Teadus- ja arendusteenuse „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise teadusnõustamine“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine

KÄSKKIRI 10.09.2024 nr 34 Teadus- ja arendusteenuse „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise rakendusuuringu (teadusnõustamise protsessina)“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida rakendusuuring „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise rakendusuuring (teadusnõustamise protsessina)'' (edaspidi rakendusuuring teadusnõustamine). 1.1. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. 1.2. Tellitakse rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) § 2 punkti 6 alusel, mille käigus saadakse teaduslikku teadmist nii teadusnõustamisena kui ka teadusliku ekspertiisina ning seeläbi töötatakse välja uudne teadusliku nõustamise formaat, mida saab ka edaspidi rakendada reklaamivaldkonnas teadusliku teadmise saamiseks. Teadusnõustamine on teadustegevus TAKS § 2 punkti 7 tähenduses. Teadusnõustamisest ja teaduslikust ekspertiisist saadavat uut teadmist kasutatakse otsese sisendina reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamiseks aastal 2024 – 2025, panustades reklaamiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemide teaduspõhisesse lahendamisse. Samas avaldatakse rakendusuuringu tulemused (sh ülevaade antud nõust, formaadist) ning neid on võimalik kasutada laiemalt, sh teiste austuste poolt poliitikakujundamisel. Seega omab tellitav teadusnõustamine laiemalt mõju innovatsiooni ja teaduse edendamisele. Rakendusuuringu tulemused tehakse kättesaadavaks nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel kui ka Eesti Teadusinfo süsteemis. 1.3. Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks. Sellest saab kasu riik üleüldiselt, kuna seeläbi on võimalik kujundada õiglast reklaamipoliitikat  2 ning kaitsta inimesi kõige asjakohasemal viisil. Kasu saavad ka ettevõtted selge ja põhjendatud kohaliku regulatsiooni näol ning kodanikud läbi selgelt põhjendatud ja inimestele kasulikult reguleeritud reklaamitegevuse. Ühtlasi aitab see välja töötada ka toimivat formaati teadusliku teadmise andmiseks ka edaspidi. Tulemusi saavad kasutada ka teised asutused, kes soovivad tulevikus teaduslikku teadmist sellisel kujul saada, ning konkreetsemaid tulemusi on võimalik kasutada eelkõige teistel ministeeriumidel, kellel on mõningat kaudset kokkupuudet reklaamivaldkonnaga, näiteks Sotsiaalministeerium erinevate valdkondade (nt tervishoiuteenuse ja alkohoolse joogi valdkonna) poliitikate kujundamisel, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toiduvaldkonna poliitika kujundamisel, Rahandusministeerium hasartmängu ja finantsteenuse valdkondade kujundamisel. 1.4. Teadusnõustamine on juba iseenesest uudne lähenemine teaduse kasutamiseks poliitikakujundamise protsessis, kuid lisaks on nõustamise eesmärgiks otsida erinevates küsimustes uusi seoseid erinevate reklaamivaldkondade nähtuste ja mõjude vahel, selle tulemus ei ole ette teada. Teadusnõustamine on loominguline, kuna eesmärk on leida teadmistele uusi rakendusviise, sh uusi viise ja suundi toimiva ja tulevikukindla reklaamivaldkonna regulatsiooni loomiseks; samuti ka sobivaimaid formaate, kuidas teadusnõustamine poliitikakujundamise protsessis võiks toimuda. Teadusnõustamine on süstemaatiline, järgides selgelt protsessi ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja teistele reklaamiga seotud projektidele. 1.5. Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele. Rakendusuuringu tulemus ei ole pärast läbiviimist Hankija ja Pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav. 2. Kinnitan rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (Lisa 1), pakkumuste hindamismetoodika (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3). 3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks ettevõtluse osakonna õigusnõuniku Kristina Jerjomina. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle. 4. Moodustan komisjoni rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud töö vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus: 4.1. komisjoni esimees: Kristina Jerjomina, ettevõtluse osakonna õigusnõunik; 4.2. komisjoni liikmed: 4.3. Külliki Tafel-Viia, strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht; 4.4. Merike Koppel, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja tema nõusolekul. 