Saatja: "Inge Mirov" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected], "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium" <
[email protected]>
Teema: RE: Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kuupäev: 2024-09-18 09:04
Tere!
Edastan Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuse.
Lugupidamisega
Inge Mirov ¦ büroo-ja koolitusjuht
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 55656411
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, September 16, 2024 11:35 AM
To: Õiguskantsleri Kantselei <
[email protected]>; Riikliku Lepitaja
Kantselei <
[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit
<
[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Tere!
Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Registreerimise kuupäev: 16.09.2024
Registreerimise number: 2-2/2324-1.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
625 6342
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Erkki Keldo Teie 16.09.2024 nr 2-2/2324-1
majandus- ja tööstusminister Meie 18.09.2024 nr 1-12/54
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister,
Täname eelnõu eest. Kahjuks ei ole Eesti Ametiühingute Keskliidul võimalik eelnõud heaks kiita.
Kaasamise hea tava
EAKLi arvates ei ole eelnõud välja töötades lähtutud kaasamise heast tavast. Teemat pole huvigruppidega
(sotsiaalpartneritega) kordagi eelnevalt arutatud. Eelnõule, mis saabus 16. septembril soovitakse vastust
18. septembriks ehk ülilühikese aja jooksul. Eelnõu koostajad on teadlikud, et EAKLi jaoks on tegemist väga
olulise eelnõuga ja EAKL vajab seisukoha kujundamiseks enda liikmesorganisatsioonide seisukohti. Kahjuks
saame eelnevast järeldada, et sisulist tagasisidet ei soovita.
17. septembril toimus EAKLi juhatuse korraline koosolek ja seetõttu saame siiski edastada EAKLi arvamuse.
Eelnõu eesmärk
Eelnõu koostamiseks ja olemasoleva kehtiva süsteemi muutmiseks peaks olema mõjuv põhjus. Eelnõu
eesmärk on arusaamatu. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse eelnõu vajadust sellega, et riikliku lepitaja
ülesannete üleandmine õiguskantslerile aitab tõsta kollektiivsete töötülide lahendamise kvaliteeti ja
efektiivsust. Samal ajal pole eelnõus välja toodud ühtegi fakti, et kollektiivsete töötülide lahendamise
kvaliteedile ja efektiivsusele oleks põhjust midagi ette heita. Juhul, kui töötülisid hakkaks lahendama
õiguskantsler, võib töötülide lahendamise kvaliteet langeda, sest õiguskantsleril puudub kogemus
töövaidluste lahendamiseks.
Eelnõu üheks eesmärgiks on kahtlemata riigi kulude kokkuhoid. Samal ajal eelnõu seletuskirja järgi
eraldatakse õiguskantslerile rahalised vahendid lisanduvate kohustuste täitmiseks. Kindlasti ei saa riigi
rahaliste vahendite kokkuhoid olla õigustuseks, et kaotada toimivat töötülide lahendamise korda.
Kollektiivsete töösuhete edendamine
Eelnõu seletuskiri selgitab, et eelnõu on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Leiame, et eelnõu on vastuolus
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitustega. ILO konventsioon nr 154 kollektiivläbirääkimiste
kohta sätestab, et kollektiivsete töötülide lahendamise organid ja protseduurid tuleks kavandada selliselt,
et need panustaksid kollektiivläbirääkimiste edendamisse.
Eelnõu likvideerib Eestis aastaid kehtinud põhimõtte, mille kohaselt riikliku lepitaja kandidaadi määravad
ühiselt sotsiaalpartnerid (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit), tagades tasakaalustatud
ja erapooletu töötülide lahendamise. Riikliku lepitaja ülesannete andmisel õiguskantslerile ei ole
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
sotsiaalpartneritel enam mingit rolli töötülide lahendaja otsustamisel ja seega riigi vaatest ei ole enam
oluline töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonide omavaheline suhtlus.
Euroopa Parlamendi piisava miinimumpalga direktiiv seab liikmesriikidele ülesandeks edendada ja
tugevdada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi nii sektoripõhiselt kui -üleselt.
Eesmärgiks on Eestis tõsta kollektiivlepingutega kaetust vähemalt 80 protsendini. Eelnõu ei aita riigil
direktiiviga seatud eesmärki saavutada, pigem vastupidi.
Vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega
Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja
täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusloovate aktide põhiseadusele ja seadustele
vastavuse üle. Eelnõu seletuskirja järgi lähtutakse praktikas levinud tõlgendusest, mille kohaselt peab
põhiseadusliku pädevusega võrreldes lisaülesannete panemine oleme õigustatav mõne kaaluka põhjusega.
Leiame, et põhjusena nimetatud riigisektori väiksusest tulenev ressursside piiratus, sh ressursside piiratus
pädevate ametnike näol, ei ole kaalukas põhjus, et mööda minna põhiseadusest. Seetõttu on meie
hinnangul eelnõu vastuolus põhiseadusega.
Õiguskantsleril ja riiklikul lepitajal on erinev pädevus
Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja
tunnustatud jurist. Õiguskantsleri nimetab ametisse Eesti Vabariigi president. Õiguskantsleri põhifookus on
kontrollil, et õigusaktid oleksid kooskõlas teiste seadustega ning et ametnikud ei rikuks inimeste
põhiseaduslikke õigusi.
Riikliku lepitaja töö keskendub aga lahenduste leidmisele ja riiklik lepitaja tegeleb eelkõige huvikonfliktide
lahendamisega. Töötajate ja tööandjate vaheliste küsimuste ning töötülide lahendamine on spetsiifiline
valdkond, kus just riiklik lepitaja saab pakkuda pikaajalisele kogemusele tuginevat väärtuslikku ekspertiisi
ja praktilisi lahendusi. Kollektiivse töötüli lahendamine eeldab tõhusat lepitusmenetlust. Tõhusalt saab
lepitada isik, kes tunneb tööõigust ja omab kogemusi ning teadmisi tööturu ja ettevõtluse toimimisest.
Seega ei pea riiklik lepitaja olema jurist, kuid peab oskama mõjutada töötüli osapooli kokkuleppele
jõudmiseks.
Riikliku lepitaja koormus
EAKL on arvamusel, et riikliku lepitaja kantselei koosseisu suurus on kooskõlas lepitusmenetluste arvuga
ning et jätkuvalt on mõistlik hoida riikliku lepitaja kantseleid eraldiseisva üksusena. Eesti ametnikel puudub
õigus streikida. Streigikeeldu ei ole kompenseeritud erapooletu ja kiire vaidluste lahendamisega.
Muuhulgas selles osas võiks kaaluda riikliku lepitaja pädevuse laiendamist, mitte aga olemasoleva ja
toimiva institutsiooni kaotamist.
Kokkuvõtteks
EAKL peab riikliku lepitaja ülesannete üleandmist õiguskantslerile Eesti tööturu tasakaalu kahjustavaks ning
kollektiivläbirääkimiste edendamisele ja lepitusmenetluse erapooletusele negatiivselt mõjuvaks. EAKL
toetab riikliku lepitaja jätkamist eraldiseisva institutsioonina. EAKL hinnangul tagab riikliku lepitaja
jätkamine eraldiseisva institutsioonina Eesti tööturu stabiilsuse ja toetab riigis rahumeelsete töösuhete
toimimist. Juhul, kui soovitakse eelnõu temaatikaga jätkata, siis sellele peavad eelnema sotsiaalpartnerite
vahelised arutelud ja kokkulepped parima lahenduse leidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Vask
EAKLi esimees