Kiri

Ministeeriumid 17.11.2022 nr 1-4/21/4833-4 Keskkonnaministri määruse „Niidurüdi püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 12. mai 2016. a määruse nr 13 „Elbu niidurüdi püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri“ muutmise eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Püsielupaiga kaart Kirsi Loide, 447 7375 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 17.11.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 12. mai 2016. a määruse nr 13 „Elbu niidurüdi püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 12. mai 2016. a määruses nr 13 „Elbu niidurüdi püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) Määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Niidurüdi püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”; 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lõike 2 punkti 131 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi niidurüdi (Calidris alpina schinzii) väljaspool kaitstavaid alasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.”; 3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Niidurüdi püsielupaikade kaitse alla võtmine (1) Pärnu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised niidurüdi püsielupaigad: 1) Elbu Põhja-Pärnumaa vallas Pitsalu ja Tarva külas; 2) Kõrsa Pärnu linnas Põlendmaa ja Seljametsa külas ning Tori vallas Urumarja, Kõrsa ja Kildemaa külas. (2) Püsielupaikade ja nende vööndi piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse 1 lisas .”; 4) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Kaitsekord  (1) Püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Elbu ja Kõrsa sihtkaitsevööndisse. (2) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. (3) Püsielupaigas on lubatud: 1) inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine; 2) jahipidamine, välja arvatud linnujaht Elbu püsielupaigas; 3) sõidukiga sõitmine teedel. (4) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud Kõrsa püsielupaigas; 2) loodusliku veerežiimi taastamine; 3) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, kusjuures nende tegevuste käigus raiutud puidu kokkuvedu rasketehnikaga on lubatud vaid külmunud pinnase korral või kui püsielupaiga valitseja hinnangul pinnas seda võimaldab. (5) Püsielupaigas on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga tarbeks; 4) telkimine ja lõkke tegemine; 5) rahvaürituse korraldamine, välja arvatud Kõrsa püsielupaigas 1. augustist 1. märtsini; 6) sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. (6) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.”; 5) teine normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.“; 6) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga (lisatud)1. 2  § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 4. märtsi 2021 a käskkirjaga nr 1- 2/21/94 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Madis Kallas Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa. Kõrsa niidurüdi püsielupaik 3  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 12. mai 2016. a määruse nr 13 „Elbu niidurüdi püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri” muutmine” ja „Niidurüdi püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister võtnud kaitse alla 12. mai 2016. a määrusega nr 13 „Elbu niidurüdi püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri” (edaspidi ka määrus nr 13) Pärnu maakonnas Halinga vallas Pitsalu ja Tarva külas asuva Elbu niidurüdi püsielupaiga. Nimetatud määruse muutmise eelnõu koostamise eesmärk on võtta kaitse alla väljaspool kaitstavaid alasid asuv niidurüdi (Calidris alpina schinzii) elupaik Kõrsa püsielupaigana (edaspidi ka PEP) ja lisada see määrusesse nr 13. Lisaks, arvestades Eesti haldusjaotuses toimunud muudatusi, ajakohastatakse määruses nr 13 Elbu püsielupaiga asukoha kirjeldus, kusjuures välispiiri ja tsoneeringut ei muudeta. Elbu püsielupaiga asukoht uue haldusjaotuse järgi on Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pitsalu ja Tarva küla. Keskkonnaameti (edaspidi KeA) 2015. aastal esitatud ettepaneku1 alusel kavandati moodustada Kõrsa looduskaitseala (edaspidi ka LKA). Tuginedes loodusobjektide kaitse planeerimise komisjoni seisukohale2, muutis KeA oma 2015. aasta ettepanekut ning esitas 16. aprilli 2019. a kirjaga nr 7-16/19/6008 (edaspidi ettepanek)3 Keskkonnaministeeriumile „Kõrsa niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmise väljatöötamise kavatsuse” ja määruse nr 13 muutmise ettepaneku. Vastavalt LKS § 8 lõikele 3 on ettepanekus nimetatud ala kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse hindamisel lähtutud niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskavas4 toodust ning liigieksperdi (Jaak Tammekänd) hinnangust vastavalt välitöödel täheldatule. Samuti on PEP-i piiritlemisel arvestatud varasemat looduskaitseala moodustamise ekspertiisi (Mati Kose, 2014)5 ning Jaanus Paali ja Erik Leibaku (Eesti soode seisund ja kaitse, 2013)6 ettepanekut Kõrsa raba kaitse alla võtmiseks. Keskkonnaministeerium algatas määruse nr 13 muutmise ja Kõrsa niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse 04. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/947. Kavandatav Kõrsa niidurüdi püsielupaik (tervikuna sihtkaitsevöönd) hõlmab 2152,9 ha suurust maa-ala Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa ja Seljametsa külas ning Tori vallas Urumarja, Kõrsa ja Kildemaa külas. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kirsi Loide (tel 5682 2032, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post 1 Kiri registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 06.10.2015 nr 15-2.1/15/22366 all. 2 Protokoll registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 29.05.2018 nr 1-10/18/41 all. 3 Kiri registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 16.04.2019 nr 7-16/19/6008 all. 4 Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava. Kättesaadav https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud . 5 Ekspertiisiga on võimalik tutvuda KeA-s. 6 Paal, J. ja Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu. 7 Kiri registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 04.03.2021 nr 1-2/21/94 all. [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisa liik, kes kuulub Eestis I kaitsekategooria liikide nimekirja. LKS § 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liigi soodsa seisundi tagamiseks moodustada kõikide selle liigi teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitseks kaitsealad või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad. Aktuaalse ohustatuse hinnangu alusel on niidurüdi Eestis väljasuremisohus8. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lõike 2 punkti 131 kohaselt on I kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärk tagada väljaspool kaitstavaid alasid asuva elupaiga kaitse kaudu liigi soodne seisund. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Niidurüdi on soorüdi alamliik, kelle populatsioon Läänemere ääres ja ka Eestis kahaneb kiiresti. Niidurüdi on väheneva arvukusega haruldane märgadele ja avatud niitudele omane linnuliik. Lisaks niitudele pesitseb ta vähearvukalt ka lagerabade laugaste vahel. Soodes pesitsevad rüdid raba lagedas mudases osas, kus kasvab madal taimestik (nt nokkheinad) ja leidub sageli helofüüte (ubalehte, tarnasid), mis viitab põhjaveetoitele. Eestis pesitsevad niidurüdid kuuluvad väikesesse ja geneetiliselt suhteliselt eraldiseisvasse Läänemere niidurüdi biogeograafilisse populatsiooni. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli niidurüdi arvukas pesitseja Läänemere-äärsetel rannaniitudel. Ta oli laialdaselt levinud niisketel niitudel ja heinamaadel eriti Rootsis, Taanis, Põhja-Saksamaal ja Poolas. Läänemere asurkonna suuruseks hinnati 100 000–200 000 paari, millest Taani asurkond moodustas kuni poole. Tänapäeval on Läänemere asurkonna suurus umbes 600 paari. Suurimad asurkonnad on Eestis (180–230 paari), Taanis (175 paari), Rootsis (100 paari) ja Soomes (50–80 paari). Viimase poolsajandi jooksul on liigi arvukus kõigis Läänemere maades tugevalt kahanenud, viimasel kümnendil on arvukus olnud stabiilne või veidi vähenenud Taanis ja Eestis. Eestis saavutas niidurüdi maksimumarvukuse 1950.–1960. aastatel, ulatudes 1500 haudepaarini9. Aastatel 2003–2008 hinnati niidurüdi 8 Kaasiku, T. 2019. Niidurüdi ohustatuse hindamine. Hinnang juhtrühmale esitatud. EELIS. 9 Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava. arvukuseks Eestis 200–250 haudepaari10. Praeguseks on arvukus veel kahanenud ja aastatel 2008–2017 oli arvukushinnanguks 180–230 haudepaari11, 12. Pesitsusalade kadumist ja nende seisundi halvenemist peetakse niidurüdi Läänemere asurkonna kahanemise peamiseks põhjuseks. Oluline ohutegur on maastiku ja veerežiimi muutused, raba elupaigad on ohustatud kraavide tõttu, kuna raba läbivad või servas paiknevad kraavid põhjustavad lagerabade metsastumist ja rüdile sobiva avatud pesitsusbiotoobi kadumist13. Niidurüdi püsielupaikade moodustamise peamine eesmärk on kindlustada liigile sobiva elupaiga pikaajaline säilimine. Liigikaitseliselt oluline eesmärk on ka konfliktsituatsioonide maandamine kaitsealade ruumilise planeerimise kaudu. Selle tulemusena tekib pikemas perspektiivis sobivate elupaikade sidus võrgustik, kus sarnaste elupaiganõudlustega pikaealised ja paigatruud liigid pesitsevad. Sellisel moel tagatakse kaitsealuse liigi suurema tõenäosusega püsimine juba olemasolevates/kaitsealustes elupaikades ja vähendatakse survet uutele territooriumitele. Elupaiga jätkusuutlikkuse aluseks on liigile optimaalsete tingimuste arvestamine ja neist lähtuv elupaikade kavandamine. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) rakendamine. Niidurüdi püsielupaikade kaitse alla võtmise eelduseks on liigi ohustatus ja haruldus, kuna niidurüdi on väheneva arvukusega ohustatud I kaitsekategooria liik. Niidurüdi kaitse-eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada elupaikade säilimine ja soodne seisund. Niidurüdi kuulub liikide hulka, keda linnudirektiiv nimetab I lisas, seega on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks ka rahvusvaheline kohustus. 2.2. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus Tulenevalt LKS § 48 lõikest 1 tuleb kõigi I kaitsekategooria liikide (sh niidurüdi) elupaikade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Kuni pindalalise kaitstava loodusobjekti moodustamiseni on LKS § 55 lõike 7 alusel tagatud isendite kaitse (st keelatud on niidurüdi kahjustamine ning hävitamine), kuid see ei ole pikaajalise ja tulemusliku kaitse (liikide soodsa seisundi) tagamiseks piisav. 2021. aasta aprilli seisuga on Eestimaa Looduse Infosüsteemis (edaspidi EELIS) 74 kehtivat niidurüdi kirjet, neist 72 paiknevad kaitse- või hoiualadel, üks püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja üks on veel kaitseta, mis on projekteeritav Kõrsa niidurüdi PEP. 10 Elts, J.; Kuresoo, A.; Leibak, E.; Leito, A.; Leivits, A.; Lilleleht, V.; Luigujõe, L.; Mägi, E.; Nellis, R.; Nellis, R.; Ots, M. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008. Tartu. Hirundo, 2009, 22: 3–31. 11 Elts, J.; Leito, A.; Leivits, M.; Luigujõe, L.; Nellis, R.; Ots, M.; Tammekänd, I.; Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Tartu. Hirundo, 2019, 32 (1) 1–39. 12 Elts, J., Leito, A.; Leivits, A.; Luigujõe, L.; Mägi, E.; Nellis, R.; Nellis, R; Ots, M.; Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Tartu. Hirundo, 2013, 26: 80–112. 13 Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava. Kõrsa raba puhul on tegemist kõrge looduskaitselise väärtusega rabamassiiviga, kus niidurüdi esmaleid on teada 2007. aastast. Kõrsa rabas 2018. aasta aprillis ja mais tehtud liigiinventuuri käigus leiti alalt üks niidurüdi paar ning selgus, et Kõrsa raba on terves ulatuses väga hea kvaliteediga sobilik elupaik niidurüdile (vaatlejad Jaak Tammekänd ja Meelis Leivits). Kõrsa raba heast seisundist annavad märku ka haudelinnustiku stabiilsus ning väikekoovitaja, mudatildri, sookiuru ja põldlõokese arvu suurenemine ning stabiilne kiivitaja, rüüda ja metskiuru arvukus14. Raba kaitset on tungivalt soovitatud ka Eesti soode inventuuri tulemuste analüüsis15 ja selle kaitse alla võtmine niidurüdi pesitsusalana on ette nähtud ka liigi kaitse tegevuskavas16. Kavandatava Kõrsa püsielupaiga ala, sh sooäärne mets, on elupaigaks ka paljudele teistele kaitstavatele linnuliikidele: II kaitsekategooriasse kuuluvale metsisele (Tetrao urogallus), mustsaba-viglele (Limosa limosa), kanakullile (Accipiter gentilis) ning III kaitsekategooriasse kuuluvale väikekoovitajale (Numenius phaeopus), hoburästale (Turdus viscivorus), laanepüüle (Tetrastes bonasia), musträhnile (Dryocopus martius), öösorrile (Caprimulgus europaeus), rüüdale (Pluvialis apricaria), tedrele (Tetrao tetrix), mudatildrile (Tringa glareola), punajalg-tildrile (Tringa totanus), suurkoovitajale (Numenius arquata), sookurele (Grus grus), punaselg-õgijale (Lanius collurio), jõgitiirule (Sterna hirundo) ja soo-loorkullile (Circus pygargus). Lisaks leidub seal elupaiku ka III kaitsekategooriasse kuuluvale valgelaup-rabakiilile (Leucorrhinia albifrons). Kaitse alla võetav ala on peaaegu kogu ulatuses inventeeritud loodusdirektiivi I lisasse kuuluvatesse elupaigatüüpidesse: rabad (7110*17) esinduslikkusega väga hea (A), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), esinduslikkus teadmata, siirde- ja õõtsiksood (7140) esinduslikkusega väga hea (A), vanad loodusmetsad (9010*) keskmise esinduslikkusega (C), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) keskmise esinduslikkusega (C) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) keskmise esinduslikkusega (C). Kuna püsielupaiga alal leiduvate muude kaitsealuste avamaalinnuliikide, sh mustsaba-vigle, elupaigaeelistused on niidurüdile sarnased – eelistavad pesitsemiseks hea nähtavusega suurepinnalist avamaastikku ja vajavad suurt territooriumi ka toitumiseks –, tagab Kõrsa niidurüdi püsielupaigas kehtiv sihtkaitserežiim kõigi avamaalinnuliikide ja valgelaup- rabakiili elupaikade kaitse. Kõrsa püsielupaik sobib ka kanakulli ja metsise elupaiga kaitseks, kuna kavandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud raie, v.a kujundusraie. Kõrsa püsielupaigaga liidetakse osaliselt I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka (Haliaeetus albicilla) kaks ringikujulist püsielupaika (LKS § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses). Kuna merikotkas on väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata juba ühekordse häirimise tõttu, on otstarbekas jätta niidurüdi püsielupaigas samal ajal kehtima ka merikotka pesapaiku ümbritsevad püsielupaigad, kuni kotkapaar sealseid pesapuid asustab. LKS § 50 lõike 2 kohaselt on keelatud merikotka püsielupaigas inimeste viibimine liigi pesitsusperioodil (15. veebruarist 31. juulini). Kuna niidurüdi püsielupaigas pole liikumispiirangute rakendamine vajalik, on piirkonnas elutsevate merikotkaste pesitsusaegse rahu tagamiseks mõistlik kaitsta pesapaiku jätkuvalt eraldi ringikujuliste püsielupaikadega. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik 14 Keskkonnaagentuur. 2017. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire 2016. aasta aruanne. 15 Paal, J.; Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu. 16 Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse tegevuskava. 17 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Kaitseala tüübiks on valitud püsielupaik, kuna püsielupaigad moodustatakse LKS § 4 lõike 5 punkti 1 alusel väljapoole kaitseala või selle piiranguvööndisse kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paiga kaitseks. Kuna aladel on esmatähtis kaitsta seal leiduvat I kaitsekategooriasse kuuluvat linnuliiki niidurüdi ja tema elupaika, ei ole looduskaitseala moodustamine kõige otstarbekam. Niidurüdi kaitse tegevuskava kohaselt piisaks tänapäevaste teadmiste alusel niidurüdi kaitseks ka piiranguvööndist või hoiualast, juhul kui alal pole probleeme kraavitusega ega liigse häirimisega. Kuna Kõrsa raba äärealale ja ka rabasse on rajatud kuivenduskraavid, ei sobi ala kaitseks piiranguvööndi ega hoiuala režiim, sest kraavide hooldamise reguleerimist võimaldab üksnes kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndi kaitsekord. Lisaks tagab niidurüdi kaitseks rakendatav kaitserežiim ka teiste alal leiduvate loodusväärtuste (sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide) kaitse. Seetõttu on põhjendatud püsielupaiga moodustamine, mis katab hästi liigi kaitsevajadused ja seab piisavad, ent maaomanikke optimaalselt piiravad kitsendused. 