E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus

04.09.2024 Majandus- ja tööstusministri määruse „E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Määruse abil viiakse ellu taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke. Sellega reguleeritakse taaste- ja vastupidavuskava kohase komponendi „Ettevõtete digipööre“ reformi „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu 1.3 „E-veoselehe teenuse arendamine“ tegevusele „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi andmevahetusteenusega“ toetuse andmist ning selle kasutamise tingimusi ja korda. Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RRFCI09, milleks on toetatavad ettevõtjad. E-veoselehe toetusmeetme rakendamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 3.24 elluviimisega. Määrusega panustatakse Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi ka TAIE) eesmärkide elluviimisse. Kavandatav e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetamine on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna, täpsemalt konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomise tähtsaim tegevus, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist. Samuti aitab meede ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 30.09.2020. a käskkirjaga nr 200 kinnitatud strateegiadokumendis „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ sätestatud eesmärke. E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise meetmega toetatakse digipööret transpordi- ja logistikasektoris, et luua terviklik lähenemine transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Käesolev meede on jätk meetmele „E-veoselehe teenuse arenduse toetus”, mille eesmärk oli luua e-CMRi andmevahetusteenuse (ehk e-veoselehe andmevahetusteenuse) vastavalt eFTI määrusele: e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise tulemusel vahetab e-veoselehe teenuse pakkuja / kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid maanteetranspordisektori eri osalistega. Määruse raames liidestatakse transpordi- ja logistikaettevõtjad e-veoselehe andmevahetusteenusega: e-veoselehe andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal võimekus vahetada e-veoselehe andmeid masinloetaval kujul. Kahe meetme arenduste tulemusel ja koosmõjul väheneb ettevõtjate (transpordi- ja logistikaettevõtjad) halduskoormus, saavutatakse kulude kokkuhoid, paraneb andmekvaliteet ja suureneb statistika usaldusväärsus, sh on kontrolliasutustel (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet jne) võimalik indekseerida e-CMRi (ehk e-veoselehe) andmeid (ning tekib võimalus turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida territooriumi läbivate veokite vajalikke andmeid masinloetaval kujul. Lisaks saavutatakse kontrolli- ja järelevalvetoiminguid tehes oluline aja kokkuhoid. Toetust on plaanis anda üle kogu Eesti. Toetust saab taotleda vahendusasutuse teavitatud taotluste vastuvõtmise kavandatud perioodil või rahaliste vahendite jätkumiseni. Meetme eelarve on 4 704 800 eurot. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse lõppsaaja kohustused ning ministeeriumi ja vahendusasutuse õigused ja kohustused. 1.1 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonna koostöö projektijuht Tiina Kruusimägi (e-post [email protected], tel 625 6318) ning Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse teenusejuht Kristiina Niilits. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post [email protected], tel 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post [email protected], tel 639 7652) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigusosakonna juristid Terje Kleemann (e-post [email protected], tel 627 9340) ja Reelika Urmet (e-post [email protected], tel 5674 8580). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected], tel 5856 9469). 1.2. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), rakendamisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted; 2. Toetatav tegevus, kulud ja toetuse osakaal; 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele; 4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine; 5. Lõpparuande esitamine, toetuse maksmine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine; 6. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, sätestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus- ja ühisnäitaja, määratletakse määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist, sätestatakse vahendusasutus ning reguleeritakse vaide esitamist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „E-veoselehe andmevahetusteenuse loomine“ tegevuse „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega“ elluviimist. E-veoselehtede andmevahetusteenusega liidestamine kuulub reaalajamajanduse valdkonda, mille üks tähtsaim tegevus on e-veoselehtede kasutuselevõtt. Reaalajamajanduse all mõistetakse digitaalset ökosüsteemi, kus tehingud mitmesuguste majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel ning tulemuseks on kiirem teabevahetus ja parem juurdepääs teabele, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtjate konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi (Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool). Jõesaare (Anne-Ly Jõesaar (2020) „E-arvete kasutamist mõjutavad tegurid Eesti põllumajandusettevõtete näitel“) järgi sisaldab reaalajamajandus muu hulgas masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e- saatelehed ja e-aruanded. Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani, mis avaldab positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. E-veoseleht (Hurt, U., Mering, H., Ševtšenko, E., Lusti, L., Kirs, C., Nurk, L. 2021 „Analüüs e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamiseks“) on digitaliseeritud veoseleht, riigisisene ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja platvormi abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. E-veoselehe platvormiga liidestamine puudutab otseselt transpordi- ja logistikasektori arengut. Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on Eesti transpordisektor võrreldes teiste majandusharudega mõningal määral maha jäänud ja see pidurdab majanduse arengut. Ligikaudu 99% Euroopa Liidu territooriumil toimuvate piiriüleste vedude puhul kasutatakse endiselt paberdokumente, vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale toimimisele. Andmete paljusus ja nende ristkasutuse puudumine koos ühtsete nõuete puudumise ja vähese kasutusega on loonud olukorra, mis pidurdab teiste valdkondade arengut. Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitu põhjust: näiteks killustatud IT-keskkond, mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate vahel kui ka ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste vahel. Puudub otsene digitaliseerimise sund ja kuna digilahenduste juurutamine on ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtjad digilahendustele üle läinud. E- veoselehe andmevahetusteenuse arendustega loodi platvormid, mille abil on võimalik nii ettevõttesisesed kui ka ettevõttevahelised protsessid ja nende toimimise aluseks olevad andmed korrastada ning luua uuendatud digitaalselt toimiv äriprotsess. Ettevõtjate infosüsteemide ja andmete edastamiseks ning eri infosüsteemide omavahelise liidestamisega kaob vajadus andmete taassisestamiseks infosüsteemidesse, mis omakorda vähendab käsitsi tehtava töö mahtu, minimeerib taassisestamisel tehtavaid vigu, laiendab infosüsteemide funktsionaalsust, tõstab nende efektiivsust ja kasvatab andmetöötluse kiirust. Uudsete digitaalsete protsessideni jõudmiseks ning transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimise edendamiseks on enne käesoleva määruse raames planeeritud tegevuste elluviimist tehtud mitu olulist edusammu. Näiteks arendati riigi innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia välja kaubavedude digitaalse platvormi LogiXDigi kontseptsioon ja esimene prototüüp, mis ühendab tulevikus Eesti e-CMRi teenuse pakkujaid. Innovatsiooniprogrammi jätkutegevusena loodi eraettevõte Digilogistika Keskus OÜ, mis keskendub Eesti teenusepakkujate ühendamisele ja on seadnud eesmärgiks hallata multimodaalseid vedusid keskse andmevahetuskihi kaudu. 2020. aastal viidi ellu rahvusvaheline projekt DIGINNO-Proto, mida rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti käigus loodi e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest andmevahetust eCMRi andmete indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja eCMRi teenuse pakkujate vahel. Prototüüp võimaldab e-CMRi ja muude veoselehtede kaugkontrollimist (k.a piiri- ja maanteekaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid juhul, kui esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole kontrolliks digitaalselt kättesaadavad või kätkevad riske. eCMRi prototüübi funktsionaalsust arendati edasi ja katsetati maanteevedudel ka aastal 2021 DINNOCAP projekti raames, mida rahastas INTERREG Baltic Sea Region. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (edaspidi eFTI määrus) loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtjate ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise kohta ELis. eFTI määrus kohustab pädevaid asutusi, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Transpordiamet, aktsepteerima elektroonilisi kaubaveo saatedokumente. Digitaalsete kaubaveo saatelehtede kasutuselevõtmine, mille puhul asendatakse paberil veodokumendid digitaalsete andmevahetusteenustega, on olulise tähtsusega kogu valdkonna arengut silmas pidades. E-veoselehtede arendusest võidab nii erasektor kui ka avalik sektor. E-veoseleht aitab olulisel määral nii aega säästa kui ka suuremat läbipaistvust saavutada. Teenusearenduse tulemusena on võimalik andmeid reaalajas kontrollida ning see vähendab ressursside liigset kasutamist ja ajakulu – probleeme on võimalik ennetada. Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses. Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Teave on ka aruannete ja andmete esitamine. Toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust arvestades käesolevas määruse täpsustusi. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Dokumendi „Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“ kohaselt on logistikasektor oluline teenuste eksportija ning ühtlasi oluline lüli Eesti tööstusele ja eksportivatele ettevõtjatele kaupade viimisel maailmaturule. Logistikasektori osakaal sisemajanduse kogutoodangust on eri hinnangutel kuni 18 protsenti (sõltuvalt sellest, millised seonduvad tegevused sektorisse hõlmatakse). Eestis on üle 3000 transpordiettevõtja ning kokku ligi 6000 logistikaettevõtjat, mis kokku annavad tööd umbes 10%-le riigi töötavast elanikkonnast. Transpordiinfo digitaliseerimisest saadav kasu jaotub ühtlaselt sisemajanduse koguprodukt majandusharude vahel ja kuigi selle suurim otsene mõju avaldub loomulikult transpordisektorile, sõltuvad logistika efektiivsusest otseselt tööstus- ja kaubandusettevõtjad. Riigi ja avalike teenuste seisukohast saab mõju hinnata efektiivsema töökorralduse, bürokraatia ja varimajanduse osakaalu vähenemise kaudu, mis tuleneb peamiselt veoprotsessi läbipaistvusest ja andmepõhise kontrolli võimalustest. Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt suureneb kaubavedu ELis praeguste suundumuste ja vastuvõetud ELi poliitika kohaselt aastaks 2050 praegusega võrreldes 51%. Eesti on selle suundumuse osa. Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb transpordi digitaliseerimisega keskkonnamõju vähenemine, mis aitab saavutada Pariisi kliimakokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärke, tagades seejuures ootuspärase (kaupade) liikuvuse. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine säästa aastas kuni 60% väike- ja keskmiste ettevõtjate halduskuludest. Riigi suurim kasu on loomulikult koordineeritud tegevus ühtse andmestiku alusel, mis võimaldab pädevatel asutustel teha järelevalvet efektiivsemalt, omada sündmuspõhist statistilist andmestikku kaupade liikuvuse kohta, suurendada liiklusohutust ja paindlikkust teekasutustasude ja muude maksude kogumisel ning erilubade ja sertifikaatide väljastamisel. Riikidevaheline koostöö aitab ühtlustada kohalikku seadusandlust ja soodustab digitaalse ühisturu loomist. Arvestatavalt suur on ka keskkonnamõju vähenemine („Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“). Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine veoprotsessi osalistele ja kontrollijatele nähtavaks tegemine pandeemia korral võimaluse muuta maanteetransport kontaktivabaks, kus kontrollimine ja teabe vahetamine veose dokumentatsiooni kohta ei vaja auto peatamist ega autojuhi ning ametniku otsekontakti („Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“). Dokumentide ja andmevahetuse digitaliseerimise valdkonda on palju muutnud eFTI määrus, mis kohustab ELi liikmesriike aktsepteerima kaubaveo dokumente digitaalsel kujul. E- veoselehe andmete vahetamise teenusega liidestamine, mis on käesoleva eelnõu fookuses, on kogu transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimise protsessi seisukohast tähtis. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on meetme eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse digitaliseerimist e-veoselehtede kasutuselevõtu teel kooskõlas eFTI määrusega, aidates seega kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Meetmega toetatakse transpordi- ja logistikaettevõtjaid oma süsteemide ja protsesside ühendamisel eFTI platvormidega, et võimaldada neil kasutada e-veoselehti (eCMR). Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab toetuse andmisega saavutatava tulemuse. Euroopa Komisjoni nõukogu rakendusotsuse lisas toodud meetme 1.3 E-veoslehe teenuste arendamise sihid ja eesmärk: - Lõpetatud projektide arv 2023. aasta teise kvartali lõpuks on 5 lõpetatud projekti - Alustatud projektide arv 2024. aasta neljanda kvartali lõpuks on 200 alustatud projekti - Lõpetatud projektide arv 2025. aasta neljanda kvartali lõpuks on 205 lõpetatud projekti - E-veoslehtede väljatöötamise ja kasutuselevõtu järelhindamine on tehtud ja vastu võetud 2026. aasta teise kvartali lõpuks. Aruande koostab välisasutus ja selle võtab vastu Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RRFCI09, milleks on toetatavad ettevõtted (millest: väikesed – sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted). Eelnõu §-s 3 esitatakse eelnõus kasutatavad terminid. Oluline termin käesoleva määruse kontekstis on „e-veoselehe platvorm“, mille all mõistetakse eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses (ingl eFTI platform) info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevat lahendust, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks. Oluline termin on ka termini „liidestamine“ all mõeldakse tarkvarakomponendi või tarkvarakomponentide loomist, mille kaudu luuakse andmevahetus infosüsteemide vahel, et võtta kasutusele uus e-veoselehe platvormi kaudu toimiv digitaliseeritud äriprotsess. Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve tegemine toetuse kasutamise üle jms. Eelnõu § 5 sätestab vaide esitamise korra. Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab vahendusasutus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused. Eelnõu § 6 nimetab toetatava tegevuse, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja ühise näitaja saavutamisse transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate liidestamise kaudu eCMRi andmete vahetamise teenusega. Sobilik projekt peab panustama nii eesmärgi kui ka tulemus- ja ühise näitaja saavutamisse. Eelnõu § 6 lõige 2 esitab toetatava tegevuse, milleks on e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenusega liidestamiseks vajalik arendustöö. E-veoselehe platvorm“ on eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses (ingl eFTI platform) info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinev lahendus, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks. Eelnõu § 7 sätestab projekti toetatavad kulud. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt on toetatav kulu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse elluviimiseks taotleja tehtav põhjendatud kulu. Samal ajal peavad kulud vastama kõnesoleva määruse tingimustele. Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab eCMR andmevahetusteenusega liidestumise kulud. Toetatavad on: 1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2) teenuse osutamisele suunatud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ning tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed. Eelnõu § 8 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi ning lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid kõige hiljem 31. detsembril 2025. a. Nimetatud nõue on sätestatud selleks, et meetme eesmärk saavutataks õigeks ajaks. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni kuus kuud. Kui tekib põhjendatud vajadus, siis saab eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada mõistliku aja võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab olema endiselt kooskõlas toetuse eesmärkidega ning tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembriks 2025. aastal, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu kavas kavandatud tegevuste tähtaegne elluviimine. Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast projekti lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale makse tegemist. Eelnõu § 9 sätestab toetuse maksimaalse summa, maksimaalse osakaalu ja tingimused. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 15 000 eurot ühe taotleja kohta. Eelnõu § 9 lõige 2 määrab kindlaks toetuse maksimaalse osa abikõlblikest kuludest: 90 protsenti ning eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eesti äriregistris olev äriühing, kes tegutseb transpordi või logistika valdkonnas. Tuvastamaks, kas taotlejat saab lugeda transpordi- või logistika valdkonnas tegutsevaks ettevõtjaks, kasutatakse Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet. Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja peab vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning lisaks komisjoni määruse (EL) 2023/2831 nõuetele. Paragrahvi 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohiettevõtjale mis tahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga kokku ületada 300 000 eurot. Vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikest 2 tuleneva ülemmäära puhul tuleb 300 000 eurose ülemmäära arvutamisel lähtuda nimetatud määruses artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja definitsioonist ning sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest. Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ja taotlusega esitatavatele dokumentidele. Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka asjakohaseid lisaandmeid, kui need on vajalikud otsuse tegemiseks. Kui taotleja kuulub kontserni, siis tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad. See on oluline teave toetuse andmisel, sest võimaldab vahendusasutusel välja selgitada isikud, kes moodustavad komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 tähenduses ühe ettevõtja. Nagu eelnõukohane § 10 lõike 2 punkt 3 selgitab, lähtutakse nimetatud komisjoni määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära arvutamisel mitte konkreetsele taotlejale kui ettevõttele/äriühingule/isikule antavast ja seni antud vähese tähtsusega abist, vaid temale kui nimetatud komisjoni määruse artikli 2 lõike 2 kohasele ettevõtjale antavast ja seni antud vähese tähtsusega abist, kuivõrd ühe ettevõtja komisjoni määruse tähenduses võivad moodustada mitu ettevõtet/äriühingut/isikut. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide hindamise, toetusetaotluse rahuldamise, mitterahuldamise ning taotluste rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord. Eelnõu § 12 reguleerib toetuse taotlemist. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda kuni toetuste andmiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni, st kuni vahendusasutus on rahuldanud taotlusi ulatuses, mis vastab eelarvele. Vahendusasutus teeb info eelarve ammendumisest teatavaks oma veebilehel, pärast mida esitatud taotlused tagastab vahendusasutus neid läbi vaatamata. Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt peab vahendusasutus andma taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel. Vahendusasutus võib taotluste vastuvõtmise peatada näiteks, kui on alust eeldada, et toetuste andmiseks võib vabaneda eelarvelisi vahendeid. Eelnõu § 13 sätestab taotluste menetlemise korra. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on vahendusasutusel aega taotlust menetleda kuni 20 tööpäeva. Paragrahvi 13 lõige 2 sätestab, et kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõike 3 kohaselt võib vahendusasutus nõuda taotlust menetledes oma määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab selgitamist. Lõike 4 kohaselt teeb vahendusasutus juhul, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi kõrvaldanud, taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab vahendusasutus menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust ning lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui see vastab määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse alused, millest vähemalt ühe esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise korra. Eelnõu § 15 lõige 1 selgitab, millal taotlus rahuldatakse ja lõige 2 sätestab, mida otsuses märkima peab. Eelnõu § 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused ja lõige 2 taotluse rahuldamata jätmise otsusele esitatavad nõuded. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra. Lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu. Lõige 2 sätestab juhud, mil vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena. Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. Eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt otsustab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. Eelnõu § 18 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale või lõppsaajale kätte haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil. 5. peatükk. Lõpparuande esitamine, toetuse maksmine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Eelnõu § 19 sätestab lõpparuande esitamise kohustuse ning selles esitamisele kuuluvad andmed. Lõpparuanne esitatakse vahendusasutuse poolt avaldatud vormil. Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmise tingimusi. Toetust makstakse 10 tööpäeva jooksul arvates lõpparuande kinnitamisest. Toetust makstakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 2. Seega, peavad toetuse maksmise aluseks olema täidetud määruses sätestatud tingimused, milleks on projekti eesmärgi ja toetatava tegevuse elluviimine ning lõpparuandes märgitud näitajate saavutamine. Eelnõu § 21 käsitleb toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist, viidates taaste- ja vastupidavuskava määruse §-le 11. 6. peatükk. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused. Eelnõu § 22 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu. Eelnõu § 22 punkti 10 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse rahuldamise otsuse saamisest, lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatud nõuetest. Näiteks on lõppsaaja kohustatud teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ning avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Ka ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalistele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse embleemiga. Eelnõu § 23 reguleerib vahendusasutuse kohustusi. Vahendusasutus on kohustatud: 1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate ministeeriumile; 5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need ministeeriumile; 6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest; 8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023); 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75); 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48). 4. Määruse mõjud Toetusmeetme abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15. juulil 2021. a kinnitatud TAIE eesmärke. E-veoselehe arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna „Konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomine“ üks tegevusi, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist. Samuti viiakse meetmega ellu majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 200 „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ sätestatud e-veoselehtede laialdase kasutuselevõtu eesmärki. Määruse rakendamine eeldab selleks vajalike tegevuste elluviimist ja sellega kaasneb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse töökoormuse vähene kasv. Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele transpordisektoris. Transpordisektori areng on üldise majandusarengu oluline komponent. Tegevuseks vajaliku eelkaardistamise loomine aitab kaudselt kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele ning parandab ettevõtja juhtimise ja planeerimise kvaliteeti. Riikliku e-veoselehe kasutuselevõtt suurendab veondussektori läbipaistvust. Võimalikuks muutub realistliku statistika tegemine. Kui e-veoselehe lahendus on integreeritud Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti infosüsteemidega, saavad nad veostest parema ülevaate. Veokijuhtide halduskoormus väheneb väiksema arvu peatamiste ja kontrollide kaudu ning samuti aruandluskohustuse täitmisel. Kauba saaja, kes kasutab e-veoselehe süsteemi, saab aegsamini teada, milline kaup ja millal temani jõuab. Sellel võib olla kaudne mõju tulude kasvule, kuna tootmist saab täpsemalt planeerida. Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab oluliselt ka kasvuhoonegaaside heidet tänu protsesside automatiseerimisele. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu ja sellega kaasnevat elektri- ja soojusenergia ning kütuste kasutust, siis kasvuhoonegaaside heide väheneb. E-veoselehe kasutuselevõtul on positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele. Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetusesaajad paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle Eesti. Seega mõjutab määruse jõustamine regionaalarengut positiivselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ja selle alusel taotlusvoorude korraldamine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisele ning TAIE eesmärkide saavutamisele. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 4 704 800 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad lõppsaajad. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede“ eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamine Märkus Arvestamine/ mittearvestamine Rahandusministeerium Arvestatud. Eelnõu § 1 lõike 2: lause on lõpetamata (puudub „tähenduses“); Rahandusministeerium Osaliselt arvesta- Palume täiendada eelnõu § 10 järgmiste lõigetega: tud. Saame RaM ette- Üheks ettevõtjaks loetakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes paneku selle ees- 2 nimetatud ettevõtjaid. märki ja mõtet Toetuse andmisel lähtutakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 arvestades aktsep- sätestatud kumuleerimisreeglitest. teerida, kuid ei saa aktsepteerida seda sõnastuses, milles RaM kõnesolevad täiendused välja pakub. Juriidiliselt ei ole, esiteks, korrektne sõnastada termini definitsioon suletud ringina, kus üks ettevõtja on […] ettevõtjad ja teiseks, ei vasta selline suletud definitsioon ka MKM-i hinnangul komisjoni määruse (EL) 2023/2831 art- le 2(2), mis ettevõt- ja ehk undertaking termini avamisel kasutab terminit ettevõte ehk enterprise. Kumuleerimisreegli te osas on MKM-i hinnangul õigussel- gem viidata komisjoni määruse (EL) 2023/2831 art- le 5 sama määruse art-s 3(2) sätestatud  ülemmääraga seonduvalt, mitte eraldiseisvalt täiendavas sättes. Ainus põhjus sellis- te viiteliste sätete kavandamiseks on, piltlikult, taotlejale abikäe ulatamine mõistmaks ministri määruse ja komis- joni määruse oma- vahelist koosmõju. Sellist didaktilist eesmärki ei saa MKM-i hinnangul täita pelgalt üldviite tegemisega, nagu RaM seda välja pakub. Rahandusministeerium Arvestatud. Seletuskirja selgitus eelnõu § 1 lõike 3 kohta: on kirjas, et lõikes 3 Viidatud eksitav „sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata.“ Eelnõu § 1 lõikes lauseosa on selliseid juhte sätestatud ei ole. kustutatud. Rahandusministeerium Arvestatud. Seletuskirja selgitus eelnõu § 11 lõige 1 punkti 17 kohta (kontserni liikmete skeemi esitamise nõue): on kirjas, et informatsiooni on vaja „riigiabi analüüsi tegemiseks“. Palume täpsustada, mis analüüs silmas peetakse. Kliimaministeerium Arvestatud. Palume sõnastada määruse § 2 lõige 2 järgmiselt: Toetuse andmisega Näitaja on panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on transpordi- ja parandatud. logistikaettevõtjate infosüsteemide (sh ettevõtete poolt kasutatavate infosüsteemide) liidestamine eCMR andmevahetusteenusega. Kliimaministeerium Arvestatud. Palume määruse eelnõus ja seletuskirjas täpsustada § 2 lõikes 4 toodud RCO01 Näitaja on tähendust, kuna see ei pruugi osapooltele olla arusaadav. parandatud. Kliimaministeerium Arvestatud. § 3 punkti 1 kohaselt on e-veoseleht digitaliseeritud veoseleht, mis vastab Termin on veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. E-veoselehe termini selgituses ümbersõnastatud. kasutatakse sõna veoseleht. Samas punktis on viidatud ka veokirjale, mis tuleneb võlaõigusseadusest. Autoveoseaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023007 § 29 lõike 3 kohaselt peab autojuhil olema tasulisel veoseveol kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist ja mida edaspidi autoveoseaduses nimetatakse veodokumendiks. Ka e-veoseleht tõendab oma eesmärgilt veolepingu sõlmimist digitaliseeritud vormis. Soovitame kaaluda võimalust terminite ühtlustamiseks ja käsitleda seletuskirja sissejuhatuses ka autoveoseaduse § 29 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatut, mis oleks vajalik, et ka olemasolevat õigusruumi veodokumendi osas kirjeldada. Kliimaministeerium Arvestatud. Palume sõnastada määruse § 3 punkt 3 järgmiselt: Liidestamine on infosüsteemide omavahelise suhtluse jaoks vajaliku tarkvarakomponendi loomine. Kliimaministeerium Mitteaarvestatud. § 8 lõike 3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni kuus kuud. Projekti Soovitame kaaluda, kas võiks samas lõikes ajaliselt määratleda abikõlblikkuse lõppkuupäevaks 31. detsember 2025, mis on toodud lõikes 2. perioodi tähtpäev on toodud § 8 lõigetes 2 ja 4. Kliimaministeerium Arvestatud. Palume kaaluda toetuse määra tõstmist 90%ni (§ 9 lg 2), mis suurendaks Toetuse määra ettevõtete arvu toetuse taotlemisel. Seletuskirjas lk 5 on välja toodud, et tõstetud. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine säästa aasas kuni 60% väike- ja keskmiste ettevõtjate halduskuludest ning lk 11 on välja toodud, et toetusega vähendatakse ettevõtja halduskoormust. Täpsustamist vajab asjaolu, et Euroopa Komisjon on uuringu teostamisel hinnanud kogu protsessi kokkuhoidu (st alustades ettevõtte poolt kauba saatmisest kuni müügiarve koostamiseni), mitte üksnes toetuse sihtgrupi transpordi- ja logistikasektori kokkuhoidu. Eelkõige väheneb antud kontekstis suuremate ettevõtete halduskoormus e-veoselehtede kasutusele võtmisel, kus nähakse kasutegurit ja kulude kokkuhoidu. Valdava osa seletuskirjas väljatoodud 3000 transpordi- ja 6000 logistikaettevõttest moodustavad pigem väiksemad ettevõtted, kelle kasutegur võrreldes tänaste oludega on pigem väike. See tähendab seda, et perspektiiv omaosaluse investeeringut tagasi teenida on pigem pikaajaline protsess, sest nende ettevõtete jaoks on jätkuvalt soodsam kasutada paberit, kui investeerida 30% omaosalusega veoselehtede digitaliseerimisse. Arvestades tänast transpordi- ja logistikasektori majanduslikku seisu on pigem suurematel ettevõtetel võimalus panustada omaosalusse, mis võib omakorda tähendada seda, et väiksemad ettevõtted jäävad antud toetusest kõrvale ning võib tekitada olukorra, kus soovitud tulemust veoselehtede digitaliseerimisega ei suudeta saavutada. Riigi jaoks tähendab see seda, et veoprotsessid on jätkuvalt läbipaistmatud ning puudub andmepõhise kontrollimise võimalus, mis omakorda võiks vähendada avaliku sektori halduskoormust läbi efektiivsema töökorralduse. Lisaks jääb veokijuhtide halduskoormus jätkuvalt samasuguseks, kuna kaubaveoteavet ei ole võimalik riigil pärida ilma sõidukit peatamata ning once-only printsiibi põhimõttel ei saa andmeid ristkasutada. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku tõsta toetuse osakaal 90 protsendini, mis võimaldab toetusest saada ettevõtetel kui ka riigil maksimaalset kasu. Kliimaministeerium Mittearvestatud. Palume sõnastada määruse § 10 lõige 1 järgmiselt: Toetust võib taotleda Toetust antakse § 2 vastavalt § 2 väljatoodud eesmärgil Eesti äriregistris registreeritud äriühing, lg 2 toodud kes tegutseb transpordi või logistika valdkonnas. eesmärgil, taotluses tuleb välja tuua ka projekti eesmärk, mis peab olema kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Kui taotlus ei vasta nõuetele, tehakse  rahuldamata jätmise otsus. Kliimaministeerium Mitte arvestatud. Soovitame peatükis 5 tingimusena seada eFTI4EU projektis osalemist, kuna Projektis ei pea ettevõtete infosüsteemide omavahelise suhtluse jaoks vajaliku osalema liidestust tarkvarakomponendi valideerimine aruandluse jaoks toimub eFTI4EU projekti tegev ettevõtja. raames. Projekti osalised on ettevõtjad kellega liidestatakse. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Palun kasutada eelnõu §-s 1 lõikes 1 investeeringu nimetamisel ka taastekavas toodud investeeringu numbrit (1.3). Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Eelnõu § 2 lõige 1. Palun sõnastada toetuse eesmärk täpselt nii nagu see on toodud nõukogu rakendusotsuse lisas meetme eesmärgi ja II tegevuse sõnastuses. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Palun täiendada ja parandada näitajate infot eelnõu §-s 2: - Alustatud projektide arv (Q4 2024) – 200 - Lõpetatud projektide arv (Q4 2025) – 205 (siin sees on ka esimese tegevussuuna rahatuse saanud projektide arv hetkel. Võite seletuskirjas seda täiendavalt selgitada). Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Puudu on vahendusasutuse saavutatavad tulemused, millele peab toetatav Vahendusasutuse projekt kaasa aitama. tulemused on Palun lisada. lisatud. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatud näitaja „uute ja uuendatud avalike digiteenuste, Näitajad muudetud. -toodete ja - protsesside kasutajad“ on RRF-i puhul ühine näitaja RRFCI09, mitte tulemusnäitaja. Info vajab korrigeerimist ja täiendamist vastavad punktid seletuskirjas. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Lisaks on nõukogu rakendusotsuse lisas 1 toodud tulemus: E-veoselehtede väljatöötamise ja kasutuselevõtu järelhindamine (Q2 2026), mis samuti tuleb vähemalt seletuskirjas välja tuua ja selgitada, kes selle täitmise eest vastutab. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Eelnõu § 10 - taotlejale kohalduvad ka taaste- ja vastupidavuskava määruse § Taaste- ja 5 nõuded. Palun täiendada. vastupidavuskava määrusele on viidatud §-des 14 ja 16, milles reguleeritakse taotleja nõuetele vastavust. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud ja Eelnõu § 11 lg 1 p 8 ei kata ära RRF VV üldmääruse § 5 lg 2 sätestatud täiendatud. ohustust. Ühtlasi juhime tähelepanu huvide konflikti suunise (https://eur- lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0409(01)#ntr120- C_2021121ET.01000101-E0120) p-le 6.4, kus on selgelt viidatud, et ootus huvide konflikti vältimisele on ka projektide tasandil ja liikmesriik peaks vastavad abinõud välja töötama. Soovitame kasutada seotud isikute vaheliste tehingute vältimisel kasutada sõnastust: "Ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. / Hinnapäring esitatakse vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale." Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Eelnõu § 14 - palun kaaluda lõike 3 selgemat sõnastamist, sest taotlus jäetakse rahuldamata ka siis, kui ta ei vasta kas või ühele §-i 11 ette nähtud nõudele. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. § 19 lõikes 2 palun selgelt viidata RRF VV üldmääruse § 14 lõike 3 andmetele, sest säte ise lõppsaajale ei kohaldu. Alternatiivina palun kaaluda lõppsaajale kasutajamugavalt loetleda kõik aruande andmed eelnõus. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Eelnõu § 20 - palun lisada viide RRF VV üldmääruse § 9 lg 3 täpsele punktile, mille alusel makseid tehakse. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Eelnõu § 22 p 8 - Palun täiendada järelevalvet teostavate asutustega, mis on nimetatud EL määruse 2021/241 art 22 lg 2 punktis e (komisjon, OLAF, kontrollikoda ja Euroopa Prokuratuur), mis on RRF VV üldmääruse § 8 lg 2 p 15 nõue. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Seletuskirja punktis 1 on toodud meetme eelarveks 4,7 miljonit eurot, palun tuua välja täpne eelarve – 4 704 800 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud. Seletuskirja § 21 sisaldab infot, mis antud määruse kontekstis ei ole asjakohane (nt tagasinõuded riigiabi puhul) või on aegunud (nt viide, et tagasinõuete puhul viivise arvestusel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-st 49). Palun ajakohastada ja korrigeerida. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Arvestatud Palun lisada termin kindlasummaline makse. Kindlasummaline makse on osaliselt. kulude hüvitamise viis, mille puhul makstakse toetust kulude tekkimist ja Terminit tasumist tõendamata ning toetuse suurus määratakse toetuse taotluses esitatud „kindlasummaline eelarve alusel“. Seda põhjusel, et antud termin on väljamakseks vajalik, aga ei makse“ ei ole ole RRF üldmääruses kirjas. eelnõus sätestatud. Eelnõu § 20 lg 2 järgi makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses toodud summas ning kulude tekkimist ja tasumist tõendamata (see sõnastus vastab sisult „kindlasummalise  makse“ pakutud terminile. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Mitte arvestatud. §7 lõige 2 p 3 lisada – „sisseostetud teenus“. Seda põhjusel, et teenust saab § 7 p 2 kohaselt on osta eelkõige teenuse osutajalt, eelnevad kulud on pigem enda meeskonna toetatav kulu kulud. teenuse osutamisele suunatud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ning sellelt makstavad riiklikud makseud ja maksed. Sisseostetud teenus on hõlmatud nimetatud sättes viidatud lepinguga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Arvetatud osaliselt. § 10 lõige 2 punkt 1 võiks täpsustada, et maksukorralduse seaduses sätestatud Sõnastus maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja äriregistrile majandusaasta täpsustatud. aruannete esitamise kohustuse tuleb täita otsuse koostamise ajal. See võimaldab taotlejal vajadusel puudused likvideerida. Sõnastus võiks olla järgnev: „on nõuetekohaselt täitnud otsuse koostamise ajaks maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse“. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Arvestatud §13 lõikest 1 eemaldada „Taotluseid menetletakse nende esitamise osaliselt. Muudetud järjekorras“. Järjekorras menetlema ainult siis kui vahendid on lõppenud. määruse § 12 lg-t 1. Enne seda ei ole see oluline, õigemini aeglustab just menetlust. Eelneva asemel võiks lisada §-i 13 lõige 5 „Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetleb esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras.“ Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Arvestatud §20 lõikesse 1 täiendada lauset „Toetust makstakse kindlasummalise osaliselt. Määruse § maksena, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti eesmärk ja 20 lg 1 järgi toetatava tegevus on ellu viidud ning lõpparuandes märgitud näitajad makstakse toetust saavutatud.“ kokkulepitud tingimuse täitmise alusel. Vastav tingimus märgitakse taotluse rahuldamise otsuses (§ 15 lg 2 p 10 – toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise tõendamise kord), samuti kajastab lõppsaaja seda  lõpparuandes (§ 19 lg 2 p 3 ja 6). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Arvestatud. §20 lõikesse 2 muuta sõna „kalendripäeva“ „tööpäevaks“. Sõnastus võiks olla selline :“ Toetust makstakse kümne tööpäeva jooksul lõpparuande kinnitamisest.“  MÄÄRUS 11.09.2024 nr 34 E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu 1.3 „E- veoselehe teenuse arendamine“ tegevuse „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi andmevahetusteenusega“ elluviimiseks. (2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) tähenduses. (3) Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (4) Toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust arvestades käesoleva määruse täpsustusi. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse digitaliseerimist e-veoselehtede kasutuselevõtu teel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48), aidates kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse transpordi- ja logistikaettevõtjaid oma süsteemide ja protsesside ühendamisel elektroonilise kaubaveoteabe (edaspidi eFTI) platvormidega, et võimaldada neil kasutada e-veoselehte (edaspidi ka eCMR). (2) Toetuse andmisega panustatakse tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega. 2024. aasta neljanda kvartali lõpuks peab olema alustatud 200 projekti elluviimist. 2025. aasta neljanda kvartali lõpuks peab olema lõpetatud 205 projekti. (3) Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RRFCI09, milleks on toetatavad ettevõtted (millest: väikesed – sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted). § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) e-veoseleht on digitaliseeritud veodokument, millel peavad olema võlaõigusseaduse §-s 775 lõikes 1 ja autoveoseaduse § 29 lõikes 4 sätestatud andmed; 2) e-veoselehe platvorm on eFTI platvorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1056 artikli 3 punkti 10 tähenduses; 3) liidestamine on infosüsteemide omavahelise suhtluse jaoks vajaliku tarkvarakomponendi loomine. § 4. Vahendusasutus Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaidemenetluses teabe esitamine. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatav tegevus, kulud ja toetuse osakaal § 6. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse taotlejale, kelle projekti tegevusega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuse ning ühise näitaja saavutamisse. (2) Toetatav tegevus on eCMR andmevahetusteenuse kasutamiseks e-veoselehe platvormiga liidestamiseks vajalik arendustöö. § 7. Toetatavad kulud Toetatavad kulud on taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuse elluviimiseks lõppsaaja tehtavad põhjendatud kulud, milleks on: 1) töötasu ja sellelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) teenuse osutamisele suunatud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja sellelt makstavad riiklikud maksud ja maksed. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. detsembril 2025. a. (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud. (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale toetuse maksmist. (5) Lõppsaaja võib projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral taotleda vahendusasutuselt lõikes 3 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra, tingimusel et saavutatakse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärk ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a. § 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 15 000 eurot. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 90 protsenti. (3) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes tegutseb transpordi või logistika valdkonnas. (2) Lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud nõuetele, peab taotleja olema taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 3) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 4) projektis kavandatud tulemus- ja ühised näitajad; 5) projekti elluviimise koht; 6) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 7) projekti eelarve ning selle kujunemise kalkulatsioon; 8) teenuse kohta hinnapakkumine, kui teenuse maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot ning kaks hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt, kui teenuse maksumus käibemaksuta on 20 000 eurot või suurem; 9) projekti tegevus- ja ajakava; 10) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”; 14) sellekohane teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest; 15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 16) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud, ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 17) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse avaldatud vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad. (2) Põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (3) Väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele. Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta nimetatud määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust võib taotleda kuni toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. Vahendusasutus teatab eelarve ammendumisest oma veebilehel, pärast mida esitatud taotlused tagastab vahendusasutus neid läbi vaatamata. (2) Sama taotleja võib toetust taotleda üks kord. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest annab vahendusasutus teada oma veebilehel. § 13. Taotluse menetlemine (1) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (2) Vahendusasutus võib nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluse kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab selgitamist. (3) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi kõrvaldanud. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemuse saavutamiseks; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 3) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele. § 15. Taotluse rahuldamine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest; 6) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta; 7) projekti eesmärk ja toetatav tegevus; 8) projekti tulemusnäitaja; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise tõendamise kord; 11) toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 12) lõppsaaja kohustused; 13) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele; 2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti tulemusnäitaja ei muutu. (2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodi. (3) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti eesmärki saavutada ja muudatus on põhjendatud. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) toetust taotledes või projekti ellu viies on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet; 3) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. § 18. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 15–17 nimetatud otsus toimetatakse adressaadile kätte haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil. 5. peatükk Lõpparuande esitamine, toetuse maksmine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 19. Lõpparuande esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. Lõpparuanne esitatakse vahendusasutuse avaldatud vormil. (2) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) projekti nimetus, number ja lõppsaaja nimi; 2) aruandlusperiood; 3) tehtud tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning info tulemuste saavutamise kohta; 4) lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev; 6) saavutatud tulemusnäitaja ning informatsioon toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise kohta. § 20. Toetuse maksmise tingimused (1) Vahendusasutus maksab toetuse lõppsaajale vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 2 kümne tööpäeva jooksul lõpparuande kinnitamisest. (2) Toetust makstakse taotluse rahuldamise otsuses määratud summas ning kulude tekkimist ja tasumist tõendamata. § 21. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Vahendusasutus nõuab toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega. 6. peatükk Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused § 22. Lõppsaaja kohustused Lõppsaaja kohustub: 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavalt määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 3) saavutama projekti eesmärgi ning tulemusnäitaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama nõutud teabe vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul; 6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 7) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti eesmärgi saavutamist; 8) võimaldama vahendusasutusel, koordineerival asutusel, auditeerival asutusel, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Prokuratuuril tehtud töid kohapeal kontrollida, selleks võimaldama juurdepääsu kõikidesse projektidega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi; 10) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsuse saamisest, viidates sellele, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ning avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest; 12) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetust taotledes esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu. § 23. Vahendusasutuse kohustused Vahendusasutus on kohustatud: 1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) kontrollima projekti elluviimist; 3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit toetuse kasutamise takistusest; 8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas kantsler