Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede

Välisministeerium [email protected] Meie 15.11.2022 nr 1.1-10.1/9033-1 Riigihalduse ministri määruse "Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede" eelnõu kooskõlastamisele edastamine Austatud ministrid ja omavalitsuste juhid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri määruse "Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede" eelnõu. Palume oma kooskõlastus või arvamus anda eelnõule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): 1. EN tühjenevad korterelamud 25.10.22 eelnõu; 2. SK tühjenevad korterelamud 25.10.22 seletuskiri; 3. Meedet tutvustav skeem. Martin Kulp 6113097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Narva Linnavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Narva-Jõesuu Linnavalitsus Toila Vallavalitsus Sillamäe Linnavalitsus Alutaguse Vallavalitsus Lüganuse Vallavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus Riigi Tugiteenuste Keskus Ministeeriumid 2  EELNÕU MÄÄRUS nr Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja meetme rakendamise piirkond (1) Määrusega kehtestatakse tingimused Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeetmest (edaspidi meede) toetuse (edaspidi toetus) andmiseks, kasutamiseks ja tagasinõudmiseks. (2) Meetme rakendamise piirkond on Ida-Viru maakond. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Viru maakonna elukeskkonna kvaliteeti ja elanikkonna elutingimusi ning tõsta elukondliku kinnisvara väärtust, vähendades riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös väheväärtuslike ja alakasutatud korterelamute hulka. (2) Määrusega panustatakse meetme tulemusnäitajate saavutamisse, milleks on toetuse abil vähendatud amortiseerunud ja alakasutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv ja nendes paiknevate korteriomandite arv. (3) Toetusega panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on: 1) kaardistatud tühjenevate korterelamute arv; 2) tühjenevast korterelamust ümberkolimisel abistatud leibkondade arv; 3) nende kinnisasjade arv, kus on korteriomandid ja korteriühistu lõpetatud. § 3. Meetme rakendamine (1) Meetme töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Meetme rakendamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kelle ülesanne on korraldada taotlusvoor Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksustele, teha oma veebilehel teatavaks toetusmeetme rakendamise alusdokumendid, nõustada kohaliku omavalitsuse üksust meetmega seotud küsimustes, menetleda esitatud taotlusi, teha väljamakseid, kontrollida vahendite kasutamist ning korraldada seiret ja aruandlust. 2. peatükk Taotlemise tingimused, toetatavad tegevused, toetuse suurus, abikõlblikud kulud ja abikõlblikkuse periood § 4. Tingimused toetuse taotlejale ja taotluse esitamisele (1) Toetust võib taotleda Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi ka taotleja). (2) Taotlemise eeltingimuseks on kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud õigusakt, milles on taotlejale kohalduvate nõuete täitmiseks täpsustatud tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise tingimused oma haldusterritooriumil, sealhulgas vähemalt: 1) linna- või vallavalitsuse ülesanded tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamisel; 2) asenduskorteri omandamise kompensatsiooni maksmise kord, milles on arvesse võetud §- s 9 sätestatud nõudeid. (3) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlused koos selle juurde kuuluvate dokumentidega (edaspidi taotlus) RTK-le elektroonilise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. § 5. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames antakse toetust meetme rakendamise piirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele tema haldusterritooriumil tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks, mis hõlmab tühjenevate korterelamute väljaselgitamist, asustatuse ja seisundi hindamist, tühjeneva korterelamu kõigi korteriomandite omandamist, leibkondade ümberkolimist ja omandatud tühjenevate korterelamute lammutamist ning muid kaasnevaid tegevusi, panustades seeläbi §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Meetme rakendamisel käsitatakse termineid järgmises tähenduses: 1) korterelamu – elamu, milles on kolm või enam korteriomandit; 2) tühjenev korterelamu – alates 18 korteriga korterelamu, mille rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest on loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt ja/või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida; 3) korter – korterelamus paiknev korteriomand, mida kasutatakse eluruumina; 4) leibkond – isik või ühist kodust majapidamist jagavad isikud; 5) leibkonna ümberkolimine – leibkonna abistamine uue elukoha leidmisel ja kolimisel; 6) korterelamu ümberkorraldamine – kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, mis on suunatud tühjeneva korterelamu täielikuks omandamiseks, viimaste elanike abistamiseks ümberkolimisel ja korterelamu lammutamiseks ning korteriomandite ja korteriühistu lõpetamiseks. § 6. Projekt ja selle etapid (1) Toetust taotletakse ja kasutatakse ühele projektile kahes etapis. (2) Projekt hõlmab ühe või mitme korterelamu ümberkorraldamist. 2 (3) Projekti esimeses etapis on toetatavad järgmised tegevused: 1) projektijuhtimine; 2) korterelamute asustatuse, tehnilise seisukorra ja rekonstrueerimise otstarbekuse hindamine, sealhulgas korterelamute vastavuse hindamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud eesmärgile; 3) korterelamute tehniliste ja muude meetme eesmärgi täitmiseks vajalike ekspertiiside ja hinnangute tellimine ja koostamine. (4) Projekti teises etapis on toetatavad järgmised tegevused: 1) projektijuhtimine; 2) tühjeneva korterelamu tehniliste ja muude meetme eesmärgi täitmiseks vajalike ekspertiiside ja hinnangute tellimine ja koostamine; 3) tühjeneva korterelamu korteriomandite omandamine või sundvõõrandamine, sealhulgas KAHOS-es sätestatud vastava menetluse läbiviimine; 4) korteriomandi väärtuse hindamine; 5) asenduskorteri omandamine ja renoveerimine; 6) leibkonnale asenduskorteri omandamise toetamine; 7) leibkonna ümberkolimisega seotud tegevused; 8) tühjeneva korterelamu ja selle ümbruse ohutust tagavate meetmete rakendamine hoone lammutuseni; 9) taotleja omandatud korterelamu lammutamine ja kinnisasja korrastamine. (5) Lõike 4 punktis 6 nimetatud asenduskorterina käsitatakse leibkonna ümberkolimiseks sobivat korterit, mis ei asu tühjenevas korterelamus ja vastab leibkonna põhjendatud vajadustele. (6) Lõike 4 punktis 9 nimetatud omandatud korterelamuna käsitatakse tühjenevat korterelamut, mille kõik korteriomandid on toetatud tegevuse tulemusena omandanud kohaliku omavalitsuse üksus kui taotleja. (7) Projekti järeltegevuseks on taotleja omandatud ja lammutatud korterelamu korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine ning § 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimine. § 7. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus on kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest vastavalt projektis sisalduvatele ühikutele, nende arvule ja ühikule kehtestatud hinnale (edaspidi ühikuhind). (2) Abikõlblike kulude ühikud on järgmised: 1) tühjeneva korterelamu ühe omandatava korteriomandi omandamise kulu, mis sisaldab § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kulu, välja arvatud lõike 3 punktides 6, 7 ja 13 nimetatud kulu; 2) ühe asenduskorteri kulu, mis sisaldab § 8 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud kulu; 3) tühjeneva korterelamu netopinna ühe ruutmeetri lammutamise kulu, mis sisaldab § 8 lõike 3 punktis 13 nimetatud kulu. (3) Lõikes 2 nimetatud abikõlblike kulude ühikute ühikuhinnad kehtestatakse § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga. 3 (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse toetatava tegevuse kulud on suuremad kui eraldatud toetuse suurus, katab toetuse suurust ületavad kulud kohaliku omavalitsuse üksus omafinantseeringuna. (5) Kasutamata jäänud toetus vastavalt ühikutele ja ühikuhindadele või taotleja makstud kompensatsioon, mis on tagasi nõutud või toetusest loobumisel tagasi makstud, tagastatakse RTK-le. § 8. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud toetuse kasutamisel (1) Meetme raames loetakse abikõlblikuks kuluks kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud §-s 2 nimetatud toetuse eesmärgi saavutamiseks ja § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevusteks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid. (2) Esimese etapi tegevuste abikõlblikud kulud on: 1) projektijuhtimiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks vajalik tööjõukulu; 2) tühjeneva korterelamu tehnilise ja muu meetme eesmärgi täitmiseks vajaliku ekspertiisi ning hinnangu koostamise kulu; 3) meetme eesmärgi täitmiseks vajaliku õigusnõustamise kulu. (3) Teise etapi tegevuste abikõlblikud kulud on: 1) projektijuhtimise ja projekti tulemuste saavutamiseks vajalik tööjõukulu; 2) tühjenevate korterelamute tehniliste ja muude meetme eesmärgi täitmiseks vajalike ekspertiiside ja hinnangute koostamise kulu; 3) meetme eesmärgi täitmiseks vajaliku õigusnõustamise kulu; 4) korteriomandi väärtuse, sealhulgas KAHOS §-des 11–17 sätestatud tasu ja täiendavate hüvitiste hindamisega seotud kulu; 5) korteriomandi omandamise kulud, sealhulgas KAHOS §-des 11–17 sätestatud tasu ja täiendavad hüvitised; 6) asenduskorteri omandamise ja renoveerimise kulu; 7) leibkonnale asenduskorteri omandamise kompenseerimise kulu; 8) leibkonna ümberkolimise kulu; 9) korteriomandi omandamisega seotud seadusest tulenevad kulud; 10) omandatud korteriomandite haldus- ja kommunaalkulud ning omanikukohustuste täitmisega seotud kulud; 11) tehno- ja kommunikatsioonisüsteemidega liitumise või nendega ühenduse katkestamise kulu; 12) tühjeneva korterelamu ajutise sulgemise ja konserveerimisega seotud kulud; 13) tühjeneva korterelamu lammutamise ja kinnisasja korrastamise kulu, sealhulgas ehitise lammutamise projekteerimise, omanikujärelevalve, lammutusjäätmete käitlemise ja haljastamise kulud; 14) muud projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. (4) Lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud kulud on abikõlblikud järgmistel tingimustel: 1) asenduskorter asub Ida-Viru maakonnas ja omandatava eluruumi ostuhind ei ole suurem kui viiekordne § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga kehtestatud asenduskorteri kulu ühikuhind; 2) asenduskorteri võtab oma alalise elukohana kasutusse kohaliku omavalitsuse üksuse omandatavast tühjenevast korterelamust ümber kolinud leibkond; 4 3) asenduskorter võetakse leibkonna alalise elukohana kasutusse kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud üürilepingu alusel või omandades selle asenduskorteri omandamise kompensatsiooni kasutades; 4) asenduskorter peab omandamisel või pärast renoveerimist vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel antud määruses eluruumile kehtestatud nõuetele. (5) Lõike 3 punktis 7 nimetatud kulu on abikõlblik 100 protsenti, kuid mitte rohkem kui § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga kehtestatud asenduskorteri kulu ühiku ühikuhind. Kui asenduskorteri omandamise kulu ületab abikõlbliku kulu ühiku ühikuhinda, peab asenduskorteri omandaja tagama ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna. (6) Lõike 3 punktis 7 nimetatud kulu on abikõlblik, kui asenduskorteri ostuhind vastab kohalikule turuhinnale. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis oleva asenduskorteriks sobiva korteri väärtuse määramiseks tellib kohaliku omavalitsuse üksus selle väärtuse hindamise kutsetunnistusega hindajalt. (7) Teise etapi tegevustega seotud kulud on abikõlblikud tingimusel, et esimese etapi tegevused on lõpetatud ja tegevusi tõendava vahearuande on RTK kinnitanud. § 9. Asenduskorteri omandajale esitatavad nõuded asenduskorteri omandamise kompensatsiooni kasutamisel (1) Asenduskorteri omandamist toetatakse juhul, kui asenduskorteri omandaja: 1) on füüsiline isik; 2) omandis on tühjenevas korterelamus asuv ja leibkonna alalise elukohana kasutatav korter, mille omandab kohaliku omavalitsuse üksus §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks; 3) alaline elukoht on kohaliku omavalitsuse üksuse omandatavas tühjenevas korterelamus asuvas korteris vähemalt selle ajani, kui kohaliku omavalitsuse üksus on alustanud tühjeneva korterelamu suhtes projekti esimese etapi tegevusi; 4) või tema leibkonnaliikmete omandis ei ole muud eluruumina kasutatavat kinnisasja, korteriomandit, hoonestusõigust või korterihoonestusõigust ega sellise kinnistu kasutusõigust kui toetusmeetme eesmärgi saavutamiseks võõrandatav korteriomand. (2) Asenduskorteri omandajal ei või olla: 1) avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1500 eurot, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud; 2) võlgnevusi korteriühistu ees enda omandis oleva korteri eest suuremas ulatuses kui kolme kuu majanduskulude summa, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud. (3) Asenduskorteri omandaja suhtes ei või: 1) olla algatatud füüsilise isiku pantrotimenetlust või kohtumäärusega välja kuulutatud pankrotti, välja arvatud juhul, kui taotleja on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest; 2) olla pooleli täitemenetlust rahalise nõude rahuldamiseks; (4) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab asenduskorteri omandamise kompensatsiooni asenduskorteri omandaja näidatud notarikontole, seejuures osaleb valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja asenduskorteri omandamise notariaalses tehingus, ning kui tehingu tingimused vastavad § 4 lõikes 2 nimetatud õigusaktis ja asenduskorteri omandamisele seatud 5 tingimustele, annab nõusoleku määratud toetuse kandmiseks notarikontolt asenduskorteri müüjale. § 10. Täiendavad tingimused asenduskorteri omandamise korral (1) Ühe leibkonna asenduskorteri omandamist on meetmest võimalik toetada üks kord. (2) Asenduskorter peab olema vähemalt neli aastat omandamise kuupäevast alates asenduskorteri omandaja: 1) omandis või kaas- või ühisomandis; 2) alaline elukoht; 3) elukoht rahvastikuregistri andmetel. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud alalise elukohana käsitatakse elukoha aadressi, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. (4) Asenduskorteri omandaja loetakse lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimust rikkunuks ka juhul, kui asenduskorteri võõrandamine toimub täite- või pankrotimenetluse tõttu. (5) Lõikes 2 nimetatud nõuete täitmata jätmise korral on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus tagasi nõuda asenduskorteri omandamise kompensatsioon järgmistel tingimustel: 1) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid ühe aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus nõuda tagasi 100 protsenti väljamakstud kompensatsioonist; 2) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid teise aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus nõuda tagasi 75 protsenti väljamakstud kompensatsioonist; 3) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid kolmanda aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus nõuda tagasi 50 protsenti väljamakstud kompensatsioonist; 4) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid neljanda aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus nõuda tagasi 25 protsenti väljamakstud kompensatsioonist. § 11. Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood ja projekti kestus (1) Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. (2) Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast arvates. (3) Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, arvestades lõikes 4 sätestatud tegevuste etappide tähtaegu. RTK võib erandkorras pikendada toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud, kui projekti kestust on vaja pikendada kohaliku omavalitsuse üksusest mitteoleneval põhjusel ja kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud vastavasisulise põhjendatud taotluse. (4) Projekti esimese etapi tegevuste abikõlblikkuse periood on kuni kuus kuud ja teise etapi tegevuste abikõlblikkuse periood kuni 18 kuud taotluse esitamisest arvates. 6 (5) Paragrahvi 6 lõikes 7 nimetatud järeltegevuse periood on kaks aastat lõpparuande esitamisest arvates. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast järelaruande kinnitamist. 3. peatükk Taotlusvooru korraldamine, taotluste menetlemine, otsused, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine § 12. Taotlusvooru korraldamiseks antava toetuse suurus (1) Taotlusvooru rahaline maht, meetme rakendaja halduskulud, kulude ühikute ühikuhinnad ja kohaliku omavalitsuse üksusele antava toetuse maksimaalne summa taotlusvoorus kehtestatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava toetuse indikatiivne suurus taotlusvoorus otsustatakse järgmiselt: 1) 50 protsenti taotlusvooru vahenditest jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel võrdselt; 2) 50 protsenti taotlusvooru vahenditest jagatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuses elavate inimeste arvule. (3) Taotlusvooru rahalise mahu ja kohaliku omavalitsuse üksusele antava toetuse maksimaalse summa arvestamiseks saadab Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksustele teabe taotlusvooru tingimuste ja vooru vahendite riigi rahalise toetuse maksimaalse võimaliku summa kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile kirjalikult teada antud tähtpäevaks andmed summa kohta, mille ulatuses on kohaliku omavalitsuse üksus valmis taotlusvoorus osalema. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei soovi taotlusvoorus osaleda või taotlusvooru vahendeid võimalikus maksimaalses summas kasutada, võib voorust üle jäänud vahendid jagada teiste kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtuvalt lõikes 2 toodud põhimõtetest, suurendades lõike 2 punktis 1 kavandatud kohaliku omavalitsuse üksuse maksimaalset summat. § 13. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlusi saab esitada taotlusvoorus. (2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotleja nimi; 2) tegevuse eesmärgid, väljundid ja tulemused; 3) tegevuse ajakava ja tegevusplaan, mis sisaldab muu hulgas infot tegevuse raames planeeritud hinnatavate ja ümber korraldatavate korterelamute kohta; 4) tegevuse algus- ja eeldatav lõpptähtpäev; 5) kinnitus määruses sätestatud toetuse kasutamise põhimõtete järgmise kohta; 6) tegevuse eelarve vastavalt § 7 lõikes 2 nimetatud kulu ühikute arvule; 7) viide kehtestatud § 4 lõikes 2 nimetatud õigusaktile. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ja taotluse esitamise tähtpäevast teavitab RTK piirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kirjalikult. 7 (4) Taotluse esitab kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja e-keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) RTK kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 2, 4–8, 11 ja 13 esitatud nõuetele. (3) Taotluse menetlemise käigus võib RTK nõuda taotlejalt taotluse täiendamist või muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab RTK sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks aega üldjuhul kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja taotleja ei vii seda lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Kui taotleja või taotlus ei vasta §-des 2, 4–8, 11 ja 13 esitatud nõuetele, teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (7) Kui nõuetele vastava taotlusega taotletud summa ületab § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjas kohalikule omavalitsusele otsustatud toetuse maksimaalset summat, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi ümber korraldatavate korterelamute arvu vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle. § 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb RTK. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste puhul. (3) Taotluse rahuldamise otsuses esitatakse järgmised andmed: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse nimi ja aadress; 3) taotluse nimetus ja number; 4) toetuse summa; 5) tegevuse eesmärk, toetatavad tegevused ja nende tegemise eeldatav ajakava; 6) tegevuse abikõlblikkuse periood; 7) kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused; 8) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 9) toetuse tagasinõudmise alused ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 10) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 11) otsuse tegija andmed; 12) toetuse maksmise tingimused; 13) muu vajalik teave. 8 (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse järgmised andmed: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) taotluse nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) selgitus otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus; 6) otsuse tegija andmed; 7) muu vajalik teave. § 16. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsus toetuse tagasinõudmise või toetuse osalise tagasinõudmise kohta tehakse järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust taotletakse või on makstud abikõlbmatule kulule; 3) kohaliku omavalitsuse üksus on jätnud taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude osaliselt või täielikult täitmata ning see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) kohaliku omavalitsuse üksus esitab avalduse toetusest loobumise kohta. (2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) kohaliku omavalitsuse üksus on avastanud ja teatanud RTK-le esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning tagastanud RTK nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul RTK-lt kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates; 3) kohaliku omavalitsuse üksuselt tagasi nõutav summa jääks alla 100 euro. (3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse võib teha kahe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Kui toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust kaalutlusõigust kohaldades 2, 5, 10, 25 või 100 protsenti. (5) Toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa. 9 (6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse kohaselt kuulub tagasimaksmisele kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab maksma tagasi toetuse tagasimaksmise või osalise tagasimaksmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates, välja arvatud juhul, kui tagasimaksmine on ajatatud kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel. Ajatamise taotlus tuleb esitada hiljemalt toetuse tagasimakse tähtpäeval. § 17. Aruannete esitamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab RTK-le aruanded toetuse kasutamise ning saavutatud väljundite ja tulemuste kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab RTK-le järgmised aruanded: 1) vahearuanne, mis sisaldab esimese etapi tegevuste tulemusi; 2) lõpparuanne, mis sisaldab teise etapi tegevuste tulemusi; 3) järelaruanne, mis sisaldab projekti järeltegevuste tulemusi ja mis esitatakse kaks kalendriaastat pärast lõpparuande kinnitamist. (3) RTK menetleb lõikes 2 nimetatud aruannet maksimaalselt 20 tööpäeva selle registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse tähtaeg kuni kümme tööpäeva, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (4) RTK kehtestab aruande vormid ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. (5) Vahearuandes esitab kohaliku omavalitsuse üksus muu hulgas: 1) ülevaate esimese etapi käigus hinnatud korterelamutest ja nende vastavusest KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud eesmärgile; 2) täpsustatud tegevuse eelarve vastavalt esimese etapi käigus täpsustatud § 7 lõikes 2 nimetatud kulu ühikutele. (6) Kui lõikes 5 nimetatud vahearuandest selgub, et hinnatud korterelamu ei vasta KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud eesmärgile, siis selle korterelamu ümberkorraldamisega tegevuste teisel etapil ei jätkata. Esimese etapi tegevusteks nõuetekohaselt kasutatud toetust tagasi ei nõuta. (7) Kui lõikes 5 nimetatud vahearuandest selgub, et ükski tegevuse esimese etapi raames hinnatud korterelamutest ei vasta KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud eesmärgile või toetatud tegevusega ei ole võimalik muul põhjusel jätkata, siis loetakse vahearuanne lõpparuandeks ja kinnitatakse lõpparuandena. Kirjeldatud juhul eraldi lõpparuannet ega järelaruannet ei esitata. (8) Kui esimese etapi käigus on selgunud, et on vajadus teha muudatusi teisel etapil ümber korraldatavate korterelamute nimekirjas, esitab kohaliku omavalitsuse üksus vahearuandes vastava muudatusettepaneku koos täpsustatud eelarvega. RTK-l on õigus aktsepteerida ümberkorraldatavate korterelamute nimekirja ja toetuse summa muudatus vastavate 10 eelarveliste vahendite olemasolul, tingimusel et ümberkorraldatavate korterelamute arv ei suurene. (9) Lõpparuandes esitab kohaliku omavalitsuse üksus muu hulgas: 1) ülevaate teise etapi käigus ümber korraldatud korterelamutest, sh omandatud korteriomandite arv, lammutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv; 2) ülevaate asenduskorteritest, mille võtsid kasutusele teise etapi käigus tühjenevatest korterelamutest ümber kolinud leibkonnad, sealhulgas asenduskorteri omandaja omandatud asenduskorteritest; 3) asenduskorterite arvu. (10) Kui lõpparuande esitamise ajaks omandatakse vähem korteriomandeid, lammutatakse vähem korterelamute netopinna ruutmeetreid või võetakse kasutusele vähem asenduskortereid, kui oli esitatud vahearuandes, kohustub kohaliku omavalitsuse üksus tagastama kasutamata jäänud toetusvahendid vastavalt ühikuhinnale ja ühikute arvule. (11) Järelaruandes esitab kohaliku omavalitsuse üksus: 1) ülevaate taotleja poolt teise etapi käigus ümber korraldatud korterelamute korteriomandite ja korteriühistu lõpetamisest; 2) ülevaate toetuse kasutamise vastavusest § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning § 10 lõike 5 alusel tagasi nõutud kompensatsioonist. (12) RTK-l on õigus teostada kohaliku omavalitsuse üksuses kohapealset toetuse kasutamist kajastavate andmete ja dokumentide kontrolli. RTK-l on õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt projektiga seotud toetatud tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. § 18. Toetuse väljamaksmine RTK maksab toetuse kohaliku omavalitsuse üksusele välja ettemaksena üldjuhul kümne tööpäeva jooksul järgmiselt: 1) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist esimese etapi tegevusteks kümme protsenti toetuse kogusummast; 2) pärast vahearuande kinnitamise otsuse tegemist teise etapi tegevusteks vahearuandes täpsustatud kogu toetuse summa. 4. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused § 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus saada RTK-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisega. § 20. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused Kohaliku omavalitsuse üksus kohustub tagama määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustuste täitmise, sealhulgas: 1) panustama meetme eesmärkide saavutamisse taotluses esitatud tulemuste osas ja korraldama tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamist oma territooriumil; 11 2) edastama RTK-le hiljemalt taotluse esitamisel teabe § 4 lõikes 2 nimetatud kehtiva õigusakti kohta; 3) tagama projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajakavas; 4) kontrollima asenduskorteri omandaja vastavust §-s 9 ja omandatava asenduskorteri vastavust § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele; 5) nõudma asenduskorteri omandamise kompensatsiooni tagasi, kui asenduskorteri omandaja ei ole täitnud määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega; 6) kandma projekti elluviimisel vabanenud toetuse, tagasi nõutud kompensatsiooni ja kasutamata jäänud toetusvahendid vastavalt ühikutele ja ühiku hinnale tagasi RTK arvelduskontole hiljemalt aruande kinnitamise otsuses märgitud tähtpäeval; 7) esitama RTK-le ette nähtud vormil e-keskkonna kaudu aruanded projekti vahendite kasutamise kohta; 8) esitama RTK määratud tähtajaks nõutud informatsiooni; 9) säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente dokumentide tekkimisele järgneva seitsme aasta jooksul. 5. peatükk Vaidemenetlus § 21. Vaide esitamine ja menetlemine Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus esitada RTK otsuse või toimingu peale vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler 12  Riigihalduse ministri määruse „Ida-Virumaa tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi alategevust „Ida-Virumaa tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamine“. Tegevust rahastatakse Ida-Virumaa programmi vahenditest (siseriiklikud vahendid). Ida-Virumaa programm töötati välja tuginedes Ida-Virumaa maakonna arengukavale 2014- 2020 ja Ida-Virumaa tegevuskavale 2015-2020. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest. Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest, ja suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,9 mln m²), mis on 26% kõikidest üksikelamutest. Elamute väljalangevuse prognoosimisel on eeldatud, et piirkondade kahanemisel langevad elamud kasutusest välja järgneva piirkondliku hierarhia alusel: esmalt tühjenevad toimepiirkondades äärealad, seejärel siirdealad. Mõningates piirkondades (nt Ida-Virumaa ja Valgamaa), kus väljaspool keskuseid on elamuid vähe, kuid samas näitab rahvastiku prognoos kahanemist, langevad elamud kasutusest välja ka keskustes. Ehitisregistri andmetel on kasutusel olevaid, teada oleva pindalaga ja esmase kasutuselevõtu ajaga enne aastat 2000 (kaasa arvatud) korterelamuid enim Harjumaal. Ida-Virumaal paikneb korterelamute netopindala poolest suurim osa korterelamuid (15 %) pärast Harjumaad (45 %). Võrdlusena Tartumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal on vastavad osakaalud 10 %, 6 % ja 5%, Teistel maakondades 2-3%. Toetusmeetme väljatöötamise põhjuseks on jätkusuutmatu olukord Ida-Virumaa elamuvaldkonnas, tulenevalt rahvastiku vähenemisest ja elanikkonna suurusele mittevastavast elamispinnast. Kuigi rahvastiku vähenemine avaldab mõju elamispinnale tervikuna, keskendub väljatöötatud sekkumine korterelamutele, kuna; 1) korterelamute puhul on elamispinna kasutamisest loobumise negatiivsed mõjud teistele elanikele ja kohalikele omavalitsustele kumuleeruvad ja; 2) Ida-Virumaale, kuna Ida-Virumaad eristab ülejäänud Eestist Nõukogude Liitu kuulumise ajal Eesti vajadust ületava põlevkivitööstuse laiendamine, millega kaasnes tänast rahvastikku arvestades selgelt üledimensioneeritud elamuehitus, mis on juba eelnevatel kümnenditel kaasa toonud tühjenevate korterelamute probleemi. Ühtlasi on Ida-Virumaa korterelamute osakaal kogu elamispinnast üks suuremaid võrreldes ülejäänud Eestiga. Samuti on Ida-Virumaa elanikkonna kahanemise tempo suurim, muutes koosmõjus tühjenevate korterelamute probleemi eriti teravaks. Käesoleval ajal on rahvaarv Ida-Virumaal statistikaameti põhistsenaariumi järgi jätkuvas vähenemises. 1  2020-2040 2020 2030 2040 muutus Elanike arv 134 572 115 438 96 306 -38 266 Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080 Elamumajanduse korraldamise kontekstis on probleemistiku kirjeldus järgmine: vähenev rahvaarv (suremus ja väljaränne), kasvav tühjade korterite arv, süvenevad turutõrked eluasemeturul, vähenev kinnisvara väärtus, vähenev nõudlus eluruumide järele, vähenev tõenäosus vara võõrandamiseks, vähenev motivatsioon elamufondi investeeringuteks, halvenev elamufondi seisukord, kasvav inimeste rahulolematus, kasvavad omanike ja korteriühistute võlgnevused, sh võrguteenuste pakkujate ees, mille tulemusena on pärsitud elutähtsate teenuste toimimine. Tühjalt ja kasutuseta seisvad majad mõjutavad negatiivselt sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks, mis suurendavad omakorda rahvaarvu vähenemist ja halvendavad oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. Elukondliku kinnisvara (korterid) ruutmeetri hind/väärtus Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2020 aasta seisuga 13,6 % Harju-, Tartu- ja Pärnumaa keskmisest. Kinnisvara hinnakasvu ja lähenemist Eesti keskmisele hoiab ühe tegurina all alakasutatud korterite arv. Madal kinnisvara väärtus hoiab omakorda tagasi renoveerimist, ega võimalda kinnisvara kasutada tagatisena investeeringute tegemisel. See paneb täiendava koormuse allesjäänud elanikele, võimendades sotsiaalprobleeme ning tekitades lisakulusid nii kohalikele omavalitsustele kui riigile tervikuna. Mitmes piirkonnas on omanikel juba tekkinud raskused asustamata korterite majandamisel või nende võõrandamisel vabal turul, mistõttu on viimastel aastatel suurenenud riigile korterite loovutamine asjaõigusseaduse § 126 alusel. Korterite loovutamine on korterelamute tühjenemise probleemi oluline indikaator. Teravaim on probleem Ida-Virumaal kuid probleemseid, piirkondi on Eestis veel. Alates 2019. aastast viiakse koostöös kolme kohaliku omavalitsuse üksusega (edaspidi KOV) (Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald ja Valga vald) läbi näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ (edaspidi „näidisprojekt“). Näidisprojektis osalevas kolmes KOV-is, millest kaks asuvad Ida-Virumaal, on 2019. aasta andmetel 20%‒30% kõikidest eluruumidest korterelamutes asustamata. Mõnes piirkonnas oli asustamata eluruumide osakaal korterelamutes kuni 50%. Prognooside kohaselt lisandub nendes KOV-ides 20 aasta jooksul veel samas suurusjärgus asustamata eluruume. Suurimaks väljakutseks on osutunud korterite korrektse omandamise protsessi läbiviimine. Näidisprojektide raames on seetõttu teostatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi „KAHOS“) rakendamise õigusanalüüs. Kuigi näidisprojekt ei ole veel lõppenud, on praeguseks piisavalt tulemusi kokkuvõtte tegemiseks. Järgnevalt on väljatoodud peamised järeldused tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisel: 1. KOV-i tasand on kõige sobivam probleemi lahendamiseks – korterelamute tühjenemine on ainult üks elanikkonna kahanemise tagajärgedest. Oluline, et KOV-idel tekiks visioon ja ruumiline arenguplaan oma territooriumil, kuidas kohandada elukeskkonda vastavalt elanike arvule ja vajadustele. Elamumajanduse ümberkorraldamisega on seotud ka infrastruktuuri arendamine ja teenuste pakkumine. Tühjenevate korterelamute lahendamisel on tähtis elanikega vahetu suhtlus, eriti tühjenevate korterelamute viimaste elanikega, kes võivad vajada ka KOV-i teisi teenuseid (nt sotsiaalteenuseid). 2 2. KOV-i sekkumine on põhjendatud ja vajalik – tühjeneva korterelamu probleem ei lahene iseenesest. Vähetõenäoline on stsenaarium, et tühjenev ja halvas seisukorras korterelamu uuesti asustatakse ja renoveeritakse. KOV-i potentsiaalsete uute elanike jaoks ei ole selline eluase atraktiivne. Oluliseks asjaoluks on see, et omandireformi järgselt on igal korteriomandil eraldi omanik, millest tulenevalt on korterelamud mitme isiku omandis. Isegi suure huvi korral oleks eraisikutel keeruline täielikult omandada juba tühjaks jäänud korterelamut (teadmata asukohaga omanikud, võlad, keelumärked jms). Lammutades osaliselt eraomanikele kuuluva hoone (mida on varem hädaabinõuna praktiseeritud), jääb hoonestamata elamumaa jätkuvalt kaasomandisse (näiteks võib kinnisasjal olla 20‒30 kaasomanikku) ja selle edasine käsutamine/kasutamine on nii omanike kui ka kohaliku omavalitsuse poolt oluliselt piiratud. Samuti ei ole välistatud hilisemad vaidlused juhul, kui lammutatud korterelamu korteriomandite omanikud ei ole lahendusega nõus. Kõige tõhusamaks lahenduseks on KOV-i poolt tühjenevate korterelamute korterite täielik enda omandisse saamine enne hoone lammutamist. Seega on probleemi süsteemseks lahenduseks alakasutatud ja väheväärtusliku kinnisvara hulga vähendamine, et viia eluasemeturg tasakaalu. Vabanenud ja omandatud maade arvelt saab KOV kasvatada enda käsutuses oleva maaressurssi, mis on Eestis ajaloolistel põhjustel väga väike ning seejärel kasutada neid alasid elukeskkonna ja ettevõtluse arendamisel. 