5. Rakendusuuringut finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 70 000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Lisa 2 Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine 1. Üldised põhimõtted 1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta lähteülesandes esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke lähteülesandes nimetatud tingimustest. 1.2. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.4. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktis 2.1.2 alusel saanud hindamisel 10 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 1.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest“ eest (vt p 2.1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel. 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumusilma käibemaksuta” × 30. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 2.1.2. Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest (osakaal 70%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse „Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest“ eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad „Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest“ eest antud hindamispunktid” × 70.  Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni rakendusuuringu (teadusnõustamise protsessi) võimalikest formaatidest, teostamise aja ja tegevuskava vastavust lähteülesande kirjeldusele, realistlikkust uuringu juhtimisel, meeskonna tööjaotust, ja riskide maandamist järgmiselt: 2.1.2.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti: 70 hindamispunkti –70 punkti antakse, kui: a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. b. Lisaks pakub Pakkuja ülesande eesmärgi ja sisu lahtimõtestamisel välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad rakendusuuringule lisandväärtust ja mida Tellija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse lisada; c. Teadusnõustamiseplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke lähteülesandes esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke lähteülesande kirjeldusega. Etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. d. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringu teostamise juhtimist ja koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik kokku võimaldab uuringu eesmärke õigeaegselt täita. e. Juhul, kui moodustatakse meeskond, siis ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu eesmärgi saavutamiseks. f. Riskide valiku ja nende maandamise ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (uuringu teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui üks kuni kaks komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui kolm kuni neli komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui viis komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.  Lisa 3 TÖÖVÕTULEPING nr 34 ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Marie Allikmaa (edaspidi tellija), ja ……………….., registrikood …, asukoht ……, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel …..… (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on teadus- ja arendusteenuse „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise teadusnõustamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1 „Lähteülesanne“(edaspidi lähteülesanne). 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud teadus- ja arendusteenuse1 „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise rakendusuuring (teadusnõustamise protsessina)“ hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse erandi alusel2, ja vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga etappide kaupa vastavalt lähteülesandes toodud etappide tähtaegadele". 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esmase lõppraporti esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …eurot tunnis, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. 3.2. Tellija tasub töö eest etappide järgselt pärast vastava etapi nõuetekohaselt tehtud töö vastuvõtmist ja töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul alates arve esitamisest. 3.2.1. I etapi tööde eest 20 % punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas …. eurot, 1 CPV kood 73000000 – 2 - Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused 2 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-lepingute-tuuptingimused  3.2.2. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas ….. ,eurot 3.2.3. III etapi tööde eest 20% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas …… eurot. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Kristina Jerjomina, telefon +372 5885 1134, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on ……., telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid (lähteülesanne, pakkumuse hindamismetoodika, lepingu projekt); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldusüsteemis); 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Lisa 1 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise rakendusuuringu (teadusnõustamise protsessina) lähteülesanne 1. Tellitava rakendusuuringu (teadusnõustamise protsessina) taust 1.1. Vajaduse põhjendus Reklaamiseadus1 (edaspidi ka RekS) hakkas kehtima 2008. aastal. Sellest ajast on põhimõttelisi muudatusi tehtud vaid paaris konkreetses reklaami regulatsioonis. Seadust tervikuna ei ole vahepeal üle vaadatud ega hinnatud selle rakendamise edukust või kooskõla ühiskonnas toimuvaga. Samas on turuolukord tänaseks oluliselt muutunud. Näiteks on vahepeal tekkinud uued reklaami tegemise kanalid ja viisid, näiteks tehakse nüüd reklaami ka sotsiaalmeediaplatvormidel, mõjuisikute vahendusel jm. Järelevalveasutused ning reklaamivaldkonna praktikud on korduvalt juhtinud tähelepanu mitmetele muredele, mis on seaduse rakendamisega praktikas üles kerkinud.2 Sellest ajendatuna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi ka reklaamiseaduse muutmise VTK) analüüsinud ja kaardistanud praktikas tekkinud probleemid, millega tuleks tegeleda.3 Kaardistuse järgi tuleks lahendada muu hulgas järgmised probleemid:  seadust on keeruline mõista ja rakendada, selles on mitmed segased ja subjektiivsed mõisted ning praktikas keeruliselt rakendatavad sätted, mis omakorda viib ebatõhusa järelevalveni ning ressursi raiskamiseni;  kehtiv seadus ei arvesta muutunud turuolukorraga ja osad piirangud ei ole seetõttu enam oma eesmärgi täitmiseks asjakohased või piisavad;  on vaja teha samme inimeste võlgnevusse sattumise ja ülelaenamise ennetamiseks.4 Reklaamiseaduse muutmise VTK-st selgus, et riigipoolne sekkumine eelpool nimetatud probleemide puhul on oluline, kuivõrd ebaselgete ja ajale jalgu jäänud sätetega ei ole mõistlikult võimalik teha ei järelevalvet ega oma tooteid ja teenuseid turundada. Samuti ei ole selliselt ka tarbijad piisavalt kaitstud. Mitmed probleemid vajavad kindlasti seaduse tasandil sekkumist.5 Probleemide lahendamiseks asub MKM ette valmistama reklaamiseaduse muudatusi. Kavas on koostada seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta lõpuks. Selleks, et muudatused oleksid maksimaalselt kvaliteetsed ja mõjusad, peavad nad olema ka teaduspõhised ehk et on tarvis teaduslikku tausta, tuge. Õigusloomesse on vaja kaasata teaduslikku lähenemist, et tegutseda tõenduspõhiselt ja aru saada, kuhu poole reklaami regulatsiooniga liikuda, milliseid otsuseid tulevikus teha. Näiteks vajab arusaamist sealhulgas, mida peaks erinevate piirangute alla hõlmama, näiteks, kas ainuüksi reklaami kehtiva reklaamiseaduse mõistes või peaks adresseerima ka muid turundusvõtteid ning mil määral. On vaja andmeid, mille pinnalt teha edaspidi teadlikke ja kvaliteetseid otsuseid. Selleks on vaja aru saada muu hulgas, mida tarbija reklaamina tajub ja mis tarbimisotsuseid enim mõjutab. 1 RT I, 17.03.2023, 21 2 Pöördumised MKM-i poole. 3 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus leitav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89c206af-a1ab-4a43-9381-66d81814604c 4 VTK esimene ptk. 5 RekS VTK lk 17 1 1.2. Eelnevad uuringud, uudsus Reklaamivaldkonnas on tehtud väga palju erinevaid uuringuid. Muu hulgas on analüüsitud kindlate toodete või teenuste reklaami mõju olemasolu tarbijakäitumisele, tarbija tervisele jmt. On olemas mitmeid uuringuid, mille tulemused näitavad, et reklaam iseenesest mõjutab inimeste käitumist ja see on ka igati loogiline, sest see ongi reklaami eesmärk. Samas selleks, et seada tarbija kaitseks asjakohased ja ettevõtlusvabadust seejuures proportsionaalselt piiravad meetmed, tuleks teemat mõista natuke laiemalt, pidades silmas muu hulgas ka seda, kui suur osa inimese käitumisvalikutest põhineb just reklaamil ja milline ülejäänud asjaoludel, teistel turundusvõtetel ning teistel riiklikel meetmetel. Lisaks põhineb suurem osa reklaamivaldkonna olemasolevatest uuringutest teiste riikide andmetel (teiste riikide uuringud) ning Eestikeskseid uuringuid on pigem vähe kui üldse. Kuivõrd tarbijakäitumine võib kommetest, mentaliteedist, traditsioonidest, riigi majanduslikust seisust ja muust tingituna riigiti erineda, siis on tarvis saada senisest enam andmeid ja teadmisi Eesti kontekstis või vähemasti tuleks oskuslikult ja õigesti üle kanda teiste riikide andmed Eesti konteksti (sh panna õiged piirid andmete üldistatavusele, võrdlemaks andmeid majandusnäitajate, rahvaarvu, kommete jms poolest asjakohaste