Veeteede Ameti vastupanuvõime hindamises

-864235 -144145 0 0 Lennuamet Maanteeamet Riigi Infosüsteemi Amet Tarbijakaitseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Meie: 23.12.16 nr 1.1-16/ 16-00033/029 Asutuse vastupanuvõime ja ristsõltuvus t e väljaselgitamine Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium edastab Siseministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 2016. aasta 7. septembri otsuse alusel välja töötatud asutuste vastupanuvõime ja ristsõltuvuste hindamise küsimustiku. Enesehindamise protsess tuleb läbi viia hiljemalt 2017. aasta 28. veebruariks. Palun määrake 2017. aasta 6. jaanuariks as utuste vastupanuvõime ja ristsõltuvuste hindamise kontaktisikud, kes osalevad ühtlasi ministeeriumi va litsemisala koondülevaate koostamisel. Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun kriisireguleerimise osakonna juhataja Elari Kasemetsa (tel: 6256 381 , e-post: [email protected] ) ja kriisireguleerimise osakonna nõunik Rando Paursoni (tel: 6397660 , e-post: [email protected] ) poole. (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisad: Siseministeeriumi kiri Enesehindamise küsimustik Rando Paurson 6397660 [email protected] Riigikantselei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 07.12.2016 nr 9-4/18-1 Asutuse vastupanuvõime ja ristsõltuvuse kindlaks tegemine Austatud riigisekretär ja ministrid 2016. aastal analüüsis Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja ettevõtjatega elutähtsate teenuste omavahelist sõltuvust, et selgitada välja mõju, mis võib kaasneda elutähtsa teenuse ulatusliku ja pikaajalise katkestusega ning planeerida selle alusel ennetavad meetmed. Analüüsist selgus, et valitsusasutuste (edaspidi asutused) ja ettevõtete teadlikkus nende igapäevatööd mõjutavatest teguritest, sh elutähtsatest teenustest, on väike. Ühtlasi on madal asutuste ja ettevõtete valmidus tulla toime erinevate kriisidega. Näiteks paaripäevase ulatusliku elektrikatkestuse või sidekatkestuse korral on oluliselt häiritud või katkevad enamus elutähtsatest teenustest. See omakorda mõjutab suurel määral asutuste võimekust täita oma põhiülesandeid ja on ohuks riigi toimimisele tervikuna. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning ühiskonna haavatavust elutähtsatest teenustest on oluline, et lisaks ettevõtetele alustaksid ka asutused enda vastupanuvõime suurendamisega. Seda lähenemist toetab ka NATO kaitseministrite 11.02.2016 kohtumisel heaks kiidetud raport tsiviilsektori valmisolekust, mis muuhulgas toob välja vajaduse tagada iga NATO liikmesriigi vastupanuvõime läbi seitsme baasvõimekuse. Baasvõimekuste tagamist nähakse iga riigi kohustusena NATO leppe Art 3 raames (liikmesriigid arendavad eraldi ja ühiselt, pidevalt, tulemuslikult ja üksteist aidates oma vastupanuvõimet relvastatud rünnakule). Baasvõimekuste laiem eesmärk on tagada tsiviilsektori toimimine kriisiolukorras. Selle oluliseks osaks on asutuste töö jätkusuutlikkuse tagamine. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi VVKK) otsuse1 kohaselt on valmisoleku parandamiseks esmalt vaja, et asutused teadvustaksid, missugused on need kriitilised ülesanded, mida asutus peab igas olukorras täitma, missugused on lüngad asutuse võimetes ja kuidas suurendada asutuse autonoomsust ning tõsta valmisolekut vähemalt 72 tunnini. 1 Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 7. septembri 2016. aasta istungi protokoll 17.10.2016 nr 9-6/59-1. Lk 1 / 3 Sellist lähenemist toetab ka ettevalmistatav uus riigikaitse arengukava. Ka selle raames tuleb ministeeriumitel ja nende allasutustel tuvastada toimepidevuse ja vastupanuvõime arendamiseks oma kriitilise tähtsusega ülesanded, teenused ja funktsioonid ning panustada nende arendamisse. VVKK otsuse kohaselt on Siseministeerium töötanud välja enesehindamise küsimustiku, mille abil on Teil ja Teie allasutustel võimalik hinnata oma valmisolekut elutähtsate teenuste katkestusteks. Kontrollküsimustik on ennekõike abivahend, mida te saate kasutada enda ja allasutuse üldisel riskihindamisel. Samuti saate seda kasutada riigikaitse arengukava raames läbiviidava hindamisprotsessi raames. Kui Teie või Teie allasutuse valduses on riigikaitselisi objekte riigikaitseseaduse mõistes, siis nimetatud küsimustik on abiks ka riigikaitseliste objekti riskide hindamisel. Märkimisväärne roll on enesehindamise protsessis ministeeriumitel. Asutuste kriitilisi ülesandeid on soovitatav selgitada välja valitsemisala üleselt ning koostöös allasutustega hinnata, mis ülesanded on kriitilised ja peavad säilima igas olukorras. Soovitame protsessi kaasata ka olulisi partnereid, kes ei ole valitsemisasutused. Näiteks oleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil oluline kaasata hindamisse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Rahandusministeeriumil soovitame pöörata eraldi tähelepanu riigikassa toimimisele ning rahavoo ja finantsturgude ülesannete puhul kaasata protsessi Eesti Pank ning Finantsinspektsioon. Enesehindamise läbiviimise tulemusi on kavas arutada Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni II kvartali istungil. Siseministeerium on valmis igakülgselt abistama ja nõustama Teid selle protsessi läbimisel. Meie kontaktisikuks on pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Galina Danilišina (tel: 612 5146, e-post: [email protected]). Näpunäiteid ja soovitusi autentimisega seotud riskide vähendamiseks leiad eID valdkonna rakendusjuhendist: https://eid.eesti.ee/index.php/EID_rakendusjuhend või https://www.ria.ee/ee/eid-info-ja-juhendid.html. Juhendi sisu kohta käivate küsimuste korral palume pöörduda [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Lk 2 / 3 Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium Koopia: Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Eesti Pank Finantsinspektsioon Lisa: Enesehindamise küsimustik asutusele vastupanuvõime ja ristsõltuvuse kindlaks tegemiseks Galina Danilišina 6125146 [email protected] Lk 3 / 3  Enesehindamise küsimustik asutusele vastupanuvõime ja ristsõltuvuse kindlaks tegemiseks  Siseministeerium Enesehindamise küsimustik asutusele vastupanuvõime ja ristsõltuvuse kindlaks tegemiseks Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus 4 1. Asutuse kriitiliste ülesannete väljaselgitamine 6 2. Sõltuvuse tuvastamine ja meetmete planeerimine 7 2.1. Personal 7 2.2. Hooned ja territoorium 10 2.3. Elektrivarustus 12 2.4. Vedelkütusega varustamine 15 2.5. Kaugküttega varustamine 16 2.6. Sideteenused 18 2.7. Infosüsteemid 20 2.8. Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus 21 2.9. Maagaasiga varustamine 23 2.10. Tarnijad ja partnerid 25 3  Sissejuhatus 2016. aastal analüüsis Siseministeerium koos teiste ministeeriu- mite ja ettevõtjatega elutähtsate teenuste omavahelist sõltuvust. Seda selleks, et selgitada välja mõju, mis võib kaasneda elutähtsa teenuse ulatusliku ja pikaajalise katkestusega, ning planeerida samme, mis aitavad selliste katkestuste negatiivset mõju vähen- dada. Ühtlasi selgus, et valitsus­asutuste ja ettevõtete teadlikkus nende igapäevatööd mõjutavatest teguritest, sh elutähtsatest teenustest, on väike. Peame võtma arvesse kahte aspekti: ühiskond sõltub ühe enam elutähtsatest teenustest ning julgeolekuolukord maailmas on muutunud. Ühtlasi lähtub Eesti kriisireguleerimise süsteem ülesannete jäävuse põhimõttest. Seepärast on oluline, et kõik osapooled panustaksid riigi vastupanuvõime arendamisse. Kui kõik ettevõtted ja asutused tõstavad enda valmisolekut, ongi riik tervikuna tugevam. Piiratud ressursside tõttu on oluline, et riigi vastupanuvõime arendamisse panustavad kõik pooled. Me kõik peame võtma oma toimepidevuse tagamisel senisest suurema vastutuse. Valmisoleku suurendamine võib näida keerulisena, kuid isegi väi- kestest ja lihtsatest tegevustest alustades võib asutuste vastupa- nuvõime oluliselt tõusta. Valitsuse kriisikomisjoni otsuse1 koha- selt on valmisoleku parandamiseks esmalt vajalik, et asutused teadvustaksid lünki oma võimetes ja otsiksid lahendusi, kuidas tõsta enda vastupidavust vähemalt 72 tunnini. Seetõttu on olu- line, et iga asutus hakkaks võimalikult kiiresti astuma endast ole- nevaid samme oma valmisoleku tõstmiseks ja sõltuvuse vähen- damiseks elutähtsatest teenustest. 1 Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 7. septembri 2016. aasta istungi protokoll 17.10.2016 nr 9-6/59-1. 4 Küsimustiku eesmärk on aidata asutustel hinnata oma valmis­ olekut kriisideks ja seda vajadusel suurendada. Küsimustik koosneb selgitavast osast, mis kirjeldab ressurs- side hindamise põhimõtteid ja olulisi pidepunkte, ning kontroll­ küsimustikust. Küsimustik on üles ehitatud kas-küsimuste vor- mis. Eitava vastuse saanud küsimused näitavadki neid valdkondi, kus tuleks valmisolekut suurendada. Kontrollküsimustik on ennekõike abivahend, mis on mõeldud suuna näitamiseks. Vastavalt asutuse tegevuse eripäradele võib seda alati täiendada. 