Kiri

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.11.2022 C(2022) 8067 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI TEATIS Heakskiidu andmine komisjoni määruse eelnõule, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ET ET  LISA KOMISJONI MÄÄRUS (EL) .../..., XXX, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes EELNÕU (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes,1 eriti selle artikli 2 lõiget 1, olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega ning arvestades järgmist: (1) Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada. Vastavalt aluslepingu artiklile 109 võib nõukogu siiski kindlaks määrata teavitamiskohustusest vabastatud abi liigid. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi kõnealuste riigiabi liikide kohta. Määruse (EL) 2015/15882 kohaselt otsustas nõukogu kooskõlas aluslepingu artikliga 109, et vähese tähtsusega abi (st ühele ettevõtjale teatava ajavahemiku jooksul antud abi, mis ei ületa teatavat kindlaksmääratud summat) võib olla üks sellise abi liike. Sellest lähtuvalt ei loeta vähese tähtsusega abi kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavaks ning seetõttu ei kohaldata selle suhtes ka teatamismenetlust. (2) Komisjon on mitmes otsuses selgitanud aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Samuti on komisjon esitanud oma tegevuspõhimõtted vähese tähtsusega abi ülemmäära kohta, millest väiksema abi puhul aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata. Komisjon esitas need põhimõtted esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises,3 seejärel aga komisjoni määrustes (EÜ) nr 69/2001,4 (EÜ) 1 ELT L 248, 24.9.2015, lk 1. 2 Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1). 3 Komisjoni teatis vähese tähtsusega riigiabi kohta (EÜT C 68, 6.3.1996, lk. 9).  nr 1998/20065 ja (EL) nr 1407/20136. Määruse (EL) nr 1407/2013 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal on asjakohane mõned kõnealuses määruses sätestatud tingimused läbi vaadata. (3) On asjakohane suurendada liikmesriigilt ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäära 275 000 euroni. Ülemmäära arvutamisel võetakse arvesse määruse (EL) nr 1407/2013 jõustumise järgset inflatsiooni ja selle hinnangulist muutumist käesoleva määruse kehtivusajal. Ülemmäär on vajalik selleks, et ühtki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks. (4) Aluslepingu konkurentsieeskirjade kohaselt on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev füüsilisest või juriidilisest isikust üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist7. Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et „äriühingus kontrollosalust omavat üksust“, kes „tegelikult ka seda äriühingut kontrollib, sekkudes otseselt või kaudselt selle juhtimisse“, tuleb lugeda kontrollitava ettevõtja majandustegevuses osalevaks. Seega tuleb üksust ennast pidada ettevõtjaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses8. Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana9. Õiguskindluse huvides ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks käesolevas määruses esitada selge ja ammendav loetelu kriteeriumidest, mille alusel määrata kindlaks, millal käsitatakse kahte või enamat ühe liikmesriigi ettevõtet ühe ettevõtjana. Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ10 ja komisjoni määruse (EL) nr 651/201411 I lisas väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate määratlemiseks sätestatud kriteeriumide hulgast on komisjon käesoleva määruse jaoks välja valinud need, mida on juba pikka aega edukalt kasutatud seotud ettevõtete määratlemiseks. Kõnealuseid kriteeriume tuleks käesoleva määruse reguleerimisala arvesse võttes kohaldada nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes ning need peaksid tagama, et seotud ettevõtete rühma käsitatakse vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamisel ühe ettevõtjana. Ettevõtjaid, millel ei ole üksteisega muud seost kui see, et igaüks neist on vahetult seotud sama avalik-õigusliku asutuse või asutustega, käsitatakse siiski eraldiseisvate ettevõtjatena. Sellega võetakse arvesse selliste ettevõtete eriolukorda, mida kontrollib sama avalik-õiguslik asutus või asutused, kuid mis võivad olla sõltumatu otsustusõigusega. 4 Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30). 5 Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5). 6 Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1). 7 Euroopa Kohtu 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas Ministero dell’Economia e delle Finanze vs. Cassa di Risparmio di Firenze jt, C-222/04, ECLI:EU:C:2006:8. 8 Sealsamas, põhjendused 112 ja 113. 9 Euroopa Kohtu 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas Madalmaad vs. komisjon, C-382/99, ECLI:EU:C:2002:363. 10 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). 11 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). (5) Võtmaks arvesse keskmiste autokaubaveo sektoris tegutsevate ettevõtjate väiksust ja inflatsiooni, mis on toimunud pärast määruse (EL) nr 1407/2013 jõustumist, samuti selle hinnangulist muutumist käesoleva määruse kehtivusajal, on asjakohane suurendada tasulise autoveoga tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavat ülemmäära 137 500 euroni. Transporditeenusena ei tuleks käsitada integreeritud teenuse osutamist, nagu kolimisteenused, posti- või kulleriteenused või jäätmete kogumine ja käitlemine, millest transport moodustab vaid ühe osa. (6) Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmatootmise sektorites kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et isegi käesolevas määruses sätestatud ülemmäärast väiksemad summad võivad vastata aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ei tohiks nimetatud valdkondade suhtes käesolevat määrust kohaldada. (7) Võttes arvesse sarnasusi põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike toodete töötlemise ja turustamise vahel, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei peeta töötlemiseks ega turustamiseks toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale. (8) Euroopa Kohus on otsustanud, et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, siis ei tohiks liikmesriigid võtta meetmeid, mis võivad seda korraldust kahjustada või millega võidakse luua sellest erandeid12. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete hinna või koguse alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega. (9) Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi suhtes ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste kaupade või teenuste kasutamine importtoodete asemel. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et määrus 1998/2006 „ei välista igasugust abi, mis võib eksporti mõjutada, vaid üksnes abi, mille otsene eesmärk on selle vormist sõltumata toetada müügitegevust teises liikmesriigis“13. Abi, millest kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei kujuta endast üldjuhul ekspordiabi. (10) Käesoleva määruse kohaldamisel arvesse võetavat kolmeaastast ajavahemikku tuleks hinnata jooksvalt. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb iga kord arvesse võtta jooksval eelarveaastal ja kahel eelneval eelarveaastal antud vähese tähtsusega abi kogusummat. (11) Kui ettevõtja tegutseb nii käesoleva määruse reguleerimisalast välja jäävates sektorites kui ka muudes sektorites või tegevusvaldkondades, tuleks käesolevat määrust 12 Euroopa Kohtu 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas Prantsusmaa vs. komisjon, C-456/00, ECLI:EU:C:2002:753, punkt 31. 13 Euroopa Kohtu 28. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas ZPT AD vs. Narodno sabranie na Republika Bulgaria jt, C-518/16, ECLI:EU:C:2018:126, punkt 55.  kohaldada selliste muude sektorite või tegevusvaldkondade suhtes tingimusel, et liikmesriik tagab, et vähese tähtsusega abi ei anta reguleerimisalast välja jäävasse valdkonda kuuluva tegevuse jaoks (võttes selleks asjakohaseid meetmeid, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või raamatupidamisarvestuste eristamine). Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka siis, kui ettevõtja tegutseb sektorites, mille suhtes kohaldatakse madalamaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Kui ei ole võimalik tagada, et madalamate vähese tähtsusega abi ülemmääradega sektorite tegevuste jaoks antakse vähese tähtsusega abi üksnes nimetatud madalamate ülemmääradeni, tuleks ettevõtja kõikide tegevuste suhtes kohaldada kõige madalamat ülemmäära. (12) Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, millega välditakse asjakohastes määrustes või komisjoni otsustes esitatud abi ülemmääradest möödahiilimist. Ühtlasi tuleks määruses sätestada selged ja hõlpsasti kohaldatavad kumuleerimiseeskirjad. (13) Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et meedet ei käsitata riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses muudel kui käesolevas määruses sätestatud põhjustel, näiteks juhul, kui meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele või ei hõlma riigi vahendite ülekandmist. Liidu rahalised vahendid, mida haldab keskselt komisjon ja mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Abi ülemmäära täitumise hindamisel ei tohiks neid arvesse võtta. (14) Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskihindamist tegemata (edaspidi „läbipaistev abi“). Sellise täpse arvutuse saab teha näiteks toetuste, intressitoetuste, ülempiiriga maksusoodustuste ja muude sellise ülempiiriga vahendite kohta, tagades sellega asjaomase ülemmäära piiresse jäämise. Ülempiiri sätestamine tähendab, et kuni täpse abisumma selgumiseni peab liikmesriik eeldama abisumma võrdumist ülempiiriga, et saaks tagada eri abimeetmete kogusumma jäämise käesolevas määruses sätestatud ülemmäära piiresse ja kohaldada kumuleerimiseeskirju. (15) Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õige kohaldamise huvides peaksid kõik liikmesriigid kasutama ühesugust arvutusmeetodit. Arvutuse hõlbustamiseks tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber brutotoetusekvivalendiks. Läbipaistva abi brutotoetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid, välja arvatud juhul, kui tegemist on toetusena või mitmes osas makstava abiga. Riigiabi eeskirjade ühtse, läbipaistva ja hõlpsa kohaldamise huvides tuleks käesoleva määruse tähenduses turumääradena käsitada viitemäärasid, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta14. (16) Laenuna antavat abi, sealhulgas laenu kujul riskifinantseerimismeetmena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turuintressimääradele. Lühiajaliste väikelaenude käsitlemise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha selged eeskirjad, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii laenu suurust kui ka kestust. Laene, mille tagatis katab vähemalt 14 Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta, ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.  50 % laenust ja mis ei ületa 1 375 000 eurot viieks aastaks või 687 500 eurot kümneks aastaks, saab käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Selline hinnang põhineb komisjoni kogemustel ja võtab arvesse pärast komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 jõustumist toimunud inflatsiooni ja selle tõenäolisi muutusi käesoleva määruse kehtivusajal. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit selliste ettevõtete suhtes kohaldama. (17) Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi, mida antakse vastavalt riskifinantseerimissuunistele riskifinantseerimismeetmena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu vormis,15 võib pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase meetme raames antava kapitali summa ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära. (18) Tagatistena, sealhulgas tagatiste kujul riskifinantseerimismeetmena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour preemiad, mis on sätestatud vastavat tüüpi ettevõtjaid käsitlevas komisjoni teatises16. Selliste lühiajaliste tagatiste käsitlemise lihtsustamiseks, millega tagatakse kuni 80 % suhteliselt väikesest laenust, tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii tagatise aluseks oleva laenu suurust kui ka tagatise kestust. Nimetatud eeskirja ei tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on sellise tehingu tagamisega, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Kui: i) tagatis ei moodusta tagatud laenust üle 80 %; ii) tagatud summa ei ületa 2 062 500 eurot; ning iii) tagatise kestus ei ületa viit aastat, tuleks seda lugeda tagatiseks, mille brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära. Sama kehtib, kui: i) tagatis ei moodusta tagatud laenust üle 80 %, ii) tagatud summa ei ületa 1 031 250 eurot; ning iii) tagatise kehtivus ei ületa kümmet aastat. Peale selle võivad liikmesriigid kasutada tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamiseks metoodikat, millest on komisjonile teatatud mõne muu sel ajal riigiabi valdkonnas kehtinud komisjoni määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt komisjoni teatisele garantiidena antava riigiabi kohta17 või mõne seda asendava teatisega, tingimusel et heaks kiidetud metoodikas käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit selliste ettevõtete suhtes kohaldama. (19) Kui vähese tähtsusega abi kava rakendatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada, et finantsvahendajad riigiabi ei saa. Selleks saab näiteks nõuda riigigarantii saanud finantsvahendajatelt, et nad maksaksid turutingimustele vastavaid kindlustusmakseid või annaksid mis tahes eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, ja järgida vahendajate tasandil täpselt vähese tähtsusega abi ülemmäära ning muid käesoleva määruse tingimusi. 15 Komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 508, 16.12.2021, lk 1). 16 Näiteks komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10). 17 Sealsamas. (20) Liikmesriigi esitatud teate alusel peaks komisjon uurima, kas meetme puhul, mis ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst ega omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu vormis riskifinantseerimismeede, jääb brutotoetusekvivalent vähese tähtsusega abi ülemmäära piiresse, ning kas abimeetme suhtes võib seega kohaldada käesolevat määrust. (21) Komisjoni ülesanne on tagada riigiabi eeskirjade järgimine Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt. Liikmesriigid peaksid selle ülesande täitmisele kaasa aitama, luues mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist lubatud ülemmäära. Liikmesriikidel peaks olema antud abi suhtes järelevalvekohustus, et tagada asjakohastest ülemmääradest ja kumuleerimiseeskirjadest kinnipidamine. Järelevalvekohustuse täitmiseks peaksid liikmesriigid liidu või liikmesriigi tasandi registris esitama antud vähese tähtsusega abi kohta igakülgset teavet ning kontrollima, et uus abi ei ületaks asjaomast ülemmäära. (22) Pidades silmas komisjoni kogemust ja eelkõige seda, kui tihti on üldiselt vaja olnud riigiabi põhimõtteid läbi vaadata, tuleks piirata käesoleva määruse kohaldamisaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, antakse liikmesriikidele käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abiga seoses kuus kuud kohanemisaega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisala 1. Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes majandusvaldkonna ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud: (a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad määruse (EL) nr 1379/201318 reguleerimisalasse kuuluvas kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas; (b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega; (c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris: 1) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel, 2) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele; (d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).  (e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine importkaupade ja -teenuste asemel. 2. Kui ettevõtja tegutseb nii lõike 1 punktis a, b või c nimetatud sektoris kui ka muus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas sektoris või tegevusvaldkonnas, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muude sektorite või tegevuste jaoks antava abi suhtes, tingimusel et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või raamatupidamisarvestuste eristamine, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja jäävates valdkondades toimuva tegevuse jaoks käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi ei anta. Artikkel 2 Mõisted 1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „põllumajandustooted“ – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud määruses (EÜ) nr 1379/2013 nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustooted; (b) „põllumajandustoodete töötlemine“ – põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks; (c) „põllumajandustoodete turustamine“ – toodete omamine või väljapanek müügi eesmärgil, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muul viisil turule laskmine, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet selliseks esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena juhul, kui see leiab aset selleks ettenähtud eraldi ruumides. 2. „Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest: (a) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus; (b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; (c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; (d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Artikkel 3 Vähese tähtsusega abi 1. Kui abimeede vastab käesoleva määruse tingimustele, ei loeta seda kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavaks ja seetõttu vabastatakse see aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest. 2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 275 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasulise autokaubaveoga tegelevale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 137 500 eurot. Kui ettevõtja tegeleb nii tasulise autokaubaveo kui ka muu tegevusega, mille suhtes kohaldatakse 275 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ettevõtja suhtes 275 000 euro suurust ülemmäära tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või raamatupidamisarvestuste eristamine, et autokaubavedudeks antav abi ei ületa 137 500 eurot ning et vähese tähtsusega abi ei kasutata autokaubavedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. 3. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtja omandab kohaldatavate siseriiklike õigusaktide alusel seadusliku õiguse seda abi saada, sõltumata vähese tähtsusega abi ettevõtjale väljamaksmise kuupäevast. 4. Lõikes 2 sätestatud ülemmäärad kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks nende eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab. 5. Lõikes 2 sätestatud ülemmäärade arvutamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud on väljendatud brutosummadena, millest ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, loetakse abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära. 6. Kui uue vähese tähtsusega abi andmine tooks kaasa lõikes 2 sätestatud ülemmäära ületamise, ei kohaldata käesolevat määrust uue abi ühegi osa suhtes. 7. Ühinemiste ja ülevõtmiste puhul võetakse otsustamisel, kas uuele või omandavale ettevõtjale antav uus vähese tähtsusega abi ületab ülemmäära, arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele eelnevalt antud vähese tähtsusega abi kogusummat. Enne ühinemist või ülevõtmist õiguspäraselt antud vähese tähtsusega abi jääb õiguspäraseks. 8. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldi ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist antud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevuse, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline jaotamine ei ole võimalik, siis jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval. Artikkel 4 Brutotoetusekvivalendi arvutamine 1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada ilma riskihindamist tegemata (edaspidi „läbipaistev abi“). 2. Toetuse või intressitoetusena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina. 3. Laenuna antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina juhul, kui (a) abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ning ta ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul peab abisaaja seisund olema võrreldav vähemalt krediidireitinguga B-; ning (b) laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on kas 1 375 000 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul 687 500 eurot) viieks aastaks või 687 500 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul 343 750 eurot) kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse selle brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast asjaomasest ülemmäärast; või (c) brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale. 4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast. 5. Abi, mida antakse omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute vormis riskifinantseerimismeetmena, loetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära. 6. Tagatisena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui (a) abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ning ta ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul peab abisaaja seisund olema võrreldav vähemalt krediidireitinguga B-; ning (b) tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 2 062 500 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul 1 031 250 eurot) ja tagatise kestus viis aastat või on tagatud summa 1 031 250 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul 515 625 eurot) ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast; või (c) brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või (d) enne rakendamist 1) on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud mõne muu sel ajal riigiabi valdkonnas kehtinud komisjoni määruse alusel ja komisjon on selle heaks kiitnud kooskõlas komisjoni  teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, ja 2) kõnealuses metoodikas käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. 7. Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina tingimusel, et nimetatud vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast ülemmäära ei ületata. Artikkel 5 Kumuleerimine 1. Käesoleva määruse kohaselt antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida komisjoni määruse (EL) nr 360/201219 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni kõnealuses määruses sätestatud ülemmäärani. Käesoleva määruse alusel antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida muude vähese tähtsusega abi käsitlevate määruste alusel antud vähese tähtsusega abiga kuni käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani. 2. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta kindlate abikõlblike kulude katteks või mis ei tulene sellistest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse alusel. Artikkel 6 Järelevalve 1. Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega, viidates otse käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viite. Kui vähese tähtsusega abi antakse käesoleva määruse kohaselt abikava alusel eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik teatamiskohustuse täitmiseks teatada ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames antava abi maksimumsummale. Sellistel juhtudel kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise kontrollimiseks kõnealust kindlaksmääratud summat. Enne abi andmist küsib liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt kirjaliku või elektroonilise kinnituse mis tahes muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul. 19 Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8). 2. Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavaks tehakse vähese tähtsusega abi keskregister, mis sisaldab igakülgset teavet asjaomase liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Vähese tähtsusega abi keskregister luuakse kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Vähese tähtsusega abi keskregister tuleb luua viisil, mis tagab teabele hõlpsa juurdepääsu. Teave tuleb avaldada omandiõiguseta (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab andmeid otsida, neist väljavõtteid teha, neid alla laadida ja hõlpsalt internetis avaldada. Vähese tähtsusega abi keskregistrile peab olema juurdepääs veebisaidi kaudu ilma igasuguste selliste piiranguteta nagu kasutajate eelnev registreerimine või mis tahes muud piirangud. Teise võimalusena võivad liikmesriigid igakülgset teavet kogu vähese tähtsusega abi kohta, mida asjaomase liikmesriigi ametiasutused on andnud, esitada liidu tasandi registri kaudu. Lõiget 1 ei kohaldata alates hetkest, mil keskregistri andmed hõlmavad kolme majandusaasta pikkust perioodi. 3. Liikmesriik annab ettevõtjale käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi uuesti üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. 4. Liikmesriigid avaldavad liidu või riigi tasandi vähese tähtsusega abi keskregistris järgmise teabe: abisaaja andmed20, abisumma, abi andmise kuupäev, abi andev asutus, abi andmise vahend ja asjaomane sektor Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori („NACE klassifikaator“) alusel21. 5. Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad andmed. Registreeritavad andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi. 6. Komisjoni kirjaliku taotluse korral esitab asjaomane liikmesriik 20 tööpäeva või taotluses kehtestatud pikema tähtaja jooksul komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja eelkõige ettevõtjale käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Artikkel 7 Üleminekusätted 1. Käesolevat määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab käesoleva määruse tingimustele. Abi, mis nendele tingimustele ei vasta, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, juhiste ning teatiste alusel. 20 Abisaaja andmed sisaldavad abisaaja nime ja tunnust (registreerimisnumber ja tunnuse liik). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). 2. Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 ja mis vastab määruse (EL) nr 1407/2013 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus. 3. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes jätkatakse selle kohaldamist käesoleva määruse tingimustele vastavate vähese tähtsusega abi kavade suhtes veel kuus kuud. Artikkel 8 Jõustumine ja kohaldamisaeg Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2030. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Komisjoni nimel president  EUROPEAN COMMISSION Brussels, 15.11.2022 C(2022) 8067 final ANNEX ANNEX to the COMMUNICATION FROM THE COMMISSION Approval of the content of a draft for a Commission Regulation on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid EN EN  ANNEX COMMISSION REGULATION (EU) No …/.. of XXX on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid DRAFT (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 108(4) thereof, Having regard to Council Regulation (EU) 2015/1588 of 13 July 2015 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to certain categories of horizontal State aid1, and in particular Article 2(1) thereof, After consulting the Advisory Committee on State Aid, Whereas: (1) State funding meeting the criteria set out in Article 107(1) of the Treaty constitutes State aid and requires notification to the Commission pursuant to Article 108(3) of the Treaty. However, pursuant to Article 109 of the Treaty, the Council may determine categories of aid that are exempted from this notification requirement. In accordance with Article 108(4) of the Treaty, the Commission may adopt regulations on those categories of State aid. Under Regulation (EU) 2015/15882, the Council decided, in accordance with Article 109 of the Treaty, that de minimis aid (i.e. aid granted to a single undertaking over a period of time that does not exceed a certain fixed amount) could constitute one such category. On that basis, de minimis aid is deemed not to meet all the criteria laid down in Article 107(1) of the Treaty and is therefore not subject to the notification procedure. (2) The Commission has, in numerous decisions, clarified the notion of aid within the meaning of Article 107(1) of the Treaty. The Commission has also stated its policy on a de minimis ceiling below which Article 107(1) of the Treaty can be considered not to apply. It has done so initially in its notice on the de minimis rule for State aid3 and 1 OJ L 248, 24.9.2015, p. 1. 2 Council Regulation (EU) 2015/1588 of 13 July 2015 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to certain categories of horizontal State aid (OJ L 248, 24.9.2015, p. 1). 3 Commission notice on the de minimis rule for State aid (OJ C 68, 6.3.1996, p. 9).  subsequently in Commission Regulations (EC) No 69/20014, (EC) No 1998/20065 and (EU) No 1407/20136. In the light of the experience gained in applying Regulation (EU) No 1407/2013, it is appropriate to revise some of the conditions laid down in that Regulation. (3) It is appropriate to increase the ceiling of de minimis aid, which a single undertaking may receive per Member State over any period of 3 years, to EUR 275 000. That ceiling reflects the inflation that took place since the entry into force of Regulation (EU) No 1407/2013 and the likely estimated developments during the period of validity of this Regulation. That ceiling is necessary to ensure that any measure falling under this Regulation can be deemed not to have any effect on trade between Member States and not to distort or threaten to distort competition. (4) For the purposes of the rules on competition laid down in the Treaty, an undertaking is any entity, be it a natural or a legal person, engaged in an economic activity, regardless of its legal status and the way in which it is financed7. The Court of Justice of the European Union has clarified that an entity ‘owning controlling shareholdings in a company’ and which ‘actually exercises that control by involving itself directly or indirectly in the management thereof’ must be considered as taking part in the economic activity of that company. Therefore, the entity itself must be regarded as an undertaking within the meaning of Article 107(1) TFEU8. The Court of Justice of the European Union has ruled that all entities that are controlled (on a legal or on a de facto basis) by the same entity should be considered as a single undertaking 9. For the sake of legal certainty and to reduce the administrative burden, this Regulation should provide a clear and exhaustive list of criteria for determining when two or more enterprises in the same Member State are to be considered as a single undertaking. The Commission has selected criteria that are appropriate for the purposes of this Regulation from the well-established criteria for defining ‘linked enterprises’ as part of the definition of small or medium-sized enterprises (SMEs) in Commission Recommendation 2003/361/EC10 and in Annex I to Commission Regulation (EU) No 651/201411. Those criteria should be applicable, given the scope of this Regulation, to both SMEs and large undertakings and should ensure that a group of linked enterprises is considered as one single undertaking for the application of the de minimis rule. However, enterprises that have no relationship with each other, except for the fact that each of them has a direct link to the same public body or bodies, are not treated as being linked to each other. The specific situation of enterprises 4 Commission Regulation (EC) No 69/2001 of 12 January 2001 on the application of Articles 87 and 88 of the EC Treaty to de minimis aid (OJ L 10, 13.1.2001, p. 30). 5 Commission Regulation (EC) No 1998/2006 of 15 December 2006 on the application of Articles 87 and 88 of the Treaty to de minimis aid (OJ L 379, 28.12.2006, p. 5). 6 Commission Regulation (EU) No 1407/2013 of 18 December 2013 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid (OJ L 352, 24.12.2013, p. 1). 7 Judgment of the Court of Justice of 10 January 2006, Ministero dell’Economia e delle Finanze v Cassa di Risparmio di Firenze and Others, C-222/04, ECLI:EU:C:2006:8. 8 Ibid, paragraphs 112 and 113. 9 Judgment of the Court of Justice of 13 June 2002, Netherlands v Commission, C-382/99, ECLI:EU:C:2002:363. 10 Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36). 11 Commission Regulation (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain categories of aid compatible with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty (OJ L 187, 26.6.2014, p. 1).  controlled by the same public body or bodies, which may have an independent power of decision, is therefore taken into account. (5) In order to take account of the small average size of undertakings active in the road freight transport sector and the inflation that took place since the entry into force of Regulation (EU) No 1407/2013 and the likely estimated developments during the period of validity of this Regulation, it is appropriate to increase the ceiling to EUR 137 500 for undertakings performing road freight transport for hire or reward. Providing an integrated service where the actual transportation is only one element, such as removal services, postal or courier services or waste collection or processing services, should not be considered a transport service. (6) In view of the special rules that apply to the primary production sectors of agricultural products, fishery and aquaculture and the risk that amounts of aid below the ceiling laid down in this Regulation could nonetheless fulfil the criteria set out in Article 107(1) of the Treaty, this Regulation should not apply to those sectors. (7) Considering the similarities between the processing and marketing of agricultural products and of non-agricultural products, this Regulation should apply to the processing and marketing of agricultural products, provided that certain conditions are met. On-farm activities necessary for preparing a product for the first sale (e.g. harvesting, cutting and threshing of cereals, or packing of eggs) or the first sale to resellers or processors should not be considered as processing and marketing in this respect. (8) The Court of Justice of the European Union has determined that, once the Union has legislated for the establishment of a common organisation of the market in a given sector of agriculture, Member States refrain from taking any measure that might undermine or create exceptions to it12. For that reason, this Regulation should not apply to aid for amounts fixed on the basis of the price or quantity of products purchased or put on the market. It should also not apply to support linked to an obligation to share the aid with primary producers. (9) This Regulation should not apply to export aid or aid contingent upon the use of domestic goods or services over imported ones. In particular, it should not apply to aid financing the establishment and operation of a distribution network in other Member States or third countries. The Court of Justice of the European Union has ruled that Regulation 1998/2006 “does not exclude all aid which may have an impact on exports, but only that which has as its direct purpose, by its very form, the promotion of sales in another State’13. Aid towards the costs of participating in trade fairs or of studies or consultancy services needed for the launch of a new or existing product on a new market in another Member State or third country does in general not constitute export aid. (10) The period of 3 years to be taken into account for the purposes of this Regulation should be assessed on a rolling basis. For each new grant of de minimis aid, the total amount of de minimis aid granted in the fiscal year concerned and in the previous 2 fiscal years needs to be taken into account. 