riikidega). Eesti reklaamiseaduse kontekstis on üles kerkinud sedavõrd palju erinevaid küsimusi ja probleemkohti, mida tuleb lahendada, et ei ole mõeldav, et absoluutselt kõikide nende momentide kohta oleks juba uuring olemas või et saaks püstitada lähteülesannet üheks kõikehaaravavaks uuringuks, kuna probleemkohti on palju ja erinevaid. Sestap ongi vajalik sammsammuline lähenemine – teadusliku teadmise saamine (teadusnõustamise ja teadusliku ekspertiisina) jooksvalt reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise protsessis, sh eelnõu koostamisel tekkivate küsimuste lahendamisel, kooskõlastusringil saadud tagasiside analüüsimisel jm. See annab erinevate kerkivate küsimuste lahendamisel juurde teadusliku aspekti. Näiteks, kui on tarvis sisustada mõisted, siis saab välja tuua ja selgitada, kuidas seda võiks teha teaduslikust aspektist, millised mõjud ühe või teise muudatusega kaasneda võivad (mh tarbijakäitumisele), milline on tänane parim teadmine olemasolevate uuringutulemuste põhjal jm. Selline info annaks õigusloomes suuna, kuhu ja kuidas edaspidi reklaamivaldkonna regulatsiooniga liikuda ning kuidas teha kvaliteetseid, põhjendatud ja mõjusaid otsuseid piiramata asjatult reklaamivaldkonda, samas hõlmates kõik tarbija kaitseks olulise. 1.3. Tulemuste mõju ehk millisel määral on rakendusuuringu tulemused üldkasutatavad Antud rakendusuuringu (edaspidi ka uuring) tulemused on otseseks sisendiks reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamiseks aastal 2024, panustades reklaamiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemide teaduspõhisesse lahendamisse. Sellest saab kasu riik üleüldiselt, kuna seeläbi on võimalik kujundada õiglast reklaamipoliitikat ning kaitsta inimesi kõige asjakohasemal viisil. Kasu saavad ka ettevõtted selge ja põhjendatud kohaliku regulatsiooni näol ning kodanikud läbi selgelt põhjendatud ja inimestele kasulikult reguleeritud reklaamitegevuse. Ühtlasi aitab see välja töötada ka toimivat formaati teadusliku teadmise andmiseks. Tulemusi saavad kasutada ka teised asutused, kes soovivad tulevikus teaduslikku teadmist sellisel kujul saada, aga konkreetsemaid tulemusi on võimalik kasutada eelkõige teistel ministeeriumidel, kellel on mingit kokkupuudet reklaamivaldkonnaga, näiteks Sotsiaalministeerium erinevate valdkondade (nt tervishoiuteenuse ja alkohoolse joogi valdkonna) poliitikate kujundamisel, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2 toiduvaldkonna poliitika kujundamisel, Rahandusministeerium hasartmängu ja finantsteenuse valdkondade kujundamisel. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused Kuna reklaamivaldkond ja probleemipüstitus üleüldiselt hõlmab endas väga palju erinevaid teisi valdkondi, teemasid, asjaolusid jm, siis on keeruline või pea võimatu piiritleda kõik üheks mõistliku mahuga uuringuks. Seetõttu on vaja teadusnõustamist, mis aitaks erinevate momentide osas teaduslikku tausta ja andmed jooksvalt juurde saada. Eesmärk on seega saada reklaamiseaduse muutmise protsessis jooksvalt lepingu täitmise perioodil juurde teaduslikku sisendit, mis: - selgitab reklaamivaldkonna ees täna ja tulevikus eesseisvaid probleeme ehk suudab prioriseerida teemasid ja näha ette võimalikke uusi tekkivaid probleeme, sh tuua esile probleeme, mida väljatöötamiskavatsus välja toodud ei ole, kuid mis teaduslikust aspektist vajavad siiski lahendamist; - annab erinevatele lahendamist vajavatele probleemidele (nii tellija poolt väljatöötamiskavatsuses toodud kui töövõtja poolt esile toodud probleemidele) teaduslikke põhjendusi; - selgitab probleemidele pakutud võimalike lahenduste ja lahenduste mõjude teaduslikku tausta; - toob juurde võimalikke täiendavaid lahendusi lähtuvalt varasematest uuringutest ja olemasolevast teaduslikust teadmisest; - aitab esitada alternatiivseid lahendusi probleemidele ning otsustada erinevate alternatiivide vahel. Seda kõike andmaks otsustajatele põhjalikke teadmisi ühiskondlikest ja/või majanduslikest nähtustest. Täpsemalt, et anda põhjalikke teadmisi reklaami erinevate mõjudega erinevatele ühiskondlikele gruppidele erinevates kontekstides ning et selle tulemusel oleks võimalik koostada võimalikult teaduspõhine eelnõu ja seletuskiri. Samuti, et selle tulemusena tekiks uudne teadusliku nõustamise formaat, mida saab rakendada ka edaspidi teadusliku teadmise saamiseks. Teemad, mille osas teadusnõustamist reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu kontekstis vajatakse, on järgmised: - reklaami mõiste ja selle ulatus (sh poliitreklaam, mõjuisikute postitused, piiratud isikuteringile