Määruse tõlgendamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.06.2019 Kehtib kuni: 21.06.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaur Kajak Teie 17.06.2019 nr 22-1/2019/1159 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 01.07.2019 nr 1.15-5/2019/5062 [email protected] Sõle 23A 10614, Tallinn Lairibavõrgu toetusmeetme määruse tõlgendamine Austatud Kaur Kajak Täname Teid esitatud küsimuste eest seoses lairiba toetusmeetme määruse tõlgendamisega. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 määruse nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) eesmärk on viia ellu suuremahulist lairiba arendamist turutõrkega maapiirkondades, kus sideettevõtjad ise investeeringuid ei tee, kuna hajaasustusest tulenevalt on ühe aadressi ühendamine liiga kallis ning samuti on tarbijate maksevõime oluliselt madalam kui linnades. Lähtudes sideettevõtjatega koostöös valminud dokumendist „Kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud“ on sideettevõtjate üldise kogemuse alusel tarbijate maksevalmidus uue lairibaühenduse rajamisel ca 300 eurot. Paljudel juhtudel soovivad tarbijad ka seda maksta mitmes osas pikema aja jooksul. Toetusmeetme eesmärk on olnud viia suuremahulise masspaigalduse käigus lairibataristu võimalikult paljudele aadressidele ning võimaldada just taristu ehitamise ajal sellega liitumist võimalikult taskukohase hinnaga ning teenuse kasutamise alustamist võimalikult kiiresti ja ilma suurte lisakuludeta. Olukord, kus lairibateenusega liitumiseks on vaja teha veel täiendavaid kulusid, ei vasta määruse eesmärgile. Vaidluse all olev määruse § 16 sätestab: „(1) Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vastavalt § 15 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise. (2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine vähemalt järgmist: 1) liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp- punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist iga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt. (3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata.“ Vaidluse all on eelkõige määruse § 16 lõike 2 punktid 1 ja 3 ning küsimus, kas toetuse saaja peab 200 euro eest viima liini juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp- punktist aadressobjekti omaniku või kasutaja hoone sisse, sealhulgas teostama vajalikud puurimise jms tööd ise või lõpevad toetuse saaja kohustused sisuliselt sellega, et ta viib liini passiivse lairibataristu lõpp-punktist kuni maja fassaadini. Sätte tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et määruse § 16 lõike 2 punktid 1 ja 3 nõuavad liini viimist aadressiobjekti sisse. See tähendab, et ettevõtja peab tegema ka vajalikud tööd, et liin oleks hoones sees. Määrusandja soov ei ole nende sätetega kohustada ettevõtjat üksnes vedama liini läbi omaniku või kasutaja puuritud augu. Sellele viitab ka määruse § 16 lõike 2 punkt 2, mis ütleb, et kortermajade puhul peab toetuse saaja tagama liini viimise „juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse (…)“. See tähendab, et korterelamute puhul on ettevõtjal kohustus viia liin lausa igasse üksikusse korterisse, mitte isegi üksnes trepikotta. Eelnev viitab, et määrusandja tahe on selgelt suunatud sellele, et toetuse saaja tagab 200 euro eest liituda soovijale täieliku liitumisvalmiduse, sealhulgas teostama ise töid, et liin saaks viidud hoone sisse. Määruse koostamise ajal esitas MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit (ETL) tõesti ettepaneku lisada määruse § 16 lõikesse 2 muuhulgas ka sõnastuse „omaniku või kasutaja poolt näidatud“ asemel sõnastuse „omaniku või kasutaja ettevalmistatud“. Põhjenduseks kirjutas ETL, et „esimese sõnastuse järgi peaks toetuse saaja täiendavalt tegema tarbijate kodudes siseviimistlustöid, mis pikendavad ühenduse loomise aega ning tõstavad kulusid ning ei ole käesoleva toetuse eesmärgiga sobituv.