Kiri

Riigikantselei 25.09.2024 nr 2-2/1016-10 Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Edastame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu lisada 3. oktoobri 2024 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa (kooskõlastustabel). Ingrid Erm-Eks [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 25.09.2024 Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 1 ja §-st 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud töötutoetuse“; 2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „liige,“ tekstiosaga „vallavanem või linnapea,“; 3) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Töötuskindlustushüvitise liigid Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.“; 4) paragrahvi 6 pealkirjas ning lõigetes 1–21 ja 4, § 7 lõikes 3, § 8 lõigetes 1–14 ja § 9 pealkirjas ning lõigetes 1, 11, 4 ja 7 asendatakse sõna „töötuskindlustushüvitis“ sõnadega „sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) seadust täiendatakse §-dega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „§ 61. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele (1) Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul: 1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja 2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. (2) Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Kindlustatul ei teki õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel. (4) Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) kindlustatu on jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel; 2) sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise jätkamisele eelnenud 12 kuu jooksul on kindlustatul kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud; 1 3) jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise, sealhulgas käesoleva seaduse § 8 lõigete 11–14 alusel pikenenud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kestus on alla 180 kalendripäeva. (5) Jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise kestus kokku ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul 180 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 nimetatud perioodi pikenemisel. (6) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. § 62. Töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamine (1) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 või § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud töötuskindlustusstaaži referentsperioodi jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse töötuskindlustusstaaži referentsperioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötukassa andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. (2) Töötuskindlustusstaaži referentsperiood (edaspidi referentsperiood) on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuuline periood, mille jooksul peab olema omandatud töötuskindlustushüvitisele õigust andev töötuskindlustusstaaž. (3) Kindlustatul, kellele maksti käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul baasmääras töötuskindlustushüvitist ning viimase baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne hüvitise perioodi lõppemist, pikendatakse referentsperioodi 18 kuu võrra, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) kindlustatu on pärast baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõigetes 31 ja 32 sätestatud baasmääras töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud töötuskindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud perioode. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud referentsperioodi pikendamine rakendub üksnes juhul, kui pikendamise tulemusena tekib kindlustatul õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.“; 7) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „liikmena,“ tekstiosaga „vallavanema või linnapeana,“; 8) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse baasmääras 2 töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, jätkub kindlustusstaaži arvestus. (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud referentsperioodi on pikendatud § 62 lõike 1 alusel, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž.“; 9) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood“; 10) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „aja-, asendus- või reservteenistuses“ tekstiosaga „ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses“; 11) paragrahvi 8 lõiked 2−3 tunnistatakse kehtetuks; 12) seadust täiendatakse §-dega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „§ 81. Baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood (1) Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva. (2) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. § 82. Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamine (1) Kui kindlustatule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–14 või §-s 81 nimetatud perioodi lõppemist, on tal õigus sama liiki töötuskindlustushüvitise kasutamata osale juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) kindlustatu on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane; 3) kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue ning § 6 lõikes 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõpetamise alus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõigetes 3, 31 või 32 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud perioode. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva paragrahvi alusel. (4) Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel arvutatakse hüvitise suurus hüvitise liigi põhjal käesoleva seaduse § 9 või 91 kohaselt. 3 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul kokku käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–14 sätestatud päevade arvu ja baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul kokku §-s 81 sätestatud päevade arvu.“; 13) paragrahvi 9 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.“; 14) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus (1) Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30. (2) Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.“; 15) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed, andmed hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvesse võtmise kohta. Avaldusele lisatakse andmed käesoleva seaduse §-des 6‒62 ja 82 nimetatud töötuskindlustushüvitise tingimustele vastamise asjaolude kohta, kui andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Töötukassal on vajaduse korral õigus nõuda dokumente nimetatud asjaolude tõendamiseks.“; 16) paragrahvi 11 lõikes 5 ja § 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „8 lõike 2“ tekstiosaga „82 lõike 1“; 17) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui töötukassal puuduvad töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi kestel andmed selle kohta, kas kindlustatu vastab käesoleva seaduse §-des 6‒62 ja 82 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, peatatakse hüvitise maksmine alates esimesest kuust, mille kohta hüvitise väljamaksmiseks vajalikud andmed puuduvad. Pärast puuduolevate andmete saamist makstakse hüvitis tagantjärele välja, kui kindlustatu vastas hüvitise saamise tingimustele.“; 18) paragrahvi 13 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „1–14“ tekstiosaga „või §-s 81“; 19) paragrahvi 23 lõike 2 punktidest 3 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja töötutoetus“ vastavas käändes; 20) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „7) osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -toetustega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;“; 21) paragrahvi 33 lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 asendatakse sõna „töötuskindlustushüvitise“ sõnaga „töötuskindlustushüvitiste“; 22) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 35 lõike 4 punktidest 6 ja 7 jäetakse välja tekstiosa „, töötutoetuse“; 24) paragrahvi 35 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad „töötutoetuse ja“; 25) paragrahvi 381 lõike 4 punktist 2 ja § 39 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud töötutoetuse“; 26) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui isik alusetult makstud töötuskindlustushüvitist töötukassa antud tähtajaks korraga tagasi ei maksa või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tagasimaksegraafikut ei täida, on töötukassal õigus alusetult makstu korraga või osade kaupa järgmistest töötuskindlustushüvitise väljamaksetest kinni pidada. Töötuskindlustushüvitise kinnipidamisel säilitatakse isikule vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest.“; 27) seadust täiendatakse §-dega 527–529 järgmises sõnastuses: „§ 527. Üleminekusätted töötuskindlustushüvitise määramisel ja maksmisel (1)Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse või tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) kindlustatu on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane; 2) kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. (2) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 6 alusel määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 6 tähenduses sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisena. (3) Kui isik on esitanud töötukassale enne 2026. aasta 1. jaanuari avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks ja töötuskindlustushüvitise otsust ei ole tehtud enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. (4) Kindlustatul, kellele on jätkatud töötuskindlustushüvitise maksmist enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 30. detsembrit, on õigus baasmääras 5 töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. § 528. Töötukassa andmekogus andmete töötlemise erisused Tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel isikule töötutoetuse määramise alusandmeid ja töötutoetuse maksmise andmeid töödeldakse andmekogus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel. § 529. Järelhindamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koostöös töötukassaga töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust eeldatavasti 2031. aastal.“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 251 lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad „või tööturumeetmete seaduse alusel määratavale töötutoetusele“; 2) paragrahvi 29 punktist 151 jäetakse välja tekstiosa „töötutoetuse,“; 3) seadust täiendatakse §-dega 16820 ja 16821 järgmises sõnastuses: „§ 16820. Töötamise registris töötutoetuse õiguse aluseks olevad kanded Kui isik on esitanud Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel avalduse töötutoetuse saamiseks, kohaldatakse töötamise registrisse kannete tegemisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 251 lõikes 2 sätestatut. § 16821. Eesti Töötukassale maksusaladust sisaldava teabe avaldamise erisus Maksuhaldur võib avaldada Eesti Töötukassale maksusaladust sisaldavat teavet tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmiseks.“. § 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse § 55 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „6–“ tekstiosaga „61–“. § 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toimetulekutoetust määrata kuni 24-aastasele õpilasele, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja kuni 24-aastasele üliõpilasele, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse 6 kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega ja tema perekonnale ei ole toimetulekutoetust määratud eelmisel või jooksval kuul, kui: 1) suhted perekonnaliikmetega on katkenud või puuduvad; 2) muudel põhjendatud juhtudel, mis on seotud perekondlike suhete või olukorraga.“; 2) paragrahvi 131 lõigetes 10 ja 11 asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „8‒91“. § 5. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 61 jäetakse välja tekstiosa „6 või“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 11 ja § 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „6,“; 4) paragrahvi 6 lõikes 32 asendatakse arv „6“ arvuga „61“; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Kui isikule on määratud töötutoetus tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel, kohaldatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni kuni töötutoetuse maksmise lõpetamiseni.“. § 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 118 järgmises sõnastuses: „§ 118. Täitemenetluses töötutoetusele sissenõude pööramise välistamine Täitemenetluse seadustiku enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 131 lõike 1 punktis 5 sätestatut kohaldatakse tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel makstud töötutoetuste korral.“. § 7. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „töötutoetus,“. § 8. Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõike 7 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ning töötutoetuse maksmiseks“; 3) paragrahvi 5 lõike 7 punktist 11 jäetakse välja sõnad „ning töötutoetuse määramisel“; 7 4) paragrahvi 8 lõike 4 punktides 6, 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „8 lõikes 2“ tekstiosaga „6 1 lõike 1 punktis 2 või § 82 lõikes 1“; 5) paragrahvi 8 lõike 4 punktis 10 asendatakse tekstiosa „on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusega“ tekstiosaga „vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 61 lõike 1 punktis 2 või § 82 lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele“; 6) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) on ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;“; 7) paragrahvi 9 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud töö või tööga võrdsustatud“ tekstiosaga „paragrahvi lõikes 8 nimetatud“; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tegevuseks loetakse: 1) töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses; 2) ametis olemist Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 3) avalik-õigusliku ameti pidamist sõltumatu isikuna; 4) Eestis teenuse osutamist töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamist või kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 5) tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemist abikaasa või registreeritud elukaaslasena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane oli kantud maksukohustuslaste registrisse, arvestamata seejuures ajavahemikku, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud; 6) õppimist õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, kui isik on oma õpingud lõpetanud; 7) viibimist ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses; 8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasasolekut, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu.“; 9) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) seaduse 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja töötutoetuse“; 11) paragrahv 17 ja seaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahv 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isik, kes leiab, et töötuna arvelevõtmisel, tegevuskava koostamisel või tööturumeetmete pakkumisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale.“; 13) paragrahvi 29 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning töötutoetusele“; 8 14) paragrahvi 29 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses: „(5) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötuskindlustuse seaduse alusel avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja hüvitise määramata jätmise otsus tehakse pärast 2025. aasta 30. novembrit, on tal õigus esitada töötutoetuse saamise avaldus ka pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Nimetatud juhul tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. (6) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. (7) Isikule, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning kelle töötutoetuse saamise periood lõppeb pärast 2025. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni kuni toetuse maksmise lõpetamiseni. (8) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.“; 16) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 3 enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis“; 17) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui isikule on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning tagasinõudmise menetlust alustatakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. (5) Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.“. § 9. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) viibib ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;“; 2) paragrahvi 13 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 17 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kojukandena“ sõnaga „Eestis“; 4) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kojukandega“ sõnaga „Eestis“; 5) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „järgmiste kalendrikuude eest makstavast toetusest“ sõnadega „töövõimetoetuse järgmistest väljamaksetest“; 9 6) paragrahvi 211 punktis 2 asendatakse sõnad „töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise“ sõnadega „töötukassa andmekogu“; 7) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra.“. § 10. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3−6, 8, 9, 11−20, 22−27, §-d 2−7, § 8 punktid 1−5 ja 7−17 ning § 9 punktid 2 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 10  25.09.2024 Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtivas töötushüvitiste süsteemis pakub inimesele töötuse korral kaitset tema eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis, mida reguleerib töötuskindlustuse seadus (TKindlS), ja töötutoetus, mida reguleerib tööturumeetmete seadus (TöMS). Töötuskindlustushüvitise eesmärk on töötuse korral kompenseerida kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt tema kaotatud sissetulek. Töötuskindlustushüvitise saamise eeldus on eelnev töötamine ja kindlustusmaksete maksmine. Töötuskindlustusmakseid kogutakse kindlal otstarbel, mistõttu inimestele on selge, mida neile selle eest vastu pakutakse. Töötutoetuse eesmärgid ja maksmise kriteeriumid on vastuolulised. Töötutoetuse saamine ei eelda inimeselt töötuskindlustussüsteemi ega riigi maksusüsteemi panustamist. Töötutoetus on töötushüvitiste süsteemist makstav sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi segatoetus, mille eesmärk on töötuse ajal ennetada puudust ja vaesust. Sama eesmärki täidab ka sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel makstav toimetulekutoetus. Töötutoetuse puhul ei hinnata inimese tegelikku abivajadust nii, nagu hinnatakse toimetulekutoetuse puhul. Suurema abivajadusega inimesed saavad rahalist toetust nii Eesti Töötukassast (edaspidi töötukassa) kui ka kohalikust omavalitsusest. Inimese vaatest on kahe toetuse taotlemine ebamugav ning ka riigi vaatest ei ole kahe sarnase iseloomuga toetuse administreerimine mõistlik. Kehtivad töötushüvitiste tingimused on lisaks kaasa toonud olukorra, kus töötute hulgas on inimesed, kes on panustanud töötuskindlustussüsteemi kindlustusmaksete tasumisega, kuid ei saa praegu töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Vähenenud töövõimega inimesel on õigus töötushüvitist saada vaid juhul, kui tema töösuhe on lõppenud n-ö sunnitult, st töötutoetust ja töövõimetoetust korraga ei maksta, küll aga makstakse korraga töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist. Muudatusega korrastatakse töötushüvitiste süsteem. Ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi ja see parandab töötushüvitiste eesmärgipärasust, mõjusust ja kättesaadavust. Muudatuse tulemusel: 1) tagatakse sobivam tasakaal kindlustatu panuse ja saadava kindlustuskaitse vahel; 2) luuakse selgem ja eesmärgipärasem töötushüvitiste süsteem, mis soosib töötamist; 3) tagatakse terviklik töötushüvitise süsteem, mis võtab arvesse majandusolude muutumise mõju registreeritud töötusele; 4) ühtlustatakse sotsiaalabi andmist sel viisil, et sotsiaalabi vajavad inimesed suunatakse töötushüvitiste süsteemist sotsiaalhoolekande süsteemi, mis võimaldab sotsiaalabi andmise vajadust hinnata terviklikult ja vajaduse põhjal ning pakkuda abi. Arvestades, et riigil on olemas nii toimiv töötuskindlustussüsteem kui ka sotsiaalabi toimetulekutoetusena, ei ole mõistlik säilitada töötutoetuse süsteemi. Ühe töötushüvitiste süsteemi juurutamine vähendab pikas vaates halduskoormust ning aitab lahendada eespool käsitletud kitsaskohti inimese jaoks. 1 Kavandatava seadusemuudatusega luuakse töötuskindlustussüsteemi lisaks töötuskindlustushüvitisele uus hüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis. Senine töötutoetus kaob. Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotuse korral kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist (ühtse määra ja kestusega miinimumhüvitist). Kehtiv töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ning hüvitisele kvalifitseerumise tingimusi võrreldes kehtiva olukorraga ei muudeta. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kelle sissetulekult on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nii nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Baasmääras hüvitise eesmärk on tagada töötule aktiivse töö otsimise ajal sissetuleku osaline kompensatsioon minimaalses määras, samas motiveerida töötut võimalikult kiiresti tööle asuma. Selle suurus ei sõltu varasemast sissetulekust, st see tagab panusest vähem sõltuva minimaalse kaitse. Baasmääras töötuskindlustushüvitise loomisega hakkavad uut baasmääras hüvitist saama ka kindlustatud, kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud töötuskindlustusmaksete tasumisega, kuid töötuse korral töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ei saa, kuna neil ei ole täidetud staažinõue või töösuhte lõpetamise alus ei võimalda töötuskindlustushüvitist saada. Samuti suureneb vähenenud töövõimega inimeste seas töötuskindlustushüvitise saajate osakaal, kes hakkavad töötutoetuse asemel saama baasmääras töötuskindlustushüvitist ning kes ei pea enam valima töötutoetuse ja töövõimetoetuse vahel. Inimestele, kellel puudub kokkupuude tööturuga või kes ei ole vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusmakseid tasunud ning kellel tulevikus puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, pakub riik abi toimetulekutoetuse süsteemist. Eelnimetatud muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvelevõtmise, tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise õigusi. SHS-i luuakse võimalus kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele erandkorras määrata toimetulekutoetus, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Lisaks tehakse TKindlS-is, TöMS-is ja töövõimetoetuse seadusesse (TVTS) tehnilist laadi, täpsustava iseloomu ning vähese mõjuga muudatused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (5660 0831; ingrid.erm- [email protected]), nõunik Siirika Paulman (5887 8297; [email protected]), sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde (5667 4014; [email protected]) ja töötukassa juhatuse liige Brit Rammul (614 8500, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]), hüvitiste osakonna juhataja Marika Kaldre (614 8553, marika.kaldre@tootukassa), sama osakonna juhataja asetäitja Ardo Rosin (614 8572, [email protected]), töötuskindlustushüvitise juht Vadim Djomin (614 8557, [email protected]), töötutoetuse juht Kristiina Kuusmaa-Lepisto (614 8563, [email protected]), analüüsiosakonna vanemanalüütik Indrek Polding (614 7990, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud tööala valdkonna töövaldkonna andmete juht Deisi Pohlak (5912 7349; [email protected]). 2 Eelnõu keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 3.1.7 nimetatud ülesandega analüüsida ja teha ettepanekud töötushüvitiste tõhustamise võimaluste kohta. Eelnõu väljatöötamisele eelnes töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus1 (VTK), mis esitati 24. jaanuaril 2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Eelnõu väljatöötamiseks toimusid arutelud töötukassa, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste õigusaktide järgmisi redaktsioone: 1) töötuskindlustuse seadus, RT I, 06.07.2023, 111; 2) tööturumeetmete seadus, RT I, 06.07.2023, 110; 3) maksukorralduse seadus, RT I, 17.08.2024, 9; 4) ravikindlustuse seadus, RT I, 21.06.2024, 19; 5) sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 17.08.2024, 16; 6) sotsiaalmaksuseadus, RT I, 02.05.2024, 24; 7) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, RT I, 10.02.2023, 6; 8) täitemenetluse seadustik, RT I, 22.03.2024, 9; 9) töövõimetoetuse seadus, RT I, 02.05.2024, 30. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud mõjuanalüüs seletuskirja 6. peatükis. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, kuid muudatus ei puuduta otseselt kohtumenetlust, mistõttu ei ole seaduse muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamus vajalik. Kohtuotsuse täitmist puudutavate normide puhul tuleb nõutav häälteenamus tuvastada konkreetse normi sisu ja mõju hindamise kaudu.2 TMS §-s 131 ja seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehtav muudatus on kantud vajadusest viia TMS kooskõlla eelnõuga kavandatud muudatustega (töötutoetuse kaotamine). Seega on tegemist pigem tehnilist laadi 1 Sotsiaalministri 24. jaanuari 2020. a kiri nr nr 1.2-1/214-1. Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja - toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6. 2 Vt Madise, Ü jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 104 komm 27. https://pohiseadus.ee/sisu/3581 3 muudatusega, millel puudub otsene mõju kohtumenetlusele. Seetõttu ei ole kavandatud muudatuse tegemiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus vajalik. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Muudatustega korrastatakse töötushüvitiste süsteem. Töötushüvitiste korrastamisega ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi, mis tagab töötushüvitiste suurema eesmärgipärasuse, mõjususe ja kättesaadavuse piisavas mahus. Muudatuste rakendamise tulemusel: 1) tagatakse sobivam tasakaal kindlustatu panuse ja saadava kindlustuskaitse vahel; 2) luuakse selgem ja eesmärgipärasem töötushüvitiste süsteem, mis soosib töötamist; 3) tagatakse terviklik töötushüvitise süsteem, mis võtab arvesse majandusolude muutumise mõju registreeritud töötusele; 4) ühtlustatakse sotsiaalabi andmist – sotsiaalabi vajavad inimesed suunatakse töötushüvitiste süsteemist sotsiaalhoolekande süsteemi, mis võimaldab hinnata sotsiaalabi andmise vajadust terviklikult ning abi pakkuda vajaduspõhiselt. 2.2. Senine õiguslik regulatsioon ja eelnõu algatamise vajadus 2.2.1. Senine õiguslik regulatsioon Kehtivas töötushüvitiste süsteemis pakub asendussissetuleku kaitset töötuse korral: 1) inimese eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis, mida reguleerib TKindlS, ja 2) töötutoetus (edaspidi koos töötushüvitised), mida reguleerib TöMS. Eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse põhimõttel toimiv töötushüvitise süsteem, mille eesmärk on tagada töötuse ajal varasemast sissetulekust sõltuv asendussissetulek ning millele kvalifitseerumine sõltub eelnevast töötamisest, st kindlustusmaksete tasumisest. Töötuskindlustusmaksetega kindlustatakse töise sissetuleku kaotuse riski, mille realiseerumisel tekib kindlustatud isikul õigus saada töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui ka miinimumsuurus. Töötuskindlustushüvitist makstakse inimesele, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja kes ei ole töölt lahkunud oma algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Seega tekib õigus töötuskindlustushüvitisele n-ö sunnitud töötuse korral. Töötuskindlustushüvitise suurus esimesel sajal päeval on 60% inimese keskmisest töötasust (maksimum on 60% Eesti kolmekordsest keskmisest töötasust) ning seejärel 40% inimese keskmisest töötasust (maksimum on 40% Eesti kolmekordsest keskmisest töötasust). 2024. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 88,22 eurot kalendripäevas ehk 2734,82 eurot 31 päeva eest, alates 101. päevast 58,81 eurot kalendripäevas ehk 1823,11 eurot 31 päeva eest (brutosummad). Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50 protsenti eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasu põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem. 2024. aastal on töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus 12,08 eurot ühes kalendripäevas ehk 374,48 eurot 31 päeva eest. 4 Töötuskindlustushüvitist makstakse vastavalt kindlustatu töötuskindlustusstaažile 180–300 kalendripäeva, mis sõltuvalt tööturuolukorrast võib automaatselt pikeneda 60–120 kalendripäeva võrra. Kui tööturuolukord on halb, on hüvitise maksmise kestus 240–420 kalendripäeva. Töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele: hüvitis eelmise kuu eest jõuab inimese pangakontole jooksva kuu 10. kuupäevaks. Töötuskindlustushüvitise puhul puudub vajadus kontrollida kindlustatu muid sissetulekuid, nagu see on töötutoetuse puhul. Töötuskindlustushüvitisele tekib õigus, kui on realiseerunud kindlustatud risk, st kindlustatu on kaotanud töise sissetuleku. Muude sissetulekute olemasolu ei välista kindlustatu õigust töötuskindlustushüvitisele, mistõttu on kindlustatul õigus töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui talle laekuvad muud sissetulekud, mis ei ole töised. Näiteks, vähenenud töövõimega isikul, kellele makstakse töövõimetoetust, on töise sissetuleku (millelt on makstud töötuskindlustusmakseid) kaotuse korral õigus samal ajal saada ka töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitist rahastatakse töötuskindlustusmaksetest. Töötutoetus Töötutoetus on töötushüvitiste süsteemist makstav toetus, mille eesmärk on töötuse ajal puuduse ja vaesuse ennetamine sõltumata isiku panusest. Töötutoetusele on õigus töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga, tööga võrdsustatud tegevusega või muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada töötamist, ning kelle ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (2024. aastal 362,70 eurot). Töötutoetust makstakse ka juhul, kui inimene on lõpetanud töö- või teenistussuhte omal soovil või poolte kokkuleppel ehk n-ö vabatahtliku töötuse korral. Töö ja tööga võrdsustatud tegevus on näiteks töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses, töötamine võlaõigusliku lepingu alusel, ettevõtluskonto omamine, tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana või osalemine abikaasana või registreeritud elukaaslasena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, õppimine õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, viibimine aja-, asendus- või reservteenistuses, abikaasatasu saamine. Töö või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötutelt, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva kasvatanud ühe vanema või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8- aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni; olnud haiglaravil, hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; hooldanud puudega inimest ja saanud kohalikult omavalitsuselt hooldamise eest toetust; olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu; olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas. Eespool nimetatud alustel on õigus töötutoetust saada üks kord viie aasta jooksul. Töötutoetuse saamise välistab töötu sissetulek, mis on suurem või võrdne töötutoetuse 31- kordse päevamääraga (362,70 eurot). Seepärast kontrollitakse töötutoetuse puhul ka teiste sissetulekute olemasolu. Sissetulekuks ei loeta peretoetusi, elatisabi, elatist, toimetulekutoetust, puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, kulu kompenseerimiseks makstud toetusi ja hüvitisi (TöMS, § 18 lõige 2). Kõik ülejäänud lähevad sissetulekuna arvesse. Näiteks loetakse tulumaksutagastus sissetuleku hulka ning kui summa ületab 31-kordset päevamäära, siis töötutoetuse maksmine peatatakse 30 päevaks. 5 Töötutoetuse suurus fikseeritakse igal aastal riigieelarve seadusega ja see ei või 31 päeva eest olla väiksem kui 50% eelmise aasta töötasu alammäärast. 2024. aastal on töötutoetuse päevamäär 11,70 eurot ehk 362,70 eurot 31 päeva eest. Töötutoetus määratakse kuni 270 päevaks. Kui viimane töösuhe on lõppenud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud alusel või inimene on teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo tõttu, määratakse töötutoetus kuni 210 päevaks. Töötutoetust arvestatakse tagasiulatuvalt nõustamisel käimise, telefoni teel või e-töötukassa kaudu nõustamisel osalemise vaheliste päevade eest ning seda makstakse vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Töötutoetust finantseerib riik maksudest kogutud rahast. Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest. Töötushüvitisi (töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust) maksab ja administreerib töötukassa. Töötushüvitiste üldine eesmärk on osaliselt kompenseerida kaotatud sissetulek tööotsingute ajaks. Samas peab töötushüvitis motiveerima inimesi uuesti tööle minema, et aidata vähendada pikaajalist töötust ja ennetada tööturult tõrjutust. Töötushüvitistel on eriline tähendus just majanduse langusfaasis, mil sobiva töö leidmise tõenäosus on oluliselt väiksem. Töötushüvitised aitavad suurendada töötute ostujõudu majanduslanguse ajal, mis omakorda on tõhus automaatne stabilisaator kogu majanduse jaoks.3 Seega peavad töötushüvitised kohanema majandusoludega. Nii säilib inimestel motivatsioon töötamiseks ja tööotsinguteks, samas pakub riik paremat kaitset majanduslanguse ajal. Kehtivas töötushüvitiste süsteemis täidab eelnimetatud eesmärki töötuskindlustushüvitis. 2.2.2. Töötutoetuse kitsaskohad: 1) töötutoetuse tingimused ei ole enam ajakohased ega motiveeri töötuskindlustussüsteemi panustamist. Töötutoetuse saamine ei eelda inimeselt töötuskindlustussüsteemi panustamist. Sama töötamise perioodi eest on inimesel võimalik saada töötushüvitisi kahel korral, kuna töötutoetuse saamise aluseks oleva perioodi eest on võimalik hiljem saada ka töötuskindlustushüvitist; 2) vähenenud töövõimega inimesel on õigus töötushüvitist saada vaid juhul, kui tema töösuhe on lõppenud n-ö sunnitult, st töötutoetust ja töövõimetoetust korraga ei maksta, küll aga makstakse korraga töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist; 3) töötutoetuse tingimused ei ole seotud majandusoludega erinevalt töötuskindlustushüvitisest, st töötutoetusega pakutav kaitse on ühetaoline ega võimalda pakkuda inimesele suuremat kaitset keerulistel aegadel; 4) töötutoetuse eesmärgid ja maksmise kriteeriumid on vastuolulised. Töötutoetuse tingimused ei ole enam ajakohased ega motiveeri töötuskindlustussüsteemi panustamist Töötuskindlustushüvitise saamise eeldus on eelnev töötamine ja kindlustusmaksete tasumine. Töötuskindlustusmakseid kogutakse kindlal otstarbel, mistõttu inimestele on selge, mida neile selle eest vastu pakutakse. Töötutoetuse saamiseks ei pea inimene olema töötanud ning riigi maksusüsteemi panustamist ei eeldata. Töötutoetust makstakse ka muude tegevuste alusel kui töötamine. Kehtivad tingimused on kaasa toonud olukorra, kus töötute hulgas on inimesed, kes on panustanud töötuskindlustussüsteemi kindlustusmaksete tasumisega, kuid ei saa praegu kumbagi töötushüvitist. Samas on töötutoetust õigustatud saama ka inimesed, kes ei ole varem 3 Carter, J., Bédard, M., & Bista, C. P. 2013. Comparative review of unemployment and employment insurance experiences in Asia and worldwide. Promoting and Building Unemployment Insurance and Employment Services in ASEAN. ILO Regional Office for Asia and the Pacific. ILO: Bangkok. https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---asia/---ro-bangkok/documents/publication/wcms_229985.pdf. 6 töötanud ega süsteemi panustanud. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus on praegu 12,08 eurot ühes kalendripäevas, töötutoetuse päevamäär 11,70 eurot. Seega kindlustatute miinimumhüvitis ja süsteemi mitte panustanud töötutoetuse saajate hüvitised on peaaegu ühesuurused. Sama töötamise perioodi alusel on võimalik saada töötushüvitist kahel korral Pärast töötutoetuse lõppemist on töötul võimalik saada ka töötuskindlustushüvitist, kuid sama töötamise perioodi alusel, mis andis õiguse töötutoetusele. Näiteks: inimene töötas 12 kuud ning lahkus töölt omal soovil. Töötutoetusele on õigus töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Inimene töötas 12 kuud enne töötuna arvelevõtmist, järelikult on tal õigus töötutoetusele. Töötule makstakse 270 kalendripäeva töötutoetust. Pärast töötutoetuse lõppemist asub ta tähtajalise töölepinguga kaheks nädalaks tööle. Töölepingu lõppedes tuleb uuesti töötuna arvele ning töötamise periood, mille alusel määrati töötutoetus, annab nüüd õiguse ka töötuskindlustushüvitisele. Nimelt ei nullita töötutoetuse saamisega töötuskindlustusstaaži ja töötutoetuse saamine ei avalda mõju kindlustatu õigusele saada edaspidi töötuskindlustushüvitist. Seetõttu on inimesel võimalik saada sama töötamise perioodi eest nii töötutoetust kui hiljem ka töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise saamisele ei saa seada piiranguid tulenevalt omandipõhiõigusest. Õigus töötuskindlustushüvitisele on avalik-õiguslik varaline õigus, mis on tekkinud seaduse alusel ja mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus. Seaduse alusel tekkinud õigus töötuskindlustushüvitisele seisneb töötuskindlustusmakset tasunud isiku õiguses oodata, et riik teeks õigusaktis lubatud rahalise soorituse töötuskindlustushüvitist makstes. Kindlustusjuhtumi saabumisel ehk töö kaotuse korral tekib kindlustatul õigus riigipoolsele vastusooritusele ning seda õigust ei saa piirata riigi poolt varem makstud muu toetuse tõttu. Töötuskindlustusmakse tasumise kohustus kindlustatud riski realiseerumisel vastusooritust saamata riivaks väga tugevalt põhiseaduse §-s 32 tagatud omandipõhiõigust. Vähenenud töövõimega isikul on õigus töötushüvitist saada vaid juhul, kui tema töösuhe on lõppenud n-ö sunnitult Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille eest talle makstakse töövõimetoetust TVTS-i alusel (TöMS § 18 lõige 11). Töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust makstakse samaaegselt. Vähenenud töövõimega inimene peab valima töötutoetuse või töövõimetoetuse vahel. Kui vähenenud töövõimega inimene näiteks koondatakse (n-ö sunnitud töösuhte lõppemine) ning tal on täidetud ülejäänud töötuskindlustushüvitise saamise tingimused, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist koos töövõimetoetusega. Kui ta aga lahkub töölt omal soovil või poolte kokkuleppel (n-ö vabatahtlik töötus), siis töötutoetust makstakse üksnes juhul, kui vähenenud töövõimega isik loobub töövõimetoetusest. Kokkuvõttes sõltub praegu vähenenud töövõimega inimese töötushüvitise ja töövõimetoetuse samaaegne saamine töösuhte lõppemise põhjusest. Samas on vähenenud töövõimega inimesel realiseerunud lisaks tervise halvenemise riskile ka töötuse risk, kuid inimese riigipoolne asendussissetuleku tagamine kahe riski korral on seatud sõltuvaks töösuhte lõppemise põhjusest. Töötutoetuse päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega ning see muutub iga aasta 1. jaanuaril. Töövõimetoetuse päevamäära suurust indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensioni indeksiga. See toob kaasa olukorra, kus töötutoetuse päevamäär on aasta esimesed kolm kuud suurem, kui osalise töövõime korral töövõimetoetuse päevamäär. Näiteks: 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on osalise töövõimega isiku töövõimetoetus 31 päeva eest 328,66 eurot, mis on 34 euro võrra väiksem, kui töötutoetus sama perioodi eest (362,70 eurot). 7 1. aprilliks 2024. aastal, millal töövõimetoetuse päevamäära indekseeriti, kasvas erinevus 102 euroni töövõimetoetuse kahjuks. 1. aprillist alates on töövõimetoetus 363,50 eurot 31 päeva eest. Seetõttu liigub osa osalise töövõimega töötutest, kes töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru, kolmeks kuuks töövõimetoetuselt töötutoetusele, kuna see on suurem. Töötutoetuse maksmise kestus ei sõltu tööturu olukorrast Töötushüvitiste süsteemis on oluline leida tasakaal hüvitiste suuruse ja maksmise kestuse vahel, et tagada inimestele piisav majanduslik toimetulek töötuse perioodil, kuid samas soodustada töö otsimist ning töötamist.4 Töötutoetus pakub ühesugust kaitset nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal. Vastutsüklilise majanduspoliitika kohaselt tuleb keerulises majandusolukorras tööturgu stimuleerida ja maksta töötushüvitisi pikema aja jooksul. Arvestades, et töö otsimiseks kulub majanduslanguse ajal rohkem aega, on tööturu stimuleerimiseks mõistlik muuta töötushüvitiste maksmise perioodi kestust. 