Teie 12.08.2024 nr 1-4/24/3855; KLIM/24-
Kliimaministeerium 0810/-1K
[email protected]
Meie 14.09.2024 nr 2-3/2104
Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega
Austatud Yoko Alender
Kliimaministeerium esitas kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise
seadus eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud korda. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium tervitab eelnõu eesmärki, kuid eelnõu sisaldab siiski mõningaid
kitsaskohti, mis vajavad täiendamist, mistõttu kooskõlastame eelnõu märkustega.
1. Põhjalikum mõjude hindamine ja leevendavad meetmed. Eelnõuga planeeritud täiendavate
kaitsemeetmete osas tuleks mõjuhinnangut täiendada, sest meie hinnangul võib nendel
muudatustel tegelikkuses olla teatud mõju raie mahule, riigieelarve tuludele, ettevõtete
halduskoormusele ja konkurentsivõimele (mis majandusliku ebakindluse tõttu väheneda võib)
jm. Eeltoodust tulenevalt palume hinnata nii probleemide kui lahenduste mõju vastavalt
mõjude hindamise metoodikale, tuues mu hulgas välja nii mõju majandusele, ettevõtjate
halduskoormusele jt olulistele valdkondadele ja sihtgruppidele. Asjakohane oleks mõjusid
hinnata ka koostoimes teiste paralleelselt menetluses olevate eelnõudega, mis metsa
majandamist puudutavad.
2. Eelnõu sätestatakse eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Seletuskirja
kohaselt on 30% Eesti maismaa loodusväärtuste tõhus kaitse oluline ökoloogiline siht, mis
aitab tagada looduse suuremat vastupidavust ka muutuvates kliimatingimustes ning
kindlustada hea elukeskkonna säilimise tulevastele inimpõlvedele. Viitate, et muudatus on
seotud Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille peamiseks eesmärgiks on
kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaast. Nõustume, et looduskaitseliste eesmärkide
täitmiseks tuleb astuda samme, kui seletuskirjas jääb arusaamatuks, kas tegu on numbrilise
eesmärgi seadmisega või on eesmärk tagada sisuline kaitse. Seletuskirja kohaselt ei ole
kaitstava protsendi hulka arvestatud kohaliku omavalistuse poolt kehtestatud piiranguid, mis
ei ole kooskõlas eesmärgi selgitusega (vastupidavus muutuvates kliimatingimustes,
kindlustada hea elukeskkonna säilimise tulevastele inimpõlvedele). Juhime tähelepanu, et EL
elurikkuse strateegia eesmärgid on riikidele soovituslikud, mitte kohustuslikud. Leiame, et
täiendava kaitse planeerimise mõju ettevõtlusele, kohalikule kogukonnale ja turismile on
hindamata. Tööstuse ja ettevõtluse poolelt on olnud probleemiks just looduskaitse piirangute
tõttu loastamismenetluse pikkused, mistõttu on oluline kirjeldada kaasnevate muudatuste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
mõjud laiemalt. Seletuskiri on liiga üldsõnaline ja sisulisi vastuseid paraku ei paku, mistõttu
tuleks eelnõu ja seletuskirja täiendada. Juhul, kui selgub, et muudatuste mõju ettevõtjatele on
negatiivne, siis tuleks kaaluda ka leevendavaid meetmeid, sh näiteks asjakohaseid
kompensatsioonimeetmeid metsaomanikele. Lisaks teeme ettepaneku arvata kohaliku
omavalistuse kehtestatud piirangute alad kaitstavate alade arvestusse.
3. Täiendavad piirangud raietele ja selle mõju puiduturule. Nõustume, et lage ja veer-raiete keeld
piiranguvööndis on positiivne elustikule, kuid seletuskiri ei anna ülevaadet kuidas see mõjutab
erametsaomanikke ning puidu kättesaadavust turul. Juhime tähelepanu, et Kliimaseaduse,
metsaseaduse ja looduskatiseseaduse muudatusi tuleks hinnata kompleksselt ja seda ei ole
tehtud üheski nimetatud eelnõu seletuskirjas.
4. Eelnõu kohaselt seatakse kaitstaval loodusobjektil häil- ja aegjärkse raie tegemisel tingimused
metsa uuenemise kriteeriumitele, raie järkude vahele ja metsa koosseisule. Seatakse
metsaseadusest erinev kriteerium, millal loetakse raiesmik peale uuendusraiet uuenenuks, et
selle kõrvale uus lank teha. Kaitstaval loodusobjektil loetakse edaspidi raiesmik uuenenuks,
kui noorendiku keskmine kõrgus on vähemalt 3 m. Lisatav säte ei taga regulatsiooni
ettenähtavust ja selgust. Antud muudatus seab naabrid ebavõrdsesse olukorda ja võib kaasa
tuua olukorra kus naaberkinnistu raie tõttu ei saa maaomanik omandit kasutada mitukümmend
aastat. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus piiranguvööndis metsa omamine tähendab sisuliselt
sihtkaitsevööndi kaitsekorda, mistõttu tuleks kogu eelnõu piirangute mõju hinnata
kompleksselt ja kehtestada sihtkaitsevööndiga sarnased hüvitismeetmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Kadi Kõiv
+372 5198 0272
[email protected]
2 (2)