2.4. Kõrsa püsielupaiga piirikirjeldus Asukoht: Pärnu maakond, Tori vald, Kildemaa, Kõrsa ja Urumarja küla ning Pärnu linn, Seljametsa ja Põlendmaa küla. Lähtudes 2018. aastal tehtud niidurüdi seirest alal ja ekspertide hinnangust (J. Tammekänd, M. Leivits), on Kõrsa raba kui niidurüdile olulise ja kvaliteetse elupaiga terves ulatuses kaitse alla võtmine põhjendatud. Raba osaline kaitse ei taga raba kui elupaiga säilimist, kuna võimalike kuivenduskraavide rajamine püsielupaigast välja jäävasse rabaossa või selle serva mõjutaks raba kui terviku veerežiimi. Kõrsa niidurüdi püsielupaiga moodustamisega kaitstakse ka teisi alal leiduvaid kaitsealuseid kurvitsalisi katusliigi (niidurüdi) kaitse kaudu ning elupaiga kaitse kaudu ka sookooslusi. Soolinnustiku kaitse seisukohalt on kõige olulisem terviklike kvaliteetsete elupaikade säilimine. Selleks et sookooslused säiliksid, on oluline peatada juba olemasolevate kuivenduskraavide mõju alal ja takistada uute rajamist. Kuivenduskraavid on enamasti rajatud raba äärealale, osaliselt ka raba läbivalt, mis põhjustab lagedamate rabaosade metsastumist ja rüdile sobiva avatud pesitsusbiotoobi kadumist. Piirdekraaviga rabades kombineeruvad veetaseme puhul looduslik ja kuivendusest tingitud mõju, kuid kuivenduskraavi mõju võib oluliseks pidada kõdusooservaga rabade rühma puhul kuni 190 m ja rabaserva läbilõikava piirdekraavi korral 90 m. Raba lõunaservas asuvate siirdesoode puhul on kuivenduse mõju väga tugev 90 m kauguseni ja mõju hääbumine jääb vahemikku 190–440 m kraavist18. Seetõttu on vajalik tsoneerida Kõrsa raba koos seda ümbritseva puhvertsooniga sihtkaitserežiimiga vööndisse. Kohati on püsielupaika tsoneeritud rohkem metsamaad kui puhvertsooni ulatus, mis on vajalik ala kaguosas asuva metsise ja kanakulli elupaiga kaitseks. Püsielupaika on arvatud metsise elupaik 136,8 ha ja kanakulli elupaik 29,4 ha ulatuses. Kõrsa püsielupaiga sihtkaitsevööndi režiim tagab ka nende liikide kaitse. Püsielupaiga lõplike piiride märkimisel on aluseks võetud EELIS-e 2021. aasta andmed kaitsealuste liikide kohta, ETAK-i (Eesti topograafiline andmekogu) 2021. aasta seis ja 18 Kull, A. (vastutav täitja). 2016. Sihtfinantseerimislepingu 8286 SFL nr 3-2_15/835-14/2014 aruanne „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks” II etapp. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. 183 lk. katastriüksuste piirid seisuga aprill 2021. Püsielupaiga piiril asuvad kraavid on arvatud püsielupaika (kahemeetrise puhvriga Eesti põhikaardile kantud kraavi telgjoonest), välja arvatud põllumaaäärsed kraavid (valdavalt püsielupaiga loode-põhjaosas) ja kruusateeäärsed kraavid (püsielupaiga idaosas), mis on samas ulatuses püsielupaigast välja arvatud. Püsielupaiga piirile jäävad pinnasteed on arvatud püsielupaigast välja samuti kahemeetrise puhvriga Eesti põhikaardile kantud tee telgjoonest. Püsielupaiga piirile jäävad tiigid on arvatud püsielupaigast välja mööda Eesti põhikaardile kantud tiigi pindobjekti serva. Püsielupaiga pindala on 2152,9 ha, mis jääb kõik sihtkaitsevööndisse. Kavandatav Kõrsa püsielupaik on ühevööndiline (sihtkaitsevöönd). Eramaale jääb 69,8 ha ja riigimaale 2082,9 ha, 0,2 ha on katastrisse kandmata maad. Kõrsa püsielupaiga välispiir kulgeb mööda kraavide ja jõgede kaldaid, mööda tiikide servi, katastripiire, pinnasteede servi ning nendevahelisi mõttelisi sirgeid. Erandina kulgeb püsielupaiga välispiir Taali metskond 86 katastriüksuse (80803:001:0596) põhjaosas ja Metsasoo katastriüksuse (80801:001:0910) põhja-kirdeosas Rabaisa (80803:001:0336) ja Sassi (80801:001:0909) katastriüksusega piirneval alal ning Taali metskond 30 (80803:001:0978) katastriüksuse kirde-idaosas Niidu põllu (80803:001:0705) ja Niidu metsa (80803:001:0704) katastriüksusega piirneval alal mööda põhikaardile märgitud vooluveekogu (kraavi) serva (asub 5 m kaugusel kraavi telgjoonest) ning püsielupaiga loodeosas Kuke katastriüksusel (56801:005:0291) mõtteliste sirgetena katastripiirilt kraavini läbi käänupunkti koordinaatidega X: 6 473 702,993ja Y: 541 032,962. Erandina kulgeb piir veel Taali metskond 30 ja Turbaraba ning Rabametsa katastriüksustega piirneval alal, kus alates Kurina jõe kaldalt (5 m kaugusel telgjoonest) kulgeb piir algselt mööda kraavikallast (2 m puhvriga) ning punktist koordinaatidega X: 6 476 359,466 ja Y: 546 451,363 kulgeb piir mööda Rabametsa katastripiiri. Vastavalt Kõrsa niidurüdi püsielupaiga (sihtkaitsevööndi) välispiiri kulgemisele Taali metskond 30 (80803:001:0978), Turbaraba (80803:001:0889) ja Taali metskond 13 (80803:001:0979) katastriüksusel, mis on vajalik kraavi hooldamise reguleerimise võimaldamiseks (kraav arvatakse metsise püsielupaiga piiranguvööndist niidurüdi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse), tuleb muuta Kildemaa metsise püsielupaiga (piiranguvööndi) piiri. Piirimuutmine on vajalik kattuvuse vältimiseks. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Püsielupaiga kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte on keskkonda mõjutava tegevuse ja vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni aluseks. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 31, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS-i alusel võib omandiõigust ja ettevõtlusvabadust piirata. Selleks et säilitada omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse põhiolemus, peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirja eesmärk on tagada loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse linnudirektiivist riigile tulenev kohustus võtta direktiivi I lisas nimetatud linnuliikide kaitseks kasutusele vajalikud meetmed. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Püsielupaiga moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa eesmärkide täitmisele ning seega saab abinõud lugeda sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste kaitse on oluline eesmärk. Alal kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega säilivad ala loodusväärtused, kuid vastupidisel juhul loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel loodusväärtused hävivad. Kaitse alla võetava ala suhtes on huvi turba jm maavarade kaevandamiseks. Kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ei ole piiramatu õigus ning ettevõtlusvabadus piiramatu. Seetõttu on jõutud järeldusele, et kaitse- eeskirja eesmärk säilitada loodusväärtusi kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Püsielupaiga maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. Püsielupaigas kehtib LKS-s (§ 14 lõigetes 1–3 ja §-s 30) sätestatud kaitsekord eelnõukohase määruse erisustega. Püsielupaigas kehtestatavate piirangute seadmisel on lähtutud eelkõige niidurüdi bioloogiast ja liigi elupaiganõudlusest. Niidurüdi sooasurkonna soodsa seisundi saavutamiseks tuleb tagada pesitsemiseks sobivate elupaikade säilimine (tuleb välistada nende kvaliteedi halvenemine või hävimine). Pesapaikade ja nende kvaliteedi säilimine tagatakse sihtkaitsevööndi režiimi kaudu, kus majandustegevus on keelatud. Sihtkaitsevööndi režiim võimaldab tagada alal leiduvate koosluste loodusliku arengu ning seeläbi elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide (niidurüdi kaitse kaudu ka teiste alal asuvate kaitsealuste liikide) elupaikade säilimise. Kaitsekord on kooskõlas LKS-iga, niidurüdi kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetega ning ekspertiisiga (erisused ekspertiisist on põhjendatud allpool). Planeeritav kaitserežiim tagab niidurüdi pesapaikade säilimise, kavandatavad piirangud on niidurüdi kaitseks proportsionaalsed ja vajalikud. Kuna alal asuvate linnuliikide elupaigaeelistused on sarnased – nad eelistavad pesitsuseks hea nähtavusega suurepinnalist avamaastikku ja vajavad suurt territooriumi toitumiseks, ning raiekeelu tõttu on tagatud ka metsaliikide (kanakulli ja metsise) elupaikade säilimine –, tagab niidurüdi kaitseks moodustatav püsielupaik ja seal kehtestatav režiim kõigi alal leiduvate ohustatud liikide kaitse. Kuivõrd valdavalt on tegemist rabaga, ohustab alal asuvaid väärtusi eelkõige turba kaevandamine ja kuivendusega kaasnevad veerežiimi muutused. Turba kaevandamise mõju loodusväärtustele väljendub peamiselt märgala ja selle ökosüsteemi hävimises ning pinnasekahjustustes. Loodusliku veerežiimi rikkumisest ja turba kaevandamisega kaasnevatest pinnasekahjustustest tingitud negatiivne mõju looduskeskkonnale toob kaasa alal leiduvate elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade hävimise. Püsielupaiga alale jääb osaliselt ka muid maavarasid, nagu liiv ja kruus, mille kaevandamine mineraalmaal muudab veerežiimi ning halvendab seeläbi ümbritsevate koosluste ja elupaikade seisundit. Arvestades kaevandamisega kaasnevat negatiivset mõju looduskeskkonnale ja asjaolu, et kavandatava püsielupaigaga piirnevad ka kasutuses olevad turba- ja kruusakaevanduse alad, peab kaitsekorra kavandamisel arvestama koosluste kujundamiseks vajalikke tegevusi (näiteks kraavide sulgemine, mis on vajalik märgalade loodusliku veerežiimi säilitamiseks ja taastamiseks). Püsielupaigas ei ole vaja reguleerida kalapüüki ega ujuvvahendiga sõitmist, sest püsielupaigas puuduvad sellised veekogud, kus oleks kalastamine või sõitmine võimalik. Seetõttu ei ole määruses reguleeritud ka lautri või paadisilla püstitamist või laiendamist. Püsielupaigas ei ole vaja reguleerida ka pilliroo ega adru varumist, sest adru seal puudub ning pilliroogu leidub sellisel määral, mille kogumine ei ole otstarbekas. Püsielupaigas ei ole poollooduslikke kooslusi ja seetõttu ei käsitleta kaitse-eeskirjas nendega seotud tegevust. 2.5.2. Püsielupaiga kaitsekord Püsielupaigas on aasta läbi lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine. Üksikute inimeste sattumine liikide pesitsusajal nende elupaika ei häiri eeldatavasti pesitsemist ja poegade kasvatamist oluliselt ning rohkem inimesi külastab rabamaastikku alates suve teisest poolest marjade korjamise eesmärgil ning selleks ajaks on niidurüdi jt sooliikide pesitsusaeg läbi. Seega pole pesitsusaegse viibimispiirangu kehtestamine vajalik, sest ala külastuskoormus on lindude pesitsusajal (aprillist juunini) tõenäoliselt väike, lisaks on kaitse alla võetav ala suhteliselt märg ja seetõttu halvasti ligipääsetav. Püsielupaigas on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht Elbu püsielupaigas. Jahieeskirja järgi on linnujahti lubatud pidada peamiselt sügisel, augustist novembrini. Eranditeks on hallvares ja kodutuvi, kellele võib jahti pidada 1. juulist 31. märtsini, jahifaasan, kellele võib jahti pidada 1. oktoobrist veebruari lõpuni, ning künnivares ja hallrästas, kellele võib jahti pidada väljaspool pesitsusaega kahjustuste vältimise eesmärgil. Kuna niidurüdi on häirimise suhtes kõige tundlikum just pesitsusperioodil – aprillist juuni lõpuni –, ei ohusta linnujahi lubamine väljaspool pesitsusperioodi Kõrsa püsielupaigas niidurüdi pesitsemist ja soodsa seisundi säilimist. Kõrsa püsielupaigas on lubatud sõidukiga sõitmine üksnes teedel. Teed käsitletakse ehitusseadustiku paragrahvi 92 järgi, mille kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Seega ei saa lugeda autodega sõitmise tulemusel tekkinud roopaid rajatud pinnasteeks. Keelatud on sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. Sõidukiga (sh jalgrattaga) sõitmine väljaspool teid (sh radadel ja sõitmise tulemusel kujunenud pinnasteedel) ja maastikusõidukiga sõitmine on keelatud, kuna väljaspool teid sõitmine ei ole nii märgades oludes üldiselt võimalik ning oluline on vältida võimalikke elupaiga kahjustusi ja uute pinnasteede teket, mis võivad suurendada juhusliku sattumise tõenäosust sihtkaitsevööndisse pesitsusperioodil ja seeläbi põhjustada tahtmatut häirimist. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Püsielupaiga valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul on lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud Kõrsa püsielupaigas, loodusliku veerežiimi taastamine ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. Püsielupaiga piiril olevad põllukraavid on jäetud Kõrsa püsielupaigast välja, kuid metsakraavid (ka rabasisesed kraavid, mille tõttu on nende äärde tekkinud tihedam puittaimestiku kate) on piiritletud püsielupaika, et vältida nende hoiutöödest ehk sellega kaasnevast veerežiimi muutumisest tuleneda võivat kahjulikku mõju niidurüdi elupaikadele, aga ühtlasi jätta võimalus veerežiimi taastamiseks, kui elupaiga kvaliteet peaks halvenema. Veerežiimi taastamine, sh kraavide sulgemine ja raied, võivad osutuda vajalikuks Kõrsa püsielupaiga põhjaosas oleva mahajäetud turbakaevandusala kuivenduse mõjul kujunevast puisrabast puude eemaldamise ja kraavide sulgemise abil avamaastiku ja märgalakoosluse ennistamiseks ning kunagiste rabamassiivi kaevatud kraavide sulgemiseks, et reguleerida kraavide kuivendavat mõju. Olemasolevate rajatiste, milleks on praegu näiteks teed (koos teeäärsete kraavidega), hooldustööd on lubatud tingimusel, et neid saab teha niidurüdi jt ohustatud liikide elupaiku kahjustamata üldjuhul väljaspool lindude pesitsusperioodi. Võimalike uute rajatiste hooldamiseks on vajalik lubada edaspidi ka nende hooldustöid. Lisaks on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, kusjuures nende tegevuste käigus raiutud puidu kokkuvedu rasketehnikaga on lubatud vaid külmunud pinnase korral või kui püsielupaiga valitseja hinnangul pinnas seda võimaldab. Põhiliseks koosluse kujundamise tööks lisaks veerežiimi taastamisele on kujundusraied, sh raadamised raba elupaiga taastamiseks, st puude eemaldamine kuivendusest mõjutatud lagerabast kujunenud puisraba osas. Tulenevalt ülaltoodud põhjendustest ja kooskõlas LKS §-ga 30 on püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirjas reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on püsielupaikades lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse majandustegevust, mis ei kahjusta püsielupaikade kaitse-eesmärki või seisundit. Niidurüdi häirimistundlikkust ja elupaiganõudeid arvestades võivad kaitse-eeskirjaga keelatud tegevused kahjustada liigile sobiva elupaiga soodsat seisundit (turbakihi kaevandamise, rabapõlengute jms kaudu), kahjustada tallamisõrna liigniisket rabapinnast (telkimine ja lõkke tegemine) ja häirida oluliselt linde (nt rahvaürituste korraldamine pesitsusajal), mille tõttu pesitsus üldjuhul ebaõnnestub. Keelatud on uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga tarbeks. Nende rajatiste püstitamist saab lubada, sest vajalikuks võib osutuda kaitse-eesmärkide täitmiseks näiteks kraavide sulgemiseks tõkete vms püstitamine, samuti võib osutuda vajalikuks infotahvlite rajamine. Tootmisotstarbeta rajatiste, näiteks maakaabelliinide rajamist, võib lubada ka püsielupaigas oleva kinnistu tarbeks tingimusel, et rajatiste rajamisel, kasutamisel ega hooldamisel ei kahjustata niidurüdi ega teiste ohustatud liikide elupaiku ning ei häirita neid pesitsusajal. Lisaks on keelatud telkimine ja lõkke tegemine ning rahvaürituse korraldamine, välja arvatud Kõrsa püsielupaigas väljaspool lindude pesitsusperioodi, s.o 1. augustist 1. märtsini. Alal puuduvad telkimiseks ja lõkke tegemiseks ettevalmistatud kohad ja liigse häirimise ennetamiseks pole neid ka põhjendatud rajada. Valdavalt on tegemist liigniiske alaga, kus telkimisvõimalused puuduvad ja telkida on võimalik väljaspool püsielupaika. Lõkke tegemine rabas ja sellega piirnevas koosluses peab olema keelatud, et ennetada rabapõlenguid, mida on raske kustutada ja mis kahjustavad sooliikide elupaiku ning võivad hävitada veel lennuvõimetuid poegi. Kõrsa püsielupaigas võib rahvaüritusi, näiteks keskkonnahariduslikke rabamatku, korraldada väljaspool püsielupaigas pesitsevate ohustatud linnuliikide pesitsusperioodi, kuna see ei häiri oluliselt linde ning eeldatavasti ei korraldata rahvaüritusi ulatuses, mis kahjustaksid oluliselt raba pinnast. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine püsielupaiga valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole püsielupaiga valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Püsielupaiga eesmärk on niidurüdi soodsa seisundi säilitamine ja võimalikult minimaalne negatiivne inimmõju. Jahiulukite lisasöötmise eesmärk on peamiselt jahi hõlbustamine ja seega on see vastuolus püsielupaiga eesmärgiga. Lisasöötmine meelitab alale närilisi ja seeläbi väikekiskjaid, kes ohustavad maaspesitsevaid linde (sooliigid, sh niidurüdi, ja metsis), süües nende mune ja murdes lennuvõimetuid poegi. Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärkide saavutamist või püsielupaiga seisundit. Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitstavatel aladel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse- eeskirjas lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Määruse eelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti Riigimetsa Majandamise Keskusele, Pärnu linnale, Tori vallale, Maa-ametile, Eesti Jahimeeste Seltsile ja kümnele maaomanikule tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 07.05.2019. Ettepanekute esitamise tähtpäev oli 10.06.2019. Selleks ajaks saabus Keskkonnaametile kolm arvamust/ettepanekut. Keskkonnaamet saatis menetlusosaliste seisukohtadele vastuskirjad, misjärel täiendavaid ettepanekuid enam ei saadetud (kokkuvõte tabelis 1). Tabel 1. Esitatud ettepanekud ja KeA seisukohad. Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Riigimetsa Majandamise Ei nõustu linnujahi keelu Arvestatud. Jahieeskirja Keskus plaaniga. Sellega kaob järgi on linnujahti lubatud võimalus reguleerida pidada peamiselt sügisel, haneliste arvukust. Samas augustist novembrini. Kuna on sügisene haneliste niidurüdi on häirimise küttimine arvukuse suhtes kõige tundlikum just reguleerimise eesmärgil pesitsusperioodil aprillist kõige mõistlikum ja juuni lõpuni, ei ohusta humaansem viis. linnujahi lubamine niidurüdi pesitsemist ja soodsa seisundi säilimist. Seega oleme nõus ettepanekuga lubada kavandatavas Kõrsa püsielupaigas linnujahti. Katastriüksuse 1. Ei nõustu linnujahi keelu Arvestatud. 56801:001:0081 omanik plaaniga. Sellega kaob 1. Arvestatud, vt selgitust võimalus reguleerida eelmisest tulemusest. haneliste arvukust. Samas 2. Kaitstaval alal ei on sügisene haneliste planeerita selliseid küttimine arvukuse tegevusi, mis halvendaksid reguleerimise eesmärgil väljapoole jäävate alade kõige mõistlikum ja seisukorda. Tulenevalt humaansem viis. vajadusest metsakarjamaad 2. Kogu raba ja metsa vahel kasutada, muudame asuv piirdekraav asub Käo kavandatava kaitstava ala talu maadel, mida tulevikus piiri ja tsoneerime puhastada ei tohi ja mis on metsakarjamaa osa ilmselt plaanis hoopis püsielupaigast välja. likvideerida. Kraave on Korrigeeritud piir kulgeb kasutatud püsielupaika mööda raba ja metsa jääval metsakarjamaal vahelist kraavi (kraav jääb karjatatavate lihaveiste püsielupaiga koosseisu). jootmiseks. Väljapoole püsielupaika jääb rohumaa ja metsa vaheline kraav ja tiik. Tornator Eesti OÜ Arvata püsielupaigast Arvestatud. Kuna terves ulatuses või ettevõttele kuuluv Kuke minimaalselt metsamaa katastriüksus on suuremas osas välja ettevõttele osas metsamaa, mis ei ole kuuluv katastriüksus niidurüdile ega teistele alal (56801:005:0291). leiduvatele kaitsealustele liikidele vajalik elupaik, vähendame raba ümbritseva puhvervööndi ulatust ning  Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus muudame Kõrsa niidurüdi püsielupaiga piiri, piiritledes Kuke katastriüksusest Kõrsa püsielupaiga sihtkaitsevööndisse üksnes märgalale jääva osa koos selle lähedal asuva kraaviga. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Liidu õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Direktiivi 2009/147/EÜ artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Direktiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks kasutusele vajalikud meetmed, mis vastavad eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, sealhulgas kaitsealade loomise, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmisel on oluliseks kaitse-eesmärgiks direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliigi kaitse. Moodustatav püsielupaik ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada kaitsealuste liikide elupaikade ja rabakoosluse kaitset. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020)380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Kavandatav sihtkaitsevööndi režiimiga püsielupaik (kokku 2152,9 ha) paikneb suuremas osas (2082,9 ha ulatuses) riigimaal ja eramaale jääb 69,8 ha. Lisaks jääb 0,2 ha katastrisse kandmata maale. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Püsielupaik jääb suuremas osas (96,7% selle pindalast) riigimaale. Looduskaitsepiirangute kehtestamisel lähtutakse loodusväärtustest ja nende asukohast. Planeeringud tuleb kehtestatud õigusaktidega kooskõlla viia. Püsielupaika jääb üleriigilise tähtsusega Kõrsa turbamaardla (MRD0000070) ja raba põhjaosas Turbaraba katastriüksusel asuv kunagi kasutuses olnud turbakaevandusala. Tori valla 29.12.2009. aastal kinnitatud üldplaneeringus on kunagi kasutuses olnud kaevandusalale planeeritud mäetööstusmaa, kuid pärast püsielupaiga moodustamist ja sihtkaitserežiimi jõustumist ei ole võimalik turbamaardlat kasutusele võtta. Lisaks on sellele alale planeeritud RMK märgala taastamine. Paikuse valla 15.06.2009. aastal kinnitatud üldplaneeringus on Kõrsa raba (püsielupaiga ala) planeeritud rohevõrgustiku tuumalaks ning püsielupaiga alale ei ole kavandatud muid tegevusi ega ehitisi (teid, elektriliine jms), mille rajamist püsielupaiga moodustamine takistaks. Lisaks ulatub osaliselt püsielupaika Kõrsa kruusamaardla (MRD0000722), mis jääb Taali metskond 114 katastriüksusele. Maardla kasutusele võtmiseks on nimetatud alale esitatud üldgeoloogilise uuringuloa taotlus19. Pärast püsielupaiga moodustamist ja sihtkaitserežiimi jõustumist ei ole võimalik kruusamaardlat püsielupaika jäävas osas kasutusele võtta. Tori vallavalitsus ja Pärnu linn, kes olid menetlusosalisena kaasatud kaitse alla võtmise protsessi, kooskõlastasid väljatöötamise kavatsuse vaikimisi. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohalike omavalitsuste maamaksutulude vähenemine. Pärnu linnale väheneb maamaksutulude laekumine 2 529 euro ulatuses aastas ja Tori vallale 585 euro ulatuses aastas. Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. Hüvitise suuruseks on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Käesoleva ettepaneku kohaselt on eramaad püsielupaiga sihtkaitsevööndis 69,8 ha, sellest metsamaad 12 ha, seega suureneb iga-aastase hüvitise maksmise kohustus 1320 eurot. Vastavalt LKS § 20 lõikele 1 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Pärast Kõrsa niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmist keskkonnaministri 12. mai 2016. a määruse nr 13 „Elbu niidurüdi püsielupaiga moodustamine ja kaitse-eeskiri” muutmisel on kinnisasja omanikul õigus teha ettepanek püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva maa riigi poolt omandamiseks, kui ala kaitsekord piirab lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 24220 esitatud tingimustest oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist. Kogu sihtkaitsevööndisse jääv eramaa (69,8 ha) on maatulundusmaa sihtotstarbega, mille sihtotstarbeline kasutamine on tõenäoliselt oluliselt piiratud. Nimetatud maaüksuste omandamisega kaasnev eeldatav kulu riigile on 452 083 eurot. 19 Taotlus registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 26.05.2020 nr 12-2/20/229 all. 20 Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused”. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse (kaitseta ala sihtkaitsevööndisse minemisel) Pärnu maakonnas Vändra metskonnas puidukasutuse tulu keskmiselt 90 eurot hektari kohta aastas. Määruse kehtestamisega arvatakse sihtkaitsevööndisse 275 ha riigimetsamaad, sellest 144,5 ha on küps või valmiv mets. Seega väheneb tulu 275 ha (144,5 ha valmiva ja küpse) metsa sihtkaitsevööndisse arvamisel 24 750 (13 005) euro võrra aastas. SMI 2020 aruande21 järgi on keskmine metsa tagavara Pärnu maakonnas 199 tm/ha. See on üldistatud keskmine, kuna Kõrsa püsielupaika jäävad valdavalt sooserva metsad, on tagavara keskmisest madalam. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi22 kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool). Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Uue ala kaitse alla võtmisel jääb otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis ~5,4 miljonit eurot ning metsa- ja puidutööstuse poolt lisandväärtust loomata ~11 miljoni euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas ca 67 tuhande euro ulatuses ning lisandväärtus ca 138 tuhat eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 2%, jääb riigil saamata tulusid ~18,6 miljonit eurot ja kogulisandväärtust loomata ~37,8 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult väheneb, võib see mõjutada kuni 4 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetakse koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). Ökosüsteemide hüvedest on Kõrsa PEP väga oluline kliimaregulatsiooni seisukohalt ehk mullasüsinikuvaru ja maapealsesse biomassi seotud süsiniku varu osas. ELME projekti23 raamest koostatud süsinikuvaru kaardikihtide alusel on ala erinevate koosluste hinnanguline summaarne süsinikuvaru 3 890 299 t ning soomuldades 3 840 506 t. Looduse hüvede väärtuse hinnastamisel laialdaselt kasutatava süsinikukaubanduse süsteemi (ETS – Emissions Trading System) hetkehinda (31.10.2022 78 eurot/t) arvestades oleks see rahalises vääringus 303 miljonit eurot. Kõrsa PEP on seejuures süsiniku siduja pikaajaliselt – hinnanguliselt seotakse ainuüksi turbasse tuhandeteks aastateks 0,2–0,3 t süsinikku ha kohta aastas. Kõrsa PEP-i soomuldade pindala (2061,47 ha) arvestades seotakse süsinikku vähemalt 412-618 t/a, kuid seda eeldusel, et ala säilib sihtkaitsevööndi režiimi abil looduslikuna ja kuivendamata. Seega on ala looduslikus seisundis märgalana ehk olulise süsiniku sidujana säilitamine väga oluline olukorras, kus riigil on kohustus kasvuhoonegaaside emissioone oluliselt vähendama ja süsiniku sidumist suurendama hakata. Seejuures on oluline rõhutada looduslike tingimuste säilitamise ja parandamise olulisust, mille tagab ainult sihtkaitsevööndi režiim. Potentsiaalne maakasutuse muutus (nt metsanduslik kuivendus) tooks kaasa lühiajalise süsinikusidumise kasvu puidus, aga 21 SMI 2020. a aruanne 22 Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (empl.ee) 23 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). summaarse süsinikuvaru kahanemise turba/mulla arvelt 1–3 t/ha aastas ja veel intensiivsema kuivenduse/turbavälja korral 4–6 t C ha/a kadu. Seega kokkuvõttes on otsesed majanduslikud mõjud väheolulised, kuna on oluliselt väiksemad kui ökosüsteemide teenustest loodav väärtus kokku. Alal on suur panus ka aineringete ja veevoogude regulatsiooni/puhverdajana, mis on samuti olulised reguleerivad ja säilitavad looduse baashüved ja mida saab säilitada, hoides ja parandades ala looduslikkust sihtkaitsevööndi režiimina, vältides eelkõige kuivendamist. Igasugune (edasine) kuivendus halvendaks veekvaliteeti lahustunud orgaanilise süsiniku (DOC) ning lämmastiku ja fosfori ärakande kaudu. Väheneks loodusliku veeringe ja veepuhastamisteenus ning põhjaveevaru täienemine kvaliteetse puhta veega. Püsielupaikade valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused kavandatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves. Kõrsa püsielupaiga alale ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Seega ei kaasne riigile nende taastamisest ja hooldamisest tulenevaid toetuskulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1409 - Keskkonnaministri määruse „Niidurüdi püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/379dfdb0-6991-4ea7-910f-6e9007587931 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/379dfdb0-6991-4ea7-910f-6e9007587931?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main