Leping

TÖÖVÕTULEPING nr 4-3/24/36 Allkirjastamise kuupäevad on digitaalallkirjadel Keskkonnaagentuur (edaspidi tellija 1), registrikood 70009540, mida esindab põhikirja alusel direktor Taimar Ala ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija 2), registrikood 70003158, mida esindab hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas ja Solutional OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 14917587, mida esindab juhatuse liige Mait Mäesalu, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Andmepõhine aruandlus puidu ja puittoodete osas: äri- ja eelanalüüsi teostamine ning prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)” (viitenumber 278685) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on äri- ja eelanalüüsi teostamine ning töötava tehnilise lahenduse prototüübi loomine raadamismääruse kohustuste täitmiseks puidu ja puittoodete osas läbi andmepõhise aruandluse (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija 2 tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele kokku 39 990,00 eurot (lepingu hind), mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmise kulusid, makse ja tasu autori varaliste autoriõiguste ning autori isiklike õiguste kasutamise eest (edaspidi tasu). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul. 2.2. Tellija 2 tasub töö eest ühes osas pärast töö vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel. 2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid , sh tasu autoriõiguste eest. 2.5. Töövõtja esitab tellijale 2 arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 278685, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu 1  juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.6. Tellija 2 tasub töövõtjale 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö teostatakse hiljemalt 75 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Töö tulemid antakse üle koos lõpparuandega. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. 3.2. Töövõtjal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega kümne tööpäeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. 3.3. Tellijatel on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellijate juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.4. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.5. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.6. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.7. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.8. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Juhul kui meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni ja kogemust hinnati pakkumuste hindamise käigus, peab meeskonnaliikmete vahetumise korral olematagatud, et töö teostavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat 1 esimesel võimalusel ning esitada tellijale 1 uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija 1 nõusolek. 3.9. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat 1. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.11. Töövõtja esitab valmis töö tellijatel ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellijad kontrollivad teostatud vastava etapi töö vastavustlepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijatel on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.12. Tellijatel on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätavad tellijad vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.10. märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.12.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste 2  kõrvaldamiseks. Tellijad võivad nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.12.2. Tellijatel on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.12.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.12.4. Tellijatel ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.13. Kui tellijad ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellijate poolt vastuvõetuks. 3.14. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale 1 üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 7.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 7.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijatel õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,02% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijatel õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellijate juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.4.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 2 kuud; 4.4.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.4.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid . 4.5. Kui tellija1 või tellija 2 viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigusnõuda vastavalt tellijalt viivist kuni 0,02% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Kui tellija 1 viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 3 4.