5  1. Asutuse kriitiliste ülesannete väljaselgitamine Küsimustik on abivahend, mis aitab asutustel selgitada välja enda haavatavus ja sõltuvus olulisematest teenustest, määrata kriitili- sed ülesanded ja planeerida meetmed valmisoleku tõstmiseks. Esiteks peavad asutused selgitama välja enda kriitilised ülesan- ded, funktsioonid ja teenused (edaspidi ülesanne), mis on riigi toimimiseks vajalikud ning mis peavad seetõttu toimima igas olu- korras. Seda ka nii loodus- kui inimtekkeliste õnnetuste ja julge- olekukriiside korral. Tähelepanu! Küsimustiku täitmist saab alustada alles siis, kui asutus on ministeeriumi juhendamisel selgitanud välja need ülesanded, mis peavad igal juhul toimima, et riigi toimimine oleks tagatud. Asutuse ülesannete kriitilisuse hindamisel võib lähtuda alljärgnevatest kriteeriumitest. • Elu ja tervis – Millised on ülesande mittetäitmise mõjud inimeste elule ja tervisele? Kas ülesande täitmise katkemisel on ohus inimeste elu? • Asutuse teised ülesanded – Kui ülesande täitmine katkeb, siis kas sellega kaasneb ka asutuse teiste ülesannete täitmise katkemine? • Teiste asutuste ülesanded ja ettevõtete teenused – Kui ülesande täitmine katkeb, siis kas katkevad ka teiste asutuste ülesanded? 6  • Aeg – Kui kaua kulub aega, kuni ülesande täitmise katkestus halvab kogu asutuse töö? Mida lühem on aeg, seda kriitilisem on ülesanne. • Seaduslik, regulatiivne või lepinguline mõju – Millised on ülesande täitmise katkemise lepingulised, regulatiivsed või seaduslikud mõjud asutusele? • Majanduslik kahju – Kas ülesande katkemine mõjutab oluliselt riigi majanduslikku stabiilsust? 2. Sõltuvuse tuvastamine ja meetmete planeerimine Iga ülesande täitmiseks on vaja kindlaid ressursse. Nagu juba eespool mainitud, võib mingi ressursi puudumine või teenuse rike põhjustada kriitilise ülesande katkemise. Alljärgnevalt on loetletud ressursid, mille mõju kriitilistele ülesannetele peab läbi mõtlema. 2.1. Personal Kuidas saab asutus hakkama, kui personali hulk väheneb märkimisväärselt? Alapunkti eesmärk on hinnata kriitilise ülesande toimimiseks vajaliku personali hulka ja võtmeisikuid, kelle puudumine seab ülesande toimimise suurde ohtu. Asutuses peaks olema selge teadmine, kuidas tagatakse kriitiliste ülesannete toimimine juhul, kui puudub suur osa personalist (massiline haigestumine, õnnetus vm) või puuduvad võtmeisikud. 7  Need meetmed peaksid hõlmama järgmisi tegevusi: • kriitilisteks ülesanneteks vajaliku personali minimaalse suuruse hindamine; • kriitilisteks ülesanneteks vajalike võtmeisikute tuvastamine; • kriitilisteks ülesanneteks vajalike oskuste ja pädevuste hindamine; • personali väljaõpe, et hõlbustada personali ümbersuunamist; • personali õiguste hindamine (allkirjaõigus, ligipääs andmebaasidele jne). Tabel 1. Sõltumine personalist Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas on teada, milline on Mõelda läbi, milline on minimaalne minimaalne töötajate töötajate arv, et kriitiliste arv, et tagada kriitiliste ülesannete tagamine oleks ülesannete toimimine? võimalik. 2. Kas personali vajalikud Mõelda läbi, millised teadmised ja oskused ja pädevused oskused peavad olema personalil, kriitiliste ülesannete kes tagab kriitiliste ülesannete toimimiseks on toimimise. kindlaks tehtud? 8  Tabel 1. Sõltumine personalist Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 3. Kas kriitiliste Mõelda järgmistele küsimustele. ülesannete toimimist • Kas töötajate asendamise tagavad töötajad on kord on kindlaks määratud? asendatavad? Kas Kas asendamine tagab teised töötajad saavad kriitiliste ülesannete nende ülesanded toimimise täies ulatuses? vajadusel üle võtta? • Kas asenduspersonalil on vajalikud teadmised ja oskused? • Kuidas suunata personal vähem olulistelt ülesannetelt kriitiliste ülesannete täitmisele? Kas personaliga on sõlmitud vajalikud kokkulepped? 4. Kas lisapersonali Mõelda järgmistele küsimustele. kaasamine • Kuidas kutsutakse töötajad välja kriisiolukorras on puhkuselt või puhkepäevadelt? läbi mõeldud? Kuidas on korraldatud töötajatele helistamine ja nende teavitamine? Kes seda teeb ja kas tal on olemas vajalikud kontaktandmed? • Kuidas kaasatakse lepingupartnerid töövälisel ajal? • Kuidas toimub tööajaarvestus või vahetuste planeerimine? 5. Kas asutuse töötajatel, Mõelda järgmistele küsimustele. kes vastutavad • Kuidas on korraldatud kriitiliste ülesannete töötajate koolitamine? Mida toimimise eest, on koolitustel õpetatakse, kui teadmised, kuidas sageli koolitusi korraldatakse, kriisiolukordades kas koolituse läbinute ja tegutseda? mitteläbinute üle peetakse arvestust ja kas koolituse mitteläbinutega tegeletakse? • Kas töötajate teadmisi kontrollitakse? Kuidas seda tehakse? 