avaldatud teave, sponsorlus, kaubamärgi kuvamine); - reklaami üldised reeglid; - alkoholi reklaam (sh alkoholi reklaami mõiste ja selle ulatus); - finantsteenuse reklaam (sh kiirlaenu reklaami mõiste, infoülekülluse ja vajaliku teabe piir); - hasartmängu reklaam; - tervishoiuteenuse reklaam; - kanalipõhised reklaamipiirangud; - konkreetse toote või teenuse reklaami keelamine; - eneseregulatsioon reklaamivaldkonnas. Nimetatud teemade loetelu ei ole lõplik ning täpsustub ja lepitakse teostajaga kokku töö käigus jooksvalt. Võimalikud uurimisküsimused, mis täna seaduseelnõu muutmise protsessis on juba üles kerkinud ning vajavad lahendamist, on näiteks: 3  - Kuidas tuleks teaduslikust aspektist sisustada reklaami mõiste (mis sellega kaetud peaks olema)? - Mida tarbija tajub reklaamina? - Mida tarbija tajub kiirlaenuna? - Millised kanalid tuleks erinevate reklaamipiirangutega hõlmata? - Mil määral mõjutab teatud toote või teenuse reklaami nägemine või mittenägemine tarbijakäitumist? - Milline mõju on teatud teenuste või toodete reklaami täielikul keelamisel? Täiendavad ja täpsemad küsimused lepitakse tellija ja töövõtja koostöös. 3. Metoodika 3.1. Üldised nõuded Tellitava rakendusuuringu raames tellitakse teadusnõustamine protsessina, mis hõlmab ka teaduslikke ekspertiise ja kokkuvõtvaid raporteid. Tellitava uuringu raames toimub teadusnõustamine jooksvalt. Töö teostaja tugineb valdkondlikule teaduskirjandusele, sekundaarandmetele, püüdes lähtuda võimalikult kõrgest tõenduse tasemest. Nõu antakse ja mõjusid hinnatakse kokkulepitud valdkondades, muu hulgas hinnatakse mõju eraldi nii ettevõtetele kui ka üksikisikutele, sh nii haavatavatele sihtgruppidele kui kogupopulatsioonile, ning lisaks lõigetes, mida projekti läbiviija vajalikuks peab. 3.2 Eeldatavad tegevused ja metoodiline raamistik Rakendusuuringu raames tutvub töövõtja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses kaardistatud probleemidega, kaardistab kindlad kohad, kuhu teaduslike andmetega panustada saab ning seejärel lepitakse koostöös tellijaga kokku, kuhu (milliste küsimuste osas) ja millistele teemadele täpsemalt on otstarbekas teadusnõustamise käigus keskenduda. Selliseid kokkuleppeid tehakse ka jooksvalt kuni koostöö lõppemiseni. Teadusnõustamise lõplik formaat lepitakse jooksvalt kokku töö teostajaga, aga see peab hõlmama muu hulgas järgmist: - Suulise või kirjaliku ülevaate andmist probleemide ja nende võimalike lahendustega seonduvast uuemast temaatilisest teaduskirjandusest eesmärgiga avada probleemide ja lahenduste laiemat konteksti ja võimalikku mõju; - Lühidate (teema/küsimuse kohta kuni 2 lehekülge) teaduspõhiste eksperthinnangute kirjutamist (koos asjakohaste viidetega) erinevate probleemide ja nende võimalike lahenduste teaduslikuks mõtestamiseks, mida on võimalik kasutada seaduse muudatuse eelnõu kokkupanekul/sellele juurde lisamisel; - Osalemist (koos tellijaga) huvigruppidega kohtumistel ja seal ettekannete tegemist, eesmärgiga tuua diskussiooni teaduslikku vaatenurka; - Tellija nõustamist erinevate võimalike lahendusalternatiivide valikul ja nende põhjendamisel teaduspõhiste argumentidega; - Tellija nõustamist eelnõule laekunud kirjaliku tagasiside, seisukohtade ja ettepanekute analüüsimisel, arvestamise ja mittearvestamise otsustamisel. 4 Rakendusuuringu teostamisel tuleb jälgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume6:  Uudsus – teadusnõustamine protsessina on juba iseenesest uudne lähenemine teaduse kasutamiseks poliitikakujundamise protsessis, kuid lisaks sellele on nõustamise eesmärgiks otsida erinevates küsimustes uusi seoseid erinevate reklaamivaldkondade nähtuste ja mõjude vahel;  Loomingulisus – antud rakendusuuringu eesmärk on leida uusi viise ja suundi toimiva ja tulevikukindla reklaamivaldkonna regulatsiooni loomiseks; samuti kujuneb projekti raames välja formaat, kuidas teadusnõustamine poliitikakujundamise protsessis võiks toimuda ehk kuidas teaduslikku teadmist edasi anda;  Ettemääramatu tulemus – uuringu tulemus ei ole ette teada – soovitused, hinnangud valmivad teadusnõustamise teostamise käigus ja sõltuvad üleskerkinud küsimustest ja vastaval teemal olemasolevatest andmetest ja andmete olemasolust, nende kombineerimisest jm. Samuti ei ole ette teada, milliseid lahendusi, sh alternatiivseid lahendusi probleemide lahendamiseks pakutakse;  Süstemaatilisus – uuring peab olema kavandatud ja läbi viidud antud ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi, etapilisust ja dokumenteerimist ning tegevuste korratavust.  