3. Protsess on aeganõudev ja vajab täiendavat rahastamist – ühe korterelamu küsimuste terviklik lahendamine võtab kogemuse baasil aega ca 1‒2 aastat, sõltuvalt selle suurusest ja olukorrast. KOV-i poolt on vaja panustada arvestavat tööjõuressurssi, eriti kui on vaja korraga lahendada mitu korterelamut. Korterite omandamise ja viimaste elanike ümberkolimisega kaasnevad suured kulud, milleks KOV-id vajavad ilmselt lisavahendeid. Tühjenevate korterelamute elujõulisus on häiritud, kui elamusse on püsivalt jäänud elama väike osa elanikest, kes ei suuda enam hoonet hallata ja ülalpidamiskulusid katta. Näidisprojektis käsitletud näidete põhjal saab väita, et tihti vajavad korterelamu viimased elanikud abi uue elamispinna leidmisel ja ümberkolimisel. Tühjenenud korterelamu omanikud ei täida enam oma kohustust vara korras hoida isegi siis, kui hoone on ohtlik. Sellisel juhul on vajalik KOV-i sekkumine, et aidata korterelamu allesjäänud elanikke asenduspinna leidmisel ning lammutada ohtlik hoone. Perspektiivitu ja halvas seisukorras hoonestuse lammutamine on vajalik kinnisvaraturu tasakaalustamiseks, mis loob eelduse lähiümbruse ülejäänud korterite väärtuse tõusuks. Täpsemalt on näidisprojektidest ja tühjenevate korterelamute probleemistikust võimalik ülevaadet saada Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara/tuhjenevate-korterelamute-projekt Eeltoodut arvesse võttes antakse Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele toetust, et kohalik omavalitsus oleks võimeline probleemistiku oma territooriumil lahendama. Eelkõige kasutatakse toetust tegevusteks, mis võimaldavad tühjenevad korterelamud välja selgitada, elanikke kavandatavast tegevusest teavitada, viia korrektselt läbi KAHOS kohased tegevused korteriomandite omandamiseks, aidata allesjäänud elanikke kolimisel ja teise elamispinna leidmisel, kortermaja lammutada ja korteriomandid ja korteriühistu lõpetada. KOVidele tehakse kättesaadavaks näidisprojektide läbiviimisel tellitud asjakohased uuringud juhendid ja näidismaterjalid. Planeeritava toetusmeetme üldine loogika on järgmine: KOV taotleb toetust konkreetsete tühjenevate korterelamute ümberkorraldamiseks vastavalt toetusmeetme määruses kehtestatud tingimustele ja ühikuhindadele. Toetuse suurus sõltub korterelamu eraomandis olevate korterite, ümberkolimiseks vajavatavate asenduskorterite ja hoone netopinna m2 arvudest. Toetuse taotlemise tingimuseks on KOV-i poolt määruse kehtestamine oma territooriumil, milles reguleeritakse linna- või vallavalitsuse ülesanded elamumajanduse ümberkorraldamisel ning täiendava toetuse määramisel korterelamus elavale leibkonnale (kellele korteriomand 3 kuulub) asenduskorteri omandamiseks. KAHOSe alusel läbi viidav avalikes huvides omandamise menetlus asenduskorteri omandamise toetamist automaatselt ette ei näe. Meetmes loodud täiendav võimalus asenduskorteri soetamiseks kompensatsiooni abil on täiendavalt pakutav, näidisprojektide ja kogu probleemistiku analüüsi kogemustel põhinev lahendus, mis teeb tühjade majade omandamise ladusamaks ja probleemivabamaks, tulles appi tegelikele abivajajatele, kes seisavad silmitsi välistest mõjuritest tingituna ainsa elukoha kaotusega. Näiteks olukorras, kus teised korterelamu omanikud on oma omandi kasutamisest ja kohustuste täitmisest loobunud. Toetusmeedet on kavas rahastada kuni üleriigilise meetme rakendamiseni esialgu Ida-Viru programmi eelarve vahenditest, mille jaotamise Ida-Virumaa suunaliste tegevuste vahel otsustab riigihalduse minister. Meetme elluviimiseks on plaanis suunata toetusteks ca 1 mln eurot aastas. Toetusmeetme piloteerimine Ida-Virumaal aitab kiiremini alustada probleemi lahendamisega piirkonnas, kus on selleks suur vajadus ning paremini ette valmistuda üleriigilise meetme käivitamiseks. Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond. Eelnõus nähakse ette toetuse andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Toetatav tegevus aitab kaasa regionaalpoliitika programmi eesmärgi „Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond“ saavutamisele. Eelnõus nähakse ette nii KOVile toetuse andmise tingimused ja kord, kui ka üldised nõuded toetuse kasutamisele ning osapoolte õigused ja kohustused. Ülevaate tühjenemise ja kahanemise ilmingutest erinevatel ruumiskaaladel, omavalitsustest ja asustusüksustest kuni konkreetsete hooneteni annab Majandus –ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring „Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“ (SPIN Unit ja TalTech)1 ja „Ida-Virumaa omavalitsuste ruumilise kahanemise analüüs“ (SPIN Unit ja TalTech)2 Uuringu kohaselt oli elektritarbimise andmete põhjal 2019. aastal Ida-Virumaal kasutuseta 7711 eluruumi 71122-st, ehk ligi 10,8%. Asustamata eluruumid, mis paiknevad korterelamutes moodustasid 9.9 % kogu eluruumidest. Meetme tulemusnäitajaks, millega määruse mõju hinnata saab, on toetuse abil vähendatud amortiseerunud ja alakasutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv ja nendes paiknevate korteriomandite arv. Kaudsed mõjud, mille avaldumine sõltub tegevuste elluviimise mahust ja asukohast, samuti tühjenevate korterelamute asustatusest ja võrkudega ühendatusest on muuhulgas: - KOV ja keskvalitsuse kokkuhoid tühjenevate ja tühjade korterelamute haldamisest, ohutuse tagamisest, kui korterelamu mõne korteri omanik on KOV või keskvalitsus (loovutatud vara); - elujõulisemad korteriühistud läbi elanike kokkukolimise ja hoone optimaalse kasutuse; - paranenud elutingimused elanikel, kes on jäänud viimastena tühjenevasse korterelamusse; - kinnisvara väärtuse tõus läbi väärtusetu või väheväärtusliku kinnisvara turult eemaldamise; 1 Kättesaadav: https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2022/04/Tuhjenemise- mustrid_lopprapprt_2022_compressed.pdf 2 Kättesaadav: https://ivol.ee/documents/9867329/34787174/Ida-Viru+koondraport+lowres.pdf/5fb6afd5-508e- 4e03-b003-fc087cb41341 4 - energia ja muu ressursisääst läbi võrgupiirkonna kokkutõmbamise ja hoolduskulude vähenemise (teatud tingimustel on võimalik optimaalsemalt lahendada tänavavalgustus, kanalisatsiooni- ja veevarustus, teedehooldus, keskkütte- ja elektrienergiavarustus). Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi (tel 6113104, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097, [email protected]) ja personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Sirje Lilover ([email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole otseselt tulenev Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, kuid selle elluviimine on osa regionaalpoliitika programmi rakendamisest ja regionaalse arengu tegevuskava ja Ida- Virumaa tegevuskava 2030, mille sisuks on ka Ida-Virumaa programmi tegevused, elluviimisest. Oodatavaks väljundiks Ida-Virumaa tegevuskava 2030 -s on „Tühjenevate korterelamute pilootprojekti alusel on aastal 2022 KOVidele avatud toetusmeede pooltühjade kortermajade kokku kolimiseks ja amortiseerunud hoonete lammutamiseks Ida-Virumaal (IVP)“. Toetusmeedet rahastatakse Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia raames Ida-Virumaa programmile kavandatud vahenditest. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Taotlemise tingimused, toetatavad tegevused, toetuse suurus, abikõlblikud kulud ja abikõlblikkuse periood 3. Taotlusvooru korraldamine, taotluste menetlemine, otsused, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused 5. Vaidemenetlus 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala, meetme rakendamise piirkonda, määratletakse toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, selgitatakse Rahandusministeeriumi (edaspidi ministeeriumi) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka RTK) ülesandeid. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt on meetme rakendamise piirkond Ida-Viru maakond. Meetme rakendamise piirkond on määratletud maakonna piiriga tulenevalt asjaolust, et meedet rahastatakse Ida-Virumaa programmi kaudu, mille sihtalaks on Ida-Viru maakond. Toetusskeemi väljatöötamise ülesanne sisaldub regionaalse arengu tegevuskava ja Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ühises rakendusplaanis. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. 5 Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks parandada Ida-Viru maakonna elukeskkonna kvaliteeti ja elanikkonna elutingimusi ning tõsta elukondliku kinnisvara väärtust, vähendades riigi ja KOVkoostöös väheväärtuslike ja alakasutatud korterelamute hulka. Piirkonna arengu toetamiseks Ida-Virumaal on oluline luua paremad eeldused elukondliku kinnisvara väärtuse kasvuks, rekonstrueerimise intensiivistamiseks, kaasaegse elamispinna tekkeks ja KOV kulude kokkuhoiuks. Ühtlasi parandatakse meetme toel läbi amortiseerunud elukondliku kinnisvara omandamise ja lammutamise elukeskkonna välisilmet ning abistatakse amortiseerunud elupinnal elavaid inimesi ümberkolimisel pindadele, mida ei ohusta elutähtsate teenusteta jäämine. Eelnõu § 2 lõige 2 määratleb meetme tulemusnäitajad, milleks on toetuse abil vähendatud amortiseerunud ja alakasutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv ja nendes paiknevate korteriomandite arv. Tulemusnäitaja panustab regionaalpoliitika 2020–2023 programmi üldeesmärgi: inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond indikaatori elukeskkonnaga rahulolu haldusüksuse tasandil saavutamisse. Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab väljundnäitajad, milleks on: 1) kaardistatud tühjenevate korterelamute arv; 2) tühjenevast korterelamust ümberkolimisel abistatud leibkondade arv; 3) nende kinnisasjade arv, kus on korteriomandid ja korteriühistu lõpetatud. Eelnõu § 3 sätestab erinevate osapoolte ülesanded meetme rakendamisel. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on meetme väljatöötaja ja selle rakendamise eest vastutav Rahandusministeerium. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt korraldab meetme rakendamist Riigi Tugiteenuste Keskus, kes on meetme rakendusüksuseks. Rakendusüksuse ülesanne on korraldada taotlusvoor Ida-Virumaa omavalitsustele, teha oma veebilehel teatavaks toetusmeetme rakendamise alusdokumendid (sh vajalikud juhendmaterjalid), nõustada omavalitsusi meetmega seotud küsimustes, menetleda esitatud taotlusi, teha väljamakseid, kontrollida vahendite kasutamist ning korraldada seiret ja aruandlust. 2. peatükk. Taotlemise tingimused, toetatavad tegevused, toetuse suurus, abikõlblikud kulud ja abikõlblikkuse periood Eelnõu § 4 sätestab tingimused toetuse taotlejale ja taotluse esitamisele. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt saab taotlejaks olla Ida-Viru maakonna KOV(edaspidi ka taotleja). Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt on taotlemise eeltingimuseks KOVkehtestatud õigusakt, milles on taotlejale kohalduvate nõuete täitmiseks täpsustatud tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise tingimused oma haldusterritooriumil, sealhulgas vähemalt linna- või vallavalitsuse ülesanded tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamisel ja asenduskorteri omandamise kompensatsiooni maksmist täpsustavad tingimused ja kord, milles on arvesse võetud eelnõu §-s 9 sätestatud täiendavad tingimused asenduskorteri omandamise korral. 6 Kuna projekti sisuline elluviija on KOV, elamumajanduse ümberkorraldamise tegevused teostatakse KOKS § 6 lg 1 sätestatud elamumajanduse korralduse ülesande raames ja projekti elluviimine eeldab mitmete etappide korrektset läbiviimist on võimalik nimetatud korras sätestada KOV-i protsessid, anda vajalikud volitused ning täpsustada muud tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise tingimused, sh näiteks: 1) valla- või linnavalitsuse ülesanded elamumajanduse ümberkorraldamisel; 2) isikuandmete töötlemine; 3) asenduskorteri omandamise kompensatsiooni eesmärk, toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse suurus; 4) asenduskorteri toetuse taotlemisele, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded; 5) taotleja kohustused asenduskorteri omandamisel; 6) asenduskorteri omandamise kompensatsiooni taotlemisele ja taotluste menetlemisele kohalduv; 7) asenduskorteri omandamiseks antud toetuse väljamaksmise ja tagasinõudmise tingimused; 8) asjakohased rakendussätted. Rahandusministeeriumi Riigivara osakonna poolt läbi viidud tühjenevate korterelamute ümberkorraldamise näidisprojektide elluviimise kogemusele tuginedes on Rahandusministeerium koostanud projektiga hõlmatud kohalike omavalitsuste praktikast lähtuva näidise, mis sisaldab tühjenevate korterelamute ümberkorraldamise toetuse abil ümberkorraldamise olulisi aspekte ja on abiks kohalikele omavalitsustele korra koostamisel. Kord on universaalselt kasutatav nii tegevuse KOV välise rahastuse kui KOV-i enda eelarvest kavandatud rahastuse korral. Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et toetuse taotlemiseks esitatakse taotlused koos selle juurde kuuluvate dokumentidega (edaspidi taotlus) RTK-le elektroonilise keskkonna (edaspidi e- toetuse keskkond) kaudu. KOV võib esitada ühe taotluse mitme korterelamu ümberkorraldamiseks. Eelnõu § 5 sätestab toetatavad tegevused. Eelnõu § 5 lõige 1 toob välja, et meetme raames antakse vastavalt sätestatud nõuetele toetust meetme rakendamise piirkonna KOVile tema territooriumil tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks, mis hõlmab endas tühjenevate korterelamute välja selgitamist, asustatuse ja seisundi hindamist, tühjeneva korterelamu kõigi korteriomandite omandamist, leibkondade ümberkolimise tegevust, täielikult omandatud tühjenevate korterelamute lammutamist ja muid kaasnevaid tegevusi, panustades seeläbi määruse eelnõu eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. Eelnõu § 5 lõige 2 täpsustab meetme rakendamisel kasutatavaid termineid. Korterelamu all mõistetakse elamut, milles on kolm või enam korteriomandit. Tühjeneva korterelamu all mõistetakse alates 18 korteriga korterelamu, mille rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel (vähem kui 18 korteriga korterelamu puhul) rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest on loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt ja/või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida. Tühjeneva korterelamu termin on seotud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud sõnastusega tingimuste täitmise kohta, millisel juhul on elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil korteriomandi avalikes huvides omandamine lubatav. 