9  2.2. Hooned ja territoorium Kuidas mõjutab kriitiliste ülesannete täitmist see, kui asutuse hoonetele või territooriumile ei pääse enam ligi? Hoonete all mõeldakse kõiki hooneid ning maapealseid ja -aluseid rajatisi, sh garaaže. See hõlmab territooriumi ja territooriumil asu- vaid rajatisi, sh teid, parklaid ja rohealasid. Ligipääsu katkemine näiteks hoonele või territooriumile võib tule- neda mitmesugustest põhjustest ja kesta mõnest tunnist mitme kuuni. Näiteks võib olla vajalik lahkuda hoonest tulekahju tõttu naaberhoones. Samamoodi võib ligipääsu hoonele või rajatisele mõjutada üleujutus, plahvatus, varing, kemikaali- või gaasileke, äkkrünnak või muu sündmus. Hindama peaks alljärgnevat. • Millised ruumid või hoone osad on kriitiliste ülesannete toimimiseks vajalikud? • Kas kriitiliste ülesannete toimimist saab tagada asenduspinnal? Kas asenduspind on olemas? • Kas asenduspinnal töötades on riskid samasugused või teistsugused kui praeguse asukoha puhul? • Kas asenduspind on varustatud kriitiliste ülesannete toimimiseks vajalike seadmete ja muude vahenditega (sideühenduste, arvutitöökohtadega jne)? • Kas ja kuidas on tagatud olulise informatsiooni (nt andmebaaside, infosüsteemide ning digi- ja paberdokumentide) säilimine, vajaduse korral informatsiooni kaitsmine (sidesüsteemidele ligipääsu takistamine) või hävitamine asenduspinnale kolimisel? • Kas kriitiliste ülesannete toimimist tagavaid ülesandeid on võimalik täita kaugtööl olles (näiteks kodus)? 10  Tabel 2. Sõltuvus hoonetest ja territooriumist Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas on teada, Mõelda läbi, millised hooned või milline millised hooned territoorium on kriitiliste ülesannete või hoone osad täitmiseks hädavajalikud. on kriitiliste ülesannete Kui ülesande täitmine ei sõltu toimimiseks hoonetest või territooriumist ning nende vajalikud? olemasolu ei ole hädavajalik, siis ei ole tabeli punkte 2–7 vaja analüüsida. 2. Kas asutusel Mõelda läbi, kus täidetakse kriitilisi on kriitiliste ülesandeid siis, kui põhiasukohta ei ole ülesannete võimalik kasutada. jätkamiseks asenduspind? 3. Kas asenduspind Mõelda läbi, mis on asenduspinnal on kriitiliste olemas ja mida on vaja juurde ülesannete muretseda. Näiteks kas arvutid, jätkamiseks ette printerid ja muu on kohapeal olemas või valmistatud? peab need põhiasukohast kaasa võtma. 4. Kas on olemas Mõelda läbi, kuidas personal ning vajalik kord, kuidas tehnika ja inventar asenduspinnale üle kriitilised viiakse ning kes seda korraldab. ülesanded kiiresti asenduspinnale Mõelda läbi, kuidas tagatakse üle viia? mahajääva vara ohutus ning sidesüsteemide ja informatsiooni turvalisus. Näiteks kes ja kuidas hävitab dokumendid ja sulgeb ligipääsu kriitilistele andmebaasidele, et takistada kolmandate isikute ligipääs nendele? 5. Kas kriitiliste Mõelda järgmistele küsimustele. ülesannete • Milliste kriitiliste ülesannete toimimist tagavaid toimimist tagavaid tööülesandeid ülesandeid on on võimalik täita kaugtööl olles? võimalik täita kaugtööl olles? • Kuidas on korraldatud kaugtöö ja infovahetus kaugtööl olijatega? 11  Tabel 2. Sõltuvus hoonetest ja territooriumist Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 6. Kas asutuses Mõelda järgmistele küsimustele. on kord, kuidas • Kes ja kuidas teavitab töötajaid töötajaid ja (ka sel ajal tööl mitteolevaid partnereid asukoha töötajaid) asukoha muutusest? muutusest teavitatakse? • Kuidas teavitatakse partnereid asukoha muutusest? Keda on vaja teavitada ja kui kiiresti? 7. Kas asutuses Mõelda järgmistele küsimustele. on kord, kuidas • Kas hoone või territooriumiga toimitakse on seotud kehtivaid lepinguid, kehtivate mida on vaja ülesande piiramisel lepingutega? või ülesande asenduspinnale viimisel lõpetada või muuta? • Millised kulud kaasnevad lepingute lõpetamise või muutmisega? Kas neid on võimalik lepingu sõlmimisel ette näha ja minimeerida? 2.3. Elektrivarustus Kuidas saab asutus hakkama elektrivarustuse ootamatu katkemisega? Eestis toimuvad mõnikord elektrikatkestused, mis kestavad tiheasustusalal 2–3 päeva ning hajaasustusalal kuni üks nädal. Halvimal juhul (paljude tingimuste kokkulangemisel) võib elektri- katkestus kesta ka paar nädalat. Elektrivarustuse katkemine mõjutab valgustuse, kütte, ventilat- siooni, uste, liftide ja muude elektroonikaseadmete toimimist. Ulatusliku elektrikatkestusega võivad järk-järgult kaasneda ka veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse, makseteenuse ja side­ teenuste katkestused ning pangaautomaatide ja tanklate sulgemine. 12  Asutused saavad selliseks katkestuseks valmistuda, kaaludes: • pikemaajalise elektrikatkestuse puhul mitteoluliste hoonete, hooneosade või ruumide sulgemist; • süsteemi sobivate reservtoiteallikate (ehk elektrigeneraatorite, akude ja UPS-ide) olemasolu või nende kiire paigaldamise võimalust; • andmete regulaarset varundamist; • töögraafikute sobitamist teadaolevate katkestustega; • alternatiivseid töömeetodeid, mis ei vaja elektrivarustust. Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. Tabel 3. Sõltuvus elektrivarustusest 1. Kas asutusel Hinnata, millised hooned või ruumid on hooneid või peavad igas olukorras elektriga ruume, kus peab varustatud olema, et asutus saaks igas olukorras jätkata oma kriitiliste ülesannetega. tagama elektriga Need hooned või ruumid peavad varustatuse? olema varustatud generaatoritega. Hinnata, millised hooned, ruumid ja seadmed (serverid, arvutid, infosüsteemid, spetsiifilised seadmed, ventilatsioon, sidevahendid jne) vajavad katkematut elektritoidet. See eeldab akude või UPS-ide olemasolu, et kaitsta seadmeid pinge kõikumise eest. Kui asutusel ei ole hooneid ja ruume, kus peab olema pidev elektritoide, ning kriitilised ülesanded toimivad ka ilma elektrita, siis ei ole tabeli punkte 2–7 vaja hinnata. 13  Tabel 3. Sõltuvus elektrivarustusest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 2. Kas võrguettevõtja Konsulteerida asutuse elektri on hoone või võrguteenuse pakkujaga, et selgitada territooriumi välja, kui rikkekindel on ehitise elektritoite elektritoide ning kas on võimalus dubleerinud? varustada asutust toitega erinevatest alajaamadest. 3. Kas on teada, kui Mõelda läbi, kui palju energiat on palju energiat on vaja vaja olulisemate ruumide, seadmete kriitiliste süsteemide, jne ülalpidamiseks ning kas ruumide, seadmete mittevajalikke ruume ja seadmeid jne ülalpidamiseks? saab välja lülitada. 4. Kas asutusel on Hinnata, millist reservtoiteallikat vajaliku võimsusega (elektrigeneraator, akud, UPS-id) on reservtoiteallikas? asutusel tarvis ning mida on vaja reservtoiteallika töös hoidmiseks. Mõelda läbi, kui kauaks peab reservtoidet jätkuma. Lähtuda sellest, et olenevalt piirkonnast võib elektrikatkestus kesta tiheasustusalal 2–3 päeva ning hajaasustusalal kuni üks nädal, halvimal juhul ka paar nädalat. 5. Kas generaatori Mõelda järgmistele küsimustele. määratud • Kui palju kütust vaja on? tööperioodiks on olemas piisavalt • Kas on olemas piisav kütusevaru? kütust ning Kui jah, siis kus see asub või kuidas kas kütusevaru on see võimalik kätte saada? täiendamise • Kuidas saada lisakütust, kui korraldus on läbi olemasolev generaatorite mõeldud? kütusevaru lõpeb? Kas on määratud töötaja, kes sellega tegeleb? • Kas on teada, kus asub lähim tankla, mis töötab ka elektri- ja andmeside katkestuse korral? 14  Tabel 3. Sõltuvus elektrivarustusest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 6. Kas asutuses on Mõelda, kes generaatori käivitab või määratud töötaja, kes taaskäivitab ning hoiab seda töös oskab generaatori (lisab sinna kütust jne). Kas sellele tööle panna ja töötajale on määratud asendaja? seda töös hoida? 7. Kas asutuse häire- ja Mõelda, kas häire- ja hoiatussüsteem hoiatussüsteem on on tsentraalsest elektrivarustusest elektrivarustusest sõltumatu, näiteks kas see töötab sõltumatu? patareiga. See süsteem on oluline tulekahjude ja evakuatsiooni korral. 2.4. Vedelkütusega varustamine Kuidas mõjutab asutuse tegevust kütuse (ja õlitoodete) kättesaadavus? Vedelkütuse kättesaadavus sõltub oluliselt elektrivarustuse ja andmeside toimimisest, samuti rahvusvahelistest tarnetest. Võimalikuks katkestuseks valmistumiseks peaks asutused tegema alljärgnevat. • Hindama kriitilisteks ülesanneteks vajaliku kütuse kogust (ööpäevas, nädalas, kuus). • Hindama vedelkütusemüüjaid kui partnereid (nt kas elektri- ja andmeside katkestuse korral on lähimad tanklad jätkuvalt töökorras). • Mõtlema läbi kütuse varumise võimalused, lähtudes asutuse tarbimisest. • Mõtlema läbi, kuidas mõjutab kütuse puudumine personali tööle tulekut. Kaaluda alternatiive, sh kodus töötamist, autode jagamist või ühistranspordi kasutamist. 15  Tabel 4. Sõltumine vedelkütusest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas asutuse Kui asutuse kriitiliste ülesannete kriitiliste ülesannete täitmiseks ei ole vedelkütust vaja, siis täitmiseks on vaja ei ole tabeli punkte 2–4 vaja hinnata. vedelkütust? 2. Kas kriitiliste Mõelda, milline on asutuse ülesannete vedelkütuse (nt bensiini, diisli ja täitmiseks vajalik petrooleumi) vajadus kriitiliste vedelkütuse hulk on ülesannete sooritamiseks. kindlaks tehtud? NB! Elektrigeneraatorite tööks vajalikku vedelkütuse kogust on käsitletud peatükis „Elektrivarustus“. 3. Kas asutus on Selgitada välja, kus asub lähim tankla, teadlik, millisest mis tõenäoliselt toimib ka elektri- või lähimast tanklast sidekatkestuse korral. saab kütust elektri- või sidekatkestuse ajal? 4. Kas asutusel Mõelda järgmistele küsimustele. on olemas • Kui palju vedelkütust on vaja kütusevarud? kriitiliste ülesannete täitmiseks? • Kas kütusevaru on mõistlik hoida asutuse enda valduses? • Kas asutuse lepingud kütusemüüjaga vastavad vajadusele? 2.5. Kaugküttega varustamine Kuidas mõjutab asutust kaugküttega varustamise katkemine? Kaugkütte katkestusi põhjustavad üldjuhul tehnilised rikked ning teenuse taastamiseks kulub tavaliselt paar tundi kuni päev. Ulatuslike rikete korral võib teenuse taastamiseks kuluda aga roh- kem aega. Sinna alla kuuluvad ka sellised rikked, mis on tingitud nt elektrikatkestusest. 16  Kaugkütte katkestusteks valmistumisel on soovitatud mõelda: • alternatiivsetele kütteallikatele; • alternatiivsetele töömeetoditele (nt mitteoluliste ruumide sulgemisele, oluliste teenuste viimisele teistesse tegevuskohtadesse ning kaugtööle). Tabel 5. Sõltumine kaugküttest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas on tuvastatud, Mõelda, millised ruumid, hoone millised ehitised või osad või seadmed vajavad kriitiliste selle osad, ruumid ülesannete jätkumiseks kindlat või seadmed vajavad temperatuuri. kindlat temperatuuri, mis tagatakse Mõelda, kuidas on korraldatud kaugküttega? mahajäetava hoone torudest vee väljalaskmine nii, et torud ei külmuks, kui asenduspinnale kolitakse talvel. Kui asutusel puuduvad ruumid ja seadmed, mis vajavad kindlat temperatuuri, või on tööd võimalik jätkata asenduspinnal töötades või kaugtöö vormis, siis ei ole tabeli punkte 2–3 vaja hinnata. 2. Kas asutusel on Mõelda, milliseid alternatiivseid alternatiivne lahendus kütteallikaid (nt gaasi- või õlikatelt, sooja tagamiseks? elektriradiaatoreid) saab kasutada ning kas nende toimimiseks on piisavalt kütust. 3. Kas on teada, kui Mõelda järgmistele küsimustele. palju küttematerjali tuleb varuda? • Kui palju küttematerjali on vaja? • Kas olemas on küttematerjali varu või peab seda kusagilt hankima? • Kuidas täiendatakse küttematerjali varu? Kelle käest seda saab, kes seda veab jne? 17  2.6. Sideteenused Kuidas mõjutab asutuse tegevust telefoni-, mobiil- ja andmesideteenuste katkemine? Üldjuhul kasutavad asutused sideteenuseid, mis sõltuvad ühest ja samast füüsilisest infrastruktuurist, tehnoloogiast ja pakku- jast. See tähendab, et asutus peab olema valmis mobiil- ja tavate- lefonide, sõnumsidesüsteemide, interneti ja videokonverentside samaaegseks katkestuseks. Sõltuvalt teenuse osutajast, piir- konnast ja katkestuse põhjustest võivad katkestused kesta 2–3 päeva, halvimal juhul ka pikemat aega. Elektrikatkestusest tingi- tud katkestus võib kesta elektrivarustuse taastumiseni. Asutus peaks katkestuseks valmistumisel tegema alljärgnevat. • Tuvastama kriitilised kasutajad ja nende tööks vajalikud kriitilised sidevahendid. • Hindama, kas olemasolev lahendus sõltub ühest teenusepakkujast või on teenuse osutamise lepingud sõlmitud mitme pakkujaga. • Hindama raadioside või satelliitside vajadust. • Kasutama alternatiivseid (ebastandardseid) suhtlemismeetodeid. • Mõtlema, kuidas on tagatud ligipääs kriitilisele infole, kui andmeside või nt ID-kaardiga autentimine ei toimi. maks sõltuvust sideteenustest Tabel 6. Kontrollküsimustik hinda- Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Tava- ja mobiiltelefonid 1.1 Kas on tuvastatud, Mõelda, kellel töötajatest ja mis mis ametikohtadel ametikohtade puhul on telefoni- ja on vaja telefoni- mobiilside olemasolu kriitiliste või mobiilsidet? ülesannete toimimise tagamiseks hädavajalik. Millised töötajad peavad olema kättesaadavad ja vajadusel telefoni kaudu tööülesandeid täitma? 18  Tabel 6. Kontrollküsimustik hindamaks sõltuvust sideteenustest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1.2 Kas Hinnata, kas lauatelefoniside tuleks telefonisüsteemi varustada reservtoiteallikaga. toimimiseks on olemas reservtoide? 1.3 Kas on sõlmitud Hinnata, kuidas on otstarbekam lepingud mitme lauatelefoni- ja mobiilside dubleerida. teenusepakkujaga Kas mõistlikum on sõlmida dubleerivaid või võetud lepingud mitme sideettevõtjaga või kasutusele on töö iseloomu tõttu vaja võtta alternatiivsed kasutusele ka raadio- või satelliitside? sidevahendid? 2. Internetiühendus 2.1 Kas on teada, Hinnata, milliste seadmete, milliste kriitiliste infosüsteemide ja serveriruumide puhul ülesannete, peab andmeside igal juhul tagatud seadmete ja olema, et asutuse kriitilised ülesanded infosüsteemide saaksid täidetud. tööks on vajalik Kui internetiühendus pole vajalik, siis ei internetiühendus? ole tabeli punkte 2.2–2.3 vaja hinnata. 2.2 Kas Uurida, kuidas on kriitiliste ülesannete internetiühendus täitmiseks vajalikud ehitised on tagatud andmesidega varustatud. Kas dubleeritud andmeside tuleb ehitisse ühe kaabli või kaablite abil? dubleeritud kaablite kaudu? Hinnata vajadust dubleerida andmesideühendus. 2.3 Kas kriitiliste Uurida, kas ehitise sisevõrk on ehitatud ülesannete selliselt, et kui välisühendus katkeb, täitmiseks siis sisevõrk jätkab toimimist, st kas vajalikud seadmed andmevahetus sisevõrgu kaudu toimib. ja infosüsteemid Hinnata vajadust suurendada sisevõrgu toimivad välise autonoomsust. ühenduse katkemisel? 