Maire Iro - AKI
Saatja: Maire Iro - AKI
Saatmisaeg: kolmapäev, 23. juuli 2025 09:51
Adressaat: Anna-Marija Ouertani
Teema: RE: Rus.Postimees Päring
Tere, Anna-Marija!
Aitäh, et selle olulise teema käsile oled võtnud! Püüan su küsimustele vastata eeskätt isikuandmete kaitse
vaatenurgast, ent kuna see teema puudutab ka Politsei- ja Piirivalveameti valdkonda, siis tasub ehk
lisakommentaare küsida ka neilt.
1. Millised isikuandmed on seaduse järgi kaitstud ja kas avalikust sotsiaalmeediast kogutud info kuulub
samuti kaitse alla?
Isikuandmeteks on kõik andmed, mis võimaldavad inimest otseselt või kaudselt tuvastada, näiteks nimi,
pilt, kontaktandmed, asukohaandmed või ka postituse sisu, kui see on seotud tuvastatava isikuga. Selliste
andmete kogumine, salvestamine või edastamine tähendab isikuandmete töötlemist, mis peab alati
põhinema selgel õiguslikul alusel. See kehtib ka andmete puhul, mis on kogutud avalikest allikatest nagu
sotsiaalmeedia. Ainuüksi see, et info on veebis avalikult nähtav, ei tähenda, et seda võib vabalt suvalisel
eesmärgil kasutada.
Eraisikutele kehtib siin isikliku otstarbe erand. Näiteks kui inimene talletab mõne kontakti enda telefoni või
hoiab pereliikmete pilte pilves. Selline tegevus jääb üldjuhul andmekaitse reeglite alt välja, kui see toimub
ainult isiklikuks tarbeks ja ei ulatu avalikku ruumi.
Samas tasub meeles pidada, et igaüks vastutab ka ise selle eest, mida ta internetis jagab. Kui postitus on
avalik, võib see jääda kättesaadavaks veel kaua pärast selle avaldamist. Seetõttu on mõistlik jagada
teadlikult vaid seda infot, mida inimene on valmis nägema ka väljaspool oma lähiringi näiteks tööandja,
naabri või võhivõõra silme all.
2. Kas inimene võib pöörduda teie poole, kui ta kahtlustab, et tema andmeid kasutatakse jälitamise
eesmärgil ilma tema nõusolekuta?
Kui inimene kahtlustab, et teda jälitatakse (näiteks jälgitakse tema asukohta, tegevust või suhtlust), tuleks
esmalt pöörduda politseisse. Kui aga kogutud isikuandmeid hakatakse edasi levitama, avaldama või muul
viisil kasutama, võib tegu olla ka andmekaitsealase rikkumisega. Sellistel juhtudel saab inimene pöörduda
ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. Mõlemal juhul tasub säilitada tõendid (näiteks kuvatõmmised või
kirjavahetus), mis aitavad olukorda dokumenteerida ja vajadusel oma õigusi kaitsta.
3. Millised on võimalused kaitsta end, kui jälitaja on saanud isikuandmeid kolmanda osapoole (nt
tööandja, teenusepakkuja) kaudu?
Kui jälitaja on saanud isikuandmeid mõne kolmanda osapoole kaudu, tuleks esmalt selgitada, kas ja miks
need andmed talle edastati. Oluline on rõhutada, et ükski asutus ega ettevõte ei tohi edastada inimese
isikuandmeid kellelegi kolmandale ilma õigusliku aluseta. Andmete edastamine ei ole lubatud pelgalt
küsimise, surve avaldamise või uudishimu peale. Inimesel on õigus küsida, kuidas tema andmeid on
kasutatud, kellele neid on edastatud ja millistel alustel seda tehti. Kui ilmneb, et andmeid on jagatud
ebaseaduslikult, saab inimene pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
4. Millist vastutust kannavad ettevõtted, kelle kaudu on andmed lekkinud või sattunud valedesse
kätesse?
Inimesed usaldavad oma isikuandmeid ettevõtetele ja asutustele eeldusel, et neid käsitletakse
vastutustundlikult ja turvaliselt. See usaldus ei ole iseenesestmõistetav ning selle hoidmise nimel tuleb
pidevalt vaeva näha. Isikuandmeid tuleb hoida hoolikalt, nende kasutamine peab olema läbipaistev ja
eesmärgipärane. Ettevõtte jaoks ei ole andmekaitse ainult juriidiline kohustus, vaid ka usaldusküsimus, mis
mõjutab otseselt mainet, kliendisuhete tugevust ja isegi konkurentsieelist. Ettevõtted, kes käituvad
andmetega vastutustundlikult, loovad soodsama pinnase lojaalsete klientide, töötajate ja
koostööpartnerite tekkeks. Kui aga andmed satuvad valedesse kätesse (näiteks turvanõrkuste või töötaja
hooletuse tõttu), võivad kaasneda õiguslikud tagajärjed, sealhulgas järelevalvemenetlus, kohustus
rikkumine lõpetada või teatud juhtudel ka rahaline sanktsioon. Vastutus on suur, kuid meie kogemuse järgi
ettevõtted üldjuhul ka tunnetavad seda. Paljud organisatsioonid investeerivad teadlikult andmekaitse
korraldusse ja töötajate koolitamisse, teadvustades, et turvaline andmekäitlus on osa kaasaegsest
kvaliteedistandardist ja mainekujundusest.
5. Kas Eestis on plaanis tugevdada õigusraamistikku, et paremini kaitsta inimesi digitaalse jälitamise
eest?
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus annab meie õigusruumis tugeva aluse isikuandmete
kaitseks ning seab selged piirid andmete töötlemisele. Kuid digitaalne jälitamine ei puuduta ainult
andmekaitset, vaid hõlmab ka karistusõiguse valdkondi. Eestis on jälitamine ja ahistamine reguleeritud
karistusseadustikus ning õiguskaitseorganitel on pädevus selliste rikkumiste uurimiseks ja
menetlemiseks. Samas teadvustatakse, et tehnoloogia areng ning digitaalsete kanalite kasutamine toovad
esile uusi väljakutseid, mis nõuavad nii seadusandjate, järelevalveasutuste kui ka ühiskonna valmisolekut.
Seetõttu toimub pidev arutelu, kuidas olemasolevat õigusraamistikku täiendada ning parandada inimeste
kaitset digitaalse jälitamise eest. Andmekaitse Inspektsioon püüab aktiivselt selle nimel, et tõsta inimeste
teadlikkust oma õigustest ning anda nõu, kuidas ennast digimaailmas kaitsta.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Lisaküsimuste tekkimisel, võid alati julgelt uuesti
ühendust võtta!
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube