Kiri

4/27/2017 X­GIS(1) ­ Maainfo Otsi aadressi Aluskaart Infopäring 113.25 m 10 m 1:923 Maa­amet https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1366&HEIGHT=638&zlevel=11,481641.47125001,6479172.4160545&… 1/1 4/27/2017 X­GIS(1) ­ Maainfo Otsi aadressi Aluskaart Infopäring 44.20 m 10 m 1:923 Maa­amet https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1366&HEIGHT=638&zlevel=11,481640.61675782,6479132.3769919&… 1/1 Varbla Vallavalitsus Varbla küla, Varbla vald Pärnumaa 88201 E-post: [email protected] Teadmiseks: Keskkonnaamet - [email protected] Veeteede amet - [email protected] Päästeamet – [email protected] Kinnistu omanike seisukoht Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu (katastritunnus: 86301:004:0159 maatulundusmaa) detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu esitamise ettepaneku osas. Tallinn 28.04.2017 Käesolevaga teatan Teile, et Law Office Mets & Co kliendiks on Peebu, Eero ja Ranniku kinnistute omanikud (edaspidi koos omanikud või omanik), kelle nimel anname vastuse seoses kinnistuomanikele edastatud detailplaneeringuga seonduvalt. Kinnistute omanikud on seisukohal, et esitatud avaldus detailplaneeringu läbiviimiseks ei ole perspektiivis tulemuslik, on aega nõudev juriidiline protsess ja selle täitmine pole edastatud plaani kohaselt realiseeritav. Vaatamata eelnevale on omanikel kinnistu võimaliku detailplaneeringu algatamisel ka sisulised tähelepanekud, millega tuleks kindlasti arvestada lähteülesannete andmisel-koostamisel. 1. Vajalik ja põhjendatud on teostada Keskkonnamõjude hindamise analüüs. Tegemist on rannakaitsevööndiga, Varbla laidude looduskaitseala piirduva kinnistuga ja Eesti loodusele eripärase ranna niidu alaga – loopealne. Kõikide kinnistute eripära seisneb selles, et loopealne rannaniit on mitmekesine ja erinevate orhideeliste-käpaliste kasvupiirkond. Käpalised on Eestis looduskaitse all ja ohustatud taimeliikide nimekirjas. Loopealne rannaniit on oluline elupaik väikenärilistele, mitmetele kahepaiksetele (rohekonn ja rohe- kärnkonna, kärnkonnade elupaik) ja roomajatele (rästik, vaskuss ja nastik), keda detailplaneeringuga kaasatud kinnistutel on korduvalt nähtud. Samuti on ääretult oluline märkida, et ka Lautri kinnistul on nähtud korduvalt punajalg tildrit (Tringa tõtanus III kaitsekategooria liik) - potentsiaalne pesitsuspaik. Piirkonnas elavad suitsupääsukesed, nahkhiired ja rannas on korduvalt nähtud haigruid, laululuikesid, toonekurgesid, laglesid, hanesid jpt linnuliike, kellele antud piirkond on oluline toitumispaik. Kuna 1  detailplaneeringuga tuleb kindlaks määrata ka vee ja kanalisatsiooni süsteemid, siis mõjutab see ka ümbruskonna veehaaret. Lisaks kasvab kinnistul väga vanu kadakaid, mille kaitse alla võtmine võib muutuda oluliseks. Mistahes elukeskkonna suurenev koormus puudutab paratamatult looduskeskkonda, mistõttu keskkonnamõjude hindamise analüüs on naaberkinnistu omanike arvates vajalik. 2. Vajalik on detailplaneeringuga kindlaks määrata rannas asuvad lautri kohad, mis detailplaneeringus ei ole lähteülesandena täna nähtuv. Lautri kinnistu iseenesest tähendab juba nimetuse järgi selle ajalooliselt väljakujunenud kasutust. Lautri kinnistul on olnud viimased 40 aastat 4 erinevat lautrikohta, kuhu on Peebu, Eero, Ranniku ja Ranna kinnistute omanikud jätnud oma paadid. Omanikud on lautri kohti ka jõupäraselt hooldanud ning korras hoidnud, sh on rajatud merekividest randumise kaid. Juurdepääs lautri kohtadele ja lautri kohad peaksid olema kindlasti vajalikud lisada detailplaneeringusse, seda nii juurdepääsuks merele jalgsi kui sõidukitega servituudi rajamise läbi. 3. Seoses lautrikohtade juurdepääsu võimaldamise kohustusega on vajalik tagada ka üle Lautri kinnistu mereni viiv tee sõidukiga ja ilma – teeservituudi seadmine avalikkuse kasuks läbi väljakujunenud ja olemasoleva ajaloolise tee. Lisaks tasub märkimist, et kunagine Nina talusse viiv tee läks ka mööda mereäärt üle Lautri kinnistu. 4. Seoses juurdepääsu õigusega Peebu kinnistule on vajalik planeeringus ette näha ka teeservituudi seadmine Peebu kinnistu kasuks, seda nii jalgsi kui sõidukiga. Peebu kinnistu omanik teeb ettepaneku Varbla Vallavalitsusele määrata Lautri kinnistul asuv eratee Ehitusseadustiku § 91 alusel avalikuks kasutamiseks otsustuskorras, et Peebu kinnistule oleks tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringu kohaselt on hetkel näha et mingil põhjusel on märgitud juurdepääsu teeks Peebu kinnistule uus võimalik teeservituut, mis ei teeni kuidagi Peebu kinnistu omaniku huve ega ole kooskõlas väljakujunenud ajaloolise kasutusega merepoolse tee kasutamisega. Samuti on Peebu kinnistule olnud elupäevad juurdepääs mereäärset teed pidi ja ka autovärav on mere poolses kinnistu tipus. Juhul kui juurdepääsuõigusega teega koormatavatel kinnisasjadel on juba sobiv eratee, on kinnisasja omanik valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kelle ühendustee oma kinnistuga puudub. Eelnimetatud asjaolu on ka praktikas sageli esindatud põhjusel, et maareformi käigus maade eraomandisse andmise hetkeks olid juurdepääsuteed juba välja kujunenud ning nende jätkuvat kasutamist tuleb reeglina aktsepteerida. Eelnimetatud põhimõte kehtib ka juhul, kui juurdepääs katkeb kinnistu ühe osa võõrandamisel, st et juurdepääsutee avalikult kasutatava teeni on faktiliselt olemas ja selle asukoha üle vaidlemist ei saa mõistlikult eeldada. Eelnimetatud juhul rajaneb juurdepääsuõigus väljakujunenud taval TsÜS § 2 järgi, mille kohaselt tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendumisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Lautri kinnistu erateed on Peebu kinnistuomanikud kasutanud praktikas kogu oma teadliku eluaja, seega on väljakujunenud tava ja praktika kestnud kinnistule aastaid. Peebu kinnistu õigust kinnitab ka seadusandja AÕS § 156 lg 1 mõte ja VÕS § 6, 7 ja § 22 nõuded. Õigusvaidluse tekkel on Peebu kinnistu omanik kahtlematult valmis oma õigusi ka kohtus kaitsma, kuid ilmne on see, et teekasutus ei ole ka täna Peebu kinnistu omanike harjumuspärast elustiili arvestades väga intensiivne (kasutatakse teed 2  siiski peamiselt suviti). Peebu kinnistu omanik ei pea aga otstarbekaks uue tee rajamist kohast, mida hetkeseisuga nähakse planeeringus ette, sest kinnistule juurdepääs tagaaiast sunnib hävitama sinna istutatud kuuseheki, Leedu Kirsi marjapuu, mis on istutatud Eesti Euroopa liidu liikmesriigiks saamise kuupäeval ja on omanikele emotsionaalselt oluline perekonnasündmuse sümbol ning aianurgas kasvab ajalooliselt vana kadakas, mille vanuseks võib arvestada orienteeruvalt üle 300 aasta. Lisaks kõigele asub maja taga ka lõkkeplats ja lastele mõeldud kiik. Peebu kinnistu omanik ei näe reaalsuses võimalust maja taha autoparkla rajamist, selleks on ajalooliselt olnud alati maja esine merepoolne külg, kuna sinna tungib kevaditi ka merepiir ja seega ei saa seda osa maad muuks otstarbeks kasutada. Eelnevale lisaks on oluline ka märkida, et Lautri kinnistul asub vähemalt 2 metsõunapuud, millest 1 asub plaanil näidatud potentsiaalse rajatava sõidutee asukohas ja Peebu kinnistu tagumises aianurgas on samuti õunapuu ja kuusehekk. Kõigele lisaks ei ole tagumises osas võimalik ka 3 sõiduki (valla ehituseeskirja nõue) parkimine. Peebu kinnistu hoonete juurde ei oleks võimalik uue plaani kohaselt sõidukiga tagada juurdepääsu. 5. Kinnistute omanikud peavad vajalikuks ka märkida, et Lautri kinnistu eripära arvestades – kõige merepoolsem kinnistu – on olnud sisuliselt iga aastaselt olukord, kus merepiir on tõusnud kuni Eero kinnistuni (Jaanuari torm 2005 aastal – lisatud fotod) ja lõhkunud ka Ranna kinnistu hoone sisemuse – üleujutus. Samuti hävis 2005 a tormis Peebu kinnistu vana majaosa ja vesi oli tagahoovis. Sisuliselt tähendab see Lautri kinnistu asukohta arvestades, et vesi ujutas kogu kinnistu üle. Kinnistute omanikud ei pea põhjendatuks rajada sellest tulenevalt piirkonda veepiirile nii lähedale elumajasid, sest praktikast teadaolevalt järgneb sellele ilmastiku kahjustus ja võimalik evakueerimise risk, mille eest vastutab Päästeamet ja Varbla Vallavalitsus. Kohalik omavalitsus ei peaks lubama rajada uusi elamuid piirkonda, mis asuvad üleujutuse alal ehk nn riskialadel ja on vastuvõtlikud ilmastiku oludele. Taoline planeering ei ole säästev, jätkusuutlik ja võib tekitada tulevikus kahjunõude ka riigi vastu. Ka 2005 a järgselt kannatasid kõik kolm kinnistuomanikku veekahjusid. Kuna Peebu ja Eero kinnistute omanikud ei omanud sissekirjutust Varbla valda, siis ei saanud nad esitada ka avaldust tormikahjude kompenseerimiseks, kuid see ei muuda fakti et tormikahjustused tekkisid ja pole välistatud nende teke ka tulevikus. Olukorras, kus kohalik omavalitsus aga võtab endale teadvalt riski anda ehitusluba sisuliselt merre ehitamiseks, on vastutustundetu ja teadlik riski võtmine kanda tulevikus ka omanikule tekkinud kahjud. 6. Maa-ala sihtotstarbe muutmine ehituskeeluvööndis ei ole kooskõlas Varbla Valla üldplaneeringuga ja ehituskeeluvööndiga. Kuna tegemist ei ole tiheasustusega alaga, siis puudub ka legaalselt õigustus antud ala sihtotstarvet muuta. Omanik, kes on kinnistu taolises piirkonnas ostnud pidi olema teadlik, et antud piirkonnas kehtib ehituskeeluvöönd ja seal ehitamine ei ole lubatud looduskeskkonna eripära ning tingimusi arvestades. Kinnistute omanikele jääb arusaamatuks püüd lõhkuda olemasolevat looduskeskkonda rajades kinnistule mistahes hooneid. Kinnistu kasutamine sellisel eesmärgil pidi olema omanikule ettenähtav ja teada, mistõttu ei saanud tal tekkida ka õiguspärast ootust, et kunagi tulevikus võiks ta sinna ehitada maja vms hoone. Kinnistute omanikud peavad oluliseks ka märkida, et võimalikud ehitatavad uued hooned ei tohi kahjustada Eero kinnistu vaadet merele. Lisaks eelnevale on ka oluline teeservituutide piirangutega arvestamine ja kuna Lautri kinnistut läbib sisuliselt kaks olemasolevat teed, siis seavad ka 3  tee servituudist tulenevad piirangud omakorda takistusi planeeringule hoonete võimalikuks mahutamiseks kinnistule. Omanikud juhivad vallavalitsuse tähelepanu, et mitmete eriliigiliste piirangute tõttu ei ole reaalne rajada kinnistule hooneid. 7. Naaberkinnistute omanikud peavad vajalikuks ka rõhutada, et Lautri kinnistu omanik ei ole alates kinnistu soetamisest kordagi ööbinud ega suvitanud Lautri kinnistul. Paaril korral, mil omanik on kinnistul käinud, on ta ähvardaval toonil lubanud sulgeda juurdepääsuteed ja esitanud nõudmisi tee sulgemiseks. Samuti paigaldas ta kinnistule omavoliliselt haagiseelamu ja on rajanud kadakate vahel omavolilise välikäimla. Eelmisel aastal viidi keskkonda mittesulanduv haagiselamu kinnistult minema. Väidetavalt oli selles osas menetluse alustajaks Keskkonnaamet. Fakt on see, et omanik on oma tegudega näidanud oma arusaamasid keskkonda sulandumisest ja sobivusest ning ei oma mingisugustki teavet sellest, milline on kinnistu tegelik olmeolukord aastaringselt. Arusaamasid säästlikust keskkonnakaitsest ning hoolivusest säästa keskkonda Lautri kinnistu omaniku käitumine paraku täna ei kinnita. Vaatamata omaniku teadmistele jms ei ole see käesolevas asjas määrava tähtsusega sihtotstarbe muutmise või elamu püstitamisel, mille puhul tuleks lähtuda ennekõike olemasolevast looduskeskkonnast ja selle tehioludest. Iga-aastased üleujutused tähendavad sisuliselt seda, et Lautri kinnistule rajatavad võimalikud hooned on igal aastal meres või merepiirile lubamatult lähedal. Taolises olukorras ei ole põhjendatud anda mistahes kaalutlustel õigust ehitusloaks merre, mida piirab ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon1. Hoonete merre ehitamisel ja mistahes muu ehitustegevuse lubamine antud kinnistule tähendab paratamatult ka kokkupuudet merega ja seetõttu ka Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooniga artikkel 3 tähenduses. Samuti on oluline järgida art 15 nõudeid. 8. Kinnistule võimalike hoonete ehitamisel tuleb arvestada ka ajalooliselt külakeskkonna miljöösse sobivusega. Soovime siinkohal ära märkida, et kinnistute omanikud ei ole nõus enam kui 1 korruselise kinnistuga. Uus ehitis peab sobima Mereäärse küla miljööga ja juba väljakujunenud kinnistute eripäradega sobituma. Kasutada tuleb loodussõbralikke ja loodust säästvaid ehitusmaterjale ning looduslikke ehitusmaterjale, mis arvestavad rannaäärse elukeskkonna eripäradega. Siinkohal peab ära märkima, et tulenevalt võimalikest üleujutustest ja et Lautri kinnistu on kõige mereäärsem kinnistu, siis tuleb ehitamisel arvestada ka kinnistu vundamendi valikuga. Antud kinnistule ei saa ehitada tavapärast vundamenti, kuna üleujutuse korral jääb maja vee alla. Kõigele eelnevale vaatamata oleme ka seisukohal, et kinnistule mistahes hoonete rajamine ei ole ka praktikas otstarbekas ega kohane ning on seadusega piiratud. Hoonestamata maaüksustel ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine ei ole lubatud, v.a. seaduses sätestatud juhtudel ning ehituskeeluvööndi vähendamist lubava detailplaneeringu alusel kohtades, kus maapind on kõrgem kui 1,5 m tavalisest veepiirist. Lautri kinnistu osas on arvestatud täna meile teadaolevalt veesamba kõrguseks 1 m, mis on vähem kui seaduses lubatud. Juhtumil kui veesammast arvestada 1,5 m kõrguselt, siis on ilmne et kogu kinnistu on puhtalt ehituskeeluvööndis. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983 4  9. Kinnistute omanikud juhivad ka tähelepanu et Lautri kinnistul on pärandkultuurimaastik (Varbla Vallavalitsuse ehitusmäärus punkt 34.16), st seal asuvad vanade külateede ja rannaala piiranud kiviaia jäätmed – varasemas perioodis oli Lautri kinnistut läbiv kiviaed – selle aluspõhi on tänaseni looduses nähtav. Ajalooliselt läks ka vanasti Peebu kinnistu ja Eero kinnistu vahelt mereni põllutee, mida kasutas Ranniku kinnistu omanik paadi merre viimiseks. Teesiht on tegelikkuses tänaseni looduses selgelt eristatav (Peebu kinnistu põhja poolne pikk sirge külg oli tee). Õiguslikud põhjendused 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 § 3 lg 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Samuti toob ära sama seaduse § 6 lg 1 p 34, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. § 33 lg 1 p 4 kohaselt keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiavad kinnistute omanikud, et Keskkonnamõjude hindamise analüüs on vajalik. Samuti on oluline ära märkida ka Lautri kinnistul võimalik ehitustööde tegemise periood ajaliselt, looduskeskkonda segavaid mürrohkeid töid ei tohiks planeerima lindude pesitsemise ajale. 2. Lautri kinnistu asub mere ääres ja on piiratud rannajoonega, mida tuleb paratamatult arvestada ka ehitamisel ja täielikus ehituskeelu tsoonis ehitusõiguse andmisel. Looduskaitseseaduses § 38 lg 1 p 2-es on selgelt ära määratletud, et ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on mererannal 100 meetrit. Lautri kinnistu teeäärsest kõige kaugemast tipust kuni lähima merepiirini on kõigest 113,25 meetrit, millega võib arvestada suvises keskkonnas (vt Lautri kinnistu pilt 1). Kevadises keskkonnas, pärast lume sulamist ja veepinna tõusmist on see vahemaa kõigest 63,91 meetrit (vt Lautri kinnistu pilt 2). Kohati võib tõusta vesi isegi kõrgemale ning merepiiri ja Lautri kinnistu maanteeäärsest punktist on vahemaa 44,20m (vt Lautri kinnistu pilt 4). Samuti on Looduskaitseseaduses § 38 lg 3 selgesõnaliselt öeldud, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Siinkohal peab ära mainima jällegi üleujutuse ohu. Looduskaitseseaduse § 35 lg 3 1 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon ning lg 4 ütleb, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üle ujutatavast alast ja 5  käesoleva seaduse § 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Varbla vallavolikogu 28.04.2005 koostatud määruses nr 8 on punktis 34.1. ära toodud, et hoonestamata maaksustel ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine ei ole lubatud, v.a. seaduses sätestatud juhtude ning ehituskeeluvööndi vähendamist lubava detailplaneeringu alusel kohtades, kus maapind on kõrgem kui 1,5 m tavalisest veepiirist. Käesoleval juhtumil ei ole Lautri kinnistu tõus suurem kui 1,5 m. 3. Hetkel olemasolevate Peebu kinnistu ja Eero kinnistul asuvate hoonete vahemaaks on 39,78 m (vt Lautri kinnistu pilt nr 3). Seega on ilmne, et planeeringu kohaselt ei ole eos üldse võimalik anda õigust planeerida kahe kinnistu vahele veel täiendavalt hooneid - seda muuhulgas tuleohutuse seisukohast lähtudes ja Varbla Vallavalitsuse enda Ehitusmääruse punkt 34.4 kohaselt – Kõrvuti asetsevatel maaüksustel asuvate hoonegruppide minimaalne soovituslik vahekaugus uute hoonete ehitamise puhul on 80 m - Eero kinnistu ja Peebu kinnistute hoonete vahe ei anna mistahes punktist mõõtes tulemuseks 80 m, vaid jääb ca 40 m peale, ehk poole vähem kui soovituslik norm seda ette näeb. 4. Võimaliku puurkaevu kooskõlastuse peab andma Keskkonnaamet Ehitusseadustiku § 126 alusel. 