12 Judgment of the Court of Justice of 12 December 2002, France v Commission, C-456/00, ECLI:EU:C:2002:753, paragraph 31. 13 Judgment of the Court of Justice 28 February 2018, ZPT AD v Narodno sabranie na Republika Bulgaria and Others, C-518/16, ECLI:EU:C:2018:126, paragraph 55. (11) Where an undertaking is active in sectors excluded from the scope of this Regulation and is also active in other sectors or has other activities, this Regulation should apply to those other sectors or activities, provided that the Member State concerned ensures that the activities in the excluded sectors do not benefit from the de minimis aid (by appropriate means, such as separation of activities or separation of accounts). The same principle should apply where an undertaking is active in sectors to which lower de minimis ceilings apply. If it cannot be ensured that the activities in sectors to which lower de minimis ceilings apply only benefit from de minimis aid up to those lower ceilings, the lowest ceiling should apply to all activities of the undertaking. (12) This Regulation should lay down rules to ensure that it is not possible to circumvent maximum aid intensities set out in specific regulations or Commission decisions. It should also provide for clear rules on cumulation that are easy to apply. (13) This Regulation does not exclude the possibility that a measure might not be considered to be State aid within the meaning of Article 107(1) of the Treaty on grounds other than those set out in this Regulation, as for instance, when the measure complies with the market economy operator principle or does not involve a transfer of State resources. In particular, Union funding centrally managed by the Commission that is not directly or indirectly under the control of the Member State does not constitute State aid. It should not be taken into account in determining whether the relevant ceiling is complied with. (14) For the purposes of transparency, equal treatment and effective monitoring, this Regulation should apply only to de minimis aid for which it is possible to precisely calculate the gross grant equivalent ex ante without any need to carry out a risk assessment (‘transparent aid’). Such a precise calculation can, for instance, be made for grants, interest rate subsidies, capped tax exemptions or other instruments that provide for a cap, ensuring that the relevant ceiling is not exceeded. Providing for a cap means that, as long as the precise amount of aid is not known, the Member State has to assume that the amount is equal to the cap to ensure several aid measures together do not exceed the ceiling set out in this Regulation and to apply the rules on cumulation. (15) For the purposes of transparency, equal treatment and the correct application of the de minimis ceiling, all Member States should apply the same calculation method. To facilitate the calculation, aid amounts not taking the form of a cash grant should be converted into their gross grant equivalent. Calculating the gross grant equivalent of transparent types of aid, other than grants and aid payable in several instalments, requires the use of market interest rates prevailing at the time such aid is granted. With a view to a uniform, transparent and simple application of the State aid rules, the market rates applicable for the purposes of this Regulation should be the reference rates, as set out in the Communication from the Commission on the revision of the method for setting the reference and discount rates14. (16) Aid comprised in loans, including de minimis risk finance aid taking the form of loans, should be considered transparent de minimis aid if the gross grant equivalent has been calculated on the basis of market interest rates prevailing at the time the aid is granted. In order to simplify the treatment of small loans of short duration, this Regulation 14 Communication from the Commission on the revision of the method for setting the reference and discount rates (OJ C 14, 19.1.2008, p. 6).  should provide for a clear rule that is easy to apply and takes into account both the amount of the loan and its duration. Loans that are secured by collateral covering at least 50 % of the loan and that do not exceed either EUR 1 375 000 and a duration of 5 years or EUR 687 500 and a duration of 10 years can be considered as having a gross grant equivalent not exceeding the de minimis ceiling. This is based on the Commission’s experience and given the inflation which took place since the entry into force of Commission Regulation (EU) No 1407/2013 and the likely developments during the period of validity of this Regulation. Given the difficulties in determining the gross grant equivalent of aid granted to undertakings that may not be able to repay the loan, this rule should not apply to such undertakings. (17) Aid comprised in capital injections should not be considered as transparent de minimis aid unless the total amount of the public injection does not exceed the de minimis ceiling. Aid comprised in risk finance measures taking the form of equity or quasi-equity investments, as referred to in the risk finance guidelines 15, should not be considered as transparent de minimis aid unless the measure concerned provides capital that does not exceed the de minimis ceiling. (18) Aid comprised in guarantees, including de minimis risk finance aid taking the form of guarantees, should be considered as transparent if the gross grant equivalent has been calculated on the basis of safe-harbour premiums laid down in a Commission notice for the type of undertaking concerned16. In order to simplify the treatment of guarantees of short duration securing up to 80 % of a relatively small loan, this Regulation should provide for a clear rule that is easy to apply and takes into account both the amount of the underlying loan and the duration of the guarantee. This rule should not apply to guarantees on underlying transactions that do not constitute a loan, such as guarantees on equity transactions. Where: (i) the guarantee does not exceed 80 % of the underlying loan; (ii) the amount guaranteed does not exceed EUR 2 062 500; and (iii) the duration of the guarantee does not exceed 5 years, the guarantee should be considered as having a gross grant equivalent not exceeding the de minimis ceiling. The same applies where: (i) the guarantee does not exceed 80 % of the underlying loan (ii) the amount guaranteed does not exceed EUR 1 031 250; and (iii) the duration of the guarantee does not exceed 10 years. In addition, Member States can use a methodology to calculate the gross grant equivalent of guarantees that has been notified to the Commission under another Commission Regulation in the State aid area applicable at that time and that has been accepted by the Commission as being in accordance with the Guarantee Notice17 or any succeeding notice, provided that the accepted methodology explicitly addresses the type of guarantee and the type of underlying transaction at stake as part of the application of this Regulation. Given the difficulties in determining the gross grant equivalent of aid granted to undertakings that may not be able to repay the loan, this rule should not apply to such undertakings. (19) Where a de minimis aid scheme is implemented through financial intermediaries, it should be ensured that the financial intermediaries do not receive any State aid. This can be done, for example, by requiring financial intermediaries that benefit from a State guarantee to pay a market-conform premium or to fully pass on any advantage to 15 Communication from the Commission – Guidelines on State aid to promote risk finance investments (OJ C 508, 16.12.2021, p. 1). 16 For instance, Commission Notice on the application of Articles 87 and 88 of the EC Treaty to State aid in the form of guarantees (OJ C 155, 20.6.2008, p. 10). 