ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Miina-Meeri Noot Teie 18.07.2025 nr RP-6-1/25/7926-1
[email protected]
Meie 22.07.2025 nr 2.2-9/25/2346-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles palute hinnangut, kas ja millisel
õiguslikul alusel on prokuratuuril aastaraamatu avaldamisel võimalik töödelda isikuandmeid.
Esmalt selgitame, et MSVS §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi
asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse
kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste
andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi,
konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse
mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi.
Õiguslikke seisukohti kujundab AKI eelkõige järelevalvemenetluse raames, hinnates kõiki asjas
tähtsust omavaid asjaolusid. Teie pöördumises ei ole toodud välja ühtegi õiguslikku alust, mis
oleks prokuratuuri enda hinnangul õiguslikuks aluseks isikuandmete töötlemiseks aastaraamatu
avaldamisel (eelkõige kriminaalmenetluses süüdistuse saanud ning süüdi või õigeks mõistetud
isikute nimede avaldamine). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi
viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Saame jagada
vaid üldiseid selgitusi, mida tuleb arvestada isikuandmete töötlemisel. Isikuandmete töötlemise
õiguslike aluste ammendav loetelu on välja toodud IKÜM art-s 6. Kuna käesoleval juhul ei
töödelda isikuandmeid õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel, menetlemisel
või karistuse täideviimisel, siis IKS ei kohaldu.
IKÜM art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine on mh
seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh
avaldamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1 esinema õiguslik alus. Prokuratuuri poolt
aastaraamatus eelnimetatud isikute kategooriate isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks
saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e. Olete sellele ka ise tuginenud oma 27.01.2023 vastuses nr RP-6-
1/23/131.
IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on
kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei
ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.
Oleme sellele viidanud ka oma 13.03.2023 ettepanekus nr 2.1.-1/23/2904-6.
Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks
tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või
seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas
austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL
põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete
kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga
tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga
8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt
tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.
Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26).
Seejuures tuleb arvestada, et tegevus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes
põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt
on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused ning mida
intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise
aluseks olev volitusnorm.
Olete oma pöördumises viidanud Prokuratuuri põhimääruse, AvTS-i ja ProkS-i sätetele, kuid üksi
viidatud säte ei anna prokuratuurile õigust isikuandmete töötlemiseks. Samuti ei nähtu Teie
pöördumises, miks on selgitustaotluses viidatud prokuratuuri ülesannete täitmiseks üldse vajalik
isikute nimesid aastaraamatus avaldada. Praeguses pöördumises viitate samadele
õigusnormidele, millele viitasite 2023 aastal. Oleme juba oma 2023 ettepanekus märkinud, et
vastav volitusnorm isikuandmete töötlemiseks prokuratuuril puudub.
Õigeks mõistetud isikute nimede puhul võib kõne alla tulla õigusliku alusena ilmselt ka IKÜM
art 6 lg 1 p a ehk andmesubjekti nõusolek kuna võib eeldada, et õigeks mõistetud isikul võib olla
huvi oma hea nime ja maine taastamiseks, mistõttu võib ta anda prokuratuurile nõusoleku oma
nime avaldamiseks aastaraamatus.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Andres Kudrjavtsev
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)