Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 23.09.2019 nr 1-4/19/5100 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: Määruse eelnõu ja seletuskiri Sama: Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Veeühing, MTÜ Veskivaramu, MTÜ Eesti Sadamate Liit, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Väikesadamate Liit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Geoloogia Selts, Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Mäeselts, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Geoloogiateenistus, Põllumajandusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maanteeamet Hendrik Hundt, 626 0708 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 12.09.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ................ 2019. a nr Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning taotluse esitamine (1) Keskkonnaloa taotleja esitab Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotluse järgmiste andmetega: 1) kavandatava tegevuse terviklik kirjeldus ühe või üheaegselt mitme tegevuse kohta, mis on asjakohased kaasneda võiva keskkonnahäiringu välja selgitamiseks; 2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud andmed, arvestades käesolevas määruses sätestatut; 3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjakohased lisad, lähtudes loa alusel kavandatavast tegevusest. (2) Arvestades taotletava tegevuse ja tegevuskoha iseärasuste ning avalikustamise asjaoludega võib loa andja nõuda keskkonnaloa taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente. (3) Kui taotletakse keskkonnaluba, millele loa andja peab andma eelhinnangu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud juhul, esitatakse taotluses ka sama seaduse § 61 lõikes 1 nõutud teave. (4) Kui keskkonnaloa alusel kavandatav tegevus on seotud kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud toimingutega, esitatakse loa taotluses ka sama seaduse § 97 lõike 1 punktis 1 nõutud kiirgusohutushinnang. (5) Loa taotleja märgib, millist taotluses esitatavat teavet tuleb lugeda ärisaladuseks ja põhjendab seda. § 2. Keskkonnaloa andmekoosseis ja loa andmine (1) Keskkonnaluba koosneb käesoleva määruse lisades 1–5 nimetatud andmetest ja lisadest. (2) Omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele ühe keskkonnaloa andmisel märgitakse loa üldosa andmekoosseisu tegevuse asukohana ettevõtte juriidiline aadress või käitaja peamine tegevuskoht millele luba taotletakse. (3) Arvestades loaga lubatava tegevuse ja tegevuskoha iseärasustega, määrab loa andja loa lõpliku andmekoosseisu. (4) Keskkonnaluba ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2. peatükk Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 3. Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotlus Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotlus koosneb jäätmeseaduse §-s 78 ja käesolevas peatükis sätestatud asjakohastest andmetest ja lisadest. § 4. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Jäätmekäitluskoha kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) jäätmekäitluskoha üldiseloomustus ja kasutusel oleva jäätmekäitluskoha puhul nimetus ja kood; 2) jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus ja täpsed asukoha andmed aadressi, katastritunnuse ja L-EST97 koordinaatidega; 3) jäätmekäitluskoha tegevusliik, aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa (t/a); 4) jäätmekäitluskoha põhitegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile. § 5. Jäätmete liikumise ja ladustamise andmed (1) Jäätmeliikide ja –koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) käideldavad jäätmeliigid jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud nimistu kohaselt; 2) jäätmete liikumise sissetuleku ja väljamineku, sealhulgas käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise, üle andmise ja vastu võtmise andmed kalendriaastas (t/a); 3) jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 4) jäätmete ladustamise andmed jäätmeliikide lõikes, ladustamise koha tehniline kirjeldus, ning ladustatavate jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg; 5) jäätmete ladustamise asendiplaan. (2) Jäätmete ladustamine peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuetele. § 6. Jäätmete käitlustegevuse põhised andmed Lisaks käesolevas peatükis sätestatule esitatakse sõltuvalt jäätmete käitlustegevusest järgmised andmed ja lisad: 1) ohtlike jäätmete käitlemiseks, prügila või kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks jäätmeseaduse § 78 lõike 4 alusel kehtestatud määruses isiku asjakohase koolituse ja pädevuse sobivust tõendavad andmed; 2) prügila käitamiseks jäätmeseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud andmed; 3) kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks jäätmeseaduse § 941 nimetatud andmed arvestades samas paragrahvis sätestatud erisustega; 4) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeseaduse § 942 lõikes 1 viidatud andmed; 5) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmeseaduse §-s 981 sätestatud kaevandamisjäätmekava; 6) jäätmete põletamiseks või koospõletamiseks tööstusheite seaduse 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamise ja käitamise nõuetele vastavust tõendavad andmed ja tööstusheite seaduse § 881 lõikes 1 nimetatud andmed. § 7. Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis (1) Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (2) Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse tingimused märgitakse keskkonnaloale iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi. 3. peatükk Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 8. Vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus Vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus koosneb veeseaduse § 190 lõikes 1 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest. § 9. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Sõltuvalt vee erikasutuse liigist esitatakse veekasutuse ja veeheite kohta järgmised üldandmed ja lisad: 1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nõutud lisad, arvestades veeseaduse § 186 lõikes 2 ja § 190 lõikes 4 sätestatud erisustega maaomaniku kirjaliku nõusoleku esitamise kohustusest; 2) vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekti dokumentatsioon; 3) kasutatava vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeem; 4) kanalisatsioonirajatiste asukoha skeem; 5) tegevus- ja ajakava ohtlike ainete suublasse juhtimise lõpetamise kohta või sisalduse vastavusse viimise kohta heite piirväärtustega. § 10. Vee võtmise keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Pinnavee võtmiseks, sealhulgas jää võtmiseks, enam kui 30 m3 ööpäevas või põhjavee võtmiseks rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas või mineraalvee võtmiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) veevõtt veehaarete ja põhjaveekihtide kaupa aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis (m3); 2) pinnaveekogust vee võtmisel veehaarde nimetus, veevõtukoha L-EST97 koordinaadid ja veekogu nimetus; 3) põhjaveekihist vee võtmisel veehaarde nimetus, puurkaevu L-EST97 koordinaadid, põhjaveekihi ja põhjaveekogumi määratlus ning puurkaevu katastrinumber, sanitaarkaitseala ja toiteala kirjeldus; 4) veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus ning veehaaret mõjutavate potentsiaalselt ohtlike heiteallikate asukoha kirjeldus; 5) võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid; 6) võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused, mis ei ole vanemad kui kolm aastat, ning vee töötlemistehnoloogia kirjeldus; 7) ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaardi väljavõte veehaarde asukohast, millele on märgitud taotlusega seotud veehaarde sanitaarkaitseala ning joogiveehaarde toiteala ulatus ja teada olevad veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikud heiteallikad. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel on loa andjal õigus nõuda vee kasutajalt reovee, heitvee, jahutusvee või sademevee ärajuhtimise korral järgmisi andmeid ja lisasid: 1) ära juhitava vee käitlemise kirjeldus ja kogus aastas (m3); 2) reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel vastuvõtja isiku andmed ja koopia reovee ärajuhtimise lepingust; 3) muud andmed, mis on vajalikud vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. (3) Põhjaveehaardest vee võtmisel üle 500 m3 ööpäevas või kui veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist tuleb esitada põhjaveevaru uuringu aruanne, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet otsustab põhjaveevaru mitte hinnata veeseaduse § 204 lõike 3 alusel. § 11. Heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimise keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) reo-, sademe-, vesiviljelus-, kaevandus- ja karjäärivee (edaspidi suublasse juhitava vee) puhastamise kirjeldus, sealhulgas puhastuse liik, skeem, seadme tüüp, puhastusprotsessi projektikohane ja tegelik puhastusaste protsentides ja puhastusvõimsus (mg/l), projektikohane ja tegelik hüdrauliline jõudlus, projektikohane ja tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides ning reovee järelpuhastuse kirjeldus; 2) suublasse juhitav prognoositav vee kogus aastas, kvartalis ja ööpäevas (m3); 3) loa andja nõudmisel teave suublasse juhitava vee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul; 4) reovees sisalduvad saasteainete kogused ja sisaldused, mis juhitakse eelpuhastisse; 5) ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk (tuh m3/kvartalis), saasteainete kontsentratsioon (mg/l või µg/l), kogus (t/kv) ja analüüsitulemused vee-ettevõtja ja tööstus- või tootmisettevõtja vahel sõlmitud reovee ärajuhtimist reguleeriva lepingu alusel; 6) suubla ja mõjutatud pinnaveekogumi nimetus, asukoha kirjeldus ning veemajanduskava kohane suubla seisundi hinnang selle olemasolu korral; 7) vee juhtimisel pinnasesse selle iseloomustus, asukoha L-EST97 koordinaadid, sealhulgas immutusala pindala (ha) ja põhjavee kaitstus vastavalt veeseaduse § 68 lõikele 3; 8) puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus ja reostuskoormus inimekvivalentides; 9) prognoositav suublasse juhitava vee kogus aastas, kvartalis, ööpäevas (m3); 10) suublasse juhitava vee saasteainete kogused või prognoositavad kogused aastas, kvartalis ja ööpäevas (t); 11) saasteainete sisaldus või prognoositav sisaldus suublasse juhitavas vees (mg/l või µg/l); 12) reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis, meetod ja mõõtmistulemused; 13) mõjutatava suubla kavandatud või olemasolevad seirepunktide L-EST97 koordinaadid, sealhulgas puhasti sissevoolust ja väljavoolust; 14) reoveesette prognoositav kogus, omadused ning käitluse kirjeldus, ladustamise koht, töötlemise tehnoloogia kirjeldus ning töödeldud või töötlemata sette omadused, sealhulgas töödeldud sette korral kuivaine sisaldus ning kasutusviis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetele lisatakse veeproovivõtja nimi ja atesteerimistunnistuse number ning akrediteeritud katselabori väljastatud akt. § 12. Veekogu süvendamise, puhastamise, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise, veekogu rajamise, muutmise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Veekogu süvendamiseks või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamiseks või tahkete ainete paigutamiseks või kaadamiseks – mahuga alates 100 kuupmeetrist, esitatakse järgmised andmed: 1) süvendatava või põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, piirkonna L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega; 2) veekogu süvendamisel väljavõetava, veekogu põhja paigutatava või kaadamisele kuuluva pinnase või ainete maht (m3) ning nende omaduste ja saasteainete kirjeldus; 3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) merre tahkete ainete paigutamisel, sealhulgas kaadamisel, selle asukoha valiku põhjendus ning andmed veekogu füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste omaduste ja veerežiimi kohta; 5) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas. (2) Üle 1 hektarilise seisuveekogu või märgala rajamiseks, üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala likvideerimiseks, pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu ja pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve kaldajoone muutmiseks või üle 1 hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoone muutmiseks, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiva veekogu või kaldajoone muutmise korral, esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, vee erikasutuse L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega; 2) rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone ehitustehniline kirjeldus või projekt ning kavandatav ruumikuju graafilise lisana; 3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas. (3) Veekogu kemikaalidega puhastamiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) kemikaalidega puhastatava veekogu asukoha täpsed andmed: veekogu nimetus, kood, vee erikasutuse L-EST97 koordinaadid ning kavandatava tegevuse põhjendus; 2) kasutatava kemikaali nimetus, CAS number, kogus ja kemikaali ohutuskaart; 3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas. § 13. Veekogu paisutamise või hüdroenergia kasutamise keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral andmed normaal-, kõrgeima- ja madalaima paisutustaseme absoluutkõrguse kohta (m); 2) hüdroenergia kasutamise korral veekogu paisutamise ökoloogilis-majanduslik analüüs; 3) hüdroenergia kasutamise korral andmed veekogu ökoloogilise miinimumvooluhulga kohta; 4) uute rajatavate paisude korral normaal- ja kõrgeima paisutustaseme mõjuala kõrgusjoontega kaart; 5) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 6) andmed paisutustaseme mõõtmiseks kasutatavate meetodite ja vahendite kohta; 7) paisutuse mõjualasse jääva veekogu hooldusmeetmete kirjeldus; 8) meetmete kirjeldus, millega tagatakse paisust allpool olevas jõelõigus ja kalapääsul pidevalt ökoloogiline vooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogiline vooluhulgast väiksem; 9) paisu ehitustehniline kirjeldus või paisu projekt; 10) paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks hüdrotehnilise ehitise ekspertiisandmed loa andja nõudmisel; 11) andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega tagatakse kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu. (2) Kui paisu konstruktsioon ja tehniline lahendus ei võimalda reguleerida paisutustaset, siis esitatakse taotluses ainult normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed esitatakse loa andja nõudmisel. (4) Keskkonnaloa taotlemisel olemasolevate paisude kohta esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kaart loa andja nõudmisel. § 14. Põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise keskkonnaloa taotluse nõuded Põhjavee täiendamiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) mõjutatava põhjaveekihi nimetus ning kasutatav vee hulk aastas, kvartalis ja ööpäevas (m3); 2) põhjavee kvaliteeti iseloomustavad näitajad; 3) põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise, tagasijuhtimise või taseme alandamise jälgimiseks kavandatavate seirepunktide L-EST97 koordinaadid, seiratavad näitajad, veeproovide võtmise ja veetaseme mõõtmise sagedus ning seirepunktide plaan graafilise lisana; 4) põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus; 5) vee erikasutusega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus. § 15. Vesiviljeluse keskkonnaloa taotluse nõuded Vesiviljeluse arendamiseks toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) vesiviljeluskasvatuses kasutatav tehnoloogia ja tehnika; 2) teave kasvatatavate või kasvatada kavatsetavate liikide kohta; 3) kasutatavad söödakogused ja seda iseloomustavad näitajad - koguenergia ja ainevahetuseks vajaliku energia sisaldus ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus ja eritus kg/a toodangu kohta; 4) sööda kulu kalade juurdekasvu kohta; 5) kasutatavad kemikaalid, sealhulgas sumbavärvid ning ravimite nimetus, CAS number, kogus ja kemikaali ohutuskaart; 6) vesiviljelusega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus. § 16. Laeva regulaarse ohtlike ainetega seotud teenindamise, remontimise ja lastimise või lossimise keskkonnaloa taotluse nõuded Laeva regulaarseks ohtlike ainetega seotud teenindamiseks, remontimiseks või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimiseks või lossimiseks, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades, esitatakse järgmised andmed: 1) laevaga veetava kauba iseloomustus ja kogus ohtlike ainete või tuulega lenduvate puistekaupade lastimise või lossimise korral; 2) kauba lastimise või lossimise tehnoloogia kirjeldus ohtlike ainete või tuulega lenduvate puistekaupade lastimise või lossimise korral; 3) laeva teenindamise, remondi, lastimise või lossimisega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) laeva remondil ja teenindusel veekeskkonnale ohtlikud ained, mis võivad sattuda veekeskkonda. § 17. Vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis Vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 3.  4. peatükk Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 18. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotlus Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotlus koosneb atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 91 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest. § 19. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi taotluse nõuded Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi sisenev paikse heiteallika käitaja esitab keskkonnaloa taotluses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1451 lõikes 1 nimetatud andmed ja lisad. § 20. Lubatud heitkoguste projekt ja selle sisu (1) Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) esitatakse koos keskkonnaloa taotlusega ning see on loa taotluse ja loa lahutamatu osa. (2) LHK projekt koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatus; 2) käitise asukoha kirjeldus; 3) tegevusalade kirjeldus; 4) heiteallikas, saasteainete aastased heitkogused, saasteaine maksimaalsed hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed; 5) heiteallika prognoositava tööaja dünaamika; 6) sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused; 7) kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused ja heite piirväärtusele vastavuse hinnang; 8) lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) summaarsed heitkogused ja heite piirväärtusele vastavuse hinnang; 9) tehnoloogilised äkkheited, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arv, tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17), I lisas; 10) lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang; 11) müra võimaliku esinemise hinnang; 12) andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta; 13) saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine; 14) saasteainete heitkoguste, õhukvaliteedi ja müra seire; 15) järeldused ja ettepanekud. (3) LHK projektis esitatavad andmed on nimetatud käesoleva määruse §-des 21–35. § 21. LHK projekti sissejuhatus LHK projekti sissejuhatuses esitatakse: 1) põhjendus, miks LHK projekt on koostatud; 2) viited õigusaktidele ja juhendmaterjalidele, kasutatud kirjandusele, muu hulgas rahvusvahelised mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ning andmed tehnoloogiliste kaartide kohta; 3) lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed. § 22. Käitise asukoha kirjeldus (1) Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika asukoha kirjeldus. (2) Heiteallika asukoha kirjeldusele lisatakse järgmised materjalid: 1) käitise asendiplaan (edaspidi plaan) või koordinaatidega skeem, mis peab hõlmama tootmisterritooriumi piiri ja kõiki käitise heiteallikaid; 2) heiteallika asukohakaart (edaspidi kaart) sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas; 3) saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50kordse kõrgusega maapinnast. (3) Plaani koostamisel võetakse aluseks ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaart ja sellele kantakse põhjasuund, kõik käitise heiteallikad ning tootmisterritooriumi piir. Juhul, kui tootmisterritooriumi piir ei ühti katastriüksuse piiriga, esitatakse tootmisterritooriumi nurkade koordinaadid. (4) Kaardi koostamisel võetakse aluseks ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaart ning sellele kantakse käitise tootmisterritoorium ja kaardi samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste territooriumide piirid. (5) Ilmastikutingimuste iseloomustuses esitatakse heiteallikate koosmõju hajumise hindamisel sisendina kasutatud asukoha piirkonna tuulteroos graafiliselt või tabelina. § 23. Tegevusala kirjeldus Tegevusala kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) ülevaade tegevusest, mille jaoks luba taotletakse ja peamistest tootmisetappidest; 2) käitise tegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile; 3) iga tootmisüksuse või tehnoloogiaprotsessi kirjeldus ja kestus ning plokkskeemid koos ainevoogude ja muu asjakohase informatsiooniga; 4) prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa; 5) tootmisvõimsused tegevusalade ja tehnoloogiaprotsesside kaupa ning aastatoodangu planeeritud maht. § 24. Heiteallikas, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed (1) Heiteallika kohta esitatakse järgmised andmed: 1) heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil; 2) heiteallikaga seotud tegevuse SNAP kood – Keskkonnaagentuuri hallatava keskkonnaseisundi alase teabe kogumise klassifikaatori kohaselt; 3) heiteallika koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk); 4) heiteallikast väljuvate gaaside temperatuur (°C); 5) punktallika korral selle ava läbimõõt (m), väljumiskõrgus maapinnast (m), saasteainete väljumise joonkiirus (m/s); 6) saasteainete aastased heitkogused ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Saasteainete püüdeseadmete ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmete kohta esitatakse järgmised andmed: 1) püüdeseadme või heite vähendamise tehnoloogiaseadme nimetus, arv; 2) püütava või vähendatava saasteaine nimetus; 3) projekteeritud puhastusaste; 4) püüde- või tehnoloogiaseadme puhastusastme kontrolli sagedus. (3) Muude heite vähendamise meetmete kasutamisel esitatakse informatsioon heiteallikate kaupa. (4) Konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteemi, võib grupeerida koondallikaks. § 25. Heiteallika prognoositav tööaja dünaamika LHK projektis esitatakse heiteallika prognoositav tööaja dünaamika, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga. § 26. Üldnõuded saasteainete heitkoguste arvestamisel ja esitamisel (1) LHK projektis esitatakse andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta, sealhulgas saasteained ja saasteainete grupid, mis on loetletud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määruses. (2) Kui konkreetne LOÜ ei kuulu eraldi ainena käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse reguleerimisalasse, esitatakse selle heitkogused siiski LOÜde summaarsete (NMVOC) heitkoguste all. (3) Osakeste kajastamisel tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid, sealhulgas osakesed summaarselt ehk PM-sum, vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodikale ning erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi vastavalt protsessile. (4) Saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused esitatakse ühikutes g/s, täpsusega 0,001 g/s, raskmetallide puhul ühikutes mg/s, täpsusega 0,001 mg/s. (5) Saasteainete aastased heitkogused esitatakse tonnides, täpsusega vähemalt 0,001 t, raskmetallide, püsivate orgaaniliste saasteainete (POSid) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) puhul ühikutes kg, täpsusega 0,001 kg ning PCDD/PCDF puhul ühikutes mg, täpsusega 0,000001 mg. (6) Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse saasteainete nimetusi heitkoguste arvestamisel järgmises tähenduses: 1) raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U); 2) püsivad orgaanilised saasteained (POSid) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, p. 45–77) lisas 1 nimetatud ained ja polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFd); 3) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) on benso(a)püreen, benso(a)antratseen, benso(b)fluoranteen, benso(j)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen ning dibens(a,h)antratseen. § 27. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused (1) Sea-, veise- ja linnukasvatuse korral esitatakse järgmised andmed: 1) toodangu- või vanuserühm; 2) söötmispäevade arv toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 3) aastaloomade või –lindude arv toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 4) karjatamistegur; 5) pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia; 6) sõnniku ja sõnnikuhoidla tüüp; 7) lämmastiku mass väljaheites (kg) toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 8) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral esitatakse lisaks söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass (kg) heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa. (3) Veiste karjatamise kohta esitatakse lisaks andmed karjatamispäevade arvu kohta aastas ning karjatamisperioodi keskmise karjatamistundide arvu kohta ööpäevas. § 28. Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused (1) Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta esitatakse järgmised andmed: 1) katla tüüp, arv, soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth) ühe katla kohta ja kasutegur; 2) põletusseadme töötundide arv aastas; 3) kasutatavad kütused, kogus aastas (t, gaasilisel kütusel tuhat m3), alumine kütteväärtus (MJ/kg või gaasilise kütuse puhul MJ/Nm3), väävlisisaldus (%); 4) heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm3) juhul, kui kohaldub heite piirväärtus, ning vastav piirväärtus; 5) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme käitaja esitab andmed keskmise koormuse (%) kohta. (3) Suure põletusseadme või jäätme- või koospõletustehase käitaja esitab andmed püsivate orgaaniliste saasteainete (POSide), sealhulgas polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF), heksaklorobenseeni (HCB), polüklooritud bifenüülide (PCB), pentaklorobenseeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heitkoguste kohta. § 29. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde summaarsed heitkogused (1) Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde heitkoguste kohta esitatakse järgmised andmed: 1) tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala või muu tegevuse nimetus, kui tööstusheite seadus ei kohaldu; 2) kasutatava kemikaali nimetus, liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal), tüüp (veepõhine või lahustipõhine), kogus aastas (t); 3) kasutatava kemikaali ohulaused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VII lisa kohaselt (H-laused) ja LOÜde sisaldus (massi %); 4) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral esitatakse tegevusalade ja heiteallikate kaupa andmed kasutatavate lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite koguse, nende kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde maksimaalsete hetkeliste ja aastaste heitkoguste ning vastavate heite piirväärtuste kohta. Iga heite piirväärtuse kohta esitatakse ka vastav prognoositav LOÜde heide. (3) Kontrollimatu heide tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses esitatakse heiteallikate ja tegevusalade kaupa. § 30. Tehnoloogilised äkkheited (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral esitatakse järgmised tehnoloogilise äkkheite andmed: 1) äkkheite põhjus; 2) äkkheite kestus tundides (prognoositav aastaks); 3) seadme käivitamise ja seiskamise tundide arv; 4) välisõhku väljutatavate saasteainete keskmine prognoositav kogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm3); 5) välisõhku väljutatavate saasteainete prognoositavad aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad kajastama prognoositavaid tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal, märkides seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu. § 31. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnangus esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. § 32. Müra võimaliku esinemise hinnang (1) Müra võimaliku esinemise hinnangus esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamise. (2) Kui on kindlaks tehtud müra esinemine, mis võib põhjustada normtaseme ületamise, esitatakse välisõhus leviva müra kohta järgmised andmed ja lisad: 1) müraallika nimetus ja koordinaadid; 2) müratase väljaspool tootmisterritooriumi (dB), sealhulgas müra päevane (7.00-23.00) ekvivalenttase (dB) ja müra öine (23.00-7.00) ekvivalenttase (dB); 3) müra vähendamise kava, meetmed ja nende rakendamise tähtaeg või põhjendus, miks müra vähendamise kava ei koostata; 4) rakenduvate müra piir- või sihtväärtuste kirjeldus, mürataseme vastavus neile; 5) müraallikate kaart koos mürataseme leviku määramisega 5 dB sammuga. § 33. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine (1) Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) kasutatav meetod heitkoguste määramiseks (otsene mõõtmine, arvutusmeetod); 2) maksimaalne hetkeline heitkogus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lõike 5 kohaselt; 3) saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu; 4) ettepanekud heitkoguste ja õhukvaliteedi seire korraldamiseks. (2) Iga saasteaine heitkoguse määramiseks kasutatud arvutusliku meetodi kohta esitatakse ka vähemalt üks arvutuskäik koos näitega. (3) Õhukvaliteedi taseme määramine ja õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemused esitatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt. (4) Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju hajumise arvutustulemuse juures esitatakse andmed heiteallikate, väljutatavate saasteainete, summaarsete hetkeliste heitkoguste (g/s), maksimaalse arvutusliku õhukvaliteedi taseme väljaspool tootmisterritooriumi – Cm (µg/m3) ning Cm ja piir- või sihtväärtuse suhte kohta. (5) LHK projektile lisatakse käesoleva määruse § 22 lõigetes 2, 4 ja 5 kirjeldatud nõuete kohane maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaart iga saasteaine iga keskmistamisaja kohta, arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtusi. Hajumiskaardid vormistatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt. § 34. Saasteainete heitkoguste, lõhnaaine, õhukvaliteedi ja müra seire (1) Saasteainete heitkoguste, lõhnaaine või müra seire kohta esitatakse andmed seiratava näitaja, sealhulgas saasteaine, seiratava heiteallika ja seire sageduse kohta. (2) Õhukvaliteedi seire kohta esitatakse andmed kavandatava seirepunkti või seirejaama, seiratava saasteaine, seire sageduse ning andmete hõive, edastamise ja avalikustamise kohta. (3) Kavandatava seire andmetele lisatakse kavandatavate proovivõtu- ja mõõtepunktide loetelu, nende asukohad kaardil või plaanil või koordinaadid ning skeem, kui need paiknevad väljaspool kaarti või plaani. § 35. Järeldused ja ettepanekud Järeldustes ja ettepanekutes esitatakse: 1) välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavuse kohta väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures; 2) müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta; 3) lõhnaaine esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutasemetele vastavuse kohta; 4) andmed heiteallikate ja saasteainete kohta, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim; 5) ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhnaaine, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks; 6) ettepanekud loaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta; 7) ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral. § 36. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 4. 5. peatükk Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 37. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus koosneb maapõueseaduse §-s 50 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest. (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) maardla andmed - maardla nimetus, maardla osa nimetus, maardla või selle osa registrikaardi number, maardla põhimaavara; 2) mäeeraldise ja selle teenindusmaa andmed - mäeeraldise nimetus, mäeeraldise liik: uus mäeeraldis, olemasoleva muutmine, olemasoleva laiendus, lubade liitmine, kehtivusaja pikendamine, ümberregistreerimine või osaline ümberregistreerimine, mäeeraldise asukoht, mäeeraldise pindala, mäeeraldise teenindusmaa pindala, mäeeraldise ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu; 3) geoloogilise uuringu andmed, mille alusel keskkonnaluba taotletakse - geoloogilise uuringu loa omaja, loa registreerimise number, loa kehtivuse aeg, geoloogilise uuringu tegija, geoloogilise uuringu aruande nimetus, geoloogilise uuringu aruande geoloogiafondi number, viide maavaravaru arvele võtmise otsusele ja kuupäevale; 4) andmed maavara koguse kohta - mäeeraldise piiridesse jääva arvutatud maavara kogus, ühik, kasutusala maavaravarude kategooriate kaupa, kaevandatava varu kogus ja ühik, maavara koguse andmete esitamise kuupäev, mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused; 5) andmed katendi, sh mulla, kohta - katendi kogus ja ühik, mulla kogus ja ühik; 6) andmed maavara kasutamise kohta - maavara kavandatav kasutusvaldkond, kaevandamise keskmise aastamäära kogus ja ühik, kaevandamise maksimaalse aastamäära kogus ja ühik, taotletav loa kehtivusaeg. (2) Mäeeraldise ja selle teenindusmaa ruumikuju esitatakse üldlevinud GIS- või CAD- vormingus ala-tüüpi ruumiobjektina ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned üldlevinud GIS- või CAD-vormingus joon-tüüpi ruumiobjektina. Taotluse lisad esitatakse elektroonilises formaadis eraldi failidena. (3) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse allkirjastab taotleja ning seletuskirja ja graafilised lisad ka nende koostaja. (4) Taotluses märgitakse pindalad 0,01 hektari täpsusega ning katendi, sealhulgas mulla, kogus 1000 kuupmeetri täpsusega. (5) Taotluses märgitakse maavara kogus 1000 tonni või 1000 kuupmeetri täpsusega arvestades järgmist: 1) kui taotletakse luba mäeeraldise saamiseks, märgitakse taotluses mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus maavara arvele võtmise seisuga; 2) kui taotletakse loa muutmist ja sellega kaasneb maavara koguse muutmine ning maavara koguse muutmise aluseks on maavara jääkvaru arvutus või täiendava geoloogilise uuringu aruanne, märgitakse taotluses selles arvutuses või aruandes arvutatud maavara kogus; 3) kui taotletakse mäeeraldise laiendamist, märgitakse taotluses laiendatava mäeeraldise piiridesse jääv maavara kogus taotluse esitamise kuupäevale eelneva kvartali lõpu seisuga, millele on liidetud laienduse piirides arvutatud maavara kogus taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga, või kui laienduse piirides on maavara kogus arvele võetud taotluse esitamise aastal, siis maavara koguse arvele võtmise seisuga; 4) kui taotletakse loa ümberregistreerimist, esitatakse taotluses maapõueseaduse § 73 lõikes 4 nimetatud lisaandmed, arvestades sama paragrahvi lõigetes 5 ja 6 kehtestatud nõuetega. (6) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele lisatakse: 1) maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri; 2) kui luba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek; 3) eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks; 4) mäeeraldise ja selle teenindusmaa nurgapunktide koordinaatide tabel L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis; 5) maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud nõusoleku esitamisel kohaldatakse maapõueseaduse § 50 lõikes 8 sätestatut. § 38. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohta esitatavad täpsustatud nõuded (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas esitatakse lisaks maapõueseaduse § 50 lõikes 3 sätestatud ja selles viidatud andmetele: 1) mäeeraldise saamise põhjendus, sealhulgas nimetatakse maavara kavandatav kasutusala; 2) mäeeraldise ja selle teenindusmaa ning lähiümbruse kirjeldus, andmed katastriüksuste, maakasutuse ja piirangualade kohta; 3) andmed maardla kohta, sealhulgas maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus; 4) taotluse vormile märgitud maavara koguse arvutus ja arvutuse selgitus koos kaevandatava maavara koguse määranguga, märkides millise aasta ja millise kvartali lõpu seisuga on maavara kogus arvutatud; 5) allapoole põhjaveetaset jääv aktiivne ja kaevandatav maavaravaru, kui taotlus esitatakse, liiva või kruusa kaevandamiseks ning maavara kavandatakse kaevandada põhjaveetaset alandamata; 6) kaevandamisel eemaldatava katendi, sealhulgas mulla, koguse arvutus ning katendi ladustamise ja kasutamise kirjeldus; 7) ülevaade kaevandamisega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 8) mäeeraldise, selle teenindusmaa ja lähiümbruse keskkonnatingimuste kirjeldus; 9) kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas vee, pinnase ja õhu saastatuse, müra, vibratsiooni, ning selle ulatuse kirjeldus; 10) kaevandamise eeldatava mõju kirjeldus Natura 2000 võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile. (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloa osalise ümberregistreerimise korral märgib loa omaja taotluse seletuskirja ainult need andmed, mis seoses osalise ümberregistreerimisega võrreldes varasemalt esitatud andmetega muutuvad. (3) Taotluse seletuskirja lõppu märgitakse selle koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev. § 39. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse graafilise lisa kohta esitatavad täpsustatud nõuded (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse graafiline lisa koosneb taotletava mäeeraldise plaanist, geoloogilistest läbilõigetest ja korrastatud maa plaanist. (2) Mäeeraldise plaani mõõtkava ei tohi olla väiksem kui 1 : 2000. Suurte pindalade korral on kaevandamisloa andja nõusolekul lubatud kasutada väiksemat mõõtkava, kuid mitte alla 1 : 10 000. (3) Mäeeraldise plaani ja korrastatud maa plaani mõõtkava ning geoloogiliste läbilõigete horisontaalne mõõtkava peavad olema samad. (4) Mäeeraldise plaanile ja geoloogilisele läbilõikele kantud mäeeraldise lamam peab vastama maavaravaru arvutusele ning plaanil ja läbilõikel peab olema kujutatud sama lamamit. (5) Mäeeraldise plaan koostatakse L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja ruumiandmete seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses nimetatud kõrgussüsteemis. (6) Mäeeraldise plaani topoalusena kasutatakse geodeetilise mõõdistamise põhjal valmistatud plaani, mis on vormistatud majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruse nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” kohaselt. (7) Kui keskkonnaluba taotletakse allmaakaevandamiseks, võib mäeeraldise plaani topoalusena kasutada ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaarti. (8) Mäeeraldise plaanile kantakse: 1) riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid; 2) geoloogiliste läbilõigete asukohad ja läbilõikejoonte algus- ning lõpupunktide tähistused; 3) puuraukude ja uuringukaeveõõnte asukohad, nende suudme kõrgus ning katendi ja maavara kihi paksus; 4) teistest õigusaktidest tulenevad piirangualad, kaitsevööndid ning muud piirkonnad, kus kaevandamine on kas keelatud või lubatud asjaomase loa või kooskõlastuse alusel. (9) Lisaks topoalusel olevatele andmetele ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmetele kantakse mäeeraldise plaanile järgmised andmed, kasutades järgmisi leppemärke: 1) mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane joon; 2) piirneva mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane katkendjoon; 3) mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane joon; 4) piirneva mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane katkendjoon; 5) mäeeraldise piiridesse jäävate ja mäeeraldisega külgnevate maavaravaru plokkide kontuurid – pidev sinine joon; 6) mäeeraldise piiridesse jäävate ja mäeeraldisega külgnevate maavaravaru plokkide nimetused ning maavaravaru kategooriad järgmiselt: aT – aktiivne tarbevaru, pT – passiivne tarbevaru, aR – aktiivne reservvaru, pR – passiivne reservvaru; 7) maapinna reljeefi samakõrgusjooned sammuga 1 meeter – pidev pruun joon, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga; 8) mäeeraldise lamami samakõrgusjooned sammuga 1 meeter – pidev punane joon, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga; 9) kaitsetervikud – pidev oranž joon, mis on kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon; 10) katastriüksuste piirid – pidev roheline joon; 11) katastriüksuste tunnused – rohelise kirjaga. (10) Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piirid kattuvad, tõmmatakse punane joon mäeeraldise piirjoont tähistavast mustast joonest sissepoole ning kollane joon väljapoole. (11) Kui mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piirid kattuvad, tähistatakse mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piirid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 10, ning maavaravaru plokke tähistav joon tõmmatakse mäeeraldist tähistavast punasest joonest sissepoole. (12) Mäeeraldise plaani vabale osale kantakse: 1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaatide tabel; 2) maardla, sealhulgas mäeeraldise asukoha skeem mõõtkavas 1 : 50 000, mille alusena kasutatakse ruumiandmete seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 nimetatud kaarti ning mille juurde märgitakse ruumiandmete seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 nimetatud kaardi lehe number; 3) kasutatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi nimetus; 4) kasutatud leppemärkide seletus; 5) põhja-lõuna suund; 6) kasutatud mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana; 7) plaani koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev. (13) Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunkte on palju, võib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 1 nimetatud tabeli esitada taotluse lisana. (14) Põhjendatud juhul on lubatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatust väiksemat mõõtkava ja muud alust. (15) Geoloogilisele läbilõikele kantakse: 1) katastriüksuste piirid ning käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 ja lõike 9 punktides 1–6 nimetatud andmed, kasutades nimetatud punktides sätestatud leppemärke; 2) vertikaalne joonmõõtkava; 3) kaevandamisel jäetavate nõlvade kalded joonena ja numbriliselt; 4) mäeeraldise piiresse jääva maavara ja seda katvate kihtide ning mäeeraldisega piirneva maapõue litoloogiline või petrograafiline koostis; 5) maapinna reljeef; 6) läbilõikejoone algus- ja lõpupunktide tähistused ning suunad; 7) geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne põhjaveetase ja põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist. (16) Geoloogilise läbilõike vabale osale kantakse: 1) kasutatud leppemärkide seletus; 2) kasutatud horisontaalne mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana; 3) läbilõike koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev. (17) Korrastatud maa plaanile kantakse: 1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir; 2) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ning lähiümbruse maapinna korrastamisjärgsed samakõrgusjooned sammuga 1 meeter; 3) korrastatud maa kõlvikuline koosseis, sealhulgas veekogud koos veetaseme äramärkimisega; 4) korrastatud maal olevad ehitised; 5) muud andmed, mis on asjakohased korrastatud maa kirjeldamiseks; 6) kasutatud horisontaalne mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana; 7) kasutatud leppemärkide seletus. (18) Keskkonnaloa taotlemisel allmaakaevandamiseks koostatakse korrastatud maa plaan käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud koosseisus mäeeraldise teenindusmaa piires. Mäeeraldise piires koostatakse korrastatud maa plaan juhul, kui allmaakaevandamise tulemusena mõjutatakse maapinda mäeeraldise kohal ka väljaspool teenindusmaad. § 40. Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 5. Loa lahutamatuks osaks on maapõueseaduse § 56 lõikes 3 nimetatud dokumendid. (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloale märgitakse pindalad 0,01 hektari täpsusega. (3) Maavara kogus märgitakse keskkonnaloale 1000 tonni või 1000 kuupmeetri täpsusega, arvestades järgmist: 1) kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loale taotluses märgitud maavara kogus; 2) kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loale taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. 6. peatükk Rakendussätted § 41. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrus nr 63 „Paikse heiteallika käitaja kasvuhoonegaaside heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vorm, heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded ja heitkoguse loa vorm“ tunnistatakse kehtetuks. § 42. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. (2) Määruse § 19 ja § 41 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. (3) Määruse 2. peatükk „Jäätmete käitlemise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 2 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. (4) Määruse 5. peatükk „Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 5 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. Rene Kokk Meelis Münt Minister Kantsler Lisa 1. Keskkonnaloa üldosa andmekoosseis Lisa 2. Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis Lisa 3. Vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis Lisa 4. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis Lisa 5. Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis  Keskkonnaministri ................ 2019. aasta määrus nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 1 KESKKONNALOA ÜLDOSA ANDMEKOOSSEIS 1. Üldandmed 1.1. keskkonnaloa registrinumber; 1.2. keskkonnaloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ja arvestamata jätmine; 1.3. loa kehtivusaeg. 2. Loa omaja andmed 2.1. ärinimi või nimi; 2.2. registrikood või isikukood; 2.3. aadress; 2.4. telefon; 2.5. e-posti aadress. 3. Tegevuskoha andmed 3.1. nimetus; 3.2. aadress; 3.3. katastritunnus; 3.4. territoriaalkood Eesti haldus- ja asutusjaotuse klassifikaatoriga (EHAK); 3.5. tegevuskoha L-EST97 keskkoordinaadid. 4. Tegevusvaldkonna andmed 4.1. keskkonnaloaga lubatav tegevus vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatule; 4.2. keskkonnaloaga lubatava tegevuse alamvaldkond. 5. Loa andja andmed 5.1. nimi; 5.2. registrikood; 5.3. aadress.  Keskkonnaministri ................ 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 2 JÄÄTMETE KÄITLEMISE, JÄÄTMETE TEKITAMISE VÕI PRÜGILA JA JÄÄTMEHOIDLA KÄITAMISE NING JÄRELHOOLDUSE KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS 1. Käitluskoha andmed 1.1. nimetus; 1.2. kood; 1.3. aadress ja katastritunnus; 1.4. objekti L-EST97 keskkoordinaadid; 1.5. käitluskoha asukoha plaan või kaart. 2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete liikumise kohta kalendriaasta jooksul 2.1. jäätmeliik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt; 2.1.2 jäätmete sissetulek, sh teke, vastuvõtt teistelt isikutelt ja summaarne kogus kalendriaastas (t/a); 2.1.3 jäätmete väljaminek, sh üle andmine teistele isikutele, taaskasutamine ja kõrvaldamine jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu lõikes kalendriaastas (t/a). 3. Jäätmete ladustamise andmed 3.1. ladustamiskoha andmed; 3.1.1 number plaanil või kaardil; 3.1.2 L-EST97 koordinaadid; 3.1.3 iseloomustus ja vastavus keskkonnanõuetele; 3.1.4 üheaegselt ladustatav kogus ladustamiskohtade ja jäätmeliikide kaupa (t; m3); 3.2. ladustamiskohas hoitavad jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse korrale; 3.3. ladustamiskoha plaan graafilise lisana. 4. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 4.1. jäätmekäitlustoimingu nimetus; 4.2. jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 4.3. jäätmekäitlustoimingu kirjeldus; 4.4. jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (t/a). 5. Jäätmekäitlusele esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 5.1. toimingu liik; 5.2. tegevuse tehnilised nõuded; 5.3. tegevuse keskkonnakaitsenõuete kirjeldus ja nende rakendamine. 6. Prügila või jäätmehoidla liik 6.1. prügila või jäätmehoidla liik; 6.2. prügila või jäätmehoidla mahutavus; 6.2.1 tavajäätmete mahutavus (t); 6.2.2 ohtlike jäätmete mahutavus (t). 7. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 7.1. tavajäätmete piirkogus (t/a); 7.1.1 ladestatavad jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele. 8. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 8.1. ladestatavad ohtlikud jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele; 8.1.1 kõrvaldamistoiming; 8.1.2 piirkogus (t/a). 9. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava 9.1. tegevuse liik; 9.2. meetme kirjeldus; 9.3. meetme rakendamise nõuded; 9.4. meetmega seotud lisad, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse kava. 10. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 10.1. seire viis ja seiratavad näitajad; 10.2. seire sagedus; 10.3. seirepunkti number ja L-EST97 koordinaadid. 11. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog 11.1. jäätmepõletustehase või koospõletustehase jäätmete põletamise aastane kogujõudlus (t); 11.2. põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne massivoog; 11.3. ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne kütteväärtus (MJ/kg); 11.4. saasteainete sisaldus jäätmetes (nimetus, kogus, ühik); 11.5. muud saasteained (nimetus, kogus, ühik).  Keskkonnaministri ................ 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 3 VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS 1. Pinnaveekogust lubatud veevõtu andmed 1.1. veehaarde nimetus, L-EST97 koordinaadid ja kood; 1.2. veekogu nimetus ja kood; 1.3. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 1.4. vee kasutusala – keskkonnatasu seaduse alusel määratud kasutusalade kohaselt; 1.4.1 lubatud veevõtu periood ja kogused (aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis); 1.4.2 veekoguse mõõtmise viis, limiidiarvestus ning tasukohustuse olemasolu. 2. Põhjaveest lubatud veevõtu andmed 2.1. veehaarde ja puurkaevu või puurkaevude grupi nimetus, L-EST97 koordinaadid ja kood; 2.2. puurkaevu katastri number; 2.2. põhjaveekihi nimetus ja kood; 2.3. põhjaveekogumi nimetus ja kood; 2.4. vee kasutusala – keskkonnatasu seaduse alusel määratud kasutusalade kohaselt; 2.4.1 lubatud veevõtu periood ja kogused (aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis); 2.4.2 veekoguse mõõtmise viis, limiidiarvestus ning tasukohustuse olemasolu. 3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 3.1. veearvestuse pidamise nõuded; 3.2. põhjaveetaseme mõõtmise nõuded; 3.3. proovivõtunõuded; 3.4. analüüsinõuded; 3.5. proovivõtukoha andmed; 3.5.1 veehaarde nimetus ja kood; 3.5.2 proovivõtukoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 3.6. seire nõuded; 3.6.1 seire liik, seiratavad näitajad, seiratavad ained ja veeproovi võtmise sagedus; 3.6.2 täiendavad nõuded seire läbiviimiseks. 4. Väljalaskmete ja lubatud saasteainete koguste andmed väljalaskmete ja saasteainete kaupa 4.1. väljalaskme nimetus, tüüp, L-EST97 koordinaadid ja kood; 4.2. reoveepuhasti nimetus ja kood; 4.3. reoveekogumisala nimetus ja kood; 4.4. suubla nimetus ja kood; 4.5. veekogumi nimetus ja kood; 4.6. lubatud vooluhulga periood aastas ja kvartalis ning vooluhulga mõõtmise viis; 4.7. saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita aga saastetasu arvutatakse; 4.7.1 saasteaine nimetus, CAS number, keskkonda juhtimise aeg; 4.8. saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata; 4.8.1 saasteaine nimetus, CAS number, keskkonda juhtimise aeg; 4.9. lubatud saasteainete koguste andmed; 4.9.1 saasteaine nimetus, CAS number, keskkonda juhtimise aeg kvartali täpsusega, puhastusaste (%), suurim lubatud sisaldus, lubatud kogus; 4.10 suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient. 5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise andmed 5.1. reoveepuhasti nimi ja kood; 5.2. proovi võtmise liik, määramise aeg (kalendrikuu) ja vooluhulga mõõtmise viis; 5.3. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks; 5.4. reostuskoormuse määramise metoodika, proovivõtu ja analüüsimise nõuded. 6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 6.1. reoveepuhasti sissevoolu ja väljavoolu andmed; 6.1.1 proovi võtmise liik, proovivõtukoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 6.2. seire andmed; 6.2.1 seiratavad näitajad, proovi võtmise sagedus ja aeg; 6.3. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks. 7. Väljalaskme seire andmed 7.1. proovivõtu nõuded; 7.2. analüüsi nõuded; 7.3. väljalaskme nimetus, L-EST97 koordinaadid, kood; 7.4. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 7.5. väljalaskme seire andmed; 7.5.1 seiratavad näitajad, proovi võtmise liik ja sagedus; 7.6. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks. 8. Veekogu, sh suubla seire andmed 8.1. proovivõtu nõuded; 8.2. analüüsi nõuded; 8.3. veekogu nimetus ja kood; 8.4. suubla nimetus ja kood; 8.5. veekogumi nimetus ja kood; 8.6. proovivõtukoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 8.7. veekogu seire andmed; 8.7.1 seiratavad näitajad, proovi võtmise sagedus ja aeg; 8.8. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks. 9. Veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise andmed 9.1. paisu nimetus ja kood; 9.2. veekogu nimetus ja kood; 9.3. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 9.4. paisutamise ja hüdroenergia kasutamise nõuete kirjeldus ja rakendamise tähtaegade andmed veeseaduse § 174 lõike 9 alusel kehtestatud määruse alusel; 9.5. paisutamise ja hüdroenergia kasutamisel rakendatavad muud olulised meetmed. 10. Süvendamise andmed 10.1. veekogu nimetus ja kood; 10.2. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 10.3. süvendamise asukoha andmed, nimetus ja piirkonna L-EST97 koordinaadid; 10.4. süvendamise vajaduse põhjendus ja viis; 10.5. süvenduspinnase iseloomustus; 10.6. süvenduspinnase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogilised omaduste andmed ning pinnase liik ja maht; 10.7. veekogu sh mere süvendamise nõuded; 10.8. seiratavad näitajad ja proovi võtmise sagedus. 11. Veekogusse tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise andmed 11.1. veekogu nimetus ja kood; 11.2. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 11.3. tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise asukoha andmed, nimetus ja piirkonna L- EST97 koordinaadid; 11.4. kaadamisala nimetus; 11.5. tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise vajaduse põhjendus ja viis; 11.6. veekogusse paigutatavate ainete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogilised omaduste andmed ning ainete liik ja maht; 11.7. keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus; 11.8. tahkete ainete veekogusse paigutamise, sh kaadamise nõuded. 12. Veekogu rajamise, laiendamise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevuste andmed 12.1. veekogu nimetus ja kood; 12.2. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 12.3. planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus; 12.4. rajatava veekogu tehniline kirjeldus ja mõõtmed; 12.5. laiendatava veekogu planeeritud tehniline kirjeldus ja mõõtmed; 12.6. kavandatava tegevuse projekt ning ruumikuju graafilise lisana. 13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoiu andmed 13.1. veekogu nimetus ja kood; 13.2. pinnaveekogumi nimetus ja kood; 13.3. planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus; 13.4. pinnaveekogu korrashoiuks kasutatavate kemikaalide nimetus, CAS number ja kogus. 14. Vesiviljeluse andmed 14.1. vesiviljeluskasvanduse nimetus; 14.2. vesiviljelusel rakendatavate meetmete kirjeldus ja rakendamise tähtaeg; 14.3. kasvatatavate liikide andmed, periood, kasvatatav kogus, söödakoefitsent ja lubatud söödakogus; 14.4. lubatud saasteainete nimetus, kogus ja ühik. 15. Laeva ohtlike ainetega seotud teenindamise või remondi või lastimise, lossimise andmed 15.1. laeva ohtlike ainetega seotud teenindamise või remondi või lastimise, lossimise nõuete kirjeldus ning rakendamise tähtaeg. 16. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnahäiringut vähendavate meetmete ja nende täitmise tähtaja andmed 16.1. vee erikasutusega kaasnevat keskkonnahäiringut vähendavate meetmete liik, kirjeldus ning rakendamise tähtaeg. 17. Loa andjale teabe esitamise andmed 17.1. loa andjale esitatava teabe liik, kirjeldus ja esitamise sagedus. 18. Ajutise iseloomuga tegevuste andmed 18.1. ajutise iseloomuga tegevuse kirjeldus, periood ja nõuded tegevuse läbiviimiseks.  Keskkonnaministri ................ 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 4 PAIKSEST HEITEALLIKAST SAASTEAINETE VÄLISÕHKU VÄLJUTAMISE KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS 1. Käitise kategooria 1.1. käitise tegevusalade klassifikatsioon vastavalt eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile; 1.2. põletusseadme andmed; 1.2.1 põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.2.2 kütuse liik; 1.2.3 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme andmed; 1.3.1 põletusseadmete vanus, arv ja liik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele; 1.3.2 põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.3.3 eeldatav töötundide arv aastas; 1.3.4 keskmine koormus (%); 1.3.5 käitamise alguskuupäev; 1.3.5 kütuse liik; 1.3.6 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3.7 kütuseliigi osakaal (%); 1.4. orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamise andmed; 1.4.1 tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala; 1.4.2 orgaaniliste lahustite aastakulu (t); 1.5. naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaste kütusesarnaste toodete laadimine; 1.5.1 produkti/kütuse liik; 1.5.2 laadimiskäive aastas (m3); 1.6. seakasvatuse andmed; 1.6.1 sea kategooria; 1.6.2 sigade kohtade arv; 1.7. veisekasvatuse andmed; 1.7.1 veise kategooria; 1.7.2 veiste kohtade arv; 1.8. kodulinnukasvatuse andmed; 1.8.1 kodulinnu kategooria; 1.8.2 kodulindude kohtade arv; 1.9. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohustuslase andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatult (E-PRTR); 1.9.1 heiteallikate arv tootmisterritooriumil; 1.9.2 käitise töötajate arv; 1.9.3 emaettevõtte nimi ja riik; 1.10. kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluva käitaja andmed; 1.10.1 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud tegevusala; 1.10.2 kohustus esitada eelneva kalendriaasta kohta heitkoguste aruanne koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks; 1.10.3 kohustus tagastada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid; 1.10.4 seirekava, mis on koostatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.07.2012, lk 30–104) sätestatule. 2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja andmed 2.1. nimi; 2.2. registrikood/isikukood; 2.3. aadress; 2.4. telefon; 2.5. e-posti aadress. 3. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 3.1. saasteaine nimetus ja CAS number; 3.2. heitkoguste andmed; 3.2.1 periood (kvartal, aasta); 3.2.3 mõõtühik (mg, kg, t). 4. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 4.1. heiteallika andmed; 4.1.1 heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil; 4.1.2 heiteallika kood, L-EST97 koordinaadid ja SNAP kood; 4.2. välisõhku väljutatud saasteaine andmed; 4.2.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 4.2.2 heite liik; 4.2.3 hetkeline heitkogus; 4.2.4 tehnoloogilise äkkheite prognoositav kontsentratsioon (mg/Nm3); 4.2.5 heite piirväärtus (mg/Nm3) selle olemasolu korral, v.a. tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusalal. 5. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus 5.1. heiteallika nimetus ja kood; 5.2. püüdeseadme andmed; 5.2.1 nimetus, tüüp; 5.2.2 püüdeseadmete arv; 5.2.3 puhastusastme kontroll; 5.3. püütava saasteaine andmed; 5.3.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 5.3.2 püüdeseadme projekteeritud puhastusaste (%). 6. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused 6.1. eritingimuse liik ja kirjeldus; 6.2. seiratav saasteaine, lõhn või müra; 6.3. seire sagedus ning seire ja eritingimuse rakendamise tähtajad; 6.4. loa andjale esitatava teabe kirjeldus ja esitamise sagedus; 6.5. andmed ajutiste erandite kohta.  Keskkonnaministri ................ 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 5 MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS 1. Maardla andmed 1.1. maardla või maardla osa nimetus ja registrikaardi number; 1.2. maardla põhimaavara. 2. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa andmed 2.1. mäeeraldise nimetus; 2.2. mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus), pindala ja mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha). 3. Maavara koguse andmed 3.1. mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, koguse ja ühiku andmed; 3.1.1 aktiivne tarbevaru; 3.1.2 aktiivne reservvaru; 3.1.3 kaevandatav varu. 4. Katendi, sh mulla andmed 4.1. katendi, sh mulla kogus (tuh m3). 5. Maavara kasutamise andmed 5.1. maavara kavandatav kasutusvaldkond; 5.2. kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik; 5.3. kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik. 6. Korrastamise andmed 6.1. kaevandatud maa kasutamise otstarve. 7. Maavara kaevandamise täiendavad tingimused 7.1. maavara kaevandamise täiendavate tingimuste kirjeldus ning rakendamise tähtaeg.  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Määrusega ühtlustakse seni keskkonnaseadustiku eriosade jäätmeseaduse, veeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja maapõueseaduse alusel kehtestatud keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis. Loodav määrus on osa keskkonnaõiguse süstematiseerimisest, mis parandab keskkonnaloale ja selle taotlusele kehtiva regulatsiooni ühtlast rakendamist ning vähendab paralleelsete menetluste ja õigusaktide hulka. Keskkonnalubade taotlemine ja menetlus toimub muudatuse järgselt keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) elektrooniliselt, mis lihtsustab lubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa määruse kehtestamine loob aluse KeÜSi § 41 lõikes 4 sätestatud ühe keskkonnaloa andmiseks omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Hendrik Hundt ([email protected], tel 626 0708). Eelnõu koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunikud Tiit Kaasik (töösuhe lõppenud), Mari-Liis Ummik ([email protected], tel 626 2863), veeosakonna peaspetsialistid Hendrik Põldoja ([email protected], tel 626 2861), Irja Truumaa ([email protected], tel 626 2899), veeosakonna nõunik Raili Kärmas ([email protected], tel 626 2858), välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Riina Maruštsak ([email protected], tel 626 2979) ja keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Görel Grauding ([email protected], tel 626 2897) ning Keskkonnaameti KOTKAS II projekti keskkonnaloa töörühm koosseisus jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg ([email protected], tel 5884 9116), vee juhtivspetsialist Triin Mägi ([email protected], tel 5691 6554), välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits ([email protected], tel 680 7423) ja maapõue peaspetsialist Tiit Rahe ([email protected], tel 5621 5670). Määruse õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]). Eelnõu on seotud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (esitatud Riigikogule), tööstusheite seaduse § 28 lõike 6 ja § 41 lõike 5 alusel kehtestatava „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ keskkonnaministri määruse eelnõuga ja keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmisega. 1 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb viiest peatükist, 42 paragrahvist ja viiest lisast. Keskkonnaloa menetluse nõuded ja kord on sätestatud KeÜS 5. peatükis ning erinõuded tegevusvaldkonda reguleerivates seadustes. Määruse asendab neli tegevusvaldkondade põhist keskkonnaministri määrust:  jäätmeseaduse § 86 alusel kehtestatud 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“;  veeseaduse § 9 lõike 14 alusel kehtestatud 26. märtsi 2002. a määrus nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“;  atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõike 5 alusel kehtestatud 27. detsembri 2016. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“;  kaevandamisloa nõuded maapõueseaduse § 28 lõike 6, § 36 lõike 5 ja § 50 lõike 9 alusel kehtestatud 23. jaanuari 2017. a määrus nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“. Viidatud jäätme-, vee erikasutus-, õhusaaste- ning maavara kaevandamise loa täpsustatud nõuete ja vormide määrused sisaldavad analoogseid nõudeid. Keskkonnaloa määruse kehtestamisel on lähtutud printsiibist kohaldada kõigile keskkonnaloa kohustusega tegevusvaldkondadele KeÜSi üldiseid loa menetluse põhimõtteid ning tõhustada eriosades asuvat regulatsiooni, mis täpsustab loa kohustusi ja näeb ette erisused konkreetses valdkonnas loa andmiseks. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatustele, mis jõustusid 01.11.2016, ei pea enam taotlema eri liiki tegevuste (vesi, õhk, jäätmed, maapõu) jaoks eraldi keskkonnalube, vaid saab taotleda nn ühtset keskkonnaluba, mis annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut tegevust, lihtsustades sellega tööprotsesse ning vähendades nii loa omaja halduskoormust kui ka Keskkonnaameti töökoormust. Erinevate valdkondadega (vesi, õhk, jäätmed, maapõu jm) seotud teenuseid pakutakse täna kuuest erinevast infosüsteemist (KOTKAS, KLIS2, OSIS, JATS, VEKA, HEIAN) ning erinevatel alustel – puudub ühtne menetlusloogika, keskkonnatasusid hallatakse ja aruandeid esitatakse erinevates süsteemides. Klientidel on teenuseid keeruline leida ning raske aru saada kuidas keskkonnaluba taotleda, kuidas toimub menetlus ja kuidas saab teenuse osas kohustusi täita. Määruse jõustamine täidab järgmisi riiklike ja Keskkonnaministeeriumi valitsusala arengukavades seatud eesmärke:  korrastada keskkonnaõiguse ühtlustamise raames keskkonnalubadega seotud menetlust ja nõudeid; 2   täita nullbürokraatia projekti eesmärki vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja pakkuda riigiga suhtlemise teenuseid oluliselt lihtsamalt ja vähem koormavalt;  täita õigusloome mahu vähendamise kava eesmärki vähendada õigusloome mahtu ja bürokraatiat;  Keskkonnaameti arengukava 2016–2019 üldine strateegiline eesmärk vaadata üle ja lihtsustada teenuste korraldus ja nendega seotud nõuded, vähendades sellega klientide ja riigi halduskoormust;  Keskkonnaministeeriumi arengukava 2018–2021 meetme nr 3.3 (e-teenuste arendamine ning andmekogude ajakohastamine) eesmärk luua valitsemisalas kõigi teenuste osutamiseks tagatud kvaliteetne, tõhus, ajakohane, jätkusuutlik ja turvaline infosüsteem, üheks prioriteetseks tegevuseks on infosüsteemi KOTKAS arendamine ja juurutamine. Esimene peatükk „Üldsätted“ koosneb kahest paragrahvist (§-d 1 ja 2). Paragrahv 1 sätestab keskkonnaloa taotluse esitamise üldise korra ja peamised nõuded, mis peavad olema täidetud kõigi keskkonnaloa taotluste puhul. Kuigi haldusmenetluse seadus lubab taotlusele esitatavaid nõudeid kindlaks määrata mis tahes õigustloova aktiga, on KeÜS §-s 42 juba seaduse tasandil sätestatud taotluse põhilised nõuded, mida eelnõukohase määrusega täpsustatakse. Keskkonnaloa taotluse ja loa andmise menetlust on põhistatud ja selgitatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskirjas1. Määruse kehtestamisel on oluline keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuete kehtestamisega reguleerida kavandatavat tegevust tervikuna. Keskkonnalubade üheks eesmärgiks on keskkonnahäiringuid põhjustava tegevuse ennetav kontroll selleks, et keskkonda mõjutavate tegevuste mõju jääks aktsepteeritavatesse raamidesse ning seejuures rakendataks kohaseid meetmeid keskkonnariski ja/või keskkonnaohu vältimiseks. Paragrahvis on olulise kohustusena sätestatud, et loa taotlus peab sisaldama tegevuse terviklikku kirjeldust ühe või üheaegselt toimuva mitme tegevuse kohta, mis on asjakohased kaasneda võiva keskkonnahäiringu välja selgitamiseks. Andmete esitamine on oluline taotletava keskkonnaloa otstarbekuse ja tähtsuse hindamiseks. Tegevuse kirjeldamisel peab muu hulgas välja tooma tegevuse eesmärgi, ulatuse, kestuse, ressursside kulu ning tööprotsesside ja kasutatava tehnoloogia iseloomustuse (KeÜS § 42 lg 1 p 5). Tähtis on kirjeldada tegevusega kaasnevat keskkonnakasutust tervikuna, mitte vaid ühte osa tegevusest, millele parasjagu keskkonnaluba taotletakse. Määruse §-s 1 sätestatakse KeÜSi § 42 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud andmete ja lisade esitamise kohustus. KeÜSis ja keskkonnaseadustiku eriosa seadustes sätestatud kohustuslike andmete ning lisade puudumisel ei ole taotlus nõuetekohane ja see on alus taotluse esitajale tähtaja andmiseks taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Keskkonnaloa taotlus esitatakse loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalallkirjastatult. Muudatus on analoogne tööstusheite seaduse § 28 lõikega 1, mis KOTKASe kasutusele võtmisel sätestas, et komplekslubade taotlemine toimub elektroonsel teel. Ka kehtiva praktika järgi esitatakse 99% keskkonnalubade taotlustest Keskkonnaametile elektroonselt (e-kirja teel). KOTKAS II projekti raames edasi arendatav infosüsteem võimaldab lihtsamalt ja kvaliteetsemalt keskkonnalubasid taotleda. Muudatus on kooskõlas e-riigi kättesaadavuse põhimõttega, mille kohaselt võib elektroonilise kanali kaudu avalikke teenuseid osutada juhul, kui erandjuhtudeks 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1cafc27-2f02-448d-8509- 8e9fa312a129/Keskkonnaseadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus 3 on olemas alternatiivsed võimalused ning inimesel on võimalik saada nõu ja abi. Muudatuse sujuvaks rakendamiseks võimaldab Keskkonnaamet loa taotluste esitamist läbi oma maakondlike kontorite, kus on tagatud klienditeenindus ning taotlejate abistamine. Paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatakse viide keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) alusel kehtestatud eelhinnangu andmiseks esitatava teabe nõudmisele loa taotluses. Keskkonnaõiguse eesmärgiks on KeÜSi ja KeHJSi põhimõtete kohaselt vältida keskkonna kahjustamist, mistõttu on oluline, KeHJSi § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud juhtudel, esitada loa taotluses teave ka kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta. KeHJSi rakendamine on osa terviklikust keskkonnaloa menetlusprotsessist, mille käigus tuleb taotlejal arvestada tegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute kirjeldamisega ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse mõjude hindamisega. Samuti on keskkonnaloa menetlus siinkohal seotud Euroopa Liidu õiguse eesmärgipärase rakendamisega, näiteks keskkonnamõju hindamise direktiivi artikkel 2 sätestab, et keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivate projektide läbiviimine võib toimuda vaid tegevusloa alusel. Paragrahvi 1 lõikes 4 sätestatakse viide kiirgusseaduses nõutud kiirgusohutushinnangu esitamiseks, kui tegevusega seotud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär. Paragrahvi 1 lõikes 5 sätestatakse, millist taotluses esitatud teavet tuleb lugeda ärisaladuseks. Lähtudes avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) üldjuhendist2, kui ettevõtja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis haldusorgan peaks AvTSi § 35 lg 1 punkti 17 omal algatusel kohaldama vaid siis, kui ärisaladuse sisaldumine dokumendis on täiesti ilmne. Vaidluste vältimiseks või vähendamiseks on parem, kui loa taotleja märgib juba taotluses ära, mida peab ärisaladuseks ning esitab vastavad põhjendused. Loa andja seab andmetele juurdepääsupiirangu (või keeldub seadmisest) kaalutlusotsusena. Paragrahv 2 sätestab keskkonnaloa andmekoosseisu ja täpsustab, et luba antakse KOTKASes elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Keskkonnaloa andmekoosseis määratakse loa andja poolt, arvestades loa taotleja tegevuse ja asukoha iseärasustega ning avalikustamise asjaoludega. Keskkonnaloa andmekoosseis koosneb loa üldosast ning tegevusvaldkonna spetsiifilistest eriosadest. Ühtsele keskkonnaloale üleminek, sealjuures loaga lubatava tegevuse kõigi keskkonda mõjutavate asjaoludega arvestamine, on oluline keskkonnariski vähendamise ja vältimise eesmärgi saavutamise vahend. Teine peatükk „Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ koosneb viiest paragrahvist (§-d 3-7). Peatüki sõnastamisel on põhimõtteliselt lähtutud keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrusest nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“, seega sisuliselt võrreldes 2 https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/AvTSuldjuhend.pdf 4 kehtiva õigusega olulisi muudatusi ei tehta. Samas on varasem regulatsioon uue kehtestamisel läbi analüüsitud ning kaotatud ära dubleerivad normid ja parandatud rakendajasõbralikkust. Paragrahv 3 sätestab, et keskkonnaloa taotlus jäätmete tekitamiseks, jäätmete käitlemiseks või jäätmekäitluskoha käitamiseks ja järelhoolduseks koosneb jäätmeseaduse § 78 ja määruse 2. peatükis nõutud andmetest. Paragrahvides 4–6 sätestatakse jäätmekäitluskoha, jäätmeliikide, jäätmete ladustamise ning jäätmete käitlustegevuse põhiselt keskkonnaloa taotluses nõutud andmestikud. Paragrahvi 6 punktis 6 sätestatakse viide tööstusheite seaduse (edaspidi THS) 4. peatükis jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamisele ja käitamisele kohalduvatele nõuetele. Nõuded kohalduvad jäätmepõletus- ja koospõletustehasele, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid, välja arvatud THSi § 85 lõigetes 2-5 sätestatud tegevustel. Üldjuhul kohalduvad nõuded kompleksloa kohustusega tegevusvaldkondadele, kuid erandjuhul, kompleksloa kohustuse puudumise korral, peab jäätmete põletamiseks esitama keskkonnaloa taotluses loa andjale lisaks käesolevas määruses nõutud ja viidatud