19  sõltuvust sideteenustest Tabel 6. Kontrollküsimustik hindamaks Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 3. Üldine 3.1 Kas asutuses Mõelda, kuidas toimub asutusesisene on töökorraldus suhtlus ja suhtlus koostööpartneritega pikemaajaliseks pikemaajalise sideteenuse katkestuse sidekatkestuseks? korral. Kas pikemaajalise sidekatkestuse korral minnakse osaliselt üle paberil asjaajamisele? Kuidas vahetatakse informatsiooni pikemate vahemaade korral? 3.2 Kas on teada, Hinnata, kui kaua suudetakse ilma kui kaua saab sideta toimida. Milline on sideteenuste toimida ilma vajadus? sideteenusteta? 2.7. Infosüsteemid Kuidas saab asutus hakkama häiretega IT-süsteemide töös? Küsimustikus eeldatakse, et asutus täidab andmekogude turvalisuse tagamiseks ISKE nõudeid, mille järgimine on asutustele kohustuslik. ISKE juhendmaterjalid on kättesaadavad Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehel2. Lisaks andmekogudele peab asutus tagama ka infosüsteemide turvalisuse ja toimimise. Seega peab asutus hindama: • milliseid infosüsteeme või tarkvara (nt ID-kaardi tarkvara) on vaja kriitiliste ülesannete täitmiseks; • infosüsteemide ja tarkvara turvalisust ning toimekindlust. 2 https://www.ria.ee/ee/iske-dokumendid.html 20  IT-riskide hindamisel on abiks ka Riigi Infosüsteemi Ameti juhendmaterjalid3. Tabel 7. Sõltuvus infosüsteemidest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas asutuses on Mõelda, millised infosüsteemid määratud, millised peavad toimima, et asutus saaks infosüsteemid on kriitilisi ülesandeid täita. kriitiliste ülesannete täitmiseks hädavajalikud? 2. Kas infosüsteemid on Hinnata, millised meetmed on välise sissetungi eest rakendatud ja milliseid meetmeid piisavalt kaitstud? on infosüsteemide turvalisuse tagamiseks vaja veel rakendada. 3. Kas on analüüsitud, Hinnata, kuidas täidetakse kuidas täidetakse kriitilisi kriitilisi ülesandeid ilma ülesandeid, kui ligipääs infosüsteemideta. Millest infosüsteemidele loobutakse, mida kasutatakse ei toimi? infosüsteemide asemel? 2.8. Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus Kuidas mõjutab asutust veevarustuse katkemine ja kanalisatsiooni mittetoimimine? Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse katkestused toimuvad eelkõige elektrikatkestuste ja tehniliste rikete korral. Rikete kõr- valdamiseks võib kuluda kuni paar päeva. Ulatuslikust elektrikat- kestusest tingitud varustuse häire võib kesta elektrivarustuse taastumiseni. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse katkestuseks valmistumisel on soovitatud hinnata: • millised kriitilised ülesanded (nt ventilatsioon või arvutiseadmete jahutussüsteemid jne) sõltuvad veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimisest; 3 https://www.ria.ee/ee/kii-alusdokumendid.html 21  • millised on joogiveega varustamise alternatiivid (nt pudelivesi); • kuidas asendatakse kanalisatsioon (nt teisaldatavad käimlad). Tähelepanu! Kui asutuse hooned või territoorium asuvad keskmisest kõrgemal või madalamal, siis on elektrikatkestuse korral oht tarbevee surveks või kanalisatsiooni tagasivooluks. Teisisõnu peab muuhulgas mõtlema sellele, kas kanalisatsioon on varustatud tagasivooluklapiga ja kuidas kanalisatsioon vajaduse korral suletakse. Kui asutusel on olemas asenduspind toimiva veevarustuse ja kanalisatsiooniga, siis ei ole tabeli punkte 3–4 vaja hinnata. Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei Tabel 8. Sõltuvus veevarustusest ja kanalisatsioonist siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas asutusel on ülevaade Mõelda järgmistele küsimustele. hoone(te) veevarustusest • Kas asutusel on olemas ja kanalisatsiooni puurkaev või saadakse vett toimimisest? ühisveevärgi kaudu? • Kas elektrikatkestuse korral katkeb veevarustus ja kanalisatsioon või kaasnevad ka muud ohud (reovee tagasivool jms)? 2. Kas asutuses on Hinnata, milliste seadmete ja tuvastatud milliste rajatiste tööks on vee olemasolu kriitilisi ülesandeid hädavajalik, et kriitilisi ülesandeid tagavate seadmete ja täita. rajatiste toimimiseks on vesi vältimatult vajalik? 3. Kas on tuvastatud Mõelda järgmistele küsimustele. asutuse igapäevane • Mitu liitrit vett töötajad veekogus, mis on vajalik ööpäevas vajavad? kriitiliste ülesannete täitmiseks? • Kui palju vett vajavad erinevad seadmed ja rajatised? 22  ja kanalisatsioonist Tabel 8. Sõltuvus veevarustusest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 4. Kas on olemas lahendus, Mõelda järgmistele küsimustele. mis tagaks kriitiliste • Kuidas on korraldatud vee ülesannete täitmiseks tarne tavapärase veevarustuse vajaliku hulga vett ja katkestuse korral? kanalisatsiooniteenuse? • Kuidas on tagatud kanalisatsioonivajaduse rahuldamine tavapärase kanalisatsiooniteenuse katkestuse korral (nt kuivkäimlad)? 