Erkki Keldo Teie 16.09.2024 nr 2-2/2324-1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 18.09.2024 nr 18-2/241459/2405304
[email protected]
Arvamus kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS)
muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Arvamuse kujundamiseks antud kaks tööpäeva on paraku liiga napp pakutud muudatuste
põhjalikuks analüüsiks. Seetõttu kordan varasemate sellelaadsete ettepanekute teoreetilise arutelu
ja mitteametlike konsultatsioonide ja käigus väljendatud seisukohti.
1. Kui Vabariigi Valitsus kavandatava muudatuse heaks kiidab ja seaduseelnõu Riigikogus
algatab, tuleb silmas pidada Õiguskantsleri võimalikke rollikonflikte Riikliku lepitaja ja teiste
temale pandud ülesannete täitja vahel. Vähemasti teoreetiliselt võib näha probleemsena olukorda,
kus Õiguskantsler peab Riikliku lepitajana lahendama kollektiivset töötüli valdkonna x töötajate
ja tööandja vahel, ning samal ajal viima läbi põhiseaduslikku järelevalvet normi osas, mis lubab
või keelab valdkonna x töötajatel streikida. Sellest, kas töötüli võib viia streigini või mitte, sõltub
teatud ulatuses lepitusmenetluse iseloom.
2. KTTLS § 21 lg 3 järgi peab Riiklik lepitaja määrama elanike ja majanduse esmavajadusi
rahuldavates ettevõtetes ja asutustes kindlaks hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, kui töötüli
pooled selles kokkuleppele ei jõua. KTTLS § 21 lg 4 järgi peab Vabariigi Valitsus kehtestama
elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu. Seda pole Vabariigi
Valitsus teinud. Võimalik, et kehtivas seaduses ettenähtud lahendus ei ole parim. Ilmselt on raske
määratleda esmavajadusi rahuldavaid ettevõtteid ja asutusi nii, et loetelu ei muutuks liiga kitsaks
ega liiga laiaks, oleks ajakohane ja selge. Samuti võib sellise loetelu koostamisel olla keeruline
arvestada streigi ulatusest ja kestusest tingitud tagajärgi eri valdkondades (nt seda, mis juhtuks,
kui streik hariduse valdkonnas kestaks kuude kaupa). Igal juhul pean vajalikuks, et enne Riikliku
lepitaja rolli võimalikku ümberkujundamist kehtestaks Vabariigi Valitsus KTTLS § 21 lg 4 ette
nähtud loetelu või lahendaks selle küsimuse muul põhiseaduspärasel moel.
3. Streik on vabas maailmas üks legitiimseid oma õiguste kaitsmise viise. Sellega seoses tuleks
KTTLSi muutmise kontekstis analüüsida täiendavaid võimalusi, kuidas saavad oma õiguste
(töötingimused, töötasu, puhkeaeg) eest seista nende asutuste ametnikud ja töötajad, kellele
laieneb streigikeeld või ulatuslikud streigipiirangud.
2
4. Eelnõu seletuskiri väidab, et Riikliku lepitaja koormus pole siiani olnud suur ega õigusta seetõttu
eraldi asutuse pidamist ega sellele praeguses mahus riigieelarve vahendite eraldamist. Sellest
väitest paraku ei tulene, et lepitaja töökoormus ei võiks tulevikus suureneda näiteks kestva
majandusliku surutise olukorras, riigieelarves läbi viidavate kärbete või muude asjaolude tõttu.
5. Sotsiaalpartnerite ehk tööandjate ja töövõtjate ettevaatlikkus ja tõrksus Riikliku lepitaja
institutsiooni ümberkujundamise on mõistetav, kuivõrd selle tagajärjel antaks Riikliku lepitaja
ülesanne Õiguskantslerile ning iseseisev Riiklik lepitaja kui ametnik kaoks. Sotsiaalpartnerid
peavad oluliseks, et kollektiivseid töötülisid lahendaks ja töörahu taastaks ametiisik, kellel on
tööturu osapoolte usaldus ja vastav kogemus. Usaldust saab luua avameelse arutelu käigus, paraku
käesoleva eelnõu ettevalmistamisesse sotsiaalpartnereid ei kaasatud. Seetõttu tuleks eelnõu
ettevalmistamisel aeg maha võtta ning anda ministeeriumile, Riiklikule lepitajale,
sotsiaalpartneritele ja Õiguskantslerile võimalus kavandatavate muudatuste vajalikkust ja
põhjendatust arutada.
7. Mõistes soovi kasutada riigieelarve raha senisest tõhusamalt, tuleks Vabariigi Valitsusel
täiendavalt kaaluda, kas loodetav kulude kokkuhoid kaalub üles võimaliku konflikti
sotsiaalpartnerite ja valitsuse vahel. Õiguskantslerile tuleks täiendava ülesande täitmiseks eraldada
riigieelarvest täiendavalt ca 80 000 eurot aastas lepitusprotsessi eest vastutava ametniku ja
ekspertide palkamiseks, tõenäoliselt lisanduks ka muid kulusid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Olari Koppel 693 8420
[email protected]