Ülekantavus ja korratavus – uuringu tulemusel tekkiv uus teadmine peab olema kättesaadav ja kasutatav rakendamise või kordamise eesmärgil teiste reklaamiseadusega seotud projektide käigus, et tagada, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne ning et see saaks olla muu hulgas sisendiks ka uutele teadus-arendustegevustele. Tulemused peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes tellijale või projekti tegevuste läbiviijale. 4. Tegevusplaan ja ajakava 4.1. Tellitav uuring jagatakse selle täitmise jooksul kolme etappi, mille sisu, kestus ning järjekord võivad vastavalt vajadustele ja reaalsest olukorrast tulenevatest prioriteetidest muutuda. Uuringu läbiviimisel lähtuvad tellija ja töövõtja põhimõttest, et see viiakse läbi agiilset mõtteviisi silmas pidades, arvestades pidevalt muutuva keskkonna ning nõuetega, kuid keskendudes alati uuringu realiseerimisest tulenevale väärtusele. Muudatused kooskõlastatakse tellija ja töövõtja vahel uuringu läbiviimise käigus. Etappide kirjeldused on esitatud alljärgnevalt ning nende detailne sisu pannakse paika tellija ja töövõtja koostöös eelkõige esimeses etapis. 4.2. Uuringu teostamisega tuleb alustada kohe pärast lepingu sõlmimist. 4.3. I etapi raames selekteeritakse esialgsed teemad ja küsimused, mille osas teadusnõustamist pakkuma hakatakse. 4.3.1. Töövõtja tutvub reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega ning teeb hiljemalt esimeseks tellijaga kohtumise ajaks esialgse kaardistuse, millistesse teemadesse saab teaduslikku sisendit pakkuda. 4.3.2. Esimesel ehk avakohtumisel lepivad tellija ja töövõtja kokku esialgsed teemad ja küsimused, mille kohta teadusnõustamist pakkuma hakatakse ning mis ajal ja viisil seda tehakse. Jooksvalt võivad teemad ja tegevused poolte kokkuleppel muutuda, 6 kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wpcontent/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pd 5  lisanduda. Avakohtumine toimub hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Täpsem aeg lepitakse tellija ja töövõtja vahel eraldi kokku. 4.3.3. Esimese etapi lõpuks, hiljemalt 14 päeva jooksul pärast avakohtumist, esitab töövõtja kohtumise protokolli, millest nähtuvad avakohtumisel tehtud kokkulepped. 4.4. II etapi raames viiakse läbi teadusliku teadmise andmine teadusnõustamise ja teadusliku ekspertiisina, mille käigus täidetakse ka muid kokkulepitud tegevusi, näiteks huvigruppidega kohtumistel osalemine ja seal sisendi või selgituste andmine jm. 4.4.1. Teaduslikku sisendit, nõu antakse vastavalt avakohtumisel või hiljem e-kirja teel kokkulepitud formaadile kas suuliselt või kirjalikult ning kokkulepitud ajal. Nõustamisega seotud täpsustavatele küsimustele vastab täitja tellijale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates kirja saamisest. Tellijal on õigus põhjendatud juhtudel nimetatud vastamise tähtaega muuta (nt on kiireloomulisem, väga mahukas vms). 4.4.2. II etapp kestab kuni 31.05.2025. a ja selleks ajaks esitab töövõtja kokkuvõtliku lühiülevaate (kuni 3 lk) II etapis antud nõust ja ekspertiisist. 4.5. III etapi raames toimub kokkuvõttev tegevus – töövõtja esitab lõpparuande hiljemalt 30.06.2025. a. 4.6. Rakendusuuring ja selleks sõlmitud leping lõpeb punktis 4.5 nimetatud tähtaja saabumisel või punktis 8.1 nimetatud maksimaalse maksumuse täitumisel. 5. Rakendusuuringu tulemid 5.1. Töövõtja peab uuringu tulemina esitama avakohtumise kirjaliku protokolli, sh fikseeritud kokkulepped, kontaktisikud, tähtajad jms. Vajadusel uue detailse projektiplaani koos täpsustatud ajakavaga. Tellijal on õigus esitada muudatusettepanekuid protokolli osas ning töövõtjal on kohustus põhjendada muudatuste sisseviimisest keeldumist. 5.2. Töövõtja peab tulemina jooksvalt vastavalt avakohtumisel või hiljem kokkulepitule esitama teadusnõustamise vastavalt lähteülesandes, teostaja esitatud pakkumuses ja avakohtumisel kokkulepitule. Täpsem nõu andmise vorm lepitakse tellija ja töövõtja vahel. Juhul, kui nõu antakse kirjalikult, siis ühe teema või küsimuse selgituste maht on soovituslikult maksimaalselt kuni kaks lehekülge. 5.2.1. Nõustamise käigus tehtud ettepanekud, soovitused (poliitikasoovitused) peavad olema rakendatavad ning aitama tellijal teha teaduspõhiseid valikuid reklaamiseaduse muutmisel. 5.2.2. Nõu andmisel peab selgelt välja tooma teadusliku teadmise nõrkusi ja tugevusi ning piiranguid, millega tuleb teadusnõustamise raames antud nõu kasutamisel arvestada. 5.2.3. Kahtlused info/andmete usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud. 5.2.4. Kasutatud allikate viitamisel tuleb lähtuda üldlevinud viitamise vormistamise nõuetest. 