Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.03.2020, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19274000276 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 12.12.2019 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 192740000267, kus on esitatud XXX kahtlustus selles, et tema 12.12.2019 kella 18.45 paiku kahjustas Saare maakonnas Kuressaares XXX XX asuvas korteris oma käitumisega abikaasa tervist. Nimelt XXX olles lahkumas korterist, mille takistamiseks tema abikaasa XXX seisis mehe ja ukse vahele, haaras kannatanust mõlema käega käsivarrest kinni ning soovis viimast eemale tõugata. Selle käigus sattus kannatanu 3-4 korda vastu korteriust ja selle linki. Samuti eesmärgiga lõpetada enda takistamine, haaras XXX kannatanust kinni ning tõukas ta diivanile pikali, hoides samal ajal kätt tema kuklal ning jalga puusal. Sellise oma tegevusega tekitas XXX kannatanule tervisekahjustused: parema randme piirkonnas 3cm läbimõõduga tagasihoidlikult punetava ala, paremal õlavarrel kaks ja vasakul õlavarrel neli muljumisele viitavat verevalumit, vasakul küljel tuharale ulatuva sinakaspunase verevalanduse mõõtudega ca 5-15cm ning paremal pool alakõhul sinaka verevalumi läbimõõduga 4cm. Seega XXX pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. XXX süüks pandava KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kannatanu on kinnitanud, et tegemist oli esmakordse juhtumiga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tõenäoliselt leidis kehaline väärkohtlemine aset seoses tekkinud arusaamatusega, kus kannatanu ei soovinud abikaasa lahkumist, seistes selle takistamiseks ukse ja XXX vahele. Pärast ukse avamist jätkas kannatanu mehe takistamist koridoris, mille järel XXX tõukas naise tuppa diivanile. Lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et tegemist oli lükkamisega, mille tagajärjel kannatanu ei tundud valu, kuid hiljem tekkisid verevalumid. XXX on tunnistanud, et tema poolne lükkamine võis tekitada abikaasale valu ning päris õigeks tegevuseks seda ei pea. Samuti on ta tunnistanud, et kasutas jõudu, kuid miks seda tegi, tal endalgi sellele vastust ei ole. Tema soov oli kannatanu eelmale lükata, mistõttu ta ei oska selgitada, miks oli vaja tal veel naist diivanile suruda. XXX on avaldanud, et kindlasti ei olnud tema eesmärgiks oma tegevusega teha haiget, vaid ta tahtis lihtsalt lahkuda. Seega saab XXX ülekuulamisel antud ütlustest järeldada, et kahtlustatav on praeguse menetluse käigus teinud endale järeldused. Kuigi kannatanu on kohtueelses menetluses avaldanud, et tal varalisi nõudmisi ei ole ning tsiviilhagi puudub, soovib XXX tasuda kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. Karistusregistri andmetel ei ole Janis Aksiim varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seega eeltoodud arvestades ning lähtuvalt üldpreventiivsest vajadusest ei ole isiku karistamine vajalik ja otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kuna tegemist on esmakordse juhtumiga, XXX ei ole pannud toime enne ega pärast talle süüks pandavat tegu ühtki süütegu, kinnitab see, et vägivaldne käitumine ei ole isiku eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Otsides iseseisvalt tuge erialaspetsialistidelt, kinnitab see kahtlustatava suutlikust käituda edaspidi õiguskuulekalt ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Seega lähtudes eeltoodust ning arvestades, et KarS § 121 lg 2 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, milles XXX süü kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19274000276 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1 tasuda riigituludesse 750 eurot; 2.2 tasuda kannatanule mittevaralise kahju hüvitist 500 eurot; 2.3 määrata tähtajaks 11.08.2020. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda kahtlustatavale XXX ning viivitamata saata kannatanule Katrin XXX, kel on vastavalt lõikele 3 õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Pärnu Pikk 16b. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Elle Keeman Olen kohustustega nõus: ______________________________________________