MTÜ EESTI OLÜMPIAKOMITEE HALDUSJÄRELEVALVE KOKKUVÕTTE AKT

MTÜ EESTI OLÜMPIAKOMITEE 22.11.2022 nr 1-17.1/42 HALDUSJÄRELEVALVE KOKKUVÕTTE AKT 1. Järelevalve teostamise kirjeldus Spordiseaduse § 9 lõigete 2² ja 3 ning sõlmitud MTÜ Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) vahel 13.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1-8/203-1 punkti 2.4.2 ja perioodil 2019–2021 sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingute punktide 3.3–3.6 alusel viisime läbi haldusjärelevalve EOK tegevuse seaduslikkuse üle. Lisaks hindasime riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamist perioodil 01.01.2019 – 30.06.2022. Haldusjärelevalve ja riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise hindamise eest vastutav isik on KuM-i siseauditi osakonna juhataja Krista Nelson. Läbiviimises osalesid personali- ja õigusosakonna jurist Nora Viira ja spordiosakonna nõunik Jarko Koort. Toimingud viidi läbi perioodil juuni – september 2022, arvestades suvist puhkuste perioodi. Perioodil oktoober kuni kokkuvõtte kinnitamiseni toimus projektis toodud faktide ülevaatamine ja kommenteerimine. EOK kommentaarid on lisatud muutmata kujul. EOKs on vastutavaks isikuks president Urmas Sõõrumaa ja peasekretär-tegevjuht Siim Sukles. Järelevalve prioriteedid olid: 1) saada ülevaade EOK tegevuse üldisest toimimisest, finantstulemustest ning reguleerivatest sisekordadest ning nende vastavusest kehtivatele õigusaktidele; 2) hinnata, kas spordialaliidu toetused on määratud vastavalt kultuuriministri 21.12.2012. a määrusele nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuste taotlemise, taotlejate hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord” (edaspidi kultuuriministri määrus nr 12); 3) hinnata, kas eraldatud riigieelarvelist tegevustoetust (igapäevaseks majandustegevuseks, koondiste toetamiseks) on kasutatud vastavalt lepingule, õiguspäraselt ja otstarbekalt. Piirang: haldusjärelevalve käigus ei hinnatud tiitlivõistluste spordipreemiate eraldamist ja hasartmängumaksuseaduse alusel eraldatud toetusi alaliitudele. Peamised õigusaktid ja lepingud, millele vastavust hindasime olid:  Spordiseadus (edaspidi SpS) ja kultuuriministri määrus nr 12;  haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) ja asjakohased seotud õigusaktid;  avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), riigihangete seadus (edaspidi RHS) ja korruptsioonivastane seadus (edaspidi KVS);  KuM-i ja EOK vahelised riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingud aastatel 2019– 2022. Järelevalve teostamisel kasutati järgmiseid meetodeid:  analüüsisime ja hindasime asutuse sisemisi kordasid ja praktikaid (finantsjuhtimine, dokumendihaldus, asjade/teenuste sisseostmine);  kontrollisime riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamist ning esitatud aruandluse õigsust, testisime valikuliselt riigihangete ja väikeostude läbiviimist ja praktika vastavust õigusaktidele;  kontrollisime pisteliselt halduslepingu alusel väljamakstavate toetuste (spordialaliitude tegevustoetus, noortesport ja spordikohtunike tegevuse arendamise toetus; saavutusspordi toetus) menetlemise vastavust nõuetele;  kontrollisime valikuliselt EOK töötajate kõrvaltegevusi äriregistrist leitava teabe põhjal;  viisime läbi täpsustavad intervjuud vastutavate töötajatega – alaliitude koordinaatori, peasekretäri ja pearaamatupidajaga. 2. Ülevaade MTÜst Eesti Olümpiakomitee Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Riik on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. EOK on üks peamisi katusorganisatsioone spordi valdkonnas. EOK on mittetulundusühing, avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev keskne mitteriiklik spordiorganisatsioon, kes ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid. EOK tegeleb tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega, väärtustades ausa mängu reegleid. Samuti vastutab EOK Eesti koondise lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. Tegemist on iseseisva isikuga, mis tegutseb mittetulundusühistute seaduse ja teiste õigusaktide ning põhikirja alusel. KuM-il on seoses EOK tegevusega õigus:  teostada kontrolli tegevustoetuse lepingu alusel eraldatud toetuste kasutamise üle (tegevustoetuse lepingu punktid 3.3, 3.5 ja 3.6);  SpS § 9 lõike 2(2) alusel teostada haldusjärelevalvet EOK üle spordialaliitudele toetuse määramisel ja sellega seonduvate toimingute läbiviimisel;  ministri otsusega nimetada nõukogu liige EOKga ühiselt asutatud nõukogudesse SA-s Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ja Spordikoolituse ja -Teabe SA-s;  EOK ettepanekul osaleda spordialaliidu toetuste ja stipendiumite jaotamise komisjonide töös. EOK vara ja vahendid moodustuvad füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest ja toetustest; riigi ja kohalike omavalitsuste toetustest; fondide ja sihtkapitalide toetustest. EOK-l on mitme- tasandiline juhtimisstruktuur, esindaja on president, tegevjuhiks on peasekretär. 2021. a oli EOK liikmeskonnas 107 juriidilist isikut ja 16 füüsilist isikut. 107 juriidilisest isikust on 69 spordialaliidud, 19 spordiühendused ja 19 piirkondlikud liidud. EOK-s töötab seisuga 30.06.2022 üheksa inimest. KuM ei ole varasemalt haldusjärelevalvet ega tegevustoetuse kasutamise hindamist EOKs läbi viinud. 