Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 20.05.2019 Kehtib kuni: 20.05.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Siseministeerium Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Kaitseministeerium 28.06.2019 nr 1-6/1853-1 Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse avaldamiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kaitsepolitseiamet Lisa: Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus 9-l lehel Rando Käsper 6125056 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  20.05.2019 Lõhkematerjali seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistusega isikute daktüloskopeerimiseks ja neilt DNA-proovi võtmise kohustamise reguleerimine 29. märtsil 2015. a jõustunud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehti muudatused politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) §-s 451, päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS) §- s 73 ning kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) §-s 921, millega sätestati kohustus daktüloskopeerida ja võtta DNA-proovid politseiametnikelt, kes teenindavad sündmuskohti või puutuvad kokku ekspertiisi- ja uuringuobjektidega ning päästeametnikelt ja tegevväelastelt, kes on seotud demineerimistöödega. Muudatusega ei reguleeritud lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistusega isikute (edaspidi ühiselt nimetatud lõhkematerjali vahetu käitleja) daktüloskopeerimiseks ja neilt DNA-proovi võtmise kohustust. Julgeolekuasutuste seaduses (edaspidi JAS) sätestatud ülesannete täitmiseks on erasektoris töötava lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimine ja DNA-proovi võtmise peamine eesmärk süütegude menetlemisel välistada võimalikult kiiresti lõhkematerjali seaduslikud käitlejad või saada kinnitus, kas lõhkematerjali seaduslik käitleja võib olla seotud süüteo asjaoludega või tuvastada isikud, kes olid lõhkematerjaliga kokkupuutes enne kui see ebaseaduslikku valdusesse sattus. Ehk teisiti öeldes on eesmärk tekitada sõrmejälgede ja DNA- proovide võtmisega riiklikusse registrisse võrdlusmaterjali olemasolu, mida saaks kasutada sündmuskohalt saadud jälgede võrdlemiseks ja kuritegude asjaolude kiiremaks tuvastamiseks ning tulevikus lõhkematerjalidega seotud kuritegude ennetamiseks. Selliselt on võimalik kiiresti välistada sündmuskohalt võetud lõhkematerjali seadusliku käitleja jäljed ning keskenduda tundmatutele jälgedele. See aitab võimalikult tõhusalt leida süüteo toimepanija ning seeläbi taastada elanike turvatunne ja vältida järgmiste samaliigiliste süütegude toimepanemine. Samuti kujutab lõhkematerjali käitlemine endast ohtu käitlejale endale ning käitlemisvea või õnnetuse tagajärjel võib osutuda vajalikuks käitleja isikusamasuse tuvastamine. Väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatus aitab kaasa ühiskonna siseturvalisuse ja –julgeoleku stabiliseerimisele. Olukord ühiskonnas muutub turvalisemaks, kuna selle toimel väheneb oht inimeste elule ja tervisele, millest tulenevalt suureneb ka ühiskonna usaldus riigi suhtes. JAS § 6 p 21 kohaselt on Kaitsepolitseiameti ülesandeks terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitseiameti ülesanne nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. Vabariigi Valitsuse 11.04.2013 määruse nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ (edaspidi uurimisalluvuse määrus) § 2 lg 1 1 kohaselt toimetab Kaitsepolitseiamet kohtueelset menetlust muuhulgas süütegudes, mis on seotud või toimepandud lõhkeseadeldise või lõhkeainega või nendega ähvardades, täpsemalt: - p 1: karistusseadustiku (KarS) §-des 237 (terrorikuritegu), § 251 (võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus), § 405 lg-d 2 ja 3 (plahvatuse tekitamine) ning § 415 (lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine); - p 11: KarS § 266 (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud /…/, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades; - p 12: KarS § 266 lg 2 p-s 4 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud riigikaitseliselt tähtsa maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil /…/, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades; - p 2: KarS § 327 (massilised korratused kinnipidamiskohas) lg-tes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui tegu pandi tõime lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, §-s 414 (lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine) sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg ja §-s 416 (lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine) sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkematerjal; - p 24: KarS § 4211 (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine) sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli /…/, lõhkeaine. Euroopa Komisjon on oma teatises KOM(2007)651 märkinud, et lõhkeseadeldised on terrorirünnakutes enim kasutatud vahend, mille ohvriks on langenud valdav osa terrorirünnakute ohvritest viimase 50 aasta jooksul. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu jaoks olnud ning on jätkuvalt väga oluline tõhustada lõhkeainete julgeolekut ja muuta lõhkeseadeldiste valmistamine terroristidele raskemaks. Lõhkeainete valmistamine, ladustamine, transport ja nende jälitatavus on küsimused, mida tuleb käsitleda operatiivselt, et vähendada lõhkeainete ja lõhkeseadeldiste valedesse kätesse sattumist, nende väärkasutamise ja varguse tõenäosust ning vähendada nimetatud sündmustega kaasnevat mõju. Komisjoni teatises rõhutatakse, et ennetamine, avastamine ja reageerimine peaksid moodustama lõhkeainete julgeolekut käsitleva Euroopa Liidu lähenemisviisi kolm tugisammast. Olulist rolli peaks mängima julgeolekustandardite karmistamine. Ennetavatel meetmetel on väga oluline roll lõhkeainete julgeoleku tõhustamisel. Kui ennetusmeetmed ei ole soovitud tulemusi andnud või kui nendest on mööda hiilitud, on vaja kasutada avastamisseadmeid ja -menetlusi, et vähendada ohtu, et terroristid ja muud kurjategijad kasutavad lõhkeaineid kuritegelikel eesmärkidel. Seetõttu on vaja välja töötada lõhkeainete ja nende ebaseaduslike käitlejate avastamiseks kasutatavad tõhusad ja täpsed vahendid.1 JAS-is ja VV määruses nr 60 sätestatud ülesannete efektiivseks täitmiseks on oluline saada ajakohast teavet kõikide lõhkematerjali vahetute käitlejate osas, et eelkõige välistada lõhkematerjalide seaduslikud käitajad. Nimetatud andmete kogumine riigi poolt ja neile juurdepääsu andmine Kaitsepolitseiametile on vajalik terrorismikuritegude ja teiste eelpool nimetatud Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses olevate üldohtlikul viisil toimepandavate kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks. 1 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri lk 2-3. (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d545b21-de81- 4a18-8aec- d4de49d36d63/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20ning%20p%C3%A4%C3%A4steteenistuse%20sead use%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus) 2 Praegune olukord, kus riigil on olemas andmed politseiametnike, päästeametnike ja tegevväelaste osas, kes teenindavad sündmuskohti või on seotud demineerimistöödega, aitab eesmärgi saavutamisele kaasa, kuid ei ole täielik lahendus. Riigil puuduvad jätkuvalt andmed lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistusega isikute osas, mistõttu kannatab ühelt poolt süütegude efektiivne ja kiire menetlemine ning teiselt poolt ka lõhkematerjali ja –ainega seotud süütegude ennetamine. Lõhkematerjalidega seotud süütegude avastamise, menetlemise ja ennetamise juures võib osutuda määravaks just võrdlusmaterjali olemasolu, mistõttu on lõhkematerjaliga seotud süütegude menetlemisel oluline kiiresti välistada nende seaduslikud käitlejad. Eelnevast tulenevalt on vajalik lõhkematerjaliseaduse täiendamine selliselt, et lisaks politseiametnike-, päästeametniku ja tegevväelase andmete edastamise kohustusele oleks reguleeritud lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimise ja neilt DNA-proovi võtmise kohustus. 2. Sihtrühm Primaarne sihtrühm: Lõhkematerjali käitlejad LMS § 16 lõike 1 tähenduses, kelle sõrmejäljed ja DNA-proovid kantakse riiklikesse registritesse. Sekundaarne sihtrühm: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) – TTJA peab jälgima lõhkematerjali vahetute käitlejate nimekirja muudatusi ning isiku nimekirjast kustutamisel kolme aasta möödumisel teavitama EKEI-d vajadusest lõhkematerjali vahetu käitleja andmed riiklikest registritest kustutada. 2) Uurimisasutused – uurimisasutuste ülesannete täitmine (terrorismikuritegude ja teiste eelpool nimetatud Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses olevate üldohtlikul viisil toimepandavate kuritegude ennetamine ja tõkestamine) muutub tõhusamaks. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Lõhkematerjali seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse esmane eesmärk on süütegude menetlemisel välistada võimalikult kiiresti lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Lõhkematerjali seaduslike käitlejate välistamine aitab kaasa menetluse tõhusamaks muutmisele. Lisaks sellele on aitab see tagada JAS-is ja uurimisalluvuse määruses sätestatud ülesannete efektiivsema täitmise. Eesmärgi saavutamiseks on oluline saada ajakohast teavet kõikide lõhkematerjalide vahetute käitlejate osas, kuna selliselt on võimalik saada kinnitus, kas isik on lõhkematerjaliga kokkupuutes olnud enne kui see ebaseaduslikku valdusesse satub või tuvastada, kas lõhkematerjali seaduslik käitleja on seotud süüteo asjaoludega. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses esitatud probleemi lahendamisel saavutatakse olukord, kus riigil on olemas andmed politseiametnike-, päästeametnike ja tegevväelaste osas, kes teenindavad sündmuskohti või on seotud demineerimistöödega ning samuti andmed lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistusega isikute osas. Selliselt on tagatud süütegude ennetamine ning efektiivne ja kiire menetlemine. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 451 sätestab politseiametniku daktüloskopeerimise ja temalt DNA-proovi võtmise regulatsiooni. PPVS § 451 lõige 1 sätestab, et sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv politseiametnik 3 daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Päästeteenistuse seaduses (edaspidi PäästeTS) on sama regulatsioon sätestatud päästeametnike osas §-s 73. Tegevväelaste osas on demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) §921. Loetelud ametikohtadest, millel teeniv politseiametnik, päästeametnik ja tegevväelane daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov on kehtestatud vastavalt PPVS § 451 lõike 2 järgi PPA ja KAPO peadirektor käskkirjaga, PäästeS § 73 lõike 3 järgi Päästeameti peadirektor käskkirjaga ning KVTS § 921 lõike 2 järgi Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Politseiametniku, päästeametniku ja tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel isiku teenistusest vabastamisest arvates. PPVS § 451 lõike 5, PäästeTS § 73 lõike 5 ja KVTS § 921 lõike 5 järgi kehtestab daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. Euroopa Komisjon on öelnud Komisjoni teatises2 lõhkeainete julgeoleku tõhustamise kohta, et lõhkeainete valdkonnas laiemalt on julgeolekut vaja käsitleda kogu tarneahela raames. Lõhkeainete valmistamine, ladustamine, transport ja nende jälitatavus on küsimused, mida tuleks käsitleda operatiivselt, et vähendada lõhkeainete ja lõhkeseadeldiste valedesse kätesse sattumise, nende väärkasutamise ja varguse tõenäosust või vähendada nimetatud sündmustega kaasnevat mõju. Kõnealuses valdkonnas on juba võetud mitmeid meetmeid. Kuid kõnealused meetmed tuleb koondada ühtseks julgeolekule suunatud tegevuseks. Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise üldnõuded ning nõuded käitlejale on sätestatud LMS 2. peatükis. Käitlejal peab olema LMS § 12 lõike 1 järgi tegevusluba. Tegevusloa annab § 13 lõike 1 järgi TTJA, tegevusloa taotluse kooskõlastavad ka PPA ja KAPO. Samas ei ole kehtiva regulatsiooniga reguleeritud lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistusega isikute daktüloskopeerimine ja neilt DNA-proovi võtmine, nagu see on tehtud politseiametniku, päästeametniku ja tegevväelase osas. 5. Kaasatud osapooled VTK on koostanud Siseministeerium koostöös Kaitsepolitseiametiga. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 6. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine 2 Komisjoni teatis lõhkeainete julgeoleku tõhustamise kohta. Euroopa Ühenduste Komisjon. lk 6. (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1554381979413&uri=CELEX:52007DC0651 ) 4 Alternatiivse lahendustena on kaalutud olemasoleva olukorra säilitamist ja senise regulatsiooni paremat rakendamist. Kaalumise tulemusena on selgunud, et olemasoleva olukorra säilitamine ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele, eriti arvestades maailmas väljakujunenud julgeolekusituatsiooni, millest tulenevalt tuleb maksimaalsete seadusandlike vahenditega võidelda lõhkematerjalide väärkäitlemiste vastu. Peamine eesmärk on süütegude menetlemisel välistada võimalikult kiiresti lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Samuti on oluline saada kinnitus selle kohta, kas lõhkematerjali seaduslik käitleja võib olla seotud süüteo asjaoludega või tuvastada millal ja kus kohast lõhkematerjal ebaseaduslikku käibesse sattus. Seeläbi on suurema tõenäosusega võimalik tuvastada isik, kes kuriteo toime on pannud. Kehtiv regulatsioon ei kohusta lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistusega isikuid daktüloskopeerida ja neilt DNA-proovi võtta. Olemasoleva olukorra säilitamisega ei ole võimalik tõhusalt tagada lõhkematerjalidega seotud süütegude ennetamine ja nende tõrjumine. Kuivõrd kehtivas õiguses puudub regulatsioon lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimiseks ja neilt DNA-proovi võtmise kohustamiseks, siis ei ole võimalik kehtivat regulatsiooni paremini rakendada. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Seaduseelnõu koostamise raames on kavas välja selgitada Läti, Leedu, Soome, Taani, Saksamaa, Belgia, Hollandi, Hispaania, Suurbritannia, Tšehhi, Sloveenia ja Prantsusmaa vastav õiguslik praktika. 8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Probleem on võimalik regulatiivselt lahendada sarnaselt PPVS-i § 451, PäästeTS § 73 ja KVTS § 921 sätestatud regulatsioonile, mis käsitlevad vastavalt politseametnike, päästeametnike ja tegevväelaste daktüloskopeerimist ja neilt DNA-proovi võtmist. Kuna lõhkematerjali vahetut käitlejat puudutav regulatsioon paikneb LMS-is, siis peaks olema samas õigusaktis reguleeritud ka lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine. Kuna muud regulatiivset võimalust andmeid saada ning neid süütegude ennetamiseks kasutada ei ole, siis sellest tulenevalt võib järeldada, et tegemist on ainsa efektiivse lahendusega. Lõhkematerjaliseadust täiendatakse paragrahviga, millega kohustatakse lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine ekspertiisiobjektile lõhkematerjali vahetu käitleja jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Ettepanek on seaduse muutmisel kasutada sama normi ülesehitust, nagu seda on tehtud vastavates sätetes PPVS-is, PäästeTS-is ja KVTS-is. Lõhkematerjaliseaduse 2. peatüki 3. jagu tuleb ettepaneku kohaselt täiendada paragrahviga 161 järgmises sõnastuses: 161. Lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine (1) Lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile lõhkematerjali vahetu käitleja jäetud jälgede välistamise eesmärgil. 5 (2) Lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. (3) Lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel lõhkematerjali vahetute käitlejate nimekirjast kustutamisest arvates. TTJA teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest lõhkematerjali vahetu käitleja andmed riiklikest registritest kustutada. (4) Käesoleva paragrahvi alusel lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimise ja DNA- proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 9. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 26 on sätestatud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: “eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.” (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19).3 EIÕK art 8 lg-s 2 on sätestatud, et ametivõimud ei sekku art 8 esimeses lõikes tagatud õiguse kasutamisse muidu kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse eesmärgiks oleva LMS täienduse puhul on tegemist lõhkematerjali vahetu käitleja andmete kogumisega süüteomenetluse tõhusamaks muutmise eesmärgil. See aitab kaasa riigi julgeoleku ja ühiskondlikku turvalisuse tagamisele. Tegemist on proportsionaalse lahendusega, kuna muul viisil ei ole võimalik lõhkematerjali vahetute käitlejate andmeid saada ning sellest tulenevalt ei saa muuta tõhusamaks ka süüteomenetlust. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 10. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 10.1. Kavandatav muudatus Muudatusega luuakse kohustus lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimiseks ja temalt DNA-proovi võtmiseks ekspertiisiobjektile lõhkematerjali vahetu käitleja jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA- registrisse. 3 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 26 p 24. 6 10.2. Kavandatava muudatuse sihtrühmad Muudatus mõjutab kõiki lõhkematerjali vahetuid käitlejaid (sihtrühm 1), Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (koos sihtrühm 2), uurimisasutused (sihtrühm 3). Sihtrühma 1 suurus on Kutsekoja kutseregistri välja antud kutsetunnistuste põhjal 431 inimest. 10.3. Kaasnev mõju 10.3.1. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 1 Mõju puudub. Sihtrühm 2 Muudatuse mõju on positiivne. Lõhkematerjali käitlejate daktüloskopeerimine ja DNA- proovide võtmine parandab käitlejate personalialast kontrolli. Juhul kui avastatakse ebaseaduslikus käitluses lõhkematerjali, on äärmiselt oluline tuvastada nii kiiresti kui võimalik kõnealuse lõhkematerjali viimane ametliku loaga omanik. TTJA peab jälgima lõhkematerjali vahetute käitlejate nimekirja muudatusi ning isiku nimekirjast kustutamisel kolme aasta möödumisel teavitama Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest lõhkematerjali vahetu käitleja andmed riiklikest registritest kustutada. Kutsekoja kutseregistri andmetel on Eesti Maastikuehitajate Liidu (edaspidi EMEL) poolt välja antud 349 kehtivat lõhkaja ja lõhkemeistri kutsetunnistust. Eesti Pürotehnikute Liidu (edaspidi EPL) poolt on välja antud 82 kehtivat pürotehniku ja abipürotehniku kutsetunnistust. Seega kokku on kutsetunnistusi välja antud 431. Olgugi et TTJA-l ja EKEI-l tekib kohustus jälgida lõhkematerjali vahetu käitleja nimekirja muudatusi ning hoida need ajakohases, siis mõju saab lugeda positiivseks, kuna väljapakutud välistamismeetod kiirendab oluliselt süüteo menetlemise protsessi. Sihtrühm 3 Lõhkematerjaliga seotud süütegude toimepanemise korral toovad muudatused kaasa teatava rahalise kokkuhoiu riigile. Leitud jälgede hulgast kiire seaduslike lõhkematerjali vahetute käitlejate välistamine vähendab vajadust isikuid täiendavalt daktüloskopeerida ja neilt DNA- proove võtta ning viia nendega seonduvalt läbi analüüse. 10.3.2. Majanduslik mõju Sihtrühm 1 Muudatusega kaasnevad rahalised kulud, mis on seotud daktüloskopeerimise, DNA-proovi võtmise ja nende analüüsimisega. DNA-proovi hind on 57 eurot (kohtuekspertiisiseadus § 273). Daktüloskopeerimise hind sõltub selleks kasutatavatest vahenditest (jäljendi võtmine elektrooniliselt või paberkandjale) olles keskmiselt suurusjärgus 1 euro. DNA-proovide võtmise ja isikute daktüloskopeerimise ning andmete edastamisega seotud kulud jäävad lõhkematerjali vahetu käitleja või tema tööandja kanda. Kohustusest tulenev majanduslik mõju on võrreldes kehtiva regulatsiooniga daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ja analüüsimise maksumus. Arvestades asjaoluga, et proovide andmise ja andmete edastamise kulud on võrdlemisi madalad, ei ole tegemist olulise mõjuga lõhkematerjali vahetutele käitlejatele. 7 Sihtrühm 2 Andmete esitamine ja sellega kaasnevate toimingute finantseerimine toimub lõhkematerjali vahetu käitleja või tema tööandja poolt. Seega otsest rahalist kohustust riigile ei teki. Vastupidiselt toovad lõhkematerjaliga seotud süütegude toimepanemise korral muudatused kindlasti kaasa riigile teatava rahalise kokkuhoiu. Leitud jälgede hulgast kiire seaduslike lõhkematerjali vahetute käitlejate välistamine vähendab vajadust isikuid täiendavalt daktüloskopeerida ja neilt DNA-proove võtta ning viia nendega seonduvalt läbi analüüse. Mõju on positiivne. Sihtrühm 3 Lõhkematerjaliga seotud süütegude toimepanemise korral toovad muudatused riigile kaasa rahalise kokkuhoiu. Leitud jälgede hulgast kiire seaduslike lõhkematerjali vahetute käitlejate välistamine vähendab vajadust isikuid täiendavalt daktüloskopeerida ja neilt DNA-proove võtta ning viia nendega seonduvalt läbi analüüse. 10.3.3. Sotsiaal(-kultuuriline) mõju Muudatusega kaasneb positiivne mõju kogu riigi elanikkonnale. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kogutavate andmete üheks kasutusotstarbeks on nende võrdlemine sündmuskohalt saadud jälgedega, eesmärgiga süütegu avastada, menetleda ja järgnevate toimepanemist ennetada. Lõhkematerjaliga seotud süütegude avastamise, menetlemise ja ennetamise juures võib osutuda määravaks just võrdlusmaterjali olemasolu. Lõhkematerjali käitlejad võivad olla kuritegude toimepanijate või nende toetajate huviorbiidis, mistõttu võib sündmuskohalt äravõetud lõhkematerjalil olla jälgi, mis aitavad välistada lõhkematerjali seaduslikke käitlejaid. Lisaks on võimalik tuvastada lõhkematerjali ebaseaduslikult käitlevaid isikuid. Samuti kujutab lõhkematerjali käitlemine endast ohtu käitlejale endale ning käitlemisvea või õnnetuse tagajärjel võib osutuda vajalikuks käitleja isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega, kasutades registritesse kantud andmeid. Muudatus aitab kaasa ühiskonna siseturvalisuse ja –julgeoleku tagamisele. Ühiskond muutub turvalisemaks, kuna väheneb oht inimeste elule ja tervisele. Tulenevalt sellest suureneb ka ühiskonna usaldus riigi suhtes. 11. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Sihtrühm 1 (lõhkematerjali vahetud käitlejad) Muudatuste ulatus ja sagedus on väike. Mõju lõhkematerjali vahetule käitlejale seisneb peaasjalikult dakülosopeerimise ja DNA-proovi andmise kohustuses. Iga lõhkematerjali käitleja peab tasuma 57 eurot DNA-proovi võtmise ja andmete analüüsimise ning umbes 1 euro daktüloskopeerimise eest. Arvestades asjaolu, et hetkel on Eestis maksimaalselt 431 registreeritud lõhkematerjali vahetut käitlejat, siis on hetkel kulu sihtrühmale kogusummas alla 25 000 euro. Kohustus on ühekordne ning ei eelda perioodilist väljaminekut. Sihtrühm 2 (TTJA ja EKEI) Muudatuste ulatus ja sagedus ei ole suured. Andmete esitamine ja sellega kaasnevate toimingute finantseerimine toimub lõhkematerjali vahetu käitleja või tema tööandja poolt. Seega rahalist kohustust riigile ei teki. TTJA ja EKEI töökoormus suureneb marginaalselt, kuna peavad kontrollima esitatud andmete ajakohasust. Samas ei ole tegemist olulise mõjuga, kuna andmehulk on väike ning kohustus ei nõua ilmselt lisaressurssi. Sihtrühm 3 (uurimisasutused) Muudatuste ulatus ja sagedus on väike. Muudatusega tagatakse lõhkematerjaliga seotud süütegude õiguskeskkonna täiendamine, mis võimaldab toime pandud süüteo algstaadiumis 8 kiiresti välistada lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Muudatustega tagatakse, et kohtueelse menetluse käigus on DNA/sõrmejälje jätnud isiku identifitseerimiseks püstitatud versioonid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt lõpuni uuritud ning vajadusel võimalik teostada ka kordusekspertiisi. 12. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Lõhkematerjaliga seotud süütegude toimepanemise korral toovad muudatused riigile kaasa rahalise kokkuhoiu, kuna leitud jälgede hulgast kiire seaduslike lõhkematerjali vahetute käitlejate välistamine vähendab vajadust isikuid täiendavalt daktüloskopeerida ja neilt DNA- proove võtta ning viia nendega seonduvalt läbi analüüse. Täiendavaid rakendamisega seotud kulusid ja tulusid muudatus riigi jaoks ette ei näe. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 13. Valitav lahendus Täiendatakse kehtivat seadust lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimise ja DNA- proovi andmise kohustuse regulatsiooniga. 13.1. Töötatakse välja uus 13.2. Muudatused tehakse senise x tervikseadus seaduse struktuuris 13.3 Selgitus Muudatus hõlmab tervikteksti ühe paragrahvi lisamist, seega tehakse muudatus kehtivasse seadusesse. 14. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Koos seaduse väljatöötamisega tuleb luua valdkonna eest vastutava ministri määruse terviktekst, millega kehtestatakse lõhkematerjali vahetu käitleja daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord. 15. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu ja seletuskiri saadetakse Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Kaitsepolitseiametile ning Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ametile arvamuse avaldamiseks. 16. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg 17. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 18. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Jaanuar 2020 kooskõlastamise aeg 19. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg August 2020 20. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Sisejulgeolekupoliitika osakond [email protected] 9 Lembi Tasane Saatja: [email protected] Saatmisaeg: reede, 19. juuli 2019 11:25 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; TTJA; [email protected] Teema: Delta: dokumenti juurdepääsupiirangut on muudetud Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Tere! Teavitame Teid, et Siseministeeriumist Teile edastatud dokumendi juurdepääsupiirangut on muudetud: Pealkiri: Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Dokumendi liik: Väljaminev kiri Viit: 1-6/1853-1 Reg kpv: 28.06.2019 Juurdepääsupiirang: Avalik Juurdepääsupiirangu alus: Kehtiv alates: Kehtiv kuni: Kehtiv kuni kirjeldus: 1