“ Kuna määruse eesmärk on viia ellu lairibataristu masspaigaldust võimalikult kiiresti ja väheste kuludega, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) arvestas ETLi tehtud ettepanekut just selle põhjenduse alusel. MKM nõustub sellega, et siseviimistluse tegemine tähendaks toetuse saajale suurt aja- ja rahakulu, ning poleks kooskõlas määruse eesmärgiga. Kuid siseviimistlustööde all mõistab MKM antud määruse kontekstis seinade, lagede, põrandate krohvimist, pahteldamist, värvimist, tapeedi parandamist või paigaldamist, põrandakatte parandamist või paigaldamist. Välisseinast läbi puurimist, eesmärgiga viia sealt sisse liin, ei saa MKMi hinnangul antud määruse kontekstis käsitleda siseviimistlustööna. Eelnevast tulenevalt ei ole toetuse saaja kohustatud taastama ega hüvitama aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt ettevalmistatud kohast puurides seina välispinnale tekkivaid võimalikke kahjustusi (krohvi pragunemine, värvi kahjustumine, laudise mõranemine jne). Võttes aluseks eelpool antud selgitused vastab MKM Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) esitatud kahele küsimusele. 1. Kuidas tõlgendada määruse § 16 lg 2 p 1 ja 3 sõnastust „omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast“ ning kas täiendava teenusena ava puurimine hoonesse ja selle eest tasu nõudmine on vastavuses määrusega, sh paragrahvi 16 lõike 1 punktiga 1? MKMi seisukoht: Määruse § 16 lõike 2 punktide 1 ja 3 sõnastust „omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast“ tuleb tõlgendada selliselt, nagu te oma kirjas välja pakute: omanik näitab ette koha, kust soovib kaabli sisseviimist ning teeb puurimiseks vajalikud ettevalmistused, sealhulgas tagab, et antud kohas ei ole seinasiseseid kommunikatsioone ning kõrvaldab puurimisel ettejäävad ja segavad esemed. 2. Kas sellisel viisil kliendile 559 euro eest loodav liitumine võimaldab TTJA-l vastava liitumisvõimaluse loomise eest Elektrilevi OÜ-le välja maksta toetus vastavalt paragrahvi 18 2 (3) lõikele 2 ja vastavat liitumispunkti arvestada määruse paragrahvi 18 lõike 3 punkti 2 väljamakse tegemisel? MKMi seisukoht: Ei, sellisel viisil loodav liitumine ei vasta määruse mõttele ning ei võimalda TTJA-l maksta toetust vastavalt määruse § 18 lõikele 2 ja lõike 3 punktile 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Kingo väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raigo Iling 6397681 [email protected] 3 (3)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 14.06.2019 Kehtib kuni: 14.06.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kert Kingo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 17.06.2019 nr 22-1/2019/1159 Harju 11 15072, Tallinn Lairibavõrgu toetusmeetme määruse tõlgendamine Austatud proua minister Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) kuulutas vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 määrusele nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) 22.06.2018 välja konkursi juurdepääsuvõrgu rajaja leidmiseks, mille võitis Elektrilevi OÜ (edaspidi ELV). Toetusmeetme rakendamise käigus selgus, et TTJA ja ELV tõlgendavad määruse paragrahvi 16 lõike 2 punktide 1 ja 3 sõnastuse „omaniku või kasutaja ettevalmistatud koht“ tähendust erinevalt, mistõttu pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole alljärgnevas. Määruse § 16 lõike 2 punktid 1 ja 3 sätestavad järgmist: (2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine vähemalt järgmist: 1) liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist iga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt. ELV leiab, et sõnastus „omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast“ hõlmab omaniku või kasutaja kohustust hoonesse ise ava puurida, et ELV saaks liitujale optilise kaabli hoonesse sisse tuua. Juhul, kui hoone omanik või kasutaja ise hoonesse ava ei puuri, pakub ELV vastavat teenust 360 euro eest (vt ELV kodulehe KKK teema https://www.elektrilevi.ee/kiireinternet#kkk, „Liitumine“ küsimused 5, 1 ja 4). ELV tugineb vastava tõlgenduse juures asjaolule, et määruse avaliku konsultatsiooni käigus asendati ülaltoodud määruse punktide sõnastuses varasem fraas „omaniku või kasutaja näidatud kohast“ sõnastusega „omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast“, arvestades MTÜ Eesti Elektritööstuse Liidu (edaspidi ETL) ettepanekut, kus muudatuse vajadust põhjendati võimaliku hoone siseviimistluse kahjustamisega. TTJA leiab, et sõnastust “ettevalmistatud koht“ ei ole vastavalt määruse eesmärgile ja ka seletuskirjale võimalik tõlgendada selliselt, et augu puurimine kaabli sisseviimiseks peaks jääma omaniku või kasutaja vastutuseks ja kuluks. Toetusmeetme eesmärk on, et võrguga liituda Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 soovijatele ehitatakse juurdepääsuvõrk kasutades riigi abi (mille alusel valiti konkursi võitja), võimalikku konkursi võitja omainvesteeringut ja maksimaalselt 200 eurost liitumistasu, mille tasub liituda soovija. Arvestades, et suurem osa eramajade ja paaris- või ridaelamute omanikke või kasutajaid ei ole võimelised ise puurimistööd tegema, tähendaks see automaatselt liitumiskulu suurenemist ja sisuliselt toetusmeetme algse põhimõttega, saada kuni 200 euro eest liitumine hoonesse, vastuollu minemist. Hoone kasutaja või omanik võiks ise ava seina puurida, kui ta seda soovib, kuid täiendava teenusena liini jaoks ava puurimise eest lisaks liitumistasule (200 eurot) augu puurimise teenustasu (360 eurot) võtmine läheb määrusega vastuollu. Esialgselt olid kõnealuse määruse §-s 16 sisalduvad nõuded sätestatud §-s 18 ning määruse seletuskirjas selgitatakse sätte sisu järgmiselt: Eelnõu § 18 sätestab juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise tingimused. Lõikega 1 määratakse, et juurdepääsuvõrgu passiivse taristuga liitumise hind lõppkasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vastavalt määruse § 17 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. See hind kehtib ainult tingimusel, et liitumise taotlus on esitatud toetuse saajale viimase nõutud ajaks. Ennekõike on siinkohal mõeldud, et sellise hinnaga saab liituda ainult ajal, kui aadressiobjekti asukohaks olevas asustusüksuses toimuvad juurdepääsuvõrgu passiivse taristu rajamise tööd ning selle käigus luuakse liitumised seda soovinud lõppkasutajate aadressiobjektidele. Kõigile neile, kes õigeaegselt toetuse saajale vastava liitumisavalduse teevad, peab toetuse saaja tagama selle hinna piires juurdepääsuvõrgu passiivse taristuga liitumise. Lõige 2 sätestab konkreetsemalt, mida lõikes 3 sätestatud maksimaalselt 200 euro eest toetuse saaja tegema peab. Punkti 1 kohaselt tähendab see liini viimist lõppkasutaja maatükil asuva ja tema soovitud ühe aadressiobjektini ja selle sisse lõppkasutaja näidatud kohast koos sobiva pistiku paigaldamisega edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks lõppkasutaja poolt. Punkt 3 sätestab nõuded ka paaris- või ridamajade jaoks, kus liini peab viima iga lõppkasutaja majaosani ja selle sisse lõppkasutaja näidatud kohast koos sobiva pistiku paigaldamisega edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks lõppkasutaja poolt. TTJA hinnangul saab määruse sõnastust ja eesmärki ning seletuskirjas sätetatut silmas pidades ettevalmistatud koha all käsitleda olukorda, kus omanik näitab ette koha, kust soovib kaabli sisseviimist ning teeb puurimiseks vajalikud ettevalmistused, sealhulgas tagab, et antud kohas ei ole seinasiseseid kommunikatsioone ning kõrvaldab puurimisel ettejäävad ja segavad esemed. Siseviimistluse kahjustamise võimaluse tõttu määruses tehtud sõnastuse muudatus ei tähenda, et hoone kasutaja või omanik peaks „ettevalmistuse“ käigus ka ava hoonesse puurima. ETL põhjendas oma ettepanekut määruse muudatuseks sooviga mitte teha siseviimistlustöid, mitte puurimise toimingut ennast. TTJA loeb selle ettepaneku selgitusest välja, et puurimise käigus kahjustada saanud siseviimistlus ei kuulu Elektrilevi poolt taastamisele. Juhul kui küsimus oleks olnud seina läbindamises, siis niivõrd põhimõttelist muudatusettepanekut tulnuks selgemalt põhjendada. Seega ei ole ETL poolt konsultatsiooni käigus esitatud ettepanek ning määruse sõnastuses tehtud muudatus piisavaks, et määruse sõnastust „ettevalmistatud koht“ oleks võimalik tõlgendada selliselt, et hoone omanik või kasutaja peavad kaabli sisseviimiseks augu ise puurima. Toetusmeetme rakendamise käigus ilmnenud määruse § 16 lg 2 p 1 ja 3 tõlgendamise arutelu käigus on ELV oma lahendust ja selle hinna kujunemist põhjendades viidanud ka asjaolule, et tavaliselt ei ole kaablite (sh elektrikaablite) hoonesse viimine teenusepakkuja ülesanne ja ava puurimisega on seotud riskid kahjustada hoonet. TTJA leiab, et antud juhul tulnuks ELV-l arvesse võtta määruses sätestatut, mille kohaselt tuleb kaabel viia aadressiobjekti sisse. Ka ei ole riski suurus põhjendatud, kuna tänaval asuvalt postilt tuleva liini kanduri kinnitamiseks hoone külge on samuti vaja teha puurimistöid. Juhul kui nõustuda ELV tõlgendusega, et täiendava 360 euro küsimine puurimise eest on määrusega kooskõlas ja nende aadressiobjektide eest on võimalik toetus välja maksta, siis kerkib üles küsimus, kas kõik konkursil osalejad olid sellest võrdselt teadlikud. TTJA poole on juba pöördunud Corle OÜ, kes väidab, et tema ei olnud sellest teadlik ja arvestas omapoolses toetuse taotluses puurimise töö hinna 200 eurot oma pakkumise sisse. Corle OÜ annab oma kirjas märku soovist konkurss tühistada. TTJA hinnangul ei anna tänane õigusruum piisavat ja sõnaselget kindlust selleks, et lugeda 2 (3) Elektrilevi OÜ tegevus õiguspäraseks. Lähtuvalt ülaltoodust soovib TTJA MKM-i seisukohta järgmistes küsimustes: 1. Kuidas tõlgendada määruse § 16 lg 2 p 1 ja 3 sõnastust „omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast“ ning kas täiendava teenusena ava puurimine hoonesse ja selle eest tasu nõudmine on vastavuses määrusega, sh paragrahvi 16 lõike 1 punktiga 1; 2. Kas sellisel viisil kliendile 559 euro eest loodav liitumine võimaldab TTJA-l vastava liitumisvõimaluse loomise eest Elektrilevi OÜ-le välja maksta toetus vastavalt paragrahvi 18 lõikele 2 ja vastavat liitumispunkti arvestada määruse paragrahvi 18 lõike 3 punkti 2 väljamakse tegemisel. Palume MKM seisukohta esimesel võimalusel, kuna Elektrilevi OÜ on juba alustanud tööde ettevalmistamisega ja esimeste võimalike liitujate informeerimine saab toimuma lähinädalatel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Arvo Rammus 667 2071 [email protected] 3 (3)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 10.07.2019 Kehtib kuni: 10.07.