5.3. Töövõtja peab projekti tulemina esitama kirjaliku lõpparuande koos lisadega eesti keeles mahuga soovituslikult maksimaalselt kuni 10 lehekülge, elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis, mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet tehtud tööst, nõustatud teemadest ja antud nõust. Projekti juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud projekti juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. 6  5.3.1. Lõpparuanne peab sisaldama pealkirja, sisukorda, peamiselt kasutatud mõistete definitsioonide loetelu (kui on otstarbekas), sissejuhatust, põhiteksti, kokkuvõtet, ka kasutatud allikate loetelu. 5.3.2. Lõpparuande põhitekstis tuleb välja tuua ülevaade teemadest ja küsimustest, mille osas teaduslikku sisendit anti ning kokkuvõtlik ülevaade antud sisendist, nõust. 5.3.3. Lõpparuande kokkuvõtte peab sisaldama kokkuvõtlikku ülevaadet nõustamisest ja järeldustest ning ettepanekutest (poliitikasoovitustest). 5.3.4. Lõpparuande lisadena tuleb esitada muu hulgas metoodika kirjeldus, jooksvalt antud kirjalik nõu (näiteks e-kirja koopia) ning muu tellija ja töövõtja vahel kokkulepitud materjal. 5.3.5. Lõpparuande lisana tuleb esitada ka tabeli kujul tööks kulunud aeg teemade või kuude kaupa. 5.4. Juhul, kui töövõtja kasutab teadusnõustamise jaoks juturobotit vm teksti loovat tööriista/tehisintellekti, peab selle kasutamine koos vastava metoodilise kirjeldusega (sh hinnang selle usaldusväärsusele) olema kajastatud nii pakkumuses kui ka teadusnõustamise raames esitatavates dokumentides (jooksvas nõustamises ning lõpparuandes). Nii pakkumuses kui ka lõpparuandes peab selgelt kirjeldama, kuidas, mille jaoks jms kasutatakse/kasutati vastavat tööriista. Juturoboti/tehisintellekti vms tööriistaga leitud teavet, fakte jm tuleb kontrollida teiste allikatega ning lõpparudes tuleb viidata kontrollitud allikatele. Kogu analüüs peab otseselt tuginema teiste meetoditega kogutud andmetel/teabel, sh kontrollitud allikatest pärit teabel. 5.5. Lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi veebilehel, Eesti Teadusinfo süsteemis ning lisatakse reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale. Samuti tutvustatakse tulemusi teaduskirjanduses ja/või -konverentsidel. 5.6. Töövõtja ülesandeks on ja teadusnõustamise hulka kuulub ka suuline nõustamine või nõustamise kohta selgituste andmine, sealhulgas tellija korraldatud kohtumistel huvigruppidega. Selline nõustamine või selgitamine lepitakse tellija ja töövõtja vahel eelnevalt kokku. 6. Töökorraldus 6.1. Rakendusuuringu teostamiseks sõlmitakse leping. 6.2. Rakendusuuringu teostamisega tuleb alustada kohe pärast lepingu sõlmimist. 6.3. Rakendusuuringu teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl töövõtja ja tellija vahel, saavutamaks projekti eesmärke. 6.4. Töövõtja üheks oluliseks tööks on rakendusuuringu teostamise (sh selle raames tehtava teadusnõustamise) käigus Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning edastatakse tellijaga kokkulepitud viisil. 6.5. Töökeel on eesti keel, sh dokumentatsioon on eestikeelne. 6.6. Töövõtja annab tellijale jooksvalt teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste kohta. Teavet edastatakse kokkulepitud sõnumikanali kaudu või (vastavalt kokku lepitud ajakavale) koosolekutel. 6.7. Töövõtja täidab hanke raames teisi ülesandeid, mida ei ole käesolevas dokumendis otseselt kirjeldatud, kuid mis on vajalikud rakendusuuringu edukaks läbiviimiseks. 6.8. Töövõtja esitab tellijale igakuise ülevaate tehtud töö mahust. 6.9. Tellija teeb Töövõtjale ligipääsu vajalikule MKMi infole, mis on vajalik ja toetab rakendusuuringu tulemuste saavutamist. 6.10. Rakendusuuringu teostamiseks moodustab Tellija juhtrühma. 7  6.10.1. Juhtrühm veendub rakendusuuringule esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega. 6.10.2. Juhtrühma ülesandeks on teha ettepanekuid tegevusplaani, ajakava, metoodika ja töökorralduse kohta, osalemine aruteludes ning tagasiside andmine tulemile. 6.10.3. Töövõtja on kohustatud juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. 6.10.4. Juhul, kui teadusnõustamisele esitatud nõuete sisu osas tekivad pooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb juhtrühm. 6.10.5. Juhtrühma on kaasatud MKM strateegiaosakonna ning sisuosakondade esindajad ning mõnede teiste ministeeriumide asjakohaste sisuosakondade esindajad. 