asjakohastele andmetele THS § 881 lõikes 1 nimetatud andmed. Paragrahviga 7 kehtestatakse jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis määruse lisas 2. Kolmas peatükk „Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ koosneb kümnest paragrahvist (§-d 8-17). Peatüki sõnastamisel on põhimõtteliselt lähtutud veeseaduse uuest redaktsioonist (RT I, 22.02.2019, 1) ja keskkonnaministri 26. märtsi 2003. a määrusest nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“, seega sisuliselt võrreldes kehtiva õiguskorraga olulisi muudatusi ei tehta. Samas on varasem regulatsioon uue kehtestamisel läbi analüüsitud ning kaotatud ära dubleerivad normid ja parandatud rakendajasõbralikkust. Paragrahv 8 sätestab vee erikasutuseks nõutava keskkonnaloa taotluse koosseisu. Paragrahvides 9–11 sätestatakse vee erikasutuse üldandmed, pinna- ja põhjavee võtmiseks ning heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimiseks nõutava keskkonnaloa taotluses esitatavad kohustuslikud andmed. Võrreldes kehtiva õiguskorraga olulisi sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahvis 12 sätestatakse veekogu süvendamise, puhastamise, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise, veekogu rajamise, muutmise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevusteks nõutava keskkonnaloa taotluses esitatavad kohustuslikud andmed. Võrreldes kehtiva õiguskorraga on uue veeseaduse redaktsioonist tulenevalt määrusega täpsustatud veekogu rajamise, muutmise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud andmete esitamise korda. Keskkonnaluba nimetatud tegevusteks on kohustuslik VeeS § 187 punktides 16 ja 17 sätestatud juhtudel. Loa andjale peab taotleja esitama rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, koordinaatide, põhjenduse ning veekogu ehitustehnilise kirjelduse või projekti ning kavandatava ruumikuju 5 graafilise lisana. Keskkonnahäiringu vähendamise meetmed kavandatakse näiteks järgmiste alaliikide kaupa: - meetmed kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks: kus asub pärast tegevust veekaitsevöönd ja kuidas tagatakse selles vööndis looduslik taimkate; - meetmed veekogu kalda looduskoosluste kaitseks: kus asub pärast tegevust veekogu kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd ja kuidas tagatakse nendel aladel looduskoosluste kaitse; - meetmed veekogu veepiiri ökotoni elustiku säilimiseks (ökoton – kahe elupaiga vaheline üleminekutsoon, sõltuvalt veekogu ja maastiku olemusest võib ökoton olla kuni 50 meetrit). Veekogu rajamisel ja ümber kujundamisel on oluline esitada andmed, mis annavad teabe veekogu kalda looduskoosluste ja veekogu sidusate elupaikade tagamiseks. Veekogu rajamisel ja ümber kujundamisel jälgitakse, et veekogu pikisuunas läbitavus jääks alles võimalikult paljudele liikidele. Samu põhimõtteid tuleks laiendada ka vee-elustiku, veega seotud elustiku ja kalda looduskoosluste kaitseks. Keskkonnaloa taotlemisel on oluline taotluses esitada seirepunktid ja seirealad selleks, et veenduda, et liigid, kelle kaitseks keskkonnahäiringut vähendavad meetmed välja töötati, ka tegelikult säilivad. Kui leevendusmeetmed olid ebapiisavad, saab loa andja nõuda täiendavaid keskkonnahäiringu vähendamise meetmeid. Veekogude muutmisel tuleb jälgida et elukoosluste ja populatsioonide sidusus säiliks nii palju kui võimalik. Kui veeloaga lubatud tegevus on viidud lõpule, siis peab loa andja veenduma, et tegevus on tehtud vastavalt nõuetele. Ka veekogu likvideerimisel saab rakendada teatud liikide teisaldamist teistesse veekogudesse, kuid sellises olukorras tuleb siiski leppida teatud elupaikade kaoga. Elupaikade kao leevendamiseks võib loa andja nõuda samaväärse teiste elupaikadega sidusa elupaiga lisamist samas piirkonnas. Paragrahviga 13 kehtestatakse veekogu paisutamise või hüdroenergia kasutamise keskkonnaloa taotluse nõuded. Võrreldes kehtiva õiguskorraga kaotati punkt, millega sooviti hüdroenergia kasutamise korral paisutatava veekogu lõigu pikaajalist aasta keskmise vooluhulga andmeid. Ökoloogilise miinimumvooluhulga analüüs annab hüdroenergia kasutamisel loa andmiseks vajaliku eelinfo. Lisaks kaotati loetelust punktid millega nõutakse paisu vee läbilaskevõime andmeid ja kontrollarvutusi, millega tõendatakse, et veekogus esineda võivate maksimaalsete vooluhulkade juures suudab tõkestusrajatis need vooluhulgad läbi lasta. Paragrahvi 13 lõike 1 punkt 10 katab mõlemas nimetatud punktis nõutud andmete esitamise kohustuse. Paragrahvidega 14–16 sätestatakse põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise, vesiviljeluse ning laeva regulaarse ohtlike ainetega teenindamise, remontimise ja lastimise või lossimise keskkonnaloa taotluse andmed. Võrreldes kehtiva õiguskorraga sisulist muudatust taotluse nõuetes ei tehta, varasem regulatsioon on uue kehtestamisel ühtlustatud. Paragrahviga 17 kehtestatakse vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis määruse lisas 3. Neljas peatükk „Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ koosneb 19-st paragrahvist (§-d 18-36). Peatüki sõnastamisel on põhimõtteliselt lähtutud keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusest nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad 6 täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“, seega sisuliselt võrreldes kehtiva õiguskorraga olulisi muudatusi ei tehta. Samas on varasem regulatsioon uue kehtestamisel läbi analüüsitud ning kaotatud ära dubleerivad normid ja parandatud rakendajasõbralikkust. Muudatusena tunnistatakse kehtiva määruse lisad 1 ja 2 – õhusaasteloa taotluse ja lubatud heitkoguste projekti tabelite vormid – kehtetuks ning taotluse ja lubatud heitkoguse projekti nõuded kehtestatakse eelnõukohase määruse tekstis. Paragrahv 18 sätestab paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks nõutava keskkonnaloa taotluse koosseisu. Paragrahv 19 sätestab keskkonnaloa taotluses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi sisenemisel nõutavate andmete esitamise. Paragrahv viitab atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 1451 lõikes 1 nimetatud andmete esitamisele, milleks on kauplemissüsteemi kuuluva käitaja tegevusala ning seirekava, mis on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 601/2012. Muudatus on seotud halduskoormuse vähendamisega ning kvaliteetsema teenuse pakkumisega - tehnilise lahendusena integreeritakse KOTKASe projektis heitkoguse luba paikse heiteallika käitaja keskkonnaloa või kompleksloa osaks. Sellisel juhul on Eestis EL heitkoguse kauplemissüsteemi ettevõtetel üks keskkond, mille kaudu toimub keskkonnakaitseloa ning selle raames kauplemissüsteemi loa taotlemine ja menetlus. Paragrahvi 20 lõike 2 punktides 7 ja 8 sätestatava regulatsiooni juurde lisatakse võrreldes kehtiva õiguse sellesisuliste sätetega täiendav selgitus, et LHK projektis tuleb välisõhu väljutatavate saasteaine(te) heite piirväärtuse olemasolul, esitada hinnang saasteaine(te) heite piirväärtusetele vastavuse kohta. Paragrahv 21 määrab LHK projekti sissejuhatuses esitatavad andmed. Muu hulgas peab projekti põhjendustes esitama ülevaatlikud andmed, kas tegemist on uue heiteallika rajamise või kasutusele võtmisega, andmed tootmismahu, tooraine ja abimaterjalide koguste, kasutatava tehnoloogia või püüdeseadmete muutmise kohta võrreldes eelneva olukorraga ning andmed heiteallikate parameetrite muudatuste kohta, mis suurendavad saasteaine heitkogust või halvendavad oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus või esineb muu põhjus loa muutmiseks. Paragrahv 22 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb LHK projektis käitise asukoha kirjelduse juures esitada käitise asendiplaan või koordinaatidega skeem, mis peab hõlmama tootmisterritooriumi piiri ja kõiki käitise heitallikaid. Võrreldes kehtiva määrusega on ära kaotatud nõue esitada asendiplaan mitte väiksemas kui 1 : 5000 mõõtkavas, et lahendada probleem, kui käitise tootmisterritooriumil asuvad heiteallikad teineteisest piisavalt kaugel ning ei ole võimalik täita 1 : 5000 mõõtkava nõuet. Lõikes 3 on võrreldes kehtiva määruse samasisulise sättega lisatud täpsustus, et olukorras, kui käitise tootmisterritooriumi piir ei ühti katastriüksuse piiriga, tuleb esitada tootmisterritooriumi nurkade koordinaadid. Antud täpsustuse lisamine on vajalik KOTKAS infosüsteemis käitise tootmisterritooriumi piiri joonistamiseks asukohaplaanile. Võrreldes kehtiva määruse samasisulise nõudega tuleb eelnõukohase määruse lõike 4 kohaselt heitallika(te) asukohakaardil esitada täiendavalt ainult käitise tootmisterritoorium ja kaardi samas piirkonnas asuvate teise välisõhku saastavate käitiste territooriumide piirid. Samuti on 7 võrreldes kehtiva õigusega täpsustatud lõikes 5 sätestatavat regulatsiooni, mille kohaselt tuleb ilmastikutingimuste iseloomustamiseks esitada asukoha tuulteroos, mida on kasutatud heiteallikate koosmõju hajumise hindamisel. Paragrahvi 23 on tegevusala kirjeldusse võrreldes kehtiva õigusega lisatud nõue (punkt 2), et LHK projekti tegevusala kirjelduses tuleb esitada informatsioon käitise tegevusalade klassifikatsiooni kohta vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile. Taotluses ja hiljem ka keskkonnaloal kasutatakse EMTAK koode, mis on seotud õhusaaste valdkonna loastatava tegevusega. See ei pruugi kattuda äriregistris märgituga (näiteks äriregistris on tegevuse kood 87101, st vanadekodud, kuid keskkonnaloaga tegevus on siiski koodiga 35301, st soojusenergia tootmine). Kõnealuse punkti lisamine on vajalik, et viia loa taotlusega esitatav informatsioon kooskõlla loa andmekoosseisuga. Paragrahv 24 lõike 1 punktis 2 on täpsustatud kehtivas õiguses sisalduvaid nõudeid ja lisaks sätestatud, et heiteallikaga seotud tegevuse SNAP kood tuleb esitada Keskkonnaagentuuri hallatava keskkonnaseisundi alase teabe kogumise klassifikaatori kohaselt, mis on leitav Keskkonnaagentuuri veebilehel (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/snap_klassifikaator_t2ielik_ver.12.201 6_kommentaaridega.pdf). Lõike 2 punktis 4 on võrreldes kehtiva määruse lisa 2 LHK projekti tabelis 3 nõutav saasteainete püüdeseadmete või heite vähendamise tehnoloogiaseadmete kohta nõutav efektiivsuse kontrollimise sagedus asendatud terminiga „puhastusastme kontrolli sagedus“. Muudatuse eesmärk on lahendada tänases praktikas esinevaid probleeme, kuna tihtipeale esitavad puhastusseadmete tootjad info väljundil tagatud saastetasemete kohta. Seega peab püüdeseadme efektiivsuse määramiseks käitaja teostama eraldi mõõtmised enne ja pärast seadet, mis võivad olla raskendatud (puudub ligipääs või on vajalik uue mõõtekoha väljaehitamine). Puhastusastme kontrolli saab läbi viia mõõtmistega seadme väljundil, samas võimaldab see kontrollida, kas projekteeritud puhastusaste ja vastavus saasteaine(te) heite piirväärtustele, nende olemasolul, on tagatud. Paragrahviga 25 kehtestatakse, et LHK projektis esitatakse heiteallika prognoositav tööaja dünaamika, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga. Kehtiva määruse kohaselt tuleb esitada andmed ka pideva tootmisprotsessi korral. Paragrahvi 26 pealkirja on võrreldes kehtiva määruse §-ga 8 täpsustatud. Lisaks on võrreldes kehtiva määrusega selguse mõttes lõike 6 punktis 3 eraldi defineeritud polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), mis varasemalt olid püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) nimekirjas. Paragrahvides 27 ja 29–32 võrreldes kehtiva õigusega olulisi muudatusi ei tehta. Samas on varasem regulatsioon uue kehtestamisel läbi analüüsitud ning parandatud rakendajasõbralikkust. Paragrahvis 28 on võrreldes kehtiva määruse §-s 10 sisalduva regulatsiooniga täiendavalt lisatud säte (lõige 2), et AÕKSi § 105 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruses nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded 8 ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme käitaja peab esitama andmed keskmise koormuse (%) kohta. Täienduse eesmärk on viia loa taotluse andmekoosseis kooskõlla keskkonnaloal nõutuga. Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine on kirjeldatud Keskkonnaameti koostatud juhise punktis 4.1.1., mis on leitav veebilehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/mcp_juhend_kliendile-14.06.18.pdf. Paragrahvis 33 on võrreldes kehtiva määruse §-ga 17 lisatud nõue (lõikes 3), et LHK projektis õhukvaliteedi taseme määramine ja tulemuste esitamine tuleb läbi viia vastavalt AÕKSi § 43 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“, mille nõuded on kehtivas määruses eraldi välja toodud. Kõnealuse määrusega on kehtestatud nõuded õhukvaliteedi hindamise korrale, sh õhukvaliteedi taseme arvutuslikuks hindamiseks kasutatavate hindamismeetoditele. Paragrahvis 35 on võrreldes kehtiva määruse §-ga 19 lisatud nõue (punkt 3), mille kohaselt tuleb LHK projekti järelduste ja ettepanekute osas anda lõhnaaine esinemisel hinnang AÕKSi § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutasemetele vastavuse kohta. Hinnang lõhnaaine häiringutasemele vastavuse kohta tuleb teostada alles pärast lõhna kaebuste esinemist. Häiringutaseme vastavuse hinnangu andmisel saab tugineda AÕKSi § 68 lõike 1 alusel kehtestatud määrusega sätestatud meetoditele, st tuleb teostada lõhna modelleerimine, mille sisendina saab kasutada nii mõõtmiste kui ka arvutuslikul teel leitud lõhnaaine hetkelisi heitkoguseid. Arvutuslikul teel lõhnaaine hetkelise heitkoguse leidmiseks saab kasutada määruse lisas esitatud lõhnaühikuid. Paragrahviga 36 kehtestatakse paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis määruse lisas 4. Lisas 4 on võrreldes kehtiva määruse lisaga 3 loa andmekoosseisu osasse 7 lisatud uus nõue (punktid 7.4 ja 7.5), mille kohaselt kantakse loale info loa andjale esitatava teabe kirjelduse ja esitamise sageduse kohta ning andmed ajutiste erandite kohta. Viies peatükk „Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ koosneb neljast paragrahvist (§-d 37-40). Peatüki sõnastamisel on põhimõtteliselt lähtutud keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määrusest nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“, seega sisuliselt võrreldes kehtiva õiguskorraga olulisi muudatusi ei tehta. Samas on varasem regulatsioon uue kehtestamisel läbi analüüsitud ning kaotatud ära dubleerivad normid ja parandatud rakendajasõbralikkust. Paragrahvides 37–39 sätestatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse nõuded. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole kehtestatav kord sisuliselt erinev keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määruses nr 4 sätestatust. Paragrahvis 40 kehtestatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis määruse lisas 5. Kuues peatükk „Rakendussätted“ koosneb kahest paragrahvist (§-d 41 - 42). 9 Paragrahviga 41 tunnistatakse kehtetuks jäätmeloa, vee erikasutusloa ning õhusaasteloa taotluse täpsustatud nõuete ja loa vormide määrused. Keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määrust nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ on vaja seoses eelnõukohase määruse jõustumisega muuta ja jätta sellest välja kaevandamislubasid puudutav osa. Paragrahv 42 sätestab määruse jõustumise kahes etapis. Määrus on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. oktoobril, kuid seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kavandatud jõustumisajaga (2020. aasta 1. jaanuar) ning Keskkonnaameti KOTKASe projekti arendustööde valmimise tähtajaga jõustatakse määruse § 19 ning 2. (jäätmete käitlemine) ja 5. peatükk (maavara kaevandamine) 2020. aasta 1. jaanuaril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega samas ulatuses, milles Euroopa Liidu õigust rakendasid seni atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja tööstusheite seaduse alusel kehtestatud rakendusaktid. Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Kuna loetletud kehtivate õigusaktidega on Euroopa Liidu õigus juba üle võetud, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse vastavuse võrdlustabelit koostatud. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määruse jõustamisega ei kaasne olulist sisulist muudatust võrreldes kehtiva keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, jäätmeseaduse, veeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ning maapõueseaduse alusel kehtestatud määruste reguleerimisalaga. Määrusega kehtestatakse ühes õigusaktis keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Määruse jõustamisel avalduv mõju on seotud loa menetluse rakendajasõbralikkuse paranemisega. Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muid otseseid või kaudseid mõjusid. Mõju avaldav muudatus: Keskkonnaloa taotluse täpsustavate nõuete ja loa andmise korra ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseisu kehtestamine. Sihtrühm I: keskkonnaloa omajad ja taotlejad. Sihtrühm on suurusjärgus 2500 keskkonnaloa ja 200 keskkonnakompleksloa omanikku ning keskkonnaloa kohustusega tegevusvaldkonnas tegevust alustada soovivad ettevõtjad. Kaasnev mõju: Määruse kehtestamine avaldab peamiselt positiivset mõju keskkonnaloa omajatele ja taotlejatele, kuna lihtsustab võrreldes varasema olukorraga loa taotluste esitamist ning parandab info edastamist ja kättesaadavust ametiasutustele, info koondamist ja 10 ametiasutustelt edastatud teadete, korralduste, jms süstematiseeritud ja terviklikku vahendamist. Määruse rakendamisega muutub efektiivsemaks keskkonnalubade taotlemise ja andmise töökorraldus ning tänu menetluskeskkonna KOTKASe valdkondlike automaatkontrollide, eeltäitmise funktsioonide, teiste andmekogudega liidestuste ja taotlemise juhiste kasutamisega paraneb üleüldiselt teenuse kvaliteet. Määruse rakendamisega väheneb kehtivate keskkonnalubade arv tänu ühtse keskkonnaloa taotlemise ja andmise võimaluse loomisele. Täpne muudatusega saavutatav lubade hulga vähenemine sõltub loaga reguleeritava tegevuse iseloomust ning asukohast. Kehtivate keskkonnalubade analüüsi põhjal on võimalik ühtse keskkonnaloa kontseptsiooni rakendamisel sellest kasu saada vähemalt neljandikul keskkonnaloa omajatest, s.o vähemalt 621 isikul. Mõju avaldub läbi bürokraatia vähenemise ja menetlustoimingute optimeerimise. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda lühiajaliselt uuele töökorraldusele ning elektroonsele menetluskeskkonnale üleminekul. Mõjud minimeeritakse infosüsteemi ning keskkonnaloa taotlemise kasutusjuhendite ja Keskkonnaameti poolse kasutajatoe pakkumisega. Juurdepääs arendatavale infosüsteemile ei ole tasuline ning KOTKASe edasiarenduste kasutusele võtmisega ei kaasne teenuse kasutajatele kulutusi. Kuna eelnõukohase määrusega ei looda uusi materiaalõiguse norme, ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavat täiendavat halduskoormust. Sujuvaks üleminekuks uuele süsteemile on määruse eelnõuga seotud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus kavandatud rakendussätted, mis tagavad paindliku lubade ümber vormistamise korra. Enne määruse jõustamist välja antud load kehtivad kuni muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või loal märgitud kehtivusaja lõpuni. Sihtrühm II: Riigiasutused, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud Kaasnev mõju: Määruse rakendamine avaldab positiivset mõju riigiasutuste töökoormusele ja töö iseloomule ning parandab võrreldes varasema olukorraga keskkonnaotsuste üldist kvaliteeti. Määrusega seotult KOTKASe infosüsteemi edasiarenduste kasutusele võtmine kiirendab dokumentide koostamist, esitatud dokumentide sisulist menetlemist, teavituste saatmist, nõuete esitamist ning võimaldab efektiivsemalt hinnata ametnike töökoormust, koostada aruandeid ning analüüsida andmeid. Keskkonnalubadele ühtsete nõuete ja andmekoosseisude kehtestamine aitab tagada keskkonnaandmete parema kättesaadavuse. Muudatus haakub riigivalitsemise reformi eesmärgiga vähendada haldus- ja töökoormust, läbi ühtse ja kaasaegse e-teenuse kasutusele võtmise. Eelnõu rakendamisel avaldub positiivne mõju lubade kvaliteedi paranemisele kuna paraneb loa taotlemise ja andmise korra õigusselgus. IT- süsteemide liidestamine nii Keskkonnaministeeriumi haldusala siseste kui ka väliste infosüsteemidega (äriregister, rahvastikuregister jt) parandab keskkonnaloaga seotud andmete täpsust ja kontrolli. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda lühiajaliselt uuele menetluskeskkonnale üleminekul. Mõjud minimeeritakse infosüsteemi ning keskkonnaloa menetlusprotsessi kasutusjuhenditega. Samuti on Keskkonnaametis loodud KOTKAS infosüsteemi peakasutaja ametikoht, mille ülesanne on tagada keskkonnavaldkonna põhiprotsesse toetavate IT-lahenduste efektiivne ja nõuetekohane toimimine. Lisaks on muudatusel kaudne positiivne mõju keskkonnakaitse eesmärkide saavutamisele, kuna see võimaldab esitada kvaliteetsemaid taotlusi, mille koostamisse on taotleja rohkem 11 panustanud. Seeläbi on loa andjal rohkem infot, et anda keskkonnaluba keskkonna seisukohalt soodsate tingimustega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seotud kulud ja tulud on peamiselt seotud KOTKAS II ehk KOTKASe edasiarenduste projektiga, mille tulemusel luuakse keskne e-teenuste ja menetluste keskkond ühtse keskkonnaloa ning registreeringute ja väikelubade haldamisega seotud teenuste pakkumiseks. Projekti vajalikkuse hindamisel arvestati selle elluviimisel halduskoormuse vähenemisega ning koostati projekti kulude ja tulude analüüs. Määruse rakendamisega on seotud KOTKAS II projekti kulud (periood 2018-2021). Riigihankega „Keskkonnaotsuste Infosüsteemi arendus ja hooldus“ (nr 194805) sõlmiti 48- kuuliseks perioodiks raamleping KOTKASe edasiarendusteks. Täitmisel riigihanke eeldatav maksumus on 3 000 000 eurot, millest on alustatud esimese hanke osa realiseerimisega. Projekti esimene etapp on rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahendite taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine“ summas 490 000 eurot. Projekti järgmised etapid on kavas samuti rahastada struktuurivahendite toel, seega ei ole ette näha määruse rakendamise ning KOTKASe projekti arendusega täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Infosüsteemi haldab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT) temale igal aastal eraldatavatest vahenditest ning see ei nõua eraldi eelarve planeerimist. Lisaks on keskkonnaloaga seotud andmete kogumise ja analüüsimisega kaudselt seotud muud Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemid (nt EELIS, OJS) millega seotud arenduskulud kaetakse samuti KeMITi vahenditest. KOTKAS projekti lõpuks suletakse vanad Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemid JATS, OSIS, VEKA, KLIS ja HEIAN. KOTKASe kasutuselevõtuga plaanitakse kokku hoida üle 25 000 tunni klientide aega ja üle 17 000 tunni Keskkonnaameti ametnike tööaega. Kaudselt vähenevad projekti tulemusena Keskkonnaameti klientide kulude hinnanguliselt 10% võrra ehk 119 241 eurot aastas. Määruse ja sellega seotud teiste õigusaktide muutmise, kehtestamise või kehtetuks tunnistamisega optimeeritakse kõiki keskkonnalubadega seotud kohustusi ja protsesse. Nimetatud tegevuste tulemusena arvestatakse üldise ametnike ja kasutajate ajakulu kokkuhoiuga, mis väljendub lubadega seotud toimingute paremas haldamises, menetluste kiirenemises ja andmete kättesaadavuse paranemises. Määruse rakendamine ei too lisaks kirjeldatule kaasa muid tegevusi riigile ja kohaliku omavalituse üksusele ega ka teistele seaduse rakendajatele. Valdavalt on tegemist kehtiva õiguse korrastamisega ning määrusega ei looda uusi regulatiivseid kohustusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. 2020. aasta 1. jaanuaril jõustuvad: 1) määruse § 19 ja § 41 lõige 1; 2) määruse 2. peatükk „Jäätmete käitlemise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 2; 3) määruse 5. peatükk „Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 5. 12 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee- ettevõtete Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Veeühingule, MTÜ-le Veskivaramu, MTÜ-le Eesti Sadamate Liit, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Väikesadamate Liidule, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Geoloogia Seltsile, Eesti Turbaliidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Mäeseltsile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, SA Keskkonnaõiguse Keskusele, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Geoloogiateenistusele, Põllumajandusametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maanteeametile ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis osalejatele. Määruse koostamisel ei korraldata avalikku konsultatsiooni, kuna määruse rakendamisega ei kaasne riske, ulatuslike mõjusid ega halduskoormuse kasvu, samuti ei toimu põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. 13