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Jaanus Tiisvend Elektrilevi OÜ Teie 21.05.2019 nr JV-JUH-10/1901 [email protected] Kadaka tee 63 Meie 10.07.2019 nr 22-1/2019/1313 12915, Tallinn Määruse tõlgendamine Austatud härra Tiisvend Elektrilevi OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) oma seisukohad, kuidas jaguneb omaniku või kasutaja ja Elektrilevi OÜ vastutus kaabli hoonesse sisse viimise korral. TTJA esitas 17. juunil 2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) järelepärimise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 määruse nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ (määrus) paragrahvi 16 lõike 2 punktide 1 ja 3 sõnastuse „omaniku või kasutaja ettevalmistatud koht“ tõlgendamise osas. Kirjas tõime ära nii TTJA kui ka Elektrilevi OÜ seisukohad. MKM seisukoht nende 1. juuli 2019 vastuskirjas nr 1.15-5/2019/5062 on järgmine: 1. Määruse § 16 lõike 2 punktide 1 ja 3 sõnastust „omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast“ tuleb tõlgendada selliselt, et omanik näitab ette koha, kust soovib kaabli sisseviimist ning teeb puurimiseks vajalikud ettevalmistused, sealhulgas tagab, et antud kohas ei ole seinasiseseid kommunikatsioone ning kõrvaldab puurimisel ettejäävad ja segavad esemed. 2. Liitumine, mille puhul omanikult või kasutajalt võetakse lisaks liitumistasule tasu ava puurimiseks ei vasta määruse mõttele ning ei võimalda TTJA-l maksta toetust vastavalt määruse § 18 lõikele 2 ja lõike 3 punktile 2. MKM märgib ka, et siseviimistlustööde all mõistab MKM antud määruse kontekstis seinade, lagede, põrandate krohvimist, pahteldamist, värvimist, tapeedi parandamist või paigaldamist, põrandakatte parandamist või paigaldamist ning et toetuse saaja ei ole kohustatud taastama ega hüvitama aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt ettevalmistatud kohast puurides seina välispinnale tekkivaid võimalikke kahjustusi (krohvi pragunemine, värvi kahjustumine, laudise mõranemine jne). Lähtuvalt ülaltoodust palume üle vaadata Elektrilevi poolt koostatud juhendmaterjalid ja muud potentsiaalsetele liitujatele edastatavad dokumendid. Elektrilevi OÜ küsis sama kirjaga ameti seisukohta toetuse väljamaksmise osas olukorras, kus liini paigaldamine aadressobjektile ei toimu olemasolevas kaitsevööndis ning ületab kolmanda isiku kinnistut. Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 TTJA märgib, et järgnevates näidetes toodud olukordade käsitlemine võib täpsustuda juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmiduse kontrollimise käigus. Üldjuhul ja eeldusel, et liitumispunkt on kinnistu piiril või selle vahetus läheduses määruse § 4 lõike 8 kohaselt, siis: 1. kui omanik ei soovi liitumist, on liitumisvõimalus loodud; 2. liitumisvõimalus on loodud ka kui omanik soovib liitumist ja kolmanda isiku nõusoleku alusel on liitumisvõimalus välja ehitatud; 3. kui omanik soovib liitumist, kuid selle realiseerumine jääb kolmanda isiku nõusoleku taha, ei ole liitumisvõimalus loodud. Antud juhul on järgmise sammuna võimalus see puudus kõrvaldada määruse § 18 lõike 6 ja § 19 lõike 5 alusel. Ühtlasi anname kirjaga teada Lepingu punkti 15.1 TTJA poolse kontaktisiku muudatusest. Uueks kontaktisikuks on Oliver Gailan, [email protected], 6672080, 53481137. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Gailan Sideosakonna juhataja Lisad: 1. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuli 2019 kiri nr 1.15-5/2019/5062; 2. TTJA 17. juuni 2019 kiri MKM-le. Arvo Rammus 667 2071 [email protected] 2 (2)