Üliõpilaste arendusprojektide 3. taotlusvooru avamine

Määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord ” raames esitatud taotluste hindamise juhis Ver 3 Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis 1. Taotluste hindamise kord 1.1. Määruse „Üliõpilaste arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel. 1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse moodustatud komisjon. 1.3. Hindamiskomisjon lähtub töös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hindamiskomisjoni töökorrast ja käesolevast hindamise juhisest. 1.4. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab vajadusel hindamise protsessi täiendavalt sõltumatuid eksperte. 1.5. Hindamiskomisjoni koosolekule kutsutakse oma taotlust tutvustama taotleja esindusõiguslik(ud) isik(ud). 1.6. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega, projekti esitlus hindamiskomisjonis ning vastused komisjoni küsimustele, kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. 1.7. Iga hindamiskomisjoni liige hindab taotlust täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas hindamismetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang. 1.8. Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena. 1.9. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. 1.10. Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, vastavalt määruse § 12 lõikele 5. 1.11. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne on 0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,0 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse. 1.12. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni. 2. Hindamiskriteeriumid Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes: 1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule – 30 protsenti koondhindest; 2) projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust – 25 protsenti koondhindest; 3) projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga – 20 protsenti koondhindest; 4) projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet – 15 protsenti koondhindest; 5) projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu – 10 protsenti koondhindest. 1. projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule 30% koondhindest; Hinne Selgitus 4 •Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, taotluses on kirjeldatud lahendatav probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. • Projekti eesmärgid on konkreetselt määratletud. • Projektiga arendatakse erinevaid inseneri-alaseid teadmisi ja oskusi. Projekti tulemusel suurenevad olulisel määral üliõpilaste inseneri-alased teadmised ja praktilised oskused. • Projekti lõpuks saavutatakse reaalne tulem uue toote või tehnoloogia kujul vähemalt tehnoloogia valmidustasemel TRL 5. • Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus mõjutada sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemustel on potentsiaali panustada teadusmahukasse tootearendusse. 2 • Projekti vajalikkus on põhjendatud, kuid probleemi olemus on osaliselt lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud üldiselt • Projekti eesmärgid on üldised. • Projekti tulemusel suurenevad osaliselt üliõpilaste inseneri-alased teadmised ja praktilised oskused. • Projekti lõpuks saavutatakse reaalne tulem toote või tehnoloogia arendustasemel vähemalt TRL 4 (tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris). Projektis toimub uue toote või tehnoloogia arendus, kuid puudub selge arusaam arenduse tulemist ning ei ole selgelt aru saada, kas projekti lõpuks eesmärkideni jõudmine on realistlik. • Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus mõjutada sektori tehnoloogilist arengut, projekti tulemuste otsene rakendatavus teadmusmahukas tootearenduses on kirjeldatud, kuid selle realistlikkus on küsitav või vajab lisaselgitusi. 0 • Projekt vajalikkus on põhjendamata, puudub probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. • Projektil puuduvad selged eesmärgid. • Projekti tulemusel ei suurene üliõpilaste inseneri-alased teadmised ja praktilised oskused. • Projektis ei teostata toote või tehnoloogia arendust. • Projekti käigus tekkivad teadmised ja oskused ei mõjuta sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulem ei ole rakendatav tootearenduse. 2. projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust 25% koondhindest; Hinne Selgitus 4 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise meetodid on realistlikud ja väga hästi põhjendatud. • Projekt vastab teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. • Projektil on kõrge tehnoloogiline põhi ehk projekt tegeleb süva- ja läbimurde tehnoloogiate arendamisega.  •Arenduse elluviimise tulemusel leiab kinnitust või valmib uus toode/ tehnoloogia. • Projekti on kaasatud vähemalt 3 oma-ala eksperti või teadlast (nn mentorid lisaks projekti meeskonnale). 2 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise meetodid on üldjoontes arusaadavad ja realistlikud, ent kohati vajavad lisaselgitusi. • Projekt vastab suures osas teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus, kuid see vajab lisaselgitusi. • Projekti tehnoloogiline tase on keskpärane. Projekti ei tegele süva- ja läbimurde tehnoloogiatega, kuid on oma valdkonnas siiski innovatiivne ja loob uusi teadmisi ja oskuseid. • Arenduse elluviimise tulemusel valmib uuenenud toode/tehnoloogia. • Projekti on kaasatud vähemalt 1 oma-ala ekspert või teadlane (nn mentor lisaks projekti meeskonnale). 