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijatel igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel. 4.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal 1 ja tellijal 2 on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.12. Tellijatel on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 4.13. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. 4.13.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4.13.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija 1 poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes töö resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale 1. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale 1 arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal 1 on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija 1 töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale 1. Töövõtja kohustub tagama, et 4  tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellijate poolt töövõtjale töö teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellijate kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijatele ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 5.8. Juhul kui tellijatele vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijatele tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis,. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija 1 kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Krisela Uussaar, tel 5422 0353, e-post [email protected]. Tellija 1 kontaktisikul on õigus esindada tellijat 1 kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjudehüvitamise nõude esitamise osas on tellija 1 kontaktisikul õigus esindada tellijat 1 ainulttellija 1 esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Tellija 2 kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Viktoria Bõstrjak- Butorina, tel 5341 7002, e-post [email protected]. Tellija 2 kontaktisikul on õigus esindada tellijat 2 kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija 2 kontaktisikul õigus esindada tellijat 2 ainult tellija 2 esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mait Mäesalu, tel 525 8183, e-post [email protected]. 7.4. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult 5  töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellijate huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellijate eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijatega. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või töö teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellijate poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga 6  alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse tööga tellijate poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijatel õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued vahetähtajad, tegevuste ja aruandluse tähtajad. 9.3.2. Kui lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 9.3.3. Lepingu punktis 4.6. nimetatud juhul. 9.4. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.6.Tellijatel on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellijad teatavad töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellijad tasuvad töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest vastava etapi eest. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti ja vajadusel inglise keel, kuid kasutajatugi peab olema tellijatele kättesaadav eesti keeles. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 10.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 7  Andmepõhine aruandlus puidu ja puittoodete osas: äri- ja eelanalüüsi teostamine ning prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Viitenumber: 278685 Andmepõhine aruandlus puidu ja puittoodete osas: äri- ja eelanalüüsi teostamine ning prototüübi loomine Tehniline kirjeldus Sisukord Sõnastik ...................................................................................................................................... 1 Hanke objekt .............................................................................................................................. 2 1. Taustainfo ....................................................................................................................... 2 1.1. Reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus ............................................................. 2 1.2. Reaalajamajanduse metsaprojekt ................................................................................ 4 1.3. Metsa ja puiduga seotud aruandlus ............................................................................. 4 1.4. Raadamismääruse aruandluskohustus ......................................................................... 5 2. Töö eesmärk .................................................................................................................... 5 3. Analüüsi küsimused ........................................................................................................ 5 4. Prototüübi loomine.......................................................................................................... 6 5. Töö tulemuste kirjeldus................................................................................................... 7 6. Projektiplaan ja ajakava .................................................................................................. 8 7. Töö tegemist täpsustavad tingimused ............................................................................. 8 8. Töö teostamiseks vajalikud materjalid............................................................................ 9 Sõnastik Reaalajamajandus Digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul Andmepõhine aruandlus Andmepõhine aruandlus tähendab, et ettevõte saab esitada oma aruandluskohustuste täitmiseks vajalikud andmed riigile masinloetavalt otse oma infosüsteemidest. Erinevalt klassikalisest vormipõhisest aruandlusest puudub vajadus täita aruandevorme XBRL GL Info edastamise struktureeritud XML-põhine vorming, mis sobib äri- ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks Prototüüp Kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovitoode, mudel või versioon Raadamismäärus Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 Hanke objekt Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellivad äri- ja eelanalüüsi teostamise ning töötava tehnilise lahenduse prototüübi loomise raadamismääruse kohustuste täitmiseks puidu ja puittoodete osas läbi andmepõhise aruandluse. Eesmärk on luua uus andmete kombineerimise metoodika, mis võimaldaks puidu ja puittoodete osas andmepõhist aruandlust rakendada raadamismäärusega seatud aruandluskohustuse täitmiseks. 1. Taustainfo 1.1. Reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus Eesti riik on võtnud eesmärgi minna üle reaalajamajandusele. Reaalajamajanduseks nimetatakse digitaalset ökosüsteemi, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.1 Reaalajamajandusele ülemineku tööplaan on kirjeldatud Eesti reaalajamajanduse visioonis2 ning selle üheks oluliseks alameesmärgiks on andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) aastaks 2025. Ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel on liiga suur. Tihti tuleb esitada samu andmeid korduvalt erinevatele asutustele erinevate aruannete raames, mis tekitab liigset aja- ja rahakulu. Samuti ei praktiseeri aruannete esitamiskohustusi kehtestavad ametid piisavalt andmete korduvkasutust. Ühtlasi ei ole selge, kas kõik aruandluskohustuse täitmiseks küsitavad andmeväljad on vajalikud ja kas kõiki küsitud andmeid kasutatakse ka andmeanalüüsides. Lisaks kannatab andmete kehva sisestamise kvaliteedi tõttu andmeanalüüsi kvaliteet riigiasutuste sisestes ja riigiasutuste vahelistes protsessides, mis tekitab vajaduse ettevõtjatelt samu andmeid erinevate asutuste poolt korduvalt küsida. Samuti kogutakse palju hinnangulisi andmeid vabatekstina, millel puudub tihti selge tõenduspõhisus või need toetuvad subjektiivsele arvamusele. Selliseid andmeid ei saa automaatselt ja masinloetavalt riigiasutuste vahel kasutada. Sellega seoses tuleb leida võimalusi nimetatud hinnanguliste ja tekstiliste andmeväljade vähendamiseks või nende asendamiseks tõenduspõhiste ja standardiseerimist võimaldavate andmeväljadega, mille koondvaatena on võimalik teha kvaliteetsemaid andmeanalüüse. Selleks, et riik saaks aruandluseks vajalikke ettevõtete andmeid töödelda, peavad need olema standardsel kujul. Näiteks majandustehingu puhul raamatupidamise kirjendi või arvete osas e- arvete kujul ja teada peab olema, milliseid klassifikaatoreid on kirjete koostamisel kasutatud. Selline teadmine loob võimaluse andmete korduvkasutuseks. Vajalik on andmete sisuline mõistmine: millised on tunnused ja mis on nende väärtuste tähendused. Teiste sõnadega on see küsimus definitsioonidest ja andmete semantikast ning klassifikaatori elementidest. Erinevate andmete semantiliste kirjelduste võrdlemisel peab tekkima arusaam, kas tegemist on samade andmetega. Lisaks tuleb aruandluse optimeerimiseks kirjeldada aruannete andmekoosseisud. Osalt on tegu küsimustega, osalt tunnustega, mida aruande koostamisel kasutatakse. Ettevõtjal peab olema võimalus esitada aruandeid riigile ühe klikiga oma majandustarkvaras. Ka juhul, kui ettevõtte tegutseb mõnes spetsiifilises valdkonnas, millega kaasnevad mittemajanduslikud aruandluskohustused, peaks ettevõttel olema võimalik esitada vastavaid 1 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2021-12/taltech_rte_lopparuanne_ee.pdf 2 https://realtimeeconomy.ee/visioon-ja-tooplaan 2 aruandeid oma infosüsteemi(de)st. Selle ühe klikiga annab ettevõtja tarkvarale käsu panna kokku vajalik andmete komplekt ja edastada see vastavale avaliku sektori asutusele. Sisuliselt paneb aruande kokku avaliku sektori asutuse infosüsteem. Esitatud andmeid on vastavalt seaduse nõuetele võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega nende poolt nõutud aruannete automaatseks täitmiseks. Andmepõhine aruandlus lähtub ühekordse sisestamise põhimõttest: kõik aruandluses vajalikud tunnused pannakse kohe kirja tehingu/toimingu andmete sisestamisel (majandus)tarkvarasse. Vajalike andmeväljade täitmist kontrollitakse kohe ja enamasti on tegemist vaid esmakasutamisel seadistatavate tunnustega. Tunnuste nimekirjad luuakse avaliku sektori poolt ning ettevõtjal on võimalik need oma infosüsteemi laadida. Sellega viiakse miinimumini eksimisvõimalused sisestamisel. Ettevõtja kohustus on kajastada ja kinnitada kõik tehingud/toimingud oma (majandus)tarkvaras. Automaatne andmeedastus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. Andmepõhise aruandluse jaoks on vaja standardiseerida andmete struktuur, see tähendab, luua asutuste ülene taksonoomia ja võtta kasutusele uus rahvusvaheline andmevahetusstandard eXtensible Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL). XBRL GL-i näol on tegu info edastamise struktureeritud XML-põhise vorminguga, mis on kõige enam levinud ja maailmas laialdaselt kasutusel avatud standard majandustehingute kirjeldamiseks, olles selleks eesmärgiks loodud. Rahvusvahelisel standardil põhineva struktuuriga andmevahetusfaili vormingu kasutusele võtmine võimaldab luua analoogseid andmevahetusi eri rakenduste vahel ning seeläbi on saadav kasu palju suurem. XBRL GL-i vorming kasutab andmete edastamiseks ettevõtte äritarkvaras kajastatud ja taksonoomiaelementidega (klassifikaatorid) rikastatud tehinguid, mis on summeeritud taksonoomiaelementide komplekti tasemele. Tarkvarades on vaja seadistada vajalike klassifikaatorite info ning selle alusel liidetakse ühte tüüpi andmed esitamiseks kokku. Avaliku sektori asutuse ülesanne on aruandluse andmete esitamiseks edastada ajakohane klassifikaatorite info ettevõtjale. Maksu- ja Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojekt Aruandlus 3.03 lõi võimaluse andmete ettevõtjatelt riigile automaatseks ja ühekordseks edastamiseks, aidates vähendada ettevõtjate halduskoormust. Projekti tulemusel viidi MTA ja SA poolt läbi TSD ja käibemaksudeklaratsiooni (KMD) aruannete andmekoosseisude analüüs, standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine eesmärgiga standardiseerida aruandluse info ja liikuda üle masinliidesele. Lisaks viidi läbi ka andmeväljade vajalikkuse analüüs ning võeti kasutusele XBRL GL standard. Projekti käigus analüüsiti palga ja tööjõuga seotud aruandeid, kus oli kokku umbes 400 andmevälja, mille tulemusel jäi alles vaid 32 andmevälja (suures osas klassifikaatoritena). Aruandlus 3.0 projekti tulemustest lähtuvalt on võimalik eeldada sarnaseid tulemusi ka muudes aruannetes, mistõttu on vajalik jätkata samase tööga ka teiste aruannete puhul riigiasutuste ja andmebaaside üleselt, et võimendada andmete korduvkasutust. 2021. aastal valmis uuring „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ (riigihange 231015).4 Uuringu tulemusena valmis andmepõhisele aruandlusele ülemineku mudel ja teekaart ning loodi kütuse tarbimise 3 https://www.stat.ee/et/aruandlus-30 4 Uuringu tulemus on kättesaadav aadressilt: https://realtimeeconomy.ee/aruandluse-mudel-ja-teekaart 3 aruandluse ja pakendiaruandluse andmekoosseisude kirjeldused. Antud uuringu ja ka Aruandlus 3.0 projekti tulemused tuleb võtta aluseks käesoleva töö teostamisel. 1.2. Reaalajamajanduse metsaprojekt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium sõlmisid 2021. aasta lõpus koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on toetada andmepõhisele aruandlusele üleminekut aastaks 2025.5 Antud koostöökokkuleppe osana algas 2023. aastal Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti koostöös reaalajamajanduse metsaprojekt. Projekti eesmärk on kaardistada riigi- kui ka erametsa omanike aruandluskohustus, andmete liikumise mudelid, leida kattuvused ning võimalused andmete, protsesside ning aruannete ühtlustamiseks ja vältida täiendava aruandluskohustuse lisamist metsaomanikele. Võimalusel soodustada uute ärimudelite rakendamist metsasektoris või koostöös teiste valdkondlike sektoritega. 2023. aasta lõpuks viidi projekti raames advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal poolt läbi uuring,6 et kaardistada nii riigi- kui ka erametsaomanike aruandluskohustus raie- ja metsainfo osas, leida kattuvused ning võimalikud õiguslikud takistused andmete, protsesside ja aruannete ühtlustamiseks. 1.3. Metsa ja puiduga seotud aruandlus Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal (2023, edaspidi ka uuring või PWC Legal uuring) töös kaardistati metsa ja puiduga seotud aruandluskohustus ning toodi välja võimalused andmepõhisele aruandlusele üleminekuks. Joonis 1. Uuringus kaardistatud aruandluskohustused (Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal 2023) 5 https://keskkonnaportaal.ee/et/reaalajamajandus 6 Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal (2023) „ANDMEPÕHINE ARUANDLUS METSA RAIEINFO EDASTAMISEKS“. Lõppraport (21.12.2023). Kättesaadav: Andmepõhine raieinfo. Analüüsi lõppraport. 2023-12-22 (EST-FIN).pdf (keskkonnaportaal.ee) 4 Töö käigus joonistus välja, et aruandluskohustus on metsade, raiete ja puidu osas üldiselt erasektoril pigem väike ning seotud metsade majandamisega. 1.4. Raadamismääruse aruandluskohustus Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal (2023) töö tõi välja 2024. aasta lõpus rakenduva uue aruandluskohustuse puidu osas. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (edaspidi raadamismäärus) paneb turule toodavale puidule hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni kohustuse. Raadamismäärus nõuab hoolsuskontrolli ettevõtetelt ja eraisikutelt, kelle puhul on risk tuua EL-i turule metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud kaupu. Nende kaupade ja saaduste hulka kuuluvad raadamismääruse artikli 2 p-i 1 kohaselt: veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja ja puit ning puittooted. Raadamismääruse üheks eesmärgiks on minimeerida liidu osatähtust raadamises ja metsade degradeerumises kogu maailmas ning seeläbi aidata kaasa üleilmsele raadamise vähendamisele. Raadamismäärusega lisandub uue kohustusena ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele hoolsusdeklaratsiooni esitamise kohustus, mille kohaselt tuleb deklareerida puidu ja puittoodete päritolu geograafilise asukohana, s.o tuues ära asukoha koordinaadid või asukoht määratuna mitme koordinaatpunktina. Tänasel päeval vastav lahendus puudub. Küll aga on eelnevalt viidatud uuringu analüüsi käigu pakutud välja esialgne visioon raadamismääruse aruandluskohustuse täitmiseks puidu osas andmepõhise aruandluse kaudu, kasutades e-veoselehtede infot. 2. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on töötada välja uus andmete kombineerimise ja osapoolte vahel liigutamise lahendus, mis võimaldaksid minna Eesti puidusektoris üle andmepõhisele aruandlusele raadamismäärusega pandud kohustuste täitmiseks ning luua lahenduse prototüüp. Kõige tähtsamaks ja keerulisemaks küsimuseks on, kuidas puidu ja puittoodete osas raadamismääruses nõutud andmed ettevõtete juurest automaatselt ja masinloetavalt liikuma panna ning kuidas luua liidestus Euroopa Komisjoni vastuvõtuplatvormiga. 3. Analüüsi küsimused Hanke tulemusena valmib kirjalik analüüs, mis annab vastuse, kuidas rakendada puidu osas raadamismääruse kohustuste täitmiseks andmepõhist aruandlust ning milliseid tehnoloogilisi uuendusi ja regulatiivseid muudatusi on selleks vaja teha. Tuuakse välja ärinõuded, mida saab kasutada arendusettepanekuna andmepõhise aruandluse terviklahenduse väljatöötamiseks raadamismääruse aruandluskohustuste täitmiseks puidu osas ja juurutamiseks koos hinnanguga tööks vajaliku ajalise ja rahalise ressursi kohta ühe ettevõtte kui ka avaliku sektori vaatest. Analüüside teostamisel tuleb nii palju kui võimalik kasutada reaalajamajanduse metsaprojekti seniseid tulemusi. 3.1. Luua esialgne skeem raadamismääruse aruandluskohustusest. Kasutades raadamismääruses toodud nõudeid esitatavatele andmete kui ka seotud osapoolte kirjeldusi, sh hankedokumentidele lisatud punktis 8.4. nimetatud Euroopa Komisjoni koostatud juhendeid andmevahetusliidese ülesehituse osas ning täna olemasolevaid kaardistusi metsa ja puidu andmete osas, luua skeemi kujul esialgne mudel andmete liikumisest osapoolte vahel alustades 5 metsateatise esitamisest kuni vajalike andmete jõudmiseni Euroopa Komisjoni infosüsteemi. Lähtuda raadamismäärusest ning PWC Legali 2023. aasta uuringust. 3.2. Andmed puidu (ehk toimunud raiete) osas peavad jõudma metsaregistrisse ja metsaregistrist Euroopa Komisjoni infosüsteemi vastavalt raadamismääruse nõuetele. Metsaregistri ja Euroopa Komisjoni infosüsteemi osas saab töövõtja täpsema informatsiooni tellija käest pärast lepingu sõlmimist. 3.3. Teostada süvaintervjuud erinevate turul tegutsevate teenusepakkujatega, kelle kaudu liigub info raiete ja puidu või puittoodete ja/või vastava tarneahela osas. Konkreetsed ettevõtted valib töövõtja välja koostöös hankijaga. Intervjuude eesmärgiks on, et töövõtja saaks detailse ülevaate sellest, kuidas erinevates ettevõtetes andmeid puidu tarneahela kohta hallatakse ja aruandluseks kasutada saaks. 3.4. Analüüsida, kuidas võiks toimuda ettevõtete jaoks aruandlusandmete automaatne masin-masin liidese kaudu esitamine vastavalt raadamismääruse nõuetele. Sealjuures välja töötada ka lahendus metsateatiste info ja tarneahela jälgimise lahenduste sidumine vastavalt PWC Legali uuringus pakutud lahendusele. 