5. Planeeringuga tuleks ette näha ka tuleohutuse nõuetele vastavus ja tuletõrje veevõtu koha määramine Tuleohutuse seaduse § 23 lg 2 nõudest tulenevalt. 6. Hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Antud kinnistu eripära arvestades ei ole omanike hinnangul võimalik sellist eesmärkki saavutada ja taoline projekteerimine läheb vastuollu EVS Standardiga 812-27:2008 nimetatud nõuetega https://www.evs.ee/tooted/evs-812-7-2008 7. Naaberkinnistuomanike nõusolek Lautri kinnistule mistahes hoonete rajamiseks on nõutav ja kooskõlastamine seadusest tulenevalt vajalik. Omanikud ei näe esitatud planeeringu puhul võimalusi omapoolse kooskõlastuse-nõusolekute andmiseks ja välistavad sellise nõusoleku andmise praeguses etapis täielikult, kuna looduskeskkonna säilitamine ei kaalu üle eraomaniku huve selle hävitamisel. Lautri kinnistu omaniku erahuvid ostes teadlikult maatulundusmaa täieliku ehituskeelu vööndisse pidid olema omanikule ette teada. Maa sihtotstarbe muutmine ei ole seega kuidagi omaniku õiguskindlust rikkuv, küll aga rikub maa sihtotstarbe muutmine naaberkinnistute omanike õigusi.. 8. Omanikud on ka seisukohal, et detailplaneering ei ole edaspidiselt kooskõlas Varbla Valla üldplaneeringuga ja selle vastuolu korral tuleks muuta ka valla üldplaneeringut. Kuna Varbla Vallavalitsus on detailplaneeringu eest vastutavaks organiks, siis ei ole omanikel muud võimalust kui edastada omapoolne seisukoht kirjalikult ja omanikud paluvad nende seisukohtadega arvestada planeeringu võimalikul alustamisel või läbiviimisel. Kokkuvõtvalt on naaberkinnistute omanikud seisukohal, et Varbla Vallavalitsus ei peaks andma välja luba detailplaneeringu lähteülesannete koostamiseks ja võiks juba eos anda Lautri kinnistu omanikule teada, et mistahes kinnistu sihtotstarbe muutmine läbi 6 detailplaneeringu ei ole võimalik ja ehituskeeluvööndisse ehitamine ei ole võimalik. Vastupidisel juhul kaotaks mõtte mistahes põhjendus ehituskeeluvööndi kehtestamiseks. Lisaküsimuste ja täiendavate seisukohtade vajadusel palun võtta kindlasti kirjalikult ühendust: [email protected] või tel 56 800 890 Lisatud: Maa-ameti joonised mõõdistustega vahemaadest kaardilt Fotod üleujutusest Peebu, Ranna, Eero ja Lautri kinnistutelt Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu ja nõudel edastan volikirja esindusõiguse olemasolu kohta Lugupidamisega Reimo Mets Lepinguline esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ 7 4/27/2017 X­GIS(1) ­ Maainfo Otsi aadressi Aluskaart Infopäring 39.78 m 57.96 m 10 m 1:923 Maa­amet https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1366&HEIGHT=638&zlevel=11,481596.79351564,6479125.0527733&… 1/1 4/27/2017 X­GIS(1) ­ Maainfo Otsi aadressi Aluskaart Infopäring 63.91 m 10 m 1:923 Maa­amet https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1366&HEIGHT=638&zlevel=11,481641.47125001,6479172.4160545&… 1/1