ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus OÜ Teie 26.06.2025
[email protected]
Meie 11.07.2025 nr 2.2-9/25/2069-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas perearst võib pärast
patsiendi surma väljastada kindlusandjale patsiendi terviseandmeid. Teie pöördumisest nähtuvalt
on Teie patsient sõlminud kindlustuslepingu ning kahjuhüvitise väljamaksmise otsustamiseks
palub kindlustusandja väljastada haiguslugude koopiad perioodil 23.01.2019-23.01.2024, milles
kajastuks info kindlustusvõtja haigestumiste ja ravi kohta. Ühtlasi on soovitud teada kas patsient
sai ravi või meditsiinilisi soovitusi alkoholi liigtarvitamise tõttu ning kas patsiendil oli pooleli või
ta oli suunatud meditsiinilisele uuringule või ravile.
Isikuandmete töötlemist pärast andmesubjekti surma reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 9,
mille lõige 2 näeb ette, et andmesubjekti nõusoleku puudumisel toimub tema isikuandmete
töötlemine pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul
alusel.1 See tähendab, et kui mõni muu õigusakt annab aluse surnu andmete töötlemiseks, siis ei
ole pärija nõusolek nõutav.
Kindlustusandja õigust töödelda isikuandmeid reguleerib kindlustustegevuse seadus (KindlTS).
Nimetatud seadus annab kindlustusandjale muu hulgas õiguse töödelda andmesubjekti
terviseandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks, kui
kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle
kindlaksmääramine eeldab andmete töötlemist isiku terviseseisundi või puude kohta.2
Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et KindlTS § 218 lg 2 p 2 küll lubab
kindlustusandjal töödelda isikuandmeid, kuid seda üksnes selgelt piiritletud eesmärgil ehk
kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete
esitamiseks. Riigikohus3 on öelnud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei
tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine
kui toiming peab olema õigusliku alusega kooskõlas, st vastavalt KindlTS § 218 lg 2 p 2 sätestatud
vajalikkuse nõudele peab konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses
aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.
Lisaks on Riigikohus4 selgitanud, et tervishoiuteenuse osutaja seadusest tulenev alus
terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks
kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest valdkondlikust
1
IKS § 9 lõige 2 punkt 3
2
KindlTS § 218 lõige 2 punkt 2
3
RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24
4
RKKKo 01.04.2022 nr 1-20-5071, p 23, 25 ja 28
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist
hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses. Kindlustusandjale
terviseandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine on tervishoiuteenuse osutajale
kohustuslik.5
Nagu eelpool öeldud on kindlustusandjal õigus saada kindlustusvõtja terviseandmeid konkreetsel
eesmärgil ja ulatuses. See ei tähenda automaatselt tervishoiuteenuse osutaja kohustust anda
andmeid kindlustusvõtja küsitud mahus. Riigikohtu6 selgituse kohaselt tuleb arsti
konfidentsiaalsuskohustuse eesmärki silmas pidades seadust tõlgendada kitsalt. Kohtu hinnangul
ei loo ükski seadus iseseisvat õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt
patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui
seda võimaldavad võlaõigusseaduse § 768 ja seda täpsustavad sätted (sh KindlTS § 219 lg 1).
Kokkuvõttes on kindlustusandjal seadusest tulenevalt õigus töödelda isikute terviseandmeid ning
tervishoiuteenuse osutajal on kohustus isikuandmeid, sh terviseandmeid edastada. See tähendab,
et ka Teil tervishoiuteenuse osutajana on kohustus edastada kindlustusandjale andmed, mis on talle
vajalikud Teie patsiendiga sõlmitud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse
kindlaksmääramiseks. Teil andmete väljastajana lasub kohustus enne haiguslugude väljastamist
kontrollida, kas kõik kindlustusandja poolt küsitud terviseandmed on põhjendatud ja vajalikud
ning vajadusel esitada taotlejale täiendavaid küsimusi. Samuti on Teil õigus andmete
väljastamisest keelduda, kui leiate, et mingid andmed ei ole taotluses toodud eesmärgil
töötlemiseks vajalikud.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
5
KindlTS § 219 lõige 1 punkt 1
6
RKKKo 01.04.2022 nr 1-20-5071, p 28
2 (2)