3.5. Koostada teekaart punktis 4.1. toodud skeemi realiseerimiseks. Teekaartide loomisel tuleb käsitleda tuleb nii andmete automaatset esitamist kui ka Euroopa Komisjoni infosüsteemi poolset vastuvõtmist. 3.5.0. Teekaardi alusel koostada lahenduse realiseerimise ajakava, sh ka ajakulu töötundides, mis aitaks hinnata igale ettevõttele kaasnevaid kulusid prototüübist töövalmis lahenduse väljatöötamiseks. 3.6. Kirjeldada vajalikud tehnilised lahendused raadamismääruse aruandluskohustuste täitmiseks andmepõhise aruandluse abil. Käsitleda tuleb nii andmete esitamist, andmekoosseisude kirjeldamist kui ka Euroopa Komisjoni infosüsteemi vastuvõtmist. Luua lahenduse tarkvaraline prototüüp. 3.6.0. Kas olemasolev metsaregistri lahendus võimaldab andmeid masin-masin liidese kaudu vastu võtta? Kas infosüsteemis on vajalik teha muudatusi/arendusi, kui jah, siis tuua välja vastavad ettepanekud/vajadused. 4. Prototüübi loomine 4.1. Luua tarkvaraline prototüüp punktides 4. kirjeldatud andmepõhise aruandluse realiseerimiseks vajalikele lahendustele. Prototüübi täpne sisu ja keerukus/detailsusaste sõltub pakutud lahendustest ning kooskõlastatakse hankijaga töö teostamise jooksul. Prototüüp peavad võimaldama pakutud lahendust testida ja olema aluseks edasistele arendustöödele. Lahendust tuleb testida vähemalt ühe punktis 3.3. viidatud intervjueeritud ettevõtte juures. 4.2. Nõuded prototüübile: 4.2.1. Prototüübi abil peab saama testida raadamismääruse nõuete täitmiseks andmete masin- masin liidese kaudu esitamist ja vastuvõtmist. 4.2.2. Prototüübid peavad kasutama XBRL GL andmeformaati, kui vähegi võimalik. 4.2.3. Prototüüpidega seotud tehnilised- ja disainiotsused tuleb hankijaga kooskõlastada. 4.2.4. Prototüüpi tuleb näidisandmetega põhjalikult testida vähemalt ühe ettevõtte juures. Kasutajatestid peavad olema dokumenteeritud ning testimistulemused analüüsitud. Pakkuja täiendab prototüüpi vastavalt kasutajatestimisest saadud tulemustele ja viib kasutajatestimiselt laekunud tagasiside põhjal sisse põhjendatud muudatusvajadused. 6 4.2.5. Prototüüp peab olema põhjalikult dokumenteeritud, nii et nende põhjal oleks tulevikus võimalik teostada edasisi arendusi. Prototüüpide lähtekoodid peavad olema kommenteeritud. 4.2.6. Prototüüp peab olema hankijale kasutatav vähemalt aasta peale tööde vastuvõtmist. 4.2.7. Prototüübi loomisel tuleb arvestada Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsete nõuetega7 ja Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsete nõuetega8. 4.2.8. Prototüüp peab töötama Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse taristus. 4.2.9. Kasutajate autentimise ja autoriseerimise puhul lisada võimalus liidestamiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse poolt hallatava Keycloak keskkonnaga. 4.2.10. Prototüüp peab olema avatud lähtekoodiga. 4.2.11. Tehniline lahendus peab olema pilvesõbralik (cloud friendly). Soovitav on vabavaraliste komponentide kasutamine. 5. Töö tulemuste kirjeldus Pakkuja annab tulemina tellijale üle: 5.1. Eestikeelse lõpparuande. 5.1.1. Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile käesolevas tehnilises kirjelduses sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki töö ettevalmistamise käigus lisandunud küsimusi tingimusel, et see on pakkuja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud. 5.1.2. Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt kirjeldatud ja viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. 5.1.3. Töö järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema analüüsi tulemustele. Tulemused peavad olema kogutud andmete ja infoga tõendatud. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad üldjuhul sisaldama töö koostaja poolseid hinnanguid. 5.1.4. Lõpparuandes antavad soovitused ja ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed, konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud. Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. 5.1.5. Igale loetelule, tabelile, joonisele, peab olema tekstis viidatud ja antud lühike selgitus. 5.1.6. Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja tekstikorrektuuri läbinud. 5.1.7. Töövõtja esitab töö tellijale lõpparuande elektrooniliselt muudetavas formaadis (soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokku lepitud töödeldavas formaadis); ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis elektroonsel meediakandjal. Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused. 5.2. Andmepõhise aruandluse lahenduste tarkvaraline prototüüp koos põhjaliku dokumentatsiooniga (mh kommenteeritud lähtekoodiga). 5.3. Tulemusi tutvustavad slaidid. 5.4. Kogu töö teostamise käigus tekkinud dokumentatsiooni. 7 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2023) „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded. Versioon 5“. Leitav: MFN (kemit.ee) 8 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2023) „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded. Versioon 5“. Leitav: MFN (kemit.ee) 7 6. Projektiplaan ja ajakava 6.1. Pakkuja esitab pakkumuses projektiplaani ja ajakava, milles tuuakse välja punktis 3 ja alapunktides toodud uurimisküsimustele vastamiseks kuluv aeg töötundides ning küsimusele vastamiseks kasutatav strateegia (näiteks õigusaktide analüüs, teadus- või erialase kirjanduse analüüs vmt) 6.2. Pakkuja esitab töö tegevuste kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 6.2.1. Pakkuja esitab teostatava töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi. 6.2.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. 6.2.3. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava töö etapi teostamisel vaja ning millised on tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. 6.2.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud töö hankijale esitamise tähtpäevadega. 6.3. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendile. 7. Töö tegemist täpsustavad tingimused 7.1. Töövõtja kutsub vastavalt vajadusele kokku hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised. Kõik koosolekud protokollib töövõtja ning protokollid tehakse tellijale kättesaadavaks projekti keskkonnas. 7.2. Tellija ja töövõtja vahelised tööprogressi kohtumised peavad toimuma vähemalt kord kahe nädala jooksul. Avakoosolekul lepitakse kokku nende kohtumiste töökorraldus, sealhulgas täpsed koosoleku ajad ning vajadusel erakorralisest koosolekust etteteavitamise tähtaeg. Kokkulepitud kohtumiste kutsed saadab välja töövõtja. Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul peale hankelepingu sõlmimist virtuaalselt või hübriidlahendusena. 7.3. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 7.4. Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib tellija. Juhtrühma roll on: 7.4.1. Jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid; 7.4.2. Osaleda aruteludes ja töötubades; 7.4.3. Töö tulemuste sisuline kontroll ja sisendi andmine töö vastuvõtmiseks tellija volitatud esindajale. 7.5. Töö juhtimine toimub järgnevalt: 7.5.1. Tellija juhtrühm (edaspidi ka juhtrühm) veendub tööle esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega. 7.5.2. Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb tellija juhtrühm. 7.5.3. Töövõtja juhib töö teostamise protsessi ja koostab töö. 8 7.6. Metoodika on töövõtja vaba valik ja tuleb esitada pakkumuses. Pakkumuses esitab töövõtja ka töö üldise kontseptsiooni, milles annab ülevaate, kuidas mõistab andmepõhise aruandluse lahendust puidu osas raadamismääruse alusel. 7.7. Töö peab vastama viiele teadus- ja arendustegevuse põhialusele: 7.7.1. uudsus, st midagi sellist, mida projekti raames praegu Eestis tehakse, ei ole varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist ehk lahendused on uudsed. Tarneahela jälgimissüsteeme kasutades aruandluskohustuse täitmiseks puidu osas, edastades info sealjuures ka metsaregistrile, varem tehtud ei ole; 7.7.2. loomingulisus - toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks; 7.7.3. ettemääramatu tulemus - ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; 7.7.4. süstemaatilisus - tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad. Kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada; 7.7.5. ülekantavus ja/või korratavus - tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Tulemus peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. 7.8. Töövõtja suhtub projekti teostamise protsessi paindlikult, s.t. projekti tegevusplaan on pidevalt uuenev dokument ning selle uuendamise vastutus on töövõtja projektijuhil. Projekti tegevusplaan vaadetakse igal regulaarsel kohtumisel üle. Kokkuleppel tellijaga seda täiendatakse ja uuendatakse. 7.9. Töövõtja teeb töö lõpus ettekande valminud tulemitest laiemale huviliste ringile ja seotud osapooltele. 8. Töö teostamiseks vajalikud materjalid Töö teostamisel tuleb töövõtjal lähtuda vähemalt järgnevatest dokumentidest: 8.1. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2023) „2023 - KeM haldusala tehnoloogiline profiil. Versioon 5“, Leitav: Tehnoloogiline profiil (kemit.ee); 8.2. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (2023) „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded. Versioon 5“. Leitav: MFN (kemit.ee); 8.3. Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal (2023) „ANDMEPÕHINE ARUANDLUS METSA RAIEINFO EDASTAMISEKS“. Lõppraport (21.12.2023). Kättesaadav: Andmepõhine raieinfo. Analüüsi lõppraport. 2023-12-22 (EST-FIN).pdf (keskkonnaportaal.ee); 8.4. Euroopa Komisjoni koostatud juhendid andmevahetusliidese ülesehituse osas (lisatud hankedokumentidele): 8.4.1. EUDR GeoJson File Description; 8.4.2. EUDR API specifications for Operators. Conformance Test 1; 8.4.3. EUDR API specifications for Operators. Conformance Test 2; 9 8.4.4. EUDR API specifications for Operators. Conformance Test 3; 8.4.5. EUDR API specifications for Operators. Conformance Test 4. 10