Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord

Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium 24.11.2022 nr 1-6/2661-1 Keskkonnaministeerium Siseministri määruse "Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) siseministri määruse „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu (1 lehel); 2) siseministri määruse „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri (6 lehel). Arvamuse andmiseks: Häirekeskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Elisa Eesti AS Tele2 Eesti AS Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Telia Eesti AS Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Helen Ojamaa- Muru helen.ojamaa- [email protected] 2 (2)  EELNÕU 15.11.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022 nr Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 105 1 lõike 6 alusel. § 1. Ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamine (1) Ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulud hüvitatakse Häirekeskuse ja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja (edaspidi sideettevõtja) vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppe kohaselt kord kalendrikuus, lähtudes edastatud sõnumite arvust ja kokkulepitud sõnumi hinnast. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hõlmavad sidevõrgu sõnumikeskuses, tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatud riist- ja tarkvara kasutamise kulusid. (3) Rändlusteenusega seotud kulude hüvitamisel lähtutakse Häirekeskuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppes kindlaks määratud rändlusteenuse keskmistatud hinnast. (4) Käesolevas määruses nimetatud kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelar ve st Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub .. … 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Siseministri määruse „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale (edaspidi sideettevõtja), mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohualapõhise kiire ohuteavituse (edaspidi ohuteavitus) edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord. Euroopa Liidu õiguse kohaselt kasutavad liikmesriigid ohuteavituse edastamiseks üldsuse hoiatamise süsteemi1 . Eestis valdkonda reguleeriva elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga2 (edaspidi ESS-i eelnõu) elektroonilise side seadusesse (edaspidi ESS) lisatavas §-s 1051 on täpsustatud, et üldsusele antavaid hoiatusi edastavad numbripõ hise isikutevahelise mobiilside teenuse pakkujad mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlustee nuse kasutajale ohuteavituse süsteemi kaudu. Sideettevõtjad edastavad ohuteavituse lühisõnumiga ehk SMS-iga. Ohuteavituse süsteemi tervikliku kasutamise ja toimepidevuse tagamiseks on riik võtnud kohustuse hüvitada seonduvad kulud, mis hõlmavad ohuteavituse lühisõ numi edastamisest sideettevõtjale tekkinud kulusid (edaspidi ohuteavituse edastamise kulud). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas ([email protected], tel 5908 1929), Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (helen.ojamaa- [email protected]) ning Häirekeskuse õigusvaldkonna juht Hedi Arukase ([email protected], tel 5884 6299). Koostamisse kaasati Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning sideettevõtjate esindajad. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ESS-i eelnõuga, millega reguleeritakse ohuteavituse edastamist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses reguleeritakse ohuteavituse edastamise kulude hüvitamise põhimõtteid ja teises nähakse ette eelnõu jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise põhimõtted. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214, artikkel 110. 