2 (16) Tabel 1 Ülevaade tuludest/kuludest Allikas: EOK majandusaasta aruanded, 2022 sisaldab eraldatud toetusi, väljavõtted raamatupidamisest Tabel 2 Ülevaade halduslepingu alusel jaotavatest toetustest: Allikas: Perioodil 2019-2022 KuM ja EOK vahel sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuste lepingud Sisemised korrad ja juhised:  Raamatupidamise sise-eeskiri koos lisadega, kinnitatud 2011. 3 (16)  3. Kokkuvõte Haldusülesande täitmisel ja riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamisel tuvastati olulisi puudusi. Eksisteerib risk, et riigieelarvelisi vahendeid ei kasutata õiguspäraselt. Mittevastavusi tuvastati haldusmenetluse ja riigihangete seaduse ning kultuuriministri 21.12.2012. a määruse nr 12 järgimisel. EOK nõustus tuvastatud puudustega ja võtab soovitused arvesse. Kommentaarid on muutmata kujul lisatud järelevalve kokkuvõttele. Hea praktika Spordialaliitude tegevustoetuse, noortespordi- ja spordikohtunike toetuse taotluste sisulisel hindamisel rikkumisi ja mittevastavusi ei tuvastatud. Taotluste hindamisel lähtuti kultuuriministri 21.12.2012. a määruse nr 12 lisas sätestatud hindamiskriteeriumitest. Valikuline küsitlus taotlejatega viitas, et üldiselt ollakse rahul EOK toetuste menetlemise keskkonnaga spordiregistris. 1) Taotluste sisuline hindamine Saavutusspordi toetuse eraldamisel ei selgu hindamiskriteeriumite rakendamine. Hindamisprotokollides puuduvad põhjendused, viited määruse ja selle lisa vastavatele punktidele. Hindamiskomisjoni protokollis oli toodud tabel taotlejatest, kellele eraldati saavutussporditoetust, kuid puudusid põhjendused, kuidas jõuti sellise otseseni, rakendades määruses toodud 4 hindamiskriteeriumi. 2) Toetuse otsus, teatavaks tegemine EOK-l puudub kõikide toetuste eraldamisel haldusmenetluse seaduse §-dele 54-57 sätestatud nõuetele vastav toetuse eraldamise otsus ehk haldusakt (õiguslik alus, otsus ja selle põhjendused, toetuse väljamaksmise ja aruande esitamise kuupäevad, vaidlustamisviide). Hindamiskomisjoni otsus ei ole otsus kultuuriministri määruse nr 12 § 14 lõike 2 mõistes, sest kultuuriministri määruse nr 12 § 14 lõike 1 alusel teeb komisjon EOK-le ettepaneku toetuse saajate ja summade kohta. 3) Riigihangete seaduse järgimine EOK on avaliku sektori hankija, kes ei ole läbiviinud hankeid. Puudub ka riigihangete kord ja hankeplaan. 2020 ja 2021. a kokku on EOK riigihanke seaduse piirmäära ületades ostnud asju/teenuseid kokku üle 230 tuh euro ulatuses. 4) Korruptsioonivastase seaduse järgimine EOK töökorraldus võimaldab peasekretäril kinnitada iseendaga seotud tehingud, mis on vastuolus korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1. 5) Taotlusvoorude ettevalmistus sh avaldamine EOK ei ole taotluse ja aruande vorme kinnitanud ega avaldanud määrusega nõutud informatsiooni veebilehel. Riigieelarveliste vahendite jagamise komisjonil puudub määruses nõutud töökord sh juhised sh komisjoni liikmete taandamise korraldus huvide konflikti korral. 6) Taotluste nõuetele vastavuse hindamine Protokollis ja/või otsuses puudub viide, kas taotlused on kultuuriministri määruse nr 12 §-is 10 sätestatud nõuetele vastavad või mitte. 7) Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamine EOKl kui spordiorganisatsioonil puudub spordiseaduse § 9 lg 1 ja 2 vastav arengukava; Puuduvad korrad sh limiidid töötajatega seonduvate kulutuste hüvitamisel ja/või tööandja ressursside kasutamiseks. 4 (16)  4. Haldusjärelevalve tulemused 4.1.Halduslepingu alusel jaotatava toetuse eraldamise vastavus KuM ja EOK sõlmisid 13.12.2018 halduslepingu nr 1-8/203-1 (edaspidi haldusleping), millega volitati EOK-d määrama spordialaliidule sporditoetusi. Sporditoetused alaliitudele jagunevad neljaks:  spordialaliitude tegevustoetus;  saavutusspordi toetus;  noortespordi toetus;  spordikohtunike toetus. Vt täpsemalt eelarve rahaline jaotus tabel 2, lk 3 Järelevalve käigus kontrolliti valikuliselt halduslepingu alusel väljamakstavate toetuste menetlemise vastavust nõuetele. Selleks tutvuti taotlusvooru avamise ettevalmistavate tegevustega, taotlusvooru koordinaatori e-kirjadega alaliitudele, infoga EOK dokumendihaldussüsteemis ja kodulehel, testiti spordiregistris toetuste jagamise vastavust nõuetele. Esitatud märkused kehtivad kõikidele toetuse liikidele. Taotlusvoorude ettevalmistus sh avaldamine, komisjoni töökorraldus Märkus 1: EOK ei ole taotluse ja aruande vorme kinnitanud ega avaldanud määrusega nõutud informatsiooni veebilehel. Kultuuriministri määruse nr 12 § 10 lõikes 2 ja § 17 lõikes 3 on sätestatud EOK kui toetuse andja kohustus kinnitada taotluse vorm ja see avaldada oma veebilehel. Tutvudes EOK veebilehel oleva teabega selgus, et taotluse ega aruande vorme ei ole veebilehel avaldatud. Samuti kinnitas EOK kontaktisik, et taotluse ega aruande vorme ei ole kinnitatud. Teabe taotlusvooru kohta saadab EOK toetuste koordinaator alaliitudele e-kirjadega ning lisaks tehakse ka eraldiseisvaid infopäevi. Spordiregistris on loodud eraldi taotluste ja aruannete esitamise keskkond. Keskkonnas on loodud taotluse ja aruande vormid, mida taotlejad täidavad. Puuduse kõrvaldamine: kultuuriministri määruse nr 12 § 10 lg 2 ja § 17 lg 3 alusel lisada taotluse ja aruande vormid EOK veebilehele esimesel võimalusel. Täiendavalt soovitame, et taotlejale on EOK veebilehelt kättesaadav teave taotluste esitamise tähtpäeva, taotlusvooru eelarve ja taotlusvooru komisjoni koosseisu kohta vähemalt 14 päeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva. EOK kommentaar: Seoses haldusjärelevalve läbiviimise perioodi kattumisega 2023. aasta alaliitude toetuste taotlemise perioodi algusega, ei ole võimalik vastavat informatsiooni 2023. aasta taotlusvooru puhul veel EOK veebilehel kuvada. Täiendame veebilehte jooksvalt ning nõutud informatsioon saab lisatud hiljemalt 2024. aasta taotlusvooru avamiseks (2023. aasta sügisel). Märkus 2: Riigieelarveliste vahendite jagamise komisjonil puudub määruses nõutud töökord. Kultuuriministri määruse nr 12 § 9 lõike 1 alusel moodustab EOK toetuse andjana sporditoetuste jaotamiseks nõuandva komisjoni ja kinnitab komisjoni töökorra. Selgus, et:  EOK peasekretäri 21.12.2018 korraldusega nr 1-5/2018/161 (muudetud EOK peasekretäri 09.10.2020 korraldusega nr 1-5/2020/91) on moodustatud riigieelarveliste vahendite jagamise komisjon, kuhu kuulub kokku kuus liiget. Tutvudes komisjoni moodustamise otsusega, jäi arusaamatuks moodustamise korralduses viidatud seos uue EOK tippspordikomisjoni kooseisuga. Lisaks on komisjoni moodustamise otsuses puudu õiguslik alusena SpS § 9 lg 3 ja kultuuriministri määruse nr 12 § 9 lg 1, mis on komisjoni moodustamise õiguslik alus lisaks viidatud halduslepingule. 5 (16)  Komisjon toimib väljakujunenud tegevuste järgi, kuid puudub määruses nõutud kinnitatud töökord. Puuduse kõrvaldamine: muuta EOK riigieelarveliste vahendite jagamise komisjoni moodustamise otsust (lisades õigusliku alusena viited õigusaktidele) ja kinnitada sama korraldusega ka komisjoni töökord, mis oleks kooskõlas kultuuriministri määruse nr 12 § 9 lõikega 3. EOK kommentaar: Riigieelarveliste vahendite jagamise komisjoni töökord saab vormistatud 2022. aasta detsembrikuuks, mil komisjon koguneb 2023. aasta toetuste otsustamiseks. Märkus 3: Komisjoni liikmete taandamine huvide konflikti korral ei ole selgelt ja läbipaistvalt korraldatud. Protokolli juures ei ole kinnituskirja huvide konflikti puudumisest ja sõltumatuse, objektiivsuse tagamisest. Hinnates taotlusi, täidavad komisjoni liikmed haldusorgani ülesandeid ning seetõttu kohalduvad neile HMS §-st 10 ja KVS-s sätestatud toimingupiirangud. Tutvudes EOK riigieelarveliste vahendite jagamise komisjoni protokollidega, ei selgunud komisjoni liikmete selge kinnitus taotluse või taotlejaga seotud huvide puudumise kohta. Sellist kinnitust ei olnud protokolli tekstis, v.a. seotud komisjoni liikme kohta märge tema taandamisest ja koosolekuruumist lahkumisest, kui arutati temaga seotud taotlust. Samuti ei olnud protokollile lisatud eraldi komisjoni liikmete kinnituskirju huvide konflikti puudumise kohta. Protokollist või selle lisadest peaks selgelt tulenema, et komisjoni liikmed on kinnitanud kooskõlas KVS-iga oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Komisjoni liige peab teavitama EOK-d oma seotusest koheselt selle selgumisel. Puuduse kõrvaldamine: kinnitatud komisjoni töökorras fikseerida komisjoni liikmete seotuse regulatsioon ja taandamise kord huvide konflikti olukorras. Töökorralduslikult tagada, et komisjoni liikmed esitaksid enne koosolekut allkirjastatud kinnituskirjad oma erapooletuse kohta ja/või lisada viited taotlustele, millega neil on seotus ning kinnituse, et nad ei osale vastava taotluse arutelul ega otsustamisel. EOK kommentaar: Nimetatud puudused saavad kõrvaldatud riigieelarveliste vahendite jagamise komisjoni töökorra loomisega ehk hiljemalt detsember 2022. Taotluste nõuetele vastavuse hindamine Märkus 4: Protokollis ja/või otsuses puudub viide, kas taotlused on kultuuriministri määruse nr 12 §-is 10 sätestatud nõuetele vastavad või mitte. Järelevalve käigus kontrolliti sporditoetuste alaliikide lõikes nõutele vastavuse hindamist. Taotluste vastavuse hindamine toimub spordiregistris nn menetluste keskkonnas. Vastavuse hindamise ehk taotluse vormilise kontrolli viib läbi toetuste koordinaator. Enamike kvalifitseerimisetingimuste vastavus on tagatud läbi automaatsete kontrollide. EOK koordinaator kontrollib arengukava olemasolu ja tähtaegselt täitmata kohustuste olemasolu. Ülejäänud tingimuste kontroll toimub automaatselt. Toetuste koordinaator sisestab menetlemise keskkonnas oleval otsuse alalehel vastavasse kasti linnukese, kas taotlus kvalifitseerub või mitte. Toetuse otsuses aga vastavat viidet ei ole, kuid see peaks olema fikseeritud. Kui taotlus ei vasta kultuuriministri määruse nr 12 §-is 10 sätestatud nõuetele, tuleb otsusesse lisada ka põhjendus selle kohta. 6 (16) Puuduse kõrvaldamine: Lisada otsusesse või protokolli (kui otsuses viidatakse komisjoni protokollile) iga taotluse põhjenduse juurde (enne sisulist põhjendust) viide selle kohta, kas taotlus vastab kultuuriministri määruse nr 12 §-is 10 sätestatud nõuetele ja nõuetele mittevastavusel lisada põhjendus. Rakendada 2023. a toetuste eraldamisel. EOK kommentaar: Vormistatakse järgnevalt: komisjoni protokollis märgitakse ära põhjendus iga taotluse kohta, sporditoetuste keskkonnas märgitakse alaliidule tagasisideks iga taotluse juurde vastav põhjendus. Taotluste sisuline hindamine Positiivne tähelepanek: Spordialaliitude tegevustoetus, noortespordi- ja spordikohtunike toetus on määratud kooskõlas kultuuriministri määruse nr 12 lisas sätestatud nõuetega. Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord on sätestatud kultuuriministri määruse nr 12 lisas. Reguleeritud on iga alaliigi toetuse hindamiskriteeriumid sh punktide andmine ja kindlad arvutusmetoodikad v.a saavutussport. Kõiki toetusi menetletakse spordiregistris. Registrisse on sisestatud vastavad algoritmid, mis tagavad, et menetlemise keskkonnas kuvatavad punktid vastaksid määruse lisas olevatele hindamiskriteeriumitele. Tegevustoetuse, noortesporditoetuse ja spordikohtunike toetuste puhul testisime iga toetuse liigi kohta nelja toetuse hindamist. Puuduseid ei tuvastatud. Süsteemis automaatselt kuvatavad punktid vastasid määruses kehtestatule. Samuti ei esinenud vigu nende kriteeriumite hindamises, millele ei tule punktid automaatselt läbi süsteemi, vaid mida peab koordinaator ise kontrollima, nt „koostöö Eesti Spordi Biograafilise leksikoniga ja Eesti Spordi Aastaraamatu väljaandjatega, koostöö Eesti Antidopinguga, treenerite kutsekomisjoni tegutsemine, spordivõistlustega manipuleerimise ennetamine ja EL projektides osalemine. Märkus 5: Saavutusspordi toetuse eraldamisel ei selgu hindamiskriteeriumite rakendamine. Hindamisprotokollides puuduvad põhjendused, viited määruse ja selle lisa vastavatele punktidele . Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid: 22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel; 22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi; 22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele; 22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus. Lisaks hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. Kontrollisime saavutusspordi vastavust määruse nõuetele ja tuvastasime süsteemse vea:  Hindamiskomisjoni protokollis oli toodud tabel taotlejatest, kellele eraldati saavutussporditoetust, kuid puudusid põhjendused, kuidas jõuti sellise otseseni. Saavutusspordi taotluste hindamine peab toimuma kultuuriministri määruse nr 12 lisa punktides 22-24 toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskriteeriumitest enamus sisaldavad määratlemata õigusmõisteid ja seega on tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. Protokollis peab olema kirjas hindamiskomisjoni arutluskäik, kuidas lähtudes seatud hindamiskriteeriumitest jõudis hindamiskomisjon taotluste arutelul sellisele mõistlikule tulemusele. Põhjendus peab olema lihtne, arusaadav ja eesmärgipärane. Hindamiskomisjoni protokollile, milles on hindamiskomisjoni põhjendused, tuleb viidata toetuse eraldamise otsuses. Põhjendusi ei pea eraldi otsuses (EOK peasekretäri korralduses) välja tooma, kui komisjoni protokollile on viidatud toetuse eraldamise otsuses ja taotlejale edastatakse koos otsusega väljavõte komisjoni protokollist, mis sisaldab põhjendust tema taotluse hindamise 7 (16)  kohta. Otsuse kui haldusakti põhjendamise kohustus tagab otsuse läbipaistvuse ja selle kontrollitavuse;  Saavutusspordi toetuste puhul me ei leidnud, et oleks eraldiseisvalt hinnatud määruse lisas toodud hindamiskriteeriume. Protokollis on toodud toetuse saajate nimekiri koos summadega. Ühtki põhjendust viidetega hindamiskriteeriumitele ei ole ei spordiregistris ega protokollis;  Tulemusena ei ole hindamine kontrollitav ning taotlusi ei hinnata kultuuriministri määruse nr 12 nõuetest lähtuvalt. Puudub selge arusaam, kuidas määruses toodud hindamiskriteeriumeid on praktiliselt rakendatud (ei selgu selge ja mõõdetav kriteeriumite rakendamise selgitus, ei selgu kas komisjoni liikmed hindavad projekte ka individuaalselt või kujundatakse ühine kollegiaalne hinnang, puudub hindamiskomisjoni pingerida);  Juhul kui toetus eraldatakse osaliselt, on vajalik läbi viia ka taotleja ärakuulamine. Viited toimingu läbiviimise kohta protokollis puuduvad. Ärakuulamise läbiviimisel on erand, kui menetlusosalisi on rohkem kui 50 (vt allpool selgitust);  Protokollis on ka viide Team Estoniale, mis ei ole korrektne ja tekitab pigem segadust, sest toetust Team Estonia’le eraldatakse eraldiseisvalt, vt lisaks märkus lk 10. Puuduse kõrvaldamine: 1) koostada saavutusspordi toetuse eraldamiseks hindamismetoodika, rakendada vajadusel hindamiste osakaalusid (milline on iga hindamiskriteeriumi osatähtsus); kriteeriumite lõikes tuua välja taotluste objektiivse hindamise selgitused (hinnangute asemel punktide andmine), eesmärgiga luua taotluste rahastamise pingerida; 2) hindamismetoodika avaldada EOK kodulehel; 3) lisada hindamisprotokollides viited määrusele ja selle lisa punktidele, mis seonduvad hindamiskriteeriumitega (soovitus laieneb ka teiste toetuse liikide eraldamisel) . 2) edastada ministeeriumile hindamismetoodika kooskõlastamiseks hiljemalt juuni 2023. a. EOK kommentaar: Hindamismetoodika viiakse saavutusspordi puhul sisse 2023. aasta taotluste menetlemisel. EOK veebilehel avaldatakse see esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2024. aasta taotlusvooru avamisel (2023. aasta sügisel). Toetuse otsus, teatavaks tegemine Märkus 6: Spordiregistris on olemas toetuse saaja kinnitus otsuse kättesaamise kohta, kuid puudub toetuse andja HMS nõuetele vastav otsus koos kohustuslike elementidega (õiguslik alus, otsus ja selle põhjendused, toetuse väljamaksmise ja aruande esitamise kuupäevad, vaidlustamisviide). HMS §-id 54-57 sätestavad nõuded haldusaktile. EOK-l puudub HMS §-idele 54-57 sätestatud nõuetele vastav toetuse eraldamise otsus ehk haldusakt. Hindamiskomisjoni otsus ei ole otsus kultuuriministri määruse nr 12 § 14 lõike 2 mõistes, sest kultuuriministri määruse nr 12 § 14 lõike 1 alusel teeb komisjon EOK-le ettepaneku toetuse saajate ja summade kohta. Kultuuriministri määruse nr 12 § 14 lõike 2 alusel teeb EOK toetuse eraldamise otsuse. Otsus (EOK peasekretäri korraldus) on haldusakt. HMS §-id 54-57 sätestavad nõuded haldusaktile. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Kirjalikus haldusaktis märgitakse:  selle andnud haldusorgani nimetus (EOK),  haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri (peasekretär Siim Sukles),  haldusakti väljaandmise aeg ning  muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (nt viide komisjoni protokollile, vt eespool selgitust). 8 (16) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (viide SpS § 9 lõike 3 ja kultuuriministri määruse nr 12 § 14 lõike 2 alusel, kooskõlas Kultuuriministeeriumi ja EOK vahel 13.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1-8/203-1 punktist 1.1 ning lähtudes EOK sporditoetuste komisjoni xx kuupäeva protokollist nr xx ). Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Puuduse kõrvaldamine: EOK-l koostada HMS-i nõuetele vastav haldusakt (toetuse eraldamise otsus või korraldus), milles oleksid olemas kõik eespool toodud kohustuslikud elemendid ja teavitada otsusest taotlejaid. Põhjendused taotluse rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise, rahuldamise kohta lisada toetuse eraldamise otsusesse või komisjoni protokolli ja sel juhul viidata toetuse eraldamise otsuses protokollile. Väljavõte taotleja kohta käivast põhjendusest tuleb saata taotlejale, kui seda ei ole toetuse eraldamise otsuses. Rakendada 2023. a toetuste eraldamisel. EOK kommentaar: EOK koostab edaspidi pärast komisjoni protokolli valmimist peasekretäri korralduse, võttes aluseks komisjoni protokolli. Aruandlus ja kontroll sh tagasinõudmine Märkus 7: Aruande menetlemise tähtaja vastavus ja aruande sisulise kontrolli vastavus kultuuriministri määruse nr 12 § 17 lõigetele 5 ja 6 ei ole kontrollitav. Kultuuriministri määruse nr 12 § 17 lõike 5 kohaselt on aruande menetlemise tähtaeg 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates. Sama sätte lõike 6 kohaselt aruande menetlemisel kontrollitakse aruande vastavust toetuse andja kehtestatud nõuetele ja toetuse kasutamise eesmärgipärasust. Tutvudes spordiregistrist leitava teabega aruannete osas selgus, et seal märgib toetuste koordinaator aruande juurde “Aruanne kinnitatud”, kuid ei selgu, kas kontroll tehti 90 tööpäeva jooksul ja kontrollides nõutuid andmeid. Puuduse kõrvaldamine: võimalusel arendada spordiregistri süsteemi selliselt, et oleks üheselt tuvastav aruande menetlemise tähtaeg ja selle sisuline vastavus kultuuriministri määruse nr 12 § 17 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Rakendada 2023. a toetuste eraldamisel. EOK kommentaar: Kõik aruanded on siiani kontrollitud õigeaegselt, info aruande kontrolli kohta lisatud sporditoetuste keskkonda iga taotluse juurde, aga ei ole eraldi välja toodud aruande kontrollimise kuupäeva. Edaspidi lisame ka kontrollimise kuupäeva. Taotlejate tagasiside menetlusprotsessile Positiivne tähelepanek: Taotlejad on rahul EOK toetuste menetlemise keskkonnaga spordiregistris. Viisime läbi taotlejate hulgas pistelise küsitluse, et saada tagasisidet, kuidas spordialaliidud ise taotluse protsessi hindavad. Valisime välja 5 erinäolist alaliitu ning esitasime neile 7 küsimust: 1) Kas üldine info toetuste kohta (toetuste taotlemise tähtaeg, protsess kuidas toetust taotleda jne) on lihtsasti leitav/kättesaadav? Vastused: kõik vastasid, et info on hästi kättesaadav. 2) Kas toetuste taotlemise protsess läbi toetuste eraldamise keskkonna on lihtsasti kasutatav, arusaadav, mugav? Kas on esinenud tehnilisi tõrkeid toetuste eraldamise süsteemis? Vastused: kõik vastasid, et keskkonda on lihtne ja mugav kasutada, tehnilisi tõrkeid esinenud ei ole. 3) Kas toetuste suuruse kujunemine on arusaadav, sh punktisüsteem? Vastused: neli vastasid, et on arusaadav, üks vastas, et on enamjaolt arusaadav. 9 (16) 4) Kas suhtlus EOK-ga toetuste teemal toimib? St vastatakse mõistliku aja jooksul, juhendatakse vajadusel jne? Vastused: kõik vastasid, et suhtlus toimib hästi. 5) Kas toetuse suuruse arvutamisel on tulnud sisse EOK-poolseid eksimusi? Kas on olnud vajadust korrigeerida EOK sisestatud andmeid EOK eksimuste tõttu? Vastused: neli vastasid, et eksimusi pole esinenud, üks vastas, et summasid on tulnud ümber arvutada. 6) Kas toetuse vaidlustamise protsess on alaliidule teada, on see leitav? Vastused: kaks vastasid, et pole olnud vaja kasutada ja seetõttu ei oska hinnata. Üks vastas, et see on alaliitudel teada. 