30. juunist 2023 on töötuskindlustushüvitise süsteem paindlikum ehk vastab majandus- ja tööturuolukorrale. Töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltub eelnevast töötamise kestusest (180–300 kalendripäeva) ja tööturu olukorrast, st töötuskindlustushüvitise maksmise kestus võib pikeneda 60–120 päeva võrra sõltuvalt tööturu olukorrast. Töötutoetuse maksmisel kumbagi eeldust ei arvestata, töötutoetust makstakse kõigile 270 kalendripäeva tööpuuduse olukorrast sõltumata. Töötutele, kellele on makstud töötuskindlustushüvitist lühema ajavahemiku eest kui 270 kalendripäeva, makstakse töötuskindlustushüvitise lõppemisel lisaks töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni. Sellega muutub olematuks mõju, mida sooviti saavutada majandusoludest sõltuva töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi muudatustega. Töötutoetuse eesmärgid ja maksmise kriteeriumid on vastuolulised Töötuskindlustushüvitise eesmärk on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine. Töötuskindlustushüvitise tingimused on kooskõlas hüvitise eesmärgiga: hüvitise saamise eeldus on eelnev töötamine ja kindlustusmaksete maksmine, hüvitise suurus sõltub eelnevast sissetulekust. Töötutoetus eesmärk on töötuse ajal puuduse ja vaesuse ennetamine. Töötutoetuse eesmärki seaduses otseselt ei sõnastata ning tõlgendus on erinev. Töötutoetust tõlgendatakse ka kui toetust, mis on mõeldud tööotsinguga seotud kulude katteks, mitte asendussissetulekuna. Erinevalt töötuskindlustushüvitisest on töötutoetuse eesmärgid ja maksmise kriteeriumid vastuolulised. Samale järeldusele on jõudnud ka Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringus „Sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile“.5 Töötutoetus on tingimustelt sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi segatoetus. Töötutoetust makstakse töötuse korral ja selle saamise eelduseks on kindlustuspõhimõtetele rajanev eelneva töötamise nõue. Teisalt makstakse töötutoetust ka neile, kes ei ole enne töötuks jäämist töötanud, toetust makstakse kõigile võrdses suuruses ning vaid juhul, kui inimese sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast. Kirjeldatu on omane eelkõige sotsiaalabile. Samas ei hinnata töötutoetuse puhul tegelikku abivajadust, nagu seda tehakse sotsiaalabi puhul. Nagu eespool mainitud, on töötutoetus töötushüvitiste süsteemist makstav 4 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, lk 8. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6. 5 Leetmaa, R., Masso, M., Võrk, A., Karu, M., Veldre, V., Paulus, A., Turk, P. (2011). Sotsiaalkaitsehüvitiste ja - toetuste mõju töömotivatsioonile. Tallinn. Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023- 07/sotsiaalkaitse_huvitiste_ja_toetuste_moju_toomotivatsioonile_final_v.pdf. 8 sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi segatoetus, mille eesmärk on töötuse ajal puuduse ja vaesuse ennetamine. Sama eesmärki täidab ka SHS-i alusel makstav toimetulekutoetus. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimesele või perele, mis tagab minimaalsed vahendid igapäevaseks eluks (toit, ravimid, riided, eluasemekulud jms) ning mida taotletakse kohalikust omavalitsusest. Toimetulekutoetuse puhul võetakse arvesse inimese eluaseme kulud (üür, korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu, korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus, soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, elektrienergia tarbimisega seotud kulu, majapidamisgaasi maksumus, maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, kortermaja hoonekindlustuse kulu, olmejäätmete veo tasu). Alates 1. juulist 2022. aastal võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid 6 sarnaselt üürikuludega. Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul. Toimetulekutoetust on õigust saada inimesel või perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2024. aastal on toimetulekupiir järgmine: pere esimesele või ainsale liikmele 200 eurot, igale järgmisele täiskasvanud pereliikmele 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine: toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluasemekulud – sissetulekud. Töötutoetus läheb toimetulekutoetuse puhul sissetulekuna arvesse, st toimetulekutoetust makstakse töötutoetuse võrra vähem. Kokkuvõttes võib osa suurema abivajadusega inimestest saada rahalist toetust nii töötukassast (töötutoetust) kui ka kohalikust omavalitsusest (toimetulekutoetust), ilma et inimese summaarne toimetulek sellest muutuks. Töötutoetust makstakse kõigile ühes suuruses (2024. aastal on 362,70 eurot 31 päeva eest) ja seda sõltumata laste arvust peres ning eluasemekulude suurusest. Seega töötutoetuse tingimused ei vasta ka sotsiaalabitoetuse eesmärkidele, kuna töötutoetuse tingimused ei võta arvesse inimese tegelikku abivajadust. 2023. aastal toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmetest 35% olid registreeritud töötud. Toimetulekutoetust saanud leibkondadest 59% oli leibkonnas vähemalt üks liige, kes oli registreeritud töötu.7 Toimetulekutoetuse saajate hulgas on ka töötutoetuse saajad, st riik maksab nendele inimestele toetust n-ö kahest uksest, samas inimese summaarne toimetulek sellest ei muutu. Inimese vaates on kahe toetuse taotlemine koormav ning riigi vaatest ei ole mõistlik kahe sarnase iseloomuga toetuse administreerimine kahes asutuses. Töötukassa ülesanne ei ole sotsiaalabi andmine. SHS-i kohaselt peab isikule korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. 2.3. Eelnõuga kavandatud muudatused Arvestades, et riigil on nii toimiv töötuskindlustussüsteem kui ka sotsiaalabi toimetulekutoetusena, ei ole töötutoetuse süsteemi säilitamine vajalik. Ühe töötushüvitiste süsteemi juurutamine vähendab edaspidi inimese halduskoormust ja parandab abi andmisel selgust ning aitab lahendada eespool käsitletud kitsaskohti. Eelnõukohase seadusega luuakse töötuskindlustussüsteemi lisaks töötuskindlustushüvitisele uus töötushüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis. 6 Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset (SHS § 133 lg 5 p 11). 7 https://www.sm.ee/media/3575/download. 9 Töö kaotusel makstakse muudatuse tulemusel: 1) kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või 2) baasmääras töötuskindlustushüvitist (ühtse määra ja kestusega miinimumhüvitist). Kehtiv töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ning hüvitisele kvalifitseerumistingimusi võrreldes kehtiva olukorraga ei muudeta. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kelle sissetulekult on kinni peetud töötuskindlustusmakse, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Baasmääras hüvitise eesmärk on tagada töötule aktiivse töö otsimise ajal minimaalne sissetulek, samas motiveerida töötut võimalikult kiiresti tööle asuma. Selle suurus ei sõltu varasemast sissetulekust, st see tagab panusest vähem sõltuva minimaalse kaitse. Baasmääras hüvitisele kvalifitseerumiseks peab nagu kehtivagi töötuskindlustushüvitise puhul olema täidetud staažinõue. Ühe töötuskindlustussüsteemi rakendamise eelduseks on leebem kindlustusstaaži nõue võrreldes kehtiva olukorraga.8 2023. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 28%, korraga said töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust 4,9% ning töötutoetus määrati 28,3% uutest registreeritud töötutest. Töötuskindlustushüvitiseta jäädakse peamiselt seetõttu, et kindlustusstaaži nõue ei ole täidetud, seega on ühe süsteemi rakendamise eelduseks kindlustusstaažinõuete leevendamine. Vastasel juhul langeks oluliselt töötushüvitiste katvus võrreldes tänasega. Baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib õigus kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.9 Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid staažiperioode vahemikus 6-12 kuud. Valiku tegemisel arvestati nii hüvitise saaja panust kindlustussüsteemi, samuti et miinimumhüvitise staažinõue peab olema leebem kui sissetulekupõhisel hüvitisel, samas töötushüvitistega katvus võrreldes tänase olukorraga ei tohi oluliselt langeda, seetõttu välistati kaheksast kuust väiksem ja suurem staažinõue. Uut baasmääras töötuskindlustushüvitist makstakse ka vabatahtliku töötuse korral sarnaselt kehtivale töötutoetusele. See tähendab, et kaetud on kõik töö- või teenistussuhte lõpetamise alused. Sellega tagatakse minimaalse asendussissetuleku kaitse uue töö otsimise ajaks ka olukorras, kus inimene on töölt lahkunud omal soovil või kokkuleppel tööandjaga. Baasmääras töötuskindlustushüvitise loomisega hakkavad uut baasmääras hüvitist saama ka kindlustatud, kes praegu on töötuskindlustussüsteemi panustanud töötuskindlustusmaksete tasumisega, kuid ei saa töötuse korral töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust, kuna neil ei ole täidetud staažinõue või töösuhte lõpetamise alus ei võimalda töötuskindlustushüvitist saada. Samuti suureneb vähenenud töövõimega inimeste seas töötuskindlustushüvitise saajate osakaal, kes hakkavad töötutoetuse asemel saama baasmääras hüvitist ning kes ei pea enam valima töötutoetuse ja töövõimetoetuse vahel. Vähenenud töövõimega inimesed hakkavad töövõimetoetusega koos saama baasmääras töötuskindlustushüvitist. 8 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, lk 27. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6. 9 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, lk 26. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6. 10 Uue baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on 180 kalendripäeva. Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus hakkab sõltuma tööturu olukorrast sarnaselt praegusele töötuskindlustushüvitisele. Kõrge tööpuuduse olukorras pikeneb baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine automaatselt 60 päeva võrra, s.o 240 kalendripäevani. Majandusoludest sõltuv terviklik töötushüvitiste süsteem aitab kaasa suurema tööhõive saavutamisele, ennetab pikaajalist töötust ning pakub inimestele suuremat kaitset keerulisemates majandusoludes. Eelnõukohase seadusega lõpetatakse sotsiaalabitoetuse (töötutoetus) maksmine töötushüvitiste süsteemist. Sotsiaalabi vajadust hindavad ja sotsiaalabi annavad kohalikud omavalitsused ühtse teenusena, hinnates terviklikult ja vajaduse põhjal sotsiaalabi vajadust. Inimestele, kes pole puutunud kokku tööturuga või kes ei ole piisavalt töötuskindlustusmakseid tasunud (puudub kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži), kuid kellel praegu tekib õigus töötutoetusele muu tegevuse (nt õppimine, lapse kasvatamine) alusel ja kellel tulevikus puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, pakub riik abi toimetulekutoetuse süsteemist. Eelnimetatud muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvelevõtmise, tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise õigusi. Eelnõukohase seadusega ei laiendata kindlustuskaitset uutele töövormidele. Eesti arengustrateegias „Eesti 2035“ on kirjeldatud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused. Üks sihte on uuendada sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. „Eesti 2035“ tegevuskavas on eesmärk laiendada töötuskindlustuskaitsega isikute ringi ka iseendale tööandjatele. Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 (punkt 3.1.7) näeb ette, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib töötuskindlustuskaitse laiendamise võimalusi uutele töövormidele (juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ettevõtluskonto omanikud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja esitab asjakohased ettepanekud 2025. aasta maiks. Uutele töövormidele sobivate lahendusvariantide leidmine nõuab aega ja sotsiaalpartnerite ja ekspertide kaasamist, kuna erineb oluliselt klassikalises töösuhtes olevate inimeste kindlustustingimustest (nt milliselt tasult arvestada kindlustusmakset, millist sündmust lugeda töötuse riski realiseerumiseks, millistel tingimustel pakkuda töötuskindlustuskaitset). Optimaalseima lahenduse leidmine eeldab põhjalikku analüüsi ning läbirääkimisi sihtrühmadega. Seetõttu on eelnõust jäänud välja iseendale tööandjate kindlustamine. 2.4. Väljatöötamiskavatsus Eelnõukohase seadusega lahendada kavandatud probleeme on analüüsitud Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses10 (VTK), mis esitati 24. jaanuaril 2020. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. VTK koostamise järel tehti huvirühmadega koostööd ning arvestati nende tagasisidega. Eelnõu on kooskõlas väljatöötamiskavatsusega. VTK-s kavandati ühe võimaliku lahendusvariandina, et töötuse korral makstakse kahte kindlustushüvitist: „Sarnaselt kehtivale süsteemile pakub esmast kaitset inimese eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis. 10 Sotsiaalministri 24. jaanuari 2020. a kiri nr nr 1.2-1/214-1 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja - toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6. 11 Kui isikul ei teki õigust sissetulekust sõltuvale töötuskindlustushüvitisele, makstakse kõigile võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist. Mõlemale hüvitisele kehtivad kindlustusstaaži nõuded. Baasmääras hüvitist makstakse edaspidi töötuskindlustushüvitisena ning see asendab täna riigieelvest makstavat töötutoetust. 11 Kui rakendatakse kahte kindlustushüvitist, siis sissetulekust sõltuvale hüvitisele kehtib kindlustusstaažinõue 12 kuud 36 kuu jooksul ning baasmääras hüvitisele kindlustusstaažinõue 6 kuud 36 kuu jooksul. Muudatus aitab kaasa sellele, et töötushüvitisega kaetus suureneks ja eeldatavalt väheneb sel juhul ka töötute vaesuse määr, kuid endiselt võib jääda inimesi, kes ei kogu piisavalt staaži ning nende vaesusriski jääb leevendama vajadusel toimetulekutoetus.“12 Eelnõus on muudetud võrreldes VTK-s kavandatuga baasmääras hüvitise kindlustusstaažinõuet ja suuruse arvutamise aluseid. VTK-s kavandati, et baasmääras hüvitise kindlustusstaažinõue on 6 kuud ning hüvitise suuruse aluseks oleks arvestuslik elatusmiinimum. Arvestades eelnõu kooskõlastamisel huvigruppidelt saadud tagasisidet ning töötukassa nõukogus toimunud sotsiaalpartnerite arutelusid, otsustati staažinõue tõsta 8 kuule. Elatusmiinimumi arvutab ja avaldab Statistikaamet. 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum on 338,20 eurot. 13 Eelnõu koostamisel leiti, et baasmääras hüvitise suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel ning hüvitise suurus peab olema vähemalt 50% eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäärast. Ka kehtiva töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus ühe kalendripäeva eest on 50% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. 2024. aastal oleks baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus 12,08 eurot ühes kalendripäevas ehk 374,48 eurot 31 päeva eest. Arvestades, et arvestusliku elatusmiinimumi alusel arvutatud hüvitis ei oleks suurem kui alampalga alusel arvutatud hüvitis, otsustati süsteemi lihtsuse huvides viimase kasuks. Eelnõukohase seadusega muudetakse ka TKindS-i, TöMS-i ja TVTS-i, mida VTK-s ei kavandatud. Tegemist on tehniliste, täpsustava iseloomu ja vähese mõjuga muudatusetega. TKindlS-is täpsustatakse, et seaduse tähenduses on kindlustatu ka vallavanem ja linnapea. Kehtiva õiguse järgi makstakse vallavanema ja linnapea palgalt töötuskindlustusmakset ning praktikas käsitatakse neid kindlustatud isikutena. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus. 2023. aasta 1. aprillist muutus asendusteenistuse korraldus. Tekkisid juurde asendusteenistuse liigid, nagu korraline, reservasendusteenistus ja erakorraline reservasendusteenistus. Reservteenistus ja reservasendusteenistus on lühiajalised teenistused, mis ei avalda olulist mõju isiku töötuna arveloleku ajal töötu kohustuste täitmisele pikema perioodi jooksul ning reserv- või reservasendusteenistuse ajaks pole seetõttu edaspidi põhjendatud töötuna arvelolekut lõpetada. Seetõttu tehakse asjakohased muudatused TKindlS-is, TöMS-is ja TVTS-is. 2.5. Põhiseaduslikkuse analüüs Kavandatud muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi ka PS), Euroopa Liidu ja muude rahvusvahelise õiguse aktidega. Töötutoetuse kaotamise kooskõla põhiseadusega Kehtiva süsteemi lühitutvustus 11 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, lk 24. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6. 12 Samas, lk 26. 13 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik- elatusmiinimum. 12 PS-i § 28 lõikes 2 on sätestatud riigi kohustus anda abi sotsiaalsete riskide, sh töötuse korral. Selle kohustuse järgi peab riik looma sellise sotsiaalkaitsesüsteemi, mis hoiab inimest töö kaotamisel vaesusesse langemast. Euroopa Liidu riikidel, sh Eestil, on kohustus kaitsta isikuid töötuks jäämise riski realiseerumisega kaasnevate tagajärgede eest. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis pakuvad esmast kaitset töötusriski korral töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus, mille saamise tingimused on reguleeritud vastavalt TKindlS-s ja TöMS-is. Samuti tagab riik puuduse korral minimaalse sissetulekukaitse toimetulekutoetusega, mida reguleeritakse SHS-is. Töötuskindlustusega on kaitstud kõik palgatöötajad (töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav kindlustatu), kelle töötasult peetakse kinni töötuskindlustusmakset. Lisaks on töötuskindlustusega kaetud riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane. Töötuskindlustusega ei ole kaetud: ise endale töö andjad (füüsilisest isikust ettevõtjad, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, teenuse osutajad või kauba müüjad ettevõtluskonto kaudu), notarid, kohtutäiturid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud, samuti osa põhiseaduslike institutsioonide ameteid (nt Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör) ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmed. Erinevalt töötuskindlustushüvitisest makstakse töötutoetust töötamise, töötamisega võrdsustatud, kuid ka muu tegevuse alusel. Töötutoetust saavad inimesed, kes on olnud hõivatud töö ja tööga võrdsustatud tegevusega (õppimine, ettevõtlusega tegelemine, avalik- õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna, põhiseaduslike institutsioonide osade ametite pidamine) või muu tegevusega, mille puhul hõivatust ei nõuta (nt lapse kasvatamine, hooldamine, karistuse kandmine vanglas jt). Toimetulekutoetus on riigi abi puuduses inimestele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 1. juunist 2022. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele ning igale alaealisele liikmele 240 eurot kuus. PS-i § 28 lõige 2 sätestab õiguse saada riigipoolset abi sotsiaalsete riskide realiseerumise korral. Sättes on välja toodud õigus abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kuigi töötust sotsiaalse riskina sõnaselgelt nimetatud ei ole, on Riigikohus mitmes otsuses leidnud, et põhiõiguste esemelist kaitseala tuleb tõlgendada võimalikult laialt ning seetõttu kuulub ka õigus töötuse korral hüvitist saada PS-i § 28 lõike 2 esemelisse kaitsealasse. Nimelt seetõttu, et ka töö kaotamine võib kaasa tuua inimese puudusesse sattumise.14 Põhiseadusest ei tulene, et Riigikogul oleks kohustus eelistada üht sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitamise viisi teisele või kasutada ühe süsteemi kõrval teist. Sotsiaalkindlustussüsteemi 14 Malvet, M. Põhiõigus sotsiaalkindlustusele. Riigikohtu praktika põhiseaduse § 28 lõike 2 sisustamisel. Juridica 3/2023, lk 209–216. Vt ka RKHKo 21.11.2011, 3-3-1-27-11, p 11; RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 51. 13 ülesehitamisel peab otsused tegema Riigikogu.15 Abi liigid, ulatus ning saamise tingimused on tulenevalt PS § 28 lõike 2 teisest lausest jäetud seadusandja otsustada. Seega on riigil avar diskretsiooniõigus selles, kuidas täpselt inimestele vajalik abi tagada. Riigikohus on leidnud, et PS-i § 28 lõige 2 ei näe ette, kas töötuks jäämise puhul peab abi olema tagatud töötuskindlustushüvitisega või mõnes teises vormis.16 Töötuskindlustus on üks Eestis kehtivatest sundkindlustustest, mille abil kindlustatakse töötaja töötuks jäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida koondamisel või tööandja pankrotistumisel. Kindlustatutelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksetest finantseeritakse töötuskindlustushüvitisi. Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest. Õigus töötuskindlustushüvitisele on avalik-õiguslik varaline õigus, mis on tekkinud seaduse alusel ja mida kaitseb PS-i §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus. Seaduse alusel tekkinud õigus töötuskindlustushüvitisele seisneb töötuskindlustusmakset tasunud isiku õiguses oodata, et riik teeks õigusaktis lubatud rahalise soorituse, makstes töötuskindlustushüvitist. Kui õigusakt seab riigi soorituse eeltingimuseks isiku enda varasema soorituse (töötamine ja kohustus maksta töötuskindlustusmakset), tekib isikul varaline õigus juba siis, kui ta asub õigusaktis sätestatud tingimusi täitma. PS-i § 113 eristab riiklikke makse ja sundkindlustuse makseid. Riigikohus on selgitanud, et maksuna kogutud raha kasutamisel on seadusandjal suurem otsustusvabadus, kui on sundkindlustuse maksetest saadud raha puhul, sest erinevalt sundkindlustuse maksest puudub maksu puhul otsene vastutasu maksja jaoks.17 Eeltoodust järeldub, et põhiseadusest ei tulene riigile kohustust tagada töötuks jäänud inimestele vajalik abi just töötutoetuse maksmise teel. Kuna töötutoetust rahastatakse riigieelarvest, on riigil selle ümberkujundamisel suurem otsustusõigus kui töötuskindlustushüvitise puhul, sest erinevalt sundkindlustuse süsteemist puudub töötutoetuse puhul riigil vastusoorituse kohustus. Abi andmisel tuleb jälgida, et oleks tagatud sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõtted, mille eelduseks on puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamine. 18 Põhiseadus ei täpsusta, millal inimene puudust kannatab ehk millal ei ole tagatud tema esmavajaduste rahuldamine. Seega tuleb põhiseaduse tõlgendamisel arvestada ka rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Kooskõla Euroopa sotsiaalhartaga Euroopa sotsiaalharta19 (edaspidi ka harta) on Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping, mille Eesti Vabariik ratifitseeris 2000. aastal 20 . Muu hulgas on Eesti ennast sidunud harta artikliga 12, mis sätestab õiguse sotsiaalkindlustusele. Artikli 12 lõigete 1 ja 3 kohaselt kohustuvad lepingupooled looma või säilitama sotsiaalkindlustussüsteemi ning püüdma järk- järgult tõsta selle taset. Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee (edaspidi komitee) on oma viimatises praktikakokkuvõttes21 selgitanud, et sotsiaalkindlustussüsteem peab muu hulgas hõlmama ka hüvitist töötuks jäänud 15 RKÜKo 20.10.2020, 5-20-3, p 62. 16 RKHKo 21.11.2011, 3-3-1-27-11, p 13. 17 RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 54. 18 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 16. 19 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta – RT II 2000, 15, 93. 20 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seadus – RT II, 29.05.2012, 2. 21 Digest of the case law of the European Committee of Social Rights. Council of Europe, 2022. (praktika seisuga kuni 31. detsember 2021). https://rm.coe.int/digestecsr-prems-106522-web-en/1680a95dbd 14 inimestele (unemployment benefit) ning et sotsiaalkindlustussüsteemi tuleb rahastada kollektiivselt, kas sissemaksetest tööandjate ja töötajate vahenditest või ka riigieelarvest. Komitee suuniste kohaselt peab sissetulekut asendavate hüvitiste kindlustussüsteem katma märkimisväärse protsendi majanduslikult aktiivsest rahvastikust 22 ehk tööealisest tööjõust. Eestil on toimiv töötuskindlustussüsteem 2002. aastast. 2022. aastal oli Eestis tööjõudu (15– 74-aastased) 717 600, nendest hõivatuid 677 400 ning töötuid 40 200. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeriti 2022. aastal 654 639 tööealise inimese eest töötuskindlustusmakset, seega oli tööealisest tööjõust töötuskindlustusmaksega kaetud 91,2%. Seega on Eestil artikli 12 kohane töötuskindlustussüsteem, mis hõlmab märkimisväärse protsendi Eesti majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Komisjon tõi muu hulgas välja, et töötutele makstav sissetulekut asendav hüvitis peab olema suuruselt mõistlikus proportsioonis võrreldes inimese varasema sissetulekuga ega tohi jätta inimesi allapoole vaesuspiiri. Lisaks peab hüvitise andmise periood olema harta artikli 12 lõikega 1 kooskõlas olemiseks mõistlik ning kehtestatud peab olema mõistliku pikkusega periood, mille vältel võib töötu talle määratud töötushüvitist kaotamata keelduda pakutavast tööst või väljaõppest, kui see ei ole vastavuses tema varem omandatud oskuste ja kogemustega. Seega seab harta töötuks jäänud inimeste abistamisele küll teatavad nõuded (sh toimiva sotsiaalkindlustussüsteemi loomine), kuid jätab siiski riikide otsustada töötutele antava hüvitise täpse vormi ja selle rahastamise allika. Oluline on siiski jälgida, et töötuks jäämise tõttu ei satuks inimesed allapoole vaesuspiiri. Harta kõrval tuleb aga järgida ka Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksit23 (edaspidi ka koodeks), kuivõrd koodeks on hartaga õiguslikus seoses. Nimelt näeb harta artikli 12 lõige 2 ette, et hartaga ühinenud riigid peavad tagama sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks. Kooskõla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks on Euroopa Nõukogu tähtsaimaid konventsioone sotsiaalse kaitse valdkonnas, sätestades Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandardi. Koodeksis käsitletakse teiste sotsiaalkindlustuse liikide seas ka töötushüvitisi. Töötushüvitisi käsitletakse koodeksi 4. osas. Artikli 19 kohaselt kohustub koodeksi selle osaga ühinenud lepingupool tagama kaitstavatele isikutele töötushüvitise maksmise kooskõlas koodeksi artiklitega 20–24. Artikli 20 järgi on hüvitisega kaetud juhuks olukord, kus töövõimelisel inimesel on katkenud töise tulu saamine ning ta ei ole suuteline leidma sobivat tööd. Töise tulu katkemise tähendus tuleb sealjuures täpsemalt sisustada riigisiseses õiguses. Artiklis 20 viidatakse töise tulu katkemisele ehk töötuse riski definitsioon sellisel kujul puudutab vaid isikuid, kes on varem töötanud. Riigid võivad maksta töötushüvitisi ka muudel juhtudel. Näiteks isikutele, kes varem pole töötanud, sh on riigid vabad otsustama, milliseid tegevusi loetakse töötamisega võrdsustatud tegevuseks. Töötutoetuse saamise eeldus on varasem töötamine või tööga võrdsustatud tegevused ning tegevused, mille puhul hõivatust ei nõuta. Tööga võrdsustatud tegevused ja tegevused, mille puhul hõivatust ei nõuta, seati töötu abiraha saamise eelduseks 2000. aastal, kui võeti vastu tööturuteenuste seadus ja töötu sotsiaalse kaitse seadus. Enne seda olid nimetatud tegevused töötuna arvele saamise eelduseks. Aegade jooksul on seaduses tööga võrdsustatud tegevuste 22 Digest of the case law of the European Committee of Social Rights. Council of Europe, 2022, lk 120. 23 Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks – RT II 2004, 6, 17. 15 loetelu muutunud, kas õigusaktide muudatuste tõttu või seetõttu, et tagada isikute võrdne kohtlemine. ELi vastastikuse sotsiaalkaitse infosüsteemi MISSOC (Mutual Information System on Social Protection) andmetel on Eesti kõrval Euroopas üksnes seitse riiki veel, kellel on lisaks töötuskindlustusele ka töötutoetuse skeem. Riikides, kus töötuskindlustussüsteemi kõrval töötutoetuse skeem puudub, on kindlustushüvitisele mittekvalifitseerumise korral inimesel õigus nn miinimumsissetulekule. Sotsiaalkaitse minimaalse toimetuleku tagamiseks on riikides tüüpiliselt kasutusel miinimumsissetuleku süsteem. Eestis kannab seda rolli toimetulekutoetus. Töötutoetuse asendamisel baasmääras töötuskindlustushüvitisega hakkab rohkem töötuid, kes on varem töötanud, hüvitist saama töötuskindlustussüsteemist. Hüvitise saajate hulka lisanduvad töötud, kes on vähemalt kaheksa kuud viimase 36 kuu jooksul töötanud (töö- või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses), millelt on tasutud töötuskindlustusmakset. Seega sotsiaalkindlustussüsteemi katvus tõuseb, sest kindlustatud, kes on töötanud ja makseid tasunud ja praegu hüvitisi ei saa, hakkavad saama baasmääras töötuskindlustushüvitist. Inimestele, kes ei ole varem vähemalt kaheksa kuud töötanud ning kellel puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, pakub riik kaitset toimetulekutoetusega. Toimetulekutoetuse korral hinnatakse leibkonna tegelikku abivajadust, võttes arvesse nii ülalpeetavate arvu, kodulaenu, kindlustust, elektrikulu jt eluasemega seotud muid kulusid. Töötutoetuse puhul tegelikku abivajadust ei hinnata, mistõttu toimetulekutoetus katab paremini inimese tegeliku abivajaduse. Töötushüvitisega kaitstavate isikute ring on sätestatud artiklis 21 ning siin annab koodeks kaks valikuvõimalust. Koodeksi artikli 21 punkti a kohaselt peab juhul, kui kaitstavateks isikuteks on kindlad (riigisisese õigusega kehtestatud) töötajate kategooriad, olema töötuskindlustusega hõlmatud vähemalt 50% kõigist töötajatest. Eespool on märgitud, et Eestis oli 2022. aastal tööealisest tööjõust töötuskindlustusega kaetud 91,2%. Teise variandina võimaldab koodeks kaitsta elanikke nende elatusvahendite suuruse alusel, st tagada hüvitis kõigile, kelle sissetulekud ei ületa koodeksiga kooskõlas (riigisiseses õiguses) sätestatud piirsummat. Sellisel juhul tuleb aga artikli 21 punkti a alusel määratud töötajate kategooriatele tagada hüvitis elatusvahendeid arvesse võtmata. Tegemist on alternatiivsete võimalusega, st koodeks ei kohusta tagama töötutele kaitset mõlema kategooria alusel, vaid piisab, kui üks nimetatud nõuetest on täidetud. Eestis ei ole praegu eraldiseisvalt töötutele suunatud hüvitist, mis oleks seotud üksnes elatusvahendite suurusega, muid kriteeriume arvestamata. Elatusvahendite puudumisel on kõigil elanikel võimalik taotleda toimetulekutoetust. Koodeks sätestab lisaks nõuded töötushüvitise suurusele ja selle maksmise kestusele (vt koodeksi artiklid 22 ja 24) ning võimaldab piirata hüvitise maksmist tingimusega, et hüvitise saaja oleks enne täitnud kvalifikatsiooniperioodi, et vältida võimalikke kuritarvitusi. Sealjuures tuleb kvalifikatsiooniperioodi all koodeksi artikli 1 lõike 1 punkti i kohaselt mõista osamaksete tegemise, töötamise või elamise perioodi või nende mis tahes kombinatsiooni, mis on sätestatud riigisiseses õiguses. Eelnimetatud põhjendustest nähtub, et nii PS, Euroopa sotsiaalharta kui ka Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks tunnustavad töötuks jäämist kui sotsiaalset riski, mille puhul riik peab abikäe ulatama. Samas on seadusandjale siiski jäetud üsna ulatuslik otsustusruum, mis vormis ja millistel tingimustel töötuks jäänud inimesi abistada. Nii harta kui ka koodeks sätestavad üldise raami, millele ühinenud riikide sotsiaalkindlustussüsteemid peavad vastama, et neid saaks nimetatud aktidega kooskõlas olevaks lugeda. Seejuures on võimalik valida, kas siduda töötushüvitise saamise õigus kindlustusmaksete tasumise, töötamise või riigis elamise 16 kindla perioodiga. Sellest võib järeldada, et töötushüvitiste süsteemi ümberkujundamine, sh töötutoetuse asendamine baasmääras töötuskindlustushüvitisega, ei ole vastuolus põhiseaduse ega eespool viidatud rahvusvaheliste lepingutega. Eelnõukohase seadusega on ette nähtud vähemalt kuuekuuline vacatio legis ning ka üleminekusätted, mille kohaselt kuni seaduse jõustumiseni töötutoetuse saamiseks avalduse esitanud isikutele makstakse toetust avalduse esitamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tingimustel. Selline korraldus tagab, et muudatused on ettenähtavad ja inimestel on aega muudatustega kohaneda. Eelnõu järgib õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning on kooskõlas põhiseadusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse TKindlS-i, §-ga 2 MKS-i, §-ga 3 RaKS-i, §-ga 4 SHS-i, §-ga 5 SMS-i, §-ga 6 TsMSRS-i, §-ga 7 TMS -i, §-ga 8 TöMS-i ja §-ga 9 TVTS-i. Eelnõu §-s 10 sätestatakse jõustumisajad. TKindlS-i muudatustega realiseeritakse õiguspoliitilisi otsuseid, mistõttu esitatakse need muudatused esimeses paragrahvis. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TKindlS Eelnõu § 1 punktiga 1 jäetakse TKindlS-i § 1 lõikest 1 ja § 2 tekstist välja töötutoetus, sest eelnõu kohaselt töötutoetuse maksmine lõpetatakse ning TöMS-i töötutoetust reguleerivad sätted tunnistatakse eelnõu seadusena jõustumisel kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse TKindlS-i § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatud isikute loetelu. Lõikes 1 on nimetatud, et kindlustatud isik on valla- või linnavalitsuse liige. Säte ei nimeta eraldi vallavanemat ega linnapead. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lõike 4 kohaselt kuuluvad valitsuse koosseisu vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed. Seega KOKS-i järgi kuuluvad vallavanem ja linnapea valitsuse koosseisu, kuid nad ei ole valitsuse liikmed, mistõttu jääb ebaselgeks, kas nad TKindlS-i järgi on kindlustatud isikud. Kehtiva õiguse kohaselt makstakse vallavanema ja linnapea palgalt töötuskindlustusmakset ning neid käsitataksegi kindlustatud isikutena. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus. Sättes tuuakse sõnaselgelt välja, et kindlustatud isikud on ka vallavanem ja linnapea. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 51. Seadusemuudatusega tekib töötuskindlustushüvitisele kaks alaliiki: sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis. Sarnaselt kehtivale süsteemile pakub esmast kaitset kindlustatu eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis. Kehtiv töötuskindlustushüvitis, mille suurus sõltub kindlustatu eelnevast sissetulekust, nimetatakse ringi sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Kui isikul ei teki õigust sellele hüvitisele, makstakse kindlustatule võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist. Mõlemale hüvitisele kehtivad kindlustusstaaži nõuded. Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumise tingimusi võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta. Nendele, kelle töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt on makstud töötuskindlustusmakset, asendab baasmääras töötuskindlustushüvitis praeguse riigieelarvest makstava töötutoetuse. Baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru need, kelle töötamine ja töise tulu saamine on olnud lühiajaline või ebapüsiv. Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse paragrahvi 6 pealkirjas ning lõigetes 1–21 ja 4 , § 7 lõikes 3, § 8 lõigetes 1–14 ja § 9 pealkirjas ning lõigetes 1, 11, 4 ja 7 sõna „töötuskindlustushüvitis“ sõnadega „sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis“. Seni kehtinud töötuskindlustushüvitis, 17 mille suurus sõltub kindlustatu eelnevast sissetulekust, nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Paragrahv 6 jääb reguleerima tingimusi, millisel juhul kindlustatul on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele ning vastavad täpsustavad muudatused tehakse ka lõigetes 1–21 ja 4. Paragrahv 7 lõige 3 jääb reguleerima kindlustusstaaži nullimist, kui kindlustatule määratakse sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitis. Paragrahv 8 reguleerib edaspidi sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi, mistõttu tehakse vastavad täpsustused ka lõigetesse 1–14. Paragrahv 9 reguleerib edaspidi sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks TKindlS-i § 6 lõiked 3 ja 5. Lõige 3 sätestab, et kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, ja ta vastab muudele seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest töötutoetuse maksmine lõpetatakse ja sellekohane kord tunnistatakse kehtetuks. Eelnõus on üleminekuperioodiks rakendussäte (eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse seadust §-ga 527). Lõike 5 tekst viiakse § 62 lõikesse 1. Töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendatakse nii sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kui ka baasmääras hüvitise korral. Kuna § 6 jääb edaspidi reguleerima üksnes sissetulekupõhist hüvitist, tunnistatakse § 6 lõige 5 kehtetuks ja töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamine reguleeritakse nii sissetulekupõhise kui ka baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul lisatavas uues §-s 62. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust §-dega 61 ja 62. Paragrahv 61 sätestab kindlustatu õiguse baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Lõike 1 kohaselt on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui kindlustatu võetakse töötuna arvele näiteks 2. jaanuaril 2024, siis peab tal olema kogutud kaheksa kuud kindlustusstaaži sellele eelnenud 36 kuu jooksul, s.o 2021. aasta veebruarist kuni 2024. aasta jaanuarini. Lõike 2 kohaselt ei ole baasmääras töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Erisus on sätestatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele saab tekkida alles pärast sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist, kui on täidetud seaduses sätestatud baasmääras hüvitise saamiseks vajalikud tingimused. Lõike 3 kohaselt ei teki õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele TöMS-i §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel, st töötuna arveloleku ajal lubatud nn tööampsud ei anna õigust baasmääras hüvitisele. Sama reegel on ka kehtiva töötuskindlustushüvitise puhul. Lõige 4 sätestab tingimused, millal kindlustatul tekib vahetult pärast sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisega jätkamist õigus uuele baasmääras hüvitisele. Kindlustatul, kellele jätkatakse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist ning kellel oli vahetult enne hüvitisega jätkamist (st kehtiva arveloleku ja eelmise arveloleku vahel) kogunenud kindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud, on pärast jätkatud töötuskindlustushüvitist õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele, kui jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kestus on alla 180 kalendripäeva. Jätkatud 18 sissetulekupõhise hüvitise ja uue baasmääras hüvitise kestus kokku ei saa ületada 180 kalendripäeva, välja arvatud § 81 lõikes 2 nimetatud perioodi pikenemise korral. Õigus hüvitisega jätkata on kindlustatul, kellele lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses märgitud perioodi lõppemist, talle määratakse sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis § 82 alusel ja ta on jätkatud hüvitise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel. Vahetult pärast hüvitisega jätkamist tähendab, et hüvitis vahepeal ei katke ja kindlustatu ei pea esitama baasmääras töötuskindlustushüvitise saamiseks avaldust. Õigus uuele baasmääras hüvitisele on kindlustatul, kellel uuesti töötuna arvele võtmise ajaks on kogutud kaheksa kuud kindlustusstaaži. Kui jätkatud sissetulekupõhise hüvitise kestus kokku on alla 180 kalendripäeva (sh hüvitise pikenemine) ja kindlustatu on jätkatud hüvitise lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel, siis on tal õigus edasi saada baasmääras töötuskindlustushüvitist. Jätkatud hüvitise ja uue baasmääras hüvitise kestus kokku ei saa ületada 180 kalendripäeva, v.a juhul, kui uue baasmääras hüvitise periood pikeneb § 81 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Milliseks kujuneb jätkatud hüvitise maksmise kestus, selgub hiljemalt hüvitise perioodi lõppemise päevale eelnenud kuu 10. kuupäeval, kuna siis selgub, kas töötuskindlustushüvitise periood pikeneb. Näiteks, kindlustatule määrati sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis 180 kalendripäevaks. Hüvitise maksmine lõpetati 100 päeva möödudes, kuna kindlustatu asus tööle. Kindlustatul jäi hüvitis kasutamata 80 kalendripäeva eest. Kindlustatu töötas kaheksa kuud ja koondati. Uuesti arvele tulles on kindlustatul õigus sissetulekupõhise hüvitise kasutamata osale, s.o 80 kalendripäevale. Jätkatud hüvitise perioodi lõppemise päevale eelnenud kuu 10. kuupäeval selgub, et hüvitis pikeneb automaatselt 60 kalendripäeva võrra, kuna tegemist on kõrge tööpuuduse olukorraga. Uuesti arvele tulles oli kindlustatul täidetud ka uue baasmääras hüvitise saamiseks nõutav kaheksakuuline kindlustusstaaž. Sellisel juhul on kindlustatul õigus saada pärast sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise lõppemist veel 40 kalendripäeva baasmääras hüvitist, kui ta on jätkatud hüvitise lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel. Kui registreeritud töötute arv on väike, jääb baasmääras hüvitise kestuseks 40 kalendripäeva. Kui registreeritud töötute arv on jätkuvalt suur, siis baasmääras hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt 60 kalendripäeva võrra. Baasmääras hüvitise maksmise perioodi maksimaalne kestus sellises olukorras on 40 + 60 = 100 kalendripäeva. Lõike 6 järgi kohaldatakse seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Paragrahvi 6 lõike 4 kohaselt on kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ning kes vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, õigus töötuskindlustushüvitisele: 1) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistussuhe kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates; 2) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistussuhe kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Kui kindlustatu töösuhe kestis vähemalt viis aastat ja lõppes ühel nimetatud põhjustest – tööleping öeldi üles koondamise tõttu või tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või ametniku teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel –, siis makstakse kindlustatule koondamishüvitis. Koondamishüvitis asendab koondamise tõttu ära jäänud töötasu, mistõttu sama perioodi eest ei maksta kindlustatule teist asendussissetulekut 19 (töötuskindlustushüvitist). Töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma 30–60 kalendripäeva möödumisel töö- või teenistussuhte lõpetamisest, sõltuvalt sellest, kui pikalt oli kestnud kindlustatu töösuhe selle tööandja juures või teenistussuhe. Paragrahv 62 sätestab töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamise reeglid. Eelnõu § 62 lõikesse 1 on referentsperioodi pikendamise reegel toodud üle seaduse § 6 kehtivast lõikest 5 ning seda ei ole muudetud. Kehtiva õiguse järgi, kui kindlustatu oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul emapuhkusel (endine rasedus- ja sünnituspuhkus), isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel (endine lapsehoolduspuhkus) ning seetõttu ei ole täidetud 12 kuud töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel viibimise aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile. Sama põhimõte hakkab eelnõu § 62 lõike 1 kohaselt kehtima ka baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul. Kui kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži ei ole täidetud, kuna kindlustatu oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel, liidetakse puhkusel viibimise aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile. Lõikes 2 avatakse töötuskindlustusstaaži referentsperioodi mõiste sisu. Töötuskindlustusstaaži referentsperiood on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuuline periood, mille jooksul peab olema omandatud töötuskindlustushüvitisele õigust andev kindlustusstaaž. Kui inimene tuleb töötuna arvele 1. jaanuaril 2026 ja esitab avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks, siis 1. jaanuarile eelneva 36 kuu jooksul, st 2025 detsembrist kuni 2023 jaanuarini peab olema kindlustusstaaži kogunenud vähemalt 8 kuud selleks, et saaks määrata baasmääras töötuskindlustushüvitise ja 12 kuud kindlustusstaaži selleks, et saaks määrata sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise. Lõikega 3 luuakse pikema staažiga kindlustatutele, kelle viimase baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne hüvitise perioodi lõppemist ja kes pärast baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist tulevad 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele ning on vahepeal töötanud, võimalus saada varasema kindlustusstaaži arvelt sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist, kui töö- või teenistussuhte lõpetamise alus seda võimaldab. Baasmääras hüvitise määramisel nullitakse kindlustatu referentsperioodil (töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuul) kogunenud kindlustusstaaž. Seega kui kindlustatu läheb pärast baasmääras hüvitise maksmise lõpetamist tööle ning ta näiteks koondatakse, siis 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele tulles ei ole tal üldjuhul referentsperioodil uuesti kogunenud 12 kuud töötuskindlustusstaaži (baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisel nulliti eelmisele töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu kindlustusstaaž). Kindlustatul, kellele maksti töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul baasmääras töötuskindlustushüvitist ning maksmine lõpetati enne hüvitise perioodi lõppemist, pikendatakse referentsperioodi 18 kuu võrra, kui ta on pärast baasmääras hüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud ja ta on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane. Lõikega 4 täpsustatakse, et 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest baasmääras hüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu kindlustusstaaž loeti nulliks. Säte on vajalik, et kindlustatute kindlustuskaitse võrreldes kehtiva õigusega oluliselt ei väheneks, küll aga on välistatud, et sama töötamise perioodi eest saab töötushüvitist kahel korral. Kehtiva õiguse järgi 20 ei vähenda töötutoetuse maksmine kindlustatu õigust töötuskindlustushüvitisele, kui ta pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töö kaotab. Kui kindlustatu on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul olnud ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel ja saanud ka baasmääras töötuskindlustushüvitist, siis saab samaaegselt kasutada nii lõikes 1 kui ka lõikes 2 nimetatud referentsperioodi pikendamist, kui täidetud on kõik neis sätetes nimetatud tingimused. Lõike 5 kohaselt rakendatakse lõikes 2 sätestatud referentsperioodi pikendamist 18 kuu võrra üksnes juhul, kui pikendamise tulemusena tekib kindlustatul õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse § 7 lõike 1 punkti 1. Punkt 1 sätestab, et töötuskindlustusstaaž on periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasa- või registreeritud elukaaslase tasu, kui nendelt on kohustus TKindlS-is sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse. Punktis 1 loetletud kindlustatud isikute hulka lisatakse vallavanem ja linnapea. Muudatus on seotud TKindlS-i § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatud isikute täpsustamisega (vt TKindlS, § 3 lõike 1 selgitusi). Õigusselguse huvides tuuakse ka § 7 lõike 1 punktis 1 sõnaselgelt välja, et töötuskindlustusstaaž on periood, mille eest kindlustatu sai tasu vallavanema või linnapeana. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 7 lõigetega 31 ja 32, mis reguleerivad kindlustusstaaži nullimist baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisel. Lõikes 31 sätestatakse, et § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kindlustatu tööle asumisel, v.a ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, jätkub kindlustusstaaži arvestus. Lõike 32 kohaselt, kui kindlustusstaaži referentsperioodi on pikendatud § 62 lõike 1 alusel ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel oldud aja võrra, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kellel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud. Kindlustusstaaž nullitakse ainult baasmääras hüvitise saamise aluseks olnud kindlustusstaaži perioodi osas, erinevalt sissetulekupõhisest hüvitisest, kus nullitakse kogu eelnev kindlustusstaaž. Kui kindlustatul oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul staaži kogutud näiteks 30 kuud, siis baasmääras hüvitise määramisel nullitakse eelnimetatud 30 kuu kindlustusstaaž. Kui kindlustusstaaži oli kogutud näiteks kaheksa kuud, nullitakse kaheksa kuu staaž. Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisel nullitav kindlustusstaaž jääb üldjuhul vahemikku 8–36 kuud, sõltuvalt konkreetse kindlustatu kogutud kindlustusstaažist. 36-kuulise referentsperioodi pikendamisel loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž. Kindlustusstaaži nullimine piirab kindlustatu õigust saada edaspidi töötuskindlustushüvitist. Arvestades sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramisel kindlustusstaaži nullimisel kaotatud kindlustusstaažide proportsioone ning saadavat vastusooritust hüvitisena, mille suurus sõltub kindlustatu varasemast sissetulekust, oleks ebaproportsionaalne baasmääras hüvitise puhul nullida kindlustusstaaži võrdväärselt sissetulekupõhise hüvitisega. Tekiks olukord, kus baasmääras hüvitise määramisega kaotab töötu ühel juhul kindlustusstaaži kõigest kaheksa 21 kuud, s.t kindlustatu, kes ei olegi rohkem staaži kogunud, kui on baasmääras hüvitise jaoks nõutud kaheksa kuud. Samas näiteks pika kindlustusstaažiga töötu, kellel on staaži 10 ja enam aastat, kaotaks kogu eelnimetatud staaži. Viimasel juhul kaoks tal ka õigus sunnitud töötuse korral lähitulevikus saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist, mille saamise periood sõltub otseselt kindlustatu kindlustusstaažist. Hüvitisele kvalifitseerumiseks otsitakse kindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mistõttu on põhjendatud, et nullitakse kogu see 36-kuulise referentsperioodi kindlustusstaaž, mis annab õiguse baasmääras hüvitisele. Referentsperiood üldiselt tagantjärele ei muutu ning on suhteliselt lihtne kindaks teha, millise perioodi kindlustusstaaži ei tohi tulevikus topelt kasutada. Baasmääras hüvitise määramisel kindlustusstaaži nullimise erisus võimaldab töötutel, kellel on pikaajaline kindlustusstaaž, säilitada õigus sissetulekupõhisele hüvitisele ka pärast baasmääras hüvitise saamist. Näiteks, kui baasmääras hüvitise määramisel oli töötuskindlustusstaaži kokku 36 kuud või vähem, mis nulliti, siis uuesti tööle asudes hakkab töötuskindlustusstaaž uuesti nullist kogunema. Kui aga inimesel on töötuskindlustusstaaži rohkem kui 36 kuud, näiteks 60 kuud, siis pärast baasmääras hüvitise määramist jääb alles 36 kuule eelnenud 24 kuu kindlustusstaaž ning sealt jätkatakse tööle asudes staaži kogumist. Kui kindlustatu asub uuesti tööle ja peaks tulevikus uuesti töötuskindlustushüvitist taotlema, arvestatakse seda varasemat 24-kuulist staaži näiteks töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikkuse kindlakstegemisel, kuna see sõltub kogu töötuskindlustusstaažist. Kui 36-kuulist referentsperioodi on pikendatud § 62 lõike 1 alusel ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel oldud aja võrra, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž. Kui kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži ei ole täidetud, kuna kindlustatu oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel, liidetakse puhkusel viibimise aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile ning kogu sellel perioodil kogutud kindlustusstaaž nullitakse. Näiteks kui kindlustatul ei ole 36-kuulisel referentsperioodil vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži, kuid ta viibis töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul kuus kuud vanemapuhkusel, siis pikendatakse 36-kuulist perioodi kuue kuu võrra ning hüvitise määramisel nullitakse kindlustusstaaž 42-kuulisel referentsperioodil. Kindlustatu tööle asumisel, v.a ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, jätkub kindlustusstaaži arvestus. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 8 pealkiri ja sõnastatakse järgmiselt: „ Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood“. Paragrahv 8 sätestab töötuskindlustushüvitise saamise perioodi. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehtiv töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Sissetulekupõhise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise jätkamise sätted viiakse ühte paragrahvi. Kuna § 8 jääb reguleerima üksnes sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi, muudetakse selle põhjal ka paragrahvi pealkiri. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 8 lõike 2 punkti 2 sõnastust, asendades viite aja-, asendus- ja reservteenistusele viitega ajateenistusele, korralisele asendusteenistusele ja erakorralisele reservasendusteenistusele. Muudatus on seotud 2023. aasta 1. aprillist muutunud asendusteenistuse korraldusega, mille tõttu tehakse ka eelnõu § 7 punktis 6 ja § 8 punktis 1 kirjeldatud muudatused. Nimetatud punktide juures on selgitatud ka muudatuste täpsem taust. Muudatused jõustuvad üldises korras. Et eelnimetatud teenistused oleksid kõikides töötukassa tegevust reguleerivates seadustes käsitletud ühtmoodi, tuleb muuta ka töötuskindlustuse 22 seaduse § 8 lõike 2 punkti 2 ning muudatused jõustada samal ajal. Kuna töötuna arvelolekut ei lõpetata reservteenistuse ja reservasendusteenistuse puhul, siis ei anna need tegevused õigust hüvitise maksmise jätkamiseks. Muudatus on vajalik teiste seadustega kooskõla tagamiseks perioodil kuni 2026. aasta 1. jaanuarini, mil jõustuvad eelnõukohase seaduse ülejäänud sätted. Kuna alates 1. jaanuarist 2026. a muutub töötuskindlustuse seaduse struktuur ja § 8 lõike 2 punktis 2 toodud regulatsioon sätestatakse edaspidi uues, seadusele lisatavas §-s 82, tunnistatakse § 8 lõige 2 eelnõu § 1 punktiga 11 alates 1. jaanuarist 2026. aasta kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõiked 2−3, mis reguleerivad töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamist, st olukorda, kui kindlustatule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne määratud perioodi lõppu. Nii baasmääras kui ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise tingimused sätestatakse edaspidi uues, seadusesse lisatavas §-s 82. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse seadust §-dega 81 ja 82. Paragrahv § 81 sätestab baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise perioodi. Lõige 1 sätestab, et kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva. Kehtiva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise minimaalne periood on 180 kalendripäeva. Baasmääras töötuskindlustushüvitis on töötuskindlustushüvitise miinimumhüvitis, mistõttu ei saa selle maksmise kestus olla pikem, kui on sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise minimaalne periood. Töötukassa andmetest nähtub, et 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise maksmise keskmine kestus on olenevalt aastast 118–157 päeva. 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise päevade arvust kasutatakse esmakordsel määramisel (ilma jätkamiste kestust arvestamata) ära olenevalt aastast keskmiselt 66–87% (vt joonis 1)24. Võrreldes teiste gruppidega (270 päevaks ja 360 päevaks määratud hüvitised 25 ) on 180 päevaks määratud hüvitiste maksimaalses ulatuses lõpuni kasutanute osakaal suurem. 180 päeva vastab suuremale osale tööotsingute kestusele, mis ilmneb ka hüvitiste maksimaalses ulatuses lõpuni kasutanute suuremast osakaalust. Selle põhjal saab järeldada, et 180 päevast lühemaks perioodiks töötuskindlustushüvitise määramine ei ole põhjendatud, kuna see mõjutaks negatiivselt tööotsijate majanduslikku kindlustunnet ja toimetulekut. 24 Iga määramist, sealhulgas ka jätkamisi, on arvestatud eraldi juhtumina. See tähendab, et esmakordse määramise kestusele ei ole liidetud juurde temaga seotud jätkamiste kestuseid. Töötuskindlustushüvitise saamist on võimalik jätkata kasutamata päevade ulatuses, kui inimene on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud ja tema kahe arveloleku vaheline töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele. 25 Alates 2023. aasta 30. juunist on töötuskindlustushüvitise maksmise kestus kindlustusstaažiga viis kuni 10 aastat 210 kalendripäeva ja kindlustusstaažiga kümme aastat või enam 300 kalendripäeva. 23 Joonis 1. Määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine tegelik kestus ning osakaal määratud päevade arvust määramise aasta järgi. Allikas: töötukassa. Lõige 2 sätestab, et § 8 lõikes 13 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Perioodi pikenemine sõltub majanduse ja tööturu olukorrast, hüvitise pikenemiseks peab registreeritud töötute arv olema 24 suur. Baasmääras hüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis. See, kas määratud töötuskindlustushüvitise periood pikeneb, selgub hüvitise perioodi lõppemise päevale eelnenud kuu 10. kuupäevaks. Täiendav periood lisandub algsele perioodile. Kui registreeritud töötute arv on kõrgel tasemel, st registreeritud töötute arv on võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis, siis pikeneb hüvitise maksmise periood automaatselt 60 kalendripäeva võrra. Baasmääras hüvitise maksmise perioodi maksimaalne kestus on 180 + 60 = 240 kalendripäeva. Paragrahv § 82 sätestab töötuskindlustushüvitise jätkamise tingimused. Ka kehtiva seaduse järgi, kui kindlustatu jääb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisele järgneva 12 kuu jooksul uuesti töötuks, on tal õigus kasutada eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata päevi. Kindlustatu peab vastama kõikidele töötuskindlustushüvitise tingimustele, v.a staažinõue. See tähendab, et viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele, kuid korduval taotlemisel ei pea olema uuesti kogutud 12-kuulist töötuskindlustusstaaži. Hüvitisega jätkamise võimalus rakendub ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Võrreldes kehtiva seadusega on tehtud see erisus, et 12 kuu jooksul uuesti töötuks jäädes saab jätkata sama liiki töötuskindlustushüvitisega. Hüvitise liik uuesti töötuna arvele tulles ei sõltu enam töö- või teenistussuhte lõpetamise alusest. Lõikes 1 sätestatakse, et § 82 kohaldub kindlustatule, kellele määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne § 8 lõigetes 1−14 ja § 81 nimetatud perioodi lõppemist. Kindlustatul on õigus sama liiki töötuskindlustushüvitise kasutamata osale, kui ta: 1) on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane; 3) vastab muudele seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud § 6 lõike 1 punktis 2 ja § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue ning § 6 lõikes 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõpetamise alus. Kui kindlustatu jääb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisele järgneva 12 kuu jooksul uuesti töötuks, on tal õigus jätkata eelmist hüvitist kasutamata osas ja seda sõltumata sellest, mis alusel tema viimane töö või teenistussuhe lõppes. Samuti ei pea hüvitisega jätkamise korral olema täidetud kindlustusstaaži nõue. Näiteks, 36-kuulise kindlustusstaažiga isik koondati ja talle maksti sissetulekupõhist hüvitist 60 kalendripäeva. Pärast viit kuud töötamist tema töösuhe lõppeb poolte kokkuleppel ja tal on õigus edasi saada sissetulekupõhist hüvitist 120 kalendripäeva. Sama põhimõte on ka baasmääras töötuskindlustushüvitisel. Näiteks, 36-kuulise kindlustusstaažiga kindlustatu lahkus töölt omal soovil ja talle maksti baasmääras hüvitist 60 kalendripäeva. Pärast viit kuud töötamist kaotas ta uuesti töö koondamise tõttu ja tal on õigus jätkata baasmääras hüvitisega ehk sama liiki hüvitisega. Samas näiteks kindlustatul, kellel on kindlustusstaaži 10 aastat ja kes lahkus töölt omal soovil ja kellele maksti baasmääras hüvitist 25 60 kalendripäeva ja kes pärast viit kuud töötamist kaotas uuesti töö koondamise tõttu, on baasmääras hüvitise määramisele eelnenud perioodist alles kindlustusstaaži 7 aastat ja viimasest töötamise perioodist viis kuud ning temale saab määrata sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise varasema staaži arvelt (vt töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamise § 62 lõike 2–4 selgitusi). Lõige 2 sätestab, et 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu § 7 lõikes 3, 3¹ või 32 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata lõike 1 punktis 2 sätestatud perioode. Näiteks, kindlustatule määrati hüvitis 1. septembril 2023 ja tema kindlustusstaaž nulliti. Kindlustatu asus 1. novembrist 2023 tähtajalise lepinguga tööle ning hüvitise maksmine lõpetati 2023. aasta 31. oktoobril. Sellel isikul on õigus eelmisest perioodist kasutamata töötuskindlustushüvitist taotleda kuni 2024. aasta 31. oktoobrini. Lõige 3 sätestab, et lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis sama paragrahvi alusel. Hüvitisega jätkamisel nullitakse kindlustusstaaž, mis oli kogunenud vahepealse töötamise alusel enne hüvitisega jätkamist. Seda põhimõtet ei ole muudetud, ka kehtiva õiguse alusel nullitakse hüvitisega jätkamisel vahepealse töötamise alusel kogutud staaž. Lõige 4 sätestab, et töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel arvutatakse hüvitise suurus sõltuvalt hüvitise liigist §-s 9 või 91 sätestatu kohaselt. Hüvitisega jätkamisel arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus ümber. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul lähevad arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvestades, et baasmääras hüvitise suurus on seotud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammääraga, võib hüvitise suurus muutuda, kui kalendriaasta on hüvitise jätkamise hetkeks vahetunud. Näiteks kui baasmääras hüvitise maksmine jääb pooleli 2026. aastal (hüvitise suurus on 50% 2025. aasta töötasu alammäärast) ning kindlustatu jääb 12 kuu jooksul uuesti töötuks ja hüvitist jätkatakse 2027. aastal, siis hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks 2026. aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Lõige 5 sätestab, et 12 kuu jooksul uuesti töötuks jäädes ei saa töötuskindlustushüvitise maksmine kõigi töötuna arveloleku perioodide jooksul kokku ületada sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul § 8 lõigetes 1–14 sätestatud päevade arvu ja baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul §-s 81 sätestatud päevade arvu. Ka kehtiva õiguse kohaselt uuesti töötuks jäädes ei saa töötuskindlustushüvitise maksmine kõigi töötuna arveloleku perioodide jooksul kokku ületada töötuskindlustushüvitise puhul § 8 lõigetes 1–14 sätestatud päevade arvu. Eelnõu § 1 punktiga 13 kehtestatakse § 9 lõike 5 esimene lause uues sõnastuses. Lõige 5 reguleerib sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise miinimumsuurust. Kehtiva lõike 5 kohaselt, kui kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatust. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30. Muudatusega täpsustatakse, et hüvitise miinimumsuuruse arvutamisel võetakse aluseks töötasu alammäär, mis kehtis eelmise kalendriaasta 1. juulil. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse seadust §-ga 91, mis sätestab baasmääras töötuskindlustushüvitise suuruse. Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras hüvitise suurus on 26 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30. Baasmääras hüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata. Sama põhimõte kehtib ka sissetulekupõhise hüvitise puhul (vt § 9 lõige 7). Kui kindlustatule määratakse baasmääras hüvitis 2025. aasta novembris ning kalendriaasta vahetumisel jätkub hüvitise katkematu maksmine, siis hüvitise suurust ümber ei arvutata. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 10 lõiget 1. Uue sõnastuse kohaselt esitab kindlustatu töötuskindlustushüvitise taotlemiseks nõuetekohase avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed, andmed hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvesse võtmise kohta. Töötuna arvelevõtmisel ei esitata alati kohe töötuskindlustushüvitise avaldust ning inimese kontakt- ja elukohaandmed võivad vahepeal muutuda. Elukoha aadressi ja kontaktandmete esitamine on vajalik, et töötukassa saaks töötuskindlustushüvitise avalduse menetlemisel inimesega ühendust võtta temaga kokkulepitud viisil ning vastava otsuse hiljem ka kätte toimetada. Samuti võib hilisemas menetluses tekkida vajadus tagasinõude otsuse kättetoimetamiseks ning sellise otsuse kättesaamisest hoidutakse tihtilugu kõrvale, mistõttu võib tekkida vajadus, vastav otsus kätte toimetada ka näiteks inimese elukoha aadressil. Avaldusele lisatakse andmed seaduse §-des 6‒62 ja 82 nimetatud töötuskindlustushüvitise tingimustele vastamise asjaolude kohta, kui andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Eelnõu kohaselt esitab töötuskindlustushüvitist taotlev isik töötukassa nõudmisel muid hüvitise määramiseks vajalikke dokumente, kui nõutavad andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Näiteks sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul on vajalik välja selgitada töö- või teenistussuhte lõpetamise alus (TkindlS § 6 lõige 2), kuna vabatahtliku töölt lahkumise puhul hüvitist ei maksta. Samuti võib tekkida vajadus küsida emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkusel viibimise aega tõendavaid dokumente, kui andmed ei ole andmekogudest kättesaadavad.26 Kui andmed ei ole andmekogudest kättesaadavad, võtab töötukassa isikuga ühendust temaga varasemalt kokkulepitud viisil ja palub vastavad andmed edastada. Kehtiva seaduse järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu. Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete loetelu tuuakse määrusest seaduse § 10 lõikesse 1. Sätte muutmisega muutub kehtetuks ka kehtiva seaduse § 10 lõike 1 volitusnorm ning seeläbi ka selle alusel antud sotsiaalministri 08.04.2009 määrus nr 31 „Töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusele kantavate andmete ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu.“ Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse § 11 lõikes 5 ja § 12 lõikes 2 viide § 8 lõikele 2 viitega § 82 lõikele 1. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehtiva seaduse § 8 lõige 2 sätestab kindlustatu hüvitisega jätkamise õiguse. Eelnõus reguleerib kindlustatu hüvitisega jätkamise õigust § 82 lõige 1 ja seetõttu parandatakse viited § 11 lõikes 5 ja § 12 lõikes 2. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse § 12 lõikega 11. Kui töötukassal puuduvad töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi kestel andmed, mis on vajalikud selleks, et välja selgitada, kas kindlustatul on jätkuvalt õigus töötuskindlustushüvitisele, siis peatatakse 26 Kindlustatul, kes kasutas 36 kuu jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötukassa andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. 27 töötuskindlustushüvitise maksmine alates esimesest kuust, mille kohta väljamaksmiseks vajalikud andmed puuduvad. Pärast puuduolevate andmete saamist makstakse töötuskindlustushüvitis tagantjärele välja, kui kindlustatu vastas hüvitise saamise tingimustele. Säte on vajalik selleks, et ennetada alusetuid väljamakseid ja võimalikke tagasinõudeid. Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Enne igakordset töötuskindlustushüvitise väljamakset tuleb töötukassal välja selgitada, kas kindlustatul on jätkuvalt õigus töötuna arvel olla ja töötuskindlustushüvitist saada. Õigus kindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kes peab täitma TöMS-is sätestatud töötu kohustusi (osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma; osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul; olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; otsima tööd iseseisvalt ja teavitama töötukassat enda tööotsingutest). Kui töötu eelnimetatud kohustusi ei täida, siis töötuna arvelolek lõpetatakse ning sellega kaotab töötu ka õiguse töötuskindlustushüvitisele. § 12 lõikes 11 toodut kohaldatakse olukorras, kus töötuskindlustushüvitise väljamakse tegemise hetkel puuduvad andmed, mille põhjal saab välja selgitada, kas kindlustatu vastab jätkuvalt §- s 6 või 61 või 62 või 82 sätestatud tingimustele. Näiteks võib selline olukord tekkida äriühingu juhatuse liikmetega, kelle puhul töötukassa peab sisuliselt hindama, kas nende tegevust saab käsitada tööta olemisena. See tähendab, kas neil on jätkuvalt õigus töötuna arvel olla ja töötuskindlustushüvitist saada. Juhatuse liikmed saavad töötuna arvele tulla tingimusel, et ei saa juhatuse liikmena tegutsemise eest tasu ja vastavad töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Vastavus töötuskindlustushüvitise tingimustele tähendab, et inimene on kaotanud põhisissetuleku taganud palgatöö ja omab nõutud töötuskindlustusstaaži. Juhatuse liikme roll on ettevõtte juhtimine, esindamine, majandusaruande koostamise korraldamine ja allkirjastamine, nõukogule äriühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest teatamine ja muudest äriühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teabe andmine. Juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete hulka ei kuulu ettevõtte majandustegevusega seotud teenuse osutamine ja töö tegemine. Kui juhatuse liige töötuna arveloleku ajal osutab teenust või teeb tööd (nt pakub tõlketeenust, koostab pakkumisi, esitab arveid), kaotab ta õiguse olla töötuna arvel ning sellega lõppeb ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Selliste asjaolude väljaselgitamine on keerukas. Keerulised on ka näiteks tööampsude eest makstud tasude väljaselgitamine; tööle asumise kuupäeva täpsustamine, kui töötamise registris andmed puuduvad; tööandja on tagantjärele muutnud töösuhte lõpetamise õiguslikku alust ja muud sarnased olukorrad. Need võivad mõjutada kindlustatu õigust töötuskindlustushüvitisele. On olnud olukordi, kus töötuskindlustushüvitise väljamakse tegemise ajaks ei ole töötukassal piisavalt andmeid ning pärast väljamakset on selgunud, et kindlustatul siiski ei olnud õigust hüvitisele. See toob kaasa tagasinõude, mis rikub inimese õigustatud ootust, et kui talle juba hüvitis välja maksti, siis on tal ka õigus sellele. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, lisades viite §-le 81. Kehtiva seaduse § 13 reguleerib töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist enne § 8 lõigetes 1–14 sätestatud perioodi lõppemist. Eelnõu kohaselt reguleerivad § 8 lõiked 1–14 sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise kestust. Paragrahvi 13 lõige 1 reguleerib edaspidi ka baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist enne perioodi lõppemist, mistõttu tehakse lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sellekohane täiendus. 28 Eelnõu § 1 punktiga 19 jäetakse § 23 lõike 2 punktidest 3 ja 5 välja viited töötutoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 23 lõike 2 punkti 7 sõnastust, jättes tekstist välja viited töötutoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 21 asendatakse § 33 lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 sõna „töötuskindlustushüvitise“ sõnaga „töötuskindlustushüvitiste“. Muudatuse eesmärk on ühtlustada seaduses kasutatud termineid, viies muudetavad sätted kooskõlla TKindlS-i § 36 lõike 2 punktis 1 kehtestatud töötuskindlustushüvitiste sihtfondi nimetusega. Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks § 35 lõike 1 punkt 3, mis puudutab töötutoetuse määramist ja maksmist. Eelnõus sätestatud muudatuste tulemusena ei ole see säte enam vajalik. Eelnõu § 1 punktidega 23−25 jäetakse § 35 lõike 4 punktidest 6 ja 7, § 35 lõike 6 punktist 1, § 381 lõike 4 punktist 2 ja § 39 lõikest 1 välja viited töötutoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse § 46 lõikega 51. Kehtiva seaduse § 46 reguleerib enammakstud hüvitise tagasinõudmist. Eelnõuga lisatakse paragrahvi lõige 51, mis sätestab töötuskindlustushüvitise kinnipidamise reeglid. Inimeselt, kellele on õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitist, võib töötukassa TKindlS-i § 46 alusel enammakstud summad tagasi nõuda. Kehtiv kord ei võimalda aga enammakstud hüvitise tagasinõudmise korral alusetult makstud summat kinni pidada inimesele tulevikus makstavatest hüvitistest ilma kindlustatu nõusolekuta. Lisatava sättega selline võimalus luuakse. Säte näeb ette, et kui isik alusetult makstud hüvitist töötukassa antud tähtajaks korraga tagasi ei maksa või § 46 lõikes 5 sätestatud tagasimaksegraafikut ei täida, on töötukassal õigus õigusliku aluseta makstu korraga või osade kaupa järgmistest töötuskindlustushüvitise väljamaksetest kinni pidada. Sealjuures säilitatakse inimesele iga kuu vähemalt 50% maksmisele kuuluvast töötuskindlustushüvitisest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50% maksmisele kuuluvast töötuskindlustushüvitisest. Seega vähendatakse hüvitist ulatuses, mida võib lugeda proportsionaalseks ja põhjendatuks, st ühelt poolt on inimesel õigus saada hüvitist, teiselt poolt kohustus tagastada summad, mis on talle aluseta määratud ja makstud. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks töövõimetoetuse puhul ning riiklikust pensionist täitemenetluse raames tehtavate kinnipidamiste puhul. TVTS-i § 20 lõike 3 kohaselt säilitatakse töövõimetoetuse kinnipidamisel vähemalt 50% maksmisele kuuluvast summast. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lõike 3 kohaselt säilitatakse täitemenetluse seadustiku alusel riiklikust pensionist kinnipidamisel vähemalt 50% maksmisele kuuluvast summast. Kui järgnevate kuude hüvitistest kinnipidamine pole võimalik põhjusel, et hüvitise maksmine inimesele on juba lõpetatud, teeb töötukassa ettekirjutuse koos hoiatusega. Selles märgitakse tähtaeg, millal tuleb enam makstud summa tagastada. Kui inimene nimetatud tähtajaks summat ei tagasta, rakendatakse sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktis 27 esitatakse üleminekusätted. Seadust täiendatakse §-dega 527, 528 ja 529. Paragrahvi 527 lõige 1 sätestab, et kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse või tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel (v.a tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine), olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav 29 abikaasa või registreeritud elukaaslane, ja ta vastab muudele seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Kehtiva seaduse § 6 lõike 3 kohaselt on kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse alusel, õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, v.a tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, ja ta vastab muudele seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Töötutoetuse kord tunnistatakse kehtetuks ja seetõttu ka § 6 lõige 3, mistõttu üleminekusäte on vajalik. Seega kui kindlustatule on makstud varem kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse või tööturumeetmete seaduse alusel töötutoetust, ei saa pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist määrata töötuskindlustushüvitist enne, kui kindlustatu on vahepeal olnud hõivatud ühe §-s 527 nimetatud tegevusega. Lõike 2 kohaselt enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud seaduse redaktsiooni § 6 alusel määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist § 6 tähenduses sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisena. Lõige 3 sätestab, et kui isik on esitanud töötukassale enne 2026. aasta 1. jaanuarit avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks ja hüvitise otsust ei ole tehtud enne 2026. aasta 1. jaanuarit, tehakse asjakohane otsus enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel. Üleminekusäte loob selguse, et enne seaduse muudatuse jõustumist esitatud avaldusele on võimalik kohaldada varasemat redaktsiooni. Üldise põhimõtte kohaselt tuleb küll isiku taotlus soodustava haldusakti saamiseks vaadata läbi taotluse esitaja jaoks soodsama seadusredaktsiooni kohaselt, on see siis varasem või hilisem. Keeruline on ette määrata, kumb redaktsioon on konkreetse isiku asjaoludest tulenevalt tema jaoks soodsam. Kui uus redaktsioon on soodsam, on isikul võimalik esitada uus taotlus ning talle saab kohaldada uut seaduseredaktsiooni. Sätet on vajalik kohaldada ka olukorras, kus kindlustatu töötas mõnes teises liikmesriigis. Töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kõigis liikmesriikides (lisaks Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) täitunud töötuskindlustusperioodid. Teise liikmesriigi töötuskindlustusperioodide liitmiseks peab kindlustatu töötushüvitise taotlemisel esitama vormi U1. Vormi väljastavad liikmesriikide tööturu- või töötuskindlustusasutused, kes kannavad vormile selles riigis omandatud töötuskindlustusstaaži. Vormi saab kindlustatu taotleda välisriigist ka töötukassa kaudu, kuid see võtab aega. Välisriikidest vastuse saamine võib venida kuude pikkuseks. Kuna sellisel juhul määratakse kindlustatule töötuskindlustushüvitis tagasiulatuvalt kuupäevast, millal inimesel tekkis õigus töötuskindlustushüvitisele, on kirjeldatud juhtudel vajalik kohaldada õiguse tekkimise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni. Lõige 4 sätestab, et kindlustatul, kellele on jätkatud töötuskindlustushüvitise maksmist seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 30. detsembrit, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist seaduse § 61 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. Kui kindlustatule määrati enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel töötuskindlustushüvitis (hüvitise kasutamata osa jätkamine) ning selle maksmine lõppeb näiteks 2025. aasta 31. detsembril või hiljem, on kindlustatul õigus baasmääras hüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist seaduse § 61 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel (vt eelnõu §1 punktis 6 § 61 lõigete 4 ja 5 selgitusi). Sätte eesmärk on tagada õigusselgus nende inimeste osas, kelle jätkatud töötuskindlustushüvitis lõpeb 31. detsembril, s.o vana redaktsiooni 30 kehtivuse viimasel päeval. Nendele saab määrata baasmääras töötuskindlustushüvitise alates 1. jaanuarist. Nendele inimestele aga, kelle jätkatud töötuskindlustushüvitis lõpeb hiljemalt 30. detsembril ja hüvitise maksmise kestus oli lühem kui 270 päeva, saab veel määrata hüvitise lõppemisele järgnevast päevast töötutoetuse (TöMS § 22 lg 3 ja § 21 lg 4). Inimestele, kelle hüvitise maksmine lõpeb 31. detsembril, enam töötutoetust määrata ei saa, sest hüvitise lõppemisele järgneval päeval kehtib juba seaduse uus redaktsioon. Paragrahv 528 sätestab töötukassa andmekogus andmete töötlemise erisused. Tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel isikule töötutoetuse määramise alusandmeid ja töötutoetuse maksmise andmeid töödeldakse töötukassa andmekogus TKindlS-i enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel. Paragrahv 529 paneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile analüüsikohustuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Eesti Töötukassaga viib läbi järelhindamise eeldatavalt 2031. aastal. Kuna tegemist on oluliste muudatustega, on vaja saada põhjalik ülevaade süsteemi kasutamise ja selle mõjude kohta ning hinnata süsteemi toimivust, et vajaduse korral rakendada lisameetmeid või planeerida süsteemi edasiarendusi (muuta protsessi või hüvitise põhimõtteid, jne). Eelnõu §-ga 2 muudetakse MKS-i Eelnõu § 2 punktiga 1 jäetakse § 251 lõike 2 kolmandast lausest välja viide töötutoetusele. Kehtiva MKS-i § 251 lõike 2 kolmanda lause järgi on töötukassal õigus teha seaduse § 255 punktis 3 nimetatud dokumendi alusel kandeid, kui selle alusel tuvastatakse õigus töötuskindlustuse seaduse alusel määratavale hüvitisele või tööturumeetmete seaduse alusel määratavale töötutoetusele. TöMS-i muudatuste jõustumisel ei ole töötul enam õigust töötutoetusele, mistõttu muudetakse MKS-i § 251 lõike 2 kolmandat lauset ja nähakse ette rakendussäte üleminekuperioodiks (eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse MKS-i §-ga 16820). Eelnõu § 2 punktiga 2 jäetakse § 29 punktist 151 välja viide töötutoetusele. Kehtiv punkt 151 sätestab, et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas töötutoetuse, kindlustushüvitiste ja töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks, tööturumeetmete pakkumiseks ning põhjendatuse üle kontrolli tegemiseks. Tööturumeetmete seaduse muudatuste jõustumisel ei ole töötul enam õigust töötutoetusele, mistõttu muudetakse MKS-i § 29 lõike 2 punkti 151 ja nähakse ette rakendussäte üleminekuperioodiks (eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse MKS-i §-ga 16821). Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse seadust §-dega 16820 ja 16821. Paragrahv 16820 on üleminekusäte töötamise registris töötutoetuse õiguse aluseks olevate kannete tegemisel. Kui isik on esitanud töötukassale tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel avalduse töötutoetuse saamiseks, kohaldatakse töötamise registrisse kannete tegemisel seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 251 lõikes 2 sätestatut. 2026. aasta 1. jaanuarist töötutoetusi enam üldjuhul ei määrata, välja arvatud näiteks juhul, kui inimene esitas töötukassale enne 1. jaanuarit töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust, tehakse asjakohane otsus tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel ja korras. Üleminekuperioodil võib tekkida vajadus kannete tegemiseks töötamise registrisse. 31 Paragrahv 16821 on üleminekusäte, mis võimaldab maksuhalduril avaldada töötukassale maksusaladust sisaldavat teavet tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmiseks. Eelnõu §-ga 3 muudetakse RaKS-i. Eelnõu §-ga 3 asendatakse § 55 lõike 1 teises lauses viide sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktidele 6−15 viitega § 6 punktidele 7−15. Kehtiva § 55 lõike 1 kohaselt arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja RaKS-i § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 51 ning lõigetes 3 ja 31 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse SMS-i § 6 lõike 1 punktide 1–3, 33 ja 6–15 ning lõigete 11 ja 12 alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu. Sätte teine lause viitab SMS-i § 6 lõike 1 punktile 6, mis eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu §-ga 4 muudetakse SHS-i. Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse § 131 lõikega 91, mis sätestab kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele toimetulekutoetuse määramisel erandi, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Kehtiv seadus lubab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta eraldiseisva leibkonnana toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul (SHS § 131 lg 9). Kehtiva SHS-i kohaselt jäävad puuduse korral abita need õppurid, kellel perekondlikud suhted oma päritolupere või pereliikmetega puuduvad või on katkenud või kelle vanematel puudub võimekus oma õppivat last toetada. Probleemi on tõstatanud ka õiguskantsler ning seda on arutatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.27 Muudatustega luuakse võimalus erandkorras eraldi elavale kuni 24-aastasele õppurile, kellel on rahvastikuregistri andmetel perekonnast erinev elukoht, toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole. Lõike 91 punkti 1 kohaselt saab toimetulekutoetust maksta eraldi elavale õppurile, kui tema perekondlikud sidemed pereliikmetega on katkenud või puuduvad. Sidemed pereliikmetega on katkenud või puuduvad näiteks olukorras, kus noort kasvatanud ja toetanud vanem on surnud, teine vanem ei ole noort varasemalt toetanud ega plaani seda teha ka tulevikus. Samuti näiteks järelhooldusteenusel olijad, asendushooldusteenusest väljujad. Lõike 91 punkti 2 alusel võib toimetulekutoetust maksta ka muudel põhjendatud juhtudel, mis on seotud perekondlike suhete või olukorraga. Näiteks kui vanematel on sõltuvus- või terviseprobleemid, lastekaitse- või sotsiaaltöötajate vaateväljas olevad noored, kelle puhul on teada, et päritolupere neid puuduse korral ei toeta. 27 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5cfca29a-1aea-48ac-b211-40a8b6df3a85/ 32 Toimetulekutoetuse maksmine peab olema põhjendatud ja toetuse maksmise vajalikkus välja selgitatud. Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab hindamise käigus välja õppuri perekondliku olukorra ja sotsiaalabi vajaduse. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse § 131 lõikeid 10 ja 11, korrigeerides eelnõu § 4 punktis 1 toodud muudatusest tulenevalt viiteid seaduse sätetele. Eelnõu §-ga 5 muudetakse SMS-i. Eelnõu § 5 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 6. SMS-i § 6 reguleerib sotsiaalmaksu maksmise erijuhtusid. Kehtiva punkti 6 kohaselt maksab riik või avalik-õiguslik juriidiline isik sotsiaalmaksu töötutoetust saava isiku eest, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu § 6 lõike 1 punkti 7 alusel. Tööturumeetmete seaduse muudatuste jõustumisel ei sätesta seadus enam 1. jaanuarist 2026. aastal töötu õigust töötutoetusele, mistõttu kaob ka vajadus sotsiaalmaksu maksmiseks töötutoetust saava isiku eest. 2025. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturumeetmete seaduse redaktsiooni alusel määratud töötutoetused makstakse lõpuni, sh jätkatakse töötutoetust saavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmist kuni töötutoetuse maksmine lõpetatakse. Seadust täiendatakse üleminekusättega (eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse § 13 lõikega 23). Eelnõu § 5 punktiga 2 jäetakse § 6 lõike 1 punktist 61 välja viide sama paragrahvi lõike 1 punktile 6, mis reguleerib töötutoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu maksmist. Eelnõu § 5 punktiga 3 jäetakse § 6 lõike 1 punktist 11 ja § 7 lõikest 3 välja viide SMS-i § 6 lõike 1 punktile 6. SMS-i § 7 lõige 3 reguleerib sotsiaalmaksu määra. Lõike 3 kohaselt on sotsiaalmaksu määr seaduse § 6 lõike 1 punktides 31, 32, 33, 6, 61, 8, 9, 11, 13 ja 15 sätestatud juhtudel ning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt 13 protsenti maksustatavalt summalt. Sättest jäetakse välja viide § 6 lõike 1 punktile 6, mis reguleerib töötutoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu maksmist. Eelnõu § 5 punktiga 4 asendatakse § 6 lõikes 32 viide SMS-i § 6 lõike 1 punktidele 6−15 viitega punktidele 61−15. Välja jääb punkt 6, mis tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 5 punktiga 5 täiendatakse § 13 lõikega 23. Kui isikule on määratud töötutoetus tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel, kohaldatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmisel SMS-i enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni kuni töötutoetuse maksmise lõppemiseni (vt eelnõu § 4 punkti 1 selgitust). Eelnõu §-ga 6 muudetakse TsMSRS-i. Eelnõu §-ga 6 täiendatakse seadust §-ga 118. TsMSRS-i § 118 välistab täitemenetluses töötutoetusele sissenõude pööramise. Muudatus on seotud TMS-i § 131 lõike 1 punkti 5 muutmisega (vt eelnõu § 6 selgitust). Täitemenetluse seadustiku enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 131 lõike 1 punktis 5 sätestatut kohaldatakse tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel makstud töötutoetuste osas. Eelnõu §-ga 7 muudetakse TMS-i. Eelnõu §-ga 7 jäetakse § 131 lõike 1 punktist 5 välja viide töötutoetusele. TMS-i § 131 loetleb sissetulekud, millelt ei saa pöörata sissenõuet. TMS-i § 131 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning ettevõtluse alustamise toetusele. Tööturumeetmete seaduse muudatuste 33 jõustumisel ei sätesta seadus enam 2026. aasta 1. jaanuarist töötu õigust töötutoetusele. Enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel makstud töötutoetused makstakse lõpuni, kuid uusi enam ei määrata. Seega puudub tulevikus vajadus reguleerida töötutoetusele sissenõude pööramist, küll aga ei saa jätkuvalt enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel makstud töötutoetustele sissenõuet pöörata (vt ka eelnõu § 5 selgitust). Eelnõuga kehtestatav uus baasmääras töötuskindlustushüvitis hakkab olema täitemenetluses arestitav sissetulek, sarnaselt olemasoleva töötuskindlustushüvitisega. Erinevalt töötutoetusest ei ole töötuskindlustushüvitise näol tegemist sotsiaaltoetusega, vaid tegemist on asendussissetulekuga, mis asendab töötuse perioodil osaliselt töötasu. Seega on põhjendatud, et töötuskindlustushüvitist saab sarnaselt töötasuga täitemenetluses arestida. Eelnõu §-ga 8 muudetakse TöMS-i. Töötutoetuse maksmise lõpetamisega tunnistatakse kehtetuks töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimusi ja korda reguleeriv seaduse 6. peatükk ja nähakse ette rakendussätted üleminekuperioodiks. Üks läbivaid muudatusi eelnõus on, et sätetest jäetakse välja töötutoetus. Eelnõu § 8 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks TöMS-i § 1 lõike 1 punkt 4. Kehtiva seaduse § 1 lõige 1 sätestab seaduse reguleerimisala. Punkti 4 kohaselt sätestatakse seaduses töötutoetuse maksmise tingimused ja kord ning rahastamise põhimõtted. Töötutoetusega kaotamisega tunnistatakse punkt 4 kehtetuks. Eelnõu § 8 punktiga 2 jäetakse välja § 5 lõike 7 sissejuhatavast lauseosast sõnad „ning töötutoetuse maksmiseks“. Eelnõu § 8 punktiga 3 jäetakse välja § 5 lõike 7 punktist 11 sõnad „ning töötutoetuse määramisel“. Eelnõu § 8 punktiga 4 asendatakse § 8 lõike 4 punktides 6, 8 ja 9 tekstiosa „§ 8 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 61 lõike 1 punktis 2 või § 82 lõikes 1“. Kehtiva TöMS-i § 8 lõike 4 kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes on: - äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning vastab töötuskindlustushüvitise seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (TöMS § 8 lõige 4 punkt 6); - füüsilisest isikust ettevõtja, välja arvatud juhul, kui ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (TöMS § 8 lõige 4 punkt 8); - füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (TöMS § 8 lõige 4 punkt 9). Seega eelnimetatud isikud võetakse töötuna arvele juhul, kui nad vastavad töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, sh töötuskindlustushüvitisega jätkamise tingimustele. Muudatusega tekkis töötuskindlustushüvitisele kaks alaliiki, senine töötuskindlustushüvitis, mis nimetati ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja 34 uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele jääb reguleerima kehtiva töötuskindlustuse seaduse § 6. Õigust baasmääras hüvitisele reguleerib TKindlS-i § 61. Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamist nii sissetulekupõhise kui ka baasmääras hüvitise puhul reguleerib edaspidi TKindlS-i § 82. Seetõttu muudetakse TöMS-i § 8 lõike 4 punktides 6, 8 ja 9 ka töötuskindlustuse seaduse paragrahvide viited. Eelnõu § 8 punktiga 5 muudetakse § 8 lõike 4 punkti 10 sõnastust. Kehtiva seaduse järgi ei võeta töötuna arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes, kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel toimuvas täiskoormusega õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud seaduse § 18 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. Töötutoetust reguleeriv 6. peatükk (sh § 18) tunnistatakse tervikuna kehtetuks. Muudatuse kohaselt võetakse edaspidi töötuna arvele isik, kes õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes, kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel toimuvas täiskoormusega õppes, kui ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 61 lõike 1 punktis 2 või § 82 lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Eelnõu § 8 punktiga 6 muudetakse § 8 lõike 4 punkti 11 sõnastust. Töötuna arvele võtmist välistavate asjaolude hulgast jääb välja reservteenistus, sh reservasendusteenistus. Edaspidi ei võeta töötuna arvele isikut, kes on ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses. Reservteenistusse või reservasendusteenistusse asumise korral töötuna arvelolekut ei lõpetata. 2023. aasta 1. aprillist muutus asendusteenistuse korraldus. Tekkisid juurde eri liiki asendusteenistused: korraline, reservasendusteenitus ja erakorraline reservasendusteenistus. Korralise asendusteenistuse kestus on 12 kuud ja sisuliselt on tegemist varasema asendusteenistusega. Reservasendusteenistuse sisu ja eesmärk on sama, mis reservteenistusel. Erakorraline reservasendusteenistus on sisult asendusteenistuja rakendamine kriiside ajal ja sama, mis kaitseväeteenistus sõja ajal. Reservteenistus ja reservasendusteenistus on olemuselt lühiajalised teenistused, mis ei avalda olulist mõju isiku töötuna arveloleku ajal töötu kohustuste täitmisele pikema perioodi jooksul ning reserv- või reservasendusteenistuse ajaks pole seetõttu põhjendatud töötuna arvelolekut lõpetada. Muudatuse tulemusena on edaspidi võimalik töötuna arvel oleva isiku reserv- või reservasendusteenistusse asumise korral vältida arvel olemise lõppemisega seotud ravikindlustuse lõppemist, teenustel osalemise õiguse katkemist, alusetult makstud hüvitiste tagasinõudeid jms. Eelnõu § 8 punktiga 7 muudetakse § 9 lõike 7 sõnastust. Varem TöMS-i § 18 lõikes 3 sätestatud töö või tööga võrdsustatud tegevused kehtestatakse edaspidi TöMS-i § 9 lõikes 8. Muudatusega asendatakse sättes vastavad viited. Eelnõu § 8 punktiga 8 täiendatakse § 9 lõikega 8. Lõike 8 kohaselt loetakse lõikes 7 nimetatud tegevuseks: 1) töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses; 2) ametis olemist Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise 35 aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 3) avalik-õigusliku ameti pidamist sõltumatu isikuna; 4) Eestis teenuse osutamist töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamist või kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 5) tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemist abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa oli kantud maksukohustuslaste registrisse, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise aja hulka ei arvata ajavahemikku, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud; 6) õppimist õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, kui isik on õpingud lõpetanud; 7) viibimist ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses; 8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasana või registreeritud elukaaslasena kaasasolekut, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu. Tegevuste loetelu on sama, mis on sätestatud kehtiva seaduse § 18 lõikes 3. Paragrahv 18 tunnistatakse tervikuna kehtetuks, kuid töö ja tööga võrdsustatud tegevuste loetelu on tööturumeetmete seaduse § 9 lõikes 7 jätkuvalt vajalik. Nimetatud sättes viidatakse § 18 lõikele 3, mistõttu tuuakse § 18 lõike 3 tekst § 9 lõikesse 8. Võrreldes kehtiva sättega on muudetud punkte 6 ja 7 (vt eelnõu § 7 punkti 6 selgitusi). Punktis 6 on jäetud välja, et õppimise aja hulka ei arvata akadeemilisel puhkusel viibimise aega, kuna tööga võrdustatud tegevusena käsitletakse üksnes õppimist, lisaks on oluline, et õpingud peavad olema lõppenud. Akadeemilisel puhkusel olemine ei takista õpingute lõpetamist. Arvesse läheb igasugune õppimine, mille inimene lõpetas kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal. Tähtsust ei oma, kas inimene omandas gümnaasiumi, kutse- või kõrghariduse. Oluline, et õppis ja lõpetas statsionaarse või täiskoormusega õppe. Sobiva töö kontekstis tähendab see seda, et on omandanud kvalifikatsiooni, mis võimaldab eeldatavalt ka varasemast erinevat tööd otsida. Eelnõu § 8 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõige 2. Lõige 2 sätestab, et töötu, kellele makstakse töötutoetust, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötutoetuse maksmise peatamise või lõppemise. Uusi töötutoetusi alates 1. jaanuarist 2026. aastal ei määrata. Seni määratud toetused makstakse lõpuni ning toetuse maksmise perioodil jääb inimesele jätkuvalt kohustus viivitamata teatada töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötutoetuse maksmise peatamise või lõppemise. Eeltoodut reguleerib eelnõus üleminekusäte (vt eelnõu § 7 punkt 15, millega täiendatakse § 33 lõikega 6). Eelnõu § 8 punktiga 10 jäetakse seaduse 5. peatüki pealkirjast välja sõnad „ja töötutoetuse“. Eelnõu § 8 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TöMS-i § 17 ja seaduse 6. peatükk. TöMS-i § 17 reguleerib töötutoetuse rahastamist. Enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest. Eeltoodut reguleerib eelnõus üleminekusäte (vt eelnõu § 7 punkt 15, millega täiendatakse § 33 lõikega 8). 36 TöMS-i 6. peatükk reguleerib töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Töötutoetusi alates 1. jaanuarist 2026. aastal ei määrata, v.a üleminekuperioodil § 33 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel, mistõttu tunnistatakse kogu seaduse 6. peatükk kehtetuks. Pärast muudatuse jõustumist ei saa enam töötutoetust taotleda ka TöMS-i § 19 lõike 3 alusel. Tegemist on iseseisva töötutoetuse saamise alusega, mis on küll osaliselt sõltuvusse seatud varasematest asjaoludest, kuid pole haldusmenetluslikult ega õiguspärase ootuse seisukohast seotud varasema töötutoetuse saamisega. TöMS-i § 19 lõike 3 alusel töötutoetuse saamiseks peab inimene seaduses sätestatud perioodi jooksul esitama uuesti töötutoetuse saamise avalduse ning vastama seaduses sätestatud toetuse saamise tingimustele. Seega on tegemist varasemast eraldiseisva õigussuhtega, mis ei ole otseses sõltuvuses varasema töötutoetuse määramise otsusega. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õigusriigi põhimõte, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte.28 Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele. Iga pettumus, mis on tingitud isikule soodsa regulatsiooni muutmisest, ei kätke õiguspärase ootuse riivet.29 Isik, kes ei ole veel esitanud taotlust TöMS-i § 19 lõike 3 alusel töötutoetuse saamiseks, ei ole täitnud eeldusi, mis on vajalikud, et eeldada selle sätte tema suhtes kohaldamist ka pärast selle kehtetuks tunnistamist. Õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid. Seejuures saab õiguspärane ootus tekkida nii tähtajalise kui ka tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalist ja tähtajatut regulatsiooni tuleb õiguspärase ootuse riive mõõdukuse hindamisel siiski käsitada erinevalt. Tähtajaliselt antud õiguste ja piiratud kohustuste puhul on isikute õiguspärane ootus enam kaitstud kui tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalise regulatsiooni muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema kaalukamad eesmärgid kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks.30 Töötutoetus määratakse inimesele küll kindlaks perioodiks, aga juhul, kui inimene siirdub enne vastava tähtaja möödumist tööle, lõpetatakse isikule töötutoetuse maksmine. Kui tulevikus soovib inimene taas töötutoetust saada, tuleb esitada töötukassale uus taotlus ning viiakse läbi ka uus haldusmenetlus, mille tulemuseks vastavalt elulistele asjaoludele võib olla nii positiivne kui ka keelduv otsus. Seega olenemata asjaolust, et töötutoetuse esialgsel määramisel määratakse toetus kindlaks perioodiks, ei anna seesama otsus inimesele pärast toetuse maksmise lõpetamist nõudeõigust ka edaspidi toetust saada. Õiguspärase ootuse tekkimist tuleb hinnata juhul, kui isikule on õigustloova aktiga antud õigus, mille hilisem regulatsioon ära võtab. Põhiseaduslikku kaitset väärib isiku ootus talle soodsa 28 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas 3-4-1-24-11 punkt 48. 29 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas 3-4-1-27-13 punkt 50. 30 Samas punkt 69. 37 regulatsiooni püsimajäämisse siis, kui tal oli mõistlik alus seda usaldada, ta oli asunud oma õigusi realiseerima ning tema ootus kaalub üles regulatsiooni muutmise eesmärgid.31 Isiku puhul, kes ei ole veel esitanud taotlust töötutoetuse saamiseks, ei saa jaatada õiguse realiseerimise alustamist, mistõttu ei ole sellisel juhul ka mõistlik eeldada, et vastav õigus jääb sellise isiku suhtes kehtima ka pärast asjakohaste õigusnormide kehtetuks tunnistamist. Ehkki õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.32 Isegi kui asuda seisukohale, et isikutel, kellele on varem töötutoetus määratud ning töötutoetuse maksmise on lõpetatud enne TöMS-i § 22 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist, võib tekkida õigustatud ootus ka pärast kavandatud muudatuse jõustumist varem kehtinud TöMS-i § 19 lõike 3 alusel töötutoetuse saamiseks, nähakse eelnõuga ette piisav vacatio legis, arvestades regulatsiooni enda kehtivuse aega. Nimelt nähakse eelnõuga ette vähemalt kuuekuuline üleminekuaeg, et puudutatud isikud saaksid olukorraga kohaneda ja oma tegevusi selle järgi korraldada. Sellist aega võib pidada piisavaks. Ka maksuseaduste muudatuste puhul on peetud kuut kuud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel piisavaks ajaks, et muudatustest puudutatud isikutel oleks tagatud võimalus muutunud olukorraga kohaneda (maksukorralduse seaduse § 41). Selline korraldus tagab, et muudatused on ettenähtavad ja inimestel on aega muudatustega kohaneda. Eeltoodust tulenevalt järgib eelnõu õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõu § 8 punktiga 12 ja 13 jäetakse § 28 ja § 29 lõikest 1 välja viide töötutoetusele. Eelnõu § 8 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 29 lõige 3, mis reguleerib õigusliku aluseta makstud töötutoetuse kinnipidamist järgmiste kalendrikuude eest makstavast töötutoetusest. Eelnõu § 8 punktiga 15 täiendatakse § 33 lõigetega 5−8. Lõike 5 kohaselt, kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuarit esitanud töötukassale töötuskindlustuse seaduse alusel avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja hüvitise määramata jätmise otsus tehakse pärast 2025. aasta 30. novembrit, on tal õigus esitada töötutoetuse saamise avaldus ka pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Nimetatud juhul kohaldatakse töötutoetuse avaldusele tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimusi. Kui inimene esitas enne 2026. aasta 1. jaanuarit töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks, kuid mingitel asjaoludel jäi esitamata töötutoetuse taotlemise avaldus ning töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsus tehakse pärast 2025. aasta 30. novembrit, siis on inimesel võimalik esitada tagantjärele töötutoetuse taotlemise avaldus, mis loetakse esitatuks töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kuupäeval. Kehtiva TKindlS-i § 11 lõige 4 võimaldab töötuskindlustushüvitise otsuse kindlustatule kätte toimetada ka töötukassa kohalikus osakonnas. Töötu on kohustatud üks kord 30 päeva jooksul osalema nõustamisel. Kui töötu on valinud otsuse kättetoimetamise viisiks töötukassa kohaliku osakonna, saab ta hüvitise mittemääramise otsusest teada alles siis, kui ta tuleb töötukassa kohalikku osakonda nõustamisele. Arvestades, et nõustamine toimub kord 30 päeva jooksul, 31 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas 3-4-1-5-17 punkt 66. 32 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas 3-4-1-24-11 punkt 49. 38 tuleb tagada, et ka nendel, kelle hüvitise määramata jätmise otsus tehakse 2025. aastal ajavahemikul 1. detsember kuni 31. detsember, on õigus esitada töötutoetuse saamise avaldus pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Lõige 6 sätestab, et kui isik on enne eelnõukohase seaduse jõustumist esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust enne 2026. aasta 1. jaanuarit, tehakse asjakohane otsus tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Lõike 7 kohaselt isikule, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel ning kelle töötutoetuse saamise periood lõppeb pärast 2025. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimusi toetuse maksmise lõppemiseni. Kui töötule makstakse töötutoetust enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel, makstakse määratud toetus lõpuni ning toetusele kohaldatakse kuni maksmise lõppemiseni enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimusi. Näiteks määratakse töötule töötutoetus 2025. aasta 1. novembrist. 2026. veebruaris tekib töötul 31-kordne töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek. Töötutoetuse maksmine peatatakse sellisel juhul enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Kui nüüd töötuna arvel olek 2026. aasta märtsis lõpetatakse, siis töötutoetuse maksmine lõpetatakse enne tähtaega enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 25 lõike 1 punkti 4 alusel. Kui näites toodud isik tuleks 2026. aasta juunis uuesti töötuna arvele, siis uut töötutoetust § 19 lõike 3 alusel enam määrata ei saa, kuna enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni saab kohaldada üksnes toetuse maksmise lõppemiseni ning uusi töötutoetuse määramise otsuseid enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel teha ei saa. Lõike 8 kohaselt enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud seaduse redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest. Eelnõu § 8 punktiga 16 täiendatakse § 34 lõiget 3, täpsustades, et lõikes kirjeldatud juhul kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel TöMS-i § 29 lõike 3 enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni. Täpsustus on vajalik, kuna 1. jaanuarist 2026 tunnistatakse TöMS-i § 29 lõige 3 kehtetuks. Paragrahvi § 34 lõike 3 kohaselt, kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatut ning töötutoetuse tagasinõudmisel ka eelnõukohase seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni § 29 lõikes 3 sätestatut. Eelnõu § 8 punktiga 17 täiendatakse § 34 lõigetega 4 ja 5. Kui isikule on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse enne 2025. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel ning tagasinõudmise menetlus alustatakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit, menetletakse alusetult makstu tagasinõudmist lõike 4 kohaselt tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel. Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsioonis sätestatut. 39 Eelnõu §-ga 9 muudetakse TVTS-i. Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse § 12 lõike 1 punkti 14 ja see sõnastatakse järgmiselt: „viibib ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses“ (vt eelnõu § 7 punkti 6 selgitust). Eelnõu § 9 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 6. Kehtiv lõige 6 sätestab, et kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra. Seaduse jõustumisel enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel makstud töötutoetused makstakse lõpuni, kuid uusi enam ei määrata. Seadust täiendatakse üleminekusättega (vt eelnõu § 8 punkti 8). Eelnõu § 9 punktiga 3 täpsustatakse § 17 lõike 2 punktis 3, et töövõimetoetust makstakse isiku soovi kohaselt posti teel kojukandena saaja kulul Eesti piires. Eelnõu § 9 punktiga 4 täpsustatakse § 17 lõikes 3, et põhjendatud taotluse esitamise korral maksab töötukassa töövõimetoetust oma kulul kojukandega Eesti piires sügava puudega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Eelnõu § 9 punktiga 5 muudetakse § 20 lõiget 2, mis reguleerib inimesele alusetult makstud töövõimetoetuse tagasimaksmist ja töötukassa õigust see tulevikus makstavast töövõimetoetusest kinni pidada. Kehtiva lõike 2 järgi on töötukassal võimalik alusetult makstud toetus korraga või osade kaupa kinni pidada järgmiste kalendrikuude eest makstavast toetusest. Paragrahvi 17 lõike 1 järgi makstakse töövõimetoetus välja eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Näiteks jaanuarikuu toetus makstakse välja veebruaris, veebruarikuu toetus märtsis jne. Kuna kehtiva lõike 2 kohaselt saab enammakstud summasid kinni pidada järgmiste kalendrikuude eest makstavast toetusest, võib kujuneda olukord, kus summade kinnipidamine viibib. Näiteks, kui töötukassal tekib enammakstud summa kinnipidamise õigus jaanuarikuus, siis § 20 lõike 2 järgi saab vastava summa kinni pidada alles järgmise kuu ehk veebruarikuu eest makstavast toetusest. Toetus veebruarikuu eest makstakse § 17 lõike 1 järgi välja märtsis, seega esimese kinnipidamise saab teha märtsikuus makstavast toetusest. Eespool kirjeldatud olukorra vältimiseks muudetakse sätte sõnastust, lubades edaspidi teha kinnipidamisi järgmistest töövõimetoetuse väljamaksetest, sõltumata sellest, millise kuu eest need maksed tehakse. Eelnõu § 9 punktiga 6 asendatakse § 211 punktis 2 viide töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärusele viitega töötukassa andmekogu põhimäärusele. Alates 01.01.2024 kehtib töötukassa andmekogu põhimäärus, senine töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus kehtis kuni 31.12.2023. Punkti sõnastus viiakse kooskõlla kehtiva andmekogu põhimäärusega. Eelnõu § 9 punktiga 7 täiendatakse § 27 lõikega 10. Kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra. Säte on vajalik üleminekuperioodil, kuni makstakse tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuarit kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetusi. 40 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uued õiguslikud terminid – sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis, baasmääras töötuskindlustushüvitis ja töötuskindlustusstaaži referentsperiood. Kui õigusnormis on mainitud konkreetset töötuskindlustushüvitise liiki, tuleb seadust tõlgendada selliselt, et õigusnormis sätestatu kohaldub üksnes konkreetsele töötuskindlustushüvitise liigile ja isikule, kes on õigustatud vastavat liiki töötuskindlustushüvitist saama. Kui seadus sätestab üksnes sõna „töötuskindlustushüvitis“, kohaldub vastav õigusnorm mõlemale töötuskindlustushüvitise liigile ja isikutele, kes on neid õigustatud saama. Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis vastab kehtiva TKindlS-i töötuskindlustushüvitisele. Baasmääras töötuskindlustushüvitis on uus hüvitise liik – ühtse määra ja kestusega miinimumhüvitis. Täpsemaid tingimusi on võimalik lugeda seletuskirja vastavas osas. Töötuskindlustusstaaži referentsperiood on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuuline periood, mille jooksul peab olema omandatud töötuskindlustushüvitisele õigust andev kindlustusstaaž. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Töötuskindlustushüvitis kuulub EL-i sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi alla (EMÜ määrus 883/2004), millega tagatakse sotsiaalkindlustusõiguste säilimine EL-i piires liikuvatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele. Praegune töötutoetus on nimetatud määruse mõistes liigitatav sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi tunnustega segatoetuseks. Kuivõrd sotsiaalabi tervikuna on määruse kohaldamisalast väljas, mis tähendab, et liikmesriigid on vabad otsustama, kuidas nad seda maksavad piiriüleselt liikuvatele inimestele, kohaldatakse ka segatüüpi hüvitistele EL reegleid väiksemas mahus. Seetõttu ei ole Eesti kohustatud töötutoetusele kohaldama kõiki koordineerimise erireegleid, näiteks ei tule seda eksportida ehk maksta teises riigis elavatele või teise riiki tööd otsima suunduvatele töötutele (toetuse eksport). Töötutoetus on kantud sellel otstarbel määruse 883/2004 X lisasse, kus on loetletud liikmesriikide mitteosamakselised rahalised hüvitised, millele erisused kohalduvad. Eelnõu vastuvõtmisel peab Eesti esitama taotluse toetuse kustutamiseks nimetatud lisast. Asemele loodav baasmääras töötukindlustushüvitis ei vasta enam määruse 883/2004 lisasse X kantavate toetuste tingimustele ja seetõttu tuleb seda koordineerida samade reeglite järgi nagu praegust töötuskindlustushüvitist. 6. Seaduse mõjud Muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju, (2) mõju majandusele, (3) mõju riigivalitsemisele ja (4) mõju regionaalarengule. Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale on hinnatud sotsiaalsete mõjude all. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta infotehnoloogiat ega infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid ega siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1: Seadusega lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning töö kaotuse korral makstakse registreeritud töötule ühte tööturu olukorrast ja töötuskindlustusstaažist sõltuvat töötuskindlustushüvitist, kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist. 41 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 6.1.1. Mõjutatud sihtrühm: 16-aastane kuni pensioniealine tööjõud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva korra alusel on töötutoetust õigus saada registreeritud töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, või töötul, kelle varasemat tööga või tööga hõivatust ei nõuta (vt tabel 1) ning kelle ühe kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Muudatustega lihtsustatakse töötushüvitiste süsteemi ehk praeguse töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise kombineeritud skeemi asemel hakkab kehtima üks töötuskindlustushüvitise süsteem. Muudatustega lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning töö kaotuse korral makstakse registreeritud töötule ühte tööturu olukorrast ja töötuskindlustusstaažist sõltuvat töötuskindlustushüvitist, kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist. Muudatused mõjutavad potentsiaalselt kogu Eesti 16-aastast kuni pensioniealist tööjõudu (2023. aastal 693 000 inimest), kes võivad tööelu jooksul töötuskindlustushüvitise tingimustega kokku puutuda, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur. Baasmääras hüvitise kehtestamise ja töötutoetuse maksmise lõpetamine mõjutavad töötuse perioodil majanduslikku toimetulekut ning tööle liikumise kiirust, mis koosmõjus mõjutavad inimese sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Mõju sagedus tervikuna on ebaregulaarne, mõjutades sihtrühmi vaid töötuse perioodil, kuid regulaarne töötuse perioodil ehk registreeritud töötute jaoks. Tabel 1. Kehtiva korra järgi töötutoetusele õiguse tekkimise alused Töötamine (kaetud Tööga võrdsustatud tegevused (ei Registreeritud töötud, kellelt töötuskindlustusega) ole kaetud töötuskindlustusega) varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta Töötamine töölepingu Ametis olemine Riigikogu liikmena, Kasvatanud ühe vanemana või alusel või avalikus Euroopa Parlamendi liikmena, eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, teenistuses. Riiklik Vabariigi Presidendina, Vabariigi raske või sügava puudega last, alla 8- lepitaja, valla- või Valitsuse liikmena, kohtunikuna, aastast last või 8-aastast last kuni linnavalitsuse liige, õiguskantslerina, riigikontrolörina, esimese klassi lõpetamiseni vallavanem või linnapea, kohaliku omavalitsuse üksuse osavalla- või volikogu palgalise esimehena või linnaosavanem. palgalise aseesimehena, avalik- õigusliku ametit pidav sõltumatu isik. Töötamine Eestis töövõtu-, Teenuse osutamine või kauba Olnud haiglaravil käsundus- või muu teenuse müümine ettevõtlustulu lihtsustatud osutamiseks sõlmitud maksustamise seaduse tähenduses võlaõigusliku lepingu alusel Tegutsemine füüsilisest isikust Hooldanud kohaliku omavalitsuse ettevõtjana Eestis või osalemine üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu abikaasana füüsilisest isikust alusel haiget, püsivalt töövõimetut, ettevõtja ettevõtte tegevuses osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; hooldanud puudega isikut ja valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust Õppimine õppeasutuse Olnud tööta püsivalt töövõimetuks statsionaarses õppes või tunnistamise või tuvastatud puuduva täiskoormusega õppes töövõime tõttu 42  Aja-, asendus- või Olnud vahi all või kandnud karistust reservteenistuses viibimine vanglas või arestimajas Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid. Baasmääras töötuskindlustushüvitist on õigus saada registreeritud töötul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul. Võrreldes töötutoetuse tingimustega on baasmääras hüvitise referentsperiood pikem. Baasmääras hüvitise määramisel ei võeta arvesse registreeritud töötu sissetuleku suurust ehk võrreldes praegu kehtiva töötutoetuse süsteemiga kaotatakse sissetuleku kriteerium. Erinevalt sissetulekupõhisest töötuskindlustushüvitisest ei sõltu baasmääras hüvitise saamine hõive lõppemise põhjusest ehk kaetud on ka omal soovil töölt lahkumine. Töötushüvitiste tingimuste ühtlustamine (sama staažiarvestus, sissetuleku suurust ei kontrollita, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse samaaegne maksmine) avaldab positiivset mõju töötuskindlustushüvitise süsteemi paremaks mõistmiseks ning vähendab võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust inimeste vahel, ka õigusaktide tõlgendamisel, ning suurendab teadlikkust sellest, millistel tingimustel on neil töötuskindlustushüvitisele ligipääs. Järgnevalt välja toodud mõjude analüüsimisel ning mõjutatud sihtrühmade arvu prognoosimisel ei ole mõjuvaldkondade ja alasihtrühmade lõikes arvestatud inimeste võimalike käitumise muutustega, küll aga on osamuudatuste kaupa avatud alapeatükkides ebasoovitavate mõjude all nende suunda ja ulatust ning maandamise võimalusi. Sihtrühma käitumuslikest muudatustest tingitud võimalikku sihtrühma kasvu tervikuna on analüüsitud peatükis 6.4.1 ebasoovitavate mõjude all. Mõjutatud sihtrühmade arvu prognoosimisel on aluseks võetud 2021. aastal arvele võetud uued registreeritud töötud, keda oli kokku 75 487. Praegu kehtiva olukorra jätkudes oleks neist 68,1%-l õigus töötuks jäädes töötushüvitisele (töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele)33. Muudatuste tulemusena oleks uues süsteemis neist 63,9%-l õigus töötushüvitisele (baasmääras või sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele) (vt joonis 2). Seega kahaneb muudatuste tulemusena töötushüvitiste kogukatvus 4,2 protsendipunkti, mistõttu tervikuna on mõju ulatus keskmine. Lisaks toimub töötushüvitiste saajate ringis toimub mõningane muudatus. 2021. aastal arvele tulnud uutest töötutest 54,5% (41 164 inimest) kvalifitseeruksid töötushüvitisele nii praeguste tingimuste alusel (töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele) kui ka pärast muudatuste jõustumist ehk uue süsteemi kohaselt (baasmääras või sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele). 22,6%- 33 Analüüsis on kasutatud 2021. aastal arvele tulnud töötute andmeid, et välistada 2022. aasta Ukraina sõjapõgenike mõju töötushüvitiste saajate profiilile. Sissetulekupõhisele ja baasmääras töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumine on arvutatud kindlustusstaaži andmete põhjal, arvestades ka varasema töötuskindlustushüvitise saamise tõttu staaži nullimist. Sissetulekupõhisele hüvitisele kvalifitseerumisel on lisaks vaadatud ka viimase töösuhte lõpu põhjust. Kui kindlustusstaaž viimase kolme aasta jooksul oli vähemalt 12 kuud ning viimase töösuhte lõpu põhjus ei olnud vabatahtlik lõpetamine või rikkumine, siis on isik õigustatud saama sissetuleku põhist hüvitist. Kui viimase kolme aasta jooksul on kindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud ja isik ei kvalifitseeru sissetulekupõhisele hüvitisele, on inimesel õigus saada baasmääras hüvitist. Töötutoetusele kvalifitseerumiseks peab isik olema viimase 12 kuu jooksul 180 päeva hõivatud töö või sellega võrdsustatud tegevusega. Töötamise staaž on arvutatud töösuhte kestuse andmete järgi. 43 l (17 054 inimest) ei ole praeguse korra alusel õigust töötushüvitisele (töötutoetus või töötuskindlustushüvitis) ning neil ei teki õigust töötushüvitisele (baasmääras või sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis) ka uues süsteemis. Töötushüvitise saamise õigus (baasmääras töötuskindlustushüvitis) tekiks uues süsteemis hinnanguliselt 9,3%-l (7035 inimest), kes praeguse olukorra jätkudes ei oleks õigustatud ei töötuskindlustushüvitisele ega töötutoetusele. Muudatused mõjutavad viimati nimetatud sihtrühma positiivselt, kuivõrd seeläbi kasvab nende sissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne heaolu, mis pikas perspektiivis toetab sihtrühma stabiilse ja pikaajalise töö leidmisel. Muudatuste mõju baasmääras töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvatele töötutele laiemalt on täpsemalt analüüsitud peatükis 6.1.2 ning kitsamalt vähenenud töövõimega töötutele peatükis 6.1.3. Töötushüvitiseta jääks uues süsteemis hinnanguliselt 13,6% uutest registreeritud töötutest (10 234 inimest), kellel tänase korra jätkudes oleks õigus töötutoetusele, kuid uues süsteemis õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei tekiks. Uues süsteemis töötushüvitisest ilmajäävatele inimestele on muudatustel negatiivne mõju, kuivõrd töötuse perioodil väheneb nende sissetulek ja seega majanduslik ja sotsiaalne heaolu. Samas on avalduva mõju ulatus erinevate sihtrühmade jaoks erinev. Muudatuste mõju baasmääras töötuskindlustushüvitisele mittekvalifitseeruvate töötute jaoks on analüüsitud peatükis 6.1.4, sh tööga võrdsustatud tegevuste ja mittetöise tegevuse alusel seniste töötutoetuse saajate jaoks avalduvaid mõjusid peatükis 6.1.4.1, noortele avalduvaid mõjusid peatükis 6.1.4.2 ning 25–54-aastasetele ja hoolduskoormusega registreeritud töötutele avalduvaid mõjusid peatükis 6.1.4.3. Teisalt näitavad töötukassa andmed, et töötushüvitistel on tööotsinguid pikendav mõju (vt joonis 3), seega võib töötushüvitisest ilmajäämine kiirendada tööpakkumiste vastuvõtmist, kuid samas suurendada survet vastu võtta tööpakkumine, mis ei vasta palgaootustele ja oskustele. Töötukassa arvutused näitavad, et kui pikendada töötuskindlustushüvitise saamist 180 päeva võrra, siis registreeritud töötuse mediaankestus pikeneb pooleteist kuu võrra. Samas toob 180 päeva võrra pikem töötuskindlustushüvitis hõivesse liikumisele järgneva 12 kuu jooksul kaasa ligikaudu 100 eurot suurema kuise töötasu ning suurendab töötasuga kuude arvu 0,86 võrra. Ei ole vanas, ega uues süsteemis õigust töötushüvitisele 17 054 22,6% Töötushüvitis säilib (vanas süsteemis 41 164 Tekib õigus töötushüvitisele töötutoetus või 54,5% 7 035 (baasmääras töötuskindlustushüvitis) töötuskindlustushüvitis, 9,3% uues süsteemis baasmääras 10 234 13,6% Kaob õigus töötushüvitisele (töötutoetus) Joonis 2. Muudatusest mõjutatud sihtrühma jaotus töötukassa kaudu töötushüvitise saamise järgi, aluseks 2021. aastal arvele võetud uued registreeritud töötud. Allikas: töötukassa, 2024. 