2 659 SE. 1 Eelnõu § 1 lõikega 1 nähakse ette, et ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulud hüvitatakse Häirekeskuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppe kohaselt. Kokkuleppes määratakse kindlaks Häirekeskuse ja sideettevõtja kohustused ja õigused, sealhulgas lühisõnumi hind, lühisõnumi edastamise minimaalne kiirus ja ohuteavituse prioriteetsus. Kuivõrd side valdkonnas on tavapärane arveldada kalendrikuu kaupa ja seda tehakse sarnaselt ka rändlusteenuse puhul, on mõistlik ka ohuteavituse edastamise kulusid hüvitada kalendrikuu kaupa. Seega tasub Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks saadetud lühisõnumite eest sideettevõtjale kord kalendrikuus, lähtudes lühisõnumite arvust. Ohuteavituse lühisõnumi edastamiseks kasutab sideettevõtja erinevaid võrgukompone nte. Ohuteavituse lühiõnumeid saadetakse sarnaselt teiste lühisõnumitega, eeskätt mass- sõnumitega, näiteks pakiautomaatide teavitussõnumitega. Selleks, et saata ohuteavituse edastamiseks lühisõnum, ei kasutata sideettevõtja, vaid riigi hallatavat ohuteavituse süsteemi. Seetõttu lähtutakse ohuteavituse edastamise kulude hüvitamisel lühisõnumipõhisest hinnast sarnaselt teiste mass-sõnumitega. Erinevalt erakliendile teenuse osutamisest ei hüvita riik sideettevõtjale ühe osana tema kasumit. Samuti ei lisandu hüvitatavale summale käibemaksu, kuna maksustamise kontekstis ei osutata teenust. Sideettevõtjad kontrollivad perioodiliselt, et ohuteavituse edastamiseks ei saadetaks lühisõnumit masinatevahelise side teenust kasutavatele (M2M) numbritele, näiteks SIM- kaardiga tõkkepuud ja uksed. Lühiõnumi saatmise kehtivusaja määrab Häirekeskus. Kui tellija määratud lühisõnumi kehtivusaeg on ületatud, lõpetab sideettevõtja selleks hetkeks kohale toimetamata lühisõnumite saatmise. Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab Häirekeskus ESS-i eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõike 5 kohaselt sideettevõtjale ohuteavituse viivita mata muul viisil. Töökorralduse lepivad Häirekeskus ja sideettevõtja kokku kulude hüvita mise kokkuleppes. Ohuteavituse lühisõnumi tähemärkide kogus ja teksti sisu mõjutavad, mitmeks lühisõnumiks võib üks ohuteavitus sideettevõtja võrgus jaguneda. Lühisõnumi koostamisel lähtutakse reeglist, et ühe lühisõnumi pikkus on 160 tähemärki. Selle ületamise korral käsitatakse ohuteavitust mobiilinumbrile edastamisel olenevalt tähemärkide arvust kahe või enama lühisõnumina. Kui kasutatakse erisümboleid, näiteks õ-tähte ja teisi ladina tähestiku erimärke, või vene keelt, saadetakse lühisõnum unicode-kodeeringuga ning sellisel juhul on ühe lühisõnumi maksimaalne pikkus 70 tähemärki. Eelnõu § 1 lõigetega 2 ja 3 tuuakse välja kulud, mis sideettevõtjale hüvitatakse. Lõike 2 kohaselt hüvitatakse sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kulud, mis hõlmavad sidevõrgu sõnumikeskuses, tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatud riist- ja tarkvara kasutamise kulusid. Tehniliselt läbib sideettevõtja saadetav lühisõnum erinevaid võrgukomponente, mis on eelkõige sidevõrgu sõnumikeskus, tuumikvõrk ja juurdepääsuvõrk. Kõigi võrgukomponentide ülalpidamiseks on vajalik riist- ja tarkvara ning nende haldamise ja hooldamisega kaasneb sideettevõtjale püsikulu. Liitumislepingu alusel kliendile teenuse osutamisel väljendub see terviklikult kliendilt küsitavas tasus. Arvestada tuleb, et sideettevõtjal ei pruugi tavapärases äripraktikas olla vaja tagada mass-sõnumite saatmist lühikese aja vältel niivõrd suures mahus, nagu see on vajalik ohuteavituse edastamiseks. Rändlusteenuse puhul arvestatakse kahe lahendusega. Neist tavapärasem on, et lühisõ num saadetakse välisoperaatori Eestis viibivale kliendile. Teine lahendus on, et lühisõ num saadetakse Eesti operaatori välismaal viibivale kliendile. Mõlema lahenduse puhul lähtutakse 2 ohuteavituse edastamise kulude hüvitamisel Häirekeskuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppes kindlaks määratud rändlusteenuse keskmistatud hinnast. Eelnõu § 1 lõikega 4 sätestatakse, et ohuteavituse edastamise kulud hüvitatakse sideettevõtja le riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Ohuteavituse teenuse omanik on Siseministeeriumi valitsemisala asutus Häirekeskus. ESS-i eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõike 1 kohaselt võib ohuteavituse edastamise otsustada sündmuse iseloomust lähtudes eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või valitsusasutus või kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal lisaks eelnimetatutele peaminister. Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel võib ohuteavituse saata ka hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse läbiviimise l. Kuivõrd enamiku prognoositavatest ohuteavitustest saadavad tulevikus välja Siseministeer iumi valitsemisala asutused, on ökonoomsem hüvitada ohuteavituse edastamisega seotud kulud Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Häirekeskus sõlmib kulude hüvita mise kokkuleppe sideettevõtjaga ja vajalik summa kantakse Häirekeskuse eelarvesse. Eelnõu §-ga 2 määratakse eelnõu jõustumise aeg. Eelnõu jõustumine on seotud ESS-i eelnõus sätestatud tähtajaga, mille kohaselt on ESS-i eelnõu kavandatud jõustuma 30. päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu jõustub samal kuupäeval. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus: ohuteavituse edastamisega seotud kulud hüvitatakse Häirekeskuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppe kohaselt Eelnõuga nähakse ette ohuteavituse edastamisega seotud lühisõnumi saatmise kulude hüvitamine sideettevõtjale. Ohuteavituse teenuse kasutuselevõtt tervikuna avaldab nii sotsiaalset mõju kui ka mõju riigi julgeolekule. Eelnõu reguleerimisese on siiski kitsam: ohuteavituse edastamise kulude hüvitamine sideettevõtjale. Seetõttu on analüüsitud konkreetse muudatuse mõju, mitte ohuteavituse teenuse osutamise mõju tervikuna. Mõju majandusele (ettevõtjate tegevus) Mõju sihtrühm Sideettevõtjad. Muudatusega avaldub otsene majanduslik mõju sideettevõtjatele. Asjaomaseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Need sideettevõtjad katavad peaaegu kogu Eestis osutatava mobiiltelefonitee nuse mahu. Kuigi selliseid sideettevõtjaid on vaid kolm, on muudatuse sihtrühm siiski suur. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt hüvitatakse ohuteavituse edastamise kulud sideettevõtjatele riigieelarve st. Seega ei panda sideettevõtjatele kohustust kanda ohuteavituse edastamise kulusid, vaid need kannab riik. Samuti puudub eelnõul mõju sideettevõtjate konkurentsile, kuivõrd kohustus lasub võrdselt neil kõigil. Ohuteavituse edastamise kulude hüvitamisel lähtutakse sideettevõtja le tekkinud kuludest. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Ohuteavituse edastamise 3 sagedus on prognoosimatu, kuna vajadus ohuteavitus edastada on juhuslik ja harv. Ebasoovitavat mõju muudatusega eelduslikult ei kaasne. Kalendrikuu kaupa ohuteavituse edastamise kulude hüvitamine on sideettevõtjate jaoks automaatne ega suurenda halduskoormust. Ohuteavituse edastamise korral antakse lühisõnumile sõnumikeskuses kõigi teiste lühisõnumite ees eelisjärjekord ehk prioriteetsus. Seetõttu võib teiste lühisõnumite saatmine viibida. Arvestades asjaolu, et üldjuhul saadetakse lühisõnum geograafiliselt piiritletud konkreetses ohualas alla 100 000 inimesele korraga kolme sideettevõtja vahendusel, saadetakse selline hulk lühisõnumeid eeldatavalt vähem kui kahe minuti jooksul. Näiteks, kui 500 000 inimes e le ohuteavituse edastamiseks kulub eeldatavalt kümme minutit, ei avalda viivitus teiste lühisõnumite saatmisele ning seeläbi sideettevõtja pakutavale sõnumiteenusele ja äritegevus e le tervikuna ebasoovitavat mõju. Ohuteavitustega samal ajal muude lühisõnumite saatmine viibib peamiselt ohuga samal alal ja eeldusel, et ohuteavituste maht on suurusjärgus, mis omakorda põhjustab viivituse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus mõjutab kõiki suuremaid Eestis tegutseva id sideettevõtjaid. Ohuteavituse edastamise kulude hüvitamiseks on neil vaja sõlmida Häirekeskusega kokkulepe, kuid eelduslikult ei kaasne sellega suurt halduskoormust. Seega, kokkuvõttes on avalduv mõju siiski väheoluline. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Häirekeskus. Muudatus puudutab otseselt teenistujaid, kes tegelevad raamatupidamise ja lepingute sõlmimisega. Eelduslikult puudutab see kokku 3–4 inimest. Sihtrühm on võrreldes ametnike ja avaliku sektori töötajate koguarvuga väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Häirekeskus on ohuteavituse teenuse osutaja ning kulude hüvitamise kokkulepe sõlmitakse Häirekeskuse ja sideettevõtja vahel. Vajalik rahastus selleks planeeritakse Siseministeer iumi valitsemisala eelarvesse. Sideettevõtjad edastavad arved Häirekeskusele läbi e-arve keskkonna ja sellest ei teki olulist halduskoormuse kasvu. Siseministeerium kannab ohuteavituse edastamise kulude hüvitamiseks vajaliku rahastuse Häirekeskuse eelarvesse omavahel kokku lepitud sagedusega. Kriisiolukorras ohuteavituse edastamise kulude hüvitamiseks esitab Siseministeerium vajaduse korral taotluse Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuna Häirekeskuse arveldamine sideettevõtjatega on plaanitud sagedusega kord kuus. Ebasoovitavat mõju muudatuse ga teadaolevalt ei kaasne. Mõju sihtrühm II Häirekeskuselt ohuteavituse teenuse tellinud asutused (edaspidi teenuse tellija). Muudatus puudutab vähesel määral neid ametnikke või töötajaid, kes on seotud ohuteavituse teenuse tellimisega. Võrreldes kehtiva õigusega jääb ESS-i eelnõu kohaselt suuresti samaks nende isikute ja asutuste ring, kellel on õigus otsustada ohuteavituse edastamine. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus. Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit, aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi, nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Kaitseministeeriumi ettepanekul 4 antakse ESS-i eelnõuga õigus otsustada ohuteavituse edastamine kõrgendatud kaitsevalmid use, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ka peaministrile. Kirjeldatud isikute ja asutuste ring ei ole lõplik ning kujuneb õigusaktidega isikutele ja asutustele pandud teavituskohus tuse täitmise vajaduse järgi. Teenuse tellijate arv võib ka aja jooksul muutuda. Kokkuvõttes mõjutab muudatus võrreldes ametnike ja avaliku sektori töötajate koguarvuga väikest hulka inimesi. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuivõrd muudatus ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi teenuse tellijate töökorralduses. Teenuse tellijatele ohuteavituse edastamise kulud mõju ei avalda, sest need hüvitatakse olenemata tellijast Siseministeer ium i valitsemisala eelarve kaudu ja sõltumata tellija eelarvest. Kuigi teenuse tellijal ei ole vaja planeerida selle jaoks eraldi eelarvet, on siiski vaja ohuteavituse teenuse osutamiseks sõlmida Häirekeskusega kulude hüvitamise kokkulepe. Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda sisulist mõju ohuteavituse teenuse osutamisele. Küll aga on sel positiivne mõju seeläbi, et ohuteavituse edastamise kulude hüvitamisele luuakse selged alused. Kokkuvõttes on muudatusel nii Häirekeskuse kui ka teenuse tellijate töökorraldusele väheoluline mõju. Mõju riigi sisejulgeolekule Eelnõu mõjutab positiivselt, kuigi kaudselt riigi sise- ja üldist julgeolekut, kuivõrd ohuteavituse edastamise kulude hüvitamise kohustusega võtab riik oma kontrollida asjaolu, et ohuteavituse edastamine ei jääks sideettevõtja finantsvõimekuse taha. See omakorda mõjutab turvalisust ja tagab avalikkusele suurema kindlustunde nii rahuajal kui ka kriisi korral, sest kriisioluko rra puhuks on riik võtnud meetmeid tagada kiire ohuteavitus. Kuivõrd mõju avaldub kaudselt, ei ole seda siin täpsemalt analüüsitud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Ohuteavituse edastamise kulude hüvitamiseks on Häirekeskusel vaja sõlmida kulude hüvitamise kokkulepped sideettevõtjatega Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Siseministeeriumi eelarves on ohuteavituse edastamise kuludeks planeeritud alates 2023. aastast 94 000 eurot aastas. Raha kantakse nimetatud kulude tekkimisel Häirekeskuse eelarvesse, et Häirekeskus saaks kulude hüvitamise kokkuleppe alusel need sideettevõtja le hüvitada. Kuna kriisiolukorda ei ole võimalik ennustada, ei ole ohuteavituse edastamise kulusid samuti võimalik piisava täpsusega eelarvesse planeerida. Seetõttu taotleb Siseministeer ium nende hüvitamiseks lisarahastust Vabariigi Valitsuse reservist, kui on toimunud sündmus, kus ohuteavituste edastamise vajadus ületab prognoositavat eelarvet. Muudatusega ei kaasne rahalist tulu. Positiivne mõju avaldub seeläbi, et teenuse tellija ei pea ohuteavituse edastamise kulusid oma eelarvesse planeerima, mis vähendab halduskoormust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub .. … 2023. aastal, millal jõustub selle aluseks olev ESS-i eelnõu. 5 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumite le ning arvamuse avaldamiseks Häirekeskusele, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioo ni Liidule, sideettevõtjatele Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-1431 - Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/118433cb-b4d7-4f72-8363-f971de35e265 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/118433cb-b4d7-4f72-8363-f971de35e265?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main