Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected],
[email protected]
Teema: [Webdesktop: ] Eelnõu kooskõlastamine: naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokoll
Kuupäev: 2024-09-20 08:15
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud hr Keldo
edastan soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kooskõlastuse
naiste diskrimineerimise kõigi vormide konventsiooni fakutaltiivprotokolliga
liitumise kohta.
Lugupidamisega
Christian Veske
Volinik
Majandus- ja kommunikatsiooni
ministeerium
[email protected] Teie: 07.09.2024 nr 2-2/2256-1
Meie:20.09.2024 nr 2-5/36_2024
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud hr Keldo
Esitasite meile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks naiste
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1
muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu.
Toetame ühinemist naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga (ÜRO
06.10.1999).
Eesti ühines konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise kohta juba aastal 1991. Kuigi oleme teinud naiste õiguste
vallas suuri edusamme, on soolise võrdõiguslikkuse jätkuv edendamine ja
kaitsmine lähtuvalt meie oma vajadustest ja rahvusvahelisest
väärtuspoliitikast ülioluline.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolist ebavõrdsust
võrdlevas indeksis on Eesti näitaja Euroopa Liidu viimaste seas. Paraku
peame ka tõdema, et ajavahemikus 2010-2021 oleme oma näitajatega EL
keskmisest veelgi maha jäänud.
Ka naistevastane vägivald on Eestis endiselt laialdaselt levinud. Üks viiest
(20%) kõigist lähisuhtes olnud naistest on Eestis kogenud füüsilist ja/või
seksuaalset vägivalda ning 50% naistest psühholoogilist vägivalda. Üle
poole naistest on Eestis kogenud seksuaalset ahistamist. Mitmed
naistevastast vägivalda käsitlevad rahvusvahelised lepped, millega Eesti ka
liitunud on, rõhutavad, et naistevastane vägivald on soolise ebavõrdsuse
väljendus ning kutsuvad osalisriikidel üles edendama sisulist soolist
võrdõiguslikkust.
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002,
[email protected], www.volinik.ee
Seetõttu on oluline, et Eestis endas oleks tugev soolist võrdõiguslikkust
toetav institutsionaalne raamistik, mis vastab ka eelpoolnimetatud
konventsiooni Artiklile 2.
Kuivõrd ühiskonna kestlikkus sõltub riigi võimest luua oma inimeste -
naiste ja meeste - arenguks ja tegutsemiseks parimad võimalused, peab
ühiskond, sh eelkõige poliitikakujundajad, püsivalt tegutsema selle nimel,
et edendada soolist võrdõiguslikkust kaotada naiste diskrimineerimise kõik
erinevad vormid. See peab saama poliitikakujundamise protsessi
igapäevaseks osaks.
2. Toetame naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatust, mille on vastu võtnud
ÜRO peaassamblee 1995. aasta 22. detsembri resolutsiooniga.
Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Allkirjastatud digitaalselt
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002,
[email protected], www.volinik.ee