ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Annika Raidmaa Nilsson Teie 23.06.2025
Bente Consult
[email protected] Meie 11.07.2025 nr 2.2-9/25/2037-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses sooviga paigaldada ettevõtte tehases
näo-ja sõrmejäljetuvastusseadmed. Soovute teada, kas näotuvastusseadme töökeskkonnas
kasutamise on Eestis lubatud.
Teadmata kõiki asjaolusid, ei saa AKI selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile
siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu saan anda
Teile üksnes üldisi selgitusi isikuandmete töötlemise osas.
Selgitan, et juhul kui tehnilise vahendi abil kontrollitakse konkreetseid jäljendeid ja kujutisi (nt
sõrmejälgi, näokujutist), on tegemist biomeetrilise andmetöötlusega vastavalt isikuandmete kaitse
üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punktile 14.
Biomeetrilised andmed on eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on lubatud IKÜM
artikli 9 lõikes 2 loetletud eranditel. Seejuures ei ole lubatud biomeetrilisi andmeid töödelda
lepingu täitmise eesmärgil. Biomeetriliste andmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla kas
isiku nõusolek või alus seadusest. Kuivõrd seadustest ei tulene tööandjale õigust töödelda töötaja
biomeetrilisi andmeid, sh tööle registreerimiseks ja territooriumile, ruumidesse või
infosüsteemidesse pääsemise õiguse kontrollimiseks, saab biomeetriline isiku tuvastamine
toimuda üksnes töötaja vabal tahtel ehk tema nõusolekul2.
Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega
nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega3. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja
konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Enne nõusoleku võtmist peab
andmesubjekti teavitama ka õigusest nõusolek igal ajal tagasi võtta.
Nõusoleku alusel andmetöötlus on töösuhetes problemaatiline, seetõttu tuleb tööandjal eriliigiliste
isikuandmete töötlemisel olla eriti hoolikas ning tagada ka tegelikult biomeetriliste andmete
töötlemise vabatahtlikkus. Lisaks sellele, et töötajal peab olema võimalik ise otsustada, kas ta
soovib kasutada biomeetrilist tuvastust, peab alati biomeetrilise lahenduse kõrval olema
alternatiivne ehk mitte biomeetriline isikutuvastamise võimalus (nt kiipkaart). 4 Kui alternatiivset
meedet ei ole või seda ei ole võimalik töötajal tegelikult kasutada, ei saa lugeda nõusolekut ka
vabatahtlikuks. Lisaks peab töötajal olema võimalik ka igal ajal loobuda biomeetrilise tuvastuse
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679.
2
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a.
3
IKÜM art 4 p 11, artikkel 7, põhjenduspunkt 32.
4
Suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, Euroopa Andmekaitsenõukogu, lk 20-21.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
kasutamisest.
On väga oluline biomeetria kasutamisel järgida nõuetekohaselt IKÜM-s sätestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtteid, sh seaduslikkuse, vajalikkuse ja võimalikult väheste andmete kogumise
põhimõtteid5. Kuigi sellise tehnoloogia kasutamine on isiku tuvastamiseks väga tõhus, peab
tööandja kõigepealt hindama mõju töötaja põhiõigustele ja –vabadustele ning kaaluma töötlemise
õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vähem sekkuvate vahendite kasutamist.6 Seda ka juhul, kui
isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on töötaja nõusolek.
Lisaks tuleb andmetöötlus kajastada ka andmekaitsetingimustes, muuhulgas tuleb välja tuua
biomeetrilise andmetöötluse eesmärk ja õiguslik alus, andmete säilitamise ajavahemik, teave
töötaja õiguste kohta (mh juurdepääsu taotluse ning parandamise, kustutamise või piiramise osas),
teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta7.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Jekaterina Aader
jurist
peadirektori volitusel
5
IKÜM artikkel 5.
6
Suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, Euroopa Andmekaitsenõukogu, lk 18.
7
IKÜM artikkel 13 lõikeid 1 ja 2.
2 (2)