44 Joonis 3. Arveloleku lõppemise tõenäosuste muutus üle arveloleku perioodi sõltuvalt töötushüvitiste saamisest. Aluseks töötukassa töötuskindlustushüvitise mõjude hindamise mudel Tiina. Allikas: töötukassa, 2024. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusena langeb töötushüvitiste kogukatvus võrreldes hetkel kehtiva olukorraga 4,2 protsendipunkti võrra. Uues süsteemis kaob ca 13,6%-l uutest töötutest (10 234 inimest) õigus töötushüvitisele, mis vähendab sihtrühma toimetulekut ning majanduslikku ja sotsiaalset heaolu töötuse perioodil. Muudatuste tulemusena võib kasvada toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv. Täpsemalt on muudatuste mõjusid töötushüvitisele mittekvalifitseerujatele analüüsitud peatükis 6.1.4. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Potentsiaalselt on mõjutatud kogu Eesti tööealine elanikkond, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Muudatuste tulemusena väheneb töötushüvitiste kogukatvus võrreldes hetkel kehtiva olukorraga 4,2 protsendipunkti, mistõttu tervikuna on mõju ulatus keskmine. Siiski on mõju ulatus mõjutatud alasihtrühmade lõikes erinev. Muudatused mõjutavad positiivselt neid registreeritud töötuid, kellel praegu kehtiva süsteemi järgi õigust töötushüvitisele ei oleks, kuid kellel see tekib uues süsteemis. Muudatus mõjutab negatiivselt neid inimesi, kes küll praeguse korra järgi kvalifitseeruksid töötutoetusele, kuid kel uues süsteemis õigust baasmääras hüvitisele ei teki. 2021. aastal arvele tulnud uutest töötutest 54,5% kvalifitseeruksid töötushüvitisele nii kehtivate tingimuste alusel kui ka uue süsteemi kohaselt (vanas süsteemis töötutoetus või töötuskindlustushüvitis, uues süsteemis baasmääras või sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis). Töötushüvitise saamise õigus (baasmääras töötuskindlustushüvitis) tekiks uues süsteemis hinnanguliselt 9,3%-l, kes praeguse olukorra jätkudes ei oleks õigustatud ei töötuskindlustushüvitisele ega töötutoetusele. Töötushüvitiseta jääks uues süsteemis hinnanguliselt 13,6% uutest registreeritud töötutest, kellel praeguse süsteemi jätkudes oleks õigus töötutoetusele, kuid uues süsteemis õigust baasmääras hüvitisele ei tekiks. 22,6%-l uutel registreeritud töötutel ei ole kehtiva süsteemi järgi õigust töötutoetusele ega töötuskindlustushüvitisele ning neil ei tekiks õigust töötushüvitisele ka uues süsteemis. Mõju sagedus tervikuna on ebaregulaarne, mõjutades sihtrühmi vaid töötuse perioodil, kuid regulaarne registreeritud töötutele. 6.1.2. Mõjutatud sihtrühm: baasmääras töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvad registreeritud töötud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatused mõjutavad baasmääras töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerujaid, kes on praegused töötutoetuse saajad, kuid kvalifitseeruvad edaspidi baasmääras 45 töötuskindlustushüvitisele (13 918), ning uusi baasmääras töötuskindlustushüvitise saajaid, kes seni töötushüvitisi ei saanud (7035). Seega kvalifitseerub 2021. aasta andmete alusel uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitisele 20 953 inimest, mis moodustab 27,8% uutest registreeritud töötutest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Muudatuse tulemusel töötushüvitise saajate hulka lisanduvate inimeste (7 035) vanuseline jaotus on järgmine: 16% on vanuses 16–24 (neist ca 64% tegeles varem lisaks töötamisele ka õppimisega), 65% on vanuses 25–54 ning 19% on vanuses 55+. Võrreldes töötutoetuse tingimustega on baasmääras töötuskindlustushüvitise referentsperiood pikem. Kui töötutoetuse puhul peab registreeritud töötu olema töötanud vähemalt 180 päeva (ca kuus kuud) arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul, siis baasmääras hüvitise saamiseks peab registreeritud töötul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul. Muudatus mõjutab positiivselt neid registreeritud töötuid, kes on töötuskindlustusstaaži kogunud pikema perioodi vältel kui viimased 12 kuud. Ehk neid inimesi, kes senise süsteemi järgi ei ole töötanud vähemalt 180 päeva registreeritud töötusele eelneva 12 kuu jooksul ja kes jääksid seetõttu töötutoetusest ilma, kuid kelle puhul kaheksa kuu töötuskindlustusstaaži nõue tuleks täis töötusele eelneva 36 kuu jooksul ning kes kvalifitseeruvad uue süsteemi järgi baasmääras töötuskindlustushüvitisele. 2021. aasta andmete järgi tekiks pikema referentsperioodi tõttu ca 4 400-l inimesel õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele, kes praeguse süsteemi järgi töötutoetusele ei kvalifitseeruks. Neist ca 38%-l on töötuskindlustusstaaži 8–11 kuud ja ca 62%-l 12 ja enam kuud (töötukassa, 2024). Baasmääras hüvitisega kaetus tagab töötule, kes on hetkel kehtiva süsteemi järgi, kus on lühem referentsperiood, töötutoetusest ilma jäänud, edaspidi töötuse perioodil asendussissetuleku ning parandab nende toimetulekut ja heaolu töötuse perioodil ning võimaldab seeläbi sihtrühmal pikema perioodi vältel enda oskustele vastavat tööd otsida, mistõttu on muudatusest tingitud positiivne mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Baasmääras töötuskindlustushüvitise aluseks olev 36 kuu jooksul kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui referentsperioodi on pikendatud emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž. Võrreldes töötutoetuse tingimustega, mille puhul peab töötu olema arvelevõtmisele eelnevalt töötanud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva (ei vaadata töötuskindlustusstaaži), väheneb uues süsteemis korduvalt arvelolevate registreeritud töötute töötushüvitise saamine töötuse perioodil töötuskindlustusstaaži nullimise tõttu (st sama töötamise perioodi eest ei saa töötushüvitist kahel korral). Samas juhul, kui kindlustatud isiku viimane baasmääras hüvitise maksmine lõpetati enne määratud hüvitise perioodi lõppemist ning kindlustatu on 12 kuu jooksul uuesti arvele võetud ning enne töötuna arvele võtmist töötanud, pikendatakse tema 36-kuulist referentsperioodi 18 kuu võrra, mis sõltuvalt viimase töösuhte lõppemise põhjusest ja olemasolevast töötuskindlustusstaažist annab võimaluse kvalifitseeruda uuesti, kas baasmääras või sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Kehtivas süsteemis on peale töötutoetuse maksmise lõpetamist ja vähemalt 1. päevast töötamist kindlustatul õigus saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist, kui ta vastab tingimustele. Võrreldes praeguse töötutoetuse süsteemiga, kus töötutoetuse määramine ei oma mingit mõju kindlustusstaažile ja seega kindlustatu õigusele peale töötutoetust saada töötuskindlustushüvitist, vähendab töötuskindlustusstaaži referentsperioodi nullimine ja seetõttu töötushüvitisest ilma jäämine lühiajalise staažiga korduvalt arvele tulevate töötute (ei ole enne uuesti töötuna arveletulekut vahepeal töötanud, st uuesti vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži kogunud) toimetulekut ja heaolu töötuse perioodil. Juhul kui baasmääras hüvitisele mittekvalifitseeruva registreeritud töötu (kui ta elab üksinda) või leibkonna sissetulek inimese kohta jääb peale eluasemekulude tasumist alla toimetulekupiiri, on tal või tema leibkonnal õigus saada kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, mille eesmärk on tagada 46 toimetulekuks vajalik rahaline abi ning mis vähendab sihtrühma jaoks negatiivseid majanduslikke mõjusid töötuse perioodil. Samas ei vaja siiski mitte kõik baasmääras töötuskindlustushüvitisele mittekvalifitseeruvad töötud toimetulekutoetust (vt täpsemalt ptk 6.1.4. ebasoovitavad mõjud), mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Võrreldes töötutoetusega on baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest veidi kõrgem. Töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis ei või olla väiksem kui 50% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast ja see suurus kehtestatakse riigieelarve seadusega. Baasmääras hüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on 50% eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär 30-ga. 2023. aasta töötasu alamäär oli 725 eurot kuus. Töötutoetuse päevamäär 2024. aastal on 11,70 eurot ning 31-kordne päevamäär 362,70 eurot. Baasmääras töötuskindlustushüvitise päevamäär 2024. aastal oleks 12,08 eurot ning 31-kordne päevamäär 374,5 eurot. Seega oleks 2024. aasta näitel baasmääras hüvitise suurus 31 kalendripäeva eest ca 3% suurem võrreldes töötutoetusega. Töötushüvitise suuruse kasv mõjutab sihtrühma positiivselt, sest sel teel paraneb inimeste toimetulek töötuse perioodil. Arvestades, et 2024. aasta näitel on kasv ca 12 eurot kuus, võib mõju ulatust tervikuna pidada siiski väikeseks. Praeguse korra järgi makstakse töötutoetust kuni 270 päeva ja selle maksmise kestus ei sõltu olukorrast tööturul. Baasmääras hüvitist makstakse kuni 180 kalendripäeva, mida pikendatakse 60 kalendripäeva võrra, kui olukord tööturul on keeruline (registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel kolmel aastal keskmiselt). Seega on võrreldes kehtiva töötutoetusega baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood lühem nii majanduse headel kui ka keerulisematel aegadel (vastavalt 180 ja 240 päeva). Lühem töötushüvitise saamise periood mõjutab sihtrühma negatiivselt, kuna vähendab inimeste sissetulekut ja toimetulekut töötuse perioodil. Teisalt aga võib lühem töötushüvitise saamise periood kiirendada töötute tööle rakendumist ning sel teel püsiva sissetuleku teenimist ja toimetuleku paranemist (vt ka ülal joonis 3). Kui 2023. aastal oli tööle liikunud töötute töötuse mediaankestus 154 päeva, siis töötuskindlustushüvitise saajatest tööle rakendunutel 167 päeva ning töötutoetuse saajatest tööle rakendunutel 139 päeva (töötukassa, 2024). Kuigi töötushüvitise puudumine töötuse perioodil võib kiirendada töötute tööle liikumist, võib see teisalt siiski sundida töötuid vastu võtma tema tegelikest oskustest ja teadmistest madalamate nõuetega töökoha, mis on ka madalamalt tasustatud. Siiski, vaadates töötutoetuse maksmise keskmist kestust perioodil 2010–2023, on see jäänud vahemikku 119–169 päeva (vt joonis 4). Töötutoetuse maksmise keskmine kestus oli 180 päevast kõrgem vaid 2009. aasta majanduskriisi ajal, mil see oli 195 päeva. Olukorras, kus registreerituid töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikendatakse uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise perioodi 240 päevani. Seega, kuigi võrreldes praegu kehtiva töötutoetuse süsteemiga on uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood lühem, on see siiski pikem, kui seni on olnud töötutoetuse maksmise keskmine kestus. Kõikidest 2023. aastal lõppenud töötutoetustest (v.a töötuskindlustushüvitiselt töötutoetusele üle liikujad) 45,9% kestsid üle 180 päeva. Eeltoodut arvestades (baasmääras töötuskindlustushüvitise lühemat maksmise perioodi võrreldes töötutoetusega ja sellest tingitud negatiivset mõju, kuid samal ajal lühemast töötushüvitiste maksmise perioodist tingitud kiiremat tööhõivesse liikumist ning asjaolu, et keskmine töötutoetuse maksmise kestus on jäänud alla 180 päeva (erandiks vaid 2009. aasta)) on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Lisaks, kuna muudatuste tulemusena kehtestatakse baasmääras töötuskindlustushüvitis ja sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis, mille saamise perioodi pikendatakse samadel alustel sõltuvalt olukorrast tööturul, siis suureneb sihtrühma jaoks töötushüvitiste süsteemi arusaadavus ja paindlikkus, mil suuremat kaitset pakutakse töötushüvitise saajale ajal, kui olukord tööturul on keerulisem. Muudatused mõjutavad sihtrühma töötuse perioodil regulaarselt. 47  250 195,3 169,2 200 148,6 146,5 144,9 144,4 139,4 139,4 135,1 132,4 127,7 125,6 124,2 119,7 118,9 150 100 50 0 2015 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Joonis 4. Töötutoetuse maksmise keskmine kestus päevades (allikas: töötukassa, 2024). Ebasoovitavate mõjude risk Võrreldes töötutoetuse maksmise perioodiga (kuni 270 päeva) on baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise periood (majanduse headel aegadel kuni 180 päeva ning keerulistel aegadel kuni 240 päeva) lühem. Muudatus mõjutab negatiivselt eeskätt neid töötuid, kelle töötuse kestus on pikem kui 180 päeva, vähendades seeläbi nende sissetulekut ja toimetulekut töötuse perioodil. Samas näitavad aga töötukassa andmed, et töötushüvitise mittesaajad liiguvad tööle kiiremini võrreldes töötushüvitiste saajatega, mis omakorda võimaldab sihtrühmal teenida püsivat sissetulekut ning mis parandab seeläbi nende pikaajalist majanduslikku toimetulekut. Lisaks on tegelik töötutoetuse maksmise keskmine kestus olnud siiani lühem kui uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise periood (180 päeva). Erandiks on olnud vaid 2009. aasta, mil see oli 195 päeva, kuid ka uues süsteemis pikendatakse baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise perioodi 240 päevani kui majanduses on keerulised ajad. Kuigi lühem baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise periood mõjutab sihtrühma majanduslikku toimetulekut negatiivselt, vähendavad selle negatiivset mõju ulatust kiirem tööhõivesse rakendumine ning asjaolu, et keskmine töötutoetuse maksmise kestus on seni jäänud alla 180 päeva (erandiks vaid 2009. aasta). Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatused mõjutavad uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitise saajaid, kes moodustasid 2021. aasta andmete alusel 27,8% uutest registreeritud töötutest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Baasmääras töötuskindlustushüvitise tingimused erinevad võrreldes hetkel kehtiva töötutoetuse süsteemiga, nt vajalik töötuskindlustusstaaž vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul, pikem referentsperiood, sissetulekukriteeriumi puudumine, kõrgem töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest ning lühem maksmise periood. Mõju ulatus on väike nende baasmääras töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerujate jaoks, kellel on ka hetkel kehtiva süsteemi järgi õigus saada töötutoetust, kuna töötuskindlustushüvitise tingimused küll muutuvad, millega tuleb kohaneda, kuid eelduslikult ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest töötuse perioodil asendussissetuleku säilimise näol ei muutu oluliselt nende majanduslik toimetulek töötuse perioodil. Uute baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate jaoks (inimesed, kes hetkel kehtiva süsteemi järgi töötushüvitisi ei saaks), on muudatustel oluline positiivne mõju nende majanduslikule toimetulekule töötuse perioodil. Mõju sagedus on töötuse perioodil regulaarne. 48 6.1.3. Mõjutatud sihtrühm: töövõimetoetuse ja baasmääras töötuskindlustushüvitise samaaegsed saajad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse tulemusel tekib vähenenud töövõimega inimestel õigus töövõimetoetusega samal ajal baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Praegu kehtivate töötutoetuse tingimuste kohaselt ei maksta sama ajavahemiku eest korraga töötutoetust ja töövõimetoetust (välja arvatud juhul, kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest). Praegu kehtiva töövõimetoetuse seaduse alusel aga arvestatakse töövõimetoetuse suuruse määramisel inimese kalendrikuu sissetuleku hulka ka töötuskindlustushüvitis ehk töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist on võimalik saada ka sama ajavahemiku eest. Muudatuste tulemusel arvestatakse töövõimetoetuse määramisel inimese sissetuleku hulka ka baasmääras töötuskindlustushüvitis ehk töövõimetoetust ja baasmääras hüvitist on võimalik saada ka sama perioodi eest. Muudatusest positiivselt mõjutatud sihtrühm on varem töötanud vähenenud töövõimega töövõimetoetuse saajad. Võttes aluseks 2021. aastal arvele tulnud uued töötud, tekiks neist, kes kehtiva korra jätkudes ei oleks õigustatud töötushüvitist saama (töötuskindlustushüvitist või töötutoetust), uues süsteemis hinnanguliselt 9,3%-l (7035 inimest) õigus baasmääras hüvitisele. Uues süsteemis töötushüvitise saajate hulka lisanduvatest inimestest ca 49% (3469 inimest) on vähenenud töövõimega inimesed, kes saavad ka töövõimetoetust. Kehtiva korra järgi on neil tulnud valida töövõimetoetuse ja töötutoetuse vahel, edaspidi tekib õigus saada ühel ajal baasmääras hüvitist ja töövõimetoetust. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 25% kõigist 2021. aastal arvele tulnud uutest vähenenud töövõimega töötutest, seega on sihtrühma suurus keskmine. Muudatus mõjutab positiivselt vähenenud töövõimega inimese majanduslikku toimetulekut. Nimetatud sihtrühma puhul on realiseerunud lisaks tervise halvenemise riskile ka töötuse risk, kuid inimese riigipoolne asendussissetuleku tagamine kahe riski korral on praeguse korra järgi seatud sõltuvaks töösuhte lõppemise põhjusest. Muudatus mõjutab positiivselt vähenenud töövõimega registreeritud töötuid, kes praeguse korra alusel on õigustatud saama nii töövõimetoetust kui ka töötutoetust, kuid peavad nende vahel valima, kuid uues süsteemis saaksid nii baasmääras hüvitist kui ka töövõimetoetust samal ajal. Muudatuse tulemusena suureneb baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise perioodil sihtrühma sissetulek ning paraneb nende majanduslik toimetulek ja sotsiaalne heaolu. Töövõimetoetuse päevamäär alates 1. aprillist 2024. aastal on osalise töövõime korral 11,726 ja puuduva töövõime korral 20,572 ehk 31-kordne päevamäär on vastavalt 363,5 ja 637,7 eurot. Töötutoetuse päevamäär 2024. aastal on 11,70 eurot ning 31-kordne päevamäär 362,70 eurot. Baasmääras töötuskindlustushüvitise päevamäär 2024. aastal oleks 12,08 eurot ning 31-kordne päevamäär 374,5 eurot. Seega oleks praeguse süsteemi järgi 2024. aastal osalise töövõimega sihtrühma kuuluval inimesel kuine asendussissetulek 363,5 eurot (töövõimetoetus) või 362,7 eurot (töötutoetus), sõltuvalt sellest, kumma inimene valib, ning puuduva töövõimega inimesel 637,7 eurot 34 (töövõimetoetus). Muudatuste järel oleks kuine asendussissetulek (töövõimetoetus ja baasmääras hüvitis) osalise töövõimega inimesel 738 eurot ning puuduva töövõimega inimesel 1012,2 eurot ehk võrreldes praeguse süsteemiga oleks asendussissetuleku kasv ligi kahekordne, mistõttu on mõju ulatus sihtrühmale suur. Muudatus mõjutab sihtrühma töötuse perioodil, mil mõju sagedus sihtrühma jaoks on igakuine. 34 Eeldusel, et inimese brutosissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul ei ületa 90- kordset päevamäära. 49 Ebasoovitavate mõjude risk Töövõimetoetuse ja töötuskindlustushüvitise koosmõjus on asendussissetuleku kasvul töötust pikendav mõju, kuna suurema asendussissetuleku puhul võrdleb tööotsija pakutaval töökohal pakutavat palka oma sissetulekutasemega. Samas makstakse ka praegu sissetulekust sõltuvat töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust samaaegselt. Võrreldes inimestega, kelle töövõime ei ole vähenenud, oli 2023. aastal vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendumise määr ca 11 protsendipunkti võrra väiksem, mistõttu on jätkuvalt olulised töötukassa tegevused sihtrühma hõivesse liikumise toetamisel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatused avaldavad positiivset mõju vähenenud töövõimega baasmääras töötuskindlustushüvitise saajatele, kes moodustasid ca 25% kõikidest 2021. aastal arvele tulnud uutest vähenenud töövõimega töötutest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Muudatuste tulemusena suureneb töötuse perioodil sihtrühma sissetulek ning paraneb nende majanduslik toimetulek ja sotsiaalne heaolu, mistõttu on mõju ulatus suur. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks töötuse perioodi jooksul igakuine. 6.1.4. Mõjutatud sihtrühm: baasmääras töötuskindlustushüvitisele mittekvalifitseeruvad registreeritud töötud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Töötushüvitiseta jääks uues süsteemis hinnanguliselt 13,6% uutest registreeritud töötutest (10 234 inimest), kellel praeguse korra jätkudes oleks õigus töötutoetusele, kuid uues süsteemis õigust baasmääras hüvitisele ei tekiks, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Neist hinnanguliselt 42% (4254 inimest) on noored ehk vanuses 16–24, 53% vanuses 25–54 (5397 inimest) ning 6% vanuses 55+ (583 inimest). 6.1.4.1. Mõjutatud alasihtrühm: tööga võrdsustatud tegevuste alusel ja mittetöise tegevuse alusel senised töötutoetuse saajad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Võrreldes töötutoetuse tingimustega on baasmääras töötuskindlustushüvitist õigus saada vaid neil registreeritud töötutel, kes on enne töötuna arveletulekut töötanud ja kogunud piisavas mahus töötuskindlustusstaaži. Töötuskindlustusstaaži nõuet ei ole uues süsteemis võimalik asendada tööga võrdsustatud tegevustega (vt ülal tabel 1, teine veerg) ning samuti ei ole uue süsteemi järgi enam erandeid, kellelt varasemat tööga hõivatust ei nõuta (vt ülal tabel 1, kolmas veerg). Muudatus mõjutab negatiivselt nende inimeste majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, kes ei ole töötuskindlustusega kaetud ning kel ei ole seetõttu baasmääras hüvitise saamiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži ja kes oleksid senise süsteemi järgi tööga võrdsustatud tegevuste alusel kvalifitseerunud töötutoetusele või kes kuuluksid senise süsteemi järgi sihtgruppi, kellelt varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta. Vaadates 2021. aastal töötutoetuse määramise reaalseid aluseid, kus hõive või hõivega võrdsustatud tegevus on olnud ainsaks töötutoetuse määramise aluseks, nähtub, et 76,2% kõikidest töötutoetuse määramistest on tehtud töötamise alusel ning 12,9%-l määramistest on aluseks olnud muu tegevus, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine (vt joonis 5). Töötutoetuse määramistest 11% on määratud mitme aluse kombinatsioonis ning neist ca 95% on vähemalt üheks määramise aluseks olnud töötamine (töötukassa, 2024). 50  Töötamine 76,2% Lapse kasvatamine 5,3% Õppimine 4,1% Ajateenistuses 1,5% Kinnipidamisasutuses 1,2% Hooldamine 0,4% Vähenenud töövõimega 0,4% Haiglaravil 0,0% Korraga mitu alust 11,0% 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 Joonis 5. Töötutoetuse määramise alused 2021. aastal, kus vastav hõive või hõivega võrdsustatud tegevus on ainsaks määramise aluseks. Allikas: töötukassa, 2024. 6.1.4.2. Mõjutatud alasihtrühm: noored registreeritud töötud vanuses 16–24 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuste tulemusel uuest süsteemist välja jääjatest hinnanguliselt 42% (4254 inimest) on noored vanuses 16–24, kuna neil ei ole baasmääras töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikku kaheksakuulist kindlustusstaaži kogunenud. Töötushüvitise saajate hulgast välja jäävatest noortest 94% (3978 noort) on töötuna arvele tulekule eelneva kolme aasta jooksul vähemalt ühe päeva olnud hõivatud õppimisega. Kuna praeguse korra alusel määratakse töötutoetus alates 61. päevast pärast töötutoetuse taotlemise avalduse esitamist töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, siis ei ole siiski neist kõik reaalsed töötutoetuse saajad, kuivõrd nende töötuna arvelolek lõppeb sageli enne määratud töötutoetuse alguskuupäeva. Uues süsteemis töötushüvitisele mittekvalifitseeruvatest noortest hinnanguliselt ca 46% on töötuna arvel vähem kui kolm kuud ehk ka praegu kehtiva korra järgi lõpeks neist töötuna arvelolek enne töötutoetuse saamise tegelikku algust (vt joonis 6). Muudatustest on otseselt mõjutatud ca 2300 noort, kes on arvel kauem kui kolm kuud, mis moodustab kõikidest sama vanusgrupi uutest töötutest ca 16%. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Kui vaadata uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate noorte töötute töötuna arveloleku lõpetamise põhjuseid, nähtub, et neist asus tööle 66% ning õppima 9% (vt joonis 7). Võrdluseks, et 16–24-aastastest noortest, kes enne töötuna arveletulekut õppisid ning said ka töötutoetuse väljamakseid, asus tööle 69% ning õppima 10%. Sellest võib järeldada, et uues süsteemis baasmääras hüvitisele mittekvalifitseeruvate noorte seas on võrreldes vanas süsteemis enne arveletulekut õppinud ja töötutoetust saanud noortega tööle ja õppima asumise tõenäosus sarnane. Küll aga mõjutab töötushüvitisest ilmajäämine negatiivselt üle kolme kuu töötuna arvel olevaid noori, kes praeguse süsteemi järgi oleksid saanud töötutoetuse väljamakseid, ning nende toimetulekut ja heaolu töötuse perioodil. Samas arvestades noorte väga kõrget tööhõivesse liikumise ja õpingutega jätkamise tõenäosust, võib mõju ulatust sihtrühma jaoks pidada keskmiseks. 51  50% 46% 40% 30% 20% 22% 10% 13% 10% 8% 1% 0% alla 3 kuu 3-5 kuud 6-8 kuud 9-11 kuud 12-23 kuud 24+ kuud Joonis 6. Töötuna arveloleku kestuse jaotus 16–24-aastaste baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate seas (uus süsteem). Aluseks 2021. aastal arvele tulnud uued töötud. Allikas: töötukassa arvutused, 2024. Tööle rakendumine 69% 66% Töötu kohustuste rikkumine 7% 12% Isiku enda soovil 9% 10% Õppimine 10% 9% Ajateenistus 4% 3% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 16-24-a varasemalt õppinud 16-24-a baasmääras töötutoetuse saaja (vana süsteem) töötuskindlustushüvitisest ilmajääja (uus süsteem) Joonis 7. Töötuna arveloleku lõpetamiste põhjuste jaotus 16–24-aastasete varem õppinud töötutoetuse saajate (vana süsteem) ja 16–24-aastaste baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate seas (uus süsteem). Aluseks 2021. aastal arvele tulnud uued töötud. Allikas: töötukassa arvutused, 2024. 6.1.4.3. Mõjutatud alasihtrühm: 25–54-aastased registreeritud töötud, sh hoolduskoormusega registreeritud töötud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Vanuserühmas 25–54 on muudatuste tulemusel uues süsteemis töötushüvitisest ilma jäävaid inimesi hinnanguliselt 5397, mis moodustab 53% kõikidest uues süsteemis töötushüvitisest ilmajääjatest ning 11,1% sama vanusgrupi uutest registreeritud töötutest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töötushüvitise saajate hulgast välja jäävatest ca 27% (1468 inimest) on töötuna arvele tulekule eelneva kolme aasta jooksul vähemalt ühe päeva olnud seotud hoolduskoormusega, sh lapse või pereliikme hooldamisega (edaspidi hoolduskoormusega baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääja). Vanemahüvitisest tingitud referentsperioodi pikenemise tõttu on tegelik töötushüvitisest ilmajääjate hulk eelduslikult väiksem, kuid kuna sihtrühma suuruse hindamiseks vajalikud laste andmed 52 baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul puuduvad, ei ole võimalik hinnata, kui paljudel neist täpselt tekiks õigus töötushüvitisele referentsperioodi pikendamise tõttu. 2021. aasta töötuskindlustushüvitise määramiste põhjal teada, et 36 kuust pikema referentsperioodiga töötuskindlustushüvitise saajate osakaal oli 6%. Eeldusel, et ka baasmääras hüvitisele kvalifitseerujate seas kehtiks sama osakaal, tekiks referentsperioodi pikendamise tõttu baasmääras hüvitisele õigus lisaks ca 88-l hoolduskoormusega inimesel, kes praegu kuuluvad hüvitisest ilmajääja gruppi. Seega on muudatustest otseselt mõjutatud ca 1380 inimest. Võrreldes töötutoetuse saajatega (vana süsteem) on töötushüvitistele mittekvalifitseerujate seas (uus süsteem) rohkem pikaajalisi töötuid ehk nende töötuse kestus on pikem – 12 ja enam kuud on töötuna arvel olnud vastavalt 22% ja 25%. Hoolduskoormusega baasmääras hüvitisest ilmajääjate seas on aga pikaajalisi töötuid veelgi rohkem, 29% (vt joonis 8). Vaadates nimetatud sihtrühmade töötuna arveloleku lõpetamise põhjuseid, ilmneb, et võrreldes töötutoetuse saajatega (vana süsteem) oleks uues süsteemis töötushüvitisest ilmajääjate seas tööle liikunute osatähtsus väiksem. Kui töötutoetuse saajatest (vana süsteem) lõpetas töötuna arveloleku tööle rakendumise tõttu 79%, siis baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjatest (uus süsteem) 67% ning hoolduskoormusega baasmääras töötuskindlustushüvitise ilmajääjatest (uus süsteem) 56% (vt joonis 9). Viimastel lõppeb töötuna arvelolek võrreldes teiste sihtrühmadega enam omal soovil või töötu kohustuste rikkumise tõttu, mis võib olla tingitud suuremast keerukusest ühildada hoolduskoormust nii tööotsingute kui ka töötamisega. Töötushüvitisest ilmajäämine mõjutab negatiivselt sihtrühma majanduslikku toimetulekut, iseäranis hoolduskoormusega inimestel, kelle töötuna arveloleku kestus on ka praegu pikem ning tööle rakendumise tase madalam, mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks suur. 35% 30% 29% 28% 25% 23% 20% 22% 20% 19% 19% 19% 18% 15% 15% 15% 15% 14% 14% 14% 10% 5% 7% 4% 5% 0% alla 3 kuu 3-5 kuud 6-8 kuud 9-11 kuud 12-23 kuud 24+ kuud 25-54-a töötutoetuse saaja (vana süsteem) 25-54-a baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääja (uus süsteem) 25-54-a hoolduskoormusega baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääja (uus süsteem) Joonis 8. 25–54-aastaste töötuna arveloleku kestuse jaotus töötutoetuse saajate (vana süsteem), baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate (uus süsteem) ja hoolduskoormusega baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate (uus süsteem) võrdluses. Aluseks 2021. aastal arvele tulnud uued töötud. Allikas: töötukassa arvutused, 2024. 53  Tööle rakendumine 79% 56% 67% 13% 17% Isiku enda soovil 25% 6% 11% Töötu kohustuste rikkumine 13% 1% Töötuna arvel 2% 3% Õppimine 1% 2% 3% Muud põhjused 1% Ajateenistus 0% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 25-54-a töötutoetuse saaja (vana süsteem) 25-54-a baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääja (uus süsteem) 25-54-a hoolduskoormusega baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääja (uus süsteem) Joonis 9. Töötuna arveloleku lõpetamiste põhjuste jaotus 25–54-aastaste töötutoetuse saajate (vana süsteem), baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate (uus süsteem) ja hoolduskoormusega baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilmajääjate (uus süsteem) võrdluses. Aluseks 2021. aastal arvele tulnud uued töötud. Allikas: töötukassa arvutused, 2024. Ebasoovitavate mõjude risk (koondhinnang peatükile 6.1.4) Muudatuste tulemusena uues süsteemis töötushüvitisele mittekvalifitseerujatest (kokku hinnanguliselt 10 234 inimest) 42% on 16–24-aastased noored ning 14% hoolduskoormusega registreeritud töötud, kes on juba praegu võrreldes teiste sihtrühmadega tööturul haavatavamas positsioonis. Baasmääras hüvitisele mittekvalifitseerumise tõttu väheneb töötuse perioodil nende majanduslik toimetulek, mistõttu võib muudatuste tulemusel eeldada toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu. Baasmääras hüvitisele mittekvalifitseeruval registreeritud töötul on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, mille eesmärk on tagada toimetulekuks vajalik rahaline abi ning mis vähendab uues süsteemis töötushüvitisest ilma jäävate inimeste jaoks muudatuste negatiivseid majanduslikke mõjusid. Toimetulekutoetuse taotlemise ja vajalike dokumentide esitamisega kasvab sihtrühma jaoks halduskoormus, näiteks tuleb esitada eluasemekulude arved. Samas toimetulekutoetuse maksmisel võetakse eluasemekulude suurus arvesse ja inimene saab toetust vastavalt tegelikule abivajadusele. Töötutoetuse suurus on aga kõigile ühesugune ning ei sõltu sellest, kui suured on inimese eluasemekulud. Samas ei teki siiski mitte kõigil baasmääras töötuskindlustushüvitisele mittekvalifitseerujatel õigust toimetulekutoetusele. 2023. aastal sai toimetulekutoetust kokku 19 592 leibkonda 35 . Sotsiaalministeeriumi arvutuste36 alusel kasvab muudatuste tõttu toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv 2026. aastal 671, 2027. aastal 617 ning 2028. aastal 609 võrra. Nagu eespool mainitud, on töötushüvitiste muudatustest negatiivselt mõjutatud hinnanguliselt 10 234 inimest. Võttes arvesse keskmist leibkonna suurust, kus on vähemalt üks töötu ning kes on saanud toimetulekutoetust vähemalt ühel korral aasta jooksul (keskmiselt 1,1 inimest leibkonnas), mõjutavad töötushüvitiste muudatused negatiivselt hinnanguliselt ca 9300 leibkonda, kellest ca 7,2% vajaksid 2026. aastal toimetulekutoetust, ca 6,6% 2027. aastal ning ca 6,5% 2028. aastal. Töötu majanduslikku toimetulekut mõjutab töötuse perioodil olulisel määral ka leibkonna 35 Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, seisuga 01.02.2024 36 Arvutused põhinevad Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu longituudandmete alusel modelleeritud töötutoetuse kvalifikatsiooni tingimuste muudatuste mõju hinnangutel (toimetulekutoetuse saajate arvu suurenemine). Arvutustes on kasutatud Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvist majandusprognoosi. 54 koosseis ehk kas leibkonnas on teisi tuluteenijaid ja kui palju on leibkonnas ülalpeetavaid. Seega vajavad sõltuvalt aastast 6,5%-7,2% muudatustest negatiivselt mõjutatud leibkondadest toimetulekutoetust, kuid ülejäänud leibkondade puhul (sõltuvalt aastast 92,8%-93,5% muudatusest negatiivselt mõjutatud leibkondadest) on leibkonna koondsissetulek piisav ehk kuigi üks liige kaotab õiguse töötutoetusele, siis tagavad teised leibkonna liikmed piisava toimetulekuks vajaliku sissetuleku, mistõttu on kokkuvõttes muudatustest tingitud negatiivse mõju ulatus sihtrühmade majanduslikule toimetulekule keskmine. Punktides 6.1.4.2 ja 6.1.4.3 kirjeldatud sihtrühmade hõivesse liikumise ja hõives püsimise toetamiseks ja püsiva sissetuleku teenimiseks on oluline rakendada noorte puhul haridusest tööturule liikumist soodustavaid meetmeid ning hoolduskoormusega inimeste puhul paindlikke tööhõivevorme ja toetada hoolduskoormuse vähendamist, et lühendada nende sihtrühmade töötuse kestust. On võimalik, et osa hoolduskoormusega pikaajalistest töötutest on töötuna arvele võtnud end eeskätt ravikindlustuskaitse saamise eesmärgil. Töötushüvitistest ilmajäämine ei kitsenda nende sihtrühmade tööotsingute võimalusi töötukassa kaudu, ravikindlustuskaitset ega tööturuteenuste kättesaadavust. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele (koondhinnang peatükile 6.1.4) Töötushüvitiseta jääks uues süsteemis hinnanguliselt 13,6% uutest registreeritud töötutest (10 234 inimest), kellel praeguse korra jätkudes oleks õigus töötutoetusele, kuid uues süsteemis õigust baasmääras hüvitisele ei tekiks, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Muudatused mõjutavad negatiivselt neid sihtrühmi, kes senise süsteemi järgi said töötutoetust tööga võrdsustatud tegevuste alusel või kes kuulusid sihtrühma, kellelt varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta, kuid kes uues süsteemis enam baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru. Samuti mõjutavad muudatused negatiivselt noori ning hoolduskoormusega registreeritud töötuid. Uues süsteemis töötushüvitisele mittekvalifitseerujatest 42% on 16–24-aastased noored ning 14% hoolduskoormusega registreeritud töötud, kes on juba praegu võrreldes teiste sihtrühmadega tööturul haavatavamas positsioonis. Muudatused mõjutavad negatiivselt nimetatud sihtrühmade majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, mistõttu võib eeldada toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu. Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt vajaksid toimetulekutoetust sõltuvalt aastast 6,5%-7,2% muudatustest negatiivselt mõjutatud leibkondadest, mistõttu on kokkuvõttes muudatustest tingitud negatiivse mõju ulatus sihtrühmade majanduslikule toimetulekule keskmine. 6.2. Mõju majandusele 6.2.1. Mõjutatud sihtrühm: iseendale tööandjad ehk uued töövormid: juhatuse liikmed, ettevõtluskonto omanikud ja FIE-d Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Töötuskindlustusstaaži ei ole ei hetkel kehtiva ega ka mitte uue töötushüvitiste süsteemi järgi võimalik koguda uutel töövormidel: ettevõtluskonto omanikel, juhatuse liikmetel ja FIE-del. Hetkel kehtiva süsteemi järgi on FIE-del, juhatuse liikmetel ja ettevõtluskonto omanikel võimalik tööga võrdsustatud tegevuste alusel saada töötutoetust (vt ülal tabel 1, teine veerg). Muudatused mõjutavad negatiivselt neid FIE-sid, ettevõtluskonto omanikke ja juhatuse liikmeid, kellel ei ole olnud paralleelset töösuhet, mille alusel uues süsteemis töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruda ehk kes hetkel kehtivas süsteemis said tööga võrdsustatud tegevuse alusel töötutoetust, kuid uues süsteemis enam baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru. Samas FIE-d, ettevõtluskonto omanikud ja juhatuse liikmed, kellel on olnud paralleelne töösuhe, saavad uues süsteemis baasmääras hüvitisele kvalifitseeruda paralleelse töösuhte alusel, eeldusel, et FIE tegevus on peatatud, ettevõtluskonto suletud ning juhatuse liige ei saa tasu. 55 Muudatuse tulemusel muutub aga lõppenud paralleelse töösuhtega FIE-de ja juhatuse liikmete arveletulek võrreldes kehtiva korraga lihtsamaks. Kui kehtiva korra järgi on neil õigus arvele tulla vaid siis, kui on täidetud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise tingimused, siis uues süsteemis saavad FIE-d ja juhatuse liikmed, kelle töötuskindlustusstaaži andnud paralleelne töösuhe on lõppenud ja kes on kogunud piisavalt töötuskindlustusstaaži, end töötuna 37 arvele võtta ja taotleda baasmääras töötuskindlustushüvitist (võrreldes sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisega väiksem töötuskindlustusstaaži nõue, pikem referentsperiood ning sõltumatus hõive lõppemise põhjusest). 08.08.2024 seisuga oli töötukassas arvel 2976 juhatuse liiget ja 67 FIE-t, mis moodustab vastavalt 6% ja 0,1% kõikidest registreeritud töötutest. Lihtsamad arvelevõtmise tingimused võrreldes praeguse korraga võivad kaasa tuua lõppenud paralleelse töösuhtega FIE-dest ja juhatuse liikmetest töötute arvu kasvu. Näiteks olukorras, kus FIE või juhatuse liige soovib oma ettevõttes töötamist jätkata ja ootab selleks soodsamaid võimalusi (nt tellimusi, paremat majandusolukorda), mistõttu vahepealsel töötuse perioodil on töötukassa toel tööalaste otsingute laiendamine ja tööalaste oskuste arendamine positiivse mõjuga juhatuse liikmetest tööotsijate majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule. Muudatuste tulemusel võib vähendada nende juhatuse liikmete, FIE-de, ettevõtluskonto omanike töötuna arveletulek, kellel ei ole olnud paralleelset töösuhet kui nad varasemalt olid motiveeritud töötukassasse pöörduma ainuüksi töötutoetuse saamise eesmärgil. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda olukorras, kus juhatuse liige soovib paralleelselt töötukassas arvel olekuga jätkata varjatult töötamist oma ettevõttes (nt teeb aktiivset turundust, võtab vastu tellimusi ja suhtleb klientidega, osutab teenuseid) ametlikku tasu saamata. Sellisel juhul on muudatusel töötukassa töökoormust kasvatav mõju, kuna tegelikult ei ole inimene valmis tööle asuma. Riski maandamiseks peaks töötukassa kasutama meetmeid (nt rangemaid aktiivsusnõudeid), mis talle seadusega antud on, kuna töötu põhikohustus on tööd otsida ja töötukassa roll on kontrollida töötu kohustuste täitmist. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kuivõrd töötuskindlustusstaaži ei ole võimalik koguda nii hetkel kehtiva kui ka uue töötushüvitiste süsteemi järgi ettevõtluskonto omanikel, juhatuse liikmetel ja FIE-del, mõjutavad muudatused negatiivselt eeskätt neid juhatuse liikmeid, FIE-sid ja ettevõtluskonto omanikke, kes hetkel kehtiva süsteemi järgi on omanud ligipääsu töötutoetusele tööga võrdsustatud tegevuste alusel, kuid kes uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitise saamiseks õigust ei oma. Muudatuse tulemusel lihtsustub aga nende FIE-de ja juhatuse liikmete arveletulek, kes on kogunud töötuskindlustusstaaži paralleelse töösuhte kaudu ja kelle paralleelne töösuhe on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on võrreldes hetkel kehtiva olukorraga mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Muudatused ei mõjuta olulisel määral nimetatud ettevõtlusvormide toimimist. 6.2.2. Mõjutatud sihtrühm: tööandjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatused võivad avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju tööandjatele. Positiivse mõjuga on baasmääras töötuskindlustushüvitise lühem maksimaalne periood võrreldes töötutoetuse perioodiga, võimaluse kadumine, et sama perioodi töötamise eest saab töötushüvitisi kahel korral ning kaob töötuskindlustushüvitiselt töötutoetusele liikumine pärast 180. või 210. päeva, mis teeb mitte-eesmärgipäraseks majandusoludest sõltuva kohanemise mehhanismi alla kümneaastase töötuskindlustusstaažiga töötu puhul, kes saavad 37 Kehtivas süsteemis saavad nad töötukassas ennast töötajana arvele võtta. Töötajale pakutavate tööturumeetmete valik on aga piiratum võrreldes töötule pakutavate tööturumeetmete valikuga. 56 töötuskindlustushüvitist miinimummääras. Baasmääras hüvitise määramise aluseks olev töötuskindlustusstaaž pärast selle määramist nullitakse ning kindlustatu saab taas töötuskindlustushüvitist alles siis, kui ta on uuesti piisavas mahus töötuskindlustusstaaži kogunud. Võib eeldada, et 180 päevaks määratud baasmääras hüvitisel on tööotsinguid lühendav ja tööle liikumist kiirendav mõju, mis on tööandjatele positiivne, kui nad leiavad kiiremini töötaja. Töötukassa arvutused näitavad, et kui lühendada töötuskindlustushüvitise saamist 90 päeva võrra 270 päevalt 180 päevani, siis registreeritud töötuse mediaankestus lüheneb 20 päeva võrra, samas toob 90 päeva võrra lühem töötuskindlustushüvitis hõivesse liikumisele järgneva 12 kuu jooksul kaasa ligikaudu 34 eurot väiksema kuise töötasu ning vähendab töötasuga kuude arvu 0,32 võrra. Samuti võib muudatuste tõttu väheneda mitteametlikult töötamine ja ümbrikupalkade maksmine, kuna hetkel kehtivas töötutoetuse süsteemis ei sõltu töötutoetuse saamine eelnevast töötasust (piisab üksnes TÖR-is töötamise kandest), kuid uues süsteemis peab ka baasmääras töötuskindlustushüvitise saamiseks olema kogunud kindlustusstaaži, mis eeldab töötasult töötuskindlustusmakse tasumist. Lisaks võib hetkel kehtivas süsteemis töötutoetusele kvalifitseeruda ka muul alusel kui töötades, kuid uues süsteemis enam mitte, mis eelduslikult samuti suurendab ametlikult töötamist. Erinevalt sissetulekupõhisest töötuskindlustushüvitisest ei sõltu baasmääras hüvitise saamine hõive lõppemise põhjusest ehk kaetud on ka vabatahtlikult töölt lahkumine. Muudatuste tulemusel võib osa töötajatest, näiteks töökoha vahetust kaaluvad töötajad, võtta töökoha vahetuse ette suurema kindlustundega, kuna vahepealsel töötuse perioodil on neil olemas baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis omakorda võib suurendada töötajate liikumist, mis on tööandjate jaoks negatiivse mõjuga. Samas on ka kehtiva töötutoetuse süsteemi järgi õigus töötutoetust saada isikul, kes on töölt omal soovil lahkunud. Küll aga kaob muudatuste tulemusel võrreldes kehtiva töötutoetuse süsteemiga sissetuleku kriteerium38 ehk baasmääras hüvitise määramisel ja maksmisel ei võeta arvesse registreeritud töötu sissetuleku suurust. Arvestades muudatustest tingitud nii tööle liikumist kiirendavaid kui ka aeglustavaid tegureid, võib eeldada, et kokkuvõttes on võrreldes kehtiva süsteemiga mõju ulatus töötajate liikumisele ja sihtrühma jaoks väike. Potentsiaalselt on muudatustest mõjutatud kõik tööandjad, kuid mõju sagedus on suurem nende tööandjate jaoks, kus on rohkem töötajaid. 2023. aastal oli Eesti Statistikaameti (2024) andmetel Eestis statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid kokku 158 883. Neist 94,8% oli vähem kui 10 töötajat, 4,3%-l 10–49 töötajat, 0,8%-l 50–249 töötajat ning 0,1%-l üle 250 töötaja, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuste tulemusel võib suureneda töötajate liikumine, sh nii töötusest tööhõivesse (positiivne mõju) kui ka tööhõivest töötusesse (negatiivne mõju), kuid võrreldes hetkel kehtiva töötutoetuse süsteemiga on mõju ulatus tööandjate jaoks pigem kaudne ning väike. Potentsiaalselt on mõjutatud kõik tööandjad, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur. Mõju sagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust olles suurem suurema töötajate arvuga ettevõtete jaoks ning väiksem väiksema töötajate arvuga ettevõtete jaoks. 38 Töötutoetuse saamiseks peab töötutoetuse saaja ühe kuu sissetulek olema väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast. 57 6.3. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele 6.3.1. Mõju sihtrühm: registreeritud töötud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Nii kehtiva töötushüvitiste süsteemi kui ka uue süsteemi järgi ei sõltu töötushüvitiste saamine registreeritud töötu elukohast. Samas on Eestis piirkondi, kus töötute osakaal tööjõust on märgatavalt suurem ning sobivaid vabu töökohti vähem, mistõttu on ka neis maakondades proportsionaalselt mõjutatud sihtrühm suurem ja mõju sagedasem. Kokku oli 2024. aasta veebruari lõpu seisuga Eestis 56 008 registreeritud töötut, kellest 26 008 ehk ligi 46% otsis tööd Harjumaal, mis on ka suurima elanike arvuga maakond (47% Eesti elanikest). Töötuse määr on kõrgeim aga Ida-Virumaal ja Valgamaal ning erineb maakonniti ligemale kolm korda (Ida- Virumaal 13,8%, Hiiumaal 4,4%) (vt joonis 10). Võttes aluseks 2021. aastal arvele tulnud uued töötud, väheneks muudatuste tulemusel võrreldes kehtiva süsteemiga töötushüvitise saajate arv kõikides maakondades (vt joonis 11). Kui vaadata baasmääras töötuskindlustushüvitise (uus süsteem) ja töötutoetuse (vana süsteem) saajate arvu vahe osatähtsust vastava maakonna 2021. aasta uutest arvele tulnud töötutest, mõjutab muudatus negatiivselt enim Järva (-6,8%), Saare (-6,6%), Valga (-6,6%), Pärnu (-5,9%) ja Viljandi (-5,9%) maakondi. Teiste maakondade puhul on muutus ca 5% või väiksem (vt joonis 12). Seega võttes arvesse maakonna uute registreeritud töötute arvu, on maakondade kokkuvõttes baasmääras hüvitisele kvalifitseeruvate (uus süsteem) ja töötutoetusele kvalifitseeruvate (vana süsteem) inimeste arvu muutus ning seetõttu ka mõju ulatus keskmine. Joonis 10. Registreeritud töötuse määr maakonniti 2024. aasta veebruarikuu lõpu seisuga. Allikas: töötukassa 58  Harju maakond -1 110 Ida-Viru maakond -598 Pärnu maakond -305 Tartu maakond -292 Viljandi maakond -137 Valga maakond -118 Järva maakond -115 Lääne-Viru maakond -110 Saare maakond -104 Võru maakond -103 Rapla maakond -101 Jõgeva maakond -47 Lääne maakond -35 Põlva maakond -20 Hiiu maakond -5 -1 200 -1 000 -800 -600 -400 -200 0 200 400 Joonis 11. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruse muutus absoluutarvudes töötutoetuse saajate (vana süsteem) ja baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate seas (uus süsteem). Aluseks 2021. aastal arvele võetud uued registreeritud töötud. Allikas: töötukassa, 2024. Järva maakond -6,8% Saare maakond -6,6% Valga maakond -6,6% Pärnu maakond -5,9% Viljandi maakond -5,9% Rapla maakond -5,4% Ida-Viru maakond -5,3% Võru maakond -5,0% Tartu maakond -3,8% Harju maakond -3,4% Lääne maakond -3,4% Lääne-Viru maakond -3,3% Jõgeva maakond -3,3% Põlva maakond -1,5% Hiiu maakond -1,4% -8,0% -6,0% -4,0% -2,0% 0,0% Osakaal uutest registreeritud töötutest, (%) Joonis 12. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruse muutus töötutoetuse saajate (vana süsteem) ja baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate seas (uus süsteem), osakaal maakonna uutest registreeritud töötutest. Aluseks 2021. aastal arvele võetud uued registreeritud töötud. Allikas: töötukassa, 2024. Ebasoovitavate mõjude risk Vaadates baasmääras töötuskindlustushüvitise (uus süsteem) ja töötutoetuse (vana süsteem) saajate arvu vahe osatähtsust vastava maakonna 2021. aasta uutest arvele tulnud töötutest, on muudatuse negatiivne mõju suurim Järva (-6,8%), Saare (-6,6%), Valga (-6,6%), Pärnu (-5,9%) ja Viljandi (-5,9%) maakondade jaoks. Teiste maakondade puhul on muutus ca 5% või väiksem. Lisaks võivad ebasoodsamas seisus olla nendes piirkondades elavad töötud, kus töötuse määr on kõrgem ja sobivaid vabu töökohti vähem, mistõttu võivad tööotsingud võtta kauem aega ning sobivat töökohta ei pruugita leida baasmääras töötushüvitise maksmise perioodi vältel. Riski maandab baasmääras töötuskindlustushüvitise sõltuvus (sarnaselt sissetulekupõhisele 59 töötuskindlustushüvitisele) majanduse olukorrast, kus hüvitise maksmise perioodi pikendatakse majanduse keerulisematel aegadel kuni 240 päevani. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Nii praegu kehtiva töötushüvitiste süsteemi kui ka uue süsteemi järgi ei sõltu töötushüvitiste saamine registreeritud töötu elukohast. Muudatuste tulemusel väheneb võrreldes kehtiva süsteemiga töötushüvitise saajate arv kõikides maakondades. Muudatused avaldavad enim negatiivset mõju Järva (-6,8%), Saare (-6,6%), Valga (-6,6%), Pärnu (-5,9%) ja Viljandi (- 5,9%) maakondade jaoks, kus uues süsteemis töötushüvitistele kvalifitseerujate osatähtsus langeb (osakaaluna maakonna 2021.aastal uutest arvele tulnud töötutest) enim võrreldes hetkel kehtiva süsteemiga. Kokkuvõttes on negatiivne mõju ulatus maakondade lõikes keskmine. 6.4. Mõju riigivalitsemisele 6.4.1. Mõju sihtrühm: töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatustega lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning töö kaotuse korral maksab töötukassa registreeritud töötule ühte tööturu olukorrast ja töötuskindlustusstaažist sõltuvat töötuskindlustushüvitist, praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist, mis võib töötukassale kaasa tuua mõningase töökoormuse kasvu muudatuste selgitamise vajadusega nende rakendamise algusperioodil. 2023. aasta lõpu seisuga oli töötukassas täidetud 957 ametikohta, kuid muudatused ei mõjuta kõiki töötukassa töötajaid. Selgitamisega kaasnev töökoormuse kasv mõjutab eeskätt töövahenduskonsultante. Muudatusega ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi, mis pikemas vaates peaks looma töötukassa klientidele suurema selguse ja vähendama selgitamisvajadust. Uues süsteemis töötuskindlustushüvitise määramine ja maksmine eeldab töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse töötukassa tegevuskuludest ning samuti tööprotsesside muutmist, mis mõjutab eeskätt töötuskindlustushüvitise määramisega tegelevaid töötukassa spetsialiste. Muutunud tingimuste alusel töötushüvitise määramine ja maksmine eeldab töötukassalt muudatustega kohanemist. Arvestades, et baasmääras hüvitise tingimustele vastavuse kontrollimine on suuremas mahus registriandmetele tuginev ja automatiseeritavam menetlus võrreldes töötutoetuse tingimustega, on muudatusel väike positiivne mõju töötukassa töökoormusele. Kuna töötushüvitistele kvalifitseerumise tingimusi kontrollib töötukassa ka praegu (riiklike registrite andmete põhjal küsides vajaduse korral kliendilt andmeid juurde) ning kuna töötushüvitiste määramine ja maksmine on töötukassa üks peamistest ülesannetest, ei kaasne muudatustega eelduslikult kohanemisraskusi ja mõju ulatus on töötukassa jaoks keskmine. Mõju avaldub regulaarselt, sest töötushüvitise kvalifitseerumistingimuste selgitamine, hüvitise määramine ja maksmine on töötukassa igapäevane ülesanne. Ebasoovitavate mõjude risk Baasmääras töötuskindlustushüvitise leebemad tingimused võrreldes sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisega (väiksem töötuskindlustusstaaži nõue, pikem referentsperiood ning sõltumatus hõive lõppemise põhjusest) võib töötukassa jaoks kaasa tuua nende klientide arvu kasvu, kes praegu töötushüvitistele ei kvalifitseeru ja kes ei ole uues süsteemis töötushüvitisele kvalifitseerudes valmis aktiivselt tööd otsima ja tööle liikuma (st töötuna arveloleku ajend ei ole tööle liikumine). Töötushüvitise süsteemi ärakasutamise riski realiseerimise ulatust saab hinnata tuginedes olemasolevatele andmetele. Praeguste töötuskindlustushüvitise saajate seas on ca 0,6% neid, kes viimase kolme aasta jooksul on vähemalt kaheksal kuul olnud hõivatud väga lühikeste (1–3 päevaste) töösuhetega. Töötuskindlustushüvitise saajatest on vähemalt kaheksal kuul alla 100 eurost sissetulekut teeninud 0,6%. Praeguste töötutoetuse saajate seas on neid, kelle pikim töösuhte kestus on alla 90 päeva, vaid 0,2%. Kuna töötushüvitiste saajate seas on marginaalne osakaal lühikeste tööepisoodide ja madala tasu teenijaid, ei ole põhjust 60 arvata, et selliste inimeste osakaal märkimisväärselt kasvab, kui staažinõuet leevendada ja referentsperioodi pikendada. Sihtrühma käitumuslike muutuste tõttu võib kasvada registreeritud töötute ja seeläbi ka baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate arv ja kulud võrreldes prognoosituga. Järgnevalt on hinnatud töötushüvitise süsteemi muudatustest ajendatuna sihtrühma võimalikku käitumuslikku muutust ja sellest tingitud mõju sihtrühma kasvule Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmetel. 2023. aastal oli ETU andmetel Eestis 45 900 16-pensioniealist töötut, kellest ca 65% olid töötuna registreeritud (29 700 inimest) ning 35% ei olnud töötuna registreeritud (16 200 inimest). Muudatuste tõttu võib baasmääras hüvitise saajate arv kasvada just eeskätt nende inimeste arvelt, kes on küll töötud, ent ei ole end seni mingil põhjusel töötuna registreerinud. Samas ei ole aga neist kõik varasemalt töötanud, mis omakorda tähendab, et neil ei ole eelduslikult hüvitise saamiseks vajalikku kindlustusstaaži. Vaadates 2023. aasta ETU töötute hõiveseisundit eelmisel aastal, nähtub, et neist 25% olid töötud ka eelmisel aastal, 29% olid eelmisel aastal mitteaktiivsed ning 46% olid aasta varem hõivatud. Eeldusel, et sarnased hõivestaatuste osakaalud kehtiksid ka nende ETU töötute puhul, kes ei olnud töötuna registreeritud, oli eelpool väljatoodud 16 200-st inimesest eelmisel aastat tööhõives hinnanguliselt ca 7500 inimest. Uues süsteemis peab baasmääras töötuskindlustushüvitise saamiseks olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 8 kuud töötuna arvelevõtmise eelneva 36 kuu jooksul. Töötukassa 2021. aastal arvele tulnud uutest töötutest, kes enne arveletulekut töötasid, 33,8% ei kvalifitseeruks uues süsteemis töötuskindlustushüvitisele ebapiisava staaži tõttu, 37,4% kvalifitseeruksid sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele ning 28,8% kvalifitseeruksid baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Eeldusel, et sarnane baasmääras töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerujate proportsioon kehtiks ka nende ETU töötute puhul, kes ei ole töötuna registreeritud, kuid kes olid eelmisel aastal tööhõives (eelnevalt välja toodud ca 7500 inimest), kvalifitseeruks baasmääras hüvitisele täiendavalt ca 2200 inimest aastas (kuus ca 180 inimest rohkem), mis moodustab ca 2,9% kõikidest 2023. aastal arvele tulnud uutest töötutest. Sellisel juhul oleksid baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud (baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud koos sellelt makstava sotsiaalmaksuga) 2026. aastal ca 5 miljoni euro, 2027. aastal ca 4,8 miljoni ning 2028. aastal ca 5,1 miljoni euro võrra ehk igal aastal ca 11% kõrgemad võrreldes põhiprognoosiga. Kokkuvõttes võib baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate arv kasvada eeskätt just nende inimeste arvelt, kes on töötuskindlustusstaaži kogunud pikema perioodi vältel ning kelle töösuhe on lõppenud omal soovil. Teisalt on ka täna töötutoetust võimalik saada vabatahtlikult töösuhte lõpetanud inimestel, kui neil on täidetud muud kriteeriumid, mistõttu võib ebasoovitavate mõjude riski realiseerumise tõenäosust, et muutunud töötushüvitise tingimused suurendavad võrreldes praegusega motivatsiooni hüvitise taotlemiseks ja töötuna registreerimiseks pidada väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatused mõjutavad töötukassat, kes peab töötushüvitiste tingimuste muutumisel töötushüvitise määramiseks ja väljamaksmiseks muutma tööprotsesse ning infosüsteeme. Arvestades, et töötushüvitiste määramine ja maksmine ja klientide nõustamine on töötukassa üks peamisi ülesandeid, ei tekita muudatused kohanemisraskusi ning mõju ulatus töötukassa jaoks on keskmine. Mõju avaldub regulaarselt, sest töötushüvitiste määramine ja maksmine ning klientide nõustamine on töötukassa igapäevane ülesanne. Eelnõu muudatuste tõttu võib kasvada baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate arv ja sellest tulenevalt ka kulud prognoositust enam, kuid selle realiseerumise risk on madal. 6.4.2. Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused Toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasv mõjutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi, kuivõrd eelduslikult kasvab esitatud taotluste arv, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur. Samas mõjutavad lisanduvad taotlused eelduslikult enim neid kohalikke omavalitsusi, kus on rohkem töötuid ning kus esitatakse ka üldiselt rohkem toimetulekutoetuse 61 taotlusi. Kohalike omavalitsuste lõikes on registreeritud töötute arv suurim Tallinnas (35% kõikidest 2024. aasta mai lõpu seisuga registreeritud töötutest), Tartus (7%), Narvas (6%), Kohtla-Järvel (4%) ja Pärnus (4%). Toimetulekutoetuse taotlusi esitati enim samades kohalikes omavalitsustes: Tallinnas (35% kõikidest 2023.aastal esitatud taotlustest), Tartus (7%), Pärnus (5%), Kohtla-Järvel (4%) ning Narvas (4%). Võib eeldada, et ka muudatuste tulemusena lisanduvad taotlused jagunevad sarnaselt toimetulekutoetuse üldisele taotlemisele. Kui palju ja millistes kohalikes omavalitsustes täpselt taotluste arv kasvab, oleneb leibkonna koosseisust, leibkonnas olevate ülalpeetavate arvust ja leibkonnaliikmete sissetulekutest. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga ehk olukorraga, kus eelnõus toodud muudatusi ei oleks, kasvab esitatud taotluste arv perioodil 2026–2028 keskmiselt 5,2% aastas, mistõttu on tervikuna muudatustest tulenev mõju ulatus kohalikele omavalitsuste jaoks väike. Lisanduvast sihtrühmast avalduv mõju sagedus kohalike omavalitsuste jaoks ei ole igapäevane, kuid arvestades kõiki toimetulekutoetuse määramisi, siis võib mõju sagedust hinnata keskmiseks. Toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu tõttu kasvavad aastatel 2026-2028 toimetulekutoetuse kulud (sh korralduskulu tõus) aastas ca 1,7 miljoni euro võrra. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusel suureneb vähesel määral kohalike omavalitsuste töökoormus. Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda olukorras, kus toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv kasvab prognoositust oluliselt enam, mis omakorda suurendab olulisel määral kohalike omavalitsuste töökoormust ja toimetulekutoetuse kulusid. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu tõttu suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus seoses toimetulekutoetuse määramise ja väljamaksmisega. Lisanduvad taotlused mõjutavad eelduslikult enim neid kohalikke omavalitsusi, kus on rohkem töötuid ning kus esitatakse ka üldiselt rohkem toimetulekutoetuse taotlusi. Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab võrreldes hetkel kehtiva olukorraga perioodil 2026-2028 esitatavate taotluste arv keskmiselt 5,2% aastas, mistõttu on mõju ulatus kohalikele omavalitsuste jaoks väike. Muudatus 2: kuni 24-aastaste õpilaste ja üliõpilastele toimetulekutoetuse määramise täpsustamine, millistel juhtudel võib erandkorras eraldi elavale kuni 24-aastasele õppurile toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole 6.5. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 6.5.1. Mõju sihtrühm: kuni 24-aastased põhikooli, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased ning ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppivad üliõpilased, kes elavad vanematest eraldi ja kellel on rahvastikuregistri andmetel vanematest erinev elukoht Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eurostati39 uuringutes toodud hinnangute kohaselt lahkuvad Eesti noored keskmiselt 22,8 aasta vanuses vanemate kodust. Aastate võrdluses on näha, et noored naised lahkuvad keskmiselt kodust mõnevõrra varem kui noored mehed. Tabel 2. Noorte keskmine hinnanguline vanus vanemate kodust (leibkonnast) lahkumisel 2019 2020 2021 2022 2023 Eesti Kokku 22,6 22,6 22,7 22,7 22,8 39 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/yth_demo_030__custom_12514756/default/table?lang=en 62  Mehed 23,3 23,2 23,2 23,4 23,6 Naised 21,9 22,0 22,1 22,0 22,0 Kokku 26,1 26,4 26,6 26,4 26,3 EL-27 Mehed 27,1 27,4 27,5 27,3 27,2 Naised 25,2 25,5 25,6 25,5 25,4 Allikas: Eurostat Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel40 on 2023/2024 õppeaastal 20–24-aastaseid õppijaid kokku 23 590 ning neist suurem osa on üliõpilased (kõrghariduse õppureid oli 18 752). Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel PRAXise poolt 2022. aastal läbiviidud üliõpilaste uuringu Eurostudent 841 alusel elab vanematega koos 20%, kuid üksinda 24%.Võttes arvesse viimase õppeaasta andmeid, siis oli kõrgharidust omandamas 20–24-aastaseid noori kokku 18 752 ning neist 24% on 4500. Tasemeõppes olijate koguarvust moodustab 24% ligi 5700. Kehtiva seaduse alusel saab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta eraldiseisva leibkonnana toimetulekutoetust vaid siis, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul. Seega võib eeldada, et Eesti Sotsiaaluuring 2023 alusel on muudatusest potentsiaalselt mõjutatud sihtrühma suurus ligi 4400 ehk need noored, kes õpivad ja elavad oma leibkonnast eraldi, kuid kelle leibkond ei saa toimetulekutoetust. Muudatuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedust aga mõjutab see, milline on eraldi elava õppuri sissetulek. Eurostudent 8 (ibid.) järgi on üliõpilase keskmine sissetulek suurem neil, kes ei ela oma vanematega koos (keskmiselt 1182 eurot kuus, vanematega koos elavatel üliõpilastel oli sissetulek 663 eurot kuus). Suurema osa (65%) üliõpilaste sissetulekutest moodustab saadav töötasu – töötavaid üliõpilasi oli kuni 19-aastaste seas 44%, kuid 20–24-aastaste seas 59%. Uuringu järgi oli kuni 20 tundi töötamise korral keskmine sissetulek 911 eurot kuus ja üle 20 tundi töötamise puhul 1529 eurot. Selle alusel võib eeldada, et eeldatavasti töötavad õppurid ei kvalifitseeru toimetulekutoetuse saajaks ka eraldi leibkonnana ning muudatuse peamiseks sihtrühmaks on seega mittetöötavad üksi elavad õppurid. Kui eeldada, et tasemeõppe õppuritest moodustavad üksi elavad ca 5700 ning nendest ca 44%– 59% töötab, siis mittetöötavaid eraldi elavaid õppureid on 2500–3400. Samas nende seas võib olla neid, kelle leibkond on juba toimetulekutoetuse saaja ning muudatus neid ei mõjuta. Kuivõrd Eurostudent uuringu andmed seda ei näita, siis võtteks aluseks Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2023 andmeid42, siis oli õpingute tõttu ajutiselt kodust eemal elavate 19–24- aastaseid noorte seas 33% neid, kelle leibkond sai 2022. aastal vähemalt ühe korra toimetulekutoetust. Seega on mittetöötavaid eraldi elavaid õppureid, kelle leibkond ei saa toimetulekutoetust 1700–2300. Kui paljud ja kui sageli võivad sellises olukorras vajada toimetulekutoetust oleneb nii nende eluasemekuludest, sissetulekutest (sh toetustest). Kehtiva seaduse alusel aga sai Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri STAR kohaselt 2023. aastal toimetulekutoetust 132 üksi elavat üliõpilast, kelle taotlusi rahuldati 740 korda ehk üks üliõpilane sai toetust keskmiselt 5,6 korda. Samuti on oluline arvestada, et kohaliku omavalitsuse üksus selgitab hindamise käigus välja sotsiaalabi vajaduse ehk toimetulekutoetuse maksmine muudatuses toodud punktide alusel peab olema põhjendatud ja toetuse maksmise vajalikkus välja selgitatud. Muudatus aitab seega vähendada kehtiva seaduse võimalikku ebasoovitavat mõju, milleks võib olla see, et puuduse korral jäävad abita need õppurid, kellel perekondlikud suhted oma päritolu 40 https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/tasemeharidus/oppijad 41 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2022/02/EUROSTUDENT8_Lopparuanne.pdf 42 Sotsiaalministeeriumi arvutused. 63 pere või pereliikmetega puuduvad või on katkenud või kelle vanematel puudub võimekus oma õppivat last toetada. Teisalt võib muudatusega kaasneda risk, et mõned õppurid võivad loobuda töötamisest, eeskätt need, kes töötavad väikese koormusega ja/või kelle töötasu võib olla võrreldav potentsiaalse toimetulekutoetuse suurusega. Viimase riski võib siiski hinnata väikeseks, kuna tegemist ei ole igakuise toetusega, vaid võimalusega, et abivajaduse korral saab kohaliku omavalitsuseüksus olukorda hinnata ja toetust määrata. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust ja mõju ulatust hinnata keskmiseks. Mõju avaldumise sagedus oleneb abivajaduse sagedusest ning tegemist ei ole igakuise toetusega, mistõttu võib hinnata, et tegemist keskmise mõjuga. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju, vaid see on suunatud puuduse korral õppuritele vajaliku abi andmisele. 6.6. Mõju riigivalitsemisele 6.6.1. Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus avaldab mõju riigieelarvele ja kohalike omavalitsuste üksustele, kes määravad toimetulekutoetust. Muudatuse tulemusena võib eeldada toimetulekutoetuse taotlemise suurenemist, kuid ei ole võimalik täpsemalt hinnata, millistes kohalikes omavalitsustes ja mil määral taotlemiste arv suureneb. Kehtiva seaduse alusel said 2023. aastal toimetulekutoetust 132 üksi elavat üliõpilast, kelle taotlusi rahuldati 740 korda ehk keskmiselt 5,6 korral aastas. Nendes rahuldatud taotlustes oli keskmiselt normeluasemekulud ühe taotluse kohta 217,17 eurot ja toetuse keskmine suurus – 369,87 eurot taotluse kohta. Kokku maksti üksi elavatele üliõpilastele 2023. aastal toimetulekutoetust 273 700 euro ulatuses (toimetulekutoetuse kogukulu oli samal aastal kokku 45 miljonit eurot, sh ajutise kaitse saajad). Kui potentsiaalne muudatusest mõjutatud sihtrühm on 1700–2300 õppurit ning keskmiselt saadakse toetust 5,6 korda aastas, siis võib eeldada, et toimetulekutoetuse taotluste arv ja ka kulu suureneb 9–12% (2023. aastal sai toimetulekutoetust 19 591 leibkonda kokku rahuldati 110 233 taotlust). Arvestades 2023. aastal üksi elavate keskmist toimetulekutoetuse summat taotluse kohta ning rahandusministeeriumi majandusprognoosis esitatud tarbijahinnaindeksi prognoosi, võib eeldada, et eluasemekulude hüvitamine ning sellega koos ka keskmine toimetulekutoetus taotluse kohta suureneb. Kui 2026. aastal lisanduks 1700 õppurit, kes saavad 5,6 korral aastas toimetulekutoetust, siis on eeldatav lisakulu toimetulekutoetuse eelarvele ligi 3,9 miljonit eurot. Kui lisanduks aga 2300 toimetulekutoetuse saajat, siis on mõju toimetulekutoetuse eelarvele ligi 5,3 miljonit eurot (maksimaalne mõju). Samas tuleb arvestada, et viimase näol on tegemist kogu potentsiaalse sihtrühmaga (kõik mittetöötavaid eraldi elavaid õppurid, kelle leibkond ei saa toimetulekutoetust) ning neist kõik ei taotle või ei kvalifitseeru toimetulekutoetusele või ei ole neile sellistel tingimustel toetuse määramine abivajaduse hindamise tulemusena põhjendatud. Arvestades varasemate uuringute43 ja teiste toetuste taotlemiste määra, siis võib eeldada, et tegelik taotlemise määr võib jääda 45%–60% piiresse ning sellisel juhul ulatub eeldatav kulu mõjutatud sihtrühma suuruseid arvestades (1700–2300) 2026. aastal ca 1,8–2,4 miljonist eurost kuni ca 2,3–3,2 miljoni euroni aastas. Tabel 3. Muudatuse eeldatav mõju toimetulekutoetuse eelarvele Muudatuse võimalik mõju, prognoos 2023 2026 2027 2028 43 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023- 01/Toimetulekutoetuse%20ja%20v%C3%B5lgnevuse%20m%C3%B5ju%20sotsiaal- majanduslikule%20toimetulekule%20ning%20t%C3%B6%C3%B6turuaktiivsusele_0.pdf 64 Üliõpilaste arv (üksi 132 1700 1700 1700 elavad) Taotluste arv 740 9520 9520 9520 Keskmine kordade arv 5,6 5,6 5,6 5,6 Keskmised normelu- asemekulud taotluse 217,17 239,9 244,8 249,7 kohta Keskmine arvestuslik toetuse suurus taotluse 369,87 408,66 416,91 425,33 kohta Toimetulekutoetuse 273 700 3 890 396 3 968 982 4 049 155 summa, eurot Allikas: STAR andmed 2023 kohta, rahandusministeeriumi majandusprognoos, sotsiaalministeeriumi arvutused Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on vaja kohalikul omavalitsusel muudatusega kohaneda, kuid see ei too kaasa kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine) – ka täna on vaja abivajadust hinnata. Mõju avaldumise sagedus ei ole igapäevane, kuid arvestades kehtiva seaduse alusel määramisi, siis võib sagedust hinnata keskmiseks. Muudatuse võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks võib olla see kui näiteks osa õppuritest hakkab varjama oma vanematelt saadud tulu ning saab seda sularahana kätte. Muudatuse mõju riigieelarvele toob kaasa lisakulu (ebasoovitav mõju), kuid teisalt õigeaegsema abi andmine on oluline toetamaks noori ja vähendades seeläbi majanduslikest toimetulekuraskustest tingitud muid negatiivseid mõjusid. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Nende inimeste, sh ka juhatuse liikmete ja FIE-de jaoks, kes hetkel kehtiva süsteemi järgi kvalifitseerusid töötamise alusel töötutoetusele ning uues süsteemis kvalifitseeruvad baasmääras töötuskindlustushüvitisele, halduskoormus ei muutu. Nende inimeste jaoks, kes hetkel kehtiva süsteemi järgi taotlesid nii töötukassast töötutoetust kui ka KOV-ist toimetulekutoetust ning kes uues süsteemis baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru ja saavad edaspidi ainult toimetulekutoetust, halduskoormus väheneb. Samas nende inimeste jaoks, kes hetkel kehtiva süsteemi järgi taotlesid ainult töötutoetust, kuid uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru, kuid kes kvalifitseeruvad toimetulekutoetusele, halduskoormus kasvab, kuna toimetulekutoetuse taotlemisel tuleb esitada mitmeid dokumente, mille alusel leibkonna toimetulekut hinnata (nt sissetulekut, eluruumi kasutusõigust, eluasemekulusid ja varasid tõendavad dokumendid). Tööandjate jaoks halduskoormus ei muutu. Tervikuna väheneb töötushüvitise taotlejate jaoks muudatuste tulemusel halduskoormus. 6.5 Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga toimub muutus õigustatud isikute ringis ja vähesel määral muutub andmete töötlemise maht. Kõigi nende isikute puhul on tegemist töötuna arvel olevate isikutega, kellel on õigus muudele tööturuteenustele ja -toetustele, kuid muutub konkreetse sihtrühma õigustatus konkreetsele hüvitisele. 2021. aastal arvele võetud uusi registreeritud töötuid oli kokku 75 487, nendest 56,6% (42 719 inimest) kvalifitseeruksid töötushüvitisele nii praeguste tingimuste alusel (töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele) kui ka pärast muudatuste jõustumist. Töötushüvitise saamise õigus (baasmääras töötuskindlustushüvitis) tekiks uues süsteemis hinnanguliselt 9,3%-l (7035 inimest), töötushüvitiseta jääks uues süsteemis hinnanguliselt 65 13,6% uutest registreeritud töötutest (10 234 inimest). Arvestada tuleb, et Töötukassa töötleb lisaks ka nende töötuna arvel olevate inimeste avaldusi, kes saavad negatiivse otsuse (puudub õigustatus konkreetsele hüvitisele). Seega suureneb vähesel määral andmesubjektide arv, kelle andmeid töödeldakse ja muutub mõningasel määral isikute ring, kelle andmeid töödeldakse. Töötukassa töötleb teiste teenuste ja toetuste pakkumisel samade isikute andmeid juba täna, kuna töötuna arvele võtmise tingimusi eelnõuga ei muudeta. Seetõttu võib andmesubjektide ringi muutumise ja suurenemise mõju hinnata väheseks. Eelnõuga muutub vähesel määral ka andmete töötlemise ulatus, kuna töötushüvitise liigi muutumisega seonduvalt töödeldakse töötushüvitise menetlemisel vähem andmeid. Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramiseks ja maksmiseks ei vajata järgmisi andmeid, mida täna kasutatakse töötutoetuse määramiseks ja maksmiseks: õppimine, kõrgema riigiametnikuna ametis olek, sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine, ettevõtluskonto vormis tegutsemine, FIE-na või FIE abikaasana tegutsemine, lapse kasvatamine, haiglaravil viibimine, hooldamine, puuduv töövõime, vahi all olek, andmed selle kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär ja sissetuleku liigi andmed. Täiendavalt töödeldakse poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ning ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäeva ning terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi andmeid (töötuskindlustusstaaži määramiseks, vastavaid andmeid on ka täna tarvis (sissetulekupõhise) töötuskindlustushüvitise määramiseks). Arvestada tuleb, et neid andmeid võidakse siiski kasutada teiste tööturuteenuste ja -hüvitiste määramiseks, kui see on vastaval juhul asjakohane (näiteks: arvestada töövõime vähenemist tööturuteenuste sihtgruppi kuulumise tuvastamisel ja tööturuteenuste osutamisel; või kõrgema riigiametnikuna ametis oleku andmeid töökogemusena, mille põhjal kavandada tegevuskavas tööle saamiseks vajalikke tööturumeetmeid). Arvestades andmete hulka ja asjaolu, et tavapäraselt töödeldakse töötuskindlustuse, teenuste ja hüvitiste andmeid töötuna arvele võetud inimesega tegeledes koos, võib töötushüvitise liigi muutumisega seonduvalt vähemate andmete töötlemise mõju hinnata väheseks. Isikuandmeid töödeldakse nii täna kui ka eelnõuga ette nähtud muudatuste järel ainult inimese avalduse alusel, seega on töötlus inimesele teada. Töödeldavad andmed on kirjas nii seaduses kui ka täpsustatud määrustes (Töötukassa andmekogu põhimäärus). Isikuandmete töötlejaks on jätkuvalt Töötukassa. Töötukassa töötajad töötlevad ka täna kõiki töötuna arvele võetud isiku andmeid sobivate hüvitiste ja toetuste ning teenuste pakkumiseks. Töötukassa töötajaid on juhendatud isikuandmete kaitsmise osas, neil on olemas asjakohased juhendmaterjalid ja neile korraldatakse regulaarselt koolitusi, samuti kehtib neile andmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus. Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmiseks jätkub isikuandmete töötlus samas andmekogus, kus töödeldakse täna töötutoetuse ja (sissetulekupõhise) töötuskindlustushüvitise andmeid (Töötukassa andmekogu). Andmekogu on reguleeritud seadusega (töötuskindlustuse seaduse § 35) ning andmekogu sisu täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad sellele kõik avaliku teave seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused. Eelnõuga sisuliselt ei muutu andmete töötlemise eesmärk. Samaks jääb ka andmete töötleja, vähesel määral muutub andmesubjektide ring ning väheneb andmekoosseis. Kokkuvõtvalt võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat andmekaitselist mõju pidada väheseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste kulude arvestamisel on lähtutud eeldusest, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. Eestis jagatakse valitsemissektori kulud kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse kulude alla kuuluvad riigieelarvelised töötutoetuse 66 ja erijuhtudel sotsiaalmaksu hüvitamise kulud. Sotsiaalkindlustusfondidest rahastatakse töötuskindlustushüvitist ja hüvitise saajate sotsiaalmaksukulud. Muudatustest avaldab riigieelarvele mõju töötutoetuse maksmise lõpetamine ning nende töötuna arvel olevate inimeste eest makstav sotsiaalmaks, kes ei saa töötuskindlustushüvitist. Samuti mõjutab riigieelarvet ka kohalike omavalitsuste makstav toimetulekutoetus. Töötukassa eelarvet mõjutavad baasmääras töötuskindlustushüvitise kehtestamine ning baasmääras hüvitise saajate eest makstav sotsiaalmaks. Järgnevalt välja toodud kulude põhiprognoosis ei ole arvestatud käitumusliku mõjuga, mida planeeritud muudatused võivad kaasa tuua, seda on käsitletud ülal peatüki 6.4.1. ebasoovitavate mõjude all. Töötukassa prognoosi alusel väheneksid töötutoetuse maksmise lõpetamisel töötutoetuse kulud riigieelarves 2026. aastal ca 38,2 miljoni euro võrra (enne 2026. aastat määratud töötutoetused makstakse lõpuni ning nendega kaasnevad kulud on 2026. aastal hinnanguliselt 18 miljonit eurot), aastal 2027 ca 59,4 miljoni euro võrra ning aastal 2028 ca 63,9 miljoni euro võrra. Töötuna arvelolijate eest makstava sotsiaalmaksu arvelt väheneksid riigieelarve kulud 2026. aastal ca 6,2 miljoni euro võrra, 2027.aastal ca 8,9 miljoni euro võrra ning 2028.aastal ca 9,7 miljoni euro võrra. Baasmääras töötuskindlustushüvitise kehtestamise tõttu kasvavad töötukassa kulud kokku 2026. aastal ca 45,1 miljoni euro võrra, 2027. aastal ca 43,5 miljoni euro võrra ning 2028. aastal ca 46,6 miljoni euro võrra. Sealhulgas baasmääras hüvitise saajate eest makstava sotsiaalmaksu tõttu kasvavad töötukassa kulud 2026. aastal ca 5,2 miljoni euro võrra ning 2027. aastal ca 5 miljoni euro võrra ning 2028. aastal ca 5,4 miljoni euro võrra. Toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu tõttu kasvavad aastatel 2026- 2028 toimetulekutoetuse kulud (sh korralduskulu tõus) aastas ca 1,7 miljoni euro võrra. Muudatuste tulemusel väheneb Tervisekassale töötute eest laekuv sotsiaalmaksu summa, kuna töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksu baasid on erinevad. Nii töötutoetuse kui ka töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksu määr on 13%. Töötutoetuse saaja eest maksab Töötukassa sotsiaalmaksu SMS § 6 alusel, mille sotsiaalmaksu baasiks on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär (eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär) ning seda rahastatakse riigieelarvest. Töötuskindlustushüvitise saaja eest maksab Töötukassa sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punkti 8 alusel, mille sotsiaalmaksu baasiks on töötule makstud hüvitise suurus ehk baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul 50% eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast. Töötukassa prognoosi alusel väheneb Tervisekassale töötute eest laekuv sotsiaalmaksu summa 2026. aastal ca 1 miljoni, 2027. aastal ca 3,9 miljoni ning 2028. aastal ca 4,3 miljoni euro võrra. Valitsemissektori koondmõjus 2026. aastal kulud kasvavad ca 2,3 miljoni euro võrra, kuna paralleelset makstakse nii enne 2026. aastat määratud töötutoetusi kui ka uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt ca 23,2 ja ca 25,3 miljonit eurot. Muudatuse tulemusel vähenevad keskvalitsuse kulud 2026. aastal ca 42,8 miljoni euro võrra, 2027. aastal ca 66,7 miljoni euro võrra ning 2028. aastal ca 71,9 miljoni euro võrra. Sotsiaalkindlustusfondide kulud seevastu kasvavad 2026. aastal ca 45,1 miljoni euro võrra, 2027. aastal ca 43,5 miljoni euro võrra ning 2028. aastal ca 46,6 miljoni euro võrra. Muudatusega kaasnev töötuskindlustusvahendite kulude kasv eeldab töötuskindlustusvahendite jätkusuutlikkuse tagamiseks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks valikute tegemist töötukassa nõukogu poolt, mh võimalikku otsust tõsta töötuskindlustusmakse määra. Töötukassa nõukogul on võimalus töötuskindlustusmakse määrade tõstmise kõrval kaaluda ka muid valikuid, nt sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamisel seda, millises mahus rahastada tööturuteenuseid töötuskindlustusvahenditest. 8. Rakendusaktid Uusi rakendusakte ei kehtestata. 