Valguskaabli baasvõrgu arendamise vajadus Valga vallas

Margus Lepik Teie 18.09.2019 nr 4-5.3/3417 Valga Vallavalitsus [email protected] Meie 15.10.2019 nr 1.15-5/2019/7616 Puiestee 8 68203, Valga Projekt: EST-SlDE-31 Valguskaabli baasvõrgu arendamise vajadus Valga vallas Austatud Margus Lepik Tänan Teid kirja eest seoses lairibavõrgu arendamisega Valga vallas. Kui Vabariigi Valitsus otsustas 2009. aastal alustada Euroopa Liidu struktuurifondide toel lairiba baasvõrgu ehitamist, seati eesmärgiks ehitada ca. 6600 km baasvõrku ning tagada sellega valguskaablil põhineva võrgu jõudmine 98% majade, asutuste ja ettevõteteni kuni 1,5 km kaugusele. Tegemist on arvestusliku eesmärgiga. Eesti asustustihedus on Euroopa Liidu üks kõige väiksemaid, ning sellest tulenevalt ei ole olnud võimalik jõuda baasvõrguga ka absoluutselt kõikide majapidamiste ja ettevõteteni. Kõikjal Eestis, mitte ainult Valga vallas, on elanikke ja ettevõtteid, kellel läheb baasvõrk sõna otseses mõttes „aia tagant läbi“, aga ka neid, kellest see jääb kaugemale kui 1,5 km. Tulenevalt Kagu-Eesti asustuse eripäradest on sealne baasvõrk juba praegu oluliselt tihedam kui teistes Eesti piirkondades. Baasvõrgu eesmärk on alati olnud olemasolevate sidesõlmede (sh kaabelvõrgud, mobiilsidemastid ning muud raadiolahendused) ühendamine valguskaablitega. Majanduslikult lühinägelik oleks olnud rajada baasvõrku, mille kasutuselevõtmine sõltub juurdepääsuvõrkude rajamisest määramata ajal kunagi tulevikus. Baasvõrgu operaatorite kohustuse tõttu tasuda omaosalus vähemalt 15% ulatuses on olnud vajalik selleks, et enne võrgu rajamist selgitatakse välja sideettevõtjate poolne olemasolev reaalne nõudlus sellise võrgu lõigu rajamiseks. Nii MTÜ Eesti Andmesidevõrk kui Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus on sellest lähtunud ning sellest tulenevalt on baasvõrgu ülalpidamine ja kasutamine Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul olnud jätkusuutlik ja võimaldanud soodsate hindade tõttu paljudel sideettevõtjatel rentida baasvõrgus trassilõike, mis ilma riigiabi andmata ei oleks olnud võimalik. Tänu projekti efektiivsele elluviimisele rajatakse aastaks 2020 ca. 7000 km baasvõrku. Käesolevaks ajaks on 2014-2020 perioodiks ettenähtud Euroopa Regionaalarengufondi toetus kogusummas 40,5 miljonit eurot juba valminud või ehituses olevate projektidega kaetud ning täiendavaid eelarvelisi vahendeid ette nähtud ei ole. Ka Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, kes on riigi peamine koostööpartner sidevaldkonna regulatsiooni ja investeeringute kavandamisel, ei ole viimaste aastate jooksul Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 esitanud ettepanekuid täiendavate rahaliste vahendite leidmiseks baasvõrgu ehitamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab Eestit kui tervikut ning järgib baasvõrgu arendamisel ühtesid ja samu põhimõtteid. Euroopa Liidu struktuurifondide tulemusreservi jagamisega seotud ajakava ja asjaolusid tutvustati MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS-i esindajatele nende kohtumisel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriga juba 2018. aasta septembris, mil oli teada, et tulemusreservi osas saab Vabariigi Valitsus otsuse teha alles peale Riigikogu valimisi 2019.a kevadel. Rahandusministri ettepaneku ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta kiitis Vabariigi Valitsus heaks oma 30. mai 2019. a istungil. Nimetatud otsusega täiendavaid vahendeid baasvõrgu ehitamiseks ette ei