2.9. Maagaasiga varustamine Kuidas mõjutab asutust maagaasiga varustamise katkemine? Üldjuhul on gaasikatkestused Eestis lühiajalised, kuid tarne- raskuste korral on võimalikud ka pikemaajalised katkestused. Maagaasikatkestusteks valmistumisel on soovitatav mõelda eel- kõige maagaasi asendamise võimalustele. Tähelepanu! Kaitstud tarbijatele (kodutarbijale ja eluruumide kütteks soojust tootvale ettevõtjale, kellel pole võimalik kasutada kütusena midagi muud peale gaasi) tagatakse maagaas 30 päeva ulatuses ka tarneraskuste korral, kuna Eleringil on vajalik kogus maagaasi ette ostetud. Riigiasutused ja ettevõtted ei ole kaitstud tarbijad ja seega peab arvestama, et tarneraskuste korral jäävad nemad ilma maagaasita. Kui maagaasi vajatakse ainult hoone kütmiseks, siis ei ole tabelis 9 esitatud väiteid vaja hinnata (hindamine on tehtud peatükis „Kaugküte“). 23  Tabel 9. Sõltuvus maagaasist Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas on tuvastatud, Mõelda, millised seadmed või milliste kriitiliste ülesanded toimivad maagaasi abil. ülesannete täitmiseks on maagaasi vaja? 2. Kas maagaasile on Hinnata, milline on maagaasile olemas alternatiivne mõistlik alternatiiv, mida asutus lahendus? saaks rakendada oma kriitiliste ülesannete täitmiseks. Kui alternatiivne lahendus eeldab toorme varumist, siis hinnata ka tabeli punkte 3–4. 3. Kas on olemas Hinnata, kui suurt toormevaru on piisav toormevaru alternatiivse lahenduse jaoks vaja, alternatiivse et kriitilisi ülesandeid täita. lahenduse Hinnata toorme vajaduse tagamist tagamiseks? lepingute abil. 4. Kas alternatiivse Mõelda, kuidas täiendatakse lahenduse jaoks on toormevaru alternatiivse lahenduse olemas lahendus jaoks. Kelle käest seda saab, vajaliku toorme kes seda veab jne? hankimise korraldus? 24 2.10. Tarnijad ja partnerid Kuidas mõjutab asutuse tegevust oluliste tarnijate või partnerite tegevuse katkestus või tegevuse lõpetamine? Isegi kui asutus ei ole hädaolukorrast otseselt mõjutatud, võib võtmetarnijate või partnerite tegevuse katkestus asutuse tege- vust märkimisväärselt mõjutada. Selles peatükis mõeldakse eelkõige selliseid partnereid ja tarni- jaid, kes pakuvad muid teenuseid kui peatükkides 2.1–2.9 nime- tatud (nt kriitiliste ülesannete täitmiseks vajalikke seadmeid, kemikaale, toitu või spetsiifilisi vahendeid). Sellise katkestuse mõju minimeerimiseks on soovitatav: • tuvastada võtmetarnijad ja -partnerid, kelle teenustest asutuse kriitilised ülesanded sõltuvad; • analüüsida tarnijate ja teenusepakkujate valmisolekut, sh seda, kas tarnijatel on plaan teenuste pakkumise alalhoidmiseks (nt mida tähendab tarnija või teenusepakkuja lepingus säte force majeure); • hinnata infovahetust tarnija või teenusepakkujaga (nt kui kiiresti teavitatakse teenuse osutamise katkestusest või lõpetamisest, kuidas toimub infovahetus tarnija või lepingupartneri töötajate puhkuse korral); • tuvastada alternatiivsed tarneallikad; • hinnata alternatiivse tarneallika kasutuselevõtuks vajalikku aega ja tegevusi. 25  Tabel 10. Sõltuvus tarnijatest ja lepingupartneritest Kui vastus oli „Ei“, Küsimused Jah Ei siis planeerida ennetavad meetmed. 1. Kas on tuvastatud Mõelda läbi, millised partnerid ja olulisemad partnerid ja tarnijad on kriitiliste ülesannete tarnijad, kes pakuvad täitmiseks olulised lisaks muid, teenuseid peatükkides 2.1–2.9 nimetatud kui peatükkides teenuste pakkujatele. 2.1–2.9 nimetatud? Kui kriitiliste ülesannete täitmiseks ei ole vaja muid teenuste osutajaid, partnereid ja tarnijaid, kui peatükkides 2.1–2.9 nimetatud, siis ei ole selle tabeli punkte 2–5 vaja hinnata. 2. Kas on hinnatud Mõelda, milline on mõju kriitiliste tagajärgi, mis võivad ülesannete täitmisele, kui olulised kaasneda olulisemate partnerid või tarnijad ei suuda oma partnerite või tarnijate kohustusi täita. ära langemisega? 3. Kas tarnijate või Hinnata, millistel juhtudel on partneritega sõlmitud partneril õigus lepingust taganeda lepingud toetavad ja teenuse osutamisest loobuda. asutuse katkematut tegevust? Kas partneril on teenuse osutamiseks tagavaraplaan? 4. Kas asutusel on Hinnata vajadust teiste tarnijate ja dubleerivad lepingud? partnerite järele. Milliseid lepinguid on otstarbekas dubleerida? 5. Kas on teada, kui kaua Hinnata, kui kaua suudetakse suudetakse kriitilisi kriitilisi ülesandeid ilma oluliste ülesandeid partnerite tarnijate ja partneriteta täita. ja tarnijateta täita? Millised on asutuse vajadused? 26 www.siseministeerium.ee