mööda mõttelisi sirgeid (X 431 325,759 Y 6 461 968,557; X 431 324,733,
Y 6 461 971,946; X 431 319,539 Y 6 461 988,366 jättes kaitsealast välja parkimisala), kuni
jõuab uuesti teeserva punktini koordinaatidega X 431 314,594 Y 6 461 986,936. Sealt kulgeb
kaitseala piir edasi mööda teeserva kuni punktini koordinaatidega X 431 321,428 Y 6 462
441,439, kust kulgeb teisele poole teed punktini koordinaatidega X 431 320,829 Y 6 462
449,405. Eelnimetatud punktist jätkub piir mööda katastripiire, kuni punktini koordinaatidega
X 431 861,447 Y 6 465 902,918. Eelnimetatud punktist kulgeb välispiir edasi mööda rada lääne
poole kuni punktini koordinaatidega X 431 405,907 Y 6 465 819,467. Seejärel läheb piir edasi
mööda Härma katastriüksuse piiri kuni punktini koordinaatidega X 431 394,029 Y 6 465
819,209, jõudes sellega välispiirikirjelduse alguspunkti.
Kaitseala koosneb viiest sihtkaitsevööndist: Rukla, Laidevahe, Oessaare, Põldealuse ja Sandla-
Silma. Rukla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ja
nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, mistõttu on tegu loodusliku
sihtkaitsevööndiga. Laidevahe, Oessaare ja Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
eelkõige rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga,
kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse. Laidevahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
Laidevahe lahe, laidude ja kalade koelmuala kaitse. Oessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on Oessaare lahe ja kalade koelmuala kaitse. Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
veel rannikumere koosluste ja laidude, jäänukjärvede ning looduslike ja poollooduslike
19
koosluste kaitse. Sandla-Silma sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike
koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse. Eespool nimetatud
sihtkaitsevööndite puhul on tegu hooldatavate sihtkaitsevöönditega, v.a Rukla sihtkaitsevöönd.
Hooldatava sihtkaitsevööndi kaitsekorra rakendamine tagab paremini seal olevate hooldust
vajavate elupaikade soodsat seisundit. Samas toetab sihtkaitsevööndi kaitsekord loodusliku
arengu tagamist kaitsealal olevates väärtuslikes metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndi
kaitsekord ei võimalda metsakoosluste soodsat seisundit tagada, kuna seal on lubatud teatud
piirangutega metsa majandamine. Sihtkaitsevööndid on määratud lähtuvalt loodusväärtuste
paiknemisest.
Kaitsealale tsoneeritud Liivi lahe, Põldealuse, Rannaküla, Siiksaare ja Turja piiranguvöönd
jäävad alale, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Põldealuse ja Turja piiranguvööndi vaheline piir
ning Rannaküla ja Liivi lahe piiranguvööndi vaheline piir läheb mööda rannajoont. Siiksaare ja
Põldealuse piiranguvööndi vaheline piir kulgeb läänest itta mööda mõttelisi sirgeid (vastavalt
nurgapunktide koordinaatidega X 434 899,601 Y 6 464 318,878 ja Nigula (85801:004:0385)
katastriüksuse nurgapunkt; X 435 162,405 Y 6 464 510,352 ja X 435 140,686 Y 6 464 470,057
ning X 435 253,920 Y 6 464 259,200 ja X 435 247,756 Y 6 464 217,142), katastriüksuse piiri,
põllumaa ja metsa, rohumaa ja metsa ning põllumaa ja põõsastiku vahelist kõlviku piiri,
kiviaedu (jättes nendes lõikudes kiviaiad Siiksaare piiranguvööndi koosseisu). Turja ja Liivi
lahe piiranguvööndit eraldavad mõttelised sirged (nurgapunktide koordinaatidega X 437
099,875 Y 6 462 311,165; X 437 101,530 Y 6 461 632,433 ja X 435 870,076 Y 6 461 608,617).
Siiksaare-Oessaare hoiuala liideti tervikuna Laidevahe looduskaitsealaga ning hoiuala
kaitsekorra asemel rakendatakse lisanduval alal peamiselt piiranguvööndi kaitsekorda (nii
hoiuala maismaa- kui ka mereosa) ja osaliselt sihtkaitsevööndi kaitsekorda (hoiuala
maismaaosa). Piiranguvööndi (Sandla-Silma, Põldealuse) koosseisu arvati suurem osa
hoiualast, Siiksaare-Oessaare hoiualale jääv vähem väärtuslik maa-ala (elupaigatüüpe ei leidu,
osaliselt põllualad, elupaigatüübid (valdavalt poollooduslikud kooslused), mille kaitse
tagatakse piiranguvööndi kaitsekorraga). Ülejäänud hoiualaosa arvati sihtkaitsevööndi
koosseisu, et tagada seal inventeeritud metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad parem kaitse.
Lisaks tsoneeriti osaliselt ümber mitu Laidevahe looduskaitseala vööndit, et tagada väärtuste
parem kaitse.
Kaitseala edelaosas liideti Kukessaare piiranguvöönd (peamiselt riigi omandis olev maa
(Laidevahe looduskaitseala 14 katastritunnusega 59201:004:0629)) ja munitsipaalomandis olev
Puhkeala katastriüksus (59201:004:0608) suuremas osas Rannaküla piiranguvööndiga. Lisaks
tsoneeriti Siiksaare-Oessaare hoiuala lõunapoolseim lahustükk Rannaküla piiranguvööndisse
(katastritunnused 59201:001:0740, 59201:001:0741, 59201:004:0287, 59201:004:0411,
59201:004:0213, 59201:004:0025, 59201:004:0379, 59201:004:0435, 59201:004:0237,
59201:004:0233, 59201:004:0205, 59201:004:0024, 59201:004:0358, 59201:004:0127,
59201:004:0142, 59201:004:0162, 59201:004:0253, 59201:004:0449, 59201:004:0121,
59201:004:0320, 71401:001:0588 tervikuna ja 59201:001:0955, 59201:004:0236,
59201:004:0194, 59201:004:0039, 59201:004:0245, 59201:004:0013, 59201:004:0219
osaliselt). Valdavalt on tegu eramaadega, kuid leidub ka jätkuvalt riigi omandis olevat maad,
riigiomandisse kuulub tuletornialune maa ja veel kaks maaüksust. Nende alade puhul on tegu
suure looduskaitselise väärtusega elupaigatüüpide aladega (nt rannaniidud, loopealsed, kuivad
niidud lubjarikkal mullal) ning rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja
sulgimispaigaga.
20
Siiksaare piiranguvööndiga liideti Siiksaare-Oessaare hoiuala põhja- ja läänepoolsed lahustükid
(katastriüksused 59201:004:0371, 59201:004:0374, 85801:004:0072, 85801:004:0122
tervikuna ja 85801:001:1086, 59201:001:0874, 59201:001:0807, 85801:004:0364,
85801:004:0035, 85801:004:0129, 59201:004:0292, 59201:004:0373, 59201:002:0027,
59201:002:0691, 59201:002:0445, 85801:004:0076, 85801:004:0139, 85801:004:0123,
85801:004:0433, 85801:004:0315 osaliselt). Samuti arvati Siiksaare piiranguvööndisse
Endreka (59201:002:0275) katastriüksusel paiknev Lõve jõe osa. Nendel aladel asuvad suure
looduskaitselise väärtusega elupaigatüübid (poollooduslikud kooslused rannaniidud,
loopealsed, kuivad niidud lubjarikkal mullal, niiskuselembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niidud, puisniidud, puiskarjamaad).
Osa Põldealuse, Oessaare, Sandla ja Silma sihtkaitsevööndist liideti Siiksaare piiranguvööndiga
(katastritunnused 85801:004:0317, 59201:004:0432, 59201:004:0130, 85801:004:0072,
85801:004:0112, 85801:004:0210, 85801:004:0048, 85801:004:0047, 85801:004:0035,
59201:004:0215 tervikuna ja 85801:001:1086, 59201:001:0874, 85801:004:0448,
85801:004:0309, 59201:004:0224, 85801:004:0011, 59201:004:0373, 85801:004:0162,
85801:004:0139, 85801:004:0076, 85801:004:0123, 85801:004:0078, 85801:004:0433,
85801:004:0364, 59201:001:0722, 85801:004:0394, 85801:004:0119, 85801:004:0191,
85801:004:0385 osaliselt ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad), kuna nendel aladel suure
loodusväärtusega elupaigatüüpe ei ole (või on väikeste laikudena poollooduslikke kooslusi)
ning aladel paikneb hoonestus ja põllualad.
Põldealuse piiranguvööndiga liideti Siiksaare-Oessaare hoiualast (katastritunnused
85801:004:0199, 85801:005:0148, 85801:005:0144, 85801:005:0168, 85801:005:0015,
85801:005:0022, 85801:005:0023, 85801:004:0091, 85801:005:0189, 85801:004:0313,
85801:005:0223, 85801:005:0221, 85801:005:0220, 85801:005:0225 ja 85801:004:0422
osaliselt) ja osa Põldealuse sihtkaitsevööndist (katastritunnused 85801:004:0191,
85801:004:0119 ja 85801:004:0385 osaliselt).
Rukla loodusliku sihtkaitsevööndi lääneservast arvati välja elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510) ning liideti Sandla-Silma hooldatava sihtkaitsevööndiga, mille
tulemusena on võimalik seda kooslust hooldama hakata. Lisaks arvati välja osa metsasid, milles
paiknesid puisniidule juurdepääsuteed, need metsad liideti Sandla-Silma hooldatava
sihtkaitsevööndiga. Läänepiir kulgeb nüüd Laidevahe looduskaitseala 17 kinnistu
katastrinurgast (59201:001:0722) mõttelise sirgena kraavini punktini koordinaatidega X 429
755,160 Y 6 467 284,026. Põhjaservas kulgeb piir mööda kraavi alates eelnimetatud punktist,
jättes kraavi Sandla-Silma sihtkaitsevööndisse, ning jõudes punktini koordinaatidega
koordinaadid X 430 550,259 Y 6 467 069,854. Rukla sihtkaitsevööndi idaservas korrigeeriti
vööndi piire, mille tulemusena muutus osaliselt ka Sandla-Silma sihtkaitsevööndi piir. Rukla
loodusliku sihtkaitsevööndi piir kulgeb eelnimetatud punktist edasi mõttelise sirgena Ado
kinnistu (katastritunnus 59201:004:0132) katastrinurka ning sealt edasi läheb piir mööda
maaüksust katastriüksuse läänenurka ja kaitseala välispiirini ning edasi mööda välispiiri.
Laidevahe sihtkaitsevööndi piir kulgeb mööda Laidevahe lahe rannajoont (jättes veeala ja
Laidevahe lahe laidu Laidevahe sihtkaitsevööndisse) ning mõttelist sirget (nurgapunktide
koordinaadid X 434 010,010 Y 6 462 932,530 ja X 433 317,086 Y 6 462 626,057). Laidevahe
sihtkaitsevööndit on suurendatud vähesel määral Liivi lahe piiranguvööndi arvelt, et vältida
mõrdade panekut Laidevahe lahe suudme ette. Mõrdade panek suudmesse takistab kalade vaba
liikumist lahtedesse ja Lõve jõkke. Ala tsoneeriti sihtkaitsevööndisse, kuna seal on oluline
väärtuste kaitseks rakendada liikumispiirangut ning piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda
21
liikumispiirangute seadmist. Samuti on Laidevahe lahe suudmealal vajalik reguleerida
kalapüüki, mistõttu liideti ala Laidevahe sihtkaitsevööndiga, mis tagab vajalikud tingimused.
Põldealuse sihtkaitsevööndi piir kulgeb alates Uue-Reinu katastriüksusest (85801:004:0257)
mööda kaitseala välispiiri kuni Möldri (85801:005:0223) katastriüksuseni. Edasi läheb
Põldealuse sihtkaitsevööndi piir mööda katastriüksuste piire kuni Rähni-Vambola
(85801:004:0194) katastriüksuse kirdenurgani, kust läheb edasi mõttelise sirgena, kuni ristub
rannajoonega punktis koordinaatidega X 437 038,513 Y 6 464 820,531. Edasi järgib Põldealuse
sihtkaitsevööndi piir rannajoont (jättes mereala sihtkaitsevööndist välja) kuni punktini
koordinaatidega X 437 090,690 Y 6 462 943,904. Sealt edasi läheb Põldealuse sihtkaitsevööndi
piir mõtteliste sirgetena (käänupunktide koordinaadid X 437 099,875 Y 6 462 311,165; X 435
080,182 Y 6 462 314,188 ja X 435 076,707 Y 6 462 314,597), kuni ristub taas rannajoonega
punktis koordinaatidega X 434 976,618 Y 6 462 336,858. Edasi läheb piir mööda ranna- ja
kaldajooni (Põldealuse laht jääb Põldealuse hskv sisse), kiviaia telgjoont, katastriüksuseid ja
mõttelisi sirgeid (käänupunktide koordinaadid X 435 638,081 Y 6 463 720,783; X 435 748,939
Y 6 463 735,392 ja X 436 020,251 Y 6 463 554,523). Põldealuse sihtkaitsevööndiga liideti
Liivi lahe sihtkaitsevöönd ja osa Siiksaare piiranguvööndist (katastritunnused 85801:004:0422,
85801:004:0091 osaliselt) ning osaliselt Siiksaare-Oessaare hoiuala kagupoolsem lahustükk
(katastritunnused, 85801:004:0257, 85801:004:0284, 85801:004:0138, 85801:004:0225
osaliselt ja 85801:004:0473, 85801:004:0062, 85801:004:0198, 85801:004:0182,
85801:004:0310, 85801:004:0057, 85801:004:0202, 85801:004:0063, 85801:004:0387,
85801:004:0064, 85801:004:0061, 85801:004:0194 tervikuna). Sihtkaitsevööndi kaitsekord on
vajalik seal asuvate esinduslike metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad kaitseks. Lisaks liideti
Põldealuse sihtkaitsevööndiga Siiksaare-Oessaare hoiuala laiud Põdvalaid, Vahelmiserahu ja
Allirahu, et tagada sealsetele lindudele pesitsusaegne rahu.
Oessaare sihtkaitsevööndi piir kulgeb mööda Oessaare ja Poka lahe kaldajoont (jättes lahed
Oessaare sihtkaitsevööndisse).