nähtud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jääb arusaamatuks miks, vaatamata sellele, et MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS-i esindajad olid teadlikud ettenähtud eelarve ammendumisest ning asjaolust, et täiendavat rahastust ei ole otsustatud, alustati kõigilt sooviavaldajatelt liitumistasude kogumist. Nii Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumini on jõudnud mitmeid Eesti Andmesidevõrgu AS-i poolt Internet Koju projektiga liitunud inimestele saadetud infokirju. Neist ühel juhul oleme tuvastanud olukorra, kus Eesti Andmesidevõrgu AS toob oma kirjas välja asjaolu, et „Eesti Andmesidevõrgul puudub Teie piirkonnas baasvõrk, millest tulenevalt ei saa me koostada Teie liitumisaadressile lõpplikku eelplaneeringut Internet Koju projekti jaoks“. Küll aga on Eesti Andmesidevõrgu AS jätnud tähelepanuta asjaolu, et antud konkreetse kirja saanud projektiga liitunu maja kõrvalt möödub Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse ehitatud baasvõrk. Täiendava baasvõrgu rajamine olemasoleva kõrvale oleks ilmselge avaliku raha väärkasutamine ja Euroopa Liidus kehtivate riigiabi reeglite rikkumine. Olles tutvunud ka Teie poolt saadetud projektiga EST-SIDE-31 ning võrrelnud seda juba valminud baasvõrguga, siis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jõudnud järeldusele, et antud projekt hõlmab suures osas piirkondi, kus juba olemasolev baasvõrk omab piisavat katvust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohalt on baasvõrk Eestis aastaks 2020 piisavas mahus valmis ning järgmise sammuna tuleb keskenduda juurdepääsuvõrkude rajamisele, mis võimaldaksid lähitulevikus majapidamistel ja ettevõtetel ülikiire lairibateenuse kasutamist. Tänu baasvõrgu rajamisele näeme, et tihedamalt asustatud piirkondades on olnud võimalik rajada juurdepääsuvõrke ka ilma avalikku toetusraha kaasamata. Baasvõrgust kaugemates ning enamasti hõredamalt asustatud piirkondades juurdepääsuvõrkude rajamine aga majanduslikult ära ei tasu. Kuigi sideettevõtjate ärimudelid ja tasuvusperioodid võivad olla erinevad, siis on siin ühel või teisel viisil sarnaselt baasvõrguga vaja ka avaliku toetusraha kaasamist. Vabariigi Valitsus on astunud juba esimesi samme juurdepääsuvõrgu ehitamise toetamiseks turutõrkepiirkondades, kus sideettevõtjad ise majanduslikel põhjustel investeerimist tasuvaks ei pea. Eelmisel aastal läbi viidud avaliku konkursi tulemusel sai Elektrilevi OÜ 20 miljoni suuruse toetuse, et luua aastatel 2019-2023 üle Eesti kokku 40 016 aadressile liitumise võimalus valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga. Sellele vaatamata on selge, et juurdepääsuvõrgud vajavad täiendavat avalikust eelarvest toetamist ka järgnevatel aastatel. Selle jaoks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanile koostamas analüüsi juurdepääsuvõrkude täiendavast rahastamisvajadusest, võimalustest riigieelarve ja Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamiseks ning võimalikest variantidest uute toetusmeetmete elluviimiseks. 2 (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänab Valga vallavalitsust selle eest, et pühendate aega mõtlemaks kaasa tänapäeval ühe kõige olulisema regionaalarengut puudutava teema osas ja loodame Teie toetavale suhtumisele ka järgnevatel aastatel uue Eesti infoühiskonna arengukava koostamisel ja selle elluviimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Kingo väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 3 (4) Raigo Iling 6397681 [email protected] 4 (4)