7) Kas toetuse aruandluse esitamine on lihtne ja arusaadav? Vastused: kõik vastasid, et jah. 10 (16) 4.2.Tegevustoetuse kasutuse vastavus lepingule Märkus 8: EOKl kui spordiorganisatsioonil puudub spordiseaduse § 9 lg 1 ja 2 vastav arengukava Spordiseaduse § 4 p 5 kohaselt on rahvuslik olümpiakomitee, teisisõnu EOK spordiorganisatsioon, mis koostöös riigi ja kohalike omavalitsuse üksustega korraldavad ja edendavad sporti (§ 2). Sama seaduse § 9 lg 1 alusel makstakse riigieelarvest sporditoetust spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, milles nähakse ette missioon, eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. EOKl vastav arengukava puudub. Puuduse kõrvaldamine: koostada arengukava, arvestades EOK Presidendi valimistega seonduvat valimistsüklit. Esitada ministeeriumile hiljemalt detsember 2023. a. EOK kommentaar: Eesti Olümpiakomitee tugineb oma tegevustes olümpiahartale, lisaks 2018 aasta Eesti Spordikongressil vastuvõetud Sport2023 arengukavale ning EOK presidendi valimisprogrammile. Märkus 9: Rikutud on spordiseaduse § 9 lg 3 põhimõtet. EOKle TeamEstonia rahastamiseks antud üle 4,2 mln EUR riigieelarveline toetus eeldab, et toetuse täpsemad tingimused on fikseeritud vastava valdkonna ministri poolt. SpS § 9 lg 3 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigieelarvest spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid, sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra. Kehtib kultuuriministri 21.12.2012 määrus nr 12, mille § 3 lg 2 punkt 4 alusel eraldatakse toetust spordialaliidule sh saavutusspordi toetust rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks. Selleks on KuM eraldanud EOK-le järgmised ressursid: Saavutusspordile eraldatud vahendid (tegevustoetuse 2021 2022 lepingus) halduslepingu alusel väljamaksmiseks saavutuspordile 2 032 540 2 012 215 tegevustoetuse lepingu alusel koondistele 967 460 957 786 olümpia ettevalmistusprojektide täiendav toetus 2 437 241 spordiprojektide toetamiseks 833 855 Kokku 3 000 000 6 241 097 Allikas: KuMja EOK vahelised riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingud 2021. a kasutas EOK saavutusspordile 3 000 000 eur eraldatud raha järgmiselt: Sisu Summa EUR Selgitus Võistkonnaalade 180 000 alaliitudele, alus: EOK riigieelarveliste (pallimängude)toetus (konto vahendite jagamise komisjoni protokolli, 502047) 18.12.2020, nr 2020-03 Team Estonia 1 852 540,00 alaliitudele, alus: EOK riigieelarveliste koondised/KultMin (konto vahendite jagamise komisjoni protokolli, 502277) 18.12.2020, nr 2020-03 Team Estoniaga seotud 1 104 045,31 Kasutus jaguneb vastavalt: projektid (konto 502278) a) Toetused alaliitudele, 657 268 eur; b) TeamEstonia meditsiiniline toetus, 351 660 eur; c) majandamiskulud (domeeni ülalpidamine, koolitus, turundus, valve, taksosõit, sporditarbed jmt), 95 117 eur Allikas: väljavõtted EOK raamatupidamisest 11 (16) Selgus, et:  Avalik taotlusvoor saavutusspordile on üksnes halduslepingu alusel eraldatud summale, summas 2,032 mln eur, mida 2022. a vähendati. Selle raha kasutamiseks kehtib kultuuriministri määrus nr 12 ning laienevad haldusmenetluse seaduse nõuded, toetust jaotab EOK riigieelarveliste vahendite jagamise komisjon;  Alates 2022 eraldas KuM EOK-le täiendava rahastusena saavutusspordi toetamiseks kokku 4 228 882 eur (nn varasem hasartmängumaksu seaduse alusel laekunud, antud TeamEstonia elluviimiseks), mille kasutamise nõuded peaksid spordiseaduse § 9 lg 3 alusel olema samuti määruses fikseeritud, kuid ei ole.  TeamESTONIA on EOKs 2019 väljaarendatud, eraldiseisvat brändi omav toetusskeem, mille toimimise põhimõtted on heakskiidetud EOK Täitevkomitee protokollilise otsusega, 07.10.2021. S.o Eesti tippspordi toetamise süsteem, mille eesmärk on olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. Vt täpsemalt infot EOK kodulehel, https://www.eok.ee/team- estonia/team-estonia ;  Tulemusena kehtib saavutusspordile riigieelarvest toetuste maksmisel 2 eraldiseisvat skeemi. Ühtede osas on kehtestatud riigi nõuded sh menetluse läbipaistvus ja vaidlustamise võimalus. TeamEstoniale riigieelarvest eraldatud raha (alates 2022. a üle 4,2 mln eur), kehtivad EOK eraldamise põhimõtted. Teisisõnu nõuded menetluse läbipaistvusele ja toetuse saaja võimalus vaidlustamisele sh kohtulikule kontrollile, aga puuduvad. Rikutud on spordiseaduse § 9 lg 3 põhimõtet, et riigieelarvest eraldatud spordi toetamiseks antud vahendite kasutamise nõuded kehtestatakse määrusega;  TeamEstoniale eraldatud saavutusspordi rahast ca 8,6% on tegemist tavapärase EOK majandamiskuluga, mis peaks olema rahastatud EOK igapäevaseks majandustegevuseks antud tegevustoetusest, analoogselt teiste halduslepingu alusel jagatavate toetuste haldamisega. Soovitus KuM-le: koostöös EOKga täiendada ja/või muuta kehtivat kultuuriministri määrust. Soovitus EOK-le: toetuste menetlemise ja haldamisega seonduvad majandamiskulud (domeeni ülalpidamine, koolitus, turundus, valve, taksosõit, sporditarbed jmt) rahastada EOK igapäevaseks majandustegevuseks antud tegevustoetusest. EOK kommentaar: EOK leiab, et halduslepingu teenindamiseks, peaks olema kultuuriministri määruses sees kindel % TeamEstonia toetuste menetlemise ja haldamisega seonduvad majandamiskulude katteks. Märkus 10: EOK on avaliku sektori hankija, kes ei ole läbiviinud hankeid. Puudub ka riigihangete kord ja hankeplaan. RHS § 5 lg 2 p 5 kohaselt on avaliku sektori hankija eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Teisisõnu, tuvastamaks, kas EOK on RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses hankija, peab kontrollima kahte kumulatiivset eeldust: 1. rahastamise või juhtimise korraldust ning 2. isiku asutamise eesmärki. 