TalTech seisukohad temaatiliste TA programmide konkurside osas

Pr Katrin Pihor Teie 25.09.2023 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 09.10.2023 nr 11-2/1427-1 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide konkursi tingimused ja kord Lugupeetud pr Pihor Täname, et olete Tallinna Tehnikaülikooli töötajaid erinevates formaatides kaasanud, et arutada temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide (TA programmide) toetusmeetmega seotud asjaolusid. Viimati palusite ülikoolidel saata ettepanekud seoses temaatilistes TA programmides ettenähtud konkursidega, mille raames selgitatakse välja rahastatavad uurimisteemad. Temaatilised TA programmid on suurim teadusvaldkonna toetusmeede, mistõttu on oluline, et sellel oleks toetav ja paindlik raamistik nii uurimisteemade valikul kui projektide elluviimisel, et ülikoolid saaksid selle abil edasi arendada vajalikke võimekusi, millel on kindel puutumus ja tellimus ka ettevõtluse sektoritest. Sellest lähtuvalt oleme koondanud ka allolevad ettepanekud, millega palume arvestada temaatiliste TA programmide konkurside tingimuste ja korra väljatöötamisel. (1) Üldine kommentaar: osapooltele saadetud ajakava nägi ette, et oktoobri kolmandal nädal kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium uurimisteemade valiku tingimuste korra ning kuulutab välja konkursi, mis tähendab, et see peaks toimuma juba järgmisel nädalal. Kuna infopäevade raames on tekkinud mitmeid sisulisi küsimusi (mida ka selles kirjas on tõstatatud), siis loodame, et on planeeritud ka ajaraam, millal koostöös ülikoolide ja teiste TA asutustega otsida kompromisslahendusi peamistele esitatud ettepanekutele. (2) Üldine kommentaar: saame aru, et oma-finantseeringu küsimust TA programmide konkurside tingimuste korras ei käsitletud, kuid loodame, et see ei piira asutuste osalemist projektides. (3) Punkt 3.15: defineeritud on uurimisprojekti mõiste ning on sätestatud, et „ühe uurimisteemaga on seotud üks uurimisprojekt.“ Siinkohal on selge vajadus veelkord üle rääkida IT Akadeemia juhtpartneritega, et veenduda, kas ja kuidas sobitub see tingimust kokkuleppega, mis sõlmiti IT Akadeemia uurimisteemade/uurimisprojektide põhimõtete planeerimisel. (4) Punkt 6.6: punkt käsitleb ühikuhinna kulukategooriaid. Selguse mõttes võiks selle punkti all välja tuua, kas ühikuhinnas sisaldub ka käibemaks. (5) Punkt 7.1.4: punktiga sätestatakse, et uurimisprojekti juhiks võib olla isik, kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. on viimase kolme aasta jooksul ETISe andmete põhjal täitnud TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana. Temaatiliste TA programmide näol on sisuliselt tegemist ressursside väärindamise toetuse (ResTA) jätkumeetmega, kus rahastatavate tegevuste hindamiseks loodi valdkondlikud ekspertkomisjonid. Ka TA programmide tegevuste hindamiseks luuakse valdkondlikud ekspertkomisjonid, mille koosseisu hakkavad kuuluma asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Just nende ekspertkomisjonide ülesanne on tagada, et teostatavad projektide sisu vastab ettevõtluse vajadusest lähtuvale TA tegevusele. Muuhulgas on valdkondliku ekspertkomisjoni ülesanne hinnata, kas ja kui sobiv on uurimisteema edukaks arendamiseks väljapakutud täitjate pädevus? Seega, erinevate valikukriteeriumite koosmõjus hindab valdkondlik komisjon seda, kas uurimisteema/projekt vastab ettevõtluse vajadustele ning ka seda, kas projekti meeskond omab vajalikke pädevusi. Kuna nende asjaolude sisuline hindamine toimub valdkondlikus ekspertkomisjonis, siis ei ole täiendavalt vajadust kehtestada tingimus, millega nõutakse, et uurimisprojekti juhil peab olema koostöökogemus ettevõtluse või avaliku sektoriga. See hinnang antakse uurimisteema idee analüüsimisel, mh on TA programmide korras öeldud, et ekspertkomisjon võib uurimisteemade ettepanekute lõpphinnangus kirjeldada tingimused, mida ettepanekut esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks täitma, sh valdkonna inimressursi ja teadlaste järel- ja juurdekasvu, koostöö ja partnerite kaasamise osas vms. Eelpool mainitud nõuet ei olnud ResTA meetmes ning sellist nõuet ei ole õiglase ülemineku teaduse toetusmeetmes, mis on temaatiliste programmide toetusega sisult sarnaste eesmärkidega. Lisaks, oleme ülikooli teadlastelt saanud palju küsimusi seoses sellega, mida täpsemalt tähendab „teadus- ja arendustöö leping ettevõtte või avaliku sektori asutusega“, sest erinevaid praktikaid ja koostöövorme