Kiri

Rahandusministeerium Teie 14.10.2022 nr 4-2/8237-1 [email protected] Meie 16.11.2022 nr 1-12/1765-2 Riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Täname teid võimaluse eest anda tagasisidet riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele. Kultuuriministeerium kooskõlastab selle alljärgnevate märkuste ja tähelepanekutega. Esimese üldise märkusena toome välja, et väljatöötamiskavatsuses ei ole probleemide kirjelduse all viidatud ega analüüsitud ühte suurt probleemi tegevuspõhise eelarve praeguses tegelikus rakendamises. Nimelt puudub praegu mõistlik viis RES-i ja RE koostamiseks ning strateegilise planeerimise põhiandmete muutmisel andmevahetuseks Rahandusministeeriumiga (edaspidi RaM). Strateegilise juhtimise infosüsteemi kasutamine on lõpetatud, kuid selle asemel olev andmevahetus Exceli tabelites ja e-kirjades on väga kohmakas ja ebatõhus ning tekitab palju vigu (nt versiooniajaloo jälgimine). Palume ka see probleemistik väljatöötamiskavatsuses välja tuua. Teiseks märgime, et väljatöötamiskavatsuses ei ole probleemina välja toodud, et RaM-i antavad juhised protsessis on sageli ebaselged ja ebajärjekindlad. Kuigi RES-i ja RE ajakava tutvustatakse ministeeriumidele ning suures plaanis on see olemas ka tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus, siis tegelikkuses selguvad täiendavad tähtajad või nn tagantjärele juhiste muutmised. Näiteks TERE tegevuste muudatused oli vajalik esitada 1. aprilliks 2022, mille järgi lubati muudatused põhiandmetesse ja kulumudelitesse sisse viia. Samas arutati muudatusi Vabariigi Valitsuses alles septembris 2022, mille kohta puudus varem igasugune teave. Oleme seisukohal, et selline olukord, mis tekitab mõlemal poolel ka põhjendamatut halduskoormust, ei tohi jätkuda. Kolmandaks toome välja ebajärjekindluse RES-i ja RE protsessiga seotud sõnumites. Näiteks on lubatud juba 2021. aastast käivitada TERE mõõdikute täitmise seire põhimõtted, sh et mõõdikute täitmise teave saab olema kättesaadav strateegilise planeerimise käsiraamatus. Praeguse seisuga ei ole seda teavet endiselt avaldatud. Täiendava üldise märkusena toome välja, et me ei saa toetada strateegilises planeerimises selliste piirangute seadmist nagu 60 tähemärki TERE tegevuste nimetustes. Sellised reeglid ei sobitu strateegilise planeerimise põhiolemusega, kus rõhk on ennekõike sisul – kui tegevuse nimetus kaotab osa oma tegelikust mõttest, sest ei mahu etteantud 60 tähemärgi reeglisse, ei saa seda kuidagi aktsepteerida. Oleme seisukohal, et sarnastel juhtudel tuleks lubada siiski teatavat paindlikkust, et mh oleks korrektselt võimalik tegevuste nimetused välja tuua (nt koma asemel „ja“). Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Juhime ka tähelepanu, et väljatöötamiskavatsuses on läbivalt kasutatud segamini mõisteid „strateegiline juhtimine“ ja „strateegiline planeerimine“. Näiteks on lk-l 3 teises lõigus lause „Punktis 1.1 on alaprobleemide 1.1.1–1.1.3 kaudu kirjeldatud strateegilise juhtimisega seotud probleeme“, ometi käsitleb punkti 1.1 nimetus ja sisu strateegilist planeerimist („1.1 Riigi strateegilise planeerimise raamistik ei ole terviklik ning eelarveprotsessis on strateegilised eesmärgid tagaplaanil“). Samuti on lk-l 4 punktis 1.1.2 lause „Killustunud strateegiline juhtimine võib tuua kaasa lühiajaliste eesmärkide sagedast muutumist ning tulemuspõhise kultuuri hajumist kuni rahulolematuseni partnerite ja organisatsiooni tasandil.“ Juhime tähelepanu, et „strateegiline juhtimine“ ja „strateegiline planeerimine“ ei ole sünonüümid. Palume viidatud mõisteid täpsustada ja läbivalt ühesuguses kontekstis kasutada. Punktis 1.1.1 (lk 4) on viidatud Vabariigi Valitsuse tegevuskavale. Palume täpsustada, millist dokumenti on seal mõeldud. Punktis 1.1.3 (lk 4) on viidatud, et teenuste mõistet reguleeritakse erinevates õigusaktides erinevalt. Juhime tähelepanu, et meie hinnangul ei seisne probleem mitte selles, et teenused on defineeritud erinevates dokumentides, vaid et neid defineeritakse dokumentides (aga mõnikord ka ühes dokumendis) erinevalt. Palume lisada korrektsed viited vastavatele õigusaktidele (lk 4 viimane lause). Punktis 1.1.4 (lk 5) on sõnastatud: „Liiga lühikese ajavahemiku tõttu on eelarve planeerimisel keeruline lähtuda aruannetes esitatud tulemusnäitajatest ja täpsetest finantsandmetest.