12 (16) Esimese eelduse kontroll: Avaliku sektori rahastamise tuvastamiseks on oluline nii rahastuse olemus (allikas) kui ka ulatus. Avaliku sektori rahastus võib olla nii otsene – nt riigieelarve eraldistest- kui ka kaudne, kusjuures finantseerimise või isiku toetamisega ei kaasne konkreetset vastusooritust. EOK on mittetulundusühinguna tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, keda rahastab üle 90% ulatuses riik (vt täpsemalt Tabel 1, lk 3). Kultuuriministeerium eraldab EOK-le riigieelarvelist toetust otse ja puudub ärisuhtele omane lepinguline vastusooritus. Seega esimene eeldus on täidetud. Teise eelduse kontroll: EOK põhikirja artiklis 3 on sätestatud, et EOK missioon on arendada ja kaitsta spordi- ning olümpialiikumist Eestis vastavuses Olümpiahartaga ja Eesti Spordi Hartaga. Missiooni täitmiseks teeb EOK koostööd riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega. EOK asutamise eesmärgid on sätestatud EOK põhikirja artiklis 4. Artikli kohaselt EOK eesmärgid missiooni saavutamisel on: 4.1. laiendada spordi- ja liikumisharrastust kogu rahva seas ning suurendada spordiliikumise tervistavat, sotsiaalset ja majanduslikku rolli; 4.2. järgida olümpismi, Ausa Mängu ja teisi Olümpiahartaga määratletud põhimõtteid; 4.3. arendada harrastajate huvidele vastavat spordiorganisatsiooni, tõsta selle teovõimet ja suurendada tegevusühtsust; 4.4. tõsta tippspordi saavutusvõimet, selle kaudu riigi mainet ja tuntust; 4.5. arendada koostööd ja ühistegevust rahvusvahelise spordi- ning olümpialiikumisega. Seega EOK tegutseb ühiskonna kui terviku eesmärkide täitmise huvides (art-d 4.1, 4.3). EOK aitab kaasa avalikele hüvele (art-d 4.2, 4.4, 4.5). EOK missioonist ja eesmärkidest on järeldatav, et EOK on asutatud üldistes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Lisaks viitab üldistes huvides tegutsemisele SpS § 4 p 5, sest EOK rahvusliku olümpiakomiteena on maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. Seega EOK ei ole ellu kutsutud kitsa ringi isikute huvide rahuldamiseks, vaid tegutseb üldise huvi eesmärgil, millel ei ole ärilist ega tööstuslikku iseloomu. Täiendavalt eeldatakse avalikku huvi, kui isik täidab halduslepingu alusel haldusülesannet. SpS § 9 lg 2² kohaselt on kultuuriminister 13.12.2018 sõlmitud halduslepingu alusel volitanud EOK-d kui rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule. Seega teine eeldus on täidetud. Kuna mõlemad eeldused on täidetud, siis on järeldatav, et EOK on hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõistes. RHS § 9 lg 1 kohaselt, avaliku sektori hankija kehtestab organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot. Järelevalve käigus selgus, et EOK-l puudub organisatsioonisisene hankekord, hankeplaan ja hanked ei ole korraldatud lähtudes RHS nõuetest. Puuduse kõrvaldamine: muuta töökorraldust ning asjade/teenuste sisseostmisel lähtuda RHS nõuetest. Koostada nõuetele vastav asutuse hankekord ja hankeplaan hiljemalt jaanuar 2023 ning avalikustada need kodulehel. Teavitada ministeeriumi kui olete korraldanud esimese lihthanke ja riigihanke piirmäärale vastava või seda ületava riigihanke. EOK kommentaar: EOK võtab vastu riigihangete korra hiljemalt 2023 I kvartal, mis tuleneb sellest, et oleme määratletud riigihangete läbiviijaks. Koostame ka plaani, kui hanke tasumiseks kasutame avaliku sektori rahalisi vahendeid. 13 (16) Märkus 11: EOK on 2020 ja 2021. a riigihanke seaduse piirmäära ületades ostnud asju/teenuseid kokku üle 230 tuh euro ulatuses. Kui organisatsioon on avaliku sektor hankija peab enne asjade/teenuste sisseostmist prognoosima eeldatava maksumuse ilma km-ta. Juhul kui vajatakse teenust regulaarselt (nt kalendriaasta jooksul tehakse jooksvaid tellimusi või sõlmitakse järjestikku mitu samalaadset lepingut), prognoositakse ja liidetakse kokku nende kalendriaasta jooksul tehtavate samalaadsete tellimuste või sõlmitavate lepingute kogumaksumus. Kui on teada, et teenust tarbitakse regulaarselt mitmel järjestikusel aastal, on otstarbekas sõlmida leping pikemaks perioodiks (nt 2-3ks aastaks) ja eeldatavaks maksumuseks on lepingu täitmise perioodil makstav kogusumma. Selgub piirmäär ning sellele vastavalt valitakse hankemenetluse liik. 2020 ja 2021. a majandustehinguid kontrollides selgus, et üle lihthanke piirmäära (30 000 eurot ilma käibemaksuta) ja riigihanke piirmäära (60 000 eurot ilma käibemaksuta) on ostetud järgnevatel tarnijatelt: Nimi 2020 2021 Selgitus olümpiapäeva särgid, OM riided/reklaam jmt. Ühel juhul Jalajälg AS 74 587 oli ühekordne ost 50 000 eur (ilma km-ta). (BRANDON) OÜ EOK kampaaniate, ürituste kujundusteenus, erinevad 33 505 32 370 Sinised arved tehniline produktsioon, heli- ja videotehnika rent, Global Media Systems 31 136 sündmuste täiskorraldus. Koduleht funtimeservice.com; OÜ 2021 maj. aasta aruanne esitamata. Neway OÜ 33 384 disainiteenus (Team Estonia bränding) ID Production OÜ 33 053 turundusteenus, TeamEstonia 33 505 204 530 Allikas: EOK pearaamat tulud_kulud_2020, 2021 Peamiselt on tegemist regulaarsete tarnijatega, kelledelt ostetakse järjepidevalt teenuseid/asju. Loetelu ei ole täielik, tegemist on süsteemse eksimusega. Antud juhtumite korral on reeglina tegemist regulaarse teenusega, mis näiteks 3. aastaste lepingute puhul disaini (Team Estonia bränding), tehnilise produktsiooni, kampaaniate üritusteenuse ja särkide, riiete ostmisel, tähendab riigihanke korraldamist riigihanke registris. Alates riigihanke piirmäärast 60 000 eur on vajalik korraldada hankemenetlus RHS 2. peatüki alusel. Alates 30 000 eur kuni 59 999,99 eur on vajalik lihthankemenetlus