17 Ibid.  the final beneficiaries or by respecting the de minimis ceiling and other conditions of this Regulation at the level of the intermediaries. (20) Upon notification by a Member State, the Commission should examine whether a measure, which does not consist of a grant, loan, guarantee, capital injection or risk finance measure taking the form of an equity or quasi-equity investment, leads to a gross grant equivalent that does not exceed the de minimis ceiling and could therefore fall within the scope of this Regulation. (21) The Commission has a duty to ensure that State aid rules are complied with and in accordance with the principle of sincere cooperation laid down in Article 4(3) of the Treaty on European Union. Member States should facilitate the fulfilment of this task by setting up the necessary tools to ensure that the total amount of de minimis aid granted to a single undertaking under the de minimis rule does not exceed the overall permissible ceiling. Member States should be required to monitor the aid granted to ensure the relevant ceilings are not exceeded and the cumulation rules are complied with. To comply with that obligation, Member States should provide complete information on de minimis aid granted in a register at Union or national level and check that any new grant of aid does not exceed the relevant ceiling. (22) Having regard to the Commission’s experience and in particular the frequency with which it is generally necessary to revise State aid policy, the period of application of this Regulation should be limited. If this Regulation should expire without being extended, Member States will have an adjustment period of 6 months with regard to de minimis aid covered by this Regulation, HAS ADOPTED THIS REGULATION: Article 1 Scope 1. This Regulation applies to aid granted to undertakings in all sectors, with the exception of: (a) aid granted to undertakings active in the fishery and aquaculture sector, falling within the scope of Regulation (EU) No 1379/201318; (b) aid granted to undertakings active in the primary production of agricultural products; (c) aid granted to undertakings active in the sector of processing and marketing of agricultural products, in the following cases: (1) where the amount of the aid is fixed on the basis of the price or quantity of such products purchased from primary producers or put on the market by the undertakings concerned, (2) where the aid is conditional on being partly or entirely passed on to primary producers; 18 Regulation (EU) No 1379/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on the common organisation of the markets in fishery and aquaculture products, amending Council Regulations (EC) No 1184/2006 and (EC) No 1224/2009 and repealing Council Regulation (EC) No 104/2000 (OJ L 354, 28.12.2013, p. 1).  (d) aid to export-related activities towards third countries or Member States, namely aid directly linked to the quantities exported, the establishment and operation of a distribution network or other current expenditure linked to the export activity; (e) aid contingent upon the use of domestic goods and services over imported goods and services. 2. Where an undertaking is active in the sectors referred to in points (a), (b) or (c) of paragraph 1 and is also active in one or more of the sectors or has other activities falling within the scope of this Regulation, this Regulation shall apply to aid granted in respect of the latter sectors or activities, provided that the Member State concerned ensures, by appropriate means such as separation of activities or separation of accounts, that the activities in the sectors excluded from the scope of this Regulation do not benefit from the de minimis aid granted in accordance with this Regulation. Article 2 Definitions 1. For the purposes of this Regulation the following definitions shall apply: (a) ‘agricultural products’ means products listed in Annex I to the Treaty, with the exception of fishery and aquaculture products set out in Regulation (EU) No 1379/2013; (b) ‘processing of agricultural products’ means any operation on an agricultural product resulting in a product that is also an agricultural product, except on-farm activities necessary for preparing an animal or plant product for the first sale; (c) ‘marketing of agricultural products’ means holding or displaying with a view to sale, offering for sale, delivery or any other manner of placing on the market, except the first sale by a primary producer to resellers or processors and any activity preparing a product for such first sale; a sale by a primary producer to final consumers shall be considered as marketing if it takes place in separate premises reserved for that purpose. 2. ‘Single undertaking’ includes, for the purposes of this Regulation, all enterprises having at least one of the following relationships with each other: (a) one enterprise has a majority of the shareholders’ or members’ voting rights in another enterprise; (b) one enterprise has the right to appoint or remove a majority of the members of the administrative, management or supervisory body of another enterprise; (c) one enterprise has the right to exercise a dominant influence over another enterprise pursuant to a contract entered into with that enterprise or to a provision in its memorandum or articles of association; (d) one enterprise, which is a shareholder in or member of another enterprise, controls alone, pursuant to an agreement with other shareholders in or members of that enterprise, a majority of shareholders’ or members’ voting rights in that enterprise.  Enterprises having any of the relationships referred to in points (a) to (d) through one or more other enterprises shall also be considered to be a single undertaking. Article 3 De minimis aid 1. Aid measures shall be deemed not to meet all the criteria set out in Article 107(1) of the Treaty and shall therefore be exempt from the notification requirement in Article 108(3) of the Treaty if they fulfil the conditions laid down in this Regulation. 2. The total amount of de minimis aid granted per Member State to a single undertaking shall not exceed EUR 275 000 over any period of 3 fiscal years. The total amount of de minimis aid granted per Member State to a single undertaking performing road freight transport for hire or reward shall not exceed EUR 137 500 over any period of 3 fiscal years. If an undertaking performs road freight transport for hire or reward and also carries out other activities to which the ceiling of EUR 275 000 applies, the ceiling of EUR 275 000 shall apply to the undertaking, provided that the Member State concerned ensures, by appropriate means such as separation of activities or separation of accounts, that the benefit to the road freight transport activity does not exceed EUR 137 500 and that no de minimis aid is used for the acquisition of road freight transport vehicles. 3. De minimis aid shall be deemed granted at the moment the legal right to receive the aid is conferred on the undertaking under the applicable national legal regime irrespective of the date of payment of the de minimis aid to the undertaking. 4. The ceilings laid down in paragraph 2 shall apply irrespective of the form of the de minimis aid or the objective pursued and whether the aid granted by the Member State is financed entirely or partly by resources of Union origin. The period of 3 fiscal years shall be determined by reference to the fiscal years used by the undertaking in the Member State concerned. 5. For the purposes of the ceilings laid down in paragraph 2, aid shall be expressed as a cash grant. All figures used shall be gross, that is, before any deduction of tax or other charge. Where aid is granted in a form other than a grant, the aid amount shall be the gross grant equivalent of the aid. Aid payable in several instalments shall be discounted to its value at the moment it is granted. The interest rate to be used for discounting purposes shall be the discount rate applicable at the time the aid is granted. 6. Where the relevant ceiling laid down in paragraph 2 would be exceeded by the grant of new de minimis aid, none of that new aid may benefit from this Regulation. 7. In the case of mergers or acquisitions, all prior de minimis aid granted to any of the merging undertakings shall be taken into account in determining whether any new de minimis aid to the new or the acquiring undertaking exceeds the relevant ceiling. De minimis aid lawfully granted before the merger or acquisition shall remain lawful. 