“ Palume täpsustada, kelle vaates on see väide esitatud – kas RaM-i, Vabariigi Valitsuse või kellegi teise. Arvame, et probleemikirjelduses võiks olla välja toodud, kui palju siiski arutatakse RaM-i vaatest (kes seda infot omab) Vabariigi Valitsuse tasandil eelarveläbirääkimiste käigus konkreetsete poliitikavaldkondade rahastamise kaalumisel vastava(te) valdkonna arengukava(de) (või tegevuspõhise eelarve teiste tasandite) eesmärke ja mõõdikuid. Soovime teada, kas viidatud arutelu praegu toimub või kui mitte, siis millised on teie arvates põhjused. Punktis 1.2.1 (lk 7) on välja toodud, et toetuste andmise põhimõtted, sh eelarvesse planeerimise ajastus, vajavad ülevaatamist. Riigieelarve seaduse järgi kehtestab minister tingimused ja korra valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks ja vahendite kasutamiseks (RES-i § 531 lg 1). Kultuuriministeerium toetab RES-i § 531 lõikes 1 toodud volitusnormi ülevaatamist ja vajaduse korral täpsustamist, kuid oleme seisukohal, et viidatud volitusnorm peab kindlasti RES-i alles jääma. Punktis 3 (lk 19) on toodud alameesmärk a: „Aruandlus võimaldab eelarveprotsessis kasutada rohkem tulemusinfot ning riigieelarve planeerimisel lähtuda strateegilistest eesmärkidest.“ Juhime tähelepanu, et juba praegu on eelarve planeerimise ajaks tulemusinfo ministeeriumide vaates koos. Soovime seega teada, kas tegelikkuses ei seisne probleem pigem selles, et ministeeriumide vaates puudub teadmine, kuivõrd viidatud tulemusinfot Vabariigi Valitsuse tasandil riigieelarve läbirääkimistes kasutatakse. Samuti puudub RaM-i tagasiside, kas ja kuidas tulemusaruandlust eelarveotsuste tegemisel kasutatakse. Punktis 9 (lk 26) on regulatiivsete võimaluste kirjelduses välja toodud: „Selgemalt kirjeldada strateegiline raamistik ning eelarveprotsessis paremini seostada strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine“. Meie hinnangul tuleks sellisel juhul olla õigusraamistiku muutmisega siiski ettevaatlik. Pigem on suur osa praegustest probleemidest tingitud toimimispraktikast (sh protsessist). Oleme seisukohal, et väljatöötamiskavatsuses ei ole piisavalt veenvalt kirjeldatud, et probleemistik on lahendatav tingimata õigusliku raamistiku muutmisega. Kuna viimastel aastatel on vastavas õigusraamistikus tehtud üsna mitmeid muudatusi (sh on üsna vähe rakendatud veel valdkonna arengukavade ja programmide õigusakti), ei tuleks teha olulisi muudatusi mitte vastavates õigusaktides, vaid leida võimalused nende õigusaktides rakendamiseks tegelikkuses. Siinkohal saab muudatusele anda hinnangu seejärel, kui on täpsemalt seletatud, mida on plaanis muuta strateegilises planeerimises ja finantsjuhtimises. Punktis 11.1 (lk 31) „Kavandatav muudatus 9.1“ on mõju olulisuse all toodud järgnev lõik: „Muudatused parandavad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike programmide planeerimist ning programmide eelarvete tulemuslikumat kasutamist. Seetõttu toetab muudatus ka sotsiaalselt oluliste valdkondade, sh tervise ja heaolu, aga ka hariduse ja kultuuri valdkondade strateegiliste eesmärkide saavutamist ning elanike toimetulekut.“ Jääb arusaamatuks, kuidas need muudatused täpsemalt kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke saavutada aitavad. Viidatud muudatused on pigem siiski suunatud paremale planeerimisele, saavutamise puhul rakendab iga ministeerium oma vahendeid, lähenemist ja suutlikkust. Palume viidatud mõtet korrigeerida. Riigieelarve seaduse muutmise käigus tuleks üle vaadata ja kindlasti senisest rohkem selgitada ka keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavaid nõudeid, finantsplaani esitamise korda, põhitegevuse tulude, kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodikat ning finantsplaanide kasutamist ja nende mõju arvestamist eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel. Oleme valmis oma märkuseid ja ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Reelika Väljaru 628 2238 [email protected]