RHS § 125 alusel ning alla selle väikeost ehk riigihanke üldpõhimõtete järgimine (RHS § 3). Riigihanke korraldamise üksikasjad tuleb fikseerida hankekorras, koostada iga-aastane hankeplaan ning avaldada info kodulehel (RHS § 9). Puuduse kõrvaldamine: alates jaanuar 2023 rakendada asjade/teenuste sisseostmisel riigihanke seaduse nõudeid. EOK kommentaar: Nimetatud asjade ja teenuste ostmine tugineb nii sponsorlepingute ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee kitsendustele kui ka intellektuaalse omandiga seotud teenustel. Kuivõrd sponsorlepingutega seotud rahvusvahelised kohustused ning kitsendused ei ole vaid Eesti Olümpiakomitee väljakutseteks, peaks seadusandluse kaasajastamisega tegelema riigistruktuurid. Märkus 12: EOK töökorraldus võimaldab peasekretäril kinnitada iseendaga seotud tehingud, mis on vastuolus korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) kohaselt peab avalikke ülesandeid täitev asutus korraldama oma töö viisil, et ametiisikute korruptsioonioht on maandatud, sealhulgas tuleb vältida seotud isikutega tehingute tegemist ja toimingupiirangu rikkumist. Ametiisik on isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. EOK peasekretär vastutab halduslepingu alusel avalike ülesannete täitmise eest, seega on tegemist ametiisikuga. 14 (16) Kontrolli käigus selgus, et töökorralduslikult on korruptsioonioht maandamata tehingute osas, mida teeb EOK peasekretär isiklikult. Nt kinnitab peasekretär iseenda kulude ja/või krediitkaardiga tehtud kulutused (kulude aruanne 01.21; krediitkaardi aruanne 07-08.21, 11.2021). Praktika toimimist kinnitas EOK pearaamatupidaja. Tegemist on toimingupiirangu rikkumisega. KVS kohaselt tuleb töökorralduslikult vältida tehinguid iseenda ja seotud isikutega, mistõttu peasekretäriga seotud tehingud peab kinnitama temast kõrgemal seisev isik ehk President või tema volitatud isik. Tegemist on ühe peamise sisekontrollimeetmega, mis aitab ennetada nii korruptsiooniriske sh riigiraha mittesihipärast kasutamist. Puuduse kõrvaldamine: korraldada töökorralduslikult esimesel võimalusel, et peasekretäri kulude ja krediitkaardi aruanded kinnitab EOK President ja/või tema volitatud isik. Rakendada sama põhimõtet kõigi peasekretäri kui isikuga seotud tehingute korral (lähetusse ja puhkusele minemised). EOK kommentaar: EOK uuendab 2022 aasta lõpul töökorralduse reegleid ning lisab sinna punkti, kes ja millistel alustel kinnitab nii EOK presidendi kui ka peasekretäriga seotud tehingud. EOK on ka siiani järginud praktikat, et peasekretär ei määra ega kinnita enda preemiaid, vaid selle otsuse teeb EOK president. Märkus 13: EOKs puuduvad korrad sh limiidid töötajatega seonduvate kulutuste hüvitamisel ja/või tööandja ressursside kasutamiseks. EOK töötajatega sõlmitud töölepingutest on kõigil üldsätted: 7.1. Töötaja vastutab varaliselt tema kasutuses olevate materiaalsete väärtuste (raha, töövahendid) eest. 7.2. Tööandja kehtestab ühepoolselt mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulutuste hüvitamise piirmäärad ja korra. Tööandja võib kehtestatud piirmäära ületamisega seotud kulutused pidada kinni Töötaja palgast. 7.3. Töötaja kannab täielikku materiaalset vastutust tema poolt süülise käitumisega (s.o. tahtlikult või ettevaatamatuse, hooletuse tõttu) põhjustatud kahjude eest. Selgus, et:  Töölepingus viidatud mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulutuste hüvitamise piirmäära ja korda ei ole;  Iga-aasta soetab EOK töötajatele kasutamiseks sobivaid töövahendeid, mille üle keskselt peab arvestust büroojuht. EOKs küsiti väikevahendite nimekiri. Võrdlus väikevahendite nimekirja ja EOK pearaamatu 2020,2021 väljavõttega selgus, et nimekirjast on puudu Mobiiltelefon Samsung Galaxy S20, summas 841,90 (soetatud 10/07/2020) ja Apple iPhone 12, summas 1 401,99 (soetatud 13/11/2020). Väikevahendite nimekirjas ei kajastunud ostetud tööarvutid ega muud seadmed, mille üle on mõistlik arvestust pidada, eesmärgiga säilitada kontroll töövahendite üle (vältida töötaja lahkumisel vara kadumist). Tegemist on sisekontrollimeetmega, mis viitab heaperemeheliku omanikule;  EOKl on 5 ametiautot ja kasutuses 7 kütusekaarti. Järelevalve ajal 2 kütusekaardi kasutus lõpetati, edaspidiselt makstakse kokku 3 töötajatele isikliku sõiduauto kompensatsiooni iga kuu lõpus esitatava sõidupäeviku alusel. Ametiautode kasutamise kord sh kütusekaartide kasutamise ja aruandluse põhimõtted, puuduvad. Kütusekulu jäi 2020, 2021. a 12-13 000 eur per aasta, lisandub hooldus, parkimine, liikluskindlustus ja kasutusrendikulu, kogusumma on 25 000 eur aastas. Kuivõrd limiite, põhimõtteid ei ole kehtestatud, on oht ülekulutamiseks sh risk kasutada riigiraha iseenda kulutuste tarbeks. Soovitused: 1) kehtestada mobiiltelefoni ja ametiautode kasutamisega seotud põhimõtted sh limiidid. Kuivõrd mobiiltelefonide kasutusiga on maksimaalselt 3. aastat, soovitame EOKle soetamise asemel kinnitada hüvitamise piirmäär, mida nt kord 2. aasta jooksul kõigile töötajatele kompenseeritakse; 2) juhul kui ametiautode kasutamiseks ja/või töövahendite ostuks ei kasutata riigiraha, on soovitatav pidada rahastusallikate lõikes ka eraldiseisvat arvestust. EOK kommentaar: EOK võtab soovituse teadmiseks ja kaalub selle sisseviimist. 15 (16) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Krista Nelson 16 (16)