Sandla-Silma sihtkaitsevöönd järgib alates Poldi (59201:004:0404) katastri kagunurgast
kaitseala välispiiri kuni katastripunktini koordinaatidega X 432 074,723 Y 6 467 208,641.
Seejärel kulgeb mööda katastripiiri kuni punktini koordinaatidega X 432 850,608 Y 6 467
818,455. Eelnimetatud punktist kulgeb vööndipiir edasi mööda kraavi (kraav jääb Sandla-Silma
sihtkaitsevööndisse) kuni katastripiirini (71401:001:0589) punktis koordinaatidega X 432
982,166 Y 6 467 140,866. Edasi kulgeb mööda katastripiiri Kuressaare metskond 878
(71401:001:0589) läänepunktini, seejärel kulgeb mööda kraavi (siinkohal jääb kraav Siiksaare
piiranguvööndisse) kuni Oessaare lahe kõlvikupiirini punktis koordinaatidega X 433 137,082
Y 6 466 565,179. Edasi kulgeb vööndipiir lõuna poole mööda Oessaare ja Poka lahe
kõlvikupiiri kuni Allika (85801:004:0214) katastriüksuse nurgapunktini ning liigub edasi
mööda katastripiire kuni Kadariku haritava maa kõlvikuni punktis koordinaatidega X 434
878,583 Y 6 465 589,228. Mööda kõlvikupiiri läheb vööndipiir edasi punkti koordinaatidega X
434 780,280 Y 6 465 404,830, seejärel järgib piir katastripiire kuni rajani punktis
koordinaatidega X 434 724,383 Y 6 465 050,614. Edasi kulgeb piir mööda rada, kuni tuleb ette
katastripiir punktis koordinaatidega X 434 756,175 Y 6 464 865,214, seejärel läheb piir edasi
mööda katastripiire kuni Põldealuse lahe kõlvikupiirini punktis koordinaatidega X 434 887,658
Y 6 464 319,802, kust järgib Põldealuse ja Laidevahe sihtkaitsevööndeid kuni jõudes avamereni
punktis koordinaatidega X 433 317,086 Y 6 462 626,057. Sealt jätkub piir mööda rannikut kuni
kiviaiani punktis koordinaatidega X 432 010,567 Y 6 462 239,537. Edasi kulgeb piir mööda
kiviaeda (kiviaed jääb Rannaküla pv-sse) kuni teeni punktis koordinaatidega X 431 711,687 Y
6 462 461,617. Seejärel läheb piir mõttelise sirgena üle tee punkti koordinaatidega X 431
22
705,160 Y 6 462 463,000, kust kulgeb edasi mööda teed Niidu (59201:004:0086) katastriüksuse
kagunurka. Edasi järgib Sandla-Silma sihtkaitsevööndi piir välispiiri kuni Laidevahe
looduskaitseala 18 kinnistu (katastritunnus 59201:001:0874) edelanurgani. Eelnimetatud
punktist kulgeb mõtteline sirge Lahe (59201:004:0171) katastriüksuse edelapunkti, kust jätkub
piir mööda katastripiire põhja poole kuni rajani punktis koordinaatidega X 432 657,757 Y 6
465 593,975. Edasi kulgeb piir mööda rada kuni Laidevahe looduskaitseala 18 kinnistu
katastripiirini punktis koordinaatidega X 432 588,695 Y 6 465 828,634. Edasi kulgeb piir
mööda sama katastripiiri kuni punktini koordinaatidega X 432 460,281 Y 6 466 188,074.
Eelnimetatud punktist läheb mõtteline sirge Ilo (59201:004:0373) katastriüksuse kirdenurka,
kust jätkub piir mööda katastripiire, kuni jõuab välispiirini Ilo (59201:004:0374) katastriüksuse
läänepunktis. Mööda välispiiri liigub piir edasi, kuni tuleb vastu Rukla looduslik
sihtkaitsevöönd Ado (59201:004:0132) katastriüksuse läänepunktis. Edaspidi järgib vööndipiir
Rukla loodusliku sihtkaitsevööndi piiri kuni Sandla-Silma hooldatava sihtkaitsevööndi
alguspunktini Poldi (59201:004:0404) katastri kagunurgas.
Osa Siiksaare piiranguvööndist (katastriüksused 85801:004:0214 ja 85801:004:0378 osaliselt
ning tervikuna 85801:001:1076, 85801:001:1082, 85801:001:1081, 85801:004:0404,
85801:004:0096, 85801:004:0361, 85801:004:0365 ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad)
liideti Põldealuse, Sandla-Silma ja Oessaare sihtkaitsevööndiga. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
on vajalik seal asuvate metsaelupaigatüüpide soostuvad ja soo-lehtmetsad ning vanad
loodusmetsad kaitseks.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (vastavalt alal
tehtud inventuuridele ja seiretele) ning osaliselt kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta
koostatud eksperdiarvamust (Marika Kose 2011).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse;
edaspidi PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5
tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.
Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-
st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks
peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi
saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk
on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile
tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke
saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on
õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele
piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui
eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
23
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
viieks piiranguvööndiks ja viieks sihtkaitsevööndiks. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala
eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada teadaolevate mere-, ranniku-, niidu-, soo- ja
metsakoosluste ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide säilimist.
Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse pärast antud
eelnõu kohase määruse jõustumist kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse
nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” § 1 lõike 1 punkt 57 ja lisas olev kaart
„Siiksaare-Oessaare” ning Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrus nr 334 „Laidevahe
looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri”.
Metsamajandusliku ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa
võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna
isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides.
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud 15. veebruarist kuni 31. juulini Rukla
sihtkaitsevööndis ning 1. aprillist kuni 31. augustini Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi
laidudel. Sihtkaitsevööndis viibimise keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavale teadustegevusele. Inimeste viibimine on piiratud ajaliselt lindude pesitsuskohtades,
täpsemalt on piiranguid põhjendatud käesoleva seletuskirja peatükis 2.5.4.3.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Teistes kohtades on telkimine ja lõkke
tegemine kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Eeskirja kinnitamise hetkel on
ettevalmistatud ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud lõkkekoht Kukessaares Puhkeala
katastriüksusel (59201:004:0608). Rahvaürituse korraldamiseks ei ole vaja seal valitseja
nõusolekut küsida. Kaitseala valitseja saab anda nõusoleku ka näiteks lõkke tegemiseks
koosluste hooldustöödeks või muul põhjendatud juhul, seades vajaduse korral lõkke tegemisele
tingimusi, mis väldiksid kaitsealuste elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade
kahjustamist. Poollooduslike koosluste hooldamisel ja eriti taastamisel on tihti otstarbekas
raiutud võsa või väärtusetuks muutunud hein lähikonnas ära põletada. Kaitseala valitseja
nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud telkimiskohti kaitsealal praegu ei ole, kuid kaitsekord
võimaldab vajaduse korral neid tulevikus rajada.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel. Kaitseala
valitseja nõusolekul on sõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud ka kalapüügiks vajaliku
24
veesõiduki veekoguni viimisel. Teistel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud
töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ja
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning põllu- ja metsamajandustöödel. Kooskõlastuse
ujuvvahendi transportimiseks väljaspool teed saab anda juhul, kui sellega ei kahjustata pinnast
ega kaitseväärtusi. Veesõidukite veeskamise kohad on Kukessaare paadisild ja Rootsi-Sadama
koos vaatetorniga. Lisaks on lautrikohti, mis on igaüheõiguse põhimõttel kasutatavad või
asuvad eramaadel, näiteks Põessaare piirkonnas, Abaja Laidevahe kirdenurgas ja Pikanina
(Abajast läänepool). Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või
loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Teede all mõistetakse ka ajalooliselt
väljakujunenud ja kasutuses olevaid teid, kui nende kasutamine on võimalik pinnast
kahjustamata. Üldjuhul on teed kantud põhikaardile pidevjoonena ja rajad katkendjoonena.
Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses
sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel
liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude
takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt
läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja
tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel
ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide
hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Kavandatavad sõidukitega
liikumise piirangute leevendused on kooskõlas looduskaitseseadusega ja nende tõttu ei seata
ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Mootorsõidukiga sõitmise lubamine ainult teedel
on õigustatud, sest nii ei tekitata pinnasekahjustusi ega kahjustata kaitstavaid kooslusi ja liikide
elupaiku. Erandina on näiteks kaitse-eeskirjaga lubatud töödel võimalik sõita ka väljaspool teid.
Erandite nimistus on muu hulgas metsamajandustööd, kuna kaitsealal on vaja raietöid teha
näiteks poollooduslike koosluste taastamiseks ning piiranguvööndis on raie teatavate
piirangutega lubatud, ning põllumajandustööd, et kaitsealal asuvaid põllukultuure hooldada.
Väljaspool teid lubatakse sõita ka liinirajatiste hooldustöödel, sest kaitseala läbivad
elektriliinid. Kaitse-eeskirjaga lubatud tegevuste alla käib ka kütitud jahisaagi, nagu põdra,
hirve, metskitse ja metssea maastikusõidukiga transportimine, kuna jahipidamine on kaitse-
eeskirja alusel lubatud.
Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, arvestades järgmisi erisusi: Oessaare
ja Laidevahe sihtkaitsevööndis ning Põldealuse ja Aenga lahes on mootoriga ujuvvahendiga
sõitmine keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel
järgmistel põhjustel. Märtsi lõpust juuli lõpuni kestab veekogudel ja laidudel pesitsevate
lindude pesitsusperiood, kui aktiivne veekogudel liikumine häirib munade haudumist,
pesapoegade toitmist ja pesakondade toitumist. Juulis-augustis lisanduvad veekogudel
liikuvatele lennuvõimetutele poegadele sulgivad veelinnud, kes samuti ei suuda lennata. Lisaks
peatub alal kevad- ja sügisrändel hulganisti linde, kelle rahu segatakse. Lindude häirimatuse
tagamiseks ei ole veealal liikumise täielik keelamine vajalik, kuid oluline on liikumismahu
reguleerimine (suurem osa inimesi eelistab mootorpaate aerupaatidele), arvestades haude- ja
rändlinnuliikide erinevat häirimistundlikkust. Lisaks kaasnevad mootoriga ujuvvahenditega
liiklemisega ohutegurid, milleks on peamiselt müra, lainetus, kalda erosioon, setete liikumine
ja troofsuse muutus ning võimalikud kütuse ja õli lekked. Müra ja lainetus häirivad linde nii
pesitsemise, sulgimise kui ka rändel peatumise ajal. Võimalikud lekked ja erosioon mõjutavad
negatiivselt koosluse seisundit. Piirang kehtib aasta läbi, kuna leebe talve korral ei pruugi lahed
külmuda ning mootoriga ujuvvahendiga liikumine on võimalik, mis toob omakorda kaasa
25
häirimise. Nii sisepõlemismootoriga kui ka võimsamate elektrimootoriga veesõidukitega saab
liikuda üsna kiiresti, mis häirib linde, ja seetõttu ei eristata mootori alusel veel liiklemist.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 31. märtsini, välja arvatud linnujaht, mis on
aasta läbi keelatud. Jahipidamine kaitsealal väljaspool lubatud ajavahemikku ja vööndeid on
lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgist lähtuvalt, ulukite tekitatud
kahjustuste vältimiseks, väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks ning teadustöö eesmärgil.
Laidevahe looduskaitseala on osa Siiksaare-Oessaare lahtede linnualast, mis on oluline
rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaik paljudele veelindudele (nt valgepõsk-lagle, viupardi ja
sõtka suured rändekogumid) ning linnujahi lubamine seaks ohtu linnuala kaitse-eesmärkide
soodsa seisundi. Kuna ränne on lindude jaoks äärmiselt ohtlik ettevõtmine, siis rändel hukkub
looduslikel ja inimtekkelistel põhjustel (sh jahipidamine olulistes rändepeatuspaikades) väga
suur osa lindudest ning nii väheneb lindude arvukus. Jahipidamine peletab linnud
peatumisaladelt, mistõttu on nad sunnitud rännet jätkama enneaegselt, poolnälginuna ja
alternatiivset puhkeala leidmata. Näiteks on lindude häirimise vältimine kevadrändel üks väga
oluline pesitsusedukust (otseselt seotud ka lindude arvukusega) mõjutav tegur, mille tagamisel
on märkimisväärne roll ka Eestil. Laidevahe looduskaitsealale jäävad osaliselt suhteliselt pika
rannajoonega Kallemäe ja Pihtla jahipiirkond. Mõlemale jahipiirkonnale säilib Laidevahe
looduskaitseala moodustamisel linnujahi pidamise võimalus suhteliselt suurel mereranniku alal
väljaspool moodustatavat kaitseala. Arvestada tuleb ka seda valdkonda reguleerivaid õigusakte.
Linnustiku kaitse eesmärgist lähtudes on kaitsekorraldusliku tööna kaitsealal vajalik
varakevadine väikekiskjate küttimine. Kaitse-eesmärke ohustavate ulukite hulka liigitatakse
need ulukid, kes võivad hakata tekitama kahju kaitseala loodusväärtustele. Näiteks metssiga
kaitstavatele taimeliikidele nende kasvualadel, samuti rebane ja kährik lindudele nende
pesitsus- ja peatuspaikades. Kaitseala valitseja võib kaaluda jahi lubamist ka juhul, kui see on
vajalik inimese elule või tervisele tekkiva ohu ja ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Uluki
tekitatud kahjustuste hulka kuuluvad näiteks röövloomade tekitatud kahju kariloomadele ja
metssigade kahjustused põllukultuuridele. Kaitseala valitseja võib lubada jahipidamist
konkreetsele ulukiliigile igakordse kahju tekkimise korral. Kuna ei ole teada, milline liik ja
millisel ajahetkel võib kaitsealal muutuda kaitse-eesmärke ohustavaks, siis ei ole otstarbekas
esitada nende liikide loetelu ja küttimise aega, vaid kaitseala valitseja saab määrata, millise liigi
küttimist, kui palju, millal ja millisel viisil võib konkreetsel juhul lubada.
Poollooduslike koosluste aladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu ja
roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või
raadamine. Vajalikku tegevust korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike koosluste
hooldamine on vajalik tegevus, kuna hooldamata kooslused (erinevad niidutüübid) võsastuvad
või kasvavad täis pilliroogu ning poollooduslikke kooslusi hooldamata ei ole võimalik tagada
kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide soodsat seisundit. Vastavalt
looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus poolloodusliku koosluse säilimiseks
vajaliku töö tegemiseks taotleda loodushoiutoetust.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit
26
või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala
on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja veeluba, ehitusluba ega esitada
ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
2.5.4. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on vajalik kaitseala eesmärkide saavutamiseks ja loodusväärtuste
säilimiseks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate
loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Laidevahe sihtkaitsevöönd,
Oessaare sihtkaitsevöönd, Põldealuse sihtkaitsevöönd, Rukla sihtkaitsevöönd ja Sandla-Silma
sihtkaitsevöönd.
Laidevahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laidevahe lahe, laidude, rahvusvahelise
tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende
elupaikade ning kalade koelmuala kaitse. Oessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate
liikide ja nende elupaikade kaitse ning kalade koelmuala kaitse. Põldealuse sihtkaitsevööndi
kaitse-eesmärk on rannikumere koosluste ja laidude, jäänukjärvede, rahvusvahelise tähtsusega
veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, looduslike ja poollooduslike koosluste,
kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse. Rukla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina. Sandla-Silma sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja
poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.
Kaitse-eesmärgi saavutamine Laidevahe, Oessaare, Põldealuse ja Sandla-Silma
sihtkaitsevööndis tagatakse vajaduse korral hooldustöödega ning Rukla sihtkaitsevööndis
üksnes loodusliku protsessina.
2.5.4.2. Lubatud tegevused
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis
lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas.
27
Valitseja nõusoleku saamise nõue ettevalmistamata kohas rahvaürituse jaoks aitab hinnata
rahvaürituse toimumiskoha sobilikkust, et vältida elustiku häirimist juhuslikes kohtades. Samas
saab kaitseala valitseja vajaduse ja võimaluse korral seada nõusoleku andmisel tingimusi nii, et
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ei ohustaks loodusväärtusi. Samuti
võib lisatingimuste seadmine olla vajalik enam kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamisel
ettevalmistatud kohas, et üritus ei seaks ohtu kaitstavate loodusväärtuste soodsat seisundit.
Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks juhul, kui need ei ohusta
loodusväärtusi. Laidevahe looduskaitsealal puuduvad külastustegevuseks ja väärtuste
tutvustamiseks vajalikud infrastruktuurid, nagu ettevalmistatud matkarajad, linnutornid,
parklad, telkimisplatsid, infostendid.
Kalapüük Laidevahe, Oessaare, Sandla-Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndis on lubatud,
arvestades järgmisi erisusi: sikuti, spinningu ja lendõngega on lubatud püüda 1. juunist kuni
31. märtsini, lõkspüünistega on lubatud püüda Põldealuse sihtkaitsevööndi merealal 15. juulist
kuni 31. märtsini, kuna eeldatavasti ei sea see ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide soodsat
seisundit. Kalapüügi piiramine toetab kaitseala kaitse-eesmärke, sest sellega väheneb lindude
häirimine neile kõige olulisemal ajal, milleks on pesitsusaeg. Kalapüügi piirangute
kehtestamine on vajalik eelkõige linnukaitselistel eesmärkidel. Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta toob välja, et peame
kohaldama meetmeid lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise
ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Häirimise all
mõistetakse igasuguseid väliseid tegureid, mis mõjuvad loomaliigile negatiivselt, kulutades
nende energia- ja ajaressurssi ülearustele liigutustele (Krüger, T. 2016. Zum Einfluss von
Kitesurfen auf Wasser- und Watvögel – eine Übersicht. Informationsdienst Naturschutz
Niedersachsen). Häirimine takistab või paneb ümber korraldama (elutähtsaid) tegevusi, nagu
toiduotsimine, toitumine, enese puhastamine, munemine, söötmine, ning muid tegevusi, mis on
seotud loomade paljunemise ja arenemise protsesside või puhkehetkedega (Reichholf, 2001).
Häirimisi võivad põhjustada teised loomad (röövloomad, kariloomad), looduslikud protsessid
(kõrgvesi, tormid, põlengud) või inimesed. Eesti Ornitoloogiaühingu trükises „Euroopa Liidu
tähtsusega linnualad Eestis” (Kalamees, 2003) on Siiksaare-Oessaare lahtede linnustiku
ohuteguriks lisaks teistele ohtudele (maakasutuse vähenemine, saastamine, looduslikud
protsessid, jahipidamine, kuivendamine, infrastruktuurid) välja toodud ka kalapüük.
Kui lind valib pesitsemiskohta, siis on sellel ajal oluline, et seal ei oleks häirimisfaktoreid, ja
kui häirija viibib lindude territooriumil pesitsemisperioodil, siis linnud ei alusta seal
pesitsemisega. Häirija hilisemal saabumisel haudumisperioodi ajal võib samuti pesitsemine
ebaõnnestuda. Lindude tundlikkus varieerub liigiti ja liigisiseselt, samuti sõltub see mitmest
tegurist, nagu koloonia suurusest, aastaajast, linnu vanusest, toitumisest, häirimistüübist ja
nende lähenemiskiirusest, lähenemisnurgast ja suurusest. Vee- ja rannikulindude pesitsuskohad
asuvad lahtedel ja lahtede ümbruses (nt laiud, rannaniidud, roostikud).
Laidevahe looduskaitsealal tehakse väikeste meresaarte haudelinnustiku seiret. Üks seirejaam
asub ka Laidevahe siselahes ja seire käigus hinnatakse muu hulgas ala külastuskoormust.
Laidevahe lahe puhul moodustavad selle peamiselt kalastajad. Viimases seires, mis toimus
2016. aastal 23. mail ja kus hinnati 38 laidu, kajastati seiretulemustest, et külastuskoormuse
mõju on olemas 19 laiul ja 19 laiul mõju puudus. Kuna lindude pesitsusaja vältel viibivad
kalamehed paatidega või paatideta lahel ning võttes arvesse, et pesitsusajal on linnud
pelglikumad ja võivad tõusta pesalt lendu juba siis, kui häirija on küllaltki kaugel, siis selle ohu
vähendamiseks on mõistlik lubada kalapüüki väljaspool kriitilist pesitsusaega alates 1. juunist
kuni 31. märts. Inimene on samuti osa loodusest, ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab
28
samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalust, aga see ei õigusta ülemäärast inimmõju ega
vabasta inimest vastutusest (Primack, R. P., et al.; 2008). Ülemäärane inimmõju Laidevahe
looduskaitsealal on praegu kevadsuvisel ajal lahtedel ja sealsetel rannaniitudel, ajal, kui käiakse
põhiliselt haugi püüdmas (pärast keeluaja lõppu, mis on meres 1. maist), aga samal ajal on
linnud veel tundlikud, sest pesitsemisperiood kestab. Lisaks kalapüügi piiramisele on
pesitsusedukuse tagamiseks pesitsusajal kehtestatud liikumispiirangud maas pesitsevatele
linnuliikidele kõige olulisemates pesitsuskohtades. Juunikuust alates on enamik linde jõudnud
esimese kurna ära muneda, mistõttu edaspidine häiring kalapüügiga on vähem oluline ega
kujuta enam nii suurt ohtu, sest linnupojad on koorunud. Edaspidine oht tuleneb suuremas osas
poegade üleskasvatamise ajal ja selle ohu vähendamiseks on seatud liikumispiirang laidudel
1. aprillist kuni 31. augustini, mis kestab pikemalt kui häirimise tõttu kehtestatud
kalapüügipiirang. Need alad on ohustatud linnuliikide (sealhulgas kaitstavate liikide ja
linnudirektiivi liikide) olulised pesitsusalad, kus inimeste viibimine häirib pesitsevaid linde,
põhjustades pesapaikade hülgamist, munade või pesapoegade hukkumist. Maas pesitsevate
lindude lendu ajamisel avastavad nende pesad kiskjad ja röövlinnud, suureneb pesarüüste.
Suurenenud pesarüüste mõju võimendavad ka tihedusest sõltuvad protsessid: mida väiksem on
pesitsustihedus, seda halvemini suudavad kahlajad pesi röövloomade ja -lindude eest kaitsta
ning väiksema arvukusega populatsioonides mängivad kehvema pesitsusedukusega aastad või
negatiivsed sündmused suuremat rolli (Kaasiku, 2019. Maaspesitsevate lindude pesarüüste
rannaniidu elupaigas: 2019. aasta uuringu tulemused ja 2015.–2019 aasta uuringute kokkuvõte).
Väikesed meresaared on ainsad või ühed peamised pesitsusbiotoobid järgmistele liikidele:
ristpart (Tadorna tadorna), merisk (Haematopus ostralegus), naaskelnokk (Recurvirostra
avocetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), soorüdi (Calidris alpina), kivirullija (Arenaria
interpres), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), hõbekajakas (Larus
argentatus), merikajakas (Larus marinus), räusk (Hydroprogne caspia), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sternula
albifrons), kormoran (Phalacrocorax carbo), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus
merganser) punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria
mollissima), tõmmuvaeras (melanitta fusca), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser
anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) (EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ)
kohane merekeskkonna seisundihinnang teemal linnustik (D1, D4)).
Häirimise vältimine on oluline ka lindude rände ajal rändepeatus- ja toitumispaikades. Kui
talvitusaladelt pesitsusaladele siirduvad linnud rändepeatuspaikades rahulikult puhata ja toituda
ei saa, ei suuda nad edukaks pesitsemiseks piisavalt energiat koguda. Rändeteel häiritud lindude
pesitsemine võib suurema tõenäosusega ebaõnnestuda kui nendel lindudel, kes
rändepeatuspaikades end segamatult kosutada saavad. Samuti annavad kehvemas seisundis
linnud vähem järglasi ja nende järglaste ellujäämus on väiksem. Kui ei suudeta tagada rahu
lindudele olulistes rändepeatuspaikades, vähendab see aja jooksul ühe või teise liigi arvukust.
Sama oluline on rahu tagamine sügisrändeaegsetes peatuspaikades, sest rändamine on lindude
jaoks energiakulukas ettevõtmine ja lindudel on vaja rändeteel aeg-ajalt energiavarusid
täiendada, et elusatena talvitusaladele jõuda. Linnukaitselistel eesmärkidel kalapüügi piiramine
aitab kaasa ka kalade taastootmisele lahtedel. Eelkõige aitab kalapüügipiirang täiendavalt
kaitsta haugi, kelle kudeaegne kaitse kehtib meres 30. aprillini. Laidevahe lahe (kuulub
põhikaardi alusel merealale) puhul on sisuliselt tegemist siseveekoguga, kus külmal kevadel
võib kudemine ja kalade liikumine kudealadele kesta oluliselt kauem kui 30. aprillini. Lisaks
on kudealalt lahkuvad haugid eriti aplad ja kergesti tabatavad. Kalade taastootmise
võimaldamine suurendab lindude toidubaasi. Laidevahe ja Oessaare lahe kalaliikidest on
esindatud ahven, angerjas, haug, hõbekoger, koger, kiisk, koha, latikas, lest, linask, luts,
29
meriforell, meritint, nurg, roosärg, räim, säinas, särg, teib, viidikas, mudamaim, ogalik ja hink.
Lisaks on ala suurepärane noorjärkude kasvulava, sest madal vesi soojeneb kiiresti ja pakub
kaladele häid toitumistingimusi. Laidevahe siselahed ja rannikujärved on olulised kalade
sigimis- ja turgutusalad, mistõttu ala väärib kaitsmist ka kalastiku seisukohast.
Kalapüük Laidevahe, Oessaare ja Sandla-Silma sihtkaitsevööndis ning Põldealuse
sihtkaitsevööndis nakke ja kurnpüünistega on keelatud aasta läbi. Kurnpüünistega püük pole
alal lubatud, kuna ala ei ole kurnpüüniste kasutamiseks sobilik. Kui häirimine kõrvale jätta, siis
üks kõige suurem kalapüügi negatiivne mõju linnustikule on kaaspüük. On teada, et
merelindudele kõige ohtlikum kalapüügivahend on nakkevõrk, kuna toidu järele sukeldudes
võivad linnud võrkudesse takerduda ja selle tagajärjel hukkuda. Linde ohustab kalavõrkudesse
sattumine eelkõige rände- või talvitumisperioodil, kui nad kogunevad suurtesse parvedesse ja
toituvad kaladest, keda samal ajal püüavad ka kalurid. Ka põhjaloomastikust toituvaid linde
ohustab võrkudesse takerdumine, kuna tihti koonduvad kalaparved rikka põhjaelustikuga
piirkondadesse, mis on olulised lindude toitumisalad, kuid samad piirkonnad on ka kalurite
lemmikpaigad. Sukelpartidest on ala kaitse-eesmärgiks seatud sõtkas (Bucephala clangula),
tuttvart (Aythya fuligula), punapea-vart (Aythya ferina), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), lauk (Fulica atra) ja hahk (Somateria mollissima). Seega on nakkevõrgu
kasutamine keelatud aasta läbi. Samuti on selle ala puhul tegemist Saaremaa lõunaranniku ühe
tähtsama kalade taastootmisalaga. Väljapüütavate kalade kogus on oluliselt suurem nakke,
lõks- ja kurnpüünistega püügi puhul kui näiteks teiste madalatel veekogudel lubatud
püügivahendite kasutamisel. Seetõttu on sellel alal nakke- ja kurnpüüniste kasutamise
keelamine aasta läbi ja lõkspüüniste kasutamise keelamine (v.a Põldealuse sihtkaitsevööndi
merealal 15. juulist kuni 31. märtsini) vajalik ka kalastiku kaitse eesmärgil, et säilitada
Laidevahe lahe ja kaitseala jäänukjärvede väärtus olulise kalade taastootmisalana.
Kuna Laidevahe looduskaitsealal paikneb hulganisti suure looduskaitselise väärtusega
elupaigatüüpe ja liike, siis on oluline tagada nende esinduslikkuse säilimine või paranemine
koosluse hooldustöö ning liikide elutingimuste parandamise kaudu. Üldiselt on kaitseala
sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste ja liikide elupaikade kujunemine
looduslike protsesside kaudu, kuid mõnel juhul võib olla vajalik ka sekkumine. Näiteks võib
vajalikuks osutuda metsa- või sookoosluste kuivenduse mõju vähendamiseks vajalike tööde
tegemine. Seetõttu on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus ja koosluste kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
vajalikud hooldus- ja taastamistööd, välja arvatud Rukla sihtkaitsevööndis. Rukla
sihtkaitsevöönd on looduslik sihtkaitsevöönd, kus on kooslused ja liikide elutingimused jäetud
looduslikule arengule. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks lubatud tegevuse alla
käib ka nuhtlusisendite ja väikekiskjate arvukuse reguleerimine. Liigikaitselised ja koosluste
taastamistega seotud tööd planeeritakse kas kaitseala kaitsekorralduskava või liigikaitse
tegevuskava alusel.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd,
Sihtkaitsevööndisse jäävateks ehitisteks, mis vajavad hooldust, on näiteks Sääretuka tuletorn,
Kõiguste-Allirahu tulepaak ja olemasolevad lautrikohad. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue
ehitiste ja kraavide (üksikkraavid on rajatised) hooldamiseks võimaldab seada hoiutöödele
tingimusi, et tagada loodusväärtuste soodsat seisundit.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd. Maaparandussüsteemide hoiutöid saab lubada juhul, kui
30
sellega ei kahjustata metsa või märgalaökosüsteemide veerežiimi või see on vältimatu, et tagada
näiteks teel liikumise ohutus. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt
tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine
tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala
valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse
taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute
korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud juhul, kui voolusängist
kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi
jne, samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Samas
on oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärki ega kahjustataks
loodusväärtusi. Kunagise kunstliku veerežiimi taastamist ei lubata, sest puudub vajadus teha
olemasolevad kraavid veel sügavamaks või muuta nende asukohta, mis kahjustaks kaitsealal
asuvaid loodusväärtusi. Kraavide hooldamiseks tingimuste seadmisel tuleb vältida pinnase
liigset kuivendamist, mis võib mõjutada kaitstavate koosluste (eelkõige liigniiskete koosluste)
seisundit. Kaitseala metsaelupaikade ja märgala seisundi parandamiseks on oluline võimaldada
loodusliku veerežiimi taastamist ja kraavide sulgemist. Vastavad tegevused planeeritakse
kaitsekorralduskavaga.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud pilliroo ja adru varumine kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud kohtades ja tingimustel. Loa väljastamiseks tuleb kirjutada kiri Keskkonnaameti
e-posti aadressile
[email protected], kus analüüsitakse väljaspool teeala sõitmise
põhjust, seejuures vaadatakse üle, et selles piirkonnas, kus tahetakse väljaspool teed sõita, ei
oleks kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, mida võidakse kahjustada. Kui kõik on korras,
siis väljastatakse luba. Loa saab anda ka teatud perioodiks (näiteks aastaks), kuid seejuures
tuleb arvesse võtta Keskkonnaameti seatud tingimusi. Kaitseala valitseja saab vajaduse korral
suunata pilliroovarujaid ja reguleerida varutava pilliroo koguseid ning seada tingimusi roo
varumise ajale sõltuvalt kaitsealuste, sh varapesitsejate roostikuliikide olemasolust ja nende
soodsa seisundi tagamisest. Adru varumine on agariku ehk furtsellaaria ja adru kogumine
rannalt. Adru varumise lubamisel aitab selle eelnev kaitseala valitsejaga kooskõlastamise nõue
tagada, et varumist tehtaks rannikukooslusi säästval viisil. Kaitseala valitseja saab seada selleks
tingimusi ja suunata adru varujaid nii, et adru kogumise käigus ei kahjustataks kaitseala
kaitseväärtusi. Adru ja pilliroo varumist saab lubada väljaspool lindude pesitsusaega ning
säilitada vajaduse korral roostikulindudele (näiteks roo-loorkull) pesitsemiseks olulisi
roostikumassiive. Roovarumist saab lubada kas külmast või põuast tahkel pinnasel või
tehnikaga, mis pinnast ei kahjusta. Kaitse-eeskirja eelnõuga ei ole reguleeritud piiranguvööndis
adru kogumist, mistõttu rakendub looduskaitseseadus § 37 lõike 3 punkt 6, mis toob välja, et
ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks
määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava
loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasutusalal haljasala hooldustöödeks,
kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse
viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal
metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
2.5.4.3. Keelatud tegevused
Sihtkaitsevööndis on, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi, keelatud majandustegevus
ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
31
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused,
mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või
loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse
sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.
Inimeste viibimine on keelatud Rukla sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ning
Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel 1. aprillist kuni 31. augustini, välja arvatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Rukla
sihtkaitsevööndi ajaline piirang on seotud merikotkaga, kelle pesitsusperiood algab varem ja lõpeb
varem võrreldes veelindude pesitsusperioodiga Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel.
Piirang on pandud järgmistel põhjustel. Need alad on ohustatud linnuliikide (sealhulgas kaitstavate
liikide ja linnudirektiivi liikide) olulised pesitsusalad, kus inimeste viibimine häirib pesitsevaid
linde ja põhjustab pesapaikade hülgamist, munade või pesapoegade hukkumist. Kui maas
pesitsevad linnud lendu ajada, avastavad nende pesad kiskjad. Pesitsusedukuse tagamiseks on
pesitsusajal kehtestatud liikumispiirangud maas pesitsevatele linnuliikide kõige olulisemates
pesitsuskohtades. Liikumispiirangud on kehtestatud, et tagada kaitstavate haudelinnuliikide
pesitsus- ja sulgimisaegne rahu ning rändlindude häirimatus olulises koondumispaigas. Eri
vööndites tuleneb erinev liikumispiirangu aeg konkreetsete alal pesitsevate kaitsealuste linnuliikide
pesitsusperioodi pikkusest.
Kaitsealal on keelatud uue ehitise püstitamine välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee,
tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu
tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks
ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
ehituskeeld. Kaitseala tarbeks rajatavate ehitiste alla kuuluvad eelkõige laudad, varjualused ja
muud kaitseala poollooduslikel kooslustel karjatatavate kariloomade tarbeks vajalikud ehitised,
hooldustehnika liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid), koosluste ja liikide
elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised ning loodushariduse edendamiseks vajalikud
rajatised ja väikehooned (sh laudteed, vaatlustornid, kuivkäimlad). Kaitseala tarbeks vajalikke
rajatisi on vajaduse korral lubatud püstitada ka ehituskeeluvööndisse, kuna poollooduslikud
kooslused asuvad ulatuslikul alal ka ehituskeeluvööndis, seega võib osutuda vajalikuks
poollooduslike koosluste lähistele näiteks loomade varjualuse rajamine. Samuti võib osutuda
vajalikuks loodushariduse edendamiseks vajalike rajatiste (nt linnuvaatlustorni) püstitamine
ehituskeeluvööndisse. Samuti võib tekkida vajadus kinnistu tarbeks tee või muu tehnovõrgu
rajatise püstitamine (nt internetikaabel). Näiteks jääb kaitseala Põldealuse sihtkaitsevööndisse
tervikuna Põessaare katastriüksus tunnusega 85801:004:0158, kuhu on inventeeritud osaliselt
rannaniit) hoonestatud (elamumaa sihtotstarbega) katastriüksus. Samuti võib tekkida vajadus
rajada või renoveerida juurdepääsuteid nii poollooduslike koosluste hooldamiseks kui ka muul
eesmärgil. Uute ehitiste või rajatiste püstitamiseks või renoveerimiseks saab loa anda ainult
juhul, kui selle käigus või tulemusel ei kahjustata kaitsealuste liikide elupaiku või kaitstavate
elupaigatüüpide seisundit.
2.5.5. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
32
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndi kaitse-
eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga,
elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme, poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide ja
nende elupaikade säilimine. Laidevahe looduskaitsealal on viis piiranguvööndit: Liivi lahe
piiranguvöönd, Põldealuse piiranguvöönd, Rannaküla piiranguvöönd, Siiksaare piiranguvöönd
ja Turja piiranguvöönd.
2.5.5.2. Lubatud tegevused
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi.
Lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega
tähistatud, on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvööndis ei paikne nii olulisi
loodusväärtusi, et rahvaürituse korraldamine väljaspool ettevalmistatud kohta peaks olema
keelatud või lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvöönd on sobiv koht näiteks
loodusharidusürituse korraldamiseks. Kuid rahvarohked (üle 50 osalejaga) üritused on lubatud
vaid kaitseala valitseja nõusolekul, et valitseja saaks seada tingimusi looduse kahjustamise
vältimiseks. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritus võib kahjustada ala loodusväärtusi
(metsaelupaigatüüpe, soo- ja poollooduslikke kooslusi).
Piiranguvööndis on lubatud kalapüük, kuna see ei kahjusta eeldatavasti ühtegi ala kaitse-
eesmärgiks olevat loodusväärtust. Samas tuleb arvestada kalapüüki reguleerivates õigusaktides
sätestatut.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone
muutmine, sest kalavarude säilitamise ja kudemistingimuste parandamise eesmärgil võib
vajalikuks osutuda mõne kraavi setetest puhastamine või sulgemine, mis omakorda võib
mõjutada siselahtede veetaset. Lisaks jäävad piiranguvööndisse lautrikohad, mille korrastamine
võib osutuda vajalikuks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uue ehitise püstitamine, kusjuures
kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Uute ehitiste püstitamine on lubatud, sest piiranguvööndisse
jäävad õuealad ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused, kus üldjuhul loodusväärtusi
inventeeritud ei ole. Uute ehitiste püstitamise lubamisel lähtub kaitseala valitseja sellest, et see
ei kahjustataks oluliselt väärtuslikke kooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala tarbeks
vajalikke ehitisi (näiteks kariloomade varjualuseid) on vajaduse korral lubatud rajada ka
ehituskeeluvööndisse.
Piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul roo varumine külmumata pinnaselt,
kui roo varumise viis (nt käsitsi varumine), kasutatav tehnika (kerged masinad, laiad rehvid)
või kuiv pinnas võimaldab seda teha selliselt, et roo varumise käigus ei kahjustataks kaitseala
pinnast. Roo varumiseks loa andmisel tuleb arvestada ka lindude pesitsus- ja rändeperioode.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud turberaie ainult häil- ja aegjärkse
raiena kuni 2 ha suuruse langina, välja arvatud elupaigatüübile puiskarjamaad vastavates
puistutes. Aegjärkse raiega raiutakse metsa järkude kaupa, mistõttu toimuvad
keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole mõju niivõrd järsk ja tugev kui näiteks
33
lageraiel. Nii on liikidel rohkem aega muutustega kohaneda. Häilraied on väikese pindalaga ja
sarnasemad looduslikule häilule. Nii tagatakse paremini koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse
ära liiga kiired muutused piiranguvööndi metsade vanuselises struktuuris. Lage- ja veerraie ei
ole lubatud, kuna need ei ole looduspärased ja kahjustavad enam maastikuilmet, ei soodusta
bioloogilise mitmekesisuse säilimist ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Piirangute
peamiseks põhjuseks on see, et lageraiepõhise metsamajandusega kaasneb oluline mõju
elustikule. See on eeskätt põhjustatud lokaalsete elupaikade ja populatsioonide hävimisest ning
muutustest ökoloogilistes seostes. Taolisest metsamajandusest tingitud ühetaoline puistuareng
ning metsade homogeniseerumine ei taga pikas perspektiivis metsaliikide elujõulisust.
Inimtekkeliste tegurite (nt. lageraiete) puhul on iseloomulikuks servaefekti tõttu vähenenud
välisteguritest puutumata koosluste siseosa pindala. Mistõttu väheneb liikidele sobilike
elupaikade pindala mitte ainult raiete toimumise alal vaid ka sellega piirnevatel aladel. Kuna
lageraiel raiutakse lank lagedaks ühe raiekorraga, on sellest põhjustatud häiring suurem
võrreldes aegjärkse- või häilraiega. Ka kehtivas eeskirjas ei ole lageraie lubatud. Veerraie
suurendab samuti servaefekti ja tekitab loodusmaastikusse sobimatuid sirgeid koridore, mis
suurendaksid ka tormimurru ja -heite ohtu.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele
metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi
säilimiseks. Aegjärkse- ja häilraie langi suurusetele on seatud piirangud võrreldes
metsaseaduses lubatud suurima langi pindalaga, sest piiranguvööndi metsad on puhveralaks
sihtkaitsevööndis paiknevatele väärtuslikele metsadele, seega on nende metsade säilimine
oluline üleminekualana lagedate niiduelupaikade ning metsaelupaikade vahel, vähendades
kaitse-eesmärgiks olevatele (linnu)liikidele mõjuvat servaefekti. Sagedaseimad looduslikud
häiringud on esimese rinde puude väljalangemisel 25–50 m läbimõõduga häilude teke. Sarnase
mastaabiga ja looduslikku dünaamikat matkivate lankidena tehtud raie meenutab looduslikke
häiringuid rohkem kui metsaseadusega maksimaalselt lubatud suurusega uuendusraie langid
ning metsakoosluse kui terviku taastumine toimub kiiremini. Seega ei tohi langi pindala olla
suurem kui 2 ha, siis on häiringute mõju väiksem, samuti aitab selline langisuurus tagada
metsade loodusliku uuenemise, sest kõrval asuvate metsade mõju on veel küllalt suur. Liiga
suured langid killustavad kaitsealuste liikide elupaikade ümber olevaid metsakooslusi ja
puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Suuremate lankide puhul ei uuene lank
looduslikult nii efektiivselt, mistõttu peab taastamisse sekkuma inimene. See omakorda viib
paigast loodusliku tasakaalu.
Elupaigatüübile puiskarjamaad vastavates puistutes ei ole ka häil- ja aegjärkne raie lubatud,
kuna puiskarjamaadeks inventeeritud aladel on eesmärk need kujundada puiskarjamaaks
kujundussraie abil. Kujundusraiete kooskõlastamine kaitseala valitsejaga võimaldab seada
tingimusi kujundusraiete tegemiseks. Puiskarjamaadel kujundusraiete tegemisel tuleb arvestada
sellega, et alles jäetakse vanad (ka õõnsad ja kuivanud), erilise kujuga puud ning mõistlik on
alustada veel säilinud lagendike laiendamisest. Esimeses järjekorras tuleb eemaldada võsa ja
põõsarinne, seejärel valikuliselt puud. Puiskarjamaadele on omane puurinde tiheduse suur
varieeruvus ‒ see võib sarnaneda hõreda metsaga või koosneda vaid üksikutest puudetukkadest
ning vahelduda põõsastike ja avatud rohumaalaikudega. Puiskarjamaadel ei ole lubatud puude
istutamine, kuna nii ei säili puiskarjamaadele eriomane struktuur (eriliigilised ja erivanuselised
puud ja põõsad vahelduvad lagedate aladega, kus kasvab liigirikas niidutaimestik) ja sellega
ohustatakse kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi säilimist. Info, kus on inventeeritud
puiskarjamaad, on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Keskkonnaregistrisse kantud
inventuuriandmed on aluseks otsuse tegemisel. Maaomaniku kinnistul inventeeritud
elupaigatüübid on nähtavad ka metsaregistrist.
34
Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta (aegjärksel raiel viimase
raiejärgu tegemisel) jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud
püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse
tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga
puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu
põletamisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Ettekirjutus säilikpuude
kohta tagab kooslusesse suurediameetrilise surnud puidu ja suurte vanade elusate puude
tekkimise, mis on peamised struktuurielemendid, mille puudus on Eesti metsakooslustes kõige
suurem. Samuti tagab piisava arvu säilikpuude jätmine metsa varieeruvad valgustingimused,
mis soodustab erinevate nõudlustega kuivade metsade elustikurühmade parema raiejärgse
ellujäämuse ja metsa uuenemise.
Aegjärkseks- ja häilraieks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Nõusoleku andmisel võib
kaitseala valitseja seada tingimusi, mis aitavad täita kaitse-eesmärke. Näiteks võib seada
tingimusi raie viisile (aegjärkne- või häilraie) lähtudes konkreetse ala metsade iseloomust.
Tingimuste seadmisel arvestatakse, et parimal võimalikul viisil oleks tagatud bioloogiliselt
mitmekesise metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Ajalist
piirangut raietele on võimalik seada looduskaitseseaduse isendikaitse sätete alusel lähtudes
konkreetsel alal esinevate liikide nõudlusest. Raie vältimine lindude pesitsusperioodil peaks
tagama lindude pesitsusaegse häirimatuse. Kuna piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on elustiku
mitmekesisuse, maastikuilme, koosluse loodusliku tasakaalu, liigilise ja vanuselise
mitmekesisuse säilitamine, siis on kaitse-eesmärkide saavutamiseks äärmiselt vajalik kaitse-
eeskirjaga täpsustada raietingimusi, et võimaldada piiranguvööndis nii metsa majandamist kui
ka loodusväärtuste säilimist.
2.5.5.3. Keelatud tegevused
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine,
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja
väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
Nende tegevuste lubamine pole võimalik, ilma et kahjustataks kaitsealal asuvaid ja kaitse-
eesmärkides nimetatud elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohti. Uue
maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, kuna selle lubamine pole võimalik, ilma et
kahjustataks alal asuvaid loodusväärtusi (eelkõige märgalaelupaiku). Maavara kaevandamise
piirang on vajalik maastiku ilme ja koosluste säilitamiseks. Maavara kaevandamisega kaasneb
kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade hävitamine ja tegevus muudab oluliselt ala
veerežiimi, mistõttu ei saa seda kaitsealal lubada. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
rajamine on keelatud, kuna see vaesustab metsade looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet.
Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine kahjustab elupaigatüüpide soodsat seisundit
ning põhjustab muutusi koosluste liigilises koosseisus. Põllu- ja õuemaal piiranguid ei seata.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala
valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab (näiteks põua-
aasta). Külmumata pinnaselt puidu kokku- ja väljaveo lubamisel aitab selle eelnev kaitseala
valitsejaga kooskõlastamise nõue tagada, et ei seataks ohtu ala kaitse-eesmärkide saavutamist
(nt ei kahjustataks veoga kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe).
35
3. Menetluse kirjeldus
Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikul 18.01.2021
kuni 01.03.2021. Samal ajavahemikul toimus ka avalik väljapanek Keskkonnaameti Kuressaare
kontoris, Sandla kultuurimajas ja Saaremaa Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja menetlemise
algatamise kohta ilmus 13.01.2021. aastal ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Meie Maa
ning 12.01.2021. aastal Ametlikes Teadaannetes. Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda ka
Keskkonnaameti veebilehel. 05.04.2021. aastal toimus kaitse-eeskirja avalik arutelu
veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel, sest seoses COVID-19 viiruse levikuga ei olnud
võimalik koosolekuks kokku saada. Koosolekust võttis osa 7 inimest ja Keskkonnaameti
esindajatest võttis osa 12 inimest ehk kokku osales koosolekul 19 inimest. Lisaks 5. aprilli
koosolekule korraldas Keskkonnaamet huvigruppide soovil ka korduva avaliku arutelu
kokkusaamise teel. Korduv avalik arutelu toimus 12. augustil Sandla kultuurimajas ja sellest
võttis osa 27 inimest (neist 3 Keskkonnaameti esindajad).
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti 127
teadaolevale kinnisasja omanikule (sh Riigimetsa Majandamise Keskus, Maanteeamet,
Veeteede Amet ja Saaremaa Vallavalitsus) teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Teavitus saadeti ka Keskkonnainspektsioonile,
Maa-ametile, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks, Eesti Erametsaliidule, OÜ-le Roogkatus ja Sandla
Külade Seltsile. Lisaks saadeti teade kolmele huvilisele. Kirjas paluti teha
parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega
ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja muutmise
eelnõuga nõustumiseks. Nimetatud ajaks saabunud ettepanekutele ja vastuväidetele
Keskkonnaamet ka vastas ning need on kajastatud tabelis 1 ja tabelis 2.
Teisel avalikul arutelul esitati suuliselt sarnaseid ettepanekuid ja vastuväited nagu esimesel
arutelupäeval. Huvigruppide suurim murekoht on seotud sõidukiga sõitmisega, väljendatakse
soovi sõita aladel, mida Keskkonnaamet ei loe teeks või rajaks, sest need ei ole kantud
pidevjoonena või katkendjoonena põhikaardile.
36
Tabel 1. Maaomanike seisukohad vastuseks Keskkonnaameti 11.01.2021 väljasaadetud kirjadele (lühendid: LKA – looduskaitseala, HA – hoiuala,
SKV – sihtkaitsevöönd, PV – piiranguvöönd)
Maaomanik Arvamuse või ettepaneku kokkuvõte Keskkonnaameti seisukoht ja selgitused
Ansu 85801:004:0198 Esitati vastuväide: Kinnistu kogupindalaga 11 ha on praegu hoiuala all ning seal asuvad elupaigatüübid
1) Maaomanik keeldub kinnistu arvamisest Laidevahe LKA lood (*6280), vanad loodusmetsad (*9010), kadastikud (5130) ja rannaniidud
koosseisu. Viidatakse ekspertiisi lausetele, et Siiksaare- (*1630). Eelnõu järgi tsoneeritakse ala Põldealuse SKV-sse.
Oesaare hoiuala ja Laidevahe looduskaitseala liitmise
põhjendusena on välja toodud, et puudub erinevate 1) Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis annab hinnangu Laidevahe
kaitstavate alade olemasolu vajadus ja soov territooriumi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule, sealhulgas välispiirile ja
otstarbekamalt hallata. Tuuakse välja, et LKS ei näe ette tsoneeringule, samuti Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-
niisugusel põhjendusel ala kaitse alla võtmist ning et Oessaare loodusala piiride muutmise vajaduse kohta. Loodusobjekti kaitse
loodusobjekti kaitse alla võtmist reguleerib LKS § 7. alla võtmise otsuse põhjendused on esitatud eelnõu seletuskirjas. Laidevahe
2) Lisatakse, et hoiuala piires on samuti võimalik elupaikade looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas on esitatud loodusobjekti
ja kasvukohtade kaitseks hinnata kavandatavate tegevuste kaitse alla võtmise eeldused, mis on reguleeritud looduskaitseseaduse §-ga
mõju. 7. Lisaks on seletuskirjas põhjendused lubatud ja keelatud tegevuste kohta.
2) Hoiualad erinevad kaitsealadest selle poolest, et nende kaitsekord tuleneb
otse looduskaitseseadusest ja neile ei koostata eraldi alapõhist kaitse-
eeskirja. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide
seisundile hinnatakse igakordsel tegevuse kooskõlastamisel kaitseala
valitsejaga. Kahjuks ei võimalda hoiuala kaitsekord reguleerida kõiki
tegevusi, mis võivad avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele. Näiteks
ei võimalda hoiuala kaitsekord reguleerida selliseid tegevusi nagu kalapüük,
jahipidamine ja rahvaürituse korraldamine. Looduskaitseala kaitsekorraga
on võimalik reguleerida konkreetseid tegevusi, mis võivad avaldada
negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele, sh rahvaürituse korraldamist,
kalapüüki või linnujahti.
Lepiku 85801:004:0119 Esitati ettepanek: Kinnistu kogupindalaga 3,53 ha on praegu SKV-s. Eelnõuga on planeeritud
Korrigeerida kaitstava ala piiri ja arvata kaitse-eeskirja tsoneerida PV-sse.
alusel kaitstavast alast välja Lepiku maaüksus. Kaitse-eeskirja eelnõu järgi on Lepiku maaüksus tsoneeritud SKV-st PV-sse
Põhjendused: seal ei asu ohustatud ja haruldasi ehk kaitsekorda on plaanis leevendada. PV on mõeldud eelkõige
elupaigatüüpe ega kaitsealuseid liike; Lepiku on küla puhveralana kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel. Samuti on
keskuse osa, mistõttu ei tohiks seda erinevalt käsitleda; eelnõu järgi PV eesmärk ka maastikuilme säilimine. PV-s on keelatud need
kinnistul asub taristu elektripaigaldise ning tee ja varega; tegevused, mis võivad ohustada kaitseala loodusväärtusi, näiteks uute
kõlvikuline koosseis on haritav maa, rohumaa ja muu maaparandussüsteemide rajamine. PV-s on lubatud maa sihtotstarbeline
maa; kinnistu soetamise ajal oli kinnistul kehtiv kasutamine, kuid teatud piirangutega. PV-sse võivad kuuluda ka talud koos
hoonestusõigus ning ootus, et kinnistut on võimalik taristuga. PV-s on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ka uue ehitise
taashoonestada ajaloolise külakeskkonna taastamise püstitamine. Kui kinnistul paiknevad vanad taluasemed, siis
37
eesmärgil; kinnistu asub kaitseala piiril ning selle taashoonestamine on keskkonnaameti nõusolekul jätkuvalt võimalik. Alal
väljaarvamine ei lõhu kaitstava ala terviklikkust. on osaliselt inventeeritud poollooduslik kooslus 5130 kadastikud.
Ettepanekut ei võetud arvesse.
Pärdi-Juhani Esitati ettepanek: Laidevahe LKA on loodud 2002. aastal, sel ajal ei olnud aluskaardid ega
85801:004:0422 Korrigeerida kaitstava ala välispiiri. Maaomaniku piirikirjeldused nii täpsed, mistõttu piirikirjeldusele lisaks oli samal ajal
hinnangul ei ühti katastriüksuse piir piirikirjeldusega. oluline vaadata välispiiri ka kaitseala kaardil. Praegu kehtiva kaitse-eeskirja
Viia piir vastavusse piirikirjeldusega. piirikirjelduses on halvasti väljendatud Pärdi-Juhani maaüksuse põhjaosa
olemasolu kaitseala koosseisus. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja
muutmise üks eesmärke on ka välis- ja vööndipiiride korrigeerimine ja
piirikirjelduse täpsustamine. Kaitsealade piiri määramisel kasutatakse
selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, kraavid, jõed, metsasihid,
kiviaiad jms), samuti peavad olema piirid looduses täpselt tuvastatavad ning
kui see pole võimalik, siis kasutatakse ka katastripiire või mõttelisi sirgeid.
Sellel alal ei asu kaitse-eesmärgiks nimetatud loodusväärtusi, samuti ei
tohiks alal tehtavad tegevused oluliselt mõjutada kaitseala ega linnu- ja
loodusala loodusväärtusi ja kaitse-eesmärke ning piir on võimalik tõmmata
kiviaedade vahelt (nii, et tee jääb välja), mistõttu jäetakse 0,3 ha suurune ala
(0,04 ha-d jääb ka Nigula kinnistule), kuhu on märgitud kaks vana taluaset
välja, sealjuures hakkab kaitseala piir jooksma mööda kiviaeda
(läänepoolsed kiviaiad jäävad sisse), mis on samuti selgepiiriline objekt.
38
A. Mihkelson esitas Esitati vastuväited ja seisukohad: 1) Selgitati, et kuna kahe objekti liitmisel ei võeta kaitse alla uut ala, siis ei
maaomanike või nende 1) Laidevahe LKA laiendamine Siiksaare- Oessaare HA muutu Siiksaare-Oessaare hoiuala Laidevahe looduskaitseala koosseisu
esindajate vastuväited, mille asuva maa-ala arvelt riivab ebaproportsionaalselt arvamisega oluliselt maaomanike õigused. Kaitsekorra koostamisel on
allkirjastasid lisaks 17 maaomanike õigusi. lähtutud sellest, et kaitsekord oleks piisav väärtuste kaitseks, aga ei seaks
eraisikut. 2) Tuuakse välja, et seletuskirjast ei tule välja, millised ülearuseid piiranguid maaomanikele. Samuti on arvestatud sellega, et
konkreetsed asjaolud põhjendavad looduskaitseala kaitsekorra muutmisega kaasneksid maaomanikele õiglasemad
laiendamist hoiuala arvelt. kompensatsioonid. Ühtegi talu ei arvata rangema kaitse alla.
3) Tuuakse välja, et looduskaitseseadusest ja kaitsekorrast 2) Antakse selgitused.1 Täiendatakse seletuskirja hoiuala liitmise vajalikkusest
tulenevad piirangud (sh PV kaitsekord) on maaomanike Laidevahe LKA koosseisu.
suhtes olulisel määral piiravam kui HA kaitsekorrast 3) Selgitati, et HA piirangud ei pruugi olla kaitseala maaomanikele piiravamad
tulenevad piirangud. kui looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud. HA
4) Tuuakse välja, et rahvusvahelistest lepingutest ei tulene piirangud, mis tulenevad samuti looduskaitseseadusest, võivad olla väga
kohustust viia kaitsmine ellu konkreetses kaitstava ranged. Hoiualal § 32 lõige 2 ütleb, et hoiualal on keelatud nende elupaikade
loodusobjekti vormis. Lisatakse, et argument „sarnast ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
kaitsekorda nõudvate kõrvuti asetsevate alade kaitse ühe moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis
alana on otstarbekam ja õiguslikult selgem” on sisutühi, seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
põhjendades, et sisuliselt terve Saaremaa ida-lõunarannik Näiteks hoiuala osal, kus on inventeeritud metsa elupaigatüübid, kehtivad
on kaetud hoiualadega. Lisaks on kirjutatud, et sisuliselt SKV-le sarnased piirangud ka praegu (nt HA metsa
dokumentidest ei ole võimalik leida argumenteeritud elupaigatüüpides raiete keelamine või märgalade elupaigatüüpides
põhjendust, miks Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare kuivendamise keelamine), aga kompensatsioonid olid väiksemad. Seega
Oessaare hoiuala perioodil 2002–2021 ei vajanud sarnast tagab hoiuala liitmine kaitsealaga ja metsakoosluste arvamine SKV-sse
kaitsekorda ja menetleja hinnangul nüüd vajavad. hoiuala metsaomanikele ka õiglasemad toetused. Enamik HA alast
5) Tuuakse välja, et seletuskirjas peab olema selgelt tsoneeritakse PV-sse, mis on kaitseala kõige leebema kaitsekorraga ja
konkreetselt ja inventeerimistulemustega põhjendatud majanduslikult kasutatav ala.
LKA pindala suurendamine. 4) Selgitatakse, et HA kaitse-eesmärgid kattuvad Laidevahe LKA kaitse-
6) Märgitakse, et määruses ei ole esitatud põhjendusi eesmärkidega. Kaitseala külastajale on arusaadavam, kui ala reguleerib üks
looduskaitse laiendamise piiride kohta, viiteid tõenditele kaitsekord. Teisi hoiualasid ei liidetud LKA-ga seetõttu, et teistel aladel ei
linnuliikide olemasolule looduskaitsealaga liidetaval alal, ole nii sarnased kaitse-eesmärgid ning teised alad paiknevad eemal ja seal
puuduvad loodusväärtuste asukohta märkivad kaardid, pole samu negatiivseid mõjutegureid juba seetõttu, et eesmärgid erinevad.
kaitserežiimi valiku argumendid. Lähtuvalt eeltoodud aspektist, et HA kaitsekord ei ole linnualale sobiv, siis
on plaanis arvata hoiuala LKA koosseisu, kus kaitsekord tuleneb
looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast. Kaitse-eeskirjas on selgelt
väljendatud, mis on alal lubatud ja mis ei ole. HA kaitsekord arvestab
suuremas osas maaomanikust tulenevaid tegureid, mistõttu teised kaitseala
külastajad ei pea oma tegevuse puhul hoiuala teatist esitama ja seetõttu pole
nad teadlikud, et teevad kahju loodusele, kuid kaitse-eeskirjaga on võimalik
1
Selgitused sellele vastuväitele on sisult samasugused nagu Ansu 85801:004:0198 vastuväitele esitatud selgitused ja siin neid ei korrata.
39
negatiivseid tegurid reguleerida ja kirja panna selged piirangud, mis on
kaitseala külastajale arusaadavad. Kaitse-eeskirjas selgelt väljatoodud
regulatsioon tagab, et teadmatusest ei viida läbi looduskaitselisi rikkumisi.
Seoses seaduste muudatustega, uute teadmiste juurde tulekuga,
rahvusvahelistest lepingutest tulenevate regulatsioonide täitmisega ja
kaitseväärtuste muutumisega kaitsealadel on oluline kaitse-ja hoiualade
olukorda hinnata ja uuendada kaitsekorda, et see vastaks praegu kehtivale
õigusele. Kaitsealade ja hoiualade väärtuste kaitse tagamise ja sellega
seonduvalt kaitsekorra üle vaatamisega tegeletakse pidevalt, see on
aastatepikkune protsess, mis nõuab analüüsimist, uusi andmeid ja teadmisi.
5) Inventuuride tulemused on seletuskirjas kajastatud.
6) Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused toob välja seletuskiri.
Määruse seletuskirjas on välja toodud: 1) põhjendused kaitse alla võtmise
eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) põhjendused
loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) põhjendused
kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) põhjendused kaitstava
loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) põhjendused
kaitsekorra kohta; 6) kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas
menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja
menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos
põhjendustega.
Keskkonnaamet rõhutab, et tegemist on olemasolevate kaitstavate aladega,
mis on juba kaitse alla võetud seal asuvate loodusväärtuste kaitseks.
Seletuskirjas on kirjeldatud kogu ala kaitse-eesmärgid ning hinnatud on
nende jätkuva kaitse otstarbekust ja muudatuste vajadust. Nii hoiuala kui ka
looduskaitseala loodusväärtused on kantud keskkonnaregistrisse. Väärtuste
paiknemist ei esitata kaardi kujul, kuna looduskaitseseaduse § 53 lõige 1
kohaselt ei tohi I ja II kaitsekategooria liikide asukohti massiteabevahendites
avaldada. Samas on kõik teadaolevad III kategooria kaitsealused liikide
levikualad avalikud ja need on kajastatud Maa-ameti kaardirakendusel
„Looduskaitse, Natura 2000”, mis on kättesaadav sellelt lingilt:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse. Samuti ei panda
seletuskirjadele juurde kaarte väärtuste paiknemise kohta seetõttu, et info
väärtuste kohta muutub. Igal aastal inventeeritakse väärtusi juurde ja
loodusväärtuste kohta tehakse seiret. Inventuurid, seired ja uuringud on
määruse seletuskirjas välja toodud.
40
Tabel 2. Teiste menetlusosaliste seisukohad
Ettepaneku/arvamuse Arvamus/ettepanek Keskkonnaameti seisukoht ja selgitused
esitaja
Saaremaa Vallavalitsus 1) Seletuskirjas viidatakse metsaelupaigatüüpide pindalade 1) Märkusega nõus, viide muudeti.
kirjeldamisel aastaraamatule „Mets 2013”. 2) Täpsustati sõnastust.
Samateemaline kokkuvõte on leitav ka palju uuemast 3) Märkusega nõus ja eemaldati spetsialiseerumise andmed ebavajalikes
ajast, mis kannab pealkirja „Aastaraamat mets 2018”. kohtades.
Mõistlik on seletuskirjas kasutada kõige uuemaid 4) Täpsustati seletuskirja ja tuuakse välja, et langi suuruse piirang on
saadaolevaid andmeid. metsaeraldiste põhine, kus 2 ha suurune lank, ei tohi asuda kõrvuti asetsevatel
2) Seletuskirja linnudirektiivist tuleneva rahvusvahelise metsaeraldistel.
kohustuse lõik mainib Laidevahe looduskaitseala 5) Ka võimsamate elektrimootoritega saab liikuda üsna kiiresti, mis võib samuti
moodustamist. Käesoleva kaitse eeskirjaga linde häirida, mistõttu ei eristata mootori tüübi alusel veel liiklemist.
looduskaitseala ei moodustata, sest see on olemas alates Täiendati seletuskirja.
2002. aastast, sõnastust tuleks täpsustada. 6) See säte on vajalik, et kaitseala valitsejal oleks võimalik tulenevalt
3) Enamiku inventeerijate spetsialiseerumise kohta info konkreetsetest oludest hinnata, kas puidu kokku- ja väljavedu külmumata
puudub, tuleks kaaluda, kas mõne üksiku inventeerija pinnaselt on võimalik, ilma et kahjustataks kaitseala loodusväärtusi.
spetsialiseerumise rõhutamine on seletuskirjas
ilmtingimata vajalik.
4) Piiranguvööndis on lubatud häil- ja aegjärkne raie kuni
2 ha suuruse langina. Selgusetuks jääb, millise ruumilise
skaala kohta see piirang kehtib. Selguse mõttes tuleks ehk
täpsustada, kas langi suuruse piirang on näiteks
katastripõhine nii, et kahel kõrvuti asetseval kinnistul
võib mõlemal olla 2 ha suurune raielank.
5) Ettepanek lubada elektriliste mootoritega ujuvvahendi
kasutamine Oessaare ja Laidevahe SKV-s ning
Põldealuse ja Aenga lahes, kuna see ei lähe vastuollu
kaitse-eesmärgiga ega põhjusta mürahäiringut,
kütuselekkeid ega kallaste erosiooni, mida seletuskirjas
üldistatult paadimootoritele omistatakse.
6) Kaitse-eeskirja § 16 kohaselt on piiranguvööndis keelatud
puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu,
kui pinnas seda võimaldab. Kas näiteks suve teises
pooles, kui maapind on kuiv ja masinaid kannab, on igal
41
juhul vajalik küsida kaitseala valitsejalt nõusolek puidu
väljaveoks, mis ei tundu mõistlik.
Eraisik G. H. Esitati ettepanekud ja vastuväited: 1) Seni kehtiv Laidevahe LKA kaitse-eeskiri on koostatud 2002. aastal ehk
1) Seati kahtluse alla, et inimene häirib oma tegevusega enne looduskaitseseadust (LKS kinnitati 2004. aastal). Looduskaitseseadus
rohkem kaitseala kooslust kui loomad. Toodi välja, et näeb ette, et kõik vanad kaitse-eeskirjad tuleb uuendada ja koostada
piirangute leevendamine ei määra olulist rolli praegusele kehtivale õigusele vastav kaitse-eeskiri. Samuti pole otstarbekas
loodusväärtuste säilimisel. Esitatakse küsimus, kas seni kahe erineva kaitsekorra vajadus olukorras, kui kaitse-eesmärgid ühtivad ja
kehtiva kaitse-eeskirja ajal on mõned loodusväärtused kaitstavad alad asuvad samadel Natura 2000 aladel, milleks on Siiksaare-
hävinud või vähenenud. Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare loodusala, mistõttu
2) Ettepanek leevendada sõidukiga sõitmise keeldu, et saaks kaitstavad alad liidetakse üheks terviklikuks looduskaitsealaks. Kaitse-
minna randa ujuma või ajaloolistesse lautrikohtadesse. eeskirja uuendamisel vaadatakse üle kaitsekordade puudujäägid, et saaks
Tuuakse välja, et mootorpaat ei häiri olulisel määral linde, koostada parima uue kaitse-eeskirja. Näiteks on vastuolu hoiuala kaitsekorra
ja soovitakse alternatiivina kiiruspiirangut või ja hoiuala eesmärkide vahel. Hoiuala kaitsekorraga on lubatud linnujaht, aga
elektrimootori kasutamise aasta läbi lubamist. nii hoiuala kui ka linnuala eesmärkideks on linnud, mistõttu on kütitud linde,
3) Tehti ettepanek lubada aasta läbi harrastus- ja keda tegelikult on loodusdirektiivi järgi linnualadel keelatud küttida, ja
hobikalapüük. Põhjendati, et kalapüüki reguleerivad sellega on kahjustatud ka hoiuala kaitse-eesmärke. Uue kaitse-eeskirjaga
kalapüügiseadus ja kalapüügieeskiri. Tehti ettepanek saab tagada praeguses Siiksaare-Oessaare hoiuala alal linnujahi keelu.
lubada lihtkäsiõngepüük. Lisaks sellele saab hoiuala metsaomanikele tagada õiglasemad toetused, sest
ka praegu ei tohi hoiualal kaitse-eesmärgiks nimetatud metsaaladel raiuda,
mistõttu on metsad tsoneeritud Põldealuse sihtkaitsevööndisse, kus on
võrreldes hoiuala kaitsekorraga kaks korda suuremad toetused. Peale selle
kehtib SKV-s maamaksuvabastus. Lisaks on teadaolevalt häiritud
pesitsemise ajal linde kõige olulisemates lindude elupaikades, milleks on
Laidevahe ja Oessaare rannikulõukad koos laidudega.
2) Väljaspool selleks ettenähtud teid ei tohi sõita ka väljaspool kaitse- ja
hoiuala. Keskkonnaamet on tutvunud ajalooliste kaartidega, mille alusel on
tuvastanud, et Laidevahe looduskaitseala 14 maaüksusel olev tee, mis viib
lautrikohtadeni (kuid mitte ujumiskohani), on seal olemas olnud enne
kaitseala moodustamist (s.o 2002. aastast). Näiteks on Laidevahe
looduskaitseala 14 kinnistul olev tee märgitud juba 1886. aasta
kolmeverstasele kaardile. Tee on märgitud olemasolevana ka kehtival Maa-
ameti põhikaardil. Seega on kaitseala tähenduses tegemist olemasoleva
teega, mis aga ei välista, et kaitse-eeskirjaga ei võiks seada piiranguid alal
mootorsõidukitega sõitmisele, kui see on tulenevalt loodusväärtuste
esinemisest ja säilitamisest vajalik. Keskkonnaamet on teel liikumist
piiranud, sest tee oli nii halvas seisus, mistõttu sõideti väljaspool teed,
millega kahjustati suures ulatuses rannaniidu elupaigatüüpi. Kavas on lubada
väljaspool teid sõitmist vaid kaitseala valitseja nõusolekul paadi
42
veeskamiseks, et tagada kaluritele juurdepääs lautrikohtadele. Kuna
kalapüük lindudele tundlikul ajal ei ole pesitsuspiirkonnas lubatud, on ka
paadi veeskamine põhjendatud vaid väljaspool pesitsusaega. Mootorpaadiga
sõitev inimene, kes viibib lindude pesitsusajal lindude pesitsusterritooriumil,
on lindude jaoks häiriv faktor. Tänapäeva mootoritega saab sõita väga
kiiresti, kiiruspiirangust kinnipidamist ei jõua järelevalve osakond
igapäevaselt kontrollida ja seda on raske tõestada, samuti ei ole mõistlik teha
vahet mootoritüüpidel, sest see nõuab samuti kontrolli ja inimesed on
võltsimises väga leidlikud. Laidevahe oli ka piirkond, kus juhtus 2020. aastal
senisest enam mootorsõidukiga liikumise piirangu rikkumisi.
Lähistel on ujumiskohti, kus vahetult ujumiskohani viib avalik tee nagu
Kukessaare sadam, samuti ei jää mootorsõidukiga kaugele ka Turja sadama
ujumiskoht ega Sutu supelrand. Sandla ehk Patisilla ujumiskohani, mis jääb
Laidevahe looduskaitsealale, on võimalik minna jalgsi liikudes (Leetsaare
teest on vahemaa u 700 m kaugusel) ning sellisel juhul on mõju
elupaigatüüpidele ja kaitsealustele liikidele minimaalne.