7 Korterina mõistetakse eelnõus korterelamus paiknevat korteriomandit, mida kasutatakse eluruumina. Leibkond on isik või ühist kodust majapidamist jagavad isikud. Leibkonna ümberkolimise all mõistetakse leibkonna abistamist uue elukoha leidmisel ja kolimisel. Korterelamu ümberkorraldamise all mõistetakse KOVi tegevusi, mis on suunatud tühjeneva korterelamu täielikuks omandamiseks, viimaste elanike abistamiseks ümberkolimisel ja korterelamu lammutamiseks ning korteriomandite ja korteriühistu lõpetamiseks. Eelnõu § 6 sätestab tingimused projektile ja selle etappidele Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et toetust taotletakse ja kasutatakse ühe projektina kahes etapis. Projekti esimene etapp koosneb peamiselt ettevalmistavatest tegevustest, mille eesmärk on välja selgitada, kas potentsiaalselt tühjenev korterelamu vastab tühjeneva korterelamu tunnustele ja see on, sh. kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses loodud võimalusele, omandatav lammutamise eesmärgil. Projekti teises etapis liigutakse edasi tegevustega, mis lõppevad korterelamu lammutamise ning korteriomandite ja korteriühistu lõpetamisega. Projektitaotluse esitamisel esitatakse projekt tervikuna, arvestades eelarves eeldatavate kuludega vastavalt prognoositavatele ühikutele ja nendele kohalduvatele ühikuhindadele. Pärast projekti esimese etapi elluviimist on võimalik teise etapi tegevuste mahtu (ühikud) väiksemaks korrigeerida või kui projekti esimese etapi elluviimisel selgub, et korterelamu ei vasta tühjeneva korterelamu määratlusele, teise etapi elluviimisest loobuda. Kogu projekti (mõlema etapi tegevused) eeldatava maksimaalse maksumuse selgitamine taotluse esitamise hetkel on oluline, et meetme eest vastutajal oleks võimalik prognoosida, millises mahus on võimalik toetusotsuseid teha. Eelnõu § 6 lõige 2 sätestab, et projekt hõlmab ühe või mitme korterelamu ümberkorraldamist. Taotleja esitab ühe taotluse koosseisus projekti, milles võib sisalduda üks kuni mitu korterelamut vajalike tegevuste mahtudega, vastavalt eeldatavate ühikute arvule. Eelnõu § 6 lõikes 3 on sätestatud projekti esimese etapi toetatavad tegevused, milleks on: 1) projektijuhtimine; 2) korterelamute asustatuse, tehnilise seisukorra ja rekonstrueerimise otstarbekuse hindamine, sealhulgas korterelamu vastavuse hindamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud eesmärgile; 3) korterelamute tehniliste ja muude meetme eesmärgi täitmiseks vajalike ekspertiiside ja hinnangute tellimine ja koostamine. Projekti esimese etapi sisuks on selgitada, kas projekti valitud tühjeneva korterelamu tunnustega korterelamud vastavad tingimustele, mille kohaselt on elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamine lubatav. Esimese etapi käigus selgitatakse muuhulgas välja tühjeneva korterelamu tunnustega korterelamute tegelik kasutus ja korterelamu rekonstrueerimise tehniline ja/või majanduslik otstarbekus. Projekti esimese etapi väljundiks on selgitatud tühjenevate korterelamute arv. Eelnõu § 6 lõikes 4 on sätestatud projekti teises etapis toetatavad tegevused, milleks on: 1) projektijuhtimine; 8 2) tühjeneva korterelamu tehniliste ja muude meetme eesmärgi täitmiseks vajalike ekspertiiside ja hinnangute tellimine ja koostamine; 3) tühjeneva korterelamu korteriomandite omandamine või sundvõõrandamine, sealhulgas KAHOS-es sätestatud vastava menetluse läbiviimine; 4) korteriomandi väärtuse hindamine; 5) asenduskorteri omandamine ja renoveerimine; 6) leibkonnale asenduskorteri omandamise toetamine; 7) leibkonna ümberkolimisega seotud tegevused; 8) tühjeneva korterelamu ja selle ümbruse ohutust tagavate meetmete rakendamine hoone lammutuseni; 9) taotleja omandatud korterelamu lammutamine ja kinnisasja korrastamine. Projekti teise etapi tegevused panustavad väljundnäitaja, milleks on tühjenevast korterelamust ümberkolimisel abistatud leibkondade arv ning tulemusnäitaja, milleks on toetuse abil vähendatud amortiseerunud ja alakasutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv, saavutamisse. Eelnõu § 6 lõikes 5 selgitatakse asenduskorteri mõiste. Asenduskorterina käsitatakse leibkonna ümberkolimiseks sobivat korterit, mis ei asu tühjenevas korterelamus ja vastab leibkonna põhjendatud vajadustele. Üldjuhul tähendab see samasuguses seisukorras ja sama toalisusega korterit, kui leibkonnalt omandatav korter oli omandamise hetkel elamiskõlblik, optimaalselt kasutuses ja leibkonna suurus kolimisel ei vähene. Eelnõu § 6 lõikes 6 selgitatakse omandatud korterelamu mõiste, mille kohaselt omandatud korterelamuna käsitatakse tühjenevat korterelamut, mille kõik korteriomandid on toetatud tegevuse tulemusena omandanud KOV kui taotleja. Eelnõu § 6 lõikes 7 on sätestatud projekti järeltegevusele kohalduv. Projekti järeltegevuseks on taotleja poolt täielikult omandatud ja lammutatud korterelamu korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine ning eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste (asenduskorteri omandajale kohalduvad tingimused) täitmise kontrollimine. Projekti järeltegevusega panustatakse meetme tulemusnäitaja, toetuse abil vähendatud amortiseerunud ja alakasutatud korterelamutes paiknevate korteriomandite arv, ja väljundnäitaja kinnisasjade arv, kus on korteriomandid ja korteriühistu lõpetatud, saavutamisse. Eelnõu § 7 sätestab toetuse suuruse Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et toetuse suurus on kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest vastavalt projektis sisalduvatele ühikutele, nende arvule ja ühikule kehtestatud hinnale (edaspidi ühikuhind). Toetust antakse vastavalt projektis sisalduvatele ühikutele, nende arvule ja ühikuhinnale. Toetuse suurus on kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kui tööd ja tegevused teostatakse ühikutele kehtestatud hinna piires. Kui kulu tegevustele on suurem, tuleb vahe katta taotleja omavahenditest. Kulu ühikuid arvestatakse projektis kogumina, st arvestust ei peeta korterelamute kaupa ja teatud tingimustel kui tegevuste tegelik maksumus ühiku kohta ühe korterelamu puhul on väiksem ja teise puhul suurem saavad need tegelike kulude muutust kompenseerida. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on abikõlblike kulude ühikud järgmised: 9 1) tühjeneva korterelamu ühe omandatava korteriomandi omandamise kulu, mis sisaldab eelnõu § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kulu, välja arvatud lõike 3 punktides 6, 7 ja 13 nimetatud kulu; 2) ühe asenduskorteri kulu, mis sisaldab endas eelnõu § 8 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud kulu; 3) tühjeneva korterelamu netopinna ühe ruutmeetri lammutamise kulu, mis sisaldab endas eelnõu § 8 lõike 3 punktis 13 nimetatud kulu. Abikõlblikud kulud on kulu ühikuteks grupeeritud selliselt, et need eraldaksid ära selgepiirilisemad tegevused, samuti tegevused mis on teatud tingimustel valikulised, olenevalt ümberkorraldatavast korterelamust ja ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest. Selliselt on võimalik toetust sihtida täpsemalt ja ökonoomsemalt, arvestades, et näiteks suhteliselt suure kuluga tegevust nagu asenduskorteri soetamise kompenseerimist, ei pruugi iga kortermaja ümberkorraldamisel esineda. Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et abikõlblike kulude ühikuhinnad kehtestatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. Ühikuhindade aluseks on võetud analoogsete näidisprojektide läbiviimisel kohalikel omavalitsustel tekkinud tegelikud kulud. Eelnõu ettevalmistamise ajal on ühikuhinnad järgmised: Kulude ühik Ühikuhind eurodes Tühjeneva korterelamu ühe 3000 omandatava korteriomandi omandamise kulu (tk) Ühe asenduskorteri kulu (tk) 10 000 Tühjeneva korterelamu netopinna 25 ühe ruutmeetri lammutamise kulu Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab, et kui KOV toetatava tegevuse kulud on suuremad kui eraldatud toetuse suurus, katab toetuse suurust ületavad kulud omavalitsus omafinantseeringuna. Eelnõu § 7 lõige 5 kohaselt kasutamata jäänud toetus vastavalt ühikutele ja ühikuhindadele või taotleja makstud kompensatsioon, mis on tagasi nõutud või toetusest loobumisel tagasi makstud, tagastatakse RTK-le. Näiteks kui taotluses nähti ette kolme asenduskorteri kulu ja tegelikkuses oli vajadus vaid ühe asenduskorteri järele (kaks potentsiaalselt asenduskorterit vajanud leibkonda leidsid elamispinna omal käel, asenduskorteri vajaja suri või ei vastanud kompensatsiooni saajale kohalduvatele nõuetele) kuulub välja makstud kahe asenduskorteri omandamiseks saadud toetus tagastamisele. Samuti kuulub tagastamisele KOV poolt asenduskorteri saajale otsustatud asenduskorteri kompensatsioon, kui kompensatsiooni saaja on tingimusi rikkunud või asenduskorteri kasutamisest loobunud ja kompensatsiooni tagasi maksnud. Ühikute ja ühikuhindade alusel makstud nõuetekohaselt kasutatud toetusvahendeid, mille osas väljundid vastavalt kulude ühikutele on saavutatud, tagasi ei nõuta. Eelnõu § 8 sätestab abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud toetuse kasutamisel. 10 Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt loetakse meetme raames üldpõhimõttena abikõlblikuks kuluks KOV tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud §-s 2 nimetatud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevusteks, tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ning arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid. Eraldi on sätestatud projekti esimese ja teise etapi tegevuste võimalikud abikõlblikud kulud, mis projekti etappides osaliselt kattuvad. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt on projekti esimese etapi tegevuste abikõlblikud kulud järgmised: 1) projektijuhtimiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks vajalik tööjõukulu; 2) tühjeneva korterelamu tehnilise ja muu meetme eesmärgi täitmiseks vajaliku ekspertiisi ning hinnangu koostamise kulu; 3) meetme eesmärgi täitmiseks vajaliku õigusnõustamise kulu. Tegemist on pilootprojekti käigus selgitatud KOV tüüpiliste kuludega, mis kaasnevad enne teise etapi tegevusi. Kuna kuludele määratakse pilootprojektide elluviimise kogemusele tuginedes optimaalne ühikuhind, siis projekti raames kulude tegemist tõendavaid dokumente eraldi ei nõuta. Esimese etapi tulemus loetakse täidetuks, kui väljund, selgitatud tühjenevate korterelamute arv, on saavutatud. Tühjenevate korterelamute selgitamise all mõeldakse kogutud informatsiooni põhjal järelduseni jõudmist, kas taotluses esitatud tühjeneva korterelamu tunnustega korterelamu vastab tingimustele, mille kohaselt on elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamine KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 kohaselt lubatav. Tegevused on abikõlblikud ka siis, kui esimese etapi tulemusena jõutakse tõendeid kogudes ja hinnates järeldusele, et tegemist ei ole tühjeneva korterelamuga ning kinnisasja avalikes huvides omandamine elamumajanduse ümberkorraldamisel eesmärgil ei ole KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 kohaselt lubatav. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on projekti teise etapi tegevuste abikõlblikud kulud järgmised: 1) projektijuhtimise ja projekti tulemuste saavutamiseks vajalik tööjõukulu; 2) tühjenevate korterelamute tehniliste ja muude meetme eesmärgi täitmiseks vajalike ekspertiiside ja hinnangute koostamise kulu; 3) meetme eesmärgi täitmiseks vajaliku õigusnõustamise kulu; 4) korteriomandi väärtuse, sealhulgas KAHOS §-des 11–17 sätestatud tasu ja täiendavate hüvitiste hindamisega seotud kulu; 5) korteriomandi omandamise kulud, sealhulgas KAHOS §-des 11–17 sätestatud tasu ja täiendavad hüvitised; 6) asenduskorteri omandamise ja renoveerimise kulu; 7) leibkonnale asenduskorteri omandamise kompenseerimise kulu; 8) leibkonna ümberkolimise kulu; 9) korteriomandi omandamisega seotud seadusest tulenevad kulud; 10) omandatud korteriomandite haldus- ja kommunaalkulud ning omanikukohustuste täitmisega seotud kulud; 11) tehno- ja kommunikatsioonisüsteemidega liitumise või nendega ühenduse katkestamise kulu; 12) tühjeneva korterelamu ajutise sulgemise ja konserveerimisega seotud kulud; 13) tühjeneva korterelamu lammutamise ja kinnisasja korrastamise kulu, sealhulgas ehitise lammutamise projekteerimise, omanikujärelevalve, lammutusjäätmete käitlemise ja haljastamise kulud; 14) muud projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. Tegemist on pilootprojekti käigus selgitatud KOV tüüpiliste kuludega. Kuna kuludele määratakse pilootprojektide elluviimise kogemusele tuginedes optimaalne ühikhind, siis projekti raames kulude tegemist tõendavaid dokumente eraldi ei nõuta. 11 Eelnõu § 8 lõige 4 täpsustab asenduskorteri omandamise ja renoveerimise kulu (seda tegevust saab teha vaid KOV) ja leibkonnale asenduskorteri omandamise kompenseerimise kulu abikõlblikkuse piiranguid. Tegemist on üldiste piirangutega mis kehtivad toetusmeetme raames toetuse andmisel, kuid mida täpsustab kohaliku omavalitsuse vastav kord. Piirangute seadmise eesmärgiks on Ida-Virumaa kui toetusmeetme sihtpiirkonna arengu toetamine ja toetusvahendite kuluefektiivne ja eesmärgipärane kasutus. Toetusvõimalust pakutakse leibkonnale asenduskorteri soetamiseks võimalikult sarnastes tingimustes. Nõue, et omandatav asenduskorter peab asuma Ida-Virumaal laiendab asenduskorteri soetamisel asukohavalikut väljapoole ühe omavalitsuse piire, piirates samal ajal valikut soetada toetuse abil asenduskorter väljapoole meetme sihtpiirkonda. Asenduskorteri kompensatsiooni abil asenduskorteri soetamise võimaldamine vaid Ida-Virumaal ei ole piirang, vaid soodustus, mis rakendub vaid toetusmeetme abil elukohta vahetades ja muu hulgas paragrahvis 10 toodud tingimustel (sh näiteks kestvusnõue). Elanikud, kellelt KOV omandab korteri, võivad valida endale ise uue elukoha ilma asenduskorteri kompensatsiooni taotlemata vastavalt soovile. Sellisel juhul saavad omanikud seaduses (KAHOS) ette nähtud tasud ja kompensatsioonid. Asenduskorteri omandamise kompensatsioon on täiendav meetmega loodud võimalus protsessi ladusamaks korraldamiseks – hoob millega motiveerida nii KOVe kui elanikke probleemi kiiremini lahendama. Toetusega elanikele uue elukoha võimaldamise soodustamine just Ida-Virumaa korterelamutes täidab eesmärki, et taas asustatud saaksid alles jäävad korterelamud, mida rahvastikutrendidest lähtuvalt ähvardavad samad tühjenemise tendentsid. Samuti ei oleks eesmärgipärane soodustada antava toetusega Ida-Virumaalt ära kolimist. Asenduskorteri omandamist ei toetata kui omandatava eluruumi ostuhind on suurem kui viiekordne eelnõu § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga kehtestatud asenduskorteri kulu ühikuhind. Sellistel tingimustel (üle viiekordne ostuhind) korteri soetamise soovi korral saab eeldada, et ümber koliv omanik või leibkond on võimeline ka ise elamispinna soetama ja ei ole seega antud toetust vältimatult vajav sihtgrupp. Lubatud ei ole lahendused, kus asenduskorteri toetuse saamisel ei võta leibkond asenduskorterit oma alalise elukohana kasutusse, st ei vaja seda tegelikult elukohana. Eelduslikult ei ole asenduskorteri toetuse saajate arv suur, kuna elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil omandatakse korteriomandid kortermajas, mille korteritest valdava osa kasutamisest on juba loobutud ja alles on jäänud üksikud leibkonnad, kellel alternatiivset elamispinda ei ole. Varem läbi viidud näidisprojektide näitel esines sellist vajadust üksikutel juhtudel. Täiendavaks nõudeks on seatud, et asenduskorter peab omandamisel või renoveerimise järgselt (kui asenduskorteri omandab KOV ja annab korteri üürile) vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel antud määruses eluruumile kehtestatud nõuetele. Meetme eesmärk on läbi KOVi probleem tervikuna lahendada, seejuures on võimalik nii asenduskorteri omandamine (kohaldub nendele, kes olid ka enne omanikud ja korteris elasid) kui ka üürimine (kohaldub nii omanikele kui ka isikutele, kes ei olnud omanikud, kuid tegelikult tühjenevas majas elasid ja ei leia ise muud pinda). Sellisel juhul saab KOV toetuse abil oma korteri korrastada või korteri osta ja korrastada ning asenduspinnana abivajajale üürida. Üürimiseks, kui püsikuluks toetust ei anta (ei KOVilt ega eraomanikult üürides). Vajadusel saab KOV toetada üürikulusid toimetulekutoetuse abil, vastavalt vajadusele ja KOV ettenähtud korra alusel. KOVi roll asenduskorteri soetamise juures on oluline, et tagada elanike ümberkolimine elujõulisesse majja, mida niipea tühjenemine ei ohusta. See sõltub nii hoone seisundist, asukohast, võrkudega ühendatusest ja selle perspektiividest. Eelnõu § 8 lõiked 5 ja 6 toovad välja, et leibkonnale asenduskorteri omandamise kompensatsiooni kulu on abikõlblik 100 protsenti, kuid mitte rohkem kui § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga kehtestatud asenduskorteri kulu ühikuhind. Kui soovitava asenduskorteri 12 omandamise kulu ületab nimetatud kulu ühikuhinda, peab asenduskorteri toetuse saaja tagama ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna või valima odavama elamispinna. Asenduskorteri ostuhind peab vastama kohalikule turuhinnale. Kui kohalik omavalitsus pakub asenduskorterina omandamiseks KOV omandis olevat korterit, tellib KOV selle väärtuse hindamise kutsetunnistusega hindajalt. Viimane on vajalik, et fikseerida korteri väärtus juhuks, kui antud kompensatsioon on vaja asenduskorteri omandaja poolse tingimuste rikkumise või kolimise tõttu täielikult või osaliselt tagasi nõuda. Eelnõu § 8 lõike 7 kohaselt on teise etapi elluviimisega seotud kulud abikõlblikud tingimusel, et esimese etapi tegevused on lõpetatud ja tegevuste elluviimist tõendav vahearuanne RTK poolt kinnitatud. Eelnõu § 9 sätestab nõuded asenduskorteri omandajale asenduskorteri omandamise kompensatsiooni kasutamisel. Eelnõu § 9 lõigetega 1-3 sätestatakse täiendavad tingimused asenduskorteri omandajale korteri kompensatsiooni abil omandamiseks. Tingimused kohalduvad füüsilisest isikust asenduskorteri omandajale, asenduskorteri omandamise kompensatsiooni abil. Tingimused ei kohaldu toetusega asenduskorteri omandamisel KOVi poolt kuid KOV peab asenduskorteri toetuse kasutamisel (kompensatsiooni maksmine eraisikule) neist lähtuma. Loetletud põhitingimused peavad sisalduma KOV poolt kehtestatud § 4 lõikes 2 nimetatud KOV kehtestatud õigusaktis. Asenduskorteri omandamise kompensatsiooni makstakse KOV korra alusel. Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et KOV maksab asenduskorteri omandamise kompensatsiooni asenduskorteri omandaja näidatud notarikontole, seejuures osaleb valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja asenduskorteri omandamise notariaalses tehingus, ning kui tehingu tingimused vastavad § 4 lõikes 2 nimetatud õigusaktis ja asenduskorteri omandamisele seatud tingimustele, annab nõusoleku määratud toetuse kandmiseks notarikontolt asenduskorteri müüjale. Nõue on kehtestatud, et vältida olukordi kus kompensatsioon makstakse välja kuid asenduskorterit ei omandata. Nõue aitab kindlustada toetuse sihipärast kasutamist. Eelnõu § 10 sätestab täiendavad tingimused asenduskorteri omandamise korral. Eelnõu § 10 lõigetega 1-4 sätestatakse täiendavad tingimused asenduskorteri omandajale kompensatsiooni saamisel. Tingimused kohalduvad füüsilisest isikust asenduskorteri omandajale, asenduskorteri omandamise kompensatsiooni abil. Tingimused ei kohaldu toetusega asenduskorteri omandamisel KOVi poolt kuid KOV peab asenduskorteri toetuse kasutamisel (kompensatsiooni maksmine eraisikule) neist lähtuma. Loetletud põhitingimused peavad sisalduma KOV poolt kehtestatud § 4 lõikes 2 nimetatud KOV õigusaktis. Eelnõu § 10 lõige 3 täpsustab, et alalise elukohana käsitatakse elukoha aadressi, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. Eluruumi alaliseks elukohaks olemist peab vajadusel tõendama asenduskorteri omandaja, sh näiteks elukohaga seotud tarbimisandmete, lepingute ja muude tõendite abil, mis võimaldavad elukohaks olemist kindlaks teha. Eelnõu § 10 lõige 5 täpsustab KOV-i kohustust asenduskorteri omandamise kompensatsioon lõikes 2 nimetatud kestvusnõude rikkumisel tagasi nõuda ja sätestab tagasinõude suuruse olenevalt kestvusnõude täitmisest. Tegemist ei ole siiski kohustusega oma elu Ida-Virumaaga 13 siduda, vaid tingimustega, et toetus täidaks võimalikult täpselt sihitult oma eesmärki ja vähendada toetusvõimaluse ärakasutamise riski, sh näiteks toetuse saamise eesmärgil korterite soetamist tühjenevates korterelamutes, mis oleks avalikule sektorile kulukas ja põhjendamatu. Asenduskorteri omandamise kompensatsiooni taotlemine (kui taotleja tingimustele vastab) on vabatahtlik. Kui KOV otsustab tühjenevas korterelamus korterid omandada ja hoone lammutada, saab tühjenevas korterelamus korterit omav elanik valida, kas ta üldse oma elu selle konkreetse omavalitsuse või Ida-Virumaaga seob. Nii ühe kui teise valiku puhul saab omanik igal juhul KAHOSe kohase õiglase kompensatsiooni ja ette nähtud tasud vastavalt seadusele ja oma omandi väärtusele. Kolimise vajaduse korral või muul juhul on kompensatsiooni saajal võimalik vabaneda kompensatsiooni saamisel võetud kohustusest, makstes kompensatsioon tagasi vastavalt kestvusnõude täitmise ulatusele. Näiteks, kui toetuse abil asenduskorteri omandanud isik soovib kolida ja loobub korteri eesmärgipärasest kasutamisest 4. aastal, siis müüb toetuse saaja nt. 10 000 euro väärtusega korteri 8000 euro või 12 000 euro eest ja maksab saadud toetusest tagasi 2500 eurot. KOV võib näiteks kompensatsiooni maksmise otsuses määrata kompensatsiooni saajale kohustuse teavitada ja kokku leppida tegevused kui kompensatsiooni saaja soovib näiteks kolimise põhjendusel asenduskorterist loobuda enne kestvusnõude täitmist. Eelnõu § 11 sätestab toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodi ja projekti kestuse. Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast. Toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 18 kuud, mille jooksul tuleb ellu viia nii esimese kui teise etapi tegevused. Arvestades lõikes 4 sätestatud tegevuste etappide tähtaegu. Eelnõu § 11 lõikes 4 on esimese etapi abikõlblikkuse perioodiks määratud kuni 6 kuud ja teise etapi abikõlblikkuse perioodiks kuni 18 kuud alates taotluse esitamisest. Abikõlblikkuse perioodi jagamine kahe etapi vahel on vajalik, et selgitada aegsasti toetusvahendite reaalne kasutusvajadus ja vabastada projektide elluviimiseks planeeritud vahendid, mida reaalselt ei vajata. Kui esimese etapi tegevustega jõutakse varem valmis, esitatakse vahearuanne ja jätkatakse teise etapi tegevustega, vahearuandes vajadusel täpsustatud tingimustel (sh. ümberkorraldatavate korterelamute arv, korrigeeritud kuluühikute arv). Maksimaalne esimese etapi tegevuste teostamise aeg on seega kuni 6 kuud ja aeg mis jääb teise etapi tegevuste elluviimise on 12 kuud. RTK võib erandkorras pikendada toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud, kui projekti kestust on vaja pikendada KOVist mitteoleneval põhjusel ja omavalitsus on esitanud vastavasisulise põhjendatud taotluse. Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt on järeltegevuse periood kaks aastat alates lõpparuande esitamisest. Projekti järeltegevuseks on taotleja poolt täielikult omandatud ja lammutatud korterelamu korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine ning eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatud asenduskorteri omandajale kohalduvate tingimuste täitmise kontrollimine. Eelnõu § 11 lõike 6 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast järelaruande kinnitamist. Vastavalt eelnõu § 17 lõikele 11 esitab KOV järelaruandes ülevaate taotleja poolt teise etapi käigus ümberkorraldatud korterelamute korteriomandite ja korteriühistu lõpetamisest ning toetuse kasutamise vastavusest eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele (kestvusnõue) ja tagasi nõutud toetusest. 3. peatükk. Taotlusvooru korraldamine, taotluste menetlemine, otsused, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine 14 Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse taotlusvooru korraldamist, taotluste menetlemist, vastavaks ja mittevastavaks tunnistamist, toetuse tagasinõudmise õiguseid, aruannete esitamist ning toetuse väljamaksmist. Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru korraldamiseks antava toetuse jaotuse põhimõtted. Eelnõu § 12 lõige 1 sätestab, et taotlusvooru rahaline maht, meetme rakendaja halduskulud, kulude ühikute ühikuhinnad ja KOVile antava toetuse maksimaalne summa taotlusvoorus kehtestatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. Eelnõu ettevalmistamise ajal asjakohased ühikuhinnad on esitatud seletuskirjas eelnõu § 7 lõige 3 selgituse juures. Eelnõu § 12 lõiked 2–3 sätestavad riigi eraldatava toetuse mahu arvestamise põhimõtted. Kuna meede on ellu kutsutud omavalitsuse initsiatiivil toetamaks tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamist Ida-Virumaal, siis on soov tagada, et teatud osa toetusest jõuaks iga meetmes osaleda sooviva omavalitsuseni. Seetõttu on kavandatud 50 protsenti meetme vahenditest jagada KOVide vahel võrdselt. 50 protsenti vahenditest jagatakse vastavalt KOVis elavate inimeste arvule. Taotlusvooru rahalise mahu lõplikuks määramiseks saadab Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksustele teabe toetuse andmise tingimuste ja vooru vahendite riigi rahalise toetuse maksimaalse võimaliku summa kohta ja küsib KOV soovi voorus osaleda ning potentsiaalset summat mille ulatuses on kohaliku omavalitsuse üksus valmis taotlusvoorus tegevusi ellu viima. KOV annab Rahandusministeeriumile kirjalikult teada summa, millega kohaliku omavalitsuse üksus on valmis taotlusvoorus osalema ning selle alusel kujuneb lõplik rahaline maht. Taotlusvoorus osalemise maksimaalse summa arvutamisel peab KOV arvesse võtma vajadust (potentsiaalsed tühjenevad korterelamud, mis võiksid vastata toetuse andmise tingimustele ja mille osas on reaalne tegevused lõpetada), korterelamute karakteristikuid (korterite arv, sh asustatud korterite arv, mille puhul võiks olla vajalik toetada asenduskorteri omandamist, korterelamu pind vastavalt ehitisregistri andmetele) ja ühikutele kohalduvaid ühikuhindasid. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel on selliseid indikatiivseid andmeid ümberkorraldamist vajavate korterelamute kohta juba küsitud. Tulemusest nähtub, et esimeses voorus ei pruugi osaleda kõik KOV üksused, samas kui mõni KOV üksus, eelkõige suurema tühjenemise surve all olevad Kohtla-Järve linn ja Lüganuse vald oleksid potentsiaalselt taotlemas toetust esialgsest jaotusest suuremas summas. Kuigi vahendite jaotuse puhul oleks asjakohane lähtuda rohkem statistilistel andmetel põhinevast vajaduspõhisusest, siis hetkel ei ole sellised andmed kättesaadavad. Olemasolevad andmed kasutusest väljas olevate korterite kohta (tarbimisandmete põhjal) ei anna üks-ühest infot nende paiknemisest konkreetsetes korterelamutes ja põhjustest, miks korterid kasutusest väljas on. Seetõttu on probleemsete tühjenemisperspektiiviga korterelamute väljaselgitamise põhiroll just omavalitsustel. Siinkohal on KOV-ile abiks senised läbi viidud uuringud nagu näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ühekordne uuringu „Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“ ja Ida-Virumaa omavalitsuste ruumilise kahanemise analüüs. Juhul kui mõni KOV ei soovi esimeses taotlusvoorus osaleda või ei kasutaks taotlusvooru vahendeid maksimaalses võimalikus summas, vähendatakse tema jaoks kavandatud vahendeid taotlusvoorus. Järgi jäänud taotlusvooru vahendid liidetakse ning nende arvelt on võimalik suurendada teiste kohalike omavalitsuse üksuste taotlusvooru vahendeid. Tekkinud jääk jagatakse KOVide vahel, kes on lõike 3 kohaselt andnud teada oma valmisolekust osaleda voorus suurema summaga, kui algselt arvutatud KOV eraldatav maksimaalne summa oleks 15 võimaldanud. Kui neidKOVe, kes on valmis algsest pakutud vahendite summast kõrgema summaga osalema, on rohkem kui üks, siis arvestatakse jäägi jaotamisel lõikes 2 toodud põhimõtteid, suurendades lõike 2 punktis 1 kavandatud KOV maksimaalset summat. Eelnõu § 13 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt saab taotlusi esitada taotlusvoorus. Kuna antud toetusskeemi näol on tegemist suhteliselt väikesele osale taotlejatele (8 KOVi) suunatud toetusskeemiga, on riiklike toetusvahendite olemasolul võimalik taotlusvoorusid ajastada vastavalt vajadusele, arvestades KOVide valmisolekut korterelamute ümberkorraldamist ette võtta. Eeldatavalt võiksid voorud toimuda üks kord aastas. Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab minimaalsed nõuded informatsioonile, mida taotlus peab sisaldama. Esitada tuleb vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotleja (kohaliku omavalitsuse) nimi; 2) tegevuse eesmärgid, väljundid ja tulemused, mille esitamisel lähtutakse eelnõu § 2-s sätestatud näitajatest; 3) tegevuse ajakava ja tegevusplaan, mis sisaldab muu hulgas infot tegevuse raames planeeritud hinnatavate ja ümber korraldatavate korterelamute kohta; 4) tegevuse algus- ja eeldatav lõpptähtpäev; 5) kinnitus määruses sätestatud toetuse kasutamise põhimõtete järgmise kohta, mis on võimalik märkida taotlusvormil; 6) tegevuse eelarve vastavalt § 7 lõikes 2 nimetatud kulu ühikute arvule ja vooru läbiviimiseks antavas käskkirjas otsustatud kulu ühikule kohalduvale ühikukulule; 7) viide kehtestatud § 4 lõikes 2 nimetatud õigusaktile. Eelnõu § 13 lõike 3 kohaselt teavitab RTK KOVe kirjalikult taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotluse esitamise tähtpäevast. Teavitus koos viitega taotlemisega seotud materjalidele ja taotluskeskkonnale saadetakse Ida-Virumaa omavalitsuste üldaadressile elektrooniliselt. Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt esitab KOV esindaja taotluse e-keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Üldjuhul on taotlusvoor avatud kuni kolm kuud taotluste vastuvõtmisest alustamisest arvates. Arvestades, et projekti esimeses etapis selgitatakse oluline osa spetsiifilisest informatsioonist, mis on vajalik projektiga jätkamiseks teises etapis ja kohalikele omavalitsustele tehakse kättesaadavaks näidistingimused, mis on abiks KOV poolt § 4 lõikes 2 nimetatud kehtestatava korra väljatöötamiseks, ei ole eeldatav ajaline vajadus taotluse ettevalmistamiseks suurem kui 3 kuud. Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tingimused. Eelnõu § 14 lõige 1 toob välja taotluse menetlemise protsessi osad. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt kontrollib RTK taotluse ja taotleja vastavust §-des 2, 4–8, 11 ja 13 esitatud nõuetele. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid ja nõuda taotluse täiendamist või muutmist kui rakendusüksus leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Eelnõu § 14 lõikest 4 lähtuvalt on taotluse menetlemise tähtajaks kuni 20 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast arves. Kui RTK avastab taotluses puudusi ning teavitab sellest taotlejat, 16 andes ühtlasi puuduste kõrvaldamiseks aega taotlust parandada, et puudus kõrvaldada, siis pikeneb sellest tulenevalt omakorda taotluse menetlemise tähtaeg. Taotluses puuduste kõrvaldamisel lähtutakse Haldusmenetluse seaduses § 15 sätestatud põhimõtetest. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks võib olla üldjuhul kuni kümme tööpäeva. Kui aga taotlus ei vasta nõuetele ja taotleja ei vii seda RTK määratud tähtajaks nõuetele vastavaks, siis § 14 lõike 5 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt, juhul kui taotleja või taotlus ei vasta §-des 2, 4–8, 11 ja 13 esitatud nõuetele, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 14 lõike 7 kohaselt kui nõuetele vastava taotlusega taotletud summa ületab § 12 lõikes 1 nimetatud käskkirjas kohalikule omavalitsusele otsustatud toetuse maksimaalset summat, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi ümber korraldatavate korterelamute arvu vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle. Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustega seonduva. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse RTK. Lõike 2 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse vastavaks tunnistatud taotluste puhul. Eelnõu § 15 lõiked 3 ja 5 sätestavad loetelu andmetest mis peavad sisalduma taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Eelnõu § 16 sätestab toetuse tagasinõudmise põhimõtted. Eelnõu § 16 lõiked 1-6 käsitavad toetuse tagasinõudmist KOVilt ja sellega seotult toetusotsuse muutmist. Lõige 4 sätestab, et kui toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust kaalutlusõigust kohaldades 2, 5, 10, 25 või 100 protsenti. Sellist otsust ja valitud toetuse vähendamise määra peab RTK põhjendama. Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse võib teha kahe aasta jooksul KOV viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Üldjuhul on viimaseks kohustuseks järelaruande esitamine kaks aastat pärast lõpparuande esitamist, mis üldjuhul kattub ka KOV poolse kestvusnõude täitmise kontrolli kohustuse kestusega asenduskorteri saaja suhtes. Eelnõu § 16 lõike 7 kohaselt peab KOV maksma tagasi toetuse tagasimaksmise või osalise tagasimaksmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates, välja arvatud juhul, kui tagasimaksmine on ajatatud KOV põhjendatud taotluse alusel. Ajatamise taotlus tuleb esitada hiljemalt toetuse tagasimakse tähtpäeval. Ajatamise periood ei tohi olla põhjendamatult pikk ja peab lähtuma võimalikult kiirest tagasimaksmise eesmärgist. Arvestades võimalikku tagasimaksete suurust ei ole üldjuhul põhjendatud üle 1 aasta pikkune ajatamine. Eelnõu § 17 sätestab nõuded aruannete esitamisele KOVile Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja RTK-le aruanded toetuse kasutamise ning saavutatud väljundite ja tulemuste kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt on KOVi poolt RTK-le esitatavad aruanded vahearuanne, lõpparuanne ja järelaruanne. 17 Eelnõu § 17 lõiked 3 ja 4 sätestavad aruande menetlemisele, sh menetlemise kestuse ja puuduste kõrvaldamisele kohalduva ning RTK kohustuse kehtestada aruandevormid ja teha need taotlejatele kättesaadavaks oma veebilehel. Eelnõu § 17 lõigetega 5-11 sätestatakse aruannetele kohalduvad nõuded. Vahearuanne on aruanne, mis sisaldab esimese etapi tegevuste tulemusi ja mille esitamise ajaks on esimese etapi tegevuste tulemusel täpsustunud tegelik ümberkorraldatavate korterelamute, vajalike tegevuste ning kuluühikute arv. Vahearuandega täpsustatakse vajadusel taotluses esitatud eelarvet. Vahearuandes saab taotleja loobuda mõne kortermaja ümberkorraldamise tegevusest, kui on selgunud, et näiteks korterite võõrandamine ei ole KAHOS-e kohaselt lubatud ning tegevusega ei ole võimalik jätkata. Uusi korterelamuid, mis taotluses ei sisaldunud, projekti hõlmata ei saa. Esimese etapi tegevusteks nõuetekohaselt kasutatud toetust tagasi ei nõuta ning see sisaldub juhul kui projektiga teise etappi edasi liikuda ei ole võimalik § 18 lõikes 1 nimetatud esimese etapi tegevusteks makstud kümne protsendi toetusotsuse järgse toetuse kogusumma sees. Pärast vahearuande kinnitamise otsuse tegemist maksab RTK toetuse teise etapi tegevusteks KOVile välja ettemaksena üldjuhul kümne tööpäeva jooksul vahearuandes täpsustatud kogu toetuse summa ulatuses. Ettemaksu kasutatakse, et mitte lukustada KOV omavahendeid ja julgustada KOV-e projektidega alustama. Selliselt ei konkureeri korterelamute ümberkorraldamise projektid teiste (sh EL finantseeringuga) projektidega KOV hetkelisele omavahendeid arvestavale finantsvõimekusele ja korterelamute ümberkorraldamise keerukas protsess võetakse suurema tõenäosusega ette. Lõpparuanne on aruanne mis sisaldab teise etapi tegevuste tulemusi, sh ülevaadet teise etapi käigus ümber korraldatud korterelamutest, sh omandatud korteriomandite arv, lammutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv; ülevaade asenduskorteritest, mille võtsid kasutusele teise etapi käigus tühjenevatest korterelamutest ümber kolinud leibkonnad, sealhulgas asenduskorteri omandaja omandatud (asenduskorteri kompensatsiooni abil omandatud) asenduskorteritest; asenduskorterite arvu. Eelnõu § 17 lõike 10 kohaselt kui lõpparuande esitamise ajaks omandatakse vähem korteriomandeid, lammutatakse vähem korterelamute netopinna ruutmeetreid või võetakse kasutusele vähem asenduskortereid, kui oli esitatud vahearuandes, kohustub KOV tagastama kasutamata jäänud toetusvahendid vastavalt ühikuhinnale ja ühikute arvule. Järelaruanne on aruanne, mis esitatakse kaks aastat pärast lõpparuande kinnitamist ja sisaldab projekti järeltegevuste tulemusi, sh ülevaade taotleja poolt teise etapi käigus ümber korraldatud korterelamute korteriomandite ja korteriühistu lõpetamisest; ülevaate toetuse kasutamise vastavusest § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele (kestvusnõude täitmine asenduskorteri kompensatsiooni saaja poolt) ning § 10 lõike 5 alusel KOV poolt tagasi nõutud kompensatsioonist. Projekt loetakse lõppenuks pärast järelaruande kinnitamist. Eelnõu § 17 lõike 12 kohaselt on RTK-l õigus teostada KOV kohapealset toetuse kasutamist kajastavate andmete ja dokumentide kontrolli. RTK-l on õigus nõuda KOV projektiga seotud toetatud tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Eelnõu § 18 sätestab toetuse väljamaksmisega seotud nõudeid. Eelnõu § 18 kohaselt maksab RTK toetuse KOVile välja ettemaksena üldjuhul kümne tööpäeva jooksul järgmiselt: 18 1) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist esimese etapi tegevusteks kümme protsenti toetuse kogusummast; 2) pärast vahearuande kinnitamise otsuse tegemist teise etapi tegevusteks vahearuandes täpsustatud kogu toetuse summa. 