8. If one undertaking splits into two or more separate undertakings, de minimis aid granted prior to the split shall be allocated to the undertaking that benefited from it, which is in principle the undertaking taking over the activities for which the de minimis aid was used. If such an allocation is not possible, the de minimis aid  shall be allocated proportionately on the basis of the book value of the equity capital of the new undertakings at the effective date of the split. Article 4 Calculation of gross grant equivalent 1. This Regulation shall apply only to aid in respect of which it is possible to precisely calculate the gross grant equivalent of the aid ex ante without any need to undertake a risk assessment (‘transparent aid’). 2. Aid comprised in grants or interest rate subsidies shall be considered as transparent de minimis aid. 3. Aid comprised in loans shall be considered as transparent de minimis aid if: (a) the beneficiary is neither subject to collective insolvency proceedings nor fulfils the criteria under its domestic law for being placed in collective insolvency proceedings at the request of its creditors. For large undertakings, the beneficiary shall be in a situation comparable to a credit rating of at least B- ; and (b) the loan is secured by collateral covering at least 50 % of the loan and the loan amounts to either EUR 1 375 000 (or EUR 687 500 for undertakings performing road freight transport) over 5 years or EUR 687 500 (or EUR 343 750 for undertakings performing road freight transport) over 10 years; if a loan is for less than those amounts or is granted for a period of less than 5 or 10 years respectively, the gross grant equivalent of that loan shall be calculated as a corresponding proportion of the relevant ceiling laid down in Article 3(2); or (c) the gross grant equivalent has been calculated on the basis of the reference rate applicable at the time of the grant. 4. Aid comprised in capital injections shall only be considered as transparent de minimis aid if the total amount of the public injection does not exceed the de minimis ceiling. 5. Aid comprised in risk finance measures taking the form of equity or quasi-equity investments shall only be considered as transparent de minimis aid if the capital provided to a single undertaking does not exceed the de minimis ceiling. 6. Aid comprised in guarantees shall be treated as transparent de minimis aid if: (a) the beneficiary is neither subject to collective insolvency proceedings nor fulfils the criteria under its domestic law for being placed in collective insolvency proceedings at the request of its creditors. For large undertakings, the beneficiary shall be in a situation comparable to a credit rating of at least B- ; and (b) the guarantee does not exceed 80 % of the underlying loan and either the amount guaranteed is EUR 2 062 500 (or EUR 1 031 250 for undertakings performing road freight transport) and the duration of the guarantee is 5 years or the amount guaranteed is EUR 1 031 250 (or EUR 515 625 for undertakings performing road freight transport) and the duration of the guarantee is 10 years; if the amount guaranteed is lower than these amounts or the guarantee is for a period of less than 5 or 10 years respectively, the gross grant equivalent of that  guarantee shall be calculated as a corresponding proportion of the relevant ceiling laid down in Article 3(2); or (c) the gross grant equivalent has been calculated on the basis of safe-harbour premiums laid down in a Commission notice; or (d) before implementation, (1) the methodology used to calculate the gross grant equivalent of the guarantee has been notified to the Commission under another Commission Regulation in the State aid area applicable at that time and accepted by the Commission as being in line with the Guarantee Notice, or any succeeding notice, and (2) that methodology explicitly addresses the type of guarantee and the type of underlying transaction at stake in the context of the application of this Regulation. 7. Aid comprised in other instruments shall be considered as transparent de minimis aid if the instrument provides for a cap that ensures the relevant ceiling is not exceeded. Article 5 Cumulation 1. De minimis aid granted in accordance with this Regulation may be cumulated with de minimis aid granted in accordance with Commission Regulation (EU) No 360/201219 up to the ceiling laid down in that Regulation. De minimis aid granted in accordance with this Regulation may be cumulated with de minimis aid granted in accordance with other de minimis regulations up to the relevant ceiling laid down in Article 3(2) of this Regulation. 2. De minimis aid shall not be cumulated with State aid in relation to the same eligible costs or with State aid for the same risk finance measure if such cumulation would exceed the highest relevant aid intensity or aid amount fixed in the specific circumstances of each case by a block exemption regulation or a decision adopted by the Commission. De minimis aid that is not granted for or attributable to specific eligible costs may be cumulated with other State aid granted under a block exemption regulation or a decision adopted by the Commission. Article 6 Monitoring 1. Where a Member State intends to grant de minimis aid to an undertaking in accordance with this Regulation, it shall inform that undertaking in writing of the prospective amount of the aid expressed as a gross grant equivalent and its de minimis character, referring directly to this Regulation and citing its title and publication reference in the Official Journal of the European Union. Where de minimis aid is granted to different undertakings in accordance with this 19 Commission Regulation (EU) No 360/2012 of 25 April 2012 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid granted to undertakings providing services of general economic interest (OJ L 114, 26.4.2012, p. 8).  Regulation on the basis of a scheme and different amounts of individual aid are granted to those undertakings under that scheme, the Member State concerned may choose to fulfil that obligation by informing the undertakings of a fixed sum corresponding to the maximum aid amount to be granted under that scheme. In such cases, the fixed sum shall be used for determining whether the relevant ceiling laid down in Article 3(2) is respected. Before granting the aid, the Member State shall obtain a declaration from the undertaking concerned, in written or electronic form, about any other de minimis aid received to which this Regulation or other de minimis regulations apply during the previous two fiscal years and the current fiscal year. 2. Member States shall ensure that a central de minimis aid register containing complete information on all de minimis aid granted by any authority within the Member State concerned is made available. The central de minimis aid register shall be set up within 6 months after the entry into force of this Regulation. The central de minimis aid register must be set up in such a way as to enable easy access to the information. Information must be published in a non-proprietary spreadsheet data format, which allows data to be searched, extracted, downloaded and easily published on the internet, for instance in CSV or XML format. The central de minimis aid register must be accessible through a website without any restrictions, such as prior user registration. Alternatively, Member States can provide complete information on all de minimis aid granted by any authority within the Member State concerned in a register at Union level. Paragraph 1 shall cease to apply from the moment where the information of the central register covers a period of three fiscal years. 3. A Member State shall grant new de minimis aid in accordance with this Regulation only after having checked that this will not raise the total amount of de minimis aid granted to the undertaking concerned to a level above the relevant ceiling laid down in Article 3(2) and that all the conditions laid down in this Regulation are complied with. 4. Member States shall publish the following information in the central de minimis aid register at Union or national level: identification of the beneficiary20, aid amount, granting date, granting authority, aid instrument, and sector involved on the basis of the statistical classification of economic activities in the European Community (‘NACE classification”)21. 5. Member States shall record and compile all the information on the application of this Regulation. Such records shall contain all information necessary to demonstrate that the conditions of this Regulation have been complied with. Records on individual de minimis aid shall be maintained for 10 years from the date on which the aid was granted. Records on a de minimis aid scheme shall be maintained for 10 years from the date on which the last individual aid was granted under such a scheme. 