Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

, , , , Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 04.12.2024, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24263050349 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 28.06.2024 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on 01.07.2024 alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal on alust XXX kahtlustada KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 28.06.2024 kella 18 paiku Järvamaal XXX vallas XXX külas XXX asuvas korteris haaras kätega XXX’l tagant ümbert kinni, tiris ta kõrval tuppa ning lükkas voodile selili, samal ajal hoidis XXX’u parempoolset käelaba XXX pea all. XXX hakkas karjuma, misjärel XXX surus oma parema käe XXX suu piirkonda. XXX hammustas XXX kaelast, püüdes haardest vabaneda, misjärel XXX lõi rusikaga XXX suu piirkonda. Oma sellise tegevusega XXX põhjustas XXX füüsilist valu ning tervisekahjustused: huulte piirkonda verevalumi, lõua alla verevalumi, vasaku käe piirkonda verevalumi, vasaku jala sääre piirkonda verevalumi ning füüsilist valu. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja menetluse käigus kogutud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leidis, et eelkirjeldatud kuriteo toimepanemine XXX poolt kahtlustuses nimetatud asjaoludel on leidnud tõendamist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo olulisust ja raskusastet, on kohane, võimalik ja mõistlik XXX suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kahtlustatavale panna kohustusi. KrMS § 202 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul 1 (3) puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt kahtlustatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik, samuti on temale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud kannatanule kahju hüvitamine ning karistusmeetme kohaldamine. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning XXX õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX poolt toimepandud kuritegu ei ole oma olemuslikult raske. XXX on varasemalt Karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkorras karistatud varavastase süüteo toimepanemise eest, mis on teiseliigiline kuritegu võrreldes käesolevas kriminaalasjas kahtlustuses esitatud teoga. XXXX on nõus tasuma riigile 200 eurot, mis vähendab kriminaalasja avalikku menetlushuvi, mistõttu võib asuda seisukohale, et õiguskuuleka käitumise saavutamiseks piisab õiguskorra selgitamisest. Prokuratuuri üheks eesmärgiks riikliku süüdistajana on õigusrahu saavutamine ning süüdistuse esitamisel ei pea olema mõjutusvahendiks üksnes kohtulik karistamine. Kui õigusrikkumisega tekitatud ebaõiglus saab hüvitatud ning isiku kohtulik karistamine eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole tingimata vajalik, siis on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada kohustusi määrates. Prokuratuuri määratud kohustuste täitmata jätmisel uuendatakse kriminaalmenetlus ning menetlust jätkatakse üldises korras, s.t saadetakse kriminaalasi kohtusse. XXX etteheidetav kuritegu on II astme kuritegu, karistusena näeb KarS § 121 lg 1 ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega on menetluse lõpetamine võimalik, arvestades XXX isikut, süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning avaliku menetlushuvi puudumist. Riigi peaprokuröri juhise 15.03.2022 nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1 kohaselt pannakse süüdlasele kriminaalmenetluse lõpetamisel lisakohustus rahaline kohustus pool miinimumpalgast, so hetkel 410 eurot/ p 2.4.2 üldkasuliku töö tegemise kohustus 60 tundi, p 5.1 järgi juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel koostada põhistatud määrus. Kuna XXX on töövõimetu isik, kelle igakuine sissetulek on töövõimetuspension, so 400 eurot, ei ole resotsialiseerumise mõttes otstarbekas kohaldada juhises ettenähtud määra, vaid seda vähendada. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 24263050349 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXX maksma riigituludesse 200 eurot. Tähtajaks määrata 04.06.2025. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 5. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 2 (3)  6. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu XXX, kahtlustatav XXX. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ( allkirjastatud digitaalselt) Merike Lugna Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust juhindudes KrMS § 202 lg 6 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus. XXX 3 (3)