3) Kavandatud piiranguvööndis ehk leebema kaitsekorraga alal jätkub
kalapüük samamoodi nagu praeguseski hoiuala osas. Kaitsealaga liitmisel
seal lisatingimusi kalapüügile ei seata, järgida tuleb ainult kalapüügi
eeskirja. Praegu kehtiva LKA puudujäägiks on lindude vähene kaitse neile
tundlikul ajal kõige olulisemates pesitsus- ja elupaikades, milleks on laiud ja
rannikulõukad, nende kaldad ja neid ümbritsevad niidud. Siinjuures tuleb
meelde tuletada, et kaitsealad ongi rajatud paikadesse, kus liikide arv on
ümbritsevast alast palju suurem ning kaitsealal olles tuleb arvestada nende
liikidega. Ka looduskaitseseadusega on looduslike lindude tahtlik häirimine
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal keelatud. Ettepanekut lubada
lihtkäsiõnge ja käsiõngega püük, võtab Keskkonnaamet arvesse.
Eraisik A. M. Esitati küsimused: 1) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ja kohas, mis on
1) Kas ja kuhu on plaan rajada telkimis- ja lõkkekohad? kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Uusi
Kas eeskiri piirab ka maaomaniku õigust oma maal telkimis- ja lõkkekohti saab rajada keskkonnameti kooskõlastuse alusel, kui
telkida ja lõket teha? asukoht loodusväärtusi arvestades selleks sobib. Üldiselt planeeritakse
2) Millised on kaitsealal teed ja millised rajad? telkimis- ja lõkkekohad kaitsekorralduskava koostamisel.
3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sõidukiga sõitmine Kaitsekorralduskava koostamisel kaasame samuti huvigruppe, kes saavad
lubatud väljaspool teid kalapüügiks vajaliku veesõiduki esitada kaitsekorralduskavale oma ettepanekuid, sh ettepanekuid
veekoguni viimisel. Milline näeb välja protseduur külastusobjektide rajamise kohta.
kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks? Milliste 2) Üldjuhul lähtutakse põhikaardist, kuhu teed on kantud pidevjoonena ja rajad
tingimuste alusel kaitseala valitseja otsustab sellise katkendjoonena. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste,
nõusoleku andmise üle? sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Teede
43
4) Eeskiri näeb ette vajalikud tegevused. Kas nende all mõistetakse ka ajalooliselt väljakujunenud ja kasutuses olevaid teid, kui
tegemine on maaomanikule kohustuslik või on need nende kasutamine on võimalik pinnast kahjustamata.
vabatahtlikud? 3) Kavas on lubada väljaspool teid sõitmist kaitseala valitseja nõusolekul paadi
5) Kuidas takistab lautri või paadisilla olemasolu eelnõus veeskamiseks, et tagada kaluritele juurdepääs lautrikohtadele. Kuna
toodud kaitse-eesmärkide saavutamist? kalapüük lindudele tundlikul ajal ei ole pesitsuspiirkonnas lubatud, on ka
6) Milleks on vaja roo varumiseks kaitseala valitseja luba, paadi veeskamine põhjendatud vaid väljaspool pesitsusaega. Loa
kui tegevus on lubatud ja vajalik? väljastamiseks tuleb kirjutada kiri Keskkonnaametie-posti aadressile
7) Millal ja kes on Põessaares teinud teadusuuringuid
[email protected], loa andmisel analüüsitakse, kas väljaspool teed
looduskeskkonna, taimede ja loomade liigirikkuse sõitmine võib kahjustada ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, kui
hindamiseks? väärtusi ei kahjustata, siis väljastatakse luba.
4) Poollooduslike koosluste hooldamine on maaomanikule vabatahtlik tegevus.
Kuna selliste pärandkoosluste hooldamine on väärtuste säilimiseks vajalik
tegevus, siis peab Keskkonnaameti maahoolduse büroo läbirääkimisi
maaomanikega selleks, et kooslused võimaluse korral hooldusse võtta. Kui
maaomanik ei ole nõus oma maal poollooduslikke kooslusi hooldama või
neid ka sel eesmärgil välja rentima, siis selleks ei kohustata.
5) Kui lautrit või paadisilda tahetakse teha elupaigatüüpide alale või
kaitsealuste liikide elupaikadesse, siis kaitse-eesmärgid võivad saada
kahjustada. Lautri või paadisilla rajamisega kaasneb üldjuhul pinnase
muutmine, samuti eeldab nende rajamine juurdepääsuteed. Samas on
võimalik kaaluda lautrikoha või paadisilla rajamise lubamist kohta, kus see
on loodusväärtustega kooskõlas.
6) Roo niitmine on vajalik kohtades, mis on määratud poollooduslikeks
kooslusteks, ka poollooduslike koosluste hooldamisel seab Keskkonnaamet
tingimusi, et loodusväärtused ei saaks kahjustada, näiteks peab ka
pärandkoosluste hooldamine toimuma pärast lindude pesitsusperioodi ja
sealjuures on hulk teisi nõudeid, mida on vaja järgida, et eesmärgid saaksid
täidetud. Roo varumiseks võib olla huvi ka muudel eesmärkidel
(ehitusmaterjali varumine) ja see ei täida sama eesmärki nagu
pärandkoosluste hooldamine, kuid ka selle juures on oluline, et see tegevus
toimuks loodusväärtusi arvestavalt.
7) Tervel kaitstaval alal on eri ajal teinud elupaigatüüpide inventuure ja
kaardistanud liike nii Keskkonnaameti kui ka teiste keskkonnaasutuste ja
ülikoolide spetsialistid. Põessaares on tegemist suuremas osas
pärandkooslustega ja nende seisundit käivad hindamas eelkõige
maahoolduse büroo spetsialistid.
Eraisik A. P. Esitati vastuväited: 1) Täiendati seletuskirja.
44
1) Palutakse täiendada adru varumise lubade väljastamise 2) Hoiuala tsoneeritakse suuremas osas piiranguvööndisse, mis on kaitseala
korda. leebema kaitsekorraga ja majanduslikult kasutatav ala. Sihtkaitsevööndisse,
2) Kuidas piiranguid kompenseeritakse? mis on rangema kaitsekorraga ala, arvatakse hoiuala metsad (eelnõu järgi
3) Tuuakse välja, et planeeritavad looduskaitselised tsoneeritud Põldealuse sihtkaitsevööndisse), see muudatus tagab hoiuala
piirangud hakkavad avaldama mõju piirkonna metsaomanikele ka õiglasemad toetused, mis on võrreldes praeguse hoiuala
toimivusele ja arengule, seejuures mainitakse, et selle kaitsekorraga seatust kaks korda suuremad. Sihtkaitsevööndis kehtib ka
mõju analüüsi ei ole tehtud, ja tehakse ettepanek täielik maamaksuvabastus. Hoiuala osal, mis tsoneeritakse
sõltumatul komisjonil uurida Laidevahe LKA piiranguvööndisse, jääb maamaksumäär samaks ehk maamaksu tuleb
laiendamisega kaasnevat mõju. maksta 50% ulatuses.
3) Keskkonnaamet on analüüsinud ala kaitse-eesmärke ja kaitse
korraldamiseks vajalikke meetmeid lähtuvalt looduskaitseseadusest. Enne
määruse kinnitamist analüüsivad ministeeriumid, kas määruse sisu on neile
vastuvõetav ja mõjuga arvestatakse. Seletuskirjas peatükis 5 on käsitletud ka
mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldustele.
Kuna uut ala kaitse alla ei võeta, ei kaasne nendele valdkondadele olulist
mõju.
45
Eraisik A. L. Esitati parandusettepanekud: 1) Rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritust saab sihtkaitsevööndis korraldada
1) Sihtkaitsevööndis ei tohiks lubada 50 osalejaga ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Kui Keskkonnaametile laekub taotlus
rahvaürituse korraldamist kaitseala valitseja nõusolekul. rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks, siis lähtuvalt ürituse
Põhjendate, et see häirib elustikku ja seab ohtu kaitstavad asukohast ja ajast analüüsitakse, kas üritus võib kahjustada loodusväärtusi.
loodusväärtused. Keskkonnaamet ei kooskõlasta tegevusi, kui see võib (tõenäoline, mitte
2) Laidevahe sihtkaitsevööndis lubada harrastuskalapüük hüpoteetiline kahtlus) kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi
alates 1. maist kuni 31. märtsini. Tuua välja, et kalapüük saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Üldist keeldu ei rakendata,
toimub aerupaadiga ja kahlamispükstega. kuna näiteks talvisel perioodil ei pruugi see piirang olla põhjendatud.
3) Eelnõusse võiks panna täpsed kuupäevad, millal on 2) Pikem kalapüügipiirang on pandud lindude kaitseks neile kõige
lubatud üksikisikul adru varuda oma tarbeks, st aiamaale väärtuslikumal alal, milleks on rannikulõukad ja seal asuvad laiud. Kala võib
varumiseks. sihtkaitsevööndis püüda alates juunikuust ehk siis, kui enamik linde on
jõudnud munad ära haududa. Pesitsusajal on laidude linnustik häirimise
suhtes väga tundlik. Inimpelglikud linnud tõusevad pesalt lendu juba siis, kui
häirija on kaugel. Kui linnud pesalt ära hirmutatakse, võivad munad jahtuda
või päikese käes üle kuumeneda. Kaitseta jäänud pesi võivad rüüstata
väikekiskjad või varesed. Piiramise põhjendused on esitatud ka seletuskirja
eelnõus.
3) Kaitse-eeskirja ei ole roo ja adru varumisele kuupäev kirja pandud, kuna see
otsus on jäetud igakordse kooskõlastuse andmise puhul eraldi otsustamiseks.
Lähtuvalt asukohast ja ilmastikutingimustest võib olla vajalik kehtestada
erinevad ajalised piirangud. Kui eeskirjas fikseeritakse see kuupäev väga
jäigalt, siis võib see kuupäev mõnel aastal või piirkonnas olla kas liiga range
või liiga leebe.
Connecto Eesti AS Ettepanek: Antakse selgitused.2
Eelnõusse saaks sisse kohalikke huvitavad punktid, nagu
ajaloolisele ujumiskohale juurdepääsu tagamine
mootorsõidukiga.
Sandla Külade Selts Esitati ettepanekud: Vastused ettepanekutele:
1) Telkimisalade ja lõkke tegemise kohtade paika 1) Pannakse paika kaitsekorralduskava koostamise käigus.
panemisele. 2) Siiksaare-Oessaare hoiualal, mis on kavandatud PV-sse, jätkub kalapüük
2) Kalapüügile piiranguid mitte seada. samamoodi nagu praeguses hoiuala osas ehk seal kaitsealaga liitumisel
3) Lubada Laidevahel sõitmine elektrimootoriga paatidel. lisatingimusi kalapüügile ei seata ja järgida tuleb ainult kalapüügi eeskirja.
2
Selgitused sellele ettepanekule on sisult samasugused nagu G. H. ettepanekule ja siin neid ei korrata.
46
4) Tagada mootorsõidukitega ligipääs Patissilla 3) Antakse selgitused3
ujumiskohta, Sääretuka tuletorn, Ogaliku ja Tõlluste 4) Antakse selgitused4
sääre lautrikohtadesse ning Enima jõe äärde. 5) Kaitseala oluliseks kaitse-eesmärgiks on tagada lisaks pesitsevatele lindudele
5) Laiendada alal jahipidamisõigust 01.10–31.03. soodsad puhkamis- ja toitumistingimused ka rändel peatuvatele
6) Jätta HA territooriumilt välja Kukessaare Puhkeala linnukogumitele. Sügisränne lõpeb tavaliselt novembris, oktoober on rände
katastriüksus (59201:004:0608). kõrgaeg, mistõttu on eelnõuga lisatud jahipidamispiirang 31. märtsist
Esitati vastuväited: 1. novembrini (linnujaht on keelatud aasta läbi).
1) Laiendatakse LKA piire, millega piiratakse asjatult 6) Puhkeala katastriüksus pindalaga 4,13 ha on oluline osa kaitseala tervikust,
kogukonna liikmete liikumis- ja tegevusvabadust. seal paiknevad väga hea esinduslikkusega kadastikud ja ranniku ääres
2) Lisatakse, et argument „sarnast kaitsekorda nõudvate paiknevad hooldamise all olevad rannaniidud, mis pakuvad lindudele
kõrvuti asetsevate alade kaitse ühe alana on otstarbekam pesitsuspaiku.
ja õiguslikult selgem” on sisutühi, põhjendades, et
sisuliselt terve Saaremaa lõuna- ja kagurannik on kaetud Vastused vastuväidetele:
hoiualadega. 1) Selgitati, et kaitseala laiendamisel ei võeta kaitse alla uut ala, need alad on
juba praegu kaitse all ja nendel aladel kehtivad ka praegu piirangud. Nii
praegustes piirides Laidevahe looduskaitseala kui ka Siiksaare-Oessaare
hoiuala kuuluvad sama loodusala (Siiksaare-Oessaare loodusala) ja linnuala
(Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala) koosseisu ja nendel aladel on samad
eesmärgid, kuid siseriiklikult on need praegu kaitse all kahe eri objektina,
mille kaitsekorras on puudusi. Kuna kahe objekti liitmisel ei võeta kaitse alla
uut ala, siis ei muutu Siiksaare-Oessaare hoiuala Laidevahe looduskaitseala
koosseisu arvamisega oluliselt maaomanike õigused. Ühtegi talu ei arvata
rangema kaitse alla. Seega saavad inimesed toimetada oma taluõuel ning niita
ja karjatada oma heina- ja karjamaadel samamoodi nagu praegu. Samuti
võivad inimesed ka edaspidi liikuda mere ääres, liikumine on ajaliselt piiratud
mereäärsetest aladest ainult Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi
laidudel ja sedagi ainult siis, kui on lindude pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise aeg. Samuti on jätkuvalt võimalik alal püüda kala,
arvestades kalapüügi eeskirja ning mõningaid tingimusi püügi aja ja
vahendite osas, mis on vajalikud nii linnustiku kui ka kalade kaitseks.
Ehitamiseks ja metsa raieks tuleb ka praegu kehtiva kaitsekorra alusel luba
taotleda ning elupaikadele ehitamine ja nendes metsa raiumine ei ole ka
praegu lubatud.