0 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud ja ebaselged. • Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. • Projekti tehnoloogiline tase on madal. • Arendus ei sisalda endas uuenduslikkust. Tegemist on tavapärase olemasoleva toode, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamisega. Projekti ei ole kaasatud ühtegi oma-ala eksperti (nn mentor lisaks projekti meeskonnale). 3. projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga: 20% koondhindest; Alakriteerium 3.1. projekti meeskonna koosseis ja tehnoloogilised teadmised (kaal 25% kriteeriumi hindest) 4 • Projekti meeskonnas on vähemalt 70% ulatuses inseneri-alases õppes. • Projekti meeskonda on kaasatud tudengeid mitmest erinevast valdkonnast või • teaduskonnast. • Projekti on kaasatud vähemalt 2 koostööpartnerit (ettevõtet), kes tegutsevad projekti valdkonnas ja kes on asjakohased projekti eesmärkide saavutamiseks 2 • Projekti meeskonna liikmed on vähemalt 50% ulatuses inseneri-alases õppes. • Projekti on kaasatud 1 koostööpartner (ettevõte), kes tegutseb projekti valdkonnas. 0 • Projekti meeskonna liikmed ei ole seotud inseneri-alase õppega. • Projekti ei ole kaastatud koostööpartnerit või koostööpartner ei oma seost projekti valdkonnaga. Alakriteerium 3.2. projekti meeskonna oskused ja pädevused (kaal 75% kriteeriumi hindest) 4 • Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades optimaalse suurusega ning kõik vajalikud vastutusvaldkonnad on kaetud. • Projekti meeskonnaliikmete rollid ning pädevused seoses projektiga on selgelt kirjeldatud (s.h nii arendusmeeskonna rollid ja pädevused ning administratiivse meeskonna (nt projektijuht, kommunikatsioonijuht jmt rollid ja pädevus). • Projekti koostööpartnerid panustavad projekti olulisel määral ajaliselt, koostööpartneri roll on selge ning konkreetselt kirjeldatud 2 • Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades osaliselt üle või alaplaneeritud ning vajalikud vastutusvaldkonnad on osaliselt kaetud.  • Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on üldiselt kirjeldatud (s.h nii arendusmeeskonna rollid ja pädevused ning administratiivse meeskonna (nt projektijuht, kommunikatsioonijuht jmt rollid ja pädevus), kuid kohati jäävad need selgusetuks või on küsitavad. • Projekti koostööpartner panustab projekti ajaliselt. Koostööpartneri üldisel tasemel kirjeldatud 0 • Projekti meeskond ei ole projekti iseloomu arvestades optimaalne ning vajalikud vastutusvaldkonnad on katmata. • Projekti meeskonna liikmete rollid ning pädevused ei ole kirjeldatud. • Projekti koostööpartneril puudub projektis selge ja asjakohane roll. 4. projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet: 15 % koondhindest Hinne Selgitus 4 • Projektil on selge, realistlik, efektiivne ja loogiline tegevus- ja ajakava. Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud, põhjendatud ja tagavad projekti eesmärkide saavutamise. • Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline. • Enamus projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks. Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 75% eelarvest. • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks. • Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega on arvestatud ja taotlejal on võimalik need vajaduse korral omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta. • Projekti koostööpartneritest vähemalt üks panustab projekti rahaliselt. • Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral (s.h on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks). 2 • Projektil on üldjoontes realistlik ja arusaadav tegevus- ja ajakava, kuid osaliselt esineb tegevus- ja ajakavas ebatäpsusi. Tegevuskavas on mõned tegevused puudu või tegevuste hulgas esineb küsitava väärtusega tegevusi, mille panus eesmärkide saavutamisele on kaudne. • Projekti tähtajaline elluviimine on pigem tõenäoline. • Projekti eelarve sisaldab olulisemaid projekti elluviimise kulusid ja on üldjoontes põhjendatud, kuid eelarve on üldine või osaliselt põhjendamata. • Enamus projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks. Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 70% eelarvest. • Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega on arvestatud osaliselt, kuid taotlejal on võimalik mitteabikõlblikud kulud siiski omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta. Tõenäoliselt on võimalik siiski antud eelarvega projekti eesmärgid saavutada. • Riskianalüüs kajastab olulisemaid riske, kuid mõned riskid on kajastamata. Riskide maandamistegevused on osaliselt läbi mõeldud (s.h on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks). Esineb mõningaid riske, millel puudub otsene maandamistegevus, kuid mis on siiski tõenäoliselt võimalik maandada. 0 • Projekti tegevus- ja ajakava on ebarealistlik ning ebaloogiline. Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole põhjendanud ja/või ei võimalda eesmärke saavutada. • Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia. • Projekt ei ole suunatud arendustegevustele. Arenduskuludeks on planeeritud alla 60% eelarvest.  •Projekti eelarve on põhjendamata. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on ebarealistlikud ja ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada. • Projektiga on seotud mitmed täiendavad või mitteabikõlblikud kulud, nende katmine on ebaselge ja taotlejal puudub võimalus need vajadusel katta. • Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline finantsrisk, mida ei ole võimalik maandada. 5. Projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooni plaani, sihtrühma suurust, teadlikkuse tõusu: 10 % koondhindest 4 • Projekt sisaldab selget ja loogilist kommunikatsiooniplaani vastavate tegevuste ja eesmärkidega. Kommunikatsiooni tegevused moodustavad ühtse terviku ja on ajaliselt läbimõeldud. • Kommunikatsiooni sihtrühmad ja nende suurus on, arvestades projekti valdkonda, asjakohased ning põhjendatud. Kommunikatsiooni tegevused on suunatud vähemalt kolmele eri tüüpi sihtrühmale (gümnaasiumi astme ja/või kutseõppe õpilastele, üliõpilastele ja valdkonna ettevõtetele). • Sihtrühmade teadlikkus tõuseb kommunikatsiooni tegevuste tulemusel oluliselt. Kommunikatsiooni tegevused toovad olulisel määral projekti avalikuse tähelepanu alla ning suure tõenäosusega inseneri-erialade populaarsus kasvab. 2 • Projekt sisaldab üldist kommunikatsiooniplaani koos vastavate tegevuste ja eesmärkidega, kuid mõned tegevused ei ole eesmärgipärased või ajaliselt läbi mõeldud. Kommunikatsiooni tegevused on asjakohased, kuid ei moodusta ühtset tervikut. • Kommunikatsiooni sihtrühmad on, arvestades projekti valdkonda, osaliselt asjakohased, kuid valiku põhjendatus jääb ebaselgeks ning on kohati kaheldav. Kommunikatsiooni tegevused suunatud vähemalt kahte eri tüüpi sihtrühmadele (kas gümnaasiumi astme ja/või kutseõppe õpilastele või üliõpilastele või valdkonna ettevõtetele). • Sihtrühmade teadlikkus kommunikatsiooni tegevuste tulemusel mõnevõrra tõuseb. Kommunikatsiooni tegevused toovad osaliselt projekti avalikuse tähelepanu alla ning on tõenäoline, et inseneri-erialade populaarsus mõnevõrra kasvab. 0 • Projekt ei sisalda kommunikatsiooniplaani või puudub kommunikatsiooniplaani tegevustel seos projekti eesmärkidega. • Kommunikatsiooni sihtrühmad ei ole projekti valdkonnaga seotud. • Kommunikatsioon on puudulik või piiritletud väga väikse ja kitsa sihtrühmaga. Kommunikatsiooni tegevused ei too tõenäoliselt esile teadlikkuse tõusu sihtrühmas. Kommunikatsiooni tegevused ei ärata suure tõenäosusega avalikkuse tähelepanu ning aita kaasa inseneri-erialade populaarsuse tõusule.  Sandra Särav-Tammus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn [email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/24/6280 Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse taotluste rahastamise eelarve ja vooru kestuse ning hindamiskomisjonide liikmete kooskõlastamine Lugupeetud Sandra Särav-Tammus Määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 11 lg 3 kohaselt kehtestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi sihtasutus) enne taotlusvooru avamist vooru toetuse taotluste rahastamise eelarve, ja vooru kestuse kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Määruse § 12 lg 1 ja lg 4 kohaselt kooskõlastab sihtasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga hindamiskomis j oni ning hindamise juhise. Käesolevaga palub sihtasutus kooskõlastada taotlusvooru avamise tingimused järgmiselt: Taotlusvooru eelarve on 960 000 eurot. Taotlusvoor avatakse 30.09.202 4 kell 9.00 ning suletakse 16.12.202 4 kell 16.00. Sihtasutus teavitab taotlejaid taotlusvooru avanemisest veebilehel www.eas.ee . Kooskõlastada ü liõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis juhis (Lisa 1) . Hindamiskomisjoni juhises on täiendavalt ette nähtud võimalus kutsuda hindamiskomisjoni koosolekule oma taotlust tutvustama taotleja esindusõiguslikud isikud. Kutsuda hindamiskomisjonist liikme kohalt tagasi Annette Sagri ning hindamiskomisjoni asendusliikme kohalt tagasi Inge Laas. Lisa da sihtasutuse esindajaks Helena Nulk-Leemets (i nnovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakon na tehnoloogia seire ekspert ), uut asendusliiget ei nimetata. Lisaks palume nimetata Kati- ​ Liis Vaarma asemel hindamiskomisjoni uus Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi esindaja . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige Lisad: 1. Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis ver 3 Riin Roosalu valdkonnajuht +372 627 9368 , [email protected] Saatja: "Brit Bärengrub" <[email protected]> Saaja: "Sandra Särav", "Salome Virkus", [email protected] Teema: Üliõpilaste arendusprojektide 3. taotlusvooru avamine Kuupäev: 2024-09-20 13:48 Tere! Edastame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (kuupäev digiallkirjas)dokumendi nr 11-4/24/6280. Pealkiri: Üliõpilaste arendusprojektide 3. taotlusvooru avamine​Lugupidamisega Riin Roosalu valdkonnajuht toetuste osakond EASi ja KredExi ühendasutus +3725140587 +372 627 9368 <mailto:[email protected]> [email protected] EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine KredExi ja EASi kaubamärkide alt. www.eas.ee www.kredex.ee See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. _____ This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.