7. Meeskond 7.1. Hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks peavad töövõtjal või tema poolt uuringu elluviimiseks moodustatud meeskonna liikme(te)l olema vajalikud teadmised ja kogemused. Töövõtja või moodustatud meeskonnaliikmete pädevused ja kogemused kokku peavad katma vähemalt järgmised nõuded: 7.1.1. omab reklaamivaldkonnas vähemalt teadusmagistrikraadi ja on viimase 60 kuu jooksul selle valdkonna akadeemilises sektoris olnud või on hetkel tegev teadus- arendustöötaja ja/või õppejõuna; 7.1.2. omab teadustöö kogemust (avaldanud vähemalt kolm publikatsiooni, mis on Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 või 3.1, või osalenud hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes uuringuprojektis (uuringut mõistetakse siin teadus- ja arendustegevusena teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes); 7.1.3. omab varasemat kogemust hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahe rakendusuuringu teostamisel avalikule sektorile, mis on sisaldanud poliitikasoovituste tegemist. 7.1.4. Ükski meeskonnaliige ei ole viimase kolme aasta jooksul saanud reklaami teostamisega seonduvaid otseseid majanduslikke hüvesid finantsteenuse, hasartmängu või alkoholi valdkonna ettevõtjatelt, siia alla ei kuulu koolituste või muude esinemiste ja aruteludes osalemiste tasud, aga ka muud kaudsed tasud. 7.2. Pakkuja saab meeskonnaliikme hankelepingu kehtivuse ajal välja vahetada üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliikme asendamisel on täidetud punktis 7.1 nimetatud nõuded. 8. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 8.1. Lepingu alusel tellitavate tööde maksimaalne maht (maksumus) on kuni 70 000 eurot ilma käibemaksuta (eeldatav tundide maht kokku on kuni 500 tundi, kusjuures tunnid ei pea jaotuma kuude lõikes ühtlaselt, vaid maht võib kuude lõikes erineda). Juhul, kui töö teostajaks osutub füüsiline isik, siis tellitava töö kogumaksumus on mitte rohkem kui 70 000 eurot koos kõigi maksudega, st kogu kulu hankija jaoks. Tellija kohustub tasuma ja kinni pidama tasult kõik riiklikud maksud juhul kui töö teostaja on füüsiline isik. 8.2. Tellija ei ole kohustatud punktis 8.1 nimetatud maksimaalse maksumuse ulatuses tööd tellima. Lepingu tegelik maksumus selgub pärast lepinguperioodi kehtivuse lõppu, 8  vastavalt poolte kokkuleppele teostatud tööde tundide ja pakkumuses esitatud tunnihinna alusel. 8.3. Töövõtjale tasumine toimub nõuetekohaselt teostatud töö etappide järgselt. Töövõtja esitab eelmises etapis teostatud tööde kirjelduse ja täpse tundide arvu üleandmise-vastuvõtmise aktis hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast etapi lõppemist. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest pärast Tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist lepingus ettenähtud tähtaja jooksul. 8.4. Tellija tasub täitja poolt teostatud tööde eest punktis 8.3 nimetatud üleandmise- vastuvõtmise akti alusel vastavalt pakkumuses esitatud tunnihinnale ja nõuetekohaselt teostatud Tööle kulunud tundide arvule. 9. Nõuded pakkumusele 9.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 9.1.1. ühe töötunni maksumuse punktis 4 nimetatud tööde teostamiseks. Maksumus peab olema esitatud eurodes, käibemaksuta ja koos käibemaksuga. Juhul, kui pakkumuse esitab füüsiline isik, siis esitab pakkuja ühe töötunni maksumuse brutos, st ilma tellijapoolsete maksudeta. Pakkumuses esitatud tunnihind on lõplik. 9.1.2. uuringut teostavate isikute CV-d, millest nähtub töövõtja või tema meeskonna vastavus lähteülesandes toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. CV-de esitamisega kinnitab pakkuja ühtlasi, et meeskonnaliikmed on pakkujale andnud nõusoleku töö teostamisel osalema ning kinnituse punktis 7.1.4 toodud sõltumatuse kohta. 9.1.3. esialgne visioon uuringu ülesande lahendamisest, mis sisaldab vähemalt: 9.1.3.1. arusaama projekti eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni nõustamise võimalikest formaatidest; 9.1.3.2. indikatiivne ajakava ja maht, mida projekti perioodi vältel on võimalik pakkuda; 9.1.3.3. projekti juhtimise kirjeldust; 9.1.3.4. projekti teostamisega seotud riske ja nende maandamismeetmeid. 9.2. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 03.10.2024. a e-posti teel. 9.3. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 15 kalendripäeva pakkumuse esitamise päevast arvates. 9.4. Pakkumust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikas toodule. 10. Tellija esindaja Tellija volitatud esindaja on Kristina Jerjomina, [email protected], telefon: +372 5885 1134. Tellija volitatud esindaja vastutab töövõtja nõustamise eest üldistes sisulistes ja korralduslikes küsimustes ning on tellija esindajaks töö tellimisel ja vastuvõtmisel. 9