2) Antakse selgitus.5
3
Selgitused sellele ettepanekule on sisult samasugused nagu Saaremaa Vallavalitsuse ettepanekule ja siin neid ei korrata.
4
Selgitused sellele ettepanekule on sisult samasugused nagu G. H. ettepanekule ja siin neid ei korrata.
5
Selgitused sellele vastuväitele on sisult samasugused nagu A. M. vastuväitele ja siin neid ei korrata.
47
MTÜ Eesti Metsa Abiks Esitatakse ettepanekud 1) Arvestati liike, mis on kaitsealused ja ohustatud. Ei nõustu lisama kaitse-
1) Täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja. Põhjenduses eesmärgiks III kategooria liigi hinku (Cobitis taenia). Riikliku punase
tuuakse välja, et paremat kaitset on võimalik korraldada nimestiku järgi on liik soodsas seisundis, laia levikuga ja stabiilse
ainult siis, kui Natura elupaigad ja liigid on kaitse- arvukusega. Nõus, et kaitse-eesmärgiks nimetatud liikidele saab tagada
eeskirjaga määratud kaitse-eesmärkideks. Lisades tõhusama kaitse. Nõus ettepanekuga seada elupaigatüüp lubjarikkad
loodusväärtuse kaitse-eesmärgiks, on võimalik paremini madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), mis on esindatud 1,4 ha ja hinnatud
hinnata kaitse tõhusust. Ettepanek lisada kaitseala kaitse- B-esinduslikkusega, Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks ning
eesmärkideks loodusdirektiivi elupaigatüübid täiendada sellest lähtuvalt eelnõud. Ei nõustu ettepanekuga lisada kaitse-
püsitaimestuga kivirannad (1220) ja lubjarikkad eesmärgiks elupaigatüüp püsitaimestuga kivirannad (1220). See elupaigatüüp
madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), lisaks on esindatud 1,3 ha ulatuses, kuid suurem osa sellest ei ole enam loodusliku
II kategooria liigid tõmmukajakas, jumalakäpp, tõmmu ilmega, sest hoiuala külastajad on selle kuni tipuni mootorsõidukitega sisse
käpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, kärbesõis, kõrge sõitnud ja moodustunud on tihke tee, mistõttu on tegemist valdavalt
kannike, soohiilakas ja vahelmine näkirohi ning taimestumata maaninaga, mis on 1220 mõistes madala esinduslikkusega.
III kategooria liigid suurkoovitaja, täpikhuik, hänilane ja 2) SKV-st PV-sse tsoneeriti peamiselt poollooduslikud kooslused. Kõik
hink. nimetatud poollooduslikud kooslused väljatoodud kohtades ja suuruses on
2) Mitte muuta kaitsekorda sihtkaitsevööndist kaitstud ka PV kaitsekorraga, sest PV-s lubatakse tegevusi, kui tegevus ei
piiranguvööndiks aladel, kus asuvad kõrged kahjusta looduskaitselisi eesmärke. Samuti on PV-s keelatud uue
loodusväärtused. maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute
3) Ettepanek muuta kõrgete loodusväärtustega alade, mis on kujundamine ja energiapuistute ning biotsiidi taimekaitsevahendi ja väetise
praegu hoiualal/piiranguvööndis, kaitse (vastavalt kasutamine. Kõik väärtuslikud metsaelupaigad on tsoneeritud SKV-sse.
ettepaneku nimekirjale) sihtkaitsevööndisse. 3) Eesmärk on tagada piisav kaitsekord kaitseväärtuste soodsa seisundi
4) Eelnõu kavand on vastuolus ekspertiisiga. saavutamiseks. Hoiuala metsad on kõik arvatud sihtkaitsevööndisse, hoiuala
5) Korrigeerida Laidevahe LKA piire, et haarata 9070 poollooduslikud kooslused on tsoneeritud piiranguvööndisse. Praegusesse
elupaigatüüp ja kaardil välja toodud liivatülli, punajalg- piiranguvööndisse jäävad samuti peamiselt poollooduslikud kooslused ja
tildri ja vööt-põõsalinnu elupaigad kaitseala koosseisu. väärtuslikud metsakooslused on kõik sihtkaitsevööndis. Kaitse-eesmärgiks
nimetatud elupaigatüüpe ei tohi ka piiranguvööndis kahjustada, sest
piiranguvööndis lubatakse tegevusi, kui tegevus ei kahjusta looduskaitselisi
eesmärke. Poollooduslike koosluste hooldamine toimub ka piiranguvööndis.
4) Ekspertiis on hinnangut andev dokument. Kaitsekorra kavandamisel võetakse
arvesse lisaks ekspertiisile inventuuride andmed, seired, uuringud, ekspertide
ja spetsialistide teadmised ning ministeeriumi arvamused, pärast seda
jõutakse eelnõu kavandini. Selle pika protsessi jooksul saabuvad uued
andmed ja teadmised, mida tuleb arvesse võtta, mistõttu ongi võimalik teatud
vastuolu ekspertiisi tulemustega.
5) Puiskarjamaade osakaal on ka praegu Siiksaare-Oessaare loodusalal väga
suur, mistõttu pole vajadust uut eramaad kaitse alla võtta. Väikesed
piirimuudatused linnustiku seisukohalt on ebaolulised.
48
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmisi EL õigusakte:
1. Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1
ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma
panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil
loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse
5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 388 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud
Siiksaare-Oessaare loodusala ja linnualaks lisa 1 punkti 1 alapunktiga 50 Siiksaare-Oessaare
lahtede linnuala, mis hõlmavad Laidevahe looduskaitseala. Seetõttu tuleb Laidevahe
looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Siiksaare-Oessaare loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. detsembri 2008. a otsusega 2009/94/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
teine ajakohastatud loetelu (tehtud teatavaks numbri K(2008) 8046 all, ELT L 43, 13/02/2009,
lk 245–392). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja
Euroopa Komisjoni 16. veebruari 2022. a rakendusotsusega (EU) 2022/232, millega võeti vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
viieteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2022) 855 all, OJ L 39,
21.2.2022, lk 368-619).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele
nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.
Laidevahe looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas
nimetatud liigi kaitse.
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek eemaldada Siiksaare-
Oessaare loodusala kaitse-eesmärkide hulgast elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050)
ning lisada kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid niiskuselembesed kõrgrohustud (6430),
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010*), lammi-
lodumetsad (91E0*) ja lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning taimeliigid
emaputk (Angelica palustris), jumalakäpp (Orchis mascula), kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), kärbesõis (Ophrys insectifera), soohiilakas (Liparis loeselii), vahelmine näkirohi
(Najas marina subsp. intermedia), tõmmu käpp (Orchis ustulata), valge tolmpea
49
(Cephalanthera longifolia) ja kõrge kannike (Viola elatior). Lisaks tehakse ettepanek
eemaldada Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala kaitse-eesmärkide hulgast kormoran
(Phalacrocorax carbo) ja roherähn (Picus viridis) ning lisada kaitse-eesmärkide hulka
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), laululuik (Cygnus cygnus), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), tõmmukajakas (Larus fuscus),
suurkoovitaja (Numenius arquata), täpikhuik (Porzana porzana), hänilane (Motacilla flava) ja
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Pärast Laidevahe looduskaitseala laiendamist Siiksaare-
Oessaare hoiuala, väärtusliku mereala ja elupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) võrra
laiendatakse ja korrigeeritakse ka Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” linnu- ja loodusalade
nimekirjas Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare loodusala piire.
Loodusala ja linnuala osakaal suureneb Ado (katastritunnus 59201:004:0132) ja Kuressaare
metskond 782 (katastritunnus 59201:001:0706) maaüksusel, kus asub elupaigatüüp soostuvad-
ja soolehtmetsad (9080*). Loodusala ja linnuala osakaal väheneb Ilo (katastritunnus
59201:004:0373), Niidu (katastritunnus 59201:004:0086) ja Pärdi-Juhani (katastritunnus
85801:004:0422) maaüksusel.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilimisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
Laidevahe looduskaitsealal asuvate liikide ranniku-, niidu, soo- ja metsakoosluste kaitset.
Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle
rakendamine tagab nende säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava
Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja
taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab
liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala on juba riikliku kaitse all, mistõttu
määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldustele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse
kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle
käigus on võimalik esitada vastuväiteid, et määruse jõustumine takistab kehtivate planeeringute
teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks
eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule omavalitsusele
maamaksutulude mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
50
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Varem hoiuala koosseisu kuulunud alast arvati
sihtkaitsevööndisse ligikaudu 117,4 ha, millelt edaspidi maamaksu ei maksta (varem hoiualal
maksti maamaksu 50% maamaksumäärast). Endise Laidevahe looduskaitseala
piiranguvööndist tsoneeriti sihtkaitsevööndisse 42,6 ha, milles edaspidi maamaksu ei maksta.
Endise Laidevahe sihtkaitsevööndist tsoneeriti piiranguvööndisse 162,4 ha, milles edaspidi
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Lisaks arvati kaitseala piiri korrigeerimise ja
elupaigatüüpide ülevaatamise tulemusel kaitstavast alast välja 7,5 ha maad ning uut maismaad,
mis ei olnud enne kaitse all, lisandus 9,5 ha. Määruse jõustumisel laekub maamaksu Saaremaa
vallale ligikaudu 40 eurot rohkem (2020. aasta seisuga), see muutus on tingitud sellest, et
sihtkaitsevööndist arvatakse piiranguvööndisse 162,4 ha suurune ala, samuti vähenes kaitseala
pindala enne kaitse all olnud maa võrra 7,5 ha.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Arvestades asjaolu, et ala on juba valdavalt kaitse all nii hoiualana kui ka
Laidevahe looduskaitsealana, on eramaade riigile omandamise kohustus juba suures ulatuses
olemas ning riigi omandamise kohustus suures ulatuses ei muutu. Eelnõukohase kaitse-eeskirja
alusel hõlmatakse hoiuala arvelt sihtkaitsevööndisse (87,4 ha) kaitse-eesmärgiks olevate
metsaelupaigatüüpidega kaetud alad, mistõttu on nende osas eramaade riigile omandamise
kohustus juba olemas. Piiranguvööndi arvelt arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt
ligikaudu 11,7 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaid. Maa-ameti tehingute andmebaasi
alusel toimus Pihtla ja Valjala vallas 2016. aastal ligikaudu 1295 ha maatulundusmaaga 194
tehingut kogusummas 2 765 728 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 2136 eurot ning
täiendavalt sihtkaitsevööndisse arvatava u 11,7 ha maatulundusmaa sihtotstarbega riigile
ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 24 778 eurot.
Kaitsealale jääb hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ligikaudu 900 ha,
millest osa lisandub varasema hoiuala arvelt, seni kaitseta poollooduslikke kooslusi alaga ei
liideta. Seega riigile toetuste maksmise osas lisakohustusi ei teki.
Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura 2000 metsa toetust. Seoses Natura metsatoetuse
maksmisega riigil kulud suurenevad, kuna osa varem hoiualal ja piiranguvööndis olnud alast
tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse eramaadel olevat
toetuskõlblikku metsaala täiendavalt u 35,6 ha. Natura metsa toetust makstakse Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.
Toetuse määr Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsamaa kohta on 110 eurot
aastas. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse täiendavalt 23,7 ha riigimetsamaad. Varem kaitseta
olnud maa arvelt lisandub sihtkaitsevööndisse u 9,5 ha metsamaad, millest eramaad on 5,5 ha.
Piiranguvööndisse tsoneeritakse metsaala u 92,1 ha, millest eramaadel olevat toetuskõlblikku
metsaala on u 46 ha varasema u 61 ha asemele. Seega tsoneeritakse piiranguvööndist u 15 ha
toetuskõlblikku metsaala sihtkaitsevööndisse. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis
asuva ühe hektari metsamaa kohta on 60 eurot aastas.
Laidevahe looduskaitseala moodustamisega tsoneeritakse varem kaitse all mitte olevat
riigimetsa täiendavalt sihtkaitsevööndisse u 4 ha, lisandunud mets on arvel vääriselupaigana.
Endisest sihtkaitsevööndist tsoneeritakse piiranguvööndisse u 2,3 ha. Lähtudes sellest, et ka
piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on
majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa
51
lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel
ligikaudu 100 euroni hektari kohta aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse
ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute
muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 10 eurot aastas.
Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud
metsateatistest realiseerimata ka muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu
olukord jne).
Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade
metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle
järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha
aastas. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga võrdsustakse ka hoiualale jäävad kaitse-eesmärgiks
olevad natura metsaelupaigatüübid ja selles osas saamata jäävat puidutulu juurde ei teki, sest
neid ei saa juba praegu majandada. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa
piiranguvööndist 15 ha, hoiualalt 18 ha ja seni kaitseta erametsa 5,5 ha sihtkaitsevööndisse.
Seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 2783 eurot aastas.
SMI 2020 aruande järgi on keskmine metsa tagavara Saare maakonnas 203 tm/ha. Eesti Metsa-
ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa-
ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav
lisandväärtus 193,3 eurot. Sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool).
Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli
kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse
tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal u 30%, riigimaal
RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi
muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis
hinnanguliselt u 400 tuhat eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata u 808
tuhande euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit
(metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas u viie tuhande
euro ulatuses ning lisandväärtus u kümme tuhat eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 1%
jääb riigil saamata tulusid u 1,3 miljonit eurot ja kogulisandväärtust loomata u 2,7 miljoni euro
väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult
väheneb, võib see mõjutada kuni u 0,3 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse
eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt
kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses
(takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
52
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
53
Vabariigi Valitsuse määrus
„Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri”
Lisa
LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA
LEPPEMÄRGID
katastripiir
külapiir
vallapiir
maakonnapiir
kaitseala välispiir
Liivi lahe piiranguvöönd
Turja piiranguvöönd
Põldealuse piiranguvöönd
Rannaküla piiranguvöönd
Siiksaare piiranguvöönd
Rukla sihtkaitsevöönd
Sandla-Silma sihtkaitsevöönd
Laidevahe sihtkaitsevöönd
Põldealuse sihtkaitsevöönd
Oessaare sihtkaitsevöönd
0 1 000 Mõõtkava 1 : 14 000
m Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2020
Aluskaart: ETAK, 2019. a versioon
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1440 - Vabariigi Valitsuse määruse „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ecafc719-a9f2-4442-bea3-6aad7afa199f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ecafc719-a9f2-4442-bea3-6aad7afa199f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main