sisulise ettevõtluskoostöö/avaliku sektori koostöö tõendamiseks on mitmeid, mistõttu võib tekkida rohkelt küsitavusi, miks teatud lepinguid arvestati ja teatud lepinguid mitte. Eesmärgiks oleks hoida tingimused kõigile osapooltele võimalikult arusaadavad, et mitte suures osas rakendada kaalutlusõigust, mis tekitab täiendavaid probleeme ja ebakõlasid. Kõikide nende põhjuste tõttu teeme ettepaneku punktis 7.1.4 sätetatud tingimust mitte kehtestada. (6) Punkt 7.2.4 (a): punktiga seatakse tingimus, et uurimisprojekti põhitäitja ei tohi olla samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteema ettepanekus. Teeme ettepaneku sõnastada punkt 7.2.4 järgmiselt: uurimisprojekti põhitäitja ei tohi olla samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteema ettepanekus ning põhitäitjaks rohkem kui kahes temaatiliste TA-programmide uurimisteema ettepanekus. Kuna tegemist on suurima TA valdkonna toetusmeetmega, millega antakse toetust märkimisväärsele arvule projektidele, siis oleks mõistlik võimaldada suuremat paindlikkust põhitäitja nõuete osas. Lisaks võimaldab selle punkti nõude leevendamine tagada suuremat koostööd, projektide interdistsiplinaarsust ning teadlase kompetentside mitmekülgsema kasutamise. See muudatus tingiks vastavasisulisi muudatusi ka teistes punktides, nt punktis 7.5. (7) Punkt 7.2.4 (b): palume täpsustada, kas selles punktis sätestatud nõuded põhitäitjale kehtivad ainult nende põhitäitjate osas, kes töötavad ettepanekut esitavas asutuses või laienevad ka partnerasutuse töötajatele, kes hakkavad täitma põhitäitja rolli? Sellisel juhul tekib olukord, kus ka partnerite tegevus on piiratud, sest võib juhtuda, et üks partner soovib teha koostööd ja osaleda rohkemates projektides (mõistame, et olukord saab tekkida vaid ülikoolide ja positiivselt evalveeritud avalik-õiguslike ja riigi teadus- ja arendusasutuste vaates). (8) Punkt 7.4: punktiga sätestatakse tingimus, et uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta. Temaatiliste TA programmide tingimuste sõnastusest ei selgu, et mõeldakse uusi doktorant- nooremteadureid, see info edastati toimunud infopäevadel. Leiame, et see tingimus võib osutada liialt piiravaks, mistõttu teeme ettepaneku seda mitte kehtestada. Esiteks on keeruline planeerida seda, et iga projekt endale uued doktorandid leiab. Teiseks on projektide iseloom väga erinev (projekti kestvus kuni 5a ning suur ja väike ühikuhind), mis võib tähendada seda, et doktorant-nooremteaduri positsiooni edasine rahastamine jääb ülikooli kanda, juhul kui projekt lõpeb varem kui doktorandi õpingud. Sellega tekitatakse üks täiendav probleem juurde, millel ei ole hetkel lahendust. Haridus- ja Teadusministeerium  3 on infopäevadel rääkinud lahenduse otsimisest, kuid sellisel juhul peaks lahenduse väljatöötamine käima samas ajaraamis kui temaatiliste TA programmide üldine rakendamise ajakava. Lisaks, sellise nõude kehtestamine tekitab olukorra, kus uurimisrühma/projektimeeskonna suurus ei ole enam proportsionaalne grandi ühikuhinna suhtes (ehk uurimisprojekti mahu suurus jagatuna inimeste arvuga, kes kohustuslikus korras peavad projektis osalema). Haridus- ja Teadusministeerium on alati rõhutatud, et projekti ühikuhinnad on otseselt üle võetud uurimistoetuste rühmagrandist. Hetkel on aga tekkinud olukord, kus ühikuhind on küll sama, kuid tingimused ühikuhinna täitmiseks on palju rangemad kui uurimistoetuste puhul. Akadeemilise järelkasvu küsimused on ülikooli üheks peamiseks prioriteediks, mistõttu kaasatakse doktorant-nooremteadureid erinevatesse projektidesse nii palju kui võimalik, kuid seda tehakse ikkagi lähtuvalt konkreetse projekti võimalustest ja vajadustest, st lõplik projektimeeskonna valik jääb alati uurimisprojekti juhi valikuks. Erinevad toetusmeetmed on just need instrumendid, millega proovitakse akadeemilist järelkasvu tagada, kuid see võiks ka edaspidi toimuda vabamas (otsustus)formaadis (st mitte kehtestades nõuet, et iga projekti põhitäitja kohta peab meeskonnas olema ka üks doktorant- nooremteadur). (9) Punkt 11.5: punktis käsitletakse punktide summeerimist ning on öeldud, et „lisatakse punkte vastavalt punktis 10.8 toodud hindamiskriteeriumitele.“ Tõenäoliselt on tegemist tehnilise eksitusega ning punkti 10.8 asemel peaks olema punkt 10.7. Soovime meetme tingimuste osas edasist konstruktiivset arutelu ning samal ajal võimalikult kiiret taotlusvooru avanemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Läänelaid Teadusosakonna juhataja