6. On written request by the Commission, the Member State concerned shall provide the Commission, within a period of 20 working days or a longer period set out in the 20 The identification of the beneficiary shall include the name of the beneficiary and the beneficiary’s identifier (identification number and identification type). 21 Regulation (EC) No 1893/2006 of the European Parliament and of the Council of 20 December 2006 establishing the statistical classification of economic activities NACE Revision 2 and amending Council Regulation (EEC) No 3037/90 as well as certain EC Regulations on specific statistical domains (Text with EEA relevance) (OJ L 393, 30.12.2006, p. 1).  request, with all the information that the Commission considers necessary for assessing whether the conditions of this Regulation have been complied with, and in particular the total amount of de minimis aid within the meaning of this Regulation and of other de minimis regulations received by any undertaking. Article 7 Transitional provisions 1. This Regulation shall apply to aid granted before its entry into force if the aid fulfils all the conditions laid down in this Regulation. Any aid which does not fulfil those conditions will be assessed by the Commission in accordance with the relevant frameworks, guidelines, communications and notices. 2. Any individual de minimis aid that was granted between 1 January 2014 and 31 December 2023 and fulfils the conditions set out in Regulation (EU) No 1407/2013 shall be deemed not to meet all the criteria in Article 107(1) of the Treaty and shall therefore be exempt from the notification requirement in Article 108(3) of the Treaty. 3. At the end of the period of validity of this Regulation, it shall continue to apply to any de minimis aid scheme that fulfils the conditions of this Regulation for a further period of 6 months. Article 8 Entry into force and period of application This Regulation shall enter into force on 1 January 2024. It shall apply until 31 December 2030. This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the Commission The President  Seletuskiri, mis on lisatud ettepanekule vaadata läbi vähese tähtsusega abi käsitlev määrus Vähese tähtsusega abi käsitleva määruse eelnõu asendab vähese tähtsusega abi käsitleva määruse nr 1407/2013,1 mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2023. See põhineb toimivuskontrolli2 tulemustel. Toimivuskontroll on terviklik riigiabipoliitika hindamine. Algatati tagasisidekorje,3 millele sai esitada vastuseid 27. juunist kuni 25. juulini 2022. Tagasisidekorjele esitati 132 vastust, peamiselt äriühingutelt ja ettevõtjate ühendustelt (ligikaudu pooled vastustest) ning avaliku sektori asutustelt (ligikaudu 27 % vastustest). Riiklikest vahenditest rahastamisest, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud riigiabi tingimustele, tuleb üldjuhul komisjonile teatada ja see tuleb enne kasutusele võtmist heaks kiita. ELi riigiabi eeskirjade aluseks olevate põhimõtete eesmärk on tagada, et avaliku sektori kulutused ei tekitaks ELi siseturul tegutsevate ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi. Liikmesriikidel ei ole siiski kohustust teavitada komisjoni juhul, kui kõnealuse abi suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust. Vähese tähtsusega abi käsitleva määruste kohaselt ei kohaldata väikeste abisummade suhtes riigiabi kontrolli, kuna need ilmselt ei mõjuta konkurentsi ega kaubandust ELi siseturul. Määruse eelnõus tehakse ettepanek teha kehtiva määrusega võrreldes järgmised muudatused: i) tehakse ettepanek kehtestada ülemmäär 275 000 eurot vähese tähtsusega abile, mida üks ettevõtja võib liikmesriigilt kolme aasta jooksul saada. Ülemmäära suurendamise eesmärk on võtta arvesse inflatsiooni (ajavahemikus 2014–2030, kuna ülemmäära suurendati viimati 2006. aastal ja selle käigus võeti arvesse ajavahemikku kuni 2013. aastani). Samuti kohandatakse laenudena antava abi, tagatisena antava abi ja kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele antava abi ülemmäära; ii) karmistatakse läbipaistvusnõudeid ja võetakse riiklikul või ELi tasandil kasutusele kohustuslik avalik register, milles liimesriigid esitavad täieliku teabe mis tahes asutuse antud vähese tähtsusega abi kohta. Järgmised sammud Komisjon võib pärast avalikku konsultatsiooni ja konsulteerimist nõuandekomiteega muuta määruse eelnõu, võttes arvesse sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt saadud tagasisidet. 1 Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1). 2 Avaldatud 30. oktoobril 2020, vt: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your- say/initiatives/2044-2012-aasta-riigiabi-eeskirjade-ajakohastamise-pakett-raudteede-suunised-ja- luhiajaline-ekspordikrediidikindlustus-toimivuskontroll_et 3 Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13458-Riigiabi-erandid- vaikeste-abisummade-vahese-tahtsusega-abi-puhul-ajakohastus-_et  Explanatory note accompanying the proposal for the revision of the Regulation on de minimis aid The draft de minimis Regulation will replace the de minimis Regulation 1407/20131 which is set to expire on on 31 December 2023. It is based on the results of a comprehensive State aid policy evaluation, the Fitness Check2. A Call for Evidence3 was launched with a feedback period from 27 June 2022 to 25 July 2022. The Call for Evidence resulted in 132 submissions, mainly from companies and business associations (about half of the submissions) and public authorities (about 27% of the submissions). Public funding that fulfils the conditions of State aid as defined in Article 107(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union must normally be notified to the Commission and approved before it is put into effect. The principles underlying EU State aid rules serve to ensure that public spending does not cause unfair competition for companies operating within the EU's internal market. However, Member States are not obliged to notify to the Commission if the aid in question falls under the de minimis Regulation. The de minimis Regulation exempts small amounts of aid from State aid control as they are deemed to have no impact on competition and trade in the EU internal market. The draft Regulation proposes the following changes compared to the current Regulation: (i) a proposed ceiling of EUR 275 000 as the amount of de minimis aid that a single undertaking may receive per Member State over any period of three years. This increase of the ceiling aims to take into account the inflation (for the period 2014- 2030, since the last increase of the ceiling was in 2006 and took in consideration the period until 2013). The ceiling for aid comprised in loans, aid comprised in guarantees and aids for undertakings performing road freight transport is also adapted. (ii) strengthening the transparency requirements by introducing a mandatory public register at national or EU level where Member States provide complete information on de minimis aid granted by any authority. Next steps Following the public consultation and the consultations of the Advisory Committee, the Commission may revise the draft Regulation, taking into account the feedbacks received from stakeholders and the Member States. 1 Commission Regulation (EU) No 1407/2013 of 18 December 2013 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid, OJ L 352, 24.12.2013, p. 1. 2 Published on 30 October 2020, see: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your- say/initiatives/2044-Fitness-check-of-2012-State-aid-modernisation-package-railways-guidelines-and- short-term-export-credit-insurance 3 See https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13458-State-aid-exemptions- for-small-amounts-of-aid-de-minimis-aid-update-_en  Haridus- ja Teadusministeerium Meie 16.11.2022 nr 12.1-1/9066-1 [email protected] Vähese tähtsusega abi määruse eelnõu Austatud kolleegid Euroopa Komisjon on avaldanud nn üldise vähese tähtsusega abi määruse eelnõu, mille arutelu komisjoniga toimub 14.12.2022. Uus määrus asendab vähese tähtsusega abi määruse Nr 1407/2013, mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2023. Eelnõus tehakse ettepanek kehtestada vähese tähtsusega abi ülemäär 275 00 eurot ja võetakse riiklikul või EL tasandil kasutusele kohustuslik avalik register. Eelnõu koos seletuskirjaga eesti ja inglise keeles on lisas ja üldine informatsioon avaliku konsultatsiooni kohta on leitav siit. Palume eelnõu kohta saata kommentaarid 5. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak halduspoliitika asekantsler Lisad: EK määruse eelnõu ja seletuskiri (eesti ja inglise keeles) Lisaadressaadid: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Ljudmilla Sokolnikova 611 3360 [email protected] 2