Kiri

Justiitsministeerium 18.09.2024 nr 2-2/2354-1 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisad 1-2 (alamakti kavand); 4) seletuskirja lisa 3 (I kooskõlastusringi tagasiside); 5) seletuskirja lisad 4-5 (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu ja seletuskiri). Mari-Liis Aas +372 625 6459 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Tarbijavaidluste komisjoni esimehe tasustamise alused Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 4 alusel. § 1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö tasustamine Tarbijavaidluste komisjoni esimehele makstakse põhipalka suuruses, mis on vähemalt 3500 eurot ühes kalendrikuus. § 2. Töötasu väljamaksmine (1) Komisjoni esimehe töötasu maksab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 5 alusel. § 1 Komisjoni töökeel (1) Komisjoni töö toimub eesti keeles. Tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi võib poolte ja komisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles. (2) Pool ja komisjoni liige võivad lõikes 1 nimetatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui tema keeleoskus osutub tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ebapiisavaks. (3) Kui pool ei valda eesti keelt ja tal ei ole eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi teenust , korraldab ta selle teenuse saamise ise. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib komisjon tarbijavaidlusasja menetlemise edasi lükata. § 2. Poolte kutsumine istungile Pooled kutsutakse istungile kutsega, milles märgitakse järgmised andmed: 1) istungile kutsutava isiku ees- ja perekonnanimi; 2) komisjoni koosseis; 3) istungi toimumise aeg ja koht; 4) tarbijavaidlusasja põhisisu; 5) kohustus teatada komisjoni istungile ilmumata jätmise põhjus; 6) istungile ilmumata jätmise tagajärjed.  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 3 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse Arvestamine Põhjendus/selgitus sisu Justiitsministeerium 1. Majandus- ja Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud Kommunikatsiooniministeerium on viited siduvatele esitanud Justiitsministeeriumile otsustele, mis oleksid kooskõlastamiseks täidetavad otse tarbijakaitseseaduse, kohtutäituri poolt. riigilõivuseaduse ja täitemenetluse Jäädud on senise seadustiku muutmise seaduse eelnõu regulatsiooni juurde, (eelnõu). Justiitsministeerium ei mille puhul on kooskõlasta eelnõu osas, millega komisjoni poolt tehtud muudetakse tarbijavaidluste otsused pooltele komisjoni otsused siduvaks ja soovituslikud. sundtäidetavaks. Teeme eelnõu kohta järgmised märkused. 2. Peamine muudatus, mida eelnõuga Teadmiseks võetud. Teadmiseks võetud. soovitakse teha, on muuta tarbijavaidluste komisjoni (TVK) otsus siduvaks ja sundtäidetavaks. Märgime, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) menetlusreeglite laiendamine TVK menetlusele ei muuda TVK-d kohtuks ning menetlusreeglite laiendamise kaudu ei ole võimalik ületada küsimust pakutud lahenduse põhiseaduspärasusest. Eesti õigusteaduses ei ole senini veendumust, et kohtuväline vaidluste lahendamine siduvate otsustega on põhiseaduspärane ja kui on, siis millistel tingimustel. Eesti autoriteetsed õigusteadlased on selles küsimuses vastandlikel seisukohtadel. Senikaua, kui see põhimõtteline küsimus on lahendamata, ei saa  Justiitsministeerium toetada põhimõtteliste muudatuste loomist ja laiendamist õiguskorras. Selgitame veel, et Justiitsministeeriumi käesoleva aasta tööplaanis on kõnesolevas põhimõttelises küsimuses analüüsi tellimine, mille valmimisel kujundame oma seisukoha. Seetõttu ei saa me veel kooskõlastada eelnõu osas, millega muudetakse tarbijavaidluste komisjoni otsused siduvaks ja sundtäidetavaks. Eelnõu on plaanitud jõustuma 2026. aastal ning selle kehtestamine ei ole ajakriitiline. Justiitsministeerium peab võimalikuks, et küsimus kohtuväliste vaidluste siduvate otsuste põhiseaduspärasusest on võimalik lahendada selle ajaraami sees. 3. Eelnõu § 1 p 1 (TKS § 31 lg 11) ja Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – eelnõu TKS § 31 lg 11 ning kohane TKS § 31 lg 11 sätestab jäädud on senise järgmist: regulatsiooni juurde. „(11) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus võib lahendada vaidlust, mis on seotud kauplejaga, kelle asutamiskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tarbija elukoht on Eestis, kaupleja on tarbijavaidluse lahendamisega tarbijavaidluste komisjonis nõus ja tarbijavaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust.“; Samas jääb eelnõuga muutmata kehtiva TKS § 36 lg 3, mis sätestab, et kui vaidluse lahendamisel tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, tuleb arvesse võtta tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eelnõukohase TKS § 31 lg 11 sõnastusele tuginedes saab väita, et kohtuvälise vaidluse lahendamise üksuse pädevus on eelnõuga piiratud nõnda, et üksus saab kohaldada üksnes Eesti õigust. Tekib küsimus, kas vaidluse lahendamise üksus ongi üldse pädev lahendama piiriüleseid vaidlusi, mille suhtes tuleks otsekohalduvast Euroopa Liidu (EL) määrusest tulenevalt kohaldada teise liikmesriigi õigust. Seletuskirjast ei selgu, kas see on eelnõu koostajate eesmärk. Näiteks seletuskirjas TKS § 56 lg 3 selgitustes räägitakse võimalusest, et Eesti komisjonis lahendatakse vaidlust Eesti kaupleja ja Soome tarbija vahel olukorras, kus Eesti kaupleja on suunanud oma tegevuse Soome, sõlmib lepinguid Soome tarbijatega ja lepingule kohaldub Soome õigus. Kui eelnõu koostajate eesmärk on see, et TVK ei kohalda teise riigi õigust ning sel juhul tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse, siis palume seda seletuskirjas selgitada. Palume eelnõu ja seletuskiri selle pilguga üle vaadata ja vajadusel korrigeerida. Palume seletuskirjas selgitada, mille järgi toimub kohtualluvuse (jurisdiction) ja kohalduva õiguse määramine. Kuna neid valdkondi reguleerivad otsekohalduvad EL määrused, mis on Eesti õiguse suhtes ülimuslikud, ei saa riigisisese õigusega EL õigusest eriregulatsiooni luua. Palume seletuskirjas TKS § 31 selgituste juures selgelt viidata EL õigusaktidele, mis reguleerivad tarbijavaidluste kohtualluvust ja kohalduva õiguse määramist. 4. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 40 lg 1) – Arvestatud. Säilitatud on TKS § 40 eelnõukohase TKS § 36 järgi võib lg 1 TVK definitsioonis TKS-s sätestatud juhul vaidluste termin üksus. Seos kohtuvälise lahendamise menetluse riigivastutuse seaduse § tulemuseks vaidluste kohtuvälise 15 lg 2 p-s 1 nimetatud lahendamise üksuses olla tarbijale organiga on sätestatud siduv otsus. Kehtiva TKS järgi on eraldi lõikes. TVK tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, eelnõus aga kasutatakse üksuse asemel terminit organ, viitega riigivastutuse seadusele. Üksuse terminit TKS § 40 lg 1 enam ei sisaldu. Selle terminimuudatuse tulemusel jääb ebaselgeks TKS 5. ja 6. peatüki omavaheline seos, sh kas TKS-s üksuse kohta sätestatu kohaldub ka TVK kui organi suhtes. Samuti on ebaselge, kas TKS § 36 täiendus puudutab ka TVK-d või üksnes TKS 5. peatükis sätestatud alustel loodud üksusi, milleks TKS § 29 lg-st 2 tulenevalt võib olla ka eraõigusliku juriidilise isiku poolt moodustatud äriühing. Viidatud terminimuudatus võib viia tõlgenduseni, et eraõiguslik juriidiline isik, sh äriühing hakkab Eestis kohtu asemel siduvate otsustega vaidlusi lahendama. Selline lahendus ei vasta Eesti õigustraditsioonile ega ole põhiseaduse järgi lubatav. Eelnõu senise menetluse käigus on arutatud üksnes TVK otsuste siduvust, kuid ka selles osas ei ole arutelud praeguseks lõppenud, mille tõttu Justiitsministeerium seda lahendust praegusel kujul ei toeta. Terminimuudatus toob kaasa ka ebaselguse selles, kas ja milline on plaanitud TVK piiriülene pädevus (vt märkust TKS § 31 lg 11 kohta). Seletuskirja selgituste kohaselt komisjoni pädevus ei muutu ning komisjon lahendab vaidlusi, mis on seotud Eestis asutatud kauplejaga. Samas eelnõu tekst, sh TKS § 40 ja  56 seletuskirjas väidetut ei kajasta. Palume selgitada, kas TKS § 29 kohase üksuse pädevus ongi plaanitud olema laiem kui TVK pädevus. Kui nii, siis palume seda erisust seletuskirjas põhjendada. Kui eelnõu koostamisel on eeldatud, et TVK on ka edaspidi kohtuväliseid vaidlusi lahendav üksus TKS § 29 mõttes ning sellele laienevad TKS 5. peatüki asjakohased sätted, siis palume säilitada TKS § 40 lg 1 TVK definitsioonis termin üksus. Seos riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p-s 1 nimetatud organiga palume sätestada eraldi lõikes. 5. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 451 lg 4-6) – Arvestatud. Eelnõud ning eelnõukohase TKS § 451 lg 4 järgi seletuskirja on vastavalt töödeldakse tarbijavaidlusasja täiendatud ning juurde andmeid seadme ohutuse seaduse on lisatud Tarbijakaitse (SeOS) §-s 12 sätestatud ja Tehnilise Järelevalve andmekogus. SeOS § 12 alusel on Ameti järelevalve loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise infosüsteemi Järelevalve Ameti järelevalve põhimääruse muutmise infosüsteem ning kehtestatud määruse eelnõu ning andmekogu põhimäärus (Majandus- seletuskiri (lisad 4-5). ja taristuministri 19.03.2020 määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“). SeOS § 12 lg 4 ega põhimääruse § 4 ning selles viidatud määruse lisa põhjal ei ole arusaadav, milliseid isikuandmeid millises infosüsteemi andmestikus töödeldakse. Kui tarbijavaidluse andmed kantakse infosüsteemi dokumendiregistrisse, ei kajasta dokumendiregistri andmekoosseis käesolevast eelnõust nähtuvaid võimalikke andmeid (näiteks § 50 ja § 531, kuid võimalik, et neid andmeid on rohkem). Seega ei vasta kavandatud regulatsioon isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse nõudele (punkt a) ning keeruline on hinnata plaanitava regulatsiooni kooskõla eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega (punktid b ja c). Eelnõuga plaanitud TKS § 451 lg 5 sätestab, et menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras. Kuivõrd seletuskiri üksnes kordab eelnõu sõnastust ega anna täiendavaid selgitusi, siis jääb arusaamatuks, mis on selle sätte sisu ja eesmärk. Eelnõukohase TKS § 451 lg 6 järgi võib menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitada kuni kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluse lahendamist. Märgime, et eelnõust peaks selguma, kas kõiki andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat või sätestatakse alamaktis erisusi. Samuti peab olema nähtav, mis saab andmetest ja dokumentidest pärast säilitustähtaja möödumist. Kui tarbijavaidlusasjade andmeid töödeldakse andmekogus, tuleb regulatsioon luua kooskõlas vastava andmekogu normidega. Sealjuures tuleb silmas pidada, et tulenevalt eraelu puutumatuse põhiõiguse riivest (PS § 26) ning olulisuse põhimõttest peab seaduse tasemel olema sätestatud, milliseid isikuandmeid andmekogusse kogutakse, mis eesmärgil neid andmeid kogutakse ja kasutatakse ning kui kaua neid kasutatakse. Palume eeltoodud märkustest tulenevalt tarbijavaidlusasja andmete töötlemise regulatsioon põhjalikult läbi mõelda ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. 6. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 48 lg 2) – Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja eelnõukohane TKS § 48 lg 2 sätestab on vastavalt muudetud järgmist: ning muudatuste „(2) Komisjon võib tarbija nõuet kohaselt otsustab rahuldavas otsuses otsustada, et komisjon tarbija nõuet kaupleja hüvitab tarbijale rahuldavad otsuses, et eksperdiarvamuse saamisega seotud kaupleja hüvitab kulud ja käesoleva seaduse § 46 tarbijale kohaselt tasutud riigilõivu kui eksperdiarvamuse vaidlusaluse kauba või teenuse saamisega seotud mittevastavus lepingutingimustele kulud. ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse olemasolu asja või teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on tekkinud hiljem.“ Sättega antakse TVK-le kaalutlusõigus otsustada, kas kaupleja peab tarbijale loetletud menetluskulud hüvitama või mitte („võib otsustada“). Kaalutlusõiguse kasutamise eelduseks on tarbija nõude rahuldamine. Teiseks eelduseks on seletuskirja kohaselt asjaolu, et vaidlusaluse lepinguga seotud tõendamiskoormus on kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei tõenda. Arusaamatuks jääb, miks on selline lisatingimus kehtestatud. Teiseks märgime, et kõnealune säte ei piira ega selgita, millistel tingimustel võib komisjon selle otsuse teha, st millal menetluskulud hüvitatakse ja millal mitte. Leiame, et regulatsioon ei ole praegusel kujul ettenähtav ja võib kaasa tuua tarbijate ebavõrdse kohtlemise, mistõttu selline lahendus ei pruugi olla põhiseaduspärane. Palume säte ja selle seletuskiri selles valguses parandada ja täiendada. 7. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 49–491) – Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja eelnõus reguleeritakse detailselt on muudetud ning taandamisavalduse esitamine ja muudatuste kohaselt läbivaatamine, kuid jääb ebaselgeks, algab nii komisjoni millised on õiguslikud tagajärjed, esimehe kui ka liikme  kui komisjoni liige end viivitamata taandumisel ei taanda. Mis saab toimingutest, tarbijavaidlusasja mille komisjoni liige on teinud enne läbivaatamine algusest taandamist? Milliseid toiminguid peale. taandamiseks kohustatud komisjoni liige tohib või ei tohi teha? Palume eelnõu vastavalt täiendada. 8. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 494) – Arvestatud. Eelnõud ning viidatud sätte kohaselt kohaldatakse seletuskirja on menetlusdokumendi muudetud ning kättetoimetamisele TsMS-s muudatuste kohaselt menetlusdokumentide toimub kättetoimetamise kohta sätestatut. menetlusdokumentide Seletuskirjas põhjendatakse seda edastamine argumendiga, et komisjon ei ole Tarbijakaitse ja haldusorgan ja TsMS sätteid Tehnilise Järelevalve kohaldatakse õigusselguse huvides. Ameti (TTJA) infosüsteemi ehk JVISe kaudu. TsMS § 3111 kohaselt toimetatakse dokumendid üldjuhul kätte infosüsteemi kaudu. Palume seletuskirjas selgitada, millise infosüsteemi kaudu hakkab TVK dokumente kätte toimetama. Samuti palume selgitada, kas TVK kasutab menetlusdokumentide väljastusteateid, pitseeritud ümbrikuga kohtutäituri kaudu kättetoimetamist ja ka avalikku kättetoimetamist. TsMSis on konkreetselt sätestatud, millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5). Kõikidele menetlusdokumentidele tsiviilkohtumenetluses ei kohaldata rangeid kättetoimetamise reegleid (TsMS § 310). Eelnõukohases TKS- s taolisi erisusi ei tehta. Sellest võib järeldada, et kõik menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada. Samas ei sisalda eelnõu loetelu menetlusdokumentidest, need loetletakse seletuskirjas, millel ei ole siduvat tähendust. Kas TVK peab arvestama ka Riigikohtu praktikaga tsiviilkohtumenetluses TsMS alusel kättetoimetamise kohta?  Eeltoodud küsimustele viidates leiame, et eelnõukohane üldine viide TsMS regulatsioonile tekitab ebaselgust selles, kuidas ja mil määral tuleb TsMS-i TVK menetlusdokumentide kättetoimetamisele kohaldada. Palume kättetoimetamise regulatsiooni täiendavalt analüüsida ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. 9. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 502 lg 1 p 9) Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on – kõnealusest sättest tulenevalt on selgitatud, et vaidluse vaidluse keerukus üks avalduse keerukuse all on silmas menetlusse võtmisest keeldumise peetud seda, kui aluseid. Palume selgitada, kas selle vaidluse lahendamiseks aluse all on silmas peetud ka on vajalik ajamahukas olukorda, kus otsekohalduvast EL ja kulukas ning määrusest tulenevalt tuleb kohaldada keerukas ekspertiis ja teise liikmesriigi õigust? Kui jah, siis tunnistajate kaasamine, palume kaaluda vastava aluse ei ole võimalik sõnaselget lisamist menetlusse TKS tähtajaks lahendada § 502 lg 1 loetelusse. kohtuvälises menetluses. 10. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 504) – TKS Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja §-ga 504 reguleeritakse avaldusest on vastavalt muudetud loobumine. Seletuskirjas ning sätestatud on selgitatakse: „Ka kehtiva seaduse avalduse alusel on tarbijal võimalik avaldus tagasivõtmine, mitte tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole avaldusest loobumine. seda seaduses korraldatud.“. Juhime tähelepanu, et loobumine ja tagasivõtmine on erinevad õigusinstituudid ja neil on erinevad õiguslikud tagajärjed. TsMS § 432 tulenevalt tähendab loobumine seda, et isik loobub õiguste teostamisest ja loetakse, et isik ei saa uuesti vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda. Tagasivõtmise korral ei loobu isik õiguste teostamise õigusest. Oleme seisukohal, et eelnõus tuleks reguleerida tarbija õigus menetlusest  väljuda nii, et see ei mõjuta tema õiguste teostamise õigust, sh õigust pöörduda samas asjas kohtu poole. Märgime, et ka tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv 2013/11/EL, millele seletuskirjas viidatakse, ei räägi mitte avaldusest loobumisest, vaid menetlusest loobumisest. Menetlusest loobumist EL õigusakti tähenduses ei peaks võrdsustama nõudest loobumisega riigisisese õiguse tähenduses. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt korrigeerida. 11. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 512 ja § 544 Teadmiseks võetud. Eelnõud ja seletuskirja lg 1 p 3) – viidatud paragrahvis on muudetud ning reguleeritakse õiguslikud tagajärjed eemaldatud on viited juhuks, kui lepitusmenetluses lepitusmenetlusele. kokkuleppeni ei jõuta. Sätte sõnastusest ja seletuskirjast tuleneb, et nähakse ette erinevad õiguslikud tagajärjed olenevalt sellest, millistel asjaoludel lepitusmenetlust alustati. Kui tarbija ja kaupleja on vaidluse lahendamist alustanud lepitusmenetluses, siis on võimalik üle minna komisjoni menetlusse (TKS § 512 lg 1). Kui aga vaidlus algab komisjonis ja sealt minnakse üle lepitusmenetlusse, siis on tarbijal õigus pöörduda samas asjas kohtusse ehk TVK-s vaidlust jätkata ei saa (§ 512 lg 2). Eelnõukohase TKS § 544 lg 1 p 3 järgi lõpetab komisjon sel juhul tarbijavaidlusasja menetlemise. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole selline vahetegu põhjendatav. Oleme seisukohal, et kui lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõuta, peab jääma tarbija otsustada, kuidas vaidlusega edasi minna, olenemata sellest, millistel asjaoludel lepitusmenetlust alustati. Lepitusmenetlusse sisenemine annab üksnes indikatsiooni, et pooled on valmis  lepituses osalema. See ei tähenda, et asi lahendatakse lepitusmenetluses, st jõutakse kokkuleppeni. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab olema võimalik komisjoni menetlust tarbija soovi korral jätkata. Vastasel korral tekiks lihtsasti olukorrad, kus nt kaupleja nõustub komisjoni menetlusest üle minema lepitusmenetlusse ja seejärel ei nõustu seal osalema. Pakutud regulatsiooni kohaselt tuleks tarbijal sellisel juhul pöörduda kohtusse. See muudab lepitusmenetluse kasutamise riskantseks kui ka halvendab tarbija positsiooni ja tegelikult takistab tarbijatel lepitusmenetluse kasutamist. Palume eelnõu vastavalt korrigeerida. 12. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 531 lg 1) – Arvestatud. Tõendite regulatsiooni eelnõu järgi võib tõendiks olla muu on eelnõus ja hulgas eksperdiarvamus ja seletus. seletuskirjas muudetud, Eelnõust ega seletuskirjast ei ole mh on täpsustatud, mis arusaadav, mis on eksperdiarvamus on eksperdiarvamus TKS tähenduses ning milliseid TKS-i tähenduses. tingimusi eksperdiarvamusele kohaldatakse. Samuti ei ole selge, mida käsitletakse seletusena TKS tähenduses ning kelle seletust silmas peetakse. Kas seletuse andjaks võib olla ka tarbija või kaupleja? Tuleb silmas pidada, et menetlusosalisel on selge huvi asja teatud viisil lahendamise vastu, seetõttu ei ole asjakohane käsitada poole seletust samaväärselt nagu dokumentaalset tõendit. Palume seletuskirja ja eelnõu vastavalt täiendada. 13. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 532 lg 2 ja § Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust ning 40 lg 4) – eelnõu kohaselt võib seletuskirjast on tunnistajaks olla kolmas isik, kellele eemaldatud viited on teada tarbijavaidlusasjas tähtsust siduvatele otsusele, on omavad asjaolud. Viitega TsMS §- loobutud ka tunnistaja dele 212 ja 213 selgitame, et kolmas kaasamisest isik on konkreetse tähendusega tarbijavaidluste  menetlusõiguse termin ning seda ei kohtuvälisesse saa kasutada tunnistaja lahendamisse. tähistamiseks. Kolmas isik on menetlusosaline, kes võib olla iseseisva nõudega või iseseisva nõudeta kolmas isik. Tunnistaja seevastu ei ole ei kolmas isik ega menetlusosaline, vaid on menetlusväline isik. Seetõttu palume TKS § 532 lg-s 2 kasutada termini kolmas isik asemel terminit menetlusväline isik. Kuivõrd tunnistaja ei saa olla kolmas isik ning TVK ei lahenda kolmandate isikute nõudeid, tuleks kolmas isik ka eelnõukohase TKS § 40 lg-st 4 välja jätta 14. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – Arvestatud. Kuivõrd kehtiva viidatud säte ütleb järgmist: seaduse § 36 lg 3 juba „(3) Piiriülese vaidluse korral, kui reguleerib, kuidas tekib kohaldatava õiguse küsimus tuleks kohaldada EL ning tarbija ja kaupleja vahelisele otsekohalduvat õigust, lepingule kohaldatav õigus siis on vastav säte määratakse kooskõlas Euroopa eelnõust eemaldatud. Parlamendi ja nõukogu määruse Lisaks on kitsendatud (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega TKS § 36 lg 3 1 ja 2, arvestatakse sõnastust, et tagada tarbijavaidlusasja lahendamisel ja direktiivi 2013/11/EL otsuse tegemisel tarbija elukoha artikli 11 lg 1 punkti b liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, korrektne ülevõtmine millest kõrvalekalduv kokkulepe on Eesti õigusesse. tühine.“ Märgime, et eelnõus pakutud kordab veidi muudetud sõnastuses sama, mis juba sisaldub kehtiva TKS § 36 lõikes 3. Seletuskirja TKS § 56 lg 3 selgitustes viidatakse samale direktiivi 2013/11 sättele, mis on vastavustabeli kohaselt olnud aluseks TKS § 36 lg 3 regulatsioonile (art 11 lg 1 p b). Kui sätte sisu on sama, siis ei ole kordamine lubatav ja säte tuleb eelnõust välja jätta. Samas märgime, et küsimus kohaldatavast õigusest tuleb lahendada menetluse alguses, mitte  aga sisulise otsuse tegemisel, mida reguleerib eelnõu kohane TKS § 56. Juhul kui eelnõu kohane TKS § 56 lg 3 peab siiski sisaldama erisust võrreldes kehtiva TKS § 36 lg-ga 3 ning sätte olemasolu on sisuliselt vajalik, siis palume need erisused ja põhjendused seletuskirjas sõnaselgelt välja tuua ning säte tuua regulatsioonis ettepoole, näiteks § 40 lõikeks 3. Lisaks juhime tähelepanu, et nii kehtiv TKS § 36 lg 3 kui ka eelnõu kohane § 56 lg 3 reguleerivad riigisiseselt seda, kuidas tuleks kohaldada EL otsekohalduvat õigust. See ei pruugi olla õiguslikult korrektne. Märgime, et direktiivi kohaldamisala on piiratud kaupade müügi ja teenuste osutamisega, kuid määruse nr 593/2008 kohaldamisala ei ole esemeliselt piiratud, mistõttu direktiivi 2013/11 art 11 lg 1 p b kohane erand ei pruugi hõlmata kõiki võimalikke tarbijavaidlusi ning tekib küsimus, kas kõnealune erand on Eesti õigusesse korrektselt üle võetud. Palume seda analüüsida ja vajadusel TKS § 36 lg 3 sõnastust kitsendada. 15. Muudatuse tulemusena saab Teadmiseks võetud. Antud muudatus on edaspidi tarbijavaidluste komisjonis eelnõust eemaldatud. hakata lahendama ka vaidlusi, mis on seotud teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaga. Seletuskirja mõjuanalüüsis ei ole hinnatud, kas ja kuidas selline muudatus mõjutab komisjoni senist tööd, sh pöördumiste arvu, vajadust suhelda kauplejaga muus keeles jms. Palume mõjuanalüüsi vastavalt täiendada. 16. Palume arvesse võtta ka käesoleva Arvestatud. Justiitsministeeriumi kirja lisaks olevates failides jäljega poolt tehtud ja kommentaaridena tehtud kommentaaride ja normitehnilised märkused ning märkustega on märkused eelnõu mõju kohta. arvestatud. 17. Vastavalt Vabariigi Valitsuse Teadmiseks võetud. Eelnõu koos reglemendi § 6 lõikele 5 palume seletuskirja ning eelnõu esitada lisadega saadetakse Justiitsministeeriumile täiendavaks enne Vabariigi kooskõlastamiseks pärast praegusel Valitsusele edastamist kooskõlastamisel saadud arvamuste Justiitsministeeriumile läbivaatamist ja vajaduse korral kooskõlastamiseks. eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Rahandusministeerium 1. Rahandusministeerium jaoks Teadmiseks võetud. olulisim teema seoses eelnõuga on komisjoni alaliste liikmete palkade küsimus. Meie arusaamise kohaselt soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) senised 12 käsunduslepingu alusel töötavat komisjoni esimeest asendada (esialgu) kolme avaliku teenistujaga (komisjoni alalise liikmega) ning siduda nende palgad kaudselt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) – täpsemalt riikliku lepitaja ametipalgaga. Ministri määruse tasandi otsustada jäetakse nii tuleviku komisjoni alaliste liikmete arv kui ka nende palga suurus (tarbijakaitseseadusesse (TKS) luuakse vastav volitusnorm. Seni (2022. aastal) on kulud eelnõu seletuskirja kohaselt olnud ligi 120 000 eurot aastas. Eelnõu jõustumisel lisanduks sellele eeldatav komisjoni alaliste liikmete töötasu osa 74 000 eurot (kokku ligi 193 000 eurot) ning lisaks kaasistuja tasu umbes 31 000 aastas. Nimetatud lisakulud on vaid ühe aasta kontekstis, sest kui alaliste liikmete palk on seotud kaudselt KRAPSiga, siis need kasvavad igal aastal sõltuvalt indeksist 5–10% ja kuna liikmete arv ei ole piiratud, siis võib lisanduda ka veel mitu ametikohta ning kulud suurenevad veelgi. Ka kaasistujate tasud kasvavad samuti igal aastal, kuna kasvab töötasu alammäär. Tuues võrdluse Töövaidluskomisjoniga, siis seal on vaid juhatajad ja kaasistujad. Kaasistujale makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest. Lähtudes eelnevast: Arvestatud. Tarbijavaidluste 1) me ei nõustu komisjoni komisjoni esimeeste alaliste liikmete palkade sidumisega palkade regulatsiooni KRAPSis välja toodud ametniku on muudetud ning (riikliku lepitaja) palgaga. eelnõuga nähakse ette, Indekseeritud palgamudel on et tarbijavaidluste spetsiaalselt mõeldud ainult komisjoni esimeestele kõrgematele riigiteenijatele ning makstakse palka samas antud komisjoni alalised liikmed suurusjärgus kui seda ei ole. Senine halb praktika töövaidluskomisjoni mõningate ametikohtade kaudsel juhatajatele. sidumisel KRAPSiga ei saa ega tohi olla põhjuseks jätkuva halva riigivalitsemise praktika viljelemisel; 2) kogu otsustusulatuse (nii teenistujate arvu kui ka nende palga suuruse osas) viimine ministri tasandile toob endaga kaasa ettenägematuid kulusid riigieelarvele. Sellega ei saa nõustuda; 3) lisaks, uus alalise komisjoni liikmete töötasu kokku (193 000) on senisest (120 000) suurem 61%. Samas tasu arvutamise alus on sama. Seega peab tõusu põhjuseks olema töökoormuse (tundide arvu) tõus. Eelnõust ei selgu, millega on põhjendatud töökoormuse 61%-line tõus. Kokkuvõttes peame mõistlikuks luua tähtajalised ametikohad tarbijavaidluste menetlemiseks, kuid  teeme ettepaneku, et plaanitud ministri määruses „Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ja kaasistujate tasustamise alused“ ei mainitaks põhipalga suuruse juures KRAPSis mainitud kõrgemaid riigiteenijaid. Komisjoni liikmete palga suurus on võimalik kehtestada ka muul moel. Kuna seletuskirjas tuuakse paralleele Töövaidluskomisjoniga, siis võiksid palkade suurused olla samad ehk seal on kõik juhatajad ja saavad hetkel 3800 eurot, mitte 4575 eurot nagu seletuskirjas mainitud. Alates 1. aprillist 2024 tõuseb riikliku lepitaja palk ning väljatoodud kulud on sellise süsteemi kasutamisel juba kõrgemad kui mõjudes välja arvutatud. Samuti, et komisjoni alaliste liikmete töötasu suurus arvutataks selliselt, et see jääks seletuskirjas toodud summade (ja töömahtude suurusjärku), arvestusega, et see raha on juba TTJA eelarves olemas või on kindel, et eelarve vastavalt suureneb, vt ka märkust punktis 7. 2. Eelnõust ei selgu, kes kuuluvad ja Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja kuidas kujuneb asja arutava on täiendatud ning § komisjoni koosseis. See on 411 lg 2 kohaselt planeeritud sätestada ministri määrab komisjoni määrusega tarbijavaidluste juhtiv esimees komisjoni asjaajamis- ja töökorras tarbijavaidlusasja (seletuskirja lisa 2 § 1 lõige 1). menetleva esimehe, Leiame, et komisjoni koosseis peaks lähtudes olema sätestatud seaduse tasemel, tarbijavaidlusasja kuna tegemist on olulise olemusest ja esimeeste põhimõttega, mida ei hakata töökoormusest ning § arvatavasti tihti muutma. Samuti 44 lg 2 kohaselt vaatab lihtsustaks see ülejäänud eelnõu komisjoni esimees sätetest arusaamist, sest hetkel tarbijavaidlusasja läbi eelnõud lugedes jääb selgusetuks, üldjuhul ainuisikuliselt, kuidas täpsel komisjon siiski v.a kui asjaolud ei ole kujuneb – sätetest arusaamiseks on selged ning komisjoni vaja teada, mis arv isikuid esimees peab komisjonis on, nt eelnõu § 41, § 55 vajalikuks moodustada lõige 3. kolmeliikmelise  komisjoni (§ 44 lg 3 ja 31). 3. TKS § 57 lõike 4 kohaselt võib Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud komisjoni otsuse vaidlustada kohtus, tarbija kohustus tasuda lõivu arvestatakse samas korras, kui avalduse esitamise eest hagi puhul. Kas siin tekib veidi tarbijavaidluste erinev hagi liik? Kas selle kõige komisjonile riigilõivu. rakendamiseks ei ole tarvis linki TsMS-ga? Või on see ilma märkimisväärsete erisusteta hagimenetlus ja viide materiaalõiguses, sh lõivustamise kohta ongi pigem informatiivne? Seletuskiri võiks neid küsimusi kajastada, hetkel selgitusi ei leidnud. Samuti võiks eelnõust otsesõnu selguda, kes tasub riigilõivu, kui kaupleja esitab kohtusse taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja. Avalduse eest tasutakse riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Antud juhul hageja hagi ei esitagi, vaid see esitatakse nö tema eest. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et sellisel juhul tasub riigilõivu kaupleja, kes on ühtlasi kostja, siis eelnõust see üheselt nii välja ei tule. Samuti oleks hea selgitada seletuskirjas lõivu suuruse kujunemist. Sellest ei pruugi lihtne olla aru saada. Tuleb ka TsMSi vaadata, osaliselt on lõivuregulatsioon seal. 4. TKS § 451 lõike 6 kohaselt võib Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja menetluse käigus kogutud andmeid on täiendatud ning ja dokumente säilitada kuni kolm eemaldatud sõna aastat pärast menetluse ajendiks „võib“, mis tähendab olnud õigusvaidluse lahendamist. seda, et Sätte puhul tekib mitu küsimust. tarbijavaidlusmenetluse Esiteks, kas õigusvaidluse käigus kogutud lahendamise all on siin mõeldud andmeid säilitatakse tarbijavaidluste komisjoni poolt kolm aastat pärast vaidluse lahendamist või kui järgneb õigusvaidluse lõppu. kohtumenetlus, siis ka kohtuvaidluse lahendamist, st tähtaega arvestatakse  kohtuotsuse jõustumisest? Iseenesest võib tarbijavaidluste komisjoni menetluse käik ja selles kogutud andmed/dokumendid olla ka kohtumenetluses relevantsed. Millised on andmete ja dokumentide säilitamise poliitika kui avaldaja avalduse tagasi võtab, kas seda loetakse õigusvaidluse lahendamiseks? Teiseks, mida tähendab, et „võib säilitada“? Kas see tähendab dokumente võib, aga ei pea säilitama? Või et kas dokumente tohib säilitada kuni selle ajani? 5. TKS § 544 lõike 1 punktis 2 oleks Arvestatud. Eelnõud ning täpsem sõnastada mitte „avaldaja seletuskirja on vastavalt loobub avaldusest“, vaid „avaldaja muudetud. võtab avalduse tagasi“. Analoogia võib leida TsMS-ist, mille kohaselt hagi võetakse tagasi, kuid nõudest loobutakse. 6. Seletuskirja lisas 2 olevas ministri Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud määruse kavandi „Tarbijavaidluste kohustus istungeid komisjoni asjaajamis- ja töökord“ §- protokollida. s 4 on puudu protokolli allkirjastamise ja säilitamise sätted. Hetkel need kehtiva TKS § 54 lõigetes 2 ja 3, kuid eelnõus need ei sisaldu. 7. Palume seletuskirja 7. osa „Seaduse Arvestatud. Seletuskirja on rakendamisega seotud riigi ja täiendatud. kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ selgitada ja täiendada. Juhul kui rakendamisega seotud kulude katmist on juba riigi eelarvestrateegias varasemalt arutatud ja otsustatud vahendid eraldada, siis palume välja tuua, et kulud kaetakse valitsemisala eelarvest. Juhul, kui kulude katmist alles hakatakse arutama, siis täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt  valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala eelarvest.“ 8. Eelnõu pealkirjas sisalduv seaduse Teadmiseks võetud. Eelnõust ning pealkiri riigilõivuseadus peaks seletuskirjast on olema kokku kirjutatud. Sama eemaldatud viide seletuskirja 3. osas „Eelnõu sisu ja riigilõivuseadusele. võrdlev analüüs“ § 2 selgituse juures. Sealjuures märgime, et seletuskirja pealkirjas on see õigesti kirjutatud. Riigikohus 1. Täname võimaluse eest avaldada Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud arvamust tarbijakaitseseaduse, viited sellele, et riigilõivu seaduse ja täitemenetluse tarbijavaidluste seadustiku muutmise seaduse eelnõu komisjoni poolt tehtud kohta. otsused on pooltele siduvad ning Riigikohus ei toeta eelnõu sellisel sundtäidetavad ning kujul, et tarbijavaidluste komisjonid jäädud on tänase kujundatakse ringi sisuliselt regulatsiooni juurde, täitevvõimu poolseks kus komisjoni poolt õigusemõistmise organiks. PS § 146 tehtud otsused on esimese lause järgi mõistab õigust pooletele täitmiseks üksnes kohus. Õigusvaidluse soovituslikud. lahendamine õigust kohaldades siduva täitedokumendist lahendiga on õigusemõistmine. Töövaidluskomisjoni menetlusmudeli aluseks võtmine ei ole põhjendatud, kuna see põhineb nõukogudeaegsel arusaamal õigusemõistmisest, kus täitevvõim ja kohtuvõim ei olnud selgelt eristatud ega lahutatud. Riigikohtu arvates tuleks tõsiselt kaaluda kogu sellise kvaasikohtulike organite ümberkorraldamist. Sisulise õigusemõistmisega organiks peab olema kohus. Kohtuväliselt saavad aga tegutseda vahekohtud ja lepitusorganid kohtuväliste organitena, nagu see on ka Euroopa teistes riikides. Soovitame kaaluda tarbijavaidluste komisjoni muutmist lepitusorganiks. Kaubandus-Tööstuskoda 1. 1. Tarbijavaidluste komisjoni Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud otsuste siduvaks muutmine viited sellele, et Kehtiva seaduse kohaselt on tarbijavaidluste tarbijavaidluste komisjoni otsus komisjoni poolt tehtud kauplejale täitmiseks soovituslik, otsused on pooltele kuid eelnõu tarbijakaitseseaduse § siduvad ning 58 lõike 3 ja § 60 kohaselt on sundtäidetavad ning edaspidi komisjoni jõustunud otsus jäädud on tänase täitmiseks kohustuslik. regulatsiooni juurde, Kaubanduskoda on vastu komisjoni kus komisjoni poolt otsuse siduvaks muutmist tehtud otsused on järgnevatel põhjustel: pooletele täitmiseks soovituslikud. Otsuste siduvaks muutmine ei too kaasa kõikide otsuste täitmist kauplejate poolt. Kaubanduskoja hinnangul ei vähene eelnõu jõustudes täitmata jäänud otsuste number nullini. Üheks põhjuseks on asjaolu, et otsused jätavad täitmata kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Kahjuks ei ole jätkuvalt seletuskirjas välja toodud statistikat, kui palju on mustas nimekirjas olevate kauplejate hulgas kauplejaid, kel on majanduslikud raskused. Kaubanduskoda palus 29.12.2021 esitatud arvamuses juba seletuskirjas see info eelnevate aastate lõikes välja tuua ning kuna seda infot ei ole jätkuvalt seletuskirjas, siis palume see nüüd lisada. Meie hinnangul on selline statistika äärmiselt oluline, sest annab parema pildi probleemi olemusest. Kui statistika näitab, et suurem osa komisjoni otsustest jääb täitmata, sest kauplejal on majanduslikud raskused, siis ei aita otsuste siduvaks muutmine probleemi lahendada, vaid muudab olukorra keerulisemate menetlusreeglite tõttu nii tarbijale kui ka kauplejale halvemaks. Meie tunnetus on, et ausad kauplejad täidavad ka mittesiduvaid otsuseid, kuid otsuste täitmata jätmine on levinud just nende ettevõtete seas, kel on majandusraskused. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et kui edaspidi on otsus õiguslikult siduv, siis peab tarbija astuma  täiendavaid samme ja tegema teatud kulutusi, et algatada otsuse sundtäitmine, kui kaupleja ise ei täida otsust. Kui tarbija ei astu pärast komisjoni otsust täiendavaid samme, siis ei too eelnõu kaasa täitmata jäänud otsuste arvu vähenemist. 2. Teadmiseks võetud. Vt vastust eelmisele Võimalik vastuolu põhiseadusega kommentaarile. Justiitsministeerium on Euroopa Komisjoni tarbijavaidluste kohtuvälise raamistiku läbivaatamise ettepaneku suhtes toonud 01.02.2024 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti seisukohtade seletuskirjas (lk 11) välja, et Eestis ei ole jätkuvalt lõppenud õigusteoreetilised arutelud küsimuses, kas arvestades Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 146 sätestatut, mille kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus, on haldusorganite juurde loodud kohtuväliste vaidluste lahendamise üksuste poolt siduvalt õigusemõistmise ülesannete täitmine üldse põhiseaduspärane, ja kui on, siis millistele nõuetele see peaks vastama. Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelkirjeldatu põhjal õige ega asjakohane muuta eelnõuga komisjoni otsus õiguslikult siduvaks ja täitemenetluse korras täidetavaks, kui ei ole üheselt selge, kas selline tegevus on üldse põhiseaduspärane. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et eelnevalt viidatud Euroopa Komisjoni algatuse osas koostatud ja Vabariigi Valituse poolt kinnitatud Eesti seisukohta punktis 1.1. on selgelt kirjas, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et direktiiviga ei kehtestataks kohustust muuta vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste lahendid pooltele siduvaks. Sellest seisukohast järeldame, et Vabariigi Valitsus on alles hiljuti  otsustanud, et on vastu tarbijavaidluste komisjoni siduvatele otsustele ning eelnõu peaks olema kooskõlas selle seisukohaga. 3. Arvestatud. Siduvate otsuste Otsuste siduvaks muutmine võib regulatsioon on suurendada pahatahtlike nõuete eelnõust eemaldatud. esitamist Oleme seisukohal, et komisjoni otsuste siduvaks muutmine võib praktikas suurendada pahatahtlike nõuete esitamist. Otsuste siduvus võib ajendada pahatahtlikke tarbijaid esitama avaldusi tarbijavaidluskomisjoni lootuses, et kui kaupleja jätab pahatahtliku kaebuse tähelepanuta ja ei reageeri komisjoni päringutele, siis rahuldab komisjon tarbija taotluse lähtudes tarbija esitatud nõudest ja kui komisjoni otsused on siduvad, siis on need täitemenetluses ka täidetavad ehk pahatahtlikul nõude esitajal on rahuldatud taotluse puhul võimalik igal juhul kasu saada. See risk on meie hinnangul kõrgem just piiriüleste vaidluste puhul, näiteks olukorras, kus otsuse tegemiseks tuleb kohaldada ka teise riigi õigust. Seda riski aitab mõnevõrra leevendada nõue, et tarbija peab avalduse esitamisel tasuma 15 eurot, kuid see ei ole meie hinnangul piisav eelkirjeldatud riski maandamiseks. 4. Arvestatud. Siduvate otsuste Siduvad otsused muudavad regulatsioon on komisjoni menetlusreeglid eelnõust eemaldatud. oluliselt detailsemaks ning seetõttu muutub menetlus nii tarbija kui ka komisjoni jaoks keerulisemaks. Eelnõu koostamisel on aluseks võetud töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormid, mis on oluliselt põhjalikumad kui praegu kehtivad menetlusnormid tarbijavaidluste komisjoni jaoks. Lisaks sisaldub Eelnõus mitmeid viiteid ka  tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Selle tulemusena on tarbijavaidluste komisjoni menetlusnormid oluliselt detailsemad ning pooltel on keerulisem nendest aru saada. Näiteks eelnõu § 494 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Teise näitena saab tuua eelnõu § 483, mille kohaselt tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. Tarbija ja kaupleja ei pruugi viidatud normide sisust aru saada. Lisaks võib menetlusnormide detailsuse suurenemisega tekkida oht, et tarbijad peavad palkama endale juristi, kes esindaks neid komisjonis. Selle tulemusena kaasnevad tarbijale täiendavad kulud või siis võib väheneda tarbijate ligipääs komisjonile ja ka rahulolu komisjoni tööga. Seega võib otsuste siduvaks muutmine minna vastuollu eelnõu peamiste eesmärkidega muuta menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. 5. Arvestatud. Siduvate otsuste Jääb ebaselgeks, miks ei ole regulatsioon on seaduse muutmise kõrval otsitud eelnõust eemaldatud. muid võimalusi, kuidas suurendada otsuste täitmist vabatahtlikult kauplejate poolt. Kaubanduskoda on saanud liikmetelt tagasisidet, et TTJA võiks oma kodulehel oluliselt paremini kuvada mustas nimekirjas olevate kauplejate nimekirja. Näiteks võiks see nimekiri olla valdkondade lõikes, et tarbijal oleks võimalik lihtsamini otsingut teha. Samuti võiks mustas nimekirjas olev kaupleja paremini välja tulla Google otsingust. Seega leiame, et olukorra parandamiseks ei pea esimese meetmena muutma seadust, vaid on võimalik kasutada  ka muid meetmeid otsuste paremaks täitmiseks. 6. Arvestatud. Siduvate otsuste Siduvad otsused võivad regulatsioon on vähendada kaupleja eelnõust eemaldatud. usaldusväärsust ja rahulolu komisjoni menetluste osas. Kui kauplejate rahuloluküsitluse tulemused näitavad, et kauplejad ei ole rahul komisjoni tööga, siis võivad siduvad otsused veelgi vähendada kaupleja rahulolu. Näiteks kui kaupleja hinnangul ei ole otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise otsuse täitmine kaupleja jaoks kohustuslikuks, siis see vähendab kaupleja rahulolu. 7. Arvestatud. Siduvate otsuste Komisjoni töös võib olla regulatsioon on ebaühtlane kvaliteet eelnõust eemaldatud. Kaubanduskoja hinnangul võib komisjoni töö kvaliteet olla ka ebaühtlane, mistõttu ei ole õigustatud otsuste siduvaks muutmine. Oleme seisukohal, et leidub komisjoni otsuseid, mis on asjakohased ning sisaldavad ekspertarvamust, kuid leidub ka neid, mis on subjektiivsemad. Kuna vaidluste lahendamine võib nõuda spetsiifilisi teadmisi, siis peaks komisjoni otsuste siduvaks muutumise korral olema tagatud see, et komisjoni otsused ei oleks subjektiivsed ning tarbija poole kaldu, vaid tugineksid ekspertarvamustele. Sellise olukorra tagamine tarbijavaidluste komisjonis on Kaubanduskoja hinnangul keeruline. Lisaks on eelnõu § 56 lõike 3 kohaselt võimalus, et komisjonil tuleb vaidluse lahendamiseks kohaldada välisriigi õigust. Seletuskirjas on välja toodud, et näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja  selle raames sõlmib lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus ja seega, sellise lepinguga seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse sätetega. Tunneme muret, et kuidas toimub sellisel juhul menetlusnormide tõlkimine või kas tarbija ja kaupleja võivad eeldada, et komisjoni liikmed valdavad näiteks soome, saksa või mõne muu riigi keelt ja tunnevad vastava riigi seadusandlust selliselt, et suudavad menetluses oleva taotluse lahendada õigesti ja õiglaselt. Komisjoni otsus ei saa olla osapoolte jaoks siduv, kui ei ole tagatud, et see on lahendatud õiglaselt mõlema osapoole suhtes. 8. Ka paljudes teistes EL Teadmiseks võetud. Jäädud on kehtiva liikmesriikides ei ole riikliku regulatsiooni juurde, kohtuvälise menetluse tulemuseks kus tarbijavaidluste siduvad otsused, nt Soomes, Taanis, komisjoni otsused on Austrias.1 pooltele täitmiseks soovituslikud. 9. Arvestatud. Eelnõust ja Kaubanduskoja ettepanek: seletuskirjast on Jätta eelnõust välja sätted, mis eemaldatud viited muudavad tarbijavaidluste siduvatele otsustele komisjoni otsused õiguslikult ning jäädud on kehtiva siduvaks. regulatsiooni juurde, kus tarbijavaidluste komisjoni otsused on pooltele täitmiseks soovituslikud. 10. Riigilõivu hüvitamine kaupleja Teadmiseks võetud. Eelnõust ja seletuskirjast on poolt eemaldatud tarbija Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt võib kohustus tasuda komisjon tarbija nõuet rahuldavas tarbijavaidluste otsuses kohustada kauplejat komisjonile avalduse hüvitama tarbijale tema tasutud esitamise eest riigilõivu. Mõistame, et eelnõus riigilõivu. sätestatud § 48 lõike 2 koostamisel on eeskujuks võetus tsiviilkohtumenetlus, kus kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus 1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.  tehti (TsMS § 162 lg 1). Kaubanduskoda palub täpsustada, kuidas kohaldub eelnõu § 48 lg 2 olukorras, kus avaldus rahuldatakse osaliselt. Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.1. on kirjutatud, et eelnõuga on kavandatud, et kaupleja hüvitab tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui tarbijavaidluse menetlemine lõpeb tarbijale positiivse otsusega ja tarbija nõue kas rahuldatakse täielikult või osaliselt. Eelnõu § 48 lg 2 sõnastusest on arusaadav, et komisjonil on otsustusvabadus mitte kohustus määrata tarbija nõude rahuldamise korral kauplejale kohustus hüvitada tarbija tasutud riigilõiv. Siiski ei tule eelnõu § 48 lõike 2 sõnastusest välja see, kuidas toimub riigilõivu hüvitamine tarbija nõude osalise rahuldamise korral. Kaubanduskoja hinnangul tuleb täiendada eelnõud ja seletuskirja selles osas, et milline on olukord tarbija nõude osalise rahuldamise korral. Eelnõu ja seletuskirja täiendamine eelnimetatud osas tagab õigusselguse kõigile osapooltele ning tagab, et komisjoni tegevus oleks ühetaoline. Kaubanduskoja ettepanek: Tuua eelnõus ja seletuskirjas välja, kuidas kohaldub eelnõu § 48 lõige 2 olukorras, kus tarbija nõue rahuldatakse osaliselt. 11. Riigilõiv Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud Eelnõu § 46 kohaselt tasub tarbija tarbija kohustus tasuda tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse esitamise eest avalduse läbivaatamise eest tarbijavaidluste riigilõivu vastavalt komisjonile riigilõivu. riigilõivuseadusele. Eelnõu § 2 p 2 näeb ette, et tarbijal tuleb tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 15 eurot. Hetkel on riigilõiv summas 15 eurot kehtestatud nõude suurusest  sõltumata. Kaubanduskoja hinnangul võiks riigilõiv suuruses 15 eurot kehtida nõudele suuruses kuni 500 eurot ning peale seda oleks riigilõiv proportsioonis esitatud nõudega ehk tarbijavaidluskomisjoni pöördumise puhul võiks kehtida diferentseeritud riigilõiv. Eelnõu kohaselt oleks nii 150-eurose nõude kui ka 6000- eurose nõude korral riigilõiv sama ehk 15 eurot. Kaubanduskoja hinnangul nõude suurusest sõltuv riigilõiv omaks avalduse esitajale veel suuremat distsiplineerivat mõju ning väldiks pahauskseid kaebuseid. Juhul, kui komisjoni tehtud otsused muutuvad siduvaks, siis on eriti oluline, et oleks välistatud pahatahtlike tarbijate kaebused kauplejate vastu. 12. Juhime tähelepanu, et eelnõu Teadmiseks võetud. Kuna tarbijapoolne seletuskirja punkti 6.2.1. lõikes 4 riigilõivu tasumise kirjas olevad andmed ei ole kohustus on eelnõust korrektsed. Punktis 6.2.1. on välja eemaldatud, siis ei ole toodud, et riigilõiv 15 eurot oleks antud märkus ka enam vastavalt OECD statistikale Eesti asjakohane. kontekstis 0,7% igakuisest netosissetulekust“. Antud andmed ei ole eelnõu seletuskirjas korrektsed, kuna kirjeldatud arvutuskäigu kohaselt oleks justkui Eestis igakuine keskmine netosissetulek 2 142, 86 eurot. Statistikaameti 2022 aasta andmete põhjal on leibkonnaliikme netosissetulek kuus keskmiselt hoopis 1018,0 eurot kuus.2 Kaubanduskoda palub eelnõu seletuskirja punkt 6.2.1. viia vastavusse tegelike andmetega. 13. Eelnõu § 57 lg 3 kohaselt võib tarbija Teadmiseks võetud. Kuna siduvatest esitada kohtusse hagi otsustest on loobutud, tarbijavaidlusasja lahendamiseks siis pole antud märkus rahuldamata osas, kui komisjon jätab ka enam asjakohane. tarbija avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt. Eelnõust ei 2 Sissetulek | Statistikaamet  selgu, kuidas toimub riigilõivu juurde tasumine eelnõu § 57 lg 3 sätestatud olukorras või kas tarbija jaoks jääb sellises olukorras riigilõiv samaks nagu on sätestatud eelnõu § 2 lõike 2 ehk 15 eurot. Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et eelnõus oleks sätestatud, kuidas sellisel juhul toimub riigilõivu juurde tasumine või kas selle suurus jääb samaks. 14. Kaubanduskoja seisukoht: Teadmiseks võetud. Kuivõrd jäädud on kehtiva regulatsiooni Kaubanduskoda toetab tarbijale juurde, mille kohaselt riigilõivu kehtestamist. Nõustume on tarbijavaidluste seletuskirjas väljatooduga, et komisjoni poolt tehtud riigilõivul on avalduse esitajale otsused soovituslikud, distsiplineeriv mõju. Leiame, et siis on jäänud ka riigilõivu kehtestamine on hea samaks kehtiv meede, et vähendada nö regulatsioon ehk pahatahtlike tarbijate kaebuseid vaidluse lahendamine kaupleja vastu ning väga väikeste tarbijavaidluste summadega seotud avalduste komisjonis on pooltele esitamist. Kaubanduskoda teeb tasuta. ettepaneku, et riigilõiv suuruses 15 eurot võiks kehtida nõudele suuruses kuni 500 eurot ning suuremate nõuete puhul võiks riigilõiv olla proportsioonis esitatud nõudega ehk tarbijavaidluskomisjoni pöördumise puhul võiks kehtida diferentseeritud riigilõiv. 15. Jõustunud otsuse avalikustamine Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõud ja Eelnõu § 59 kohaselt avalikustatakse seletuskirja on jõustunud otsus muudetud ning jäädud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § on kehtiva 462 lõigetes 2–4 sätestatud regulatsiooni juurde, tingimustel ja korras komisjoni siis eemaldatud on veebilehel. Eelnõu seletuskirjas on viited otsuse täpsustatud, et sätte kohaselt võib jõustumisele. komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei ole otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi. Eelnõu seletuskirjas on juttu üksnes tarbijast, kuid TsMS § 462 lg 2-4  annab vastava õiguse ka kauplejale. Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõu § 59 sätet täpsustada vastavalt eelnõu seletuskirjale, et oleks üheselt arusaadav ja selge, et antud võimalus kehtib ainult tarbijale. Kaubanduskoja seisukoht: Täpsustada eelnõu § 59 sõnastust vastavalt eelnõu seletuskirjale, et oleks üheselt arusaadav, et antud võimalus kehtib ainult tarbijale. 16. Tarbijavaidlusasja Arvestatud. Eelnõu § 48 lõiget 2 menetlemise ning seletuskirja on peatamine vastavalt täiendatud. Eelnõu § 483 kohaselt kohaldatakse tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. Seega peatatakse tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis juhtudel, kui a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest; b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja, kui Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust. Praktikas võib esineda aga ka teisi olukordi, mille käigus on vajalik tarbijavaidlusasja menetlus peatada. Näiteks võib tarbijavaidluskomisjon vajada teatud olukordades vaidluse lahendamiseks mõne organisatsiooni või ameti (nt Konkurentsiamet) seisukohta, kelle pädevusse teatud asjaolude lahendamine kuulub,. Kuna organisatsioonilt või ametilt seisukoha saamine võib võtta aega ja pidurdada tarbijavaidlusasja menetlemist, siis on oluline, et eelnõu näeks ette ka võimaluse peatada tarbijavaidlusasja menetlemine sellistes olukordades. Kaubanduskoja seisukoht: Näha eelnõus ette võimalus peatada tarbijavaidlusasja  menetlemine olukorras, kus TTJA komisjon ootab selgitusi ametilt/organisatsioonilt, kelle pädevuses võib teatud asjaolu lahendamine ning mille välja selgitamine on tarbijavaidlusasja lahendamise seisukohalt oluline. Eesti Pangaliit 1. Tarbijavaidluste komisjoni (TVK) Arvestatud. Siduvate otsuste jõustunud otsuse sundtäidetavus regulatsioon on kohtutäituri kaudu. eelnõust eemaldatud. Eelnõu seletuskirjas põhistatakse, et TVK otsuse täitmisele pööramine võiks toimuda sarnaselt töövaidlus- ja üürivaidluskomisjoni otsuste loogikaga, sest need on juba täitedokumentideks. On selgitatud, et TVK alalistele liikmetele kehtestatakse täiendavad pädevusnõuded. Siiski paistab sellise analoogia kasutamine meile kaheldava väärtusega, kuna TVK, sellises uues vaates, hakkab sisuliselt mõistma õigust. Arvestades tarbimisvaldkonna toodete ja teenuste mitmekesisust, võib küsida, kas pelgalt pädevusnõuete tõstmisega on loogika muutus õigustatav. Töövaidluskomisjonis vaieldakse kitsalt vaid töösuhte vaidlusi, üürikomisjonis üürisuhte üle – seega otsustaja teadmised saavad olla spetsiifilisemad. Tarbijavaidluste mitmekesisus aga kindlasti eeldab komisjoni alalistelt liikmetelt palju laiapõhjalisemat pädevust erinevates alavaldkondades, et otsuste kvaliteeti tagada. Eelnõust jääb lahtiseks küsimus, kuidas toimub komisjoni kandidaadi pädevuse hindamine. Eelnõu määrab vaid selle, et komisjoni alalised liikmed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. Leiame, et kui liikme pädevuse hindamine ei ole tagatud, siis ei tohiks otsusele  täitedokumendi jõudu anda. Lisaks, kui TVK otsus on tehtud selgelt rahalise nõude kohta, on arusaadav, et selle täitmist saab maksma panna ka kohtutäituri vahendusel. Kui aga tarbija vaidleb kaupleja poolt kasutatava tingimuse üle, mis ei ole n-ö rahasse pööratav ning seetõttu tarbija nõue ei väljendu rahalises nõudes, siis tekib küsimus, kuidas täitur sellist otsust sundtäitmisele pöörab. Seonduvalt teeme ettepaneku, juhul kui TVK otsuse sundtäidetavuse juurde siiski otsustatakse jääda, sätestada, et sundtäidetav on otsus rahalise sissenõude või hüvitise maksmise kohta. 2. Pangasaladusega puutumus Mittearvestatud. Krediidiasustuste Meie hinnangul ei ole TVK seaduse (KAS) § 88 lg menetlusega seonduvalt reguleeritud 3 p 2 kohaselt saab ka pangasaladuse (tõendid menetluses) klient (tarbija) anda edastamise teemat. KASis ei ole nõusoleku sellist paragrahvi või lõiget, et pank pangasaladuse tohiks pangasaladust komisjoni avaldamiseks kohtuvälise lahendamise menetluses tarbijavaidluste edastada. Kinniseks kuulutamise komisjonile. Kuivõrd kontekstis tuleks selgelt sätestada menetlus sarnaselt TsMS § 41 tarbijavaidluste menetlusosaliste ja kohtuistungil komisjonis algatakse viibivate isikute saladuse hoidmise tarbija avalduse alusel kohustus ning vastavad ning eelduslikult on sanktsioonid. See on vajalik nt tarbija on huvitatud tarbijavaidlustes, kus oma kaebuse menetlusosaline peab enda õiguste lahendamisest, siis on kaitseks selgitama ärisaladust. tarbijal võimalik anda nõusolek pangasaladuse avaldamiseks. Seega puudub vajadus KAS muutmiseks. 3. Sõnastuslikud ettepanekud: TKS § 57 . Kohtusse pöördumine Teadmiseks võetud. Kuna riigilõivu Lõige 4 Teeme ettepaneku lõikes 4 puudutavad sätted on täpsustada, et riigilõivu tasub eelnõust eemaldatud, kaupleja/kostja, kes esitab kohtule siis on antud taotluse. „Kui komisjon rahuldab kommentaar tarbija avalduse täielikult või teadmiseks võetud. osaliselt, võib kaupleja esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks  komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja. Avalduse eest tasub kostja riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.“ Ettepanek on ajendatud ka umbisikulise tegumoe asemel oleviku kindla kõneviisi kasutamise eelistamisest 4. Lõige 5 Teeme ettepaneku lisada Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase täpsustuseks sõna „tarbijale“: regulatsiooni juurde, „Komisjonile esitatud avaldus mille kohaselt Kui loetakse käesoleva paragrahvi lõikes pooled komisjoni 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. otsusega ei nõustu ja Kohus annab vajaduse korral seda ei järgi, võivad nad tarbijale tähtaja avalduse esitamiseks pöörduda sama hagimenetluses ettenähtud vormis, vaidluse poolte seisukohtade täiendavaks läbivaatamiseks põhjendamiseks ja lisatõendite maakohtusse. Otsusega esitamiseks. Komisjonile esitatud mittenõustumisel on dokumente ei pea kohus pooltele kohtusse pöördumise kätte toimetama.“ vorm hagiavaldus, mitte vaie või kaebus komisjonile komisjoni otsuse peale. 6. Lõige 6 Teeme ettepaneku Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase ühtlustada terminite kasutust, kuna regulatsiooni juurde, tarbija esitab kohtusse hagi, kuid mille kohaselt Kui kaupleja esitab taotluse mitte pooled komisjoni avalduse: „Kui kohtule esitatakse otsusega ei nõustu ja hagi või taotlus sellise seda ei järgi, võivad nad tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks, pöörduda sama mida komisjon on juba lahendanud, vaidluse tuleb märkida see hagis või taotluses läbivaatamiseks ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või maakohtusse. Otsusega taotluse saamise korral nõuab kohus mittenõustumisel on komisjonist välja tarbijavaidlusasja kohtusse pöördumise lahendamise materjalid ja võtab vorm hagiavaldus, need toimikusse. Komisjonile mitte vaie või kaebus esitatud tõendid loetakse kohtusse komisjonile komisjoni esitatuks.“ otsuse peale. 7. Lõige 7 „Kui tarbija ei esita Teadmiseks võetud. Jäädud on seni kehtinud käesoleva paragrahvi lõikes 5 regulatsiooni juurde, sätestatud juhul avaldust kus tarbijavaidluste hagiavaldusele ettenähtud vormis komisjoni poolt tehtud kohtu määratud ajaks, jätab kohus otsused on pooltele avalduse läbi vaatamata. Sel juhul täitmiseks komisjoni otsus vaidlustatud soovituslikud.  ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.“ Kuivõrd kaupleja on kohtuvälise vaidluse lahendamise eripära tõttu kostja rollis, mitte hageja, siis on mõistlik reguleerida (või seletuskirjas selgitada) täpsemalt ja üheselt arusaadavalt menetluskulu jaotus (riigilõivu tagastamine kostjale?) olukorras, mil hageja ei esita kohtu määratud ajaks oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis. 8. TKS § 58 lõige 1 kohaselt jõustub Teadmiseks võetud. Jäädud on senise TVK otsus, kui punkt 1 „kumbki regulatsiooni juurde, pool ei ole esitanud kohtule kohtusse mille kohaselt ei saa pöördumise tähtaja jooksul tarbijavaidluste hagiavaldust või taotlust.“ Kuna komisjoni poolt tehtud kaupleja ei saa ise esitada otsust maakohtus hagiavaldust, vaid esitab kostjana vaidlustada. taotluse, et kohus vaataks avalduse läbi, võiks sõnastust täpsustada vastavalt. 9. Kuna komisjoni esimees korraldab Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust on seletuskirja kohaselt komisjoni kui eemaldatud viited organi tegevust ning otsuseid ja siduvatele otsusele, on kompromisse kinnitab komisjoni loobutud ka alaline liige ("Alalised liikmed on täitemenetluse sisult praegused komisjoni seadustikku esimehed, kuid selguse mõttes puudutavast nimetatakse neid edaspidi alalisteks regulatsioonist. liikmeteks"), teeme ettepaneku täpsustada selguse huvides seletuskirjas lk 4 olevat lauset "Paragrahviga 3 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 ning nähakse ette, et täitedokumendid on komisjoni jõustunud otsus ja kompromissi kinnitav komisjoni esimehe otsus" ning asendada sõna "esimehe" sõnadega "alalise liikme". Eesti Kaupmeeste Liit 1. Täname Majandus- ja Teadmiseks võetud. kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) võimaluse eest anda tagasisidet tarbijavaidluste komisjoni töö ümberkorraldamise  plaanile. Alljärgnevalt märgime, milliseid punkte eelnõus toetame ja millised on meie muudatusettepanekud. Esmalt tunnustame MKM-i otsimast kompromisslahendusi erinevatelt pooltelt laekunud tagasiside põhjal. Mitmete ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekutega on pärast esimest versiooni eelnõust arvestatud. Meie hinnangul aitab valitud lähenemisviis vähendada tarbijavaidluste komisjoni töökoormust seoses perspektiivitute ja oportunistlike kaebuste menetlemisega. Sellele aitab kaasa riigilõiv tarbijatele kaebuse esitamiseks. Samuti on positiivne, et kaotatud on ettevõtte kohustus tasuda menetlustasu ka siis kui komisjoni otsus annab tarbijale kasvõi osalise õiguse. Oleme nõus, et menetlustasu nõudmine oleks kahjustanud esmajoones seadusekuulekaid kauplejad. Suurim mõju olnuks alla paarisaja euroste ostude korral, kus menetlustasu oleks survestanud kauplejat ka pigem põhjendamatutele nõudmistele järele andma. Täiendavalt peame positiivseks, et kogu võimalik kauplejalt välja mõistetav tulu ei liigu TTJA eelarvesse, mis loonuks riski otsuste kallutatuseks, vaid läheb Rahandusministeeriumi kontrolli alla. 2. Jääme neutraalseks otsuse osas Teadmiseks võetud. Eelnõuga nähakse ette maksta komisjoni töös osalevatele võimalus maksta ekspertidele pakutud väikest tasu. komisjoni liikmetele Tasu maksmine iseenesest on tasu istungil osalemise positiivne kuna on väga keerukas aja ning tarbijavaidluse leida ettevõtete esindajaid komisjoni lahendamise eest. koosseisu. Samas on tasu suurus  niivõrd madal, et erilist lisamotivatsiooni see ei paku. Seega ei lahenda tagasihoidlik tasumäär komisjonide koosseisu ekspertide leidmise probleemi, aga ei tekita ka kellelegi kahju 3. Peamine murekoht, mida eelnõus Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud endiselt näeme on tarbijavaidluste viited sellele, et komisjoni otsuste sundtäidetavaks tarbijavaidluste komisjoni poolt tehtud muutmine. Kui otsuste kvaliteet otsused on pooltele oleks hea ning tasakaalus, ei näeks siduvad ning jäädud on me selles suuremat murekohta. Ka senise regulatsiooni täna täidavad kaupmehed juurde, kus komisjoni vabatahtlikult 73% komisjoni poolt tehtud otsused on otsustest. Kaupmeeste liitu kuuluvad pooltele täitmiseks esmajoones suured ja mainekad soovituslikud. kaubandusettevõtted, kes enamuse tarbijatega tekkivatest vaidlustest lahendavad kahepoolselt. Ettevõtte hea maine hoidmiseks ja väiksemate kaebuste puhul eelistatakse tarbijatele isegi piiripealsetes olukordades vastu tulla ning õigus anda. Sellegipoolest on Kaupmeeste liidu liikmete seas olnud vaidlusi tarbijavaidluste komisjonis, kus on istungitel osaletud kas abikohtuniku või kaebealusena. Meie esindajate tagasiside on, et komisjoni otsuste kvaliteet sõltub eesistuja taustast ja kompetentsist. On kohtuniku taustaga eesistujaid, kes on pädevad ja erapooletud ning kelle otsuseid usaldatakse. Aga on ka selliseid komisjoni juhte, kelle puhul on tekkinud mulje, et otsused on subjektiivsed, sisusse süvenetakse pigem vähe ning kiputakse tarbijale „kui nõrgemale osapoolele“ praktiliselt alati õigus andma. Arutelud komisjoni eesistuja ning abikohtunuke ringis on sellistes olukordades madala kvaliteediga ja otsused tunduvad pisut juhuslikud.  Kuna eelnõu ei taga Kaupmeeste liidu hinnangul piisavalt ühtlaselt kõrget otsuste kvaliteeti, ei saa me tarbijavaidluste komisjoni otsuste sundtäidetavaks muutmist toetada. 4. Lisaks teeme me ettepaneku seoses Teadmiseks võetud. Seoses siduvate otsuste nõuete rahalise ulatuse laia regulatsioonist diapasooniga kehtestada tarbijatele loobumisega on eemaldatud eelnõust ka diferentseeritud riigilõiv. Eelnõus tarbijapoolne kohustus pakutud 15 eurone riigilõiv võiks maksta riigilõivu kehtida nõuetele suuruses kuni 500€ avalduse esitamisel ning suuremate nõuete puhul võiks tarbijavaidluste riigilõiv olla proportsioonis esitatud komisjonile. nõudega.  EELNÕU 13.08.2024 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tarbijavaidluste komisjoni poolt kogutud dokumentatsiooni andmestik;’ 2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) andmeid tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat alates otsuse avalikustamisest; XI. Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestik 11. Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestikku kantakse järgmised andmed: 11.1. tarbija kinnitus, et ta on enne avalduse esitamist tutvunud avalduse esitamise tingimustega; 11.2. avalduse esitanud tarbija ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress, telefoninumber; 11.3. esindaja olemasolul esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress, telefoninumber; 11.4. andmed kaupleja kohta (ostmise/tellimise koht), kaupluse nimi või teenuse osutaja või veebpoe aadress, kaupleja asukoha riik, registrikood, ning võimalusel äriühingu nimi ja e- mail; 11.5. tarbija avalduse sisu ning nõue kaupleja vastu; 11.6. vaidluse asjaolud ja kirjeldus (täpne, põhjalik kronoloogiline kirjeldus juhtunust); 11.7. kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; 11.8. kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte; 11.9. kauplejaga peetud kirjavahetus; 11.10 olemasolul vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis); 11.11. kinnitus, kas tarbija on nõus kirjaliku menetluse läbiviimisega või soovitakse suulist istungit; 11.12. tarbija kinnitus, et ta on esitanud sama nõude kauplejale kirjalikult; 11.13. kaupleja seisukoht tarbija avalduse osas; 11.14. lahendi sisu ning põhjendus; 11.15. lahendi teinud komisjoni koosseis; 11.16. lahendi avaldamise kuupäev; 11.17. lahendi tegemise kuupäev; 11.18. lahendi number;  13.08.2024 Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2020 määrusega nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ loodud andmekogu pidamise eesmärk on seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine, tarbijate vaidluste lahendamine ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas (e-post: [email protected], tel: 625 6459). Eelnõu eesmärk on täiendada määruse nr 5 sätteid, et andmekogus kajastuks tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestik ning et oleks tagatud määruse sätete kooskõla tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõuga, mis puudutab tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse efektiivseamaks muutmist. Muudatustega lisatakse määruse nr 5 alusel loodud andmekogusse juurde tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestik ning sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg. Määruse nr 5 täiendamise vajadus tuleneb sellest, et kuni 2023.aastani olid kõik tarbijavaidluste komisjoni menetlused seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi (edaspidi JVIS) dokumendihaldusega ning tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmeid ning dokumente avalikustati JVIS-e avaliku dokumendiregistri kaudu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sisemiste protsesside muudatuste tulemusel eemaldati tarbijavaidluste komisjoniga seotud andmed JVIS-e dokumendihaldusest ning sellest tulenevalt tuleb määrusesse nr 5 luua eraldi andmestik tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmete ja dokumentide töötlemise ning säilitamise osas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 4 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt lisatakse andmekogus juba olevatesse andmestikesse juurde tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestik. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 1 lõiget 1 punktiga 15, millega sätestatakse, et tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kuni kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse nr 5 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatusega tehakse tehnilisi täiendusi, et andmekogus oleks eraldi kajastatud tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestik ning tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmete ja dokumentide säilitamise tähtaeg. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamisega ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi. Määrus jõustumine on planeeritud samaaegselt tarbijakaitseseaduse muudatuste üldises korras jõustuvate sätetega samaaegselt. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.  EELNÕU 11.09.2024 Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus § 1. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele“ sõnadega „kaupade müügi- või teenuse osutamise“; 2) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk Tarbijavaidluste komisjon 1. jagu Üldsätted § 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus (1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuv käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud vaidlusi (edaspidi tarbijavaidlusasi) kohtuväliselt lahendav üksus. (2) Komisjon on sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidlusasja lahendades üksnes õigusaktidest. (3) Komisjon ei lahenda järgmisi tarbijavaidlusasju: 1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlusi; 2) vaidlusi, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva kahjunõudega; 3) vaidlusi, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. (4) Tarbijavaidlusasja menetluse osalised on tarbija ja kaupleja. (5) Tarbijavaidluste komisjonile kohaldatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 sätestatut. § 41. Komisjoni liikmed ja komisjoni esimehe määramine (1) Komisjonil on komisjoni esimehed ning liikmed. (2) Komisjoni esimehed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. (3) Komisjoni esimeeste hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni juhtivesimehe. 1 (4) Komisjoni liikmed on mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras asutatud kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ja käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud tarbijate huve esindavate tarbijaühenduste esindajaid või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuja (edaspidi komisjoni liige). (5) Komisjoni liikmed kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor käskkirjaga neljaks aastaks. § 411. Komisjoni esimeeste pädevus (1) Komisjoni esimees esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist. Tarbijavaidlusasjade menetluses esindab komisjoni tarbijavaidlusasja menetlev esimees. (2) Komisjoni juhtivesimees määrab tarbijavaidlusasja menetleva esimehe, lähtudes tarbijavaidlusasja olemusest ja esimeeste töökoormusest. (3) Komisjoni esimees võib teha tarbijavaidlusasja menetluse ajal ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga. § 412. Komisjoni liikme pädevus Komisjoni liikmel, kes osaleb komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja lahendamisel, on hääleõigus. § 42. Komisjoni töökorraldus ja kulud (1) Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selleks eraldatud vahendite arvel. (3) Komisjoni esimehele makstakse palka. (4) Komisjoni esimehe tasustamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Komisjoni asjaajamis- ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta. § 421. Nõuded komisjoni esimehele ja teenistuse erisused (1) Komisjoni esimeheks võib nimetada isiku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile; 2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal; 3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel; 4) kes on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2 6) kes ei ole kohtuniku, komisjoni esimehe, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud ega ole advokatuurist välja heidetud. (2) Komisjoni esimehele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, välja arvatud § 51 lõige 3. § 43. Komisjoni liikmeks esitamine (1) Ettepaneku kinnitada isik komisjoni liikmeks teevad ettevõtlus- või kutseliidud, tarbijaühendused või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes esitavad isiku nõusolekul tema kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) töökoht ja kontaktandmed; 3) elulookirjeldus. (2) Komisjoni liikme volitused võib ennetähtaega lõpetada isiku esitanud ettevõtlus- või kutseliidu, tarbijaühenduse või komisjoni liikme enda kirjalikul taotlusel. (3) Komisjoni liikmeks võib kinnitada isiku: 1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või muud tarbijavaidlusasjade lahendamiseks vajalikud kutsealased teadmised; 2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. (4) Komisjoni liikmed kinnitab või nende volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. 2. jagu Menetlus komisjonis § 44. Menetluse üldpõhimõtted (1) Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasi õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega. (2) Tarbijavaidlusasja lahendab üldjuhul komisjoni esimees ainuisikuliselt. (3) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjoni esimees läbi vaadata ja lahendada tarbijavaidlusasja kolmeliikmelises komisjoni koosseisus. Liikmetena on komisjoni koosseisus peale esimehe kaks liiget, kellest üks on kauplejate ja teine tarbijate esindaja. (4) Komisjoni esimees nimetab konkreetse tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks liikmed, lähtudes tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust. (5) Kui liikmeks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni esimeest, kes valib uue liikme. § 441. Tarbijavaidlusasja menetlemise kord ja andmete säilitamine 3 (1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi üldjuhul kirjalikus menetluses. (2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel istungil. Kui teabe ja tõendite alusel, mis koguti tarbijavaidlusasja läbivaatamist ette valmistades, on tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni esimees jätta rahuldamata poole taotluse arutada tarbijavaidlusasja suulisel istungil. (3) Komisjoni esimees võib vajaduse korral otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt poolte ärakuulamisega komisjoni istungil. (4) Tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatud andmekogus. (5) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras. (6) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud tarbijavaidlusasja lahendamist. § 442. Komisjoni esimehe menetluslik otsus (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul tehakse poole taotluse lahendamiseks ning menetluse juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiming komisjoni esimehe otsusega. (2) Otsusest peab nähtuma, kelle kohta on otsus tehtud ja mis on otsuse sisu ja põhjendus. § 45. Poole esindamine menetluses (1) Pool võib komisjoni menetluses osalemisel kasutada esindajat. (2) Esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut. (3) Komisjoni esimees kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumise korral isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusetapis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. § 46. Menetluskulude kandmine (1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool menetluskulud ise. (2) Komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab tarbijale eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud kui vaidlusaluse kauba või teenuse mittevastavus lepingutingimustele ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse olemasolu asja või teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on tekkinud hiljem. § 47. Menetluse avalikkus (1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4 (2) Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2. §471. Menetluse kinniseks kuulutamine (1) Komisjoni esimees kuulutab käesoleva seaduse § 442 alusel menetluse omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. (2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid. § 48. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine (1) Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. (2) Komisjoni esimees võib menetluse peatada ka juhul, kui komisjon vajab selgitusi mõnelt teiselt ametilt või organisatsoonilt ning kui selgituse saamine on tarbijavaidlusasja lahendamise seisukohalt oluline. (3) Menetluse peatamise vajaduse otsustab komisjoni esimees käesoleva seaduse § 442 alusel. § 49. Taandamiskohustus (1) Komisjoni esimees või liige taandab ennast menetlusest viivitamatult kui esineb mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu. (2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni esimehe või liikme taandamiseks. (3) Komisjoni esimehe või liikme taandamisel algab komisjoni poolt tarbijavaidlusasja läbivaatamine algusest peale. § 491. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine (1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse esitamisel istungil lükatakse istung edasi. Taandamisavalduse võib hiljem esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust. (2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise otsuses näidatud tähtaja jooksul. (3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (4) Liikme taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni esimees. Taandamisavalduse rahuldamisel nimetab esimees taandatud liikme asemel komisjoni liikmeks uue liikme. 5 (5) Komisjoni esimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhtivesimees, komisjoni juhtivesimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni esimees. Komisjoni esimehe taandamise avalduse rahuldamata jätmisel vaatab komisjoni esimehe taandamise avalduse läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor juhul, kui avalduse esitaja pöördub komisjoni esimehe taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest arvates. (6) Komisjoni kogu koosseisu taandamise avalduse vaatab läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes otsustab ka tarbijavaidlusasja läbi vaatava uue komisjoni esimehe määramise. § 492. Selgitamiskohustus (1) Komisjoni esimees selgitab poolte kompromissi saavutamise huvides kummalegi poolele asjakohase valdkonna nõudeid ja seonduvat komisjoni praktikat. (2) Komisjoni esimees selgitab menetluse käigus vajaduse korral kummalegi poolele menetlusega seotud asjaolusid, sealhulgas võib ta teha tarbijale ettepaneku avalduses tagasi võtta, kui lähtudes komisjoni praktikast või kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel on põhjendatud eeldada, et tarbijavaidlusasi lahendatakse tema kahjuks. § 493. Komisjoni sekretariaat (1) Komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijavaidluse lahendamise valmistab ette ja menetlustoiminguid viib läbi komisjoni sekretariaat. (3) Komisjoni sekretariaat tagab lisaks komisjoni töö tehnilise korraldamise, sealhulgas asjaajamise, istungi ruumi broneerimise, ja otsuste avaldamise, korraldab komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe avaldamise ja aruannete esitamise (4) Tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud menetlustoimingud võib läbi viia ka komisjoni esimees. Tarbijavaidlusasja menetluslikud otsused ja komisjoni otsused allkirjastab komisjoni esimees. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel ning teeb taotluse korral püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni kohta ja komisjoni aastaaruande. § 494. Menetlusdokumendi edastamine Menetlusdokumendi edastamine toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu. 6  3. jagu Avalduse esitamine komisjonile ja menetluse alustamine § 50. Avalduse esitamine (1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidlusasja lahendamiseks, kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega. (2) Avalduses märgitakse: 1) tarbija nimi, telefoninumber või e-posti aadress; 2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 3) tarbijavaidlusasja sisu ja tarbija sõnaselge nõue; 4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega tarbija nõuet põhjendab, tuues esile missugust asjaolu ja millise tõendiga soovitakse tõendada ning eelnenud teabevahetus kauplejaga; 5) tarbija kinnitus, et tarbijavaidlusasja ei menetle teine, seaduse alusel ja korras tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus, või samas tarbijavaidlusasjas ei ole jõustunud kohtulahendit; 6) tarbija kinnitus, et ta on kaupleja poole varem kirjaliku nõudega juba pöördunud; 7) tarbijavaidlusasja suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane avaldus; 8) kui tarbija näeb võimalust kompromissiks, siis omapoolne ettepanek kompromissi sõlmimise osas. (3) Avaldus esitatakse kirjalikult või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehe kaudu. § 501. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine (1) Komisjoni esimees otsustab avalduse menetlusse võtmise 14 päeva jooksul nõuetekohase avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. (2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni esimehel õigus vajaduse korral vastaspoole seisukoht ära kuulata. Kui vastaspool tunnistab tarbija nõuet ning rahuldab selle, teavitab komisjoni esimees tarbijat ja vastaspoolt menetluse algatamata jätmisest nõude vabatahtliku rahuldamise tõttu. (3) Kui tarbija on avaldusele lisanud omapoolse kompromissettepaneku, küsib komisjoni esimees selle osas vastaspoole seisukohta. (4) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 502. Avalduse menetlusse võtmata jätmine (1) Komisjoni esimees keeldub avalduse menetlusse võtmisest otsusega, kui: 1) avaldaja ei ole enne pöördunud kirjaliku nõudega kaupleja poole; 2) avaldaja ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul; 3) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõikes 3 sätestatu alusel; 7 4) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on teise seaduse alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses või on seal läbi vaadatud; 5) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus; 6) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub avaldajal õiguskaitsevajadus või huvi menetluse jätkamise osas ; 7) avaldaja on varem esitanud komisjonile sama nõudega avalduse, kuid on selle käesolevas seaduses ettenähtud korras tagasi võtnud; 8) avaldaja nõue on juba komisjonis lahendatud; 9) vaidluse lahendamine häiriks tõsiselt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tõhusat toimimist vaidluse keerukuse tõttu; 10) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole praktika kujundamiseks oluline. (2) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja selle põhjenduse osas vormistatakse menetluslik otsus. § 503. Avalduse täpsustamine (1) Tarbija võib taotleda avalduses esitatud nõuete muutmist ja täiendamist. (2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib tarbija taotleda: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist ja kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. (3) Nõuete muutmise ja täiendamise taotluse võib esitada ka suuliselt komisjoni istungil. § 504. Avalduse tagasivõtmine (1) Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta igal ajal enne komisjoni otsuse avalikustamist. (2) Avalduse tagasivõtmine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt. (3) Avalduse tagasivõtmise korral lõpetab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja menetlemise otsusega. (4) Avalduse tagasivõtmise korral ei või tarbija pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist. (5) Avalduse tagasivõtmise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse võtmisest keeldumise otsuses. § 505. Avalduste liitmine Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist. 8  4. jagu Tarbijavaidlusasja menetlus § 51. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine (1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ning annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja vastuväidete tõendamiseks tõendid esitada. Sekretariaat võib kauplejale teha ettepaneku tarbijavaidlusasja lahendamiseks kompromissiga. (2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni esimees otsusega menetluse lõpetamise. Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet, kuid ei teavita komisjoni nõude täitmisest, jätkab komisjon menetlust. (3) Kaupleja poolt avaldusele vastamata jätmine või menetluses osalemisest loobumine ei välista tarbijavaidlusasja lahendamist. Nimetatud juhul võetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija esitatud avaldus ja asjas kogutud tõendid. (4) Komisjoni sekretariaat selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise vajadust ja teeb tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud ning määrab tõendite esitamise tähtaja. § 511. Menetluse tähtaeg (1) Avaldus vaadatakse läbi ja otsus tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest. (2) Komisjoni esimees võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 90 päeva, kui tarbijavaidlusasi on eriti keerukas. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast. § 52. Tõendamine (1) Pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited. (2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte. (3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda. § 521. Tõendid (1) Tõendiks on igasugune teave, mille alusel teeb tarbijavaidluste komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. (2) Tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus tarbijakaitseseaduse § 522 tähenduses. (3) Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse. 9 (4) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 522. Eksperdiarvamus (1) Vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil vajaduse korral õigus tellida vaidlusaluse kauba või teenuse kohta eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse tellimisel arvestab komisjon poolte arvamusi. Ekspertiisi tähtaja määrab komisjoni esimees kokkuleppel eksperdiga. (2) Eksperdiarvamus saadetakse mõlemale vaidlevale poolele. (3) Kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud kannavad vaidlevad pooled võrdsetes osades ja tasuvad need enne ekspertiisi tegemist, kui komisjon ei otsusta teisiti. (4) Eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba puudused ilmnesid 12 kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust kauba või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. (41) Teenuse osutamisega seotud eksperdiarvamuse kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust teenuse või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. (5) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmine ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega seotud kulud. § 53. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil (1) Komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluse käigus istungi, kui see aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele. Komisjoni töökeeleks on eesti keel. (2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlemiseks määratud komisjoni koosseisu liikmed ja menetlusosalised. Istungile võib kutsuda eksperte ja ära kuulata nende eksperdiarvamuse. Istungit juhatab komisjoni esimees. (3) Komisjoni esimees võib asja arutamise istungi viia läbi ilma kolmeliikmelist komisjoni moodustamata. (4) Kui istungile kutsutud pool ei saa istungile ilmuda, teatab ta sellest komisjonile enne istungi algust ja põhjendab istungile ilmumise takistust. (5) Kui tarbijavaidlusasja pool jätab istungile mõjuva põhjuseta ilmumata, vaadatakse tarbijavaidlusasi läbi tema kohalolekuta. § 54. Istungi pidamise kord (1) Komisjoni esimees teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused ning aluste puudumise komisjoni liikmete taandamiseks. Komisjoni esimees selgitab pooltele menetluse tulemuse õiguslikku tähendust. 10 (2) Komisjoni esimees selgitab istungil vaidluse olemust ja õigusaktide asjakohaseid norme. Istungil tutvutakse tõenditega ja uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni. (3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Nende esitamise korral antakse vastaspoolele võimalus võtta seisukoht. Komisjoni esimees otsustab lisatõendite vastuvõtmise. (4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused, tutvutakse dokumentide ja tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte lõppseisukohad. (5) Komisjoni esimees võib tarbijavaidlusasja arutamise edasi lükata juhul, kui: 1) komisjoni liige taandab ennast komisjoni istungilt; 2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda; 3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada. (6) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni esimees sisulise lahendamise kohta otsuse teatavakstegemise aja. § 541. Menetluskonverentsina peetav istung (1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina nii, et menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha menetlustoiminguid reaalajas. (2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil tagatakse nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmise korral menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused tõrgeteta ja tehniliselt turvaliselt. § 542. Tarbijavaidlusasja lõpetamine kompromissiga (1) Pooled, komisjoni esimees või sekretariaat võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga. (2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Kompromiss võib olla tingimuslik. (3) Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna. (4) Komisjoni esimees kinnitab kompromissi otsusega, milles märgib kompromissi tingimused ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse. (5) Komisjoni esimees ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni esimees kompromissi ei kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist. § 55. Menetluse lõpetamine (1) Komisjoni esimees lõpetab otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui: 1) pooled on sõlminud kompromissi ja komisjoni esimees kinnitab selle; 2) avaldaja võtab avalduse tagasi; 3) kaupleja rahuldab tarbija nõude; 11 4) asjas tehakse sisuline otsus; 5) menetluse käigus ilmneb käesoleva seaduse § 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav asjaolu. (2) Otsuses märgitakse menetluse lõpetamise alus. 5. jagu Tarbijavaidluse sisuline lahendamine ja selle avaldamine § 56. Komisjoni otsuse kui sisulise lahendi tegemine (1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui tarbijavaidlusasja asjaolud on selged ja see on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele lisaavalduste ja -tõendite esitamise tähtpäeva ning teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni esimees võib määratud tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine. (3) Komisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on õigus eriarvamusele ja see kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks. § 57. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Komisjon ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks. (2) Otsuses võib komisjon tugineda üksnes neile tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele ja asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ja mille kohta arvamust avaldada. § 571. Otsuse sisu (1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist ning kirjeldavast ja põhjendavast osast. (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) tarbijavaidlusasja number; 3) otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete või komisjoni esimehe nimi; 4) poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad; 5) tarbija nõue; 6) istungi aeg või viide tarbijavaidlusasja menetlemisele kirjalikus menetluses; (3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka lahendi muude osadeta ning eristatav otsuse muudest osadest. Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning maakohtusse pöördumise võimalus. (4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited ja tõendid. 12 (5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ning nende põhjal tehtud järeldused ja tõendid, millele nimetatud järeldused tuginevad, samuti õigusaktid, mida komisjon kohaldas. Otsuses peab põhjendama, miks komisjon ei nõustu ühe või teise poole faktiväidetega, samuti seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. (6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude hüvitamine kaupleja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 2. § 58. Otsuses vigade parandamine (1) Komisjoni esimees parandab otsuses kirja- ja arvutusvead ning muud olulised ebatäpsused. Enne vigade parandamist võib komisjoni esimees pooled ära kuulata. (2) Otsuse parandamise kohta tehakse otsusele märge. (3) Komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni esimehe menetlusliku otsuse vigade parandamisele. § 59. Otsuse avalikustamine (1) Komisjoni otsus tehakse pooltele kättesaadavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates. (2) Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates. § 60. Otsuse järgimine (1) Komisjoni otsuse järgimiseks on kauplejal 30 päeva arvates selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. (2) Poole põhjendatud taotlusel võib komisjoni esimees selgitada otsuse järgimist ja pikendada otsuse järgimiseks antud tähtaega. (3) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Otsusega mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vorm hagiavaldus. (4) Kaupleja on kohustatud teavitama komisjoni sekretariaati otsuses märgitud tähtaja jooksul kirjalikult otsuse järgimisest ja esitama seda tõendavad dokumendid või samas asjas maakohtusse pöördumisest ja kohtupoolt hagiavalduse vastuvõtmise kinnitusest. (5) Kui kumbki pool ei teavita ega tõenda komisjoni sekretariaati otsuse järgimisest või vaidluse läbivaatamisest kohtus, kannab komisjoni sekretariaat kaupleja komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja. Komisjoni sekretariaat teavitab kauplejat nimekirja kandmisest viivitamatult. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. 13 (7) Komisjoni sekretariaat kustutab nimekirja kantud kaupleja nimekirjast, kui: 1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist; 2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 36 kuu. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………………….2024 Algatab Vabariigi Valitsus 14  11.09.2024 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on tagada lihtne, kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse kohtuväline lahendamine. Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses kehtestatud tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon) regulatsiooni, et muuta tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks. Komisjoni kohta kehtiva regulatsiooniga võrreldes on olulisemad järgmised muudatused: 1) eelnõuga luuakse komisjoni esimehe avaliku konkurssi korras täidetavad tähtajalised ametikohad, mille kestus on viis aastat, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja parendada komisjoni otsuste kvaliteeti. Hetkel on tarbijavaidluskomisjonis 14 komisjoni esimehe ametikohta ja neil töötavad inimesed tegutsevad käsunduslepingu alusel; 2) sätestatakse oluliselt täpsemini menetlusnormid, et tagada tõhusam menetluse läbiviimine komisjonis. Õigusliku regulatsiooni ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on komisjoni menetluskorra uuendamisel eeskuju võetud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja regulatsioonist ning töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormidest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas ([email protected], 625 6459), ja sama osakonna õigusnõunik Kristina Jerjomina ([email protected], 625 6420). Eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel (teenistusest lahkunud) ([email protected]) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees ([email protected], 620 1920). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmist seadust: 1) tarbijakaitseseaduse (TKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 22; Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 14 kohaselt vajalik Riigikogu kooseisu häälteenamus, kuna eelnõuga korraldatakse ka tsiviilkohtumenetlusega seonduvat. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga. 1 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja seal läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tõsta komisjoni töö tulemuslikkust. Peale eelnõus kavandatavate muudatuste on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teinud komisjoni tegevuse parendamiseks järgmised mitteregulatiivsed tegevused: a) välja töötanud valdkonnapõhised avalduste vormid, et tarbijatel oleks lihtne kogu vajalik info esitada juba avalduses, b) võimaldanud kasutada TTJA-ga suhtlemiseks vestlusakent ning c) pidevalt meedias kajastanud komisjoni olulisemaid otsuseid ja kirjeldanud enam levinud probleeme küsimuse-vastuse vormis. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), et muuta TKS-is komisjoni toimemudelit. VTK saadeti 28. septembril 2020 eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks turuosalistele 1. VTK-s tugineti 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringule, milles hinnati Eestis tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli toimimist võrreldes teistes liikmesriikides kasutatavate mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid võimalikeks muudatusteks, et tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine paremini korraldada. Rahandusministeerium kooskõlastas VTK ja Justiitsministeerium tegi põhimõttelise märkuse, et ei saa toetada ettepanekut teha TVK otsused siduvaks ja täitemenetluse korras täitmisele pööratavaks, kui ei ole saanud tutvuda TVK täpsema kavandatava menetluskorraga. Esitasime Justiitsministeeriumile 18. jaanuaril 2021 selgitused, vastused VTK-le tagasisides esitatud küsimustele ning TVK täpsema kavandatava menetluskorra, milles on rangemini järgitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku2 (TsMS) põhimõtteid ja mis olulisel määral sarnaneks töövaidluse menetlemise korrale töövaidluskomisjonis. TVK toimemudeli võimalike muudatuste üle toimusid kohtumised Justiitsministeeriumi esindajatega 18. jaanuaril ja 10. märtsil 2021. VTK kohta esitasid arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Harju maakohus ja Eesti Liisingühingute Liit. Kõnealune eelnõu on käinud kooskõlastusel Vabariigi Valitsuse eelmise, 51. koosseisu ajal, kuid kuivõrd eelnõu kooskõlastamise ajal valitsus vahetus, siis tava kohaselt saadeti varasema valitsusega kooskõlastatud eelnõud uuele valitsusele uuesti kooskõlastamisele. Eelnõu on läbinud 2024. a alguses I kooskõlastusringi ning vastavalt huvigruppide poolt tehtud kommentaaridele on eelnõud oluliselt muudetud. Võrreldes I kooskõlastusringiga on eelnõus tehtud järgmised põhimõttelised muudatused: 1) eemaldatud on viited sellele, et komisjoni poolt tehtud otsused on kohtutäituri poolt täidetavad, s.t jäädud on senise regulatsiooni juurde, mille kohaselt on komisjoni poolt tehtud otsused soovituslikud ning otsuse mittetäitmisel lisatakse kaupleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel olevasse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja ehk n-ö musta nimekirja; 1 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#MW8vXiyC. 2 RT I, 06.07.2023, 96 2  2) tulenevalt sellest, et otsuste täitmise osas on jäädud kehtiva regulatsiooni juurde, on eelnõust eemaldatud võimalus maksta komisjoni liikmetele tasu istungil osalemise ja tarbijavaidlusasja lahendamise eest; 3) kui kehtiva seaduse alusel kantakse komisjoni otsust mittetäitnud kaupleja n-ö musta nimekirja üheks aastaks, siis muudatuste tulemusel lisatakse kaupleja kõnealusesse nimekirja kolmeks aastaks. Selle eesmärk on motiveerida kauplejaid komisjoni poolt tehtud otsuseid täitma või otsusega mittenõustumisel maakohtu poole pöörduma; 4) loobutud on tarbija kohustus maksta avalduse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. 5) eemaldatud on lepitusmenetlust puudutavad sätted, kuivõrd kompromissi puudutavad õigusnormid on oma olemuselt väga sarnased lepitusmenetlusele. Tarbimiskeskkonna olukorda kirjeldab üldine t arbij atingimust e indeks , mis koosneb kolmest järgmisest võrdse kaaluga komponendist: 1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide ning hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnamärgiste ja toote ohutuse suhtes, tarbijate kindlustunne e-ostlemisel); 2) tarbijakaitsereeglite järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate ja kauplejate kokkupuude ebaausate kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle); 3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus, kauplejate teadlikkus ja valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste lahendamisel). Tarbimiskeskkonna arengu jälgimise ja hindamise peamine instrument on Euroopa Komisjoni koostatav tarbij atingi muste tul emustabel , mis kirjeldab ühtsetel alustel tarbijatingimusi kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant. Eesti puhul oli 2019. aastal avaldatud tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel nõrgimaks komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtuseks EL-is keskmiselt oli 59,5 ja Eesti puhul 52,2. Võrreldes perioodiga 2014–2016 on Eesti näitaja langenud 8,6 punkti võrra3. Ka 2023. aastal avaldatud tarbijatingimuste uuringu andmetel oli Eesti puhul nõrgim komponent tarbijavaidlused. EL-is keskmiselt on selle komponendi väärtus 45,0 ja Eesti puhul 30,0. Võrreldes aastaga 2018 on Eesti näitaja langenud 2,7 punkti võrra.4 Eelnõu eesmärk on luua menetlusnormistik, mis võimaldab avalduste kiire ja kvaliteetse menetlemise komisjonis. Tarbijavaidluste puhul on tegemist olukorraga, kus nõrgemas positsioonis olev tarbija vaidleb majanduslikult tugevamal positsioonil oleva ettevõtjaga ja püüab nendevahelises õigussuhtes oma õigusi maksma panna. Tarbijal ei ole kohustust pöörduda vaidluse lahendamiseks komisjoni, vaid ta võib pöörduda ka otse kohtusse. Samas, komisjonis on võimalik lahendada vaidlus lihtsamalt, kiiremini ja väiksemate kuludega. 3 Tarbijatingimuste tulemustabel: tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt (2019). Euroopa Komisjon. Tarbijatingimuste tulemustabel (ingl consumer conditions scoreboard) näitab, kuidas toimib ühtne turg ELi tarbijate seisukohast ja hoiatab võimalike probleemide eest. Tulemustabeli andmed võimaldavad Euroopa ja riikide poliitikutel ja sidusrühmadel hinnata oma poliitika mõju tarbijate heaolule ja võrrelda tulemuslikkust läbi aja. 4 Consumer conditions survey (2023). Euroopa Komisjon. https://commission.europa.eu/system/files/2023- 03/ccs_factsheet_estonia.pdf. 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtivas TKS-is käsitleb TVK menetluskorda 6. peatükk. Kuna eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi ja sätestatakse menetluskord senisest täpsemini, on eelnõus kogu 6. peatükk uuesti sõnastatud. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tarbijakaitseseadust, täiendatakse § 36 lõiget 3 ja sõnastatakse uuesti 6. peatükk ning lisatakse rakendussäte. Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2026. aasta 1. märtsil. Eelnõu §-s 1 täiendatakse TKS § 36 lõiget 3, et tagada direktiivi 2013/11/EL artikli 11 lg 1 punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusese, kuivõrd antud säte ei ole Eesti õigusesse korrektselt üle võetud. Seda tulenevalt sellest, et direktiivi 2013/11/EL kohaldamisala on piiratud kaupade müügi ja teenuste osutamisega, kuid määruse nr 593/2008 kohaldamisala ei ole esemeliselt piiratud. Sellest tulenevalt kitsendatakse TKS § 36 lg 3 sõnastust selliselt, et kohaldatava õiguse küsimus saab tekkida üksnes sellises vaidlustes, mis puudutavad kaupade müügi- või teenuse osutamisega seotud vaidlusi. TKS § 36 lg 3 sõnastuse kitsendamisega on tagatud direktiivi 2013/11/EL artikkel 11 lg 1 punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse. Lisaks esitatakse uues sõnastuses tarbijakaitseseaduse 6. peatükk, milles sätestatakse komisjoni pädevus, selle moodustamine ja komisjoni menetluskord. 6. peatükk koosneb viiest jaost ja neljakümne kahest paragrahvist. Esimeses jaos sätestatakse komisjoni puudutavad üldsätted, nagu komisjoni pädevus, komisjoni esimeeste pädevused ja nõuded neile ning teenistuse erisused, komisjoni liikmete nimetamine, nõuded liikmetele ja nende pädevus ning komisjoni töökorralduse põhimõtted. Teises jaos sätestatakse komisjoni menetluse põhimõtted. Kolmandas jaos reguleeritakse avalduse esitamist komisjonile. Neljandas jaos on sätestatud tarbijavaidluse läbivaatamise menetlus komisjonis ning viies jagu sisaldab sätteid komisjoni otsuse tegemise, selle vormistamise, edastamise ja avaldamise kohta. TKS-i §-s 40 sätestatakse komisjoni staatus ja pädevus. Komisjon on üheks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuseks lisaks teistele üksustele, kellele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljastanud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tunnustuse. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga komisjoni pädevus ei muutu. Komisjon lahendab vaidlusi, mis on seotud Eestis asutatud kauplejaga. Direktiivi 2013/11/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende tarbijavaidluste puhul, mille pool on nende territooriumil asutatud kaupleja, saab tarbija esitada avalduse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, mis vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada mitmesuguseid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi (näiteks kokkulepe, üksus soovitab lahendust või määrab lahenduse). Direktiivi põhjenduspunktis 7 on märgitud, et piiriülese kaubanduse ja isikute liikuvuse suurenemise tõttu on tähtis, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused menetleksid piiriüleseid vaidlusi tulemuslikult. Direktiivi 2013/11/EL põhjenduspunkti 26 kohaselt peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada kasutada teises liikmesriigis asutatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi või piirkondlikke, rahvusvahelisi või üle-euroopalisi vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi, kui eri liikmesriikidest pärit kauplejad kuuluvad sama vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla. Seega võib kaupleja ennast allutada näiteks 4 rahvusvahelise vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla või siis võib liikmesriik kohustada tema territooriumil asutatud kauplejat osalema selle liikmesriigi vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse menetluses. Kohtualluvuse kindlaksmääramisele tarbijalepingute puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades5. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga käsitatakse eelnõus komisjoni üksusena, millel on esimehed ja liikmed. Komisjoni kui üksuse tegevust hakkab korraldama juhtiv esimees, näiteks jagab vaidlusete lahendamise esimeeste vahel ära. Esimees, kellele vaidlus menetlemiseks anti, kujundab koosseisu, kes seda vaidlust lahendama asub. Lõike 1 kohaselt on komisjon TTJA juures tegutsev tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendav üksus, kelle pädevuses on lahendada käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud vaidlusi. Komisjonis lahendatav vaidlus on TKS-i 6. peatüki tähenduses tarbijavaidlusasi. Sellist sätet kehtivas seaduses ei olnud. Lõike 2 järgi on komisjon sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidluse lahendamisel seadusest6 ja muudest õigusaktidest. Ka komisjoni esimehed peavad olema menetluse läbiviimisel ja lahendi tegemisel erapooletud ning lähtuma üksnes õigusaktidest. Lõikes 3 täpsustatakse olukordi, millisel juhul ei ole vaidluse lahendamine komisjoni pädevuses. Need ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud. Komisjoni pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis puudutavad mittemajanduslike üldhuviteenuste ja tervishoiuteenuste 7 ning avalik-õigusliku isiku pakutava haridusteenuse osutamist. Samuti ei kuulu komisjoni pädevusse lahendada vaidlusi, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest, ega neid, mille kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. Lõike 4 kohaselt on tarbijavaidlusasja menetluse osalised tarbija ja kaupleja. Lõike 5 kohaselt kohaldub tarbijavaidluste komisjonile riigivastuste seaduse § 15 lg 2 punkt 1, mille alusel on isikul õigus nõuda komisjoni menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui komisjon on tarbijavaidlusasja menetluse käigus toime pannud kuriteo. TKS-i § 41 kohaselt on komisjon kollegiaalne üksus, kuhu kuuluvad esimehed ja liikmed. Esimehed on sisult tänased komisjoni esimehed ning komisjoni juhtivesimeheks nimetatakse isikut, kes korraldab komisjoni kui üksuse menetluslikku tööd ja vaidluste lahendamist. Liikmed on aga ettevõtlus- või kutseliitude ning tarbijaühenduste esindajad. Neid nimetatakse nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus komisjoni liikmeteks. Komisjoni esimehed nimetab valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Esimehed nimetab valdkonna eest vastutav minister, mitte TTJA peadirektor nagu liikmete puhul, et tagada esimeeste sõltumatus TTJA- st. Liikmed valitakse avaliku konkursi alusel neljaks aastaks. Erinevad tähtajad komisjoni esimeeste ja liikmete nimetamisel on vajalikud selleks, et esimeeste ja liikmete väljavahetamine ei toimuks üheaegselt ja oleks võimalik tagada komisjoni tegevuse sujuvus ja teatud 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) 6 Näiteks võlaõigusseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik. 7 Tervishoiuteenused on teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele nende tervise hindamiseks, säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine. 5 järjepidevus. Vajaliku avaliku konkurssi komisjoni esimeeste nimetamiseks korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium. Kehtiva TKS-i kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister komisjoni esimeeste nimekirja justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga. Ettepaneku isiku kandmiseks komisjoni esimeeste nimekirja teevad õiguse mõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades kandidaadi nime, töökoha ja kontaktandmed. Seaduse kohaselt peab komisjoni esimehe kandidaadil olema magistrikraad õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon, isik peab tundma tarbijaõigust ja omama vajalikke oskusi vaidluse lahendamise alal. Praegu on komisjoni esimeeste nimekirjas 14 isikut, kes tegelevad komisjonis tarbijavaidlusasjade lahendamisega lepingu alusel oma põhitöö kõrvalt. Komisjoni esimehe ametikoha loomine võimaldab järjepidevat tegelemist tarbijavaidluste lahendamisega ja spetsialiseerumist teatud valdkondadele – see suurendab vaidlusi lahendavate esimeeste asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab parendada otsuste kvaliteeti ja tagada senisest ühetaolisem lähenemine vaidluste lahendamisel. 2019. aastal Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringus8 toodi esile TVK otsuste ebaühtlane kvaliteet ja sisulise analüüsi puudulikkus ning leiti, et otsuste põhjendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et otsust põhjendav arutluskäik oleks pooltele arusaadavam. Kavandatavad muudatused peaksid avaldama märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, suurendades vaidlusosaliste üldist rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse lahendamisega. Komisjoni esimees teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse9 § 7 lg 3 punktide 2, 8 ja 9 tähenduses. Komisjoni esimees pakub kiiret ja efektiivset võimalust vaidlused lahendada. Tegu on TTJA kui ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste rakendamisega praktikas, iga vaidluse lahendamine loob ka ise sisuliselt valdkondlikku praktikat. Sellist ülesannet pole avaliku võimu arendamise huvides võimalik anda üksnes eraõiguslikus suhtes olevale isikule. Komisjoni esimeeste seast määrab valdkonna eest vastutav minister juhtiva esimehe, kelle ülesandeks on juhtida komisjoni esimeeste tööd ja korraldada komisjoni menetluslike ja vaidluste lahendamise ülesannete täitmine. Komisjoni liikmed nimetab TTJA peadirektor neljaks aastaks. Liige ei teosta avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid tegevusi. Liikme eesmärgiks on, sarnaselt töövaidluskomisjoni liikmele ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni täiendavale liikmele, näha vaidluse lahendamisel vaidlusasja eelkõige valdkondlikust, mitte juriidilisest aspektist. Eeldatavalt on liikmetel valdkonnaspetsiifilised teadmised ning see aitab kaasa konkreetse vaidlusasja efektiivsele ja kiirele lahendamisele. TKS-i §-des 411 ja 412 on täpsemalt sätestatud komisjoni juhtivesimehe, esimeeste ja liikme pädevus. Komisjoni juhtivesimees esindab ja juhib komisjoni tegevust ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist. Näiteks tegeleb juhtivesimees esimeeste töökorralduslike küsimustega (korraldab puhkusegraafiku koostamise, asendamised jm). Juhtivesimees jaotab tarbijavaidlusasjad esimeeste vahel, lähtudes tarbijavaidluse olemusest ja esimeeste töökoormusest. Konkreetne esimees korraldab talle määratud tarbijavaidlusasja menetluse läbiviimise ja tarbijavaidlusasja lahendamise. Esimees otsustab avalduse menetlusse 8 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei. 9 RT I, 06.07.2023, 21 6 võtmise, korraldab avalduse läbivaatamise ettevalmistamise, vaatab läbi ja lahendab tarbijavaidlusasja ainuisikuliselt või moodustab selleks koosseisu, vormistab komisjoni otsused menetlustoimingute kohta ning vaidluse sisulise lahendi kohta ning tagab tarbijavaidluse lahendamise seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Liikmed on ettevõtlus- ja kutseliitude ning tarbijaühenduste esitatud esindajad, kes osalevad komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja lahendamisel ja neil on otsuse tegemisel hääleõigus. TKS-i § 42 reguleerib komisjoni töökorraldust ja komisjoni tegevusega seotud kulude kandmist. Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab TTJA ning komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse TTJA eelarvesse selleks eraldatud rahast. TTJA eelarves nähakse ette komisjoni esimeeste tasud. Eelnõus on kavandatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrus, millega näha ette komisjoni esimeeste töö tasustamise määrad. Lõike 1 kohaselt tagab komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise, sealhulgas istungi ruumi broneerimise ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe esitamise TTJA. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud, sealhulgas komisjoni esimeeste töötasu, kaetakse riigieelarvest TTJA-le eraldatud vahendite arvel. Lõike 3 kohaselt makstakse komisjoni esimehele palka. Kehtiva TKS-i alusel on majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2019. a määrusega kehtestatud komisjoni esimehe töö tasustamise määr10, mille kohaselt on esimehe kuutöötasu aluseks kõrgemate riigiteenijate kõrgeima ametipalga ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Kehtiva regulatsiooni alusel tasustatakse komisjoni esimehi vastavalt töötatud tundide arvule, kusjuures ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Lõikes 4 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega komisjoni esimeeste tasustamise määrad. Tänast volitusnormi loogikat ei muudeta. Ka kehtiva seaduse alusel on valdkonna eest vastutaval ministril volitusnorm kehtestada määrusega komisjoni esimeeste tasustamise määr ja tasu määramise alused. Seletuskirjale on lisatud komisjoni esimeeste tasustamise kohta alamakti kavand. Lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord. Seletuskirjale on lisatud komisjoni asjaajamis- ja töökorra alamakti kavand. Lõikes 6 sätestatakse, et vaidluse lahendamine komisjonis on tasuta. TKS-i §-s 421 sätestatakse nõuded komisjoni esimeestele ja nende teenistuse erisused. Peale nõuete, mis on sätestatud praegu kehtivas seaduses, peab komisjoni esimees oskama eesti keelt vähemalt C1-tasemel, olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega, kõrgete kõlbeliste omadustega (laitmatu reputatsiooniga, aus, viisakas) ning tal ei tohi olla kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti ei tohi ta olla tagandatud kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt ega välja heidetud advokatuurist. Komisjoni esimehele esitatavate kvalifikatsiooninõuete osas võetakse eeskuju töövaidluskomisjoni juhatajale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduse11 §-is 47 sätestatust, arvestades komisjoni esimehe ameti erisusi kohtuniku ametikohast, mis on eluaegne. Kvalifikatsiooninõuete ühtlustamine aitab parendada kohtuväliste vaidlusorganite töö kvaliteeti, jäädes seejuures lihtsama värbamisprotsessi juurde. 10 RT I, 19.02.2019, 33 11 RT I, 11.03.2023, 19 7 Lõikes 2 sätestatakse erisus, et komisjoni esimehele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 51 lõiget 3. TKS-i §-s 43 sätestatakse komisjoni liikmeks esitamine ja nõuded isiku liikmeks nimetamisel. Lõikes 1 sätestatakse, et ettepaneku nimetada isik komisjoni liikmeks teevad ettevõtlus- või kutseliidud või tarbijaühendused või TTJA. Seega jääb kehtima senine regulatsioon, mille alusel on komisjoni liikmetena kaasatud üle 20 ettevõtlusliidu esindaja. Ettepaneku tegemisel esitatakse isiku nimi, töökoht ja kontaktandmed ning elulookirjeldus. Lõikes 2 nähakse ette, et liikme volitused võib ennetähtaegselt lõpetada isiku esitanud organisatsiooni või isiku enda kirjalikul taotlusel. Lõikes 3 sätestatakse nõuded liikmele. Liikmeks saab olla tarbijaõigust või teatud majandusvaldkonda või kutseala tundev isik, kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest ega ole pankrotivõlgnik ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on nõuded liikmele uuendus, mis on vajalik, et ühelt poolt parendada komisjoni menetluse ja otsuste usaldusväärsus. Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni liikmed kinnitab või nende volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. Põhiseaduse (PS) § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS-i §-s 29 sätestatud üks olulisimaid põhiõigusi – õigus töötada vabalt valitud tegevusalal – võimaldab igaühel teostada end kui isiksust. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikul on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon (PS-i § 29 lõike 1 teine lause). Seega võib seadusega seda õigust piirata, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, see tähendab, et piirangud peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Seega on seadusandja näinud ette, et PS-i § 29 lõikes 1 sätestatud õigust on võimalik piirata. Ühe suure piirangurühma moodustavad kitsendused, millega on sätestatud haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate heaolu. Komisjoni esimehe ja liikme kvalifikatsiooninõuete kehtestamise eesmärk on tagada menetluse efektiivne läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega. Komisjoni esimehele ja liikmele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on vajalik, et tagada pädev ning asjatundlik menetlus tarbijavaidluste lahendamisel, mille tulemus on õiguspärane lahend. Kui jätta kvalifikatsiooninõuded kehtestamata, ei ole võimalik tagada asjatundlikku menetlust tarbijavaidluste komisjonis. Seega ei ole komisjoni esimeestele ja liikmetele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ülemäärane ning on kooskõlas PS-i §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega. Komisjoni esimehele ja liikmele esitatud kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tagatakse objektiivne ja usaldusväärne komisjoni menetlus ja otsus. TKS-i 6. peatüki 2. jaos sätestatakse komisjoni menetluse üldpõhimõtted, menetluse vorm, töökeel, poolte esindamine, selgituste andmine menetluses ning komisjoni esimeeste ja/või liikmete taandumine. TKS-i §-s 44 sätestatakse menetluse üldpõhimõtted, mis kehtiva regulatsiooniga võrreldes jäävad samaks. Lõikes 1 nähakse ette, et tarbijavaidluste komisjoni ülesandeks on efektiivse menetluse läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega. Lõikes 2 sätestatakse, et üldjuhul vaatab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt. Seda juhul kui vaidluse asjaolud on selged. See võimaldab menetluse kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist. 8 Lõikes 3 sätestatakse, et kui tarbijavaidlusasja käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjoni esimees määrata kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad lisaks esimehele ka kaks liiget, kellest üks on kauplejate ja teine tarbijate esindaja. Lõikes 4 sätestatakse, et komisjoni esimees nimetab tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks isikud, lähtudes vaidluse valdkonnast ning selle sisust. Lõikes 5 sätestatakse, et kui liikmeks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni esimeest. Sellisel juhul valib komisjoni esimees uue liikme. TKS-i §-s 441 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetlemise kord ja menetlemise käigus kogutud andmete säilitamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi ja lahendatakse üldjuhul kirjalikus menetluses. Lõikes 2 nähakse ette, et pool võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Komisjoni esimees võib jätta poole taotluse rahuldamata, kui tarbijavaidlusasja lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine tarbijavaidlusasjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Kehtiva regulatsiooni alusel on asja suulist arutamist võimalik taotleda vaid tarbijal, kuid eelnõuga kavandatav muudatus annab selle võimaluse ka kauplejale. Muudatuse eesmärk on tagada poolte võrdsed võimalused. Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni väljakujunenud praktikat. Lõikes 3 sätestatakse komisjoni esimehe võimalus otsustada tarbijavaidlusasja menetlemisel korraldada selle suuline arutamine ja poolte ärakuulamine komisjoni istungil. Selline võimalus on ette nähtud ka kehtivas seaduses. Kui tarbijavaidlusasjas kogutud teabe ja tõendite alusel ei ole võimalik vaidlust lahendada, võib olla mõistlik poolte suuline ärakuulamine, mille käigus on pooltel võimalik jõuda kokkuleppeni. Lõikes 4 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse TTJA vastavas andmekogus. Seletuskirjale on lisatud juurde TTJA infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu ning selle seletuskiri, milles kajastatakse, milliseid tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmeid andmekogus töödeldakse (lisad 4-5). Lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist. Kolm aastat säilitatakse ka menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente olukorras, kus tarbija on avalduse tagasi võtnud. TKS-i §-s 442 reguleeritakse menetlustoimingute tegemist otsusega. Menetluslike otsuste tegemise õigus on üksnes komisjoni esimehel ja sellest peab nähtuma, kelle kohta on otsus tehtud ja mis on selle sisu. Kehtivas seaduses ei ole komisjoni menetlustoimingute tegemist täpsemalt reguleeritud. Säte on vajalik, et tagada tarbijavaidlusasja menetlemise läbipaistvus ja õiguspärasus. TKS-i §-s 45 sätestatakse poole esindamine komisjoni menetluses. Kehtivas seaduses sellist regulatsiooni ei ole. Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võivad komisjoni menetluses osaleda ise või kasutada esindajat. Tarbija võib komisjoni poole pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Lõikes 2 sätestatakse, et esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. Sätte kohaselt võib esindusõigus tuleneda nii tehingust (volitusega) kui ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tarbijat võib esindada ka tarbijaühendus, lähtudes TKS-i § 19 lg 2 punktis 6 sätestatud tarbijaühenduse õigusest. 9 Lõikes 3 sätestatakse komisjoni esimehe kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu. Kui isikul esindusõigus puudub, keelab komisjoni esimees isikul menetluses osaleda. Tarbijavaidluse poolel on õigus nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Esindusõiguse olemasolu ei ole vaja kontrollida juhul, kui esindajaks on advokaat. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TKS-i §-s 46 nähakse ette menetluskulude kandmine. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lõikes 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt kohustab komisjon tarbija nõuet rahuldavas otsuses kauplejat hüvitama vaidluse lahendamiseks vajaliku eksperdiarvamuse saamisega seotud kulu, kui seaduse kohaselt oli vaidlusaluse lepinguga seotud tõendamiskoormus kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei tõenda. Siin all on mõeldud võlaõigusseaduse §-st 218 tulenevat müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Nimetatud kulude väljamõistmise kauplejalt otsustab komisjon ja see kajastatakse komisjoni otsuses. TKS-i §-s 47 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Samamoodi on töövaidluskomisjonis asja lahendamine avalik. Eelnõu kohaselt ei ole tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui menetlus on kuulutatud kinniseks vastavalt eelnõu §-le 471. Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse TsMS-i § 42 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt on avalikul istungil lubatud teha märkmeid, pildistada, filmida või helisalvestada istungit ning kinnisel istungil võib komisjon lubada vaid märkmete tegemist. TKS-i §-s 471 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja menetluse võib kuulutada kinniseks kas komisjoni esimehe omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel, kui see on vajalik poole huvides tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse TsMS-i sätteid menetluse kinniseks kuulutamise kohta. Sätte eesmärk on võimaldada komisjoni istungi kinniseks kuulutamine, kui selleks on TsMS-ist tulenev alus. Imperatiivne menetluse avalikkus komisjonis välistaks näiteks nende tarbijate pöördumised, kelle vaidlus on seotud delikaatsete isikuandmetega, või nende kauplejate osalemise menetluses, kellega seonduva vaidluse lahendamise käigus esitatava teabe puhul võib olla tegemist ärisaladusega. Tarbijavaidluste komisjoni regulatsioon kehtivas TKS-is ei sisalda sätteid komisjonis läbiviidava menetluse avalikuse ega kinniseks tunnistamise kohta. TKS-i §-s 48 sätestatakse, et tarbijavaidluse menetlemise peatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et menetluse peatamisele kohaldatakse TsMS-i § 356 lõikeid 1 ja 2. Tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis peatatakse järgmistel juhtudel: a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest; b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja, kui Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni esimees võib menetluse peatada ka juhul, kui tarbijavaidluste komisjon vajab teatud olukordades vaidluse lahendamiseks mõne organisatsiooni või ameti (nt Konkurentsiamet) seisukohta, kelle pädevusse teatud asjaolude lahendamine kuulub. Kuna organisatsioonilt või ametilt seisukoha saamine võib võtta aega ja pidurdada tarbijavaidlusasja menetlemist, siis on oluline, et eelnõu näeks ette ka võimaluse peatada tarbijavaidlusasja menetlemine sellistes olukordades. Lõikes 3 sätestatakse, et menetluse peatamise vajaduse otsustamine on komisjoni esimehe pädevuses. 10 TKS-i §-s 49 nähakse ette komisjoni liikme taandumise kohustus. Komisjoni menetluse usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks on komisjoni liikmete taandumise kohustus oluline, hoolimata sellest, et tegemist on kohtuvälise menetlusega. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni esimees liige peab ennast menetlemisest taandama kui esineb mõni TsMS-is §-s 23 nimetatud asjaolu. Nii komisjoni esimees kui ka liige on kohustatud end taandama, kui esineb asjaolu, mille ilmnemisel või mille ilmnemise kahtluse korral tekib poolel õigus esitada taandamisavaldus ja komisjoni liikmel kohustus end taandada. Taandamise võimaldamine ja kohustamine on oluline, et tagada erapooletus tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel. Eelnõus on õigusselguse huvides sätestatud komisjoni liikmete taandamise alused, viidates asjakohasele sättele TsMS-is (TsMS-i § 23, kohtuniku taandumise alused). Ka kehtiva seaduse säte sisaldab nii komisjoni esimehe kui ka liikme taandumise kohustust, sätestades nende taandumise alused (TKS § 42), sisult kattuvad need TsMS-i §-s 23 nimetatud alustega. Lõikes 2 nähakse ette, et tarbijavaidluse pool võib seaduses ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni esimehe või liikme taandamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et olukorras, kus komisjoni esimees või liige taandub, algab tarbija poolt esitatud avalduse läbivaatamine algusest peale. TKS-i §-s 491 on sätestatud taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine täpsemalt, kui seda on tehtud praegu kehtivas seaduses, mille kohaselt lahendas taandumisavalduse TTJA peadirektor või tema volitatud isik. Eelnõus on taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine sätestatud nii, nagu seda on tehtud töövaidluskomisjonis asja menetlemises. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikme taandamise avaldus esitatakse tarbijavaidlusasja menetlevale komisjoni koosseisule hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust. Hiljem võib taandamisavalduse esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast sisulise arutamise algust. Komisjoni liige esitab taandamise avalduse esimesel võimalusel pärast seda, kui ta on teada saanud taandamise aluseks olevast asjaolust. Nii komisjoni liikmetel kui ka menetlusosalistel on võimalik tutvuda menetlusega seotud isikutega ning kui esinevad taandamise alused, mis takistava asja arutamist, tuleb sellest teada anda juba enne istungit või siis hiljemalt istungi ajal, enne asja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse esitamise korral istungil lükatakse istung edasi. Lõikes 2 nähakse ette, et kirjaliku menetluse puhul määratakse taandamisavalduse esitamise tähtaeg tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise kohta tehtavas komisjoni esimehe otsuses. Lõikes 3 sätestatakse, et taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni liikme taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni esimees. Taandamisavalduse rahuldamisel asendab komisjoni esimees taandatud liikme. Lõikes 5 reguleeritakse komisjoni esimehe taandamise avalduse läbivaatamist. Praegu kehtiva TKS-i järgi lahendavad komisjonis vaidlusi 14 esimeest. Edaspidi on plaanitud, et tarbijavaidlusi hakkab lahendama kolm liiget, kelle seast määratakse komisjoni tööd juhtiv esimees. Vaidlust menetlema määratud komisjoni esimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhtiv esimees. Komisjoni juhtivesimehe taandamisavalduse vaatab läbi komisjoni esimees. Taandamisavalduste jaotamise otsustamine esimeeste vahel võib, aga ei pea olema enne kokku lepitud. Kui komisjoni liikme taandamise avaldus jäetakse rahuldamata, võib komisjoni esimehe taandamiseks pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest komisjoni kaudu TTJA peadirektori poole. Kui tarbijavaidluse pool tuvastab temaga seotud vaidlust lahendama 11 määratud komisjoni esimehe taandamise aluseks oleva asjaolu, pöördub ta asjakohase avaldusega komisjoni. Lõikes 6 sätestatakse, et komisjoni kogu koosseisu taandamise otsustab ja uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni esimehe määrab TTJA peadirektor. TKS-i §-s 492 reguleeritakse menetluse käigus pooltele selgituste andmist. Lõike 1 ja 2 kohaselt selgitab komisjoni esimees poolte kompromissi saavutamise huvides vaidluse pooltele vaidlusaluse lepinguga seotud nõudeid ja komisjoni praktikat nende osas. Menetluse käigus selgitab ta pooltele vajaduse korral menetlusega seotud asjaolusid ja võib teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui komisjoni praktikast tulenevalt on kohaldatavate õigusaktide, komisjoni või kohtu otsuste alusel põhjendatud eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kahjuks. TKS-i §-s 493 nähakse ette komisjoni esimehele võimalus kasutada TTJA teenistuja ehk tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi abi tarbijavaidlusasja ettevalmistamisel, sealhulgas poole esitatud teabe edastamine teisele poolele, lisatõendite kogumine, asjakohaste päringute tegemine, samuti menetlusdokumentide vormistamisel ja edastamisel. TTJA-l on komisjoni abistav roll ja see ei muutu võrreldes komisjoni regulatsiooniga kehtivas seaduses. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujad ning lõigetes 2 kuni 3 sätestatakse komisjoni sekretariaadi ülesanded. Lõikes 4 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud menetlustoimingud võib läbi viia ka komisjoni esimees ning kõik menetluslikud otsused, sh komisjoni otsused allkirjastab komisjoni esimees. Lõikes 5 nähakse ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on avaldada oma veebilehel ning taotluse korral püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni kohta ning komisjoni aastaaruande. TKS-i §-s 494 sätestatakse menetlusdokumendi edastamine. Kehtivas TKS-is seaduses ei ole täpsustatud, kuidas komisjoni menetlusdokumendid pooltele edastatakse. TKS-i § 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti või e-posti teel. Uue regulatsiooni kohaselt edastatakse komisjoni menetlusdokumendid menetlusosalistele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi (JVIS) kaudu. TKS-i 6. peatüki 3. jaos korraldatakse komisjonile avalduse esitamine. TKS-i §-s 50 kehtestatakse avalduse esitamise tingimused. Avaldus esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt TTJA veebilehe kaudu. TKS-i §-s 501 sätestatakse avalduse menetlusse võtmine. Lõike 1 kohaselt otsustab komisjoni esimees avalduse menetlusse võtmise hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 47 lg 4). Lõikes 2 nähakse ette, et enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni esimehel õigus vajadusel ära kuulata ka vastaspoole seisukoht. Kuivõrd selleks hetkeks ei pruugi veel olla selge, kas tegemist on kauplejaga või näiteks teise tarbijaga, on sättes kasutatud sõna vastaspool, mitte kaupleja. Kui kaupleja tunnistab nõuet ja on rahuldab selle, teavitab komisjoni esimees tarbijat ja kauplejat menetluse mittealgatamisest seoses tarbija nõude vabatahtliku täitmisega. Lõikes 3 sätestatakse, et kui tarbija on avaldusele lisanud omapoolse kompromissettepaneku, küsib komisjon selles osas kaupleja seisukohta. Kui kaupleja nõustub tarbija poolt väljapakutud kompromissiga, siis kinnitab komisjoni esimees kompromissi otsusega. 12 Lõikes 4 sätestatakse, et kui komisjoni menetluses on piiriülene vaidlus ja tekib kohaldatava õiguse küsimus, siis kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, mis käsitleb lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse määramist12, artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Seejuures arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija hariliku viibimiskoha õigus, kui lepingu pooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende tegevuste raamesse. Näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja selle raames sõlmib lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus. Seega, sellise lepinguga seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse sätetega. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse, ei tohi see siiski põhjustada Soome tarbija ilma jätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda Soome õiguse alusel. Kui ajutiselt Eestis viibiv Soome turist sõlmib lepingu Eestis tegutseva kauplejaga, kohaldub sellele lepingule Eesti õigus. See säte tuleneb direktiivist 2013/11/EL13. Artikli 11 lõige 1(b) sätestab, et liikmesriigid tagavad, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, mille eesmärk on vaidluse lahendamine tarbijale määratava lahenduse abil: olukorras, kus kerkib kohaldatava õiguse küsimus, kui müügi- või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste sätetega temale antavast kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguga kõrvale kalduda. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva seaduse § 57 lõikes 3. TKS-i §-s 502 sätestatakse avalduse menetlusse võtmata jätmise alused. Lõikes 1 täpsustatakse, et avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees menetlusliku otsusega ja sättes loetletakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Keeldumise alused tulenevad direktiivist 2013/11/EL. Komisjon ei võta avaldust menetlusse järgmistel juhtudel: 1) kui tarbija ei ole eelnevalt pöördunud kirjaliku nõudega kaupleja poole ega ole sellega andnud kauplejale võimalust probleemi lahendamiseks; 2) kui avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg, kuid need jäid tähtajaks kõrvaldamata; 3) seaduses sätestatu kohaselt ei kuulu tarbijavaidluse lahendamine komisjoni pädevusse; 4) vaidlus on või on olnud teise tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses samade poolte vahel ja samal alusel; 5) tarbijavaidluse teiseks pooleks oleva kaupleja suhtes on algatatud saneerimis- pankroti- või likvideerimismenetlus. Sellisel juhul ei ole kauplejal oma varade vaba kasutamise võimalust ja vaidluse menetlemine komisjonis ei annaks soovitud tulemust. Tarbija nõue kaupleja vastu tuleks sel juhul esitada pankrotimenetluses; 6) tarbijavaidlus on ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub tarbijal vajadus kaitse järele või puudub huvi menetluse jätkamise osas. Näiteks: a) erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust tavakaupluses sõlmitud lepingust taganeda ja sellise nõude puhul tarbija õiguskaitsevajadus puudub. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013 , tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) 13  b) võib esineda olukordi, kus nõue on sisutühi, nt nõuab tarbija piletiraha tagasi, kuna komöödia ei olnud tema arvates naljakas. 7) avalduses on nõue, mille tarbija on juba varem sama kaupleja vastu esitanud ja seejärel avalduse tagasi võtnud. 8) avaldaja on esitanud nõude, mida komisjon on varem juba lahendanud. 9) kui vaidlus on liiga keerukas ning seetõttu oleks seda parem lahendada kohtus. 10) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole praktika kujundamiseks oluline. Komisjoni menetlus peab olema lihtne, kiire ja tõhus ning eelkõige on see mõeldud lihtsamate tarbijavaidluste kiireks lahendamiseks. Näiteks suuremate nõuetega seotud remondi- või ehitusteenustega seotud vaidlusi, mille puhul pooled ei ole valmis kompromissiks ja vaidluse lahendamiseks on vajalik ajamahukas ja kulukas ning keerukas ekspertiis ja tunnistajate kaasamine, ei ole võimalik tähtajaks lahendada kohtuvälises menetluses. Uus on eelnõus see, et avaldust ei võeta menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot, mis on kehtinud juba üle kuue aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik. Siiski jääb komisjonile endiselt kaalutlusõigus. Näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamiseks, võib komisjon menetlusse võtta ka alla 50 eurose nõude. Lõike 2 kohaselt tehakse tarbijale menetlusliku otsusega kirjalikult teatavaks tema avalduse menetlusse võtmisest keeldumine koos asjakohase põhjendusega. Menetlusse võtmata jätmise otsust ei saa vaidlustada, kuid tarbijal on võimalik sama asjaga uuesti komisjoni poole pöörduda. TKS-i §-s 503 sätestatakse avalduse täpsustamine. Kehtivas TKS-is selline säte puudub. Lõike 1 kohaselt on tarbijal võimalik pärast avalduse esitamist selles sisalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks esitada täiendavaid avaldusi. Komisjoni praktika näitab, et tarbijavaidlusasja menetlemise käigus võib tarbija soovida oma nõuet menetluse kestel muuta või täiendada. Selliste olukordade reguleerimiseks ja tarbijavaidlusasja kiire lahendamise tagamiseks täpsustatakse avalduse muutmise/täpsustamise võimalust. Lõikes 2 täpsustatakse, millises osas on võimalik taotleda avalduse täiendamist pärast avalduse menetlusse võtmist. Võimalik on täiendada või parandada juba esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid, kui sellega ei muudeta avalduse aluseks olnud põhilisi asjaolusid. Võimalik on taotleda nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, samuti esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Lõikes 3 nähakse ette, et tarbija võib avalduse muutmist/täpsustamist taotleda ka suuliselt komisjoni istungil. TKS-i §-s 504 sätestatakse avalduse tagasivõtmine. Ka kehtiva seaduse alusel on tarbijal võimalik avaldus tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole seda seaduses korraldatud. Lõike 1 kohaselt võib tarbija avalduse tagasi võtta igal ajal enne tarbijavaidlusasjas tehtud otsuse avalikustamist. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artikli 9 lõike 2 punkti a kohaselt peab tarbijal olema võimalus igal ajal avaldus tagasi võtta kui menetluse teostamise viis teda ei rahulda. Lõike 2 kohaselt tehakse avalduse tagasivõtmine komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil. 14 Lõike 3 kohaselt lõpetab komisjoni esimees menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise pärast seda, kui tarbija avalduse tagasi võtab. Kui tarbija võtab avalduse tagasienne menetluse alustamist, keeldub komisjoni esimees avalduse menetlusse võtmisest. Lõikes 4 sätestatakse tagajärjed, kui tarbija otsustab avalduse tagasi võtta. Kui tarbija avalduse tagasi võtab, kaotab ta õiguse pöörduda sama nõudega komisjoni poole uuesti. Tarbijale jääb aga õigus pöörduda sama vaidlusega kohtusse. Lõike 5 kohaselt tuleb tarbijale selgitada avalduse tagasivõtmise tagajärgi. TKS-i §-s 505 sätestatakse avalduste liitmine. Sama säte on olemas ka kehtivas regulatsioonis (TKS § 49) ning seda loogikat ei ole eelnõus muudetud. Sellest tulenevalt võib sekretariaat liita avaldised ühte menetlusse, kui nõuded sama kaupleja vastu põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning avalduste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist. TKS 6. peatüki 4. jaos korraldatakse komisjonis tarbijavaidluse lahendamine komisjonis. Kehtiva seadusega võrreldes on eelnõus kavandatud regulatsioon täpsem. TKS-i §-s 51 sätestatakse tarbija avalduse läbivaatamise ettevalmistamine. Lõikes 1 nähakse ette, et pärast tarbija avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ja annab talle mõistliku aja jooksul võimaluse vastata ning esitada oma vastuväited koos asjakohaste tõenditega. Lisaks võib sekretariaat teha kauplejale ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga. Lõike 2 kohaselt, kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, teeb komisjoni esimees menetluse lõpetamise otsuse. Kaupleja vastus, milles ta tunnistab tarbija nõuet, ning tõend nõude rahuldamise kohta, saadetakse tarbijale ja pooli teavitatakse menetluse lõpetamisest. Kui kaupleja tarbija nõuet küll tunnustab, aga ei teavita komisjoni otsuse täitmisest, jätkab komisjon tarbija avalduse menetlemist. Lõikes 3 sätestatakse, et kaupleja poolt tarbija avaldusele mittevastamine või menetluses osalemisest loobumine ei välista tarbijavaidlusasja lahendamist ning sellisel juhul võetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija poolt esitatud avaldus ning asjad kogutud tõendid. Selle eesmärk on see, et komisjonil oleks võimalik teha asjas sisuline otsus ka siis, kui kaupleja ei soovi või keeldub tarbijavaidlusasja lahendamise menetluses osalemast. Lõike 4 kohaselt selgitab sekretariaat pooltele vajaduse korral lisaselgituste või -tõendite esitamise vajadust ja teeb muud vajalikud toimingud tarbijavaidlusasja lahendamiseks, sh määrab tõendite esitamise tähtaja. TKS-i §-s 511 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetluse tähtaeg. Tarbijavaidlusasja läbivaatamine ja asjas otsuse tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb direktiivist 2013/11/EL. Komisjon võib pikendada nimetatud tähtaega, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja antakse teada tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatav aeg. Samamoodi on menetluse tähtaeg sätestatud ka kehtivas seaduses. TKS-i § 52 sisaldab sätteid tõendamise ja tõendite hindamise ning kogumise kohta. Analoogsed sätted tõendite esitamise ja hindamise kohta sisalduvad ka kehtivas seaduses (TKS § 46 lg 5 ja § 57 lg 2). Lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited ja vastuväited. Seejuures tuleb arvestada ka võlaõigusseaduses poolte tõendamiskoormise kohta sätestatut. Lõikes 2 reguleeritakse tõendite hindamist. Komisjon hindab tarbijavaidlusasjas esitatud tõendeid objektiivselt ning teeb tõendite põhjal kaalutletud otsuse komisjoni esimehe või komisjoni koosseisu siseveendumuse kohaselt. 15 Lõikes 3 sätestatakse komisjoni õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguse tõhusaks kaitses ja tarbijavaidlusasja lahendamiseks. Komisjonil on omal algatusel õigus küsida pädeva järelevalveasutuse seisukohta vaidluse lahendamisel tähtsust omavates küsimustes. Näiteks vaidlusaluse asja lepingutingimustele vastavuse osas küsida turujärelevalveasutuse seisukohta asja nõuetele vastavuse kohta. TKS-i §-s 521 täpsustatakse, mida tarbijavaidlusasja lahendamisel loetakse tõendiks. Kehtivas seaduses taoline säte puudub. Lõikes 1 sätestatakse tõendi mõiste ehk et tõendiks loetakse igasugune teave, mille alusel teeb tarbijavaidluste komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Lõikes 2 sätestatakse, et tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus on täpsemalt reguleeritud järgmises sättes (TKS § 522). Eelnõus on tõendeid reguleeritud tsiviilkohtumenetlusele sarnaselt, kuid lihtsustatult, arvestades vajadusega säilitada komisjoni lihtne ja kiire menetlus. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks muu hulgas ka menetlusosalise poolt antud seletuse. Lõikes 4 sätestatakse, et dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva eelnõuga sätestatud erisustega. Komisjoni menetlusele ei ole mõistlik luua tsiviilkohtumenetlusest erinevat tõendite regulatsiooni, kuid tõendite ja nende esitamise puhul tuleb silmas pidada, et komisjon on kohtuväline organ, kelle menetlus peab olema lihtne ja kiire. Tõendi ja tõendi esitamise sätete puhul on kasutatud töövaidluskomisjonile tõendite esitamisega sarnast regulatsiooni. TKS-i §-s 522 reguleeritakse eksperdiarvamusega seonduvat. Lõikes 1 sätestatakse, et vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil õigus tellida vaidlusaluse kauba või teenuse osas ekspertarvamus. Enne eksperdiarvamuse tellimist arvestatakse poolte esitatud arvamustega ning eksperdiarvamuse valmimise tähtpäeva lepib komisjoni esimees kokku eksperdiga. Lõike 2 kohaselt saadetakse eksperdiarvamus nii kauplejale kui ka tarbijale. Lõike 3 kohaselt kannavad pooled eksperdiarvamusega seotud kulud võrdsetes osades ja enne ekspertiisi tellimist, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti. Lõikes 4 nähakse ette erand, mille kohaselt kannab eksperdiarvamusega seotud kulud kaupleja, kui vaidlusaluse kauba puudused ilmnesid 12 kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust kauba puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Sama põhimõte kehtib ka VÕS § 218 lg-s 22. Lõikes 41 sätestatakse, et teenuse osutamise puhul lasub kauplejal eksperdiarvamuse andmisega seotud kulude tasumise kohustus, kui vaidlusaluse teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul alates töö tarbijale üleandmise päevast ning kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust teenuse või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Sama põhimõte kehtib ka VÕS § 642 lg- s 2. Lõikes 5 sätestatakse, et komisjonil on õigus tellida eksperdiarvamus ka juhul, kui seda taotleb üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega seotud kulud. TKS-i §-s 53 sätestatakse tarbijavaidlusasja arutamine istungil samamoodi kehtiva seadusega. Lõike 1 kohaselt võib komisjon korraldada istungi omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui istungi korraldamine aitab kaasa tarbijavaidlusasja kiiremale ja õigele lahendamisele. Komisjoni töökeeleks on eesti keel. Lõikes 2 sätestatakse, et istungil viibivateks isikuteks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu liikmed ja menetlusosalised, sealhulgas asjakohasel juhul ka istungile 16 kutsutud ekspert. Istungi juhatajaks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni esimees. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib viia istungi läbi ka ainuisikuliselt ehk ilma kolmeliikmelist komisjoni koosseisu määramata. Lõikes 4 sätestatakse, et kui istungile kutsutu ei saa istungil osaleda, siis peab ta sellest teatama enne istungi algust ja teatama istungile ilmumist takistava põhjuse. Lõikes 5 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasja pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, siis toimub tarbijavaidlusasja arutamine istungil tema kohalolekuta. TKS-i §-s 54 sätestatakse istungi läbiviimise kord, mis sarnaneb kehtivas seaduses sisalduvale regulatsioonile. Lõike 1 kohaselt teeb istungit juhatav komisjoni esimees kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused, kontrollib komisjoni liikmete taandamise aluste puudumist ning selgitab läbiviidava menetluse tulemuse õiguslikku tähendust. Lõigete 2 ja 3 kohaselt selgitab komisjoni esimees istungil tarbijavaidluse sisu ja vaidlusaluse lepinguga ja lepingu esemega seotud asjakohaseid õigusaktide norme. Istungil tutvutakse esitatud tõenditega ja pooled võivad esitada täiendavaid tõendeid, mille varasem esitamine ei olnud võimalik. Vastaspoolele antakse võimalus istungil esitatud lisatõendite kohta esitada oma seisukoht. Poolte esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab komisjoni esimees. Istungil võib tarbija kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni. Lõike 4 kohaselt toimub istungil tarbijavaidlusasja sisuline arutamine, poolte selgituste ja ekspertide ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ja nende uurimine ning poolte lõppseisukohtade ärakuulamine. Lõike 5 kohaselt võib komisjoni esimees asja arutamise istungil edasi lükata, kui komisjoni liige taandub istungil, kui vaidluse pool ei ilmunud istungile mõjuval põhjusel või kui ilmneb muu takistus, mida ei ole võimalik istungil kõrvaldada. Lõike 6 kohaselt teatab komisjoni esimees pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist otsuse teatavakstegemise aja. TKS-i §-s 541 reguleeritakse istungi pidamist menetluskonverentsina. Asjakohane säte kehtivas seaduses puudub. Samas on infoühiskonna ja e-teenuste arengut ning inimeste piiriülest liikumist arvestades praktiline vajadus võimaldada istungi korraldamist kaasaegsete infotehnoloogiliste võimaluste abil. Lõike 1 kohaselt võib komisjoni istungi korraldada menetluskonverentsina kas täielikult või osaliselt. Menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha menetlustoiminguid reaalajas. Võimalik on menetluskonverentsi läbi viia ka viisil, kus osad menetlusosalised viibivad istungiruumis ja teised muus kohas. Lõike 2 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud istungil olema tehniliselt turvaliselt tagatud isikute osalemine istungil ja istungi läbiviimine nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmisel. Välistatud peab olema kõrvaliste isikute sekkumine menetluskonverentsi ajal. TKS-i §-s 542 täpsustatakse tarbijavaidlusasja menetlemisel kompromissi sõlmimist. Ka kehtiv seadus võimaldab komisjoni menetluses lahendada vaidlus pooltevahelise kompromissiga, kuid täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Kompromissiga lõpeb ligi viiendik komisjonis menetletavatest tarbijavaidlusasjadest. Lõike 1 kohaselt võivad nii vaidluse pooled kui tarbijavaidlusasja menetlev komisjoni esimees või sekretariaat teha menetluse kestel omapoolse ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Lõike 2 kohaselt on kompromissi sõlmimine võimalik kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Vaidluse lahendamise võimaldamine kompromissiga on mõistlik, kuna sellisel juhul ei ole kaotajaid ega võitjaid – vaidluse pooled leiavad oma probleemile lahenduse 17 ja jääb ära edasine vaidlemine komisjonis või kohtus. Kompromiss võib olla tingimuslik. See tähendab, et üks pool on nõus täitma oma kohustusi ja rahuldama nõuet, kui teine pool tagab selleks vajalikud tingimused. Lõike 3 kohaselt võivad pooled esitada nende poolt allkirjastatud kompromisslepingu komisjonile kinnitamiseks. Kompromissi kinnitava otsusega lõpetatakse ühtlasi tarbijavaidlusasja menetlus. Lõike 4 kohaselt kinnitab komisjoni esimees kompromissi otsusega, milles märgitakse kompormissi tingimused ning millega ühtlasi lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus. Lõike 5 kohaselt ei kinnita komisjoni esimees kompromissi, kui tema hinnangul on see vastuolus seadusest tulenevate normidega või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissiga ei või jätta tarbijat ilma talle seadusega antud õigustest. Kui kompromissi ei ole võimalik kinnitada, teeb komisjoni esimees selle kohta otsuse, milles põhjendab kompromissi kinnitamisest keeldumist. Kompromissi mittekinnitamisel jätkatakse tarbijavaidlusasja menetlemist. TKS-i §-s 55 sätestatakse komisjoni menetluse lõpetamise alused. Lõike 1 kohaselt lõpetab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja menetluse, kui tarbija võtab avalduse tagasi, kui kaupleja rahuldab tarbija nõude, kui komisjoni esimees kinnitab poolte sõlmitud kompromissi, kui asjas tehakse sisuline otsus või kui menetluse käigus ilmneb mõni §-s 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav asjaolu. Menetluse lõpetamise alusena nähakse ette ka samad alused kui avaldus jäetakse komisjoni esimehe poolt menetlusse võtmata ning seda tulenevalt sellest, et kõnealused asjaolud, mis takistavad menetluse läbiviimist tarbijavaidluste komisjonis, võivad selguda ka menetluse käigus ning sellisel juhul peab olema komisjoni esimehel alus menetlus komisjonis lõpetada. Lõike 2 kohaselt nimetatakse otsuses menetluse lõpetamise alus ning lõpetamise otsus tehakse pooltele viivitamatult kirjalikult teatavaks. TKS-i 6. peatüki 5. jaos sätestatakse nõuded komisjoni otsuse tegemisele ja otsuse sisule. TKS-i §-s 56 sätestatakse komisjoni tarbijavaidlusasja sisulise otsuse tegemise tingimused ja aeg. Lõikes 1 antakse komisjonile kaalutlusõigus teha tarbijavaidlusasjas otsus siis, kui tarbijavaidlusasja asjaolud on selged ja tarbijavaidlusasi on täielikult valmis, et teha asjas lõplik lahend. Lõikes 2 nähakse ette, et enne otsuse tegemist annab komisjoni esimees pooltele täiendavate avalduste ja tõendite esitamise võimaluse ja määrab nende esitamise tähtpäeva ning teavitab otsuse tegemise kuupäevast. Määratud tähtpäeva võib muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine. Seega võib praktikas ette tulla olukord, kus pool esitab lisatõendi vahetult enne otsuse tegemist. Kusjuures, ka komisjoni esimees saab § 493 lõike 5 järgi vajaduse korral selgitada lisatõendite esitamise vajadust. Juhul, kui lisatõend esitatakse, on komisjonil käesoleva eelnõu § 56 lõike 2 järgi endiselt tarvis võimaldada teisel poolel tõendiga tutvuda ja arvamust avaldada. Seetõttu võidakse ka otsuse tegemise tähtpäeva vajaduse korral edasi lükata, määrates uue tähtpäeva. Lõike 3 kohaselt teeb komisjoni koosseis otsuse lihthäälteenamusega. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele ja tema eriarvamus kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liige ei saa jääda erapooletuks. TKS-i §-s 57 sätestatakse komisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue. Ernst & Young Baltic AS-i tehtud uuringus toodi esile, et komisjoni menetluses osalenute arvamuse kohaselt on komisjoni otsused ebakvaliteetsed, kuna sarnaste asjaoludega olukordi lahendatakse 18 erinevalt, ning otsused on raskesti arusaadavad ja ebapiisavalt põhjendatud. Eelnõuga kavandatavad muudatused peaksid aitama muuta komisjoni otsused kvaliteetsemaks. Lõike 1 kohaselt peab komisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema seadustel ning tarbijavaidlusasjas esitatud ja kogutud tõendite ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Otsust tehes hindab komisjon tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas nõue kuulub rahuldamisele. Poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitse tagamise eesmärgil ei ole komisjon seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja võib täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ning otsustab ise, millist õigusakti kohaldada. Lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustamisel tugineda ainult tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik avaldada oma arvamust. Kui menetlusosaliste esile toodud asjaolusid hindab komisjon oma otsuses menetlusosalisest erinevalt, siis peab ta eelnevalt olema nende tähelepanu sellele juhtinud ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks. TKS-i §-s 571 sätestatakse komisjoni sisulisele otsusele esitatavad nõuded, mis on kehtiva seadusega võrreldes üksikasjalikumad. Lõikes 1 sätestatakse, et otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osas. Sama sisuga säte sisaldub kehtivas seaduses. Lõikes 2 täpsustatakse otsuse sissejuhatuses kajastamist vajavaid andmeid. Otsuse sissejuhatuses peab olema märgitud otsuse tegemise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja number, otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete nimed, kui otsuse tegi komisjoni koosseis, ja komisjoni esimehe nimi, kui otsuse tegi komisjoni esimees ainuisikuliselt, poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad, tarbija nõude ese, istungi toimumise aeg või viide tarbijavaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses ja andmed poole osalemise kohta istungil. Lõikes 3 täpsustatakse nõudeid otsuse resolutsioonile. Resolutsiooniga lahendab komisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioonis peab olema märgitud komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Samuti märgitakse resolutsioonis otsusega mittenõustumisel maakohtusse pöördumise võimalus ning kaupleja kohustus teavitada komisjoni 30 päeva jooksul alates otsuse ameti veebiküljel avaldamise päevale järgnevast päevast otsuse täitmisest või maakohtusse pöördumisest. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest, olema sõnastatud selgelt ja olema arusaadav ning täidetav ka otsuse muude osadeta. Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid otsuse kirjeldavale osale. Otsuse kirjeldavas osas tuleb eelkõige märkida tarbija esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited ja tõendid, mis kirjeldavad olulises osas tarbijavaidluse sisu. Kirjeldavas osas esitatakse andmed loogilises järjekorras ja lühidalt, tuues esile olulisema. Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid otsuse põhjendavale osale. Otsuse põhjendavas osas peab olema märgitud tarbijavaidlusasja menetlemisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele tarbijavaidluste komisjoni järeldused tuginesid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse ka õigusaktid, mida komisjon vaidluse lahendamisel kohaldas. Otsuses peab põhjendama ka seda, miks komisjon ühe või teise poole faktiliste väidetega ei nõustu ja miks ta mingit tõendit ei arvesta. Lõikes 6 sätestatakse, et tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud asjakohasel juhul tarbija tellitud ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamine kaupleja poolt vastavalt käesolevas eelnõus kavandatud sättele TKS-is (§ 6 lg 2). Tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud ka tarbijavaidlusasja lahendamise eest seaduse alusel ettenähtud menetlustasu (ekspertiisikulu) kandmine kaupleja poolt. TKS-i § 58 reguleerib vigade parandamist otsuses. 19 Lõikes 1 nähakse ette, et komisjoni esimees võib igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne vigade parandamist võib komisjoni esimees ära kuulata ka pooled. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsusele tehakse märge otsuse parandamise kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse vigade parandamisel ka komisjoni esimehe menetluslikus otsuses. TKS-i §-s 59 sätestatakse otsuse avalikustamine. Komisjoni jõustunud otsus avalikustatakse TMS-i § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras TTJA hallataval komisjoni veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu komisjoni esimehe menetluslikud otsused (näiteks kompromissotsused). Sätte kohaselt võib komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei ole otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi. TKS-i § 60 reguleerib komisjoni otsuse järgimist. Lõikes 1 sätestatakse, et kauplejal on otsuse järgmiseks 30 päeva alates otsuse TTJA veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Seega, kui komisjon on teinud otsuse tarbija kasuks, tuleb kauplejal selle aja jooksul teavitada komisjoni otsuse täitmisest või maakohtu poole pöördumisest. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni esimees võib poolte põhjendatud taotlusel pikendada otsuse järgimiseks antud tähtaega. Lõikes 3 nähakse ette võimalus, et kui vaidluse pool ei nõustu komisjoni otsusega, võib ta pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Võrreldes kehtiva seadusega täpsustatakse, et kohtusse pöördumise vorm on hagiavaldus, mitte kaebus ega vaie komisjoni otsuse peale. Lõike 4 kohaselt on kaupleja kohustatud komisjoni teavitama otsuse täitmisest või samas asjas maakohtusse pöördumisest. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avalikustatakse nende kauplejate nimed, kes ei järgi komisjoni otsuseid. Seega on kaupleja kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul komisjoni otsuse täitmisest või maakohtusse pöördumisest teavitama, sest mitteteavitamisel lisatakse kaupleja komisjoni otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja (n-ö must nimekiri). Lõikes 7 sätestatakse juhud, kui kaupleja eemaldatakse lõikes 4 kirjeldatud nimekirjast. Need juhud on: 1) kaupleja teavitab komisjoni peale nimekirja kandmist, et ta on tarbija kasuks tehtud otsuse siiski täitnud; 2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud 3 aastat. Kehtiva seaduse alusel kustutati kaupleja mustast nimekirjast siis, kui kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud 12 kuud. Uue regulatsiooniga nähakse ette, et kaupleja kustutatakse kõnealusest nimekirjast siis, kui kaupleja on olnud mustas nimekirjas 3 aastat ning ta ei ole selle aja jooksul tarbija kasuks tehtud otsust täitnud. Muudatuste eesmärk on motiveerida kauplejaid aktiivsemalt otsuseid täitma või otsusega mittenõustumisel maakohtu poole pöörduma. Kolme aastase tähtaja määramisel on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 146, mille kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. TKS-i ei täiendata üleminekusättega neile tarbijavaidlusasjadele, mille läbivaatamine on uue regulatsiooni jõustumisel juba algatatud ja mida menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist. TKS § 1 lg 5 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Oma olemuselt on komisjoni tööd reguleerivad normid haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid ning sellest tulenevalt, kui 20 seadust muudetakse, kohaldatakse enne 01.03.2026 algatatud menetlustele menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Eelnõu § 2 reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. märtsil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–71). Eelnõus kavandatavad komisjoni menetluskorra muudatused on kooskõlas direktiivis sätestatud nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ja menetlustele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on luua lihtne ja efektiivne kohtuväline tarbijavaidluse lahendamise süsteem, muutes komisjoni kehtivat menetluskorda eesmärgiga suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja selles läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust. Eelnõuga kavandatavad muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on muudatustel mõju riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile). Eelnõuga kavandatav olulisem muudatus on: 1. Komisjoni esimehe ametikohtade loomine TTJA-sse. 6.1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe ametikoha loomine TTJA-sse Kavandatava muudatusega luuakse praeguste TTJA-s lepingu alusel töötavate 14 komisjoni esimeeste asemel komisjoni esimehe ametikoht (eeldatavalt 3 ametikohta), mis täidetakse avaliku konkurssi alusel. Ametikohale esitatavad nõuded on kehtestatud seaduses. Kehtiva regulatsiooni alusel on ettevõtlus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kinnitatud komisjoni esimeeste nimekiri, kuhu kuulub 14 isikut, kelle tööd komisjoni esimehena tasustatakse käsunduslepingu alusel. Seega väheneb oluliselt esimeeste arv, kes tegutsevad osalise koormusega muu põhitegevuse kõrvalt. Muudatusel on positiivne mõju ka töökorralduslikult komisjoni ja TTJA infovahetusele, menetluste läbiviimise tõhususele ja komisjoni esimeeste poolsele infovahetusele menetlusosalistega. Muudatus avaldab eelduslikult positiivset mõju komisjoni professionaalsusele, lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, läbi mille tõuseb üldine vaidluse osapoolte rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega. Sihtrühmaks on TTJA. 6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 21 Kehtiva regulatsiooni alusel makstakse komisjoni esimeestele töötasu vastavalt töötatud tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis, mis praegu on 3664 eurot. Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Komisjoni esimeeste töötasudeks kulus 2023. aastal 107 571, 62 eurot. Kui arvestada komisjoni esimehe keskmiseks põhipalgaks 3500 eurot, kulub esimeeste töötasudele 168 588 eurot aastas (koos maksudega). Muudatusega kaasnev lisakulu komisjoni esimeeste töötasudeks on ca 61 000 eurot, mis kaetakse töö ümberkorraldamisega säästetavate vahendite arvelt seoses menetluste tõhusamaks muutmisega ja menetlusaegade lühendamisega. Töötasu määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Väheolulises osas võib mõju sihtrühmaks pidada ka ettevõtlus- ja kutseliite ning tarbijaorganisatsioone, kes nimetavad komisjoni liikmed, ning nende nimetatud isikuid. TTJA andmetel on komisjoni liikmeid ligi 40. Menetluse suurem selgus ja komisjoni töö suurem professionaalsus avaldab sihtrühma käitumisele siiski positiivset mõju ja suuremat motivatsiooni nimetada komisjoni liikmeteks oma valdkonnas vajalike ekspertteadmiste ja kogemustega asjatundjaid, kes panustaksid komisjoni töösse, aidates suurendada komisjoni valdkondliku kompetentsi ja teha komisjonil kvaliteetsemaid otsuseid. Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, avaldumise sagedus väike ja muudatusel ei ole ebasoodsaid mõjusid. 6.1.2. Muudatuse mõju tarbijatele Komisjoni esimeeste määramine avaldab kindlasti positiivset mõju otsuse kvaliteedile, sest seadusemuudatuse jõustumisel tegutseksid komisjoni esimehed tarbijavaidluste lahendamisega põhitööna, mitte muude töökohustuste kõrvalt. See omakorda suurendaks tarbijate kindlustunnet ja usaldust vaidluse kohtuvälise menetlemise vastu. Muudatusega ei pikenda tarbijavaidluse menetlusaega komisjonis. Direktiivi kohaselt tuleb vaidlus kohtuvälises menetluses lahendada 90 päeva jooksul pärast vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele avalduse täieliku toimiku laekumise kuupäevast. Aastal 2023 lahendati komisjonis vaidlused keskmiselt 56 päevaga. 6.1.3. Muudatuse mõju kauplejatele AS-i Ernst & Young poolt 2019. a läbiviidud uuringu tulemustel selgus, et suur osa kauplejaid ei ole rahul komisjoni esimeestega, sh viidati esimeeste teadmiste vähesusele teatud valdkondades. Kuivõrd muudatustega luuakse eeldatavalt 3 esimeeste ametikohta, siis võimaldab see esimeestel erinevatele valdkondadele spetsialiseerida ning see peaks eeldatavasti tõstma komisjoni lahendite kvaliteeti ning kauplejate rahulolu komisjoni poolt tehtud otsustega. 6.1.4. Muudatuse mõju kohtule Olukorras, kus pooled komisjoni otsusega ei nõustu (ning seda ei järgi), on vaidlevatel pooltel võimalik pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Kuivõrd kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale, siis puuduvad TTJA-l andmed, kui sageli ei ole pooled komisjoni poolt tehtud otsusega rahul ning valivad võimaluse lahendada sama vaidlust kohtumenetluses. Eelduslikult väheneb kohtusse pöördumine, kuna komisjoni 22 esimeeste nimetamine võimaldab paremat spetsialiseerumist esimeeste vahel konkreetsetele valdkondadele ning see peaks tõstma otsuse kvaliteeti ning seega ka poolte rahulolu komisjoni poolt tehtud otsusega. Seega jääb kohtute koormus kas samas või väheneb seoses komisjoni poolt tehtud otsuste kvaliteeditõusuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõus kavandatavad muudatused ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Muudatused komisjoni menetluskorras puudutavad TTJA eelarvet, kuna komisjoni tegevuse rahastamine toimub TTJA eelarvest. Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud kantakse olemasoleva TTJA eelarves selleks planeeritud vahendite arvelt. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena rakendamiseks on vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada komisjoni esimeeste tasustamise määrad ning komisjoni asjaajamis- ja töökord. Määruse kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1–2). Lisaks on eelnõule lisatud juurde Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2020 määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise kavand, millega täiendatakse määruse nr 5 sätteid, et seal oleks kajastatud tarbijavaidluste komisjoni menetluse käigus kogutav andmestik ning andmete säilitamise tähtaeg. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. märtsil. Komisjoni liikmete nimetamine uutel alustel ja muudatused komisjoni menetluskorras eeldavad TTJA-lt mõningaid ettevalmistusi, nendeks kulub vähemalt pool aastat. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja lisade 4-5 osas arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Seletuskirjale on lisatud eelnõu I kooskõlastusringilt saadud huvigruppide poolt tehtud ettepanekud ning arvamused (lisa 3). Algatab Vabariigi Valitsus 23