Kiri

Kooskõlastamiseks: 24.11.2022 nr 8-1/22/5060 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Head koostööpartnerid ja haridusvaldkonna esindusorganisatsioonide liikmed Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmise eelnõu. Eelnõuga soovime astuda sammu põhikooli lõpueksamite hindamise arendamisel, mille üle on toimunud meie ühised arutelud. Saavutasime 21.02.2022 toimunud kohtumisel üksmeele protsendipunktidega hindamise küsimuses. Käesoleva eelnõuga toomegi lõputunnistusele eksamitulemused protsendipunktides. Muudatuse kohaselt lisatakse põhikooli lõpueksami hindele tulemus ka protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Protsentide kasutuselevõtt on nihe suurema informatiivsuse suunas, mis võimaldab õpilasel saada täpsemat informatsiooni oma (õpi)tulemuste kohta, et teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane. Näiteks hinde „3/rahuldav“ kõrval on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74%, mis on soorituse taseme kohta informatiivsem. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vmt planeerimiseks juba õpilaste kooli vastuvõtmise faasis. Ühtlasi kinnitame, et jätkame dialoogi erinevate valdkonna partneritega välishindamise teemal, võttes aluseks uusimad teaduslikud seisukohad. See saab olema lähtekoht tulevasteks diskussioonideks ja õppimist toetavate hindamislahenduste arendamiseks. Käesoleva eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Logopeedide Ühing, MTÜ Eesti Keelepööre, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Matemaatikaselts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts Indrek Kilk 735 0144 [email protected] 2 (2)  Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Pille Kõiv (tel 735 0118; [email protected]) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleval juhul muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid”. Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõike 1 kohaselt on õpitulemuste välishindamise eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Muudatuse kohaselt lisatakse põhikooli lõpueksami hindega hindamisele tulemus ka protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Protsentide kasutuselevõtt on positiivne nihe suurema informatiivsuse suunas, mis võimaldab õpilasel saada täpsema informatsiooni oma (õpi)tulemuste kohta, et teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane. Näiteks hinde „3/rahuldav“ kõrval on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74%, mis on tunduvalt informatiivsem. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vmt planeerimiseks juba õpilaste kooli vastuvõtmise faasis. Selleks on muudetakse määruse § 11 lõike 4 punkti 13 sõnastust, lisades põhikooli lõpueksamitega seoses, et lisaks lõpueksami ainetele ja hinnetele (numbrite ja sõnadega esitatud) lisatakse hinnetelehele ka eksamitulemus protsendina maksimaalsest tulemusest. Lisaks sellele täiendatakse muudetava määruse § 11 lõiget 4 uue punktiga 131, milles sätestatakse gümnaasiumi koolieksamitega seonduv, mis varasemalt oli samuti esitatud muudetavas punktis 13 - gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”. Kuna gümnaasiumi koolieksamitega seoses muudatust ei tehtud, siis ei saanud vastav regulatsioon enam jääda senisesse punkti 13. Haridus- ja Teadusministeerium on eelnevalt pidanud ühiskonnas diskussiooni ka alaliselt põhikooli lõpueksamite hindega hindamise asendamiseks lahendusega, kus tulemus esitatakse üksnes protsendina maksimaalsest tulemusest ja eksamil saadud tulemusest ei sõltu põhikooli lõpetamine, mis tagab paremini eksamitulemuste läbipaistvuse, tõlgendamise selguse ja kasutusväärtuse, kuid see lahendus ei ole leidnud kõikide asjaosaliste heakskiitu ning seetõttu ei ole vastavat muudatus tehtud. Seetõttu soovitakse käesolevas eelnõus esitatud lahendusega tekitada olukord, kus eksamitulemus esitatakse küll hindena, aga selle kõrval ka protsendina eksamitöö maksimaalsest tulemusest. Jätkame dialoogi erinevate valdkonna partneritega põhikooli lõpetamistingimuste ja välishindamise teemal, võttes aluseks uusimad teaduslikud seisukohad, sh et pingeline testimise olukord ei paranda õpilase sooritust ja (edasiõppimise) motivatsiooni, mõjub negatiivselt õppimisega seotud hoiakutele ning kõrge ärevus eksamisituatsioonis moonutab tegelikke õpitulemusi. Õppimise tulemuslikkusele aitavad kaasa kogu õppeprotsessi vältel pingutust nõudvad õpiülesanded ning õppeprotsessi lõimitud testimised, mis võimaldavad saada tagasisidet oma hetketeadmiste ja arenguvajaduste kohta, mitte aga harvad ja kõrge panusega testimised. See peab olema lähtekoht tulevaste diskussioonide jätkamiseks ja õppimist toetavate hindamislahenduste leidmiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muutmise järgselt märgitakse põhikooli lõpueksami tulemus lõputunnistuse hinnetelehele lisaks hindele ka protsendina maksimaalsest tulemusest. Seeläbi on tagatud riiklik tagasiside õpitulemuste kohta põhikooli lõpus, mis võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõikega 1 seatud eesmärgi täitmist - õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside andmine riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis, täitmist. Seega on kõik eelmises lauses nimetatud sihtrühmast tehtavast muudatusest mõjutatud. Muudatuse mõju nimetatud sihtrühmadele on positiivne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, mittetulundusühingule Eesti Keelepööre, Eesti Klassiõpetajate Liidule, Eesti Matemaatikaseltsile, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile. Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister  EELNÕU 03.11.2022 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkti 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) põhikooli lõpueksamite ained ja hinded numbrite ja sõnadega ning tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;“; 2) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;“. Kaja Kallas peaminister Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1437 - Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5ca35880-5d2b-4ab8-91dc-8818aff22dd9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5ca35880-5d2b-4ab8-91dc-8818aff22dd9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main