Nele Peil Teie 09.09.2024
tegevjuht
Eesti Kaupmeeste Liit Meie 23.09.2024 nr 9-2/2272-2
[email protected]
Kiriku 6
10130, Tallinn
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Nele Peil
Esitasite selgitustaotluse seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 ehk
NIS2 direktiiviga, konkreetsemalt selle kohaldamisega toidu valdkonnas.
NIS2 direktiivi kohustused kehtivad sama direktiivi lisa II osas nr 4 (toiduainete tootmine,
töötlemine ja turustamine), konkreetsemalt järgmise üksuse liigi kohta: „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 2 määratletud toidukäitlemisettevõtjad, kes
tegelevad hulgimüügi ning tööstusliku tootmise ja töötlemisega“.1
Esmalt selgitame, et NIS2 artikli 2 lõike 1 tulemusena kohaldatakse NIS2 direktiivi eelnevalt
mainitud toidukäitlemisettevõtjatele ainult siis, kui selle toidukäitlemisettevõtja puhul on täidetud
järgmised tingimused:
1) ta osutab teenuseid või tegutseb Euroopa Liidus;
2) tal on majandusaasta jooksul keskmisel 50 või rohkem töötajat; ja
3) tema aasta bilansimaht või aastakäive ületab 10 miljonit eurot.
Nende kriteeriumite puhul on NIS2 direktiiv lähtunud mikro- ja väikeste ettevõtjate määratlustest
Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
määratlemise kohta.
NIS2 direktiiv mõisteid hulgimüük ja töötlemine eraldi ei defineeri. Määruse nr 178/2002 artikli
3 punktis 2 on toidukäitlemisettevõtja defineeritud kui: "avalik või eraõiguslik kasumit taotlev või
kasumitaotluseta juriidiline isik, kes on seotud toidu ükskõik millisel tootmis-, töötlemis- või
turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega". Tolle mõiste definitsiooni kohaselt on tegemist
ükskõik millise toidu tootmis- töötlemis- või turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega, kuid
NIS2 näeb ette, et NIS2 alla hõlmatakse ainult hulgimüük, tööstuslik tootmine ja töötlemine.
Paraku ei ole tolles määruses hulgimüüki otsesõnu defineeritud, kuid selle määruse artikli 3
punktis 7 on defineeritud jaemüük kui: „toidu käitlemine ja/või töötlemine ning toidu hoiustamine
1
Konsolideeritud tekst: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega
sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja
kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused – link: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02002R0178-20240701&qid=1726832442019.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, kaasa arvatud jaotusterminalid, toitlustusettevõtjad,
tehasesööklad, asutuste toitlustusettevõtjad, restoranid ja muud samalaadsed toiduteenust
pakkuvad ettevõtjad, kauplused, selvehallide jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid“. Jaemüügi
definitsioonis on mainitud ka hulgimüügipunkte, kuid see ei oma niivõrd tähendust, kuna siin on
eelduslikult definitsiooni mõte, et see toit on mõeldud müümiseks lõpptarbijale, kes on sama
määruse artikli 3 punkti 18 kohaselt defineeritud kui: „toidu tarbija, kes ei kasuta kõnealust toitu
toidukäitlemistoimingus või sellega seotud tegevuses“.
Kui tuua paralleeli Eesti õigusaktidest, siis hulgimüük tundub olevat müük isikule, kes ei ole
tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses. Vt siin alkoholiseaduse § 3 lg 1 punkti 4: „Alkoholi
käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: müügiks
pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija
tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük)“. Sama lõike punkti 5 kohaselt on jaemüük
defineeritud kui: „müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või
mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine
tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi jaemüük)“.
Esmapilgul tundub, et selgitustaotluses küsitud mõistetega seotud ka määruse nr 178/2002 artikli
3 punktis 16 defineeritud tootmis- töötlemis- ja turustamisetappide mõiste: "kõik etapid, kaasa
arvatud import, alates toidu esmatootmisest kuni selle hoiustamise, transpordi, müügi või
lõpptarbijale tarnimiseni, ning vajaduse korral sööda importimine, tootmine, valmistamine,
hoiustamine, transport, turustamine, müük ja tarnimine". Võimalik, et nimetatud etappide hulka
on hõlmatud ka toidu hulgimüük kui ka tootmine.
Edastame siinse vastuskirja ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes saab vajadusel
anda täiendavaid selgitusi selgitustaotluses küsitud toidu hulgimüügi ja töötlemise mõistete kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Janson
riigiside tehnoloogia nõunik
digiarengu valdkonna asekantsleri ülesannetes
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Raavo Palu
+372 639 7695
[email protected]
2 (2)