4. peatükk. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused Eelnõu § 19 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 19 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus saada RTK-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisega. Eelnõu § 20 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused. Eelnõu § 20 punkti 1 kohaselt peab KOV panustama meetme eesmärkide saavutamisse taotluses esitatud tulemuste (nii tulemus- kui ka väljundnäitajate) osas ja korraldama tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamist oma territooriumil. Eelnõu § 20 punkti 2 kohaselt peab KOV edastama RTK-le hiljemalt taotluse esitamisel teabe § 4 lõikes 2 nimetatud kehtiva õigusakti kohta. Nimetatud tingimuse täitmine on rakendusüksusele vajalik projekti vastavuse hindamisel, et oleks tagatud toetuse kasutamine kooskõlas määruses sätestatud tingimustega. Eelnõu § 20 punkti 3 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajakavas (tingimused projekti abikõlblikkuse perioodile, mis on üldjuhul kuni 18 kuud). Taotluse rahuldamise otsusus sätestatakse projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev, mida on toetuse saajal kohustuslik järgida. Eelnõu § 20 punkti 4 kohaselt kohustub KOV kontrollima asenduskorteri omandaja vastavust §-s 9 ja omandatava asenduskorteri vastavust § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Üldjuhul teostab KOV kontrolli registrite vahendusel. Mõningatel juhtudel, näiteks et selgitada kas leibkonna alaline elukoht on tühjenevas korterelamus, on vajalik koguda andmeid ja tõendeid ka ise, sh näiteks asenduskorteri omandamise toetamise korral nõuda alalise elukoha ja leibkonna koosseisu tõendamist toetuse (asenduskorteri omandamise kompensatsioon) taotlejalt. Eelnõu § 20 punkti 5 kohaselt kohustub KOV nõudma asenduskorteri omandamise kompensatsiooni tagasi, kui asenduskorteri omandaja ei ole täitnud määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõudeid (kestvusnõue), välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega. Vääramatuks jõuks ei loeta näiteks soovi kolida ja korter müüa. Kolimise vajaduse korral või muul juhul on kompensatsiooni saajal võimalik vabaneda kompensatsiooni saamisel võetud kohustusest, makstes kompensatsioon tagasi vastavalt kestvusnõude täitmise ulatusele. Eelnõu § 20 punkti 6 kohaselt kohustub KOV kandma projekti elluviimisel vabanenud toetuse, tagasi nõutud kompensatsiooni ja kasutamata jäänud toetusvahendid vastavalt ühikutele ja ühiku hinnale tagasi RTK arvelduskontole hiljemalt aruande kinnitamise otsuses märgitud tähtpäeval. Aruande all on mõeldud nii vahe-, lõpp-, kui ka järelaruannet. KOV poolt pärast järelaruande kinnitamist fikseeritud kestvusnõude rikkumise puhul on KOVil küll kohustus toetusvahendid tagasi nõuda, kuid vahendeid RTK-le tagasi kandma ei pea. Menetlusökonoomikat arvestades ei ole mõistlik hoida projekte üle 4-5 aasta avatuna, arvestades, et asenduskorteri omandamise toetamine on vähemalt esimestel aastatel pigem 19 erandlik. Osaliselt tagasi nõutud kompensatsiooni saab KOV kasutada tagasinõudmisega seotud menetluskulude katteks. Kui selgub, et KOV ei ole kestvusnõude rikkumisele reageerinud, on RTK-l lähtuvalt § 16 lõikest 3 siiski õigus teha KOVilt toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus kahe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, milleks üldjuhul on järelaruande esitamine. Eelnõu § 20 punkt 7 sätestab kohustuse aruandluseks, antud sätte kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksus RTK-le RTK poolt ettenähtud vormil e-keskkonna kaudu aruanded projekti vahendite kasutamise kohta. Eelnõu § 20 punkti 8 kohaselt kohustub kohaliku omavalitsuse üksus esitama RTK-le tähtajaks nõutud informatsiooni. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb eelnõu § 20 punkti 9 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksusel säilitada dokumentide tekkimisele järgneva seitsme aasta jooksul. 5. peatükk. Vaidemenetlus Eelnõu § 21 sätestab vaiete esitamise ja menetlemise põhimõtted. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus esitada RTK otsuse või toimingu peale vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma Euroopa Liidu õigustega puutumust. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega kaasneb vähene töökoormuse kasv Riigi Tugiteenuste keskusele, kuid kuna toetusmeetmete rakendamine on osaks asutuse põhitegevusest, ei tohiks eelduslikult tekkida vajadust lisatöökohtade järele. Samamoodi kaasneb toetuse taotlemisel ja projekti elluviimisel mõnevõrra Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuse kasv, mida kompenseeritakse antava toetuse hulgas. Meetme tegevuste elluviimise oodatavaks positiivseks mõjuks on regionaalpoliitika programmi 2020–2023 üldeesmärgi „tagada igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamine. Meetme tulemusnäitajaks, millega määruse mõju hinnata saab, on toetuse abil vähendatud amortiseerunud ja alakasutatud korterelamute netopinna ruutmeetrite arv ja nendes paiknevate korteriomandite arv. Kaudsed mõjud, mille avaldumine sõltub tegevuste elluviimise mahust ja asukohast, samuti tühjenevate korterelamute asustatusest ja võrkudega ühendatusest on muuhulgas: - KOV ja keskvalitsuse kokkuhoid tühjenevate ja tühjade korterelamute haldamisest, ohutuse tagamisest, kui korterelamu mõne korteri omanik on KOV või keskvalitsus (loovutatud vara); - väärtusetus korterelamus korterit omavate omanike kohustustest vabanemine (ohutuse tagamine, lammutamine); - elujõulisemad korteriühistud läbi elanike kokkukolimise; - paranenud elutingimused elanikel, kes on jäänud viimastena tühjenevasse korterelamusse; - kinnisvara väärtuse tõus läbi väärtusetu või väheväärtusliku kinnisvara turult eemaldamise; 20  - energia ja muu ressursisääst läbi võrgupiirkonna kokkutõmbamise ja hoolduskulude vähenemise (teatud tingimustel on võimalik optimaalsemalt lahendada tänavavalgustus, kanalisatsiooni- ja veevarustus, teedehooldus, keskkütte- ja elektrienergiavarustus). Keeruline on prognoosida meetme täpset mõju ühikuliselt (mitu maja saab lahendatud näiteks 1 miljoni euro suuruse vooru eelarve juures), kuna see sõltub eraomanikelt omandatavate korterite arvust majas, asenduskorterite vajadusest ja lammutatava hoone suurusest. Ligikaudset kulu 1 maja lahendamiseks saab ilmestada alljärgnevate näidetega. Näide 1 (suures osas tühi maja, osa kortereid KOV omanduses) Korterelamu 1 Ühikute arv Ühikuhind Kokku Korteriomandi omandamise kulu 25 3000 75000 Asenduskorteri kulu 2 10 000 20000 Lammutuva netopinna m2 kulu 2000 25 50000 Kokku 145000 Näide 2 (osaliselt kasutuses tühjenev maja, kõik korterid vajalik omandada) Korterelamu 2 Ühikute arv Ühikuhind Kokku Korteriomandi omandamise kulu 40 3000 120000 Asenduskorteri kulu 10 10 000 100000 Lammutuva netopinna m2 kulu 2000 25 50000 Kokku 270000 Näide 3 (väiksem tühi maja milles suur osa korteritest on KOVile loovutatud või varem omandatud) Korterelamu 3 Ühikute arv Ühikuhind Kokku Korteriomandi omandamise kulu 7 3000 21000 Asenduskorteri kulu 0 10 000 0 lammutuva netopinna m2 kulu 1500 25 37500 Kokku 58500 2022. aastal tehtud esmase infokorje põhjal soovivad KOVid esimese järgus projekti kaasata eelkõige juba tühjenenud korterelamud, mille puhul asenduskorteri vajadus puudub või on minimaalne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Ida- Virumaa tegevuskava ning regionaalarengu strateegiliste eesmärkide täitmisele. Tulemusnäitaja panustab regionaalpoliitika 2020–2023 programmi üldeesmärgi: inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond indikaatori elukeskkonnaga rahulolu haldusüksuse tasandil saavutamisse. Meetme eelarve on kavandatud Ida-Virumaa programmi eelarvest. Käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud ligikaudu 1 mln. eurot aastas. Toetusmeede on disainitud selliselt, et kohustuslikku omafinantseeringut projekti elluviimisel ei ole ja üldjuhul KOVi rahalist omapanust ei ole vaja lisada. Lisandub vaid projekti läbiviimisega seotud mõningane töökoormuse kasv, mida ei ole olnud võimalik arvestada projektijuhtimiskulude hulgas. Samuti võib lisanduda KOVi enda panus, kui tehakse omavahenditest täiendavaid või kulukamaid tegevusi või leiab aset tööde (eelkõige lammutustööd) kallinemine. Toetusmeetme 21 taotlusvoorude kogemusele tuginedes on võimalik iga vooru avamise eelselt üle vaadata ja vajadusel ajakohastada ministri käskkirjaga kinnitatavad ühikuhinnad, et võimalikke kallinemisi järgmises voorus arvestada. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksused. Sisult samalaadse tegevuse piloteerimiseks on läbi viidud näidisprojektid koostöös Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla ja Valga linnaga. 22  Lisa 3. Meetme skeem Korterelamu asustatuse hindamine KOV esitab RTK-le Otsus positiivne, Vahearuande taotluse. KOV alustab I KOV-i territooriumil esitamine, vajadusel Lisadokumentidena etapiga. KOV on vajadus KOV selgitab välja, mis RTK toetuse otsuse peavad olema hindab ümberkorraldada korterelamute muutmine (täpsustub esitatud määruses korterelamute konkreetseid ümberkorraldamisega objektide arv ja nõutud õigusakt vastavust tühjenevaid jätkab ümberkolimist (sh asenduskorteri KAHOS § 4 lg p korterelamuid vajavate leibkondade omandamise 10 eesmärgile arv objektis) kompensatsiooni andmise kord) Korterelamu rekonstrueerimis e otstarbekuse hindamine II etapi tegevuste elluviimine Järelaruande esitamine korterelamute Lõpparuande Järeltegevuste (sh asenduskorteri ümberkorraldamiseks esitamine elluviimine – kaks omandamise toetuse aastat kasutamise vastavuse Projekti lõpp (leibkondade (täpsustub ümberkolimine, ümberkolitud (korteriomandite kontroll meetme korterelamute täielik leibkondade arv) ja KÜ lõpetamine) määrusele) omandamine ja lammutamine).  KOV määrab Toetuse saaja toetuse ja leiab sobiva leibkond otsib korteri, KOV asenduskorterit kontrollib selle (vajadusel vastavust koostöös KOV-ga) määrusele KOV teavitab viimaseid Asenduskorter elanikke Leibkond esitab omandatakse või õigusest taotluse ja antakse üürile ja taotleda kontrollitakse leibkond kolib asenduskorteri tema vastavust ümber. Vajadusel omandamise määruse aitab KOV toetust ja tingimustele ümberkolimisel. Leibkond ei vasta taotlemise määruse Vajadusel pakub tingimustest tingimustele ja KOV oma KOV alustab KOV otsib koostöös omandis oleva omanikuga üüripinda Korterelamu on KAHOS KOV-i poolt menetlust asenduskorteri ümberkolimiseks üüripinna näol täielikult korterelamute Omanik on nõus ja omandatud ja omandamiseks toimub notari tehing, lammutatud. omanikele teate omanik saab saatmisega hüvitusväärtuse hindamise alusel hüvitist ja täiendavalt motivatsioonitasu (0,8 X eelmise aasta Stat. KOV esitab am. avaldatud omanikule keskmisest KOV omandab KOV korraldab korteriomandit pakkumuse brutopalgast) hüvitusväärtuse korteri hindamist omandamiseks kokkuleppel KOV teeb sundvõõrandamise Omaniku otsuse, omanik kontaktandmeid pole saab teada või omanikuga hüvitusväärtuse ei jõuta hindamis alusel vabatahtlikule hüvitist, kokkuleppele motivatsioonitasu ei saa EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-1394 - Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/272514a1-fc84-4df8-b4d7-40a042262480 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/272514a1-fc84-4df8-b4d7-40a042262480?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main