67 Eelnõu § 1 punkti 15 jõustumisel muutub kehtetuks TKindlS-i § 10 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 08.04.2009 määrus nr 31 „Töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusele kantavate andmete ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu“ (RTL 2009, 35, 459)44. Eelnõuga seoses tuleb muuta majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023 määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ andmekogus töödeldavate andmete osas. Muutmist vajab ka rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kinnitatud vorm ESD „Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse deklaratsioon“ (lisa 9). Vormilt ESD tuleb eemaldada punktist 6 viide „punkti 6 tunnus – 616“ (töötutoetuse saaja eest sotsiaalmaksu tasumisel kasutatav tunnuskood). 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3−6, 8, 9, punktid 11−20, 22−27, §-d 2−7, § 8 punktid 1−5 ja 7−17 ning § 9 punktid 2 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Seadusega on ette nähtud vähemalt kuuekuuline üleminekuaeg, et puudutatud isikud saaksid olukorraga kohaneda ja oma tegevust selle järgi korraldada. Sellist aega võib pidada piisavaks vacatio legis’eks, arvestades regulatsiooni enda kehtivuse aega. Ka maksuseaduste muudatuste puhul on peetud kuut kuud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel piisavaks ajaks, et muudatustest puudutatud isikutel oleks tagatud võimalus muutunud olukorraga kohaneda (MKS § 41). Samuti on üleminekuaeg vajalik töötukassale enda IT-süsteemides muudatuste tegemiseks. Eelnõu ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. Sätete muudatused on tehnilised ja selgitavad, mistõttu on oluline, et isikutele oleksid need võimalikult varakult teada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu kooskõlastamisel esitatud märkused ja vastused on esitatud seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a. 44 https://www.riigiteataja.ee/akt/13200368 68  Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa Märkuste ja ettepanekute tabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu mi seisukohad/vastused Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) 1. Baasmääras töötuskindlustushüvitise leebem Osaliselt arvestatud. Eelnõus on staažinõue ja pikem referentsperiood võrreldes baasmääras kehtiva töötutoetusega võib tuua kaasa süsteemi töötuskindlustushüvitise ärakasutamise, tulemusena võib suureneda staažinõue muudetud 6 kuult 8 registreeritud töötute arv ning võivad kasvada kuule. töötukassa tegevuskulud, kulud hüvitistele, Referentsperiood on ka kehtival teenustele ja ravikindlustusele. nn sissetulekupõhisel Baasmääras töötuskindlustushüvitise staažinõue ja töötuskindlustushüvitisel 36 referentsperiood eelnõus on võrreldes töötutoetusega kuud. Baasmääras hüvitise märksa leebemad (vastavalt 6 kuud viimase 36 kuu kvalifitseerumistingimused ei saa jooksul/180 päeva viimase 12 kuu jooksul). Kuna olla rangemad võrreldes töötuskindlustusstaaži arvestatakse sõltumata kuus sissetulekupõhise hüvitisega. töötatud päevade arvust, sh ka 1-päevane töötamine Baasmääras hüvitis on mõeldud kuus annab ühe staažikuu, siis nt igas kuus ühe päeva nendele, kes sissetulekupõhisele (8 tundi) töötav ja tunnitasu alammääras töötasu teeniv hüvitisele ei kvalifitseeru, inimene maksab töötuskindlustusmaksena 0,55 eurot mistõttu peavad kuus (arvestatud 2023. aastal kehtinud tunnitasu kvalifitseerumistingimused alammäära alusel (4,30 eurot)); staažinõude täitudes olema leebemad. Baasmääras hakkab inimene saama töötuskindlustushüvitist hüvitis pakub inimesele ka baasmääras ehk nt 2024. aastal oleks see 374,48 eurot väiksemat kaitset võrreldes kuus. Praeguse töötutoetuse staažinõue on 180 päeva sissetulekupõhise hüvitisega. 12 kuu jooksul ehk töötutoetuse saamiseks peab viimase 12 kuu jooksul olema töötanud vähemalt 180 päeva. Muudatuse tulemusena võib suureneda registreeritud töötute arv, kuna hüvitise saamise eesmärgil võivad registreeruda töötuna ka inimesed, kes seda praegu ei tee (nt hooajatöötajad, õpilased, tudengid jne). Selle nö teist järku käitumusliku mõjuga ei ole muutuse mõju hindamisel ja kulude prognoosimisel arvestatud (vt ka punkt 1.5). Töötukassa hinnangul tuleks leida võimalusi riski realiseerumise ennetamiseks, nt piirata baasmääras töötuskindlustushüvitise saamist (nt kord 2-3 aasta jooksul); kehtestada staažile lävend (näiteks töötuskindlustusstaaži vähemalt 6/12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, sh vähemalt 90 päeva töötamist referentsperioodi jooksul); või pikendada baasmääras töötuskindlustushüvitise staažinõuet. 1  Lisaks tekib küsimus, kuivõrd õiglane on tasakaal kindlustatu panuse ja saadava kindlustuskaitse vahel (nt eeltoodud näite puhul on kindlustatu panus 3,30 eurot ja saadav kindlustuskaitse 2246,88 eurot kuue kuu jooksul). Kuna töösuhete iseloom on võrreldes 2002. aastal toimunud töötuskindlustussüsteemi rakendumisega muutunud, sh on kasvanud lühiajalise töötamise võimalused, vajaks töötuskindlustusstaaži arvutamise põhimõtted täiendavat analüüsi, et leida optimaalne tasakaal kindlustatu panuse ja saadava kindlustuskaitse vahel. 2. Baasmääras töötuskindlustushüvitise mõju nende Osaliselt arvestatud ja sihtrühmade toimetulekule, kes kaotavad õiguse seletuskirja täiendatud. saada hüvitist, ei ole piisavalt analüüsitud ning nende sihtrühmade kindlustuskaitsega Inimestele, kes pole töötanud, mittehõlmamise eesmärk on ebaselge. kindlustushüvitise maksmine ei Töötushüvitistest jääks ilma 8668 inimest (sh tänased oleks kooskõlas kindlustuse töötutoetuse saajad, kes ei ole kaetud eesmärgiga (asendada töö töötuskindlustuskaitsega, sh füüsilisest isikust kaotusega ära jäänud ettevõtjad, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, sissetulek). Samuti ei oleks see ettevõtluskonto omanikud, õppijad, aja- või kooskõlas põhiseadusega, kuna reservteenistuses olijad, lapse kasvatamise, haiglaravil riivaks töötuskindlustusmaksete viibimise või hoolduskoormuse või puuduva tasujate omandipõhiõigust. töövõime alusel töötutoetuse saajad), kes seletuskirja Inimestel, kes ei ole kohaselt saavad puuduse korral edaspidi taotleda töötuskindlustusmakset tasunud, toimetulekutoetust. järelikult ei olnud ka enne Muutuse tulemusena suunatakse kõige haavatavam töötukassasse tulekut töist osa tänastest töötutoetuse saajatest ühest riigi poolt sissetulekut, mille kaotust rahastatavast süsteemist teise, samas enamik nendest tuleks kindlustussüsteemist ei kvalifitseeru toimetulekutoetusele, kuna selle asendada. Seega tegemist ei ole maksmisel lähtutakse leibkonna, mitte indiviidi kindlustusjuhtumiga. vajadusest. Seega puudub osadel tööotsijatel tulevikus Töötuskindlustuskaitse on tööotsingu ajal asendussissetulek. Eelnõu olemas kõikidel inimestel, kes mõjuanalüüsist võib jääda eksitav mulje, et välja maksavad jäävad võrdsustatud isikud hakkavad saama töötuskindlustusmakset. toimetulekutoetust, mis tagaks neile sissetuleku Kui inimesel puudus 3 aasta tööotsingu ajaks. Mõjuanalüüsis tuleks selgelt välja jooksul vajadus töise sissetuleku tuua, kui paljud 8668-st inimesest kvalifitseeruksid järele, siis järelikult olid muud toimetulekutoetusele ja kui suur osa ei kvalifitseeruks. vahendid, millest inimene oma Näiteks, kui lähtuda eelnõu seletuskirjas toodud toimetuleku tagas ning edaspidi Sotsiaalministeeriumi arvutustest, mille kohaselt tuleb hinnata, kas inimesel on kasvab muudatuste tõttu 2025. aastal vajadus riigipoolse abi järele. toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv 385, 2026. aastal 578, 2027. aastal 502 ning 2028. aastal Kuigi töötusega kaasneb sageli 482 võrra, ning eeldada, et igas leibkonnas on üks suurem vaesusrisk, ei pruugi töötuna registreeritud inimene, siis kvalifitseeruks kõik töötud olla vaesed, kui neil toimetulekutoetusele 8668-st töötutoetusest on isiklikke sääste või muid ilmajääjast2025. aastal vaid 385, 2026. aastal 578, tuluallikaid. 2027. aastal 502 ja 2028. aastal 482 inimest. 2 Kuna riik on varasemalt aktsepteerinud nt õppimist, Kui inimene pole kokku lapse kasvatamist ja hoolduskoormust tööga puutunud tööturuga või ei ole võrdsustatud tegevusena, siis on vaja selgeid piisavalt sõnumeid, kuidas toetab plaanitav muudatus hüvitisest töötuskindlustusmakseid tasunud ilmajääjaid tööotsingutel ja toimetulekul ning miks ei (puudub kaheksa kuud peeta otstarbekaks hõlmata neid sihtrühmi töötuskindlustusstaaži), kuid kellel praegu tekib õigus töötuskindlustuskaitsega (nt töötuskindlustusmakse töötutoetusele muu tegevuse (nt tasumine neile makstavatelt tasudelt, hüvitistelt või õppimine, lapse kasvatamine) toetustelt). alusel ja kellel tulevikus puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, nendele pakub riik abi toimetulekutoetuse süsteemist. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimesele või perele, mis tagab minimaalsed vahendid igapäevaseks eluks (toit, ravimid, riided, eluasemekulud jms). Toimetulekutoetuse puhul võetakse arvesse inimese eluaseme kulud (üür, korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu, korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus, soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, elektrienergia tarbimisega seotud kulu, majapidamisgaasi maksumus, maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, hoone kindlustuse kulu, olmejäätmete veo tasu). Samuti võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse ka eluaseme soetamiseks võetud laenu kulusid sarnaselt üürikuludega. Toimetulekutoetust on õigust saada inimesel või perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist 3  on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2024. aastal on toimetulekupiir järgmine: pere esimesele või ainsale liikmele 200 eurot, igale järgmisele täiskasvanud pereliikmele 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Töötutoetuse puhul tegelikku abivajadust ei hinnata, kõigile makstakse toetust ühessuguses suuruses (2024. aastal on 362,70 eurot 31 päeva eest). Töötutoetuse saajate hulgas on inimesed, kes saavad ka toimetulekutoetust lisaks, kuna töötutoetus ei kata nende reaalselt abivajadust. Seega on igati põhjendatud, et riik suunab haavatavama sihtrühma teise süsteemi, kus nende tegelikku abivajadust hinnatakse ja inimesed saavad abi vastavalt nende vajadusele. Näide: Töötu elab koos kahe alaealise lapsega. Mõlema lapse pealt laekub sissetulekuks peretoetus 80 € kuus. Lisaks saab pere elatisabi kummagi lapse eest 100 € kuus. Seega perekonna sissetulek on kokku 320 € (80 + 80 + 100 + 100). Elamispinnaks on 2-toaline korter üldpinnaga 51 m² ning eluruumi kulud koos eluaseme soetamiseks võetud laenu maksega kokku on kuus 430 €. Arvestuslik toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: pere toimetulekupiir 680 € (200 + 240 + 240) + eluasemekulud 430 € - sissetulek 360 € = toimetulekutoetus 750 € (võrdle töötutoetus 362 eurot). Kui inimene toimetulekutoetusele ei kvalifitseeru, siis järelikult leibkonnas on vahendid igapäevaseks toimetulekuks 4  olemas ning puudub vajadus riigipoolse abi järele. Pereliikmetel on ka teiste liikmete osas ülalpidamiskohustus. Põhiseaduse § 27 järgi on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Alla 21-aastane õppiv noor on õigustatud vanematelt ülalpidamist saama õpingute ajal. Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. 3. Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei teki Selgitatud. õigust ebatüüpilistes töösuhetes olevatel inimestel Füüsilisest isikust ettevõtjate, (nt füüsilisest isikust ettevõtjad, juhatuse liikmed), juhatuse liikmete, sealjuures füüsilisest isikust ettevõtjate olukord ettevõtluskonto kaudu kaupa läheb halvemaks (praegu saavad nad töö või tööga müüvate või teenust osutavate võrdsustatud tegevuse alusel töötutoetust, kuid inimeste töötamine erineb baasmääras töötuskindlustushüvitisele neil õigust ei oluliselt klassikalises töösuhtes teki). olevate inimeste töötamisest (nt See on vastuolus Euroopa Komisjoni soovitusega, milliselt tasult arvestada mille kohaselt „Sotsiaalkaitset võiks aidata tugevdada kindlustusmakset, millist töötushüvitiste katvuse laiendamine ja nende saamise sündmust lugeda töötuse riski miinimumkriteeriumide leevendamine, eelkõige realiseerumiseks, millistel lühiajalist tööd tegevate ja ebatüüpilises töösuhtes tingimustel pakkuda olevate inimeste puhul, ning pensionide piisavuse töötuskindlustuskaitset), mistõttu suurendamine“. Samuti rõhutab Euroopa Komisjoni tehakse muudatused etapiti. Joint Employment Report1, et füüsilisest isikust Kõikide muudatuste ühte ettevõtjate vaesuse määr on Eestis üks kõrgemaid: sidumine teeks puudutatud „Among the self-employed, the poverty rate was isikute jaoks muudatuste sisust higher than the EU average in eight Member States, arusaamise, selle menetlemise and as high as 30.9% and 55.8% in Estonia and kui ka rakendamise Romania respectively.“ (lk 130). ebamõistlikult keerukaks. Ebatüüpiliste töövormide hõlmamine töötuskindlustuskaitse alla on Vabariigi Valitsuse Valitsuse tegevusprogramm tegevusplaanis, ettepanekut oodatakse 2025. aasta 2023–2027 näeb ette, et maiks („Analüüs ja ettepanekud uutele töövormidele Majandus- ja (juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, ettevõtluskonto Kommunikatsiooniministeerium omanike, füüsilisest isikust ettevõtjate) analüüsib töötuskindlustuskaitse töötuskindlustuskaitse laiendamise võimaluste laiendamise võimalusi uutele kohta“). Seega võib tekkida olukord, kus baasmääras töövormidele (juhtimis- ja töötuskindlustushüvitise käivitamisel kaotavad kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad õiguse töötutoetusele, ettevõtluskonto omanikud, kuid 2025. aasta analüüsi tulemusena hõlmatakse nad füüsilisest isikust ettevõtjad) ja töötuskindlustussüsteemi. Selline ühe sihtrühma sisse- esitab asjakohased ettepanekud välja lülitamine lühikese aja jooksul tekitab 2025. aasta juuniks. usaldamatust töötushüvitiste süsteemi suhtes. Lisaks Optimaalseima lahenduse võib ebatüüpiliste töövormide kindlustamisega seoses leidmine eeldab põhjalikku 5  tekkida vajadus muuta veelkord töötushüvitiste disaini analüüsi ning läbirääkimisi teiste (nt staažinõudeid, referentsperioodi jm) ja teha sihtrühmadega ning infosüsteemides arendusi. sotsiaalpartnerite ja ekspertide Töötuskindlustussüsteemi terviklikkuse ja kaasamist. infosüsteemide võimalikult tõhusa arendusprotsessi Töötuskindlustusstaaži huvides oleks mõistlik analüüsida ja rakendada arvutamise põhimõtteid eelnimetatud muudatusi, punktis 1.1 viidatud käesoleva eelnõuga ei muudeta, töötuskindlustusstaaži arvutamise põhimõtteid ning kuna pakutud staažiarvestuse punktis 1.2 viidatud kindlustuskaitse laiendamise muudatused tooksid kaasa võimalusi samaaegselt (s.o. mitte varem kui 2026. ebavõrdse kohtlemise. aastal). Töötuskindlustusstaaži arvutamise põhimõtete muutmist analüüsitakse iseendale tööandjate kindlustustingimuste väljatöötamisel ning juhul, kui uute sihtrühmade kindlustusskeemi liitmisel on põhjendatud ka klassikalistes töösuhetes olevate inimeste kindlustusstaaži muutmine, siis tehakse vastavad muudatused. 4. Eelnõuga luuakse võimalus töövõimetoetuse ja Selgitatud. baasmääras töötuskindlustushüvitise samaaegseks Ka kehtivas süsteemis saavad saamiseks, mis võimendab vastandlikke ootusi vähenenud (osalise ja tööotsingu aktiivsuse osas puuduva töövõimega puuduva) töövõimega inimesed toetuse ja hüvitise saajatele. töötuskindlustushüvitist (kes Muudatuse tulemusel tekib eelnõu kohaselt on 12 kuud tasunud vähenenud töövõimega inimestel õigus töötuskindlustusmakset ja töövõimetoetusega samal ajal baasmääras näiteks koondatud) ja peavad töötuskindlustushüvitisele. Muudatuste järel oleks seejuures hüvitise saamiseks kuine asendussissetulek (töövõimetoetus ja täitma töötu kohustusi. baasmääras hüvitis) osalise töövõimega inimesel 738 Töötuskindlustushüvitise saaja eurot ning puuduva töövõimega inimesel 1012,2 eurot peab: täitma individuaalset ehk võrreldes praeguse süsteemiga oleks tegevuskava, osalema vähemalt asendussissetuleku kasv ligi kahekordne, mistõttu on kord 30 päeva jooksul eelnõu seletuskirja alusel mõju sihtrühmale suur. nõustamisel, otsima tööd Samas ei ole analüüsitud vastuolulist olukorda, kus iseseisvalt ja teavitama töövõimetoetuse seadus ei eelda puuduva töövõimega töötukassat enda tööotsingutest, inimestel aktiivsust tööturul, kuna tulenevalt nende olema valmis vastu võtma sobiv tõsistest tervisepiirangutest on nende tõenäosus leida töö ja tööle asuma. sobiv töö väga väike. Töötuskindlustuse seadus aga Täpselt samasugused eeldab aktiivseid tööotsinguid hüvitise saamiseks. kohustused kehtivad ka Ebaselgeks jääb kumba lähenemist tuleb puuduva baasmääras töövõimega inimestelt eeldada, st kas nendelt tuleks töötuskindlustushüvitise nõuda aktiivset tööotsingut sarnaselt teiste saamisel. Seega olukord uues süsteemis võrreldes kehtiva töötuskindlustushüvitise saajatega või lubada neil süsteemiga ei muutu. tulenevalt tervisepiirangutest olla mitteaktiivne. Kuna 6  baasmääras töötuskindlustushüvitisele juurdepääs on Üldjuhul peaks tõesti olema eelnõu kohaselt lihtsam kui senisele välistatud aktiivsusnõuete töötuskindlustushüvitisele, siis on tõenäoline, et rakendamine juhtudel, kui rohkem puuduva töövõimega inimesi tuleb töötuna inimene ei ole võimeline töötama arvele ja see mõjutab lisaks hüvitistele ka (puuduva töövõimega). Kui aga tööturuteenuste kulude kasvu. puuduva töövõimega inimesel on kindlustusstaažinõue täidetud, siis järelikult on ta töötanud ja kindlustusmakseid tasunud, mistõttu on nendel samasugused õigused ja kohustused nagu ülejäänud kindlustushüvitise saajatel. Kui inimene on tervise takistusest tulenevalt siiski suuteline töötama, siis on ta ka suuteline täitma aktiivsusnõudeid. Ka kehtivas süsteemis, kui puuduva töövõimega inimene on suuteline töötama ja tal on soov tööturule liikuda, siis peab ta vastavat abi töötukassast saama. 5. Seletuskirjas toodud kulude prognoosis ei ole Osaliselt arvestatud ja arvestatud käitumusliku mõjuga, mida planeeritud täiendatud seletuskirja. muudatused võivad kaasa tuua. Kuivõrd baasmääras töötuskindlustushüvitise tingimused on võrreldes 12 kuu jooksul uuesti töötuks praeguse töötuskindlustushüvitise ja töötutoetusega jäädes saab jätkata sama liiki leebemad ning baasmääras töötuskindlustushüvitise töötuskindlustushüvitisega. suurus võrreldes minimaalse nõutava sissemaksega Hüvitise liik uuesti töötuna arvestatava suurusega, siis esineb oluline risk, et arvele tulles ei sõltu enam töö- baasmääras töötuskindlustushüvitisele või teenistussuhte lõpetamise kvalifitseerumiseks leiavad inimesed võimaluse alusest, st et inimene, kes sai lühiajaliselt töötada ning end hüvitise saamise varasemalt baasmääras eesmärgil seejärel töötuna registreerida. töötuskindlustushüvitist ja 12 Potentsiaalselt lisanduvateks sihtrühmadeks võivad kuu jooksul koondati või olla näiteks juhatuse liikmed ja FIE-d, lõppes tähtajaline tööleping, ei õpilased/tudengid (isik, kes õpib õppeasutuses saa uuesti arvele tulles jätkata statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, sissetulekupõhise keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes, töötuskindlustushüvitisega kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse ning ka vastupidi. Inimene, kes tasemel toimuvas täiskoormusega õppes) ja puuduva sai sissetulekupõhist töövõimega isikud, kes kvalifitseeruvad baasmääras töötuskindlustushüvitist ja jääb töötuskindlustushüvitisele muu hõive alusel. Seda, kui 12 kuu jooksul uuesti töötuks, palju inimesi seadusemuudatuse järgselt täiendavalt saab sissetulekupõhise töötuna arvele tuleks, ei ole võimalik täpselt töötuskindlustushüvitisega prognoosida, kuid arvestades baasmääras jätkata. Viimane muudatus on töötuskindlustushüvitise leebeid tingimusi võib see tehtud põhjusel, et töötute arvu ja töötuskindlustuse kulusid oluliselt sissetulekupõhise suurendada. Näiteks, kui muudatuse tulemusena töötuskindlustushüvitise saajad lisandub 1000 registreeritud töötut, kes oleksid motiveeritud kiiremini 7  kvalifitseeruvad baasmääras tööturule tagasi liikuma, kui neil töötuskindlustushüvitisele, suurenevad hüvitisega on kindlus, et kui töö neile ei sobi seotud otsesed kulud ca 2,5 miljoni euro võrra (arvutus vmt, siis nad saavad hüvitisega teostatud 2023. aasta alampalga alusel leitud jätkata. Kui sissetulekupõhise baasmääras töötuskindlustushüvitise põhjal). hüvitise saajad hakkavad Registreeritud töötute arvu järsu suurenemise korral liikuma kiiremini tööle, siis võib lisaks rakenduda ka töötuskindlustushüvitise ja sellel on kulusid vähendav baasmääras töötuskindlustushüvitise pikendamine, mõju. Samuti kui baasmääras mis suurendab kulusid veelgi. hüvitise saaja uuesti arvele Lisaks pole praeguses prognoosis arvestatud tulles saab jätkata ainult töötuskindlustushüvitiste jätkamise tingimuste baasmääras hüvitisega muudatustega kaasnevaid kulusid (jätkamise (tähtajalise lepingu lõppemine ja tingimused muutuvad senisega võrreldes leebemaks - koondamine ei anna õigust edasi 12 kuu jooksul uuesti töötuks jäädes saab jätkata sama saada sissetulekupõhist liiki töötuskindlustushüvitisega; hüvitise liik uuesti töötuskindlustushüvitis nii nagu kehtiva korra järgi on peale töötuna arvele tulles ei sõltu enam töö- või töötutoetust võimalik saada teenistussuhte lõpetamise alusest), millest tulenevad sissetulekupõhist võivad ka töötuskindlustushüvitiste kulud edaspidi töötuskindlustushüvitist), siis ka suureneda ca 1-2 miljoni euro võrra aastas. sellel on kulusid vähendav mõju. Prognoosis on arvestatud, et kulude vähenemised tasakaalustavad kulude suurenemise. 6. Baasmääras töötuskindlustushüvitisega seotud Teadmiseks võetud ja kulude finantseerimine selgitatud. töötuskindlustusvahenditest seab ohtu Töötuskindlustusvahendite töötuskindlustusvahendite jätkusuutlikkuse. jätkusuutlikus sõltub Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise töötuskindlustuse kuludest ja makroprognoosi alusel koostatud tuludest. Töötuskindlustuse töötuskindlustusvahendite prognoos näitab, et kulud ei sõltu ainuüksi kuludest baasmääras töötuskindlustushüvitisega seotud kulude hüvitistele vaid ka kuludest rahastamisel töötuskindlustuse vahenditest oleks teenustele ja töötukassa töötukassa tulem aastatel 2025-2028 negatiivne (-18 tegevuskuludest. kuni -30 miljonit eurot aastas), sh Töötukassa tulud sõltuvad töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, millest töötuskindlustusmaksete rahastatakse sissetulekupõhist ja baasmääras laekumisest ja netovarade töötuskindlustushüvitist, tulem oleks veelgi suuremas investeerimistulust. miinuses (-34 kuni -47 miljonit eurot aastas). Töötukassa tulud ja kulud Töötukassa netovara väheneks 569 miljonilt eurolt omakorda sõltuvad (2023. aasta lõpu seis) 2028. aasta lõpuks 470 miljoni majandusolukorrast. euroni, sh töötuskindlustushüvitiste sihtfondi Töötukassa nõukogu esitab vahendid kahaneksid 230 miljonilt eurolt (2023. aasta valdkonna eest vastutava ministri lõpu seis) 55 miljoni euroni ehk I sihtfondis oleks kaudu Vabariigi Valitsusele 2028. aasta lõpuks varuks vähem kui kolmandik järgmise nelja aasta aastasest töötuskindlustushüvitiste (sissetulekupõhine töötuskindlustusmakse määrade ja baasmääras töötuskindlustushüvitis) kulust. Kui kohta ettepaneku hiljemalt töötuskindlustushüvitiste kulud osutuvad jooksva kalendriaasta 1. prognoositust suuremaks või keerulisemast septembriks, tehes põhjendatud majandusolukorrast tulenevalt rakendub ka juhul ettepaneku muuta 8  töötuskindlustushüvitiste pikendamine, on surve kehtestatud tulevaste töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahenditele veelgi kalendriaastate määrasid. suurem. Ettepanekuga koos esitatakse Seega eelnõus esitatud kujul hüvitise lisandumisel ja analüüs, millest nähtub eeldusel, et jätkatakse tänaste teenuste ja hüvitiste töötuskindlustusmakse määrade korraldusega, ei piisa kehtiva määraga piisavus töötukassa eesmärkide töötuskindlustusmaksetest laekuvatest vahenditest. saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi. Töötukassa võtab aluseks Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi. Töötukassa nõukogul on võimalus töötuskindlustusmakse määrade tõstmise kõrval kaaluda ka muid valikuid, nt sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamisel seda, millises mahus rahastada tööturuteenuseid töötuskindlustusvahenditest. 7. Eelnõu tuleks täiendada § 1 uue punktiga 10 Arvestatud. töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 8 lg 2 p 2 muudatusega järgmises sõnastuses, muutes ühtlasi järgnevate punktide numeratsiooni: „10) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendada tekstiosa „aja, asendus- või reservteenistuses“ tekstiosaga „ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses“;“ Selgitus: Eelnõu § 7 punktiga 6 ja § 8 punktiga 1 muudetakse tööturumeetmete seaduse paragrahvi 8 lõike 4 punkti 11 ja töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punkti 14 ning kehtiv „aja-, asendus- või reservteenistus“ asendatakse „ajateenistuse, korralise asendusteenistuse või erakorralise reservasendusteenistusega“. Muudatused jõustuvad üldises korras. Et eelnimetatud teenistused oleksid kõikides töötukassa tegevust reguleerivates seadustes käsitletud ühtmoodi, tuleb muuta ka töötuskindlustuse seaduse § 8 lõike 2 punkti 2 ning muudatused jõustada samal ajal. Kuna töötuna arvelolekut ei lõpetata reservteenistuse ja reservasendusteenistuse puhul, siis ei anna need tegevused õigust hüvitise maksmise jätkamiseks. 8. Eelnõu § 1 punktis 27 tuleks muuta TKindlS § 527 Arvestatud. Eelnõus muudetud lõiget 4 ja sõnastada järgmiselt: jõustumise aeg (2025. aasta 1. „(4) Kindlustatul, kellele on jätkatud juuli asemel 2026. aasta 1. töötuskindlustushüvitise maksmist enne 2025. aasta 1. jaanuar). 9  juulit käesoleva seaduse kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 29. juunit, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. Selgitus: sätte sõnastus peaks katma ka need juhtumid, kus töötuskindlustushüvitise maksmist jätkatakse 2025. aasta 30. juunil ning pärast seda võib inimesel tekkida õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele, mistõttu on õige öelda, et töötuskindlustushüvitise maksmist on jätkatud enne 2025. aasta 1. juulit. 9. Eelnõu §-s 5 tuleks muuta tsiviilkohtumenetluse Arvestatud. Eelnõus muudetud seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise jõustumise aeg (2025. aasta 1. seaduse § 118 ning asendada sõna „makstud“ sõnaga juuli asemel 2026. aasta 1. „makstavate“. jaanuar). Selgitus: täpsustus on vajalik, kuna enne 01.07.2025 määratud töötutoetust makstakse edasi ka pärast 01.07.2025 ja ka nende puhul kohaldatakse täitemenetluse seadustiku kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni § 131 lõike 1 punktis 5 sätestatut. 10. Eelnõu § 7 punktis 8 tuleks muuta tööturumeetmete Arvestatud. seaduse (TöMS) § 9 lõige 8 punkti 1 sõnastust ning sättest tuleb välja jätta tekstiosa „Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis“, kuna sobiva töö määratlemisel võetakse arvesse kõik töötamised nii Eestis kui ka välisriigis. 11. Eelnõu § 7 punkt 12 TöMS § 28 muudatus tuleb Arvestatud. selguse huvides eelnõust välja jätta, kuna töötutoetust võidakse määrata (nt § 33 lg 5 ja 6 alusel) ja toetuse maksmine lõpetada ka pärast 30.06.2025, mistõttu on inimesel õigus esitada vaie töötutoetuse määramisele ka pärast eelnõu muudatuste jõustumist. Inimesele peaks seadusest selgelt nähtuma, kas ja kellele saab esitada vaide. Kui TöMS § 28 muudatus jääb eelnõusse, peaks TöMS § 28 sõnastusse jääma sõna „või“ ja muudatus tuleks sõnastada järgmiselt: „Isik, kes leiab, et töötuna arvelevõtmisel, tegevuskava koostamisel või tööturumeetmete pakkumisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale.“ Selgitus: vaide saab esitada, kui töötuna arvelevõtmisel, tegevuskava koostamisel või tööturumeetmete pakkumisel on rikutud isiku õigus ning vaide esitamiseks ei pea olema rikutud kõiki nimetatud asjaolusid. 12. Eelnõu § 7 punktis 15 tuleks TöMS § 33 lõige 6 Arvestatud. Eelnõus muudetud sõnastada järgmiselt: jõustumise aeg (2025. aasta 1. 10  (6) Kui isik on enne 2025. aasta 1. juulit esitanud juuli asemel 2026. aasta 1. töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja jaanuar). töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust enne 2025. aasta 1. juulit, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni alusel. Selgitus: sõnastusettepanek on tehtud sarnaselt töötuskindlustuse seaduse § 527 lõike 3 sõnastusele. Mõlemal juhul on oluline, et asjakohane otsus tehakse käesoleva seaduse kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni alusel, kui otsust ei ole tehtud enne 2025. aasta 1. juulit. 13. Eelnõu § 7 punktis 15 TöMS § 33 lõige 7 sõnastada Arvestatud. Eelnõus muudetud järgmiselt: jõustumise aeg (2025. aasta 1. „(7) Isikule, kellele on määratud töötutoetus käesoleva juuli asemel 2026. aasta 1. seaduse kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud jaanuar). redaktsiooni alusel ning kelle töötutoetuse saamise periood lõppeb pärast 2025. aasta 30. juunit, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni kuni toetuse maksmise lõpetamiseni.“. Selgitus: sättes tuleks asendada lauseosa „makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud“ lauseosaga „on määratud“, kuna nii töötutoetuse maksmine kui ka maksmise peatamine on asjakohased, kui töötutoetus on määratud. Selliselt on sätte sõnastus lihtsam ja arusaadavam. 14. Eelnõu §-s 9 tuleks täpsustada viiteid samaaegselt Arvestatud. Eelnõus muudetud jõustuvatele sätetele. Juhul, kui eelnõus muutub sätete jõustumise aeg (2025. aasta 1. numeratsioon, tuleks hiljem ka jõustumissättes viiteid juuli asemel 2026. aasta 1. vastavalt muuta. jaanuar). Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juulil 2025. aastal. Juhul, kui Riigikogu menetleb eelnõud 2024. a sügisel, jääb töötukassal valmiduse loomiseks ja muudatuste rakendamiseks aega umbes pool aastat. Teeme ettepaneku jõustada muudatused alates 2026. aasta 1. jaanuarist, et aeg eelnõus toodud muudatuste kvaliteetseks ja tõrgeteta rakendamiseks oleks piisav. Töötukassa soov on veenduda infosüsteemide poolt toetatud hüvitiste määramise ja maksmise protsesside õigsuses ja töökindluses. Arvestades baasmääras töötuskindlustushüvitisega seotud infosüsteemide arendusvajadust ja menetlemise automatiseerimise suurt potentsiaali, on muudatuse rakendamisel kandev roll just infosüsteemide arendustel. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 9 järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3−6, 8−16, 18−20, 22−27, §-d 2−6, § 7 punktid 1−5 ja 7−17 ning § 8 punktid 3 ja 8 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.“. 11 15. Eelnõu seletuskirjas punkti 2.3 seitsmes lõik tuleb Arvestatud. sõnastada järgmiselt: “Ühe töötuskindlustussüsteemi rakendamise eelduseks on leebem kindlustusstaaži nõue võrreldes kehtiva olukorraga. 2023. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 28%, korraga said töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust 4,9% ning töötutoetus määrati 28,3% uutest registreeritud töötutest. Töötuskindlustushüvitiseta jäädakse peamiselt seetõttu, et kindlustusstaaži nõue ei ole täidetud, seega on ühe süsteemi rakendamise eelduseks kindlustusstaažinõuete leevendamine. Vastasel juhul langeks töötushüvitiste katvus võrreldes tänasega.” Selgitus: selgituses on täpsustatud, et 2023. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 28% uutest registreeritud töötutest ning korraga said töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust 4,9%. Töötutoetus määrati 28,3% uutest registreeritud töötutest. 16. Eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 6 selgituses tuleb Arvestatud. seitsmenda lõigu esimene lause sõnastada: “Vahetult pärast hüvitisega jätkamist tähendab, et hüvitis vahepeal ei katke ja kindlustatu ei pea esitama baasmääras töötuskindlustushüvitise saamiseks avaldust.” Selgitus: täpsustus on vajalik selguse huvides, et olukorras, kui kindlustatul tekib vahetult pärast sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisega jätkamist õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele, ei pea ta hüvitise saamiseks esitama uut avaldust. 17. Eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 11 TKindlS § 82 lg 4 Arvestatud. selgituse lõigus tuleb läbivalt täpsustada, et eelmise kalendriaasta töötasu alammäära alla mõeldakse eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäära: “Lõige 4 sätestab, et töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel arvutatakse hüvitise suurus sõltuvalt hüvitise liigist §-s 9 või 91 sätestatu kohaselt. Hüvitisega jätkamisel arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus ümber. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul lähevad arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvestades, et baasmääras hüvitise suurus on seotud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammääraga, võib hüvitise suurus muutuda, kui kalendriaasta on hüvitise jätkamise hetkeks 12  vahetunud. Näiteks kui baasmääras hüvitise maksmine jääb pooleli 2025. aastal (hüvitise suurus on 50% 2024. aasta töötasu alammäärast) ning kindlustatu jääb 12 kuu jooksul uuesti töötuks ja hüvitist jätkatakse 2026. aastal, siis hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks 2025. aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär.“ Selgitus: selgitus tuleb viia vastavusse 2 töötuskindlustuse seaduse § 8 lõike 4 sõnastusega, mille kohaselt arvutatakse töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel hüvitise suurus sõltuvalt hüvitise liigist vastavalt §-s 9 või 91 toodule. Nii §-s 9 kui ka §-s 91 on sätestatud, et töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel. 18. Eelnõu seletuskirjas § 7 punkti 8 selgituse viimast Arvestatud. lõiku tuleb täiendada tekstiosaga: “Punktis 6 on jäetud välja, et õppimise aja hulka ei arvata akadeemilisel puhkusel viibimise aega, kuna tööga võrdustatud tegevusena käsitletakse üksnes õppimist, lisaks on oluline, et õpingud peavad olema lõppenud. Akadeemilisel puhkusel olemine ei takista õpingute lõpetamist.” Selgitus: võrreldes kehtiva tööturumeetmete seaduse § 18 lg 3 on muudetud ka punkti 6. 19. Eelnõu seletuskirjas mõjude osas punkti 6.1.1 viimase Arvestatud. lõigu eelviimases lauses tuleb asendada sõna “töötushüvitisele” sõnaga “töötutoetusele”. Ettepanek on sõnastada lause järgmiselt: “Muudatus mõjutab negatiivselt neid inimesi, kes küll praeguse korra järgi kvalifitseeruksid töötutoetusele, kuid kel uues süsteemis õigust baasmääras hüvitisele ei teki.” Selgitus: täpsustus on vajalik, kuna lauses mõeldakse, et muudatus mõjutab negatiivselt neid inimesi, kes praeguse korra järgi kvalifitseeruksid töötutoetusele, kuid kel uues süsteemis õigust baasmääras hüvitisele ei teki. 20. Eelnõu seletuskirjas mõjude osas punkti 6.1.2 viienda Osaliselt arvestatud. lõigu viimases lauses tuleb välja jätta tekstiosa “(ei ole Täiendatud seletuskirja. enne uuesti töötuna arveletulekut vahepeal töötanud, st uuesti vähemalt kuus kuud töötuskindlustusstaaži Kehtivas süsteemis kogunud)”. töötutoetuse määramine ei oma Selgitus: Sulgudes olev märkus on segadust tekitav, mingit mõju kindlustusstaažile justkui õigus hüvitisele või toetusele tekiks ka ilma ja seega kindlustatu õigusele töötamiseta. peale töötutoetust saada töötuskindlustushüvitist. Ehk siis kehtivas süsteemis on peale töötutoetust kindlustatul õigus 13  saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist juba peale ühe päevast töötamist. Kindlustussüsteemis iga töötuskindlustushüvitise määramine toob kaasa kindlustusstaaži nullimise. Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisega nullitakse referentsperioodil (töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu) kogunenud kindlustusstaaž. Sissetulekupõhise hüvitise puhul nullitakse kogu staaž. Selleks, et saaks uuesti hüvitist määrata, peab inimesel olema täidetud vastava hüvitise kindlustusstaaži nõue, mis tähendab seda, et inimene peab olema baasmääras hüvitise saamiseks vahepeal 8 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakseid maksnud. 21. Eelnõu seletuskirjas mõjude osas punkti 6.1.2 Arvestatud. kuuenda lõigu kolmandas lauses tuleb täpsustada, et eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammäära alla mõeldakse eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära. Ettepanek on sõnastada lause järgmiselt: “Baasmääras hüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on 50% eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast.“ 22. Eelnõu seletuskirjas mõjude osas punkti 6.4.1 teise Mittearvestatud. lõigu lõppu tuleb lisada lause: Statsionaaris õppija saab täna “Töötuna registreerimise tingimuse muutmine töötuna arvele kui ta on viimase statsionaarses õppes õppijatele võib riski suuruse ja 12 kuu jooksul olnud vähemalt realiseerimise tõenäosuse muuta keskmiseks.”. 180 päeva hõivatud Selgitus: tänase kliendiprofiili juures on mõju väike, tööturumeetmete seaduse § 26 kuid kuna statsionaarses õppes õppijatele lähevad lõike 3 punktides 1–2 ( töötamine töötuna registreerimise tingimused leebemaks, võib töölepingu alusel või avalikus suureneda nii kogu klientide arv kui ka nende teenistuses Eestis või Eestist baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate arv, kes lähetatud töötajana välisriigis; saavad hüvitist väga lühikeste töökogemuste põhjal. töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba 14  müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses) nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. 180 päevase töötamise puhul lähevad arvesse töösuhte kestused, seejuures ei oma tähtsust tegelikult töötatud päevade arv, ega ka töötasu saamine. Baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul peab inimene 8 kuul igas kuus olema töötanud ja tema töötasult peab olema makstud töötuskindlustusmakset selleks, et vajalik kindlustusstaaž täis teenida. Seega võrreldes kehtiva olukorraga ei saa nõustuda, et töötuna registreerimise tingimused lähevad leebemaks. Vastupidiselt kehtivale süsteemile, ei saa eelnõu kohaselt töötuna arvele tulla statsionaaris õppija, kui ta tegeles kauba müümise või teenuse osutamisega läbi ettevõtluskonto. 23. Eelnõu seletuskirjas punktis 8 tuleb teises lõigus Arvestatud. asendada tekstiosa “punkti 19” tekstiosaga “punkti 14”. Selgitus: tegemist viitevea parandamisega. Lisaks tuleks seletuskirja punkti 8 pärast teist lõiku lisada lause järgmises sõnastusest: “Eelnõuga seoses tuleb muuta ka majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023 määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ andmekogus töödeldavate andmete osas.” Selgitus: eelnõu muudatustest tulenevalt tuleb muuta ka töötukassa andmekogus töödeldavaid andmeid. Eesti Tööandjate Keskliit 24. Oleme nõus, et süsteem on hetkel üsna keeruline ega Teadmiseks võetud ja toeta hõives osalemist ja seda oleks kindlasti võimalik selgitatud. muuta efektiivsemaks. Eelnõu üks tugevusi on see, et Töötutoetust makstakse samuti pärast ühe hüvitise perioodi lõppu ei saa teist hüvitist vabatahtlikult töölt edasi. Samuti oleme nõus, et hüvitisele peaks olema lahkunutele ning selles suurus õigus vaid neil inimestel, kes on maksnud on samaväärne uue loodava kindlustusmakseid, kuigi peame küsitavaks, kas omal baasmääras soovil lahkunud töötajal peaks alati olema hüvitisele töötuskindlustushüvitise õigus või võiks see olla õigustatud vaid mõjuvatel suurusega. Kui baasmääras 15 põhjustel (terviseseisund, hoolduskohustus vms). Kui töötuskindlustushüvitist baasmääras hüvitise saamine muutub majanduslikult hakkaksid saama ainult sunnitult atraktiivseks ja taotlemine väga lihtsaks, võib sellega töölt lahkunud (koondamine, kaasneda Töötukassale prognoositust oluliselt suurem tähtajalise lepingu lõppemine), kulude kasv ja surve maksemäärade tõstmiseks. siis jääks suur osa töötutest ilma Samuti soodustab see süsteemi kuritarvitusi ja töötushüvitiseta, st uutest muudab inimesed tööotsingutel passiivsemaks. registreeritud töötutest Oleme seisukohal, et ka baasmääras hüvitise puhul kvalifitseeruks peavad säilima aktiivsusnõuded, et tagada töötuskindlustushüvitisele ca maksumaksja raha kasutuse efektiivsus. Võimalik, et 55% ning 45% hüvitist ei saaks. aktiivsusnõudeid peaks ajakohastama selleks, et Seega töötavate inimeste olukord hüvitis ei toetaks liiga kergekäelist töölt lahkumist või läheks muudatustega halvemaks, uutest tööpakkumistest loobumist. Samuti tuleb kuna kehtivas süsteemis vabatahtlikult töölt lahkunu saab kriitiliselt üle vaadata need kuritarvitamise riskiga töötutoetust. olukorrad, kus samaaegselt on võimalik saada mitut erinevat hüvitist Tervisekassa ja Töötukassa Baasmääras hüvitise puhul vahenditest. kindlasti säilivad aktiivsusnõuded. Ravikindlustuse seadus välistab ajutise töövõimetushüvitise maksmise isikutele, kes saavad kas töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Ravikindlustuse seaduse § 50. lõike 2 kohaselt ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule. § 5. Kindlustatud isik (2) Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on: 3) isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit); 6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on 16  kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel. Sotsiaalmaksuseaduse § 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud (1) Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: 6) töötutoetust saav isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 7 alusel. 25. Kõige suurem probleem eelnõu juures on asjaolu, et Teadmiseks võetud, täname kohustus hüvitist maksta läheks Töötukassale üle ilma seisukoha eest. vastava riigipoolse rahastuseta. Praeguse olukorraga võrreldes Töötukassa kulud kasvaksid ja perspektiivis ei piisa nende katmiseks ka reservidest. Nagu oleme ka varem öelnud, me ei toeta reformi kujul, millega otseselt või kaudselt kaasneks surve töötuskindlustushüvitise maksemäära tõstmiseks. Antud juhul on tööandjad ja mitmed Töötukassa nõukogu liikmed arvamusel, et eelnõuga see surve tekiks. Oleme nõus kaaluma selliseid ettepanekuid, mispuhul uue baasmääras hüvitise kuludeks tuleb kate riigieelarvest või osaliselt Töötukassa pakutavate muude teenuste arvelt. Maksemäära tõstmine on välistatud ajal, kui majandus on kolmandat aasta languses ja nii tööandjad kui töövõtjad peavad juba kohanema mitme täiendava maksutõusuga. 26. Teine muudatus, millega me eelnõus ei nõustu, on Mittearvestatud ja selgitatud. baasmääras töötuskindlushüvitise määra sidumine Töötutoetuse arvutamise aluseks alampalgaga. Kui praegune töötutoetuse suurus on olev päevamäär kehtestatakse seotud elatusmiinimumiga, ehk elamiseks vajalike eelarveaastaks riigieelarvega, toodete ja teenuste hindadega, siis alampalk on juba kusjuures päevamäära 31-kordne seotud keskmise palgaga, mis lähiajaloos on tõusnud korrutis ei või olla väiksem kui oluliselt kiiremas tempos kui hinnad ja tootlikkus. 50 protsenti kuu töötasu Seega on üsna tõenäoline, et baasmääras alammäärast, mis on kehtestatud töötuskindlustushüvitise kulud tõuseksid võrreldes eelarveaastale eelnenud aasta praeguse süsteemiga edaspidi veelgi kiiremas tempos. 1. juulil kehtinud töölepingu Nii tööandjad kui ametiühingud on olnud ühisel seaduse § 29 lõike 5 alusel seisukohal, et riik ei peaks meelevaldselt alampalgaga (TöMS § 23 lõige 1), seega siduma muid hüvitisi ja tasusid. Ka praegune töötutoetuse suurus ei ole riigieelarve defitsiidi suurenemine on suuresti tingitud seotud elatusmiinimumiga. 17 automaatselt indekseeritud kulude kontrollimatust Töötuskindlustushüvitise näol on kasvust. Neid vigu ei tohiks korrata. tegemist sundkindlustusega. Kokkuvõttes teeme ettepaneku baasmääras hüvitise Kindlustatutel on kohustus määra alampalgaga mitte siduda ja Töötukassa kulude kindlustusmakset maksta ja selle katmiseks vähemalt osaliselt anda kaasa alusel tekib õigus riigipoolsele riigieelarveline rahastus või leida muu lahendus vastusooritusele. Kindlustatud selleks, et ei tekiks survet töötuskindlustuse makse on kohustatud tasuma määra tõstmiseks. Oleme valmis koos riigiga otsima kindlustusmakset neile töö eest täiendavaid kokkuhoiu kohti. tehtud väljamaksetelt (TKindlS § 40 lõike 1 punkt 1). TKindlS § 4 lõike 1 punktist 1 tulenev kohustus maksta sundkindlustusmakset riivab kindlustatu PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust. PS § 32 lõike 2 esimese lause järgi on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandipõhiõigus kaitseb muude omandisuhete kõrval ka isiku vara kui tervikut, mida seadusest tulenev raha maksmise kohustus riivab. Ka õigus saada sundkindlustushüvitist on rahaliselt hinnatav õigus ja kuulub seetõttu omandipõhiõiguse kaitse alla. Riigikohus on lahendi nr 3- 4-1- 17-16 punktis 55 märkinud, töötuskindlustushüvitise maksmisel tuleb arvestada kindlustatud riskiga. Kindlustatud riskiks on töise sissetuleku kaotus. Arvestades, et tegemist on sundkindlustusega, inimene maksab töötuskindlustusmakset töö eest makstud tasudelt ja kindlustatud on töine sissetulek, siis vastusooritus peab olema seotud töö eest makstava tasuga, seega, kas inimese varasemalt saadud töötasuga, töötasu alammäära või keskmise palgaga. Kui töötasud suurenevad, sh alammäär tõuseb, siis kindlustatud maksavad suurematelt tasudelt ka 18  suuremat kindlustusmakset, millega tulud töötuskindlustusvahendites kasvavad. Ka kehtiva töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus on samuti seotud töötasu alammääraga ( 50 protsenti eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast). Eesti on ratifitseerinud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi, mis paneb meile kohustuse kinni pidada koodeksi artiklist 12§1. Töötutoetuse kui ka töötuskindlustushüvitise miinimumsuurused ei ole seni vastanud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi art 12§1 nõuetele: töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise miinimumtasemed (tulenevalt töötasu alammäära suurusest) on seni olnud ebapiisavad. Eesti Ametiühingute Keskliit 27. Uuendatud toimetulekutoetuse taotlemise kord peaks Mittearvestatud ja selgitatud. jõustuma üheaegselt muudatustega töötus- Sotsiaalministeeriumi koostatud kindlustuses. väljatöötamiskavatsuses Sotsiaalministeeriumis on valminud „Toimetulekutoetuse toimetulekutoetuse seaduse uuendamise regulatsiooni kaasajastamine“ on väljatöötamiskavatsus, mis muudaks kavandatud toimetulekutoetuse toimetulekutoetuse taotlemise lihtsamaks. taotlemise osas muudatusi, mis Töötutoetuse taotlemine ja saamine on hetkel inimeste mõnevõrra lihtsustavad jaoks palju lihtsam kui toimetulekutoetuse taotlemine menetlust, kuid põhiolemuselt ja saamine. Kuna eelnõu seletuskirja järgi ca 8668 see ei muutu ning ka tulevikus inimesel kaob õigus töötushüvitisele, siis kasvab jätkuvalt selgitatakse menetluse toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv. käigus välja inimese tegelik Toimetulekutoetuse taotlemisel peab inimene abivajadus, mistõttu tunnistama, et kõik vaesuse ja puuduse leevendamise toimetulekutoetuse menetlus abinõud on osutunud ebapiisavaks ja viimase ongi mahukam ja veidi võimalusena peab ta toime tulemiseks taotlema toime- keerulisem kui töötutoetuse tulekutoetust, esitades dokumendid selle kohta, et ei puhul. Selleks, et inimese tegelik saa hakkama. Toimetulekutoetuse taotlemine riivab abivajadus välja selgitada, see inimese väärikust, sest ta peab tunnistama end vaeseks eeldab teatavaid toiminguid ning ja abivajajaks. Seetõttu on vajalik lihtsam info avaldamist KOV-ile. toimetulekutoetuse taotlemise kord, mis jõustuks koos Sotsiaalministeerium on muudatustega töötuskindlustuses. planeerinud SHS muudatustega jõuda VV-sse 2025 sügis. Käesolevaks hetkeks ei ole selge, 19  millal jõustuvad SHS muudatused, kuna need on seotud STAR-i arendustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kokku lepitule tuleb MKM-il esitada eelnõu hiljemalt 2024. a oktoobriks. Eelnõusse on lisatud SHS-i muudatus, mis võimaldab kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele erandkorras määrata toimetulekutoetust, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. 28. Rohkem süsteemi panustanud võiksid ka rohkem abi Selgitatud. saada. Baasmääras kindlustushüvitis on Oluline on, et töötuskindlustusmakseid regulaarselt miinimumhüvitis, mida makstakse. Baasmääras töötuskindlustust hakkaks uue makstakse nendele, kellel on süsteemi järgi saama kõik töötud, kes on olnud väiksem kindlustusstaaž, samuti kindlustatud vähemalt 6 kuud töötusele eelneva 36 makstakse hüvitist, kui inimene kuu jooksul. Seejuures ei ole oluline kui mitu päeva on töölt vabatahtlikult lahkunud. inimene on kalendrikuus töötanud. Leiame, et Kindlustusstaaži nõue peab baasmääras kindlustushüvitise maksmiseks tuleks olema täidetud ning rohkem arvestada inimese panust süsteemi. inimese panust baasmääras hüvitise puhul ei hinnata. Panusest sõltuv hüvitis on sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis, seal hüvitise suurus kui ka maksmise kestus sõltuvad sellest, kui kaua ja kui palju inimene on panustanud. 29. Töötuskindlustusse peaks panustama ka uued Mittearvestatud ja selgitatud töövormid. punktis 3. MKM peab tulenevalt Valitsuse tegevusprogrammist analüüsima, kuidas saaks laiendada töötus-kindlustust ka uutele töövormidele ja esitama vastavad ettepanekud 2025. aasta maiks. Peame oluliseks, et FIE, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ettevõtluskonto omanikud samuti panustaksid töötuskindlustuse süsteemi. Leiame, et mõistlik on lükata töötuskindlustuse süsteemi muutmine ja jõustamine edasi ajani, kui ka muude töövormide alusel tööd tegevad inimesed on süsteemi kaasatud. 30. Töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks puudub raha. Selgitatud. Kõige olulisem kitsaskoht eelnõus on see, et eelnõu ei Baasmääras näe ette lahendusi, mis tagaksid eelnõus ette nähtud töötuskindlustushüvitise kulude 20  muudatuste finantsilise elluviimise. Planeeritud finantseerimise seisukohast on muudatuste tulemusel riigi panus Töötukassas tegemist samasuguse väheneks ja riigi vaates saavutatakse märkimisväärne kindlustushüvitisega nagu kehtiv kokkuhoid. Samas Töötukassa kulud tõuseks 2025. töötuskindlustushüvitis. aastal ca 23,2 miljonit eurot ja 2026-2028 aastal ca Töötuskindlustushüvitist 41,5-47,5 miljoni võrra aastas. Eelnõu seletuskirja finantseeritakse järgi töötutoetuse maksmise lõpetamine ning ühtsele töötuskindlustuse seaduse töötuskindlustusstaažist sõltuvale töötushüvitise kohaselt süsteemile üleminek eeldab uue, baasmääras töötuskindlustusvahenditest. töötuskindlustushüvitise rahastamises kokku leppimist. Sisuliselt tähendab see Baasmääras töötuskindlustuse töötuskindlustusmakse pidevat (mitte ühekordset) eesmärk on samuti kindlustada tõusu tööandjatele ja töötajatele. töötaja töötuks jäämise riski ja Inimesed, kes maksavad töötuskindlustusmakseid, sellega kaasnevat sissetuleku ootavad abi töötuse korral riigilt. Kui riigil on kaotamist, nii nagu see on tänase otsustusõigus, kuidas kasutada töötutoetuseks seni sissetulekupõhise kulunud raha, siis riigil ei tohiks olla otsustusõigust töötuskindlustushüvitise puhul. suurendada töötuskindlustuse saajate ringi ilma Selleks töötuskindlustussüsteem selleks katteallikaid leidmata ja pannes tööandjad ja ongi loodud. töötajad fakti ette, et tuleb hakata rohkem Töötuskindlustusvahendeid saab töötuskindlustusmaksu maksma. kasutada nende inimeste Töötukassa vahendeid tuleks kasutada otstarbekalt ja hüvanguks, kes on perspektiiviga ning ei ole õige panna Töötukassa töötuskindlustusmakseid nõukogule raha leidmise kohustust, et riik saaks tasunud. leevendust pingelisele eelarvele. Arvestades kõikide Töötuskindlustusvahendite muude maksutõusudega ja elu kallinemisega, ei saa jätkusuutlikkust on selgitatud EAKL töötajate töötuskindlustusmakse punktis 6. suurenemisega nõustuda. 31. Uuenduste rakendamiseks on vajalik riigi jätkuv Täname seisukoha eest. panustamine Riigikogu saab otsustada Selleks, et uus töötuskindlustuse süsteem saaks suurendada riigi eraldist rakenduda ilma töötuskindlustusmakse tõstmata, tööturuteenuste ja -toetuste näeme lahendust, mille kohaselt edaspidi tuleks sihtkapitali. Vastava ettepaneku riigieelarvest teha töötuskindlustushüvitiste sihtfondi tegemise Riigikogule otsustab eraldisi summades, mida riik maksab töötutoetusteks. Vabariigi Valitsus. Seega Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital moodustuks ainult riigi poolt eraldatud vahendistest. Selleks tuleks muuta TKindlS § 36 lõike 21 sõnastust ja korrigeerida § 37 lõiget 2 ja § 38 lõiget 2. TKindlS § 36 lõige 21 kehtiv tekst: Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital). TKindlS § 36 lõige 21 tuleks ümber sõnastada: "Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud 21  vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital)." TKindlS § 37 lõikest 2 tuleks välja jätta punkt 6: „sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks“. Muudatus tähendaks, et Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid ei kasutataks enam sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks. TKindlS § 38 lõikest 2 tuleks välja jätta punkti 6: „sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks“. Muudatuse tulemusel koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid ei kasutataks enam sihtkapitali finantseerimiseks. Alternatiivse lahendusega pakume välja muudatused sihtkapitali moodustamises. Selleks tuleks muuta TKindlS § 381 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus on: „Sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.“ TKindlS § 381 lõige 1 tuleks muuta järgmiselt: „Sihtkapitali moodustavad kuni 10 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 10 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.“ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 32. Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste Selgitatud ja seletuskirja seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 3 täiendatud. kohaselt on edaspidi töötuskindlustushüvitise liigid Töötuskindlustusvahendite sissetulekupõhine ja baasmääras jätkusuutlikust ning maksemäära töötuskindlustushüvitis. Eelnõu seletuskirjas lk 57 on tõstmise vajadust on selgitatud kirjas, et baasmääras töötuskindlustushüvitise punktis 6. kehtestamise tõttu kasvavad töötukassa kulud 2025. aastal ca 23,2 miljoni euro võrra ning aastatel 2026– 2028 ca 41,5–47,5 miljoni euro võrra. Baasmääras hüvitise saajate eest makstava sotsiaalmaksu tõttu kasvavad töötukassa kulud 2025. aastal ca 3 miljoni euro võrra ning aastatel 2026–2028 ca 5,4–6,2 miljoni euro võrra. Kulude prognoosis ei ole arvestatud käitumusliku mõjuga, mida planeeritud muudatused võivad kaasa tuua. Muudatusega kaasnev töötuskindlustusvahendite kulude kasv eeldab 22  töötuskindlustusvahendite jätkusuutlikkuse tagamiseks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks valikute tegemist töötukassa nõukogu poolt, sh võimalikku otsust tõsta töötuskindlustusmakse määra. Töötukassat rahastatakse töötuskindlustusmaksetest ja ilma lisarahastuseta riigieelarvest tuleks töötuskindlustusmakse määra tõsta. Seega on olemas reaalne oht järgmiseks maksutõusuks ettevõtetele, kes tänases majandusolukorras on niigi väga suure surve all. Kaubanduskoda on seisukohal, et muudatuste tulemusel ei tohi suureneda töötuskindlustusmakse määr. Töötuskindlustussüsteem tuleks Kaubanduskoja hinnangul vaadata üle nii, et kulud ei suureneks ning et ettevõtted oleksid võimalikult kaitstud lisakulude eest. 33. Juhime tähelepanu, et uus baasmääras Arvestatud ja selgitatud. töötuskindlustushüvitise süsteem peab motiveerima Oleme nõus, et süsteem peab töötamist, mitte töötuna arvel olekut ja hüvitise motiveerima töötamist, see on ka saamist. Näiteks võivad tööampsud tuua inimestele üks kehtiva süsteemi muutmise päris mõistliku sissetuleku kombineerituna põhjuseid, et osad töötukindlustushüvitisega ning sellest tulenevalt ei töötuskindlustusmakseid tasunud pruugi inimesed olla motiveeritud ka tööle kiirustama. inimesed töötushüvitist ei saa, Tuleks kaaluda ning täiendavalt analüüsida, kas aga samas makstakse hüvitist võimalikku riski ennetaks näiteks baasmääras nendele, kes ei ole töötanud. töötuskindlustushüvitise süsteemi nõuete rangemaks Väärtustame töötamist ja tegemine. Näiteks võiks hinnata ja analüüsida, kas maksame töötushüvitist nendele, baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise kes on töötanud ja piiramine või baasmääras töötuskindlustushüvitise töötuskindlustussüsteemi seeläbi staažinõude pikendamine aitaks vähendada panustanud. käitumusliku mõju negatiivset riski. Kaubanduskoja Eelnevast töötamisest või palgalt hinnangul on oluline leida lahendus ning vähendada arvestatud sissemaksest riski, et inimesed ei ole motiveeritud taas tööle sõltuvatel hüvitistel on täiendav minema ning baasmääras töötuskindlustushüvitise positiivne mõju töötamise süsteem peab motiveerima töötamist. stiimulitele läbi 1 kvalifitseerumisefekti. Baasmääras töötuskindlustushüvitise staažinõuet on eelnõus muudetud 6 kuult 8 kuule. MKM on tellinud uuringu ajutise töötamise (nn tööampsud) mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule, mille raames muuhulgas selgitatakse välja tööampsu tasu 1 Leetmaa, R., Masso, M., Võrk, A., Karu, M., Veldre, V., Paulus, A., Turk, P. (2011). Sotsiaalkaitsehüvitiste ja - toetuste mõju töömotivatsioonile. Tallinn. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 23  ja töötuskindlustushüvitise samaaegse saamise mõju töötamise motivatsioonile. Analüüs valmib 2024. detsembris. Otsused tööampsude regulatsiooni muutmise osas tehakse peale analüüsi valmimist. 34. Töötuskindlustuse seaduse eelnõu seletuskirjas lk 51 Selgitatud. on selgitatud, et Töötuskindlustusstaaži ei ole ka uues Kui inimene on 12 kuud süsteemis võimalik koguda uutel töövormidel: töötuskindlustusmakseid tasunud ettevõtluskonto omanikel, juhatuse liikmetel ja FIE- ja ta koondatakse, siis on tal del. Kaubanduskoda soovib teada, kas inimesele, kes õigus töötuskindlustushüvitisele. töötab, kuid omab ka ettevõtluskontot, makstakse töölt Küll aga ei saa töötuna arvele koondamisel töötukindlustushüvitist? Sellisel juhul on võtta inimest, kes omab isik reaalselt tööd teinud ja seeläbi ka ettevõtluskontot, kuna sellisel kindlustusmakseid tasunud. juhul kehtib eeldus, et inimesel on töine tegevus olemas läbi ettevõtluskonto tegevuse. Kui reaalset tegevust läbi ettevõtluskonto ei toimu, siis tuleb konto sulgeda ning sellisel juhul on võimalik ka töötuna arvele tulla ning saada töötuskindlustushüvitist. Konto sulgemine ja avamine on lihtne protseduur ning inimesele täiendavaid kulusid kaasa ei too. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 35. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni Selgitatud. (EVEA) hinnangul on töötutoetuse asendamine 2024. aastal jõustus baasmääras töötuskindlustushüvitisega samm õiges tööturumeetmete seadus suunas, lähtudes töötuskindlustuse loogikast. Aga (TöMS), mis muuhulgas kavatsus juba muuta alles käesoleva aasta alguses reguleerib ka töötutoetuse jõustunud sätteid, sh töötutoetust puudutavaid, ei ole maksmise tingimusi, korda ja kooskõlas hea õigusloome tavaga ega suurenda selle rahastamist. TöMS-iga ettevõtjate usaldust riigi vastu. asendati seni kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS). Tööturuteenuste osutamise õiguslik korraldus oli aja jooksul muutunud väga keerukaks ning osapoolte jaoks koormavaks ja sihtrühmade jaoks raskesti hoomatavaks. Mistõttu seda õigusruumi korrastati. Töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustes ja korras suuri muudatusi TöMS- iga ei tehtud. Muudatused, mis TöMS-iga tehti, olid pigem 24  täpsustavad, et tagada kehtivas korras õigusselgus. Eelnõuga on ette nähtud ka piisav üleminekuaeg, et puudutatud isikud saaksid olukorraga kohaneda ja oma tegevust selle järgi korraldada. Seega ei ole kavandatav muudatus hea õigusloome tavaga vastuolus. 36. Eelnõuga lahendatav probleem taandub kogutud Teadmiseks võetud. töötuskindlustuse vahendite piisavusele, et maksta Töötukassa nõukogul on töötutele baasmääras töötuskindlustushüvitist, mida võimalus töötuskindlustusmakse seni tasutakse töötutoetuse nime all riigieelarve määrade tõstmise kõrval kaaluda vahendite arvelt. Vastutustundetu oleks praeguses ka muid valikuid, nt sihtkapitali majandusolukorras suurendada ülekantavate vahendite määra töötuskindlustusmakse määrasid. Seega on VKE-de kehtestamisel seda, millises jaoks ainus vastuvõetav võimalus leida vajalikud mahus rahastada rahalised vahendid töötukassa vahenditest sh tööturuteenuseid sihtfondidest ja sihtkapitalist. Selleks on vaja töötuskindlustusvahenditest. kõigepealt põhjalikult üle vaadata töötukassa kulud ja ülesanded ning analüüsida, milliseid tööturumeetmeid ja nendega seotud teenuseid tööturu efektiivseks toimimiseks tegelikult vaja on. 37. Oluline töötukassa kuludega seotud probleem on Teadmiseks võetud. suhteliselt kõrge tööpuudus. Eelmise aasta neljandas Alampalga kokkulepe ja kvartalis oli töötuse määr 6,3 %. Eestil oleks täistööajaga töötavate inimeste majanduse konkurentsivõime tagamiseks vaja jõuda arvu suurendamine ei ole seotud Ameerika Ühendriikide 3-4 % suuruse töötuse määra käesoleva eelnõuga. tasemeni. On vaja oluliselt suurendada täistööajaga töötajate hulka. Töötute hulgas on palju madala kvalifikatsiooniga töötajaid (kassapidajad, koristajad, turvatöötajad jne). Just selle grupi tööhõivet on vaja suurendada. Seda aga takistab liiga kõrgele kerkinud alampalga tase. Seega on töötukassa nõukogus esindatud sotsiaalpartneritel vaja tõsiselt analüüsida tekkinud olukorda enne järgmise üleriigilise alampalga kokkuleppe sõlmimist. Torkab teravalt silma, et töötukassa nõukogus on hädasti vaja ka väikeettevõtjate häält. 38. Tööturumeetmete osas hakkab juba pealiskaudsel Selgitatud. hinnangul silma, et teabe vahetamine töö või töötaja TöMS § 13 lg 2 p 2 sätestatud leidmiseks ei peaks olema meede, millega tööturumeetme „töövahendus“ töötukassal on vaja kogutud vahendite arvel eesmärk on toetada isikule sobiva tegeleda. Vastav info on tööturul olemas ja seda töö ja tööandjale sobiva töötaja pakuvad eraõiguslikud isikud. Ei ole vaja sekkuda turu leidmist, sealhulgas vahendada toimimisse ja pealegi ei suuda töötukassa siin mingit töö ja töötaja leidmiseks lisaväärtust pakkuda. vajalikku teavet. Seega teabe vahendamine on vaid osa meetmest millele lisanduvad muud tegevused. Muuhulgas teeb 25  töötukassa tööandjatega koostööd, nõustades neid, kuidas leida töötajaid, milliste töötukassa võimaluste abil arendada töötajate oskusi või toetada tervisepiiranguga inimeste töötamist. 39. Samuti on selgelt näha, et töötu kohustus osaleda Selgitatud. nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil Riik toetab inimest tema vähemalt üks kord 30 päeva jooksul on aja tööotsingute ajal ning sellega ebamõistlik kasutamine. Selle kohustuse seoses on töötul nii õigused kui ümbervaatamine võimaldaks vähendada vastava kohustused, sh nö ülesande täitmiseks kasutatavat töötukassa aktiivsusnõuded. Vajadus tööjõuressursi. Ka on teatud määral küsitav, et osaleda regulaarselt nõustamisel sobivaks tööks töötule alates 21. nädalast töötuna tagab kontakti töötukassaga, et arvele võtmisest arvates loetakse tööd, mis ei pea inimene saaks töötukassalt vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale vajalikku tuge ning töötukassa töökogemusele. Kas juba nii lühike tööotsimise aeg saaks tagasisidet kokkulepitud õigustab omandatud hariduse ja töökogemuse kõrvale tegevuskava täitmisest ning oleks heitmist? Tööturul tuleks liikuda lisaks võimalik koostöös kavandada täistööajaga töökohtade arvu suurendamisele ka järgnevaid samme. Seejuures kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade loomise nõustamise viis on paindlik ja see suunas. Töötuskindlustushüvitise maksmise võib toimuda töötukassas optimaalne periood aitab leida kvalifikatsioonile kohapeal, töötukassa vastava töö. Seda vähemalt nendel erialadel, kus turul infosüsteemi kaudu, telefoni teel nõudlus põhimõtteliselt ei ole kadunud ja tegemist on või muul viisil. ajutise madalseisuga. Olukord on muidugi teistsugune Aktiivsusnõuete osana sobiva töö erialade puhul, kus nõudlus on kadunud tulenevalt konkreetsete määratluste aja- ja tehnoloogilistest või turu struktuuri muutustest. asjakohasuse diskussioon on kindlasti vajalik, see on käsitletud ka 2021. aastal tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses ning seda diskussiooni on kavas tulevikus jätkata. Ühtlasi oleme pööranud olulist tähelepanu töötukassa kaudu oskuste arendamise meetmetele, et tõsta inimeste kvalifikatsiooni, sh aastast 2017 pakume täiend- ja ümberõppemeetmeid ka töötavatele inimestele. 40. Oskuste arendamise meetme puhul tuleb põhjalikult Selgitatud. analüüsida, milliseid pakutavaid koolitusi, milles Oskuste arendamise meetmetes töötud hea meelega osalevad, ei oleks vaja pakkuda, oleme pidevalt analüüsimas kuna seal omandatavad oskused ei jõua tööturule. täiend- ja ümberõppevajadusi Enne töötute koolitusse suunamist oleks vaja lähtuvalt tööturu olukorrast ja tuvastada, millistel juhtudel vajatakse neid oskusi prognoosidest ning alates sellest 26  uue ameti jaoks. Paljusid oskusi soovitakse aastast pakub töötukassa omandada lihtsalt enda arendamiseks või koduses tööturukoolitusi uuenenud majapidamises kasutamiseks. valikumetoodika alusel, kus veelgi enam võetakse arvesse OSKA prognoose ja tööturu väljundeid. Enne koolitusele või tasemeõppesse suunamist peab vastav vajadus saama inimesel töötukassa kaudu hinnatud ning tegevuskavas kokku lepitud. Karjäärinõustamine on töötukassa kaudu kättesaadav tasuta kõigile. 41. Oleme sunnitud järjekordselt meelde tuletama EVEA Selgitatud punktis 3. poolt juba alates 2019. aastast korratavat probleemi, mis aitaks tuua töötukassa eelarvesse ka lisavahendeid – nimelt puudub jätkuvalt töötuskindlustussüsteemile ligipääs äriühingu juhtorgani liikmetel (juhatuse, nõukogu liikmetel) ja FIE-del. Seega jääb igal aastal töötukassasse laekumata hulk raha mille arvel saab katta vajalikke kulutusi. Ei hakka end kordama ja lisan käesolevale kirjale meie varasemad selleteemalised pöördumised. Loodan, et käesoleva reformi käigus pääseb see kännu tagant ning saame lähiajal silmast silma arutada parimaid võimalikke lahendusi. Eesti Linnade ja Valdade Liit 42. Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatakse alates 1. Seisukoht võetud teadmiseks ja juulist 2025. a kaotada töötutoetus, kuivõrd selgitatud. töötutoetus ja toimetulekutoetus on omavahel dubleerivad toetused. Leiame, et see väide on eksitav. Seletuskirjas on selgitatud, et Töötutoetus on isikupõhine toetus inimesele, kes ei kehtivast süsteemist makstud ole tööhõives. Toimetulekutoetus on töötutoetus on oma tingimustelt leibkonnapõhine toetus leibkonnale, kellele ei ole osalisest sotsiaalabi kui ka tagatud toimetulekupiir. osaliselt töötushüvitis (lk 9-10). Seletuskirjas on välja toodud, et isikud, kes ei Suurema abivajadusega kvalifitseeru uue seaduse järgi inimestest saavad rahalist toetust töötuskindlustushüvitisele, võivad pöörduda nii töötukassast (töötutoetust) kui kohalikku omavalitsusse ja hakata taotlema ka kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust. Samas ei ole arvestatud asjaoluga, (toimetulekutoetust). et need isikud ei pruugi kvalifitseeruda Töötutoetus võetakse toimetulekutoetuse saajateks, kuna neile on leibkonna toimetulekutoetuse taotlemisel koosseisus tagatud toimetulekupiir. arvesse kui sissetulek (vt SHS § 133). Seega nende inimeste Toome probleemi ilmestamiseks näite: summaarne toimetulek sellest ei Nelja liikmeline pere, eluasemekulud kokku 550 eurot, muutu. Järelikult töötutoetus ja pereisa saab töötasu 1310 eurot neto, pereema jäi toimetulekutoetus on osaliselt töötuks, ei saa töötuskindlustushüvitist, sest sunniti dubleerivad ning riik maksab lahkuma poolte kokkuleppel, peres on kaks last, nendele inimestele toetust kahest esimene täisealine, kes ei saanud vahetult peale kooli asutusest. 27  lõpetamist tööle, on töötuna arvel, teine laps alaealine. Pere toimetulekupiir on 760 eurot (pere esimene Eelnõu seletuskirjas on märgitud: täisealine liige 200, teine ja kolmas täisealine „Inimestele, kellel puudub mõlemad 160, alaealine 240 eurot). kokkupuude tööturuga või kes ei Kui ema ja täisealine poeg saavad töötutoetust, on ole vähemalt kaheksa kuud pere sissetulek 2035,4 eurot. Kui töötutoetus töötuskindlustusmakseid tasunud asendatakse „toimetulekutoetuse võimalusega“, siis ning kellel tulevikus puuduvad on pere sissetulek 1310 eurot ning toimetulekutoetust vahendid igapäevaseks ei maksta, kui eluasemekulud on nt 550 eurot. toimetulekuks, pakub riik abi (550+760)-1310=0 eurot toetust toimetulekutoetuse süsteemist.“ Seega võib juhtuda, et need inimesed (ja nende leibkonnad) ei hakka toimetulekutoetust saama ja Pereliikmetel on teiste liikmete jäävad võrreldes praegusega majanduslikult osas ülalpidamiskohustus. kehvemasse olukorda. Ka seletuskirjas märgitakse: Põhiseaduse § 27 järgi on "Töötushüvitiseta jääks uues süsteemis hinnanguliselt perekond kohustatud hoolitsema 11,5% uutest registreeritud töötutest (8 668 inimest), oma abivajavate liikmete eest. kellel tänase korra jätkudes oleks õigus töötutoetusele, Alla 21-aastane õppiv noor on kuid uues süsteemis õigust baasmääras õigustatud vanematelt töötuskindlustushüvitisele ei tekiks. Uues süsteemis ülalpidamist saama õpingute ajal. töötushüvitisest ilmajäävatele inimestele on Abikaasad on vastastikku muudatustel negatiivne mõju, kuivõrd töötuse kohustatud perekonda ülal perioodil väheneb nende sissetulek ja seega pidama. Kui inimene majanduslik ja sotsiaalne heaolu." (6.1.1.) toimetulekutoetusele ei Ehk leibkondade toimetulek väheneb, sest nii öelda kvalifitseeru, siis järelikult piiripealsed pered ei saa abi ei kohalikult leibkonnas on vahendid omavalitsuselt ega riigilt. igapäevaseks toimetulekuks olemas ning puudub vajadus riigipoolse abi järele. 43. Seoses töötutoetuse kaotamisega võib tõdeda, et Selgitatud. kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti KOV-i ülesannete hulka ei vaatevälja satub senisest enam töötuid, kes varem olid lisandu kohustust nõustada töötukassa kliendid, et taotleda toimetulekutoetust. tööturgu puudutavatel teemadel. Kuid ei saa eeldada, et kohaliku omavalitsuse Töötutoetuse kaotamine ei ülesannete mõjuta inimeste töötuna hulka lisandub kohustus hakata nõustama tööturgu arvelevõtmise, tööturuteenuste puudutavatel teemadel. Omavalitsuse sotsiaaltöö ja tööturutoetuste saamise spetsialistil puudub vastav pädevus, mis on olemas õigusi. Neid õigusi eelnõuga ei töötukassa juhtumikorraldajal. muudeta. Ka peale Leiame, et töötu isik peaks olema pigem töötukassa töötutoetuse kaotamist saab vaateväljas, mitte sõltuma veel rohkem noor jätkuvalt pöörduda sotsiaalhoolekande süsteemist. Töötute töötukassasse ja võtta ennast aktiivsuskohustuse täitmise ja iseseisva toimetuleku töötuna arvele, saab saavutamise motivatsioon on suurel osal ravikindlustuse ning toimetulekutoetuse taotlejatel üsna madal. tööturuteenuseid ja Töötutoetuse kaotamine vähendab veelgi nende tööturutoetusi. motiveeritust ennast töötukassas arvele võtta ja tööd otsida. Töötutoetuse ega ka Ohumärgina on punktis 6.1.4.2. kirjas, et muudatusest töötuskindlustushüvitise eesmärk saavad mõjutatud umbes 3601 noort, kes jäävad ilma ei ole toetada noorte õpinguid. 28 töötutoetuse taotlemise võimalusest. Praeguse Igal toetusel/hüvitisel on oma süsteemi järgi taotlevad noored sageli töötutoetust eesmärk. Õpingute toetamiseks õppimise ajal. Positiivne oli see, et need noored on õppetoetused ja õppelaen. sattusid töötutoetuse taotlemisega töötukassa Töötushüvitis on asendamaks vaatevälja ja noortegarantii tugisüsteemi. Uus süsteem töise sissetuleku kaotust. võib soodustada rohkemate NEET-noorte tekkimist, Noored, kes õpivad statsionaaris sest noorel pole enam rahalist motivaatorit või täiskoormusega, nende puhul töötukassasse pöördumiseks. kehtib eeldus, et nende põhitöö Töötukassa senine roll inimesi motiveerida aktiivselt on õppimine ning kehtivas tööd otsima, jääb kavandatud muudatuse süsteemis saavad nad ka töötuna realiseerumisel täielikult täitmata, mis soodustab arvele tulla ja töötutoetust üksnes pikaajalist töötust. Inimestel kaovad sotsiaalsed juhul, kui nad on varasemalt garantiid, kohaliku omavalitsuse kulu vähemalt 180 päeva töötanud. ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel See noor, kes on varasemalt suureneb, süvenevad vaimse tervise probleemid jne. töötanud kvalifitseerub tulevikus Teeme ettepaneku mitte kaotada töötukassa kaudu ka baasmääras makstavat töötutoetust, kuna see vähendab töötute töötuskindlustushüvitisele. motivatsiooni töötukassasse pöördumiseks. Uues süsteemis töötushüvitisele mittekvalifitseeruvatest noortest hinnanguliselt ca 46% on töötuna arvel vähem kui kolm kuud ehk ka praegu kehtiva korra järgi lõpeks neist töötuna arvelolek enne töötutoetuse saamise tegelikku algust. Muudatustest on otseselt mõjutatud ca 2300 noort, kes on arvel kauem kui kolm kuud. Neist asus tööle 66% ning õppima 9% . Võrdluseks, et 16–24-aastastest noortest, kes enne töötuna arveletulekut õppisid ning said ka töötutoetuse väljamakseid, asus tööle 69% ning õppima 10%. Sellest võib järeldada, et uues süsteemis baasmääras hüvitisele mittekvalifitseeruvate noorte seas on võrreldes vanas süsteemis enne arveletulekut õppinud ja töötutoetust saanud noortega tööle ja õppima asumise tõenäosus sarnane. Noored, kes ei ole töötanud ja enam ei õpi või kes õpivad osakoormusega või mittestatsionaaris, ning kelle leibkonnas puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, nemad peaksid abi saama kohalikust omavalitsusest. 29  Ka täna on töötukassa ja KOV- ide vahel tihe koostöö ning seda koostööd tuleb tõhustada, et noor jõuaks kiiremini ja õigetele teenustele. Töötute sotsiaalsed garantiid ei kao, ravikindlustus kui ka kõik muud TöMS-iga ette nähtud õigused (v.a töötutoetus) jäävad inimestele alles. 44. Juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas toodud Osaliselt arvestatud ja analüüsist ei selgu, kuidas mõjutab seaduse muutmine seletuskirja täiendatud. kohalike omavalitsuste töökoormust. Puudub Mõjuanalüüsi on täiendatud sügavam prognoos, kui suure osakaalu moodustavad võimaluste piires isikud, kes enam töötutoetust ei saa ja pöörduvad abi toimetulekutoetuse taotluste saamiseks kohalikku omavalitsusse, sh kasvust tuleneva töökoormuse toimetulekutoetust taotlema. Analüüsis on toodud kasvuga kohalikele üldised andmed, mis puudutavad kogu Eestit. Arvud omavalitsustele. Samas ei ole on prognoositud 2021. aasta keskmiste töötutoetuste võimalik välja tuua konkreetset avalduste pealt. Ei ole selge, kas omavalitsustel on lisanduvate taotluste arvu piisav võimekus lisanduvate avalduste kohaliku omavalitsuse kohta, sest menetlemiseks. Koormuse kasv võib tähendada see kui palju ja millistes kohalikes omavalitsustes täiendava tööjõu värbamise kohalikes omavalitsustes täpselt vajadust. Puudub selge mehhanism, kuidas riik taotluste arv kasvab, oleneb omavalitsustele toimetulekutoetuse. taotluste arvu leibkonna koosseisust, kasvuga tekkivat täiendavat kulu kompenseerib nii, et leibkonnas olevate ülalpeetavate see ka. tegelikud kulud katab (praegu ei kata riigi poolt arvust ja leibkonnaliikmete makstav tasu toimetulekutoetuse menetlemise eest sissetulekutest. omavalitsuste tegelikke kulutusi). Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et prognoosi Juhime tähelepanu, et kohaselt kasvab töötutoetuse kaotamisega toimetulekutoetust vajavate toimetulekutoetuse saajate arv ca 570 võrra. Kahjuks leibkondade arvu kasvu ei selgu, kuidas sellisele järeldusele tuldi. arvutused põhinevad Registreeritud töötuse määr oli 2024 a. veebruaris juba Statistikaameti Eesti 8,1 % ja registreeritud töötuid oli siis 55 570 inimest. Sotsiaaluuringu Töötutoetuste määramiste arv veebruaris 2024 oli longituudandmete alusel 2763 inimest (Töötukassa kodulehe andmetel). modelleeritud töötutoetuse Eeltoodust lähtudes jääb arusaamatuks, millele kvalifikatsiooni tingimuste tuginedes on leitud, et toimetulekutoetuse saajate arv muudatuste mõju hinnangutel suureneb töötutoetuse kaotamisega ainult 570 inimese (toimetulekutoetuse saajate arvu võrra. suurenemine). Enne muudatuse rakendamist tuleks selgitada, kuidas jaguneb toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv kohalike omavalitsuste vahel? Milline mõju täpsemalt kaasneb kohalikele omavalitustele? Kuivõrd seletuskirjas esitatud mõjude analüüs sellele vastust ei anna, on 30  ettepanek vastavate andmetega mõjude analüüsi täiendada. 45. Seletuskirjas on mitmes kohas (lk 9, 16) viidatud, et Arvesse võetud. Seletuskirja toimetulekutoetus katab sarnaselt üüriga ka täiendatud. kodulaenuga seotud kulud. Sotsiaalhoolekande seaduses ega selle seletuskirjas ei kasutata mõistet „kodulaen“, vaid tegemist on eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimaksetega (sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 5 p 11). Kodulaenuga seotud kulusid kaetakse piiratud ajaraamis, s.o kuus kuud kalendriaastas (sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 92). Üürikulusid saab katta igakuiselt. Lisaks on seletuskirjas (lk 16) eksitav selgitus, mille kohaselt võetakse toimetulekutoetuse korral arvesse kindlustust. Oluline on, et arvesse võetakse vaid kortermaja hoonekindlustus ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset (sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 5 p-d 11 ja 10). Ettepanek on õigusselguse tagamiseks ja vääriti mõistmise ennetamiseks muuta seletuskirjas viiteid, mille kohaselt kaetakse toimetulekutoetusega kodulaenuga seotud kulud ja võetakse arvesse kindlustusmakseid. Kui jätta nimetatud viited seletuskirjas täiendamata, võib jääda seletuskirja lugejale mulje, et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid saab kohalik omavalitsus igakuiselt piiramatu perioodi jooksul kompenseerida. 46. Eelnõus jääb selgusetuks, mis saab ravikindlustusest, Selgitatud. kui isik sai töötutoetust, kuid baasmääras Sotsiaalmaksu seaduse § 6 lg 1 töötuskindlustushüvitist ei saa, aga saab punkti 61 alusel maksab Eesti toimetulekutoetust. Seletuskirjas (lk 51) on märgitud Töötukassa sotsiaalmaksu üksnes järgmist: „On võimalik, et osa töötuna arvele võetud isikute hoolduskoormusega pikaajalistest töötutest on eest. Seega, kui inimene on töötuna arvele võtnud end eeskätt ravikindlustuskaitse töötukassas töötuna arvele saamise eesmärgil. Töötushüvitistest ilmajäämine ei võetud, on Eesti Töötukassa kitsenda nende sihtrühmade tööotsingute võimalusi kohustatud tema eest töötukassa kaudu, ravikindlustuskaitset ega sotsiaalmaksu maksma ja tööturuteenuste kättesaadavust.“ Palume eelnõu sellega on inimesele koostajal selgitada ravikindlustusega seonduvat ravikindlustus tagatud ning olukorras, kus töötutoetust saanud isik ei saa seda käesoleva eelnõuga ei baasmääras töötuskindlustushüvitist, vaid muudeta. Ka kehtivas süsteemis toimetulekutoetust. kõik Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud isikud ei saa töötutoetust, kuid ravikindlustus on neile tagatud. 47. Riigikontroll viitas hiljuti (Riigi tegevus Selgitatud. erivajadustega inimeste toetamisel Üksnes juhul, kui inimene ei ole https://aruanded.riigikontroll.ee/80111/) puudustele varasemalt töötanud vähemalt 8 erivajadusega inimeste abistamisel. Ühe puudusena kuud ning tal puuduvad 31  toodi välja, et abi jagunemine kahe süsteemi vahel leibkonnas vahendid („kahe ukse poliitika“) ei ole sobilik. Ka töötu kuulub igapäevaseks toimetulekuks, riskigruppi ja kavandatava töötutoetuse kaotamisega tuleb pöörduda KOV-i poole. luuakse kohustus olla arvel töötukassas ja Ka kehtivas süsteemis, kui majandusliku toimetuleku peab tagama kohalik inimene ei tööta ja taotleb omavalitsus toimetulekutoetuse määramise ja toimetulekutoetust, on tal maksmisega. Sellega luuakse töötule kahes kohustus ennast Eesti süsteemis osalemise kohustus. Paljud töötud Töötukassas töötuna arvele võtta, soovivad tööle minna, aga eriti maal puuduvad vabad vastasel juhul võidakse talle töökohad. Tegelikult ei vaja töötud toimetulekutoetus jätta sotsiaalhoolekannet, vaid riigi poolset abi vajab määramata (SHS § 134 lõige 4 ettevõtluse toetamine maapiirkondades. Kui isik otsib punkt 2). tööd ja sooviks tööle asuda, siis ei peaks ta olema 2023. aastal toimetulekutoetust sotsiaalsüsteemi klient. saanud leibkonnaliikmetest 35% olid registreeritud töötud. Toimetulekutoetust saanud leibkondadest 59% oli leibkonnas vähemalt üks liige, kes oli registreeritud töötu. Seega ka täna need inimesed on kahes süsteemis, lisaks makstakse nendele sisuliselt sotsiaalabi kahest asutusest. Töötutoetust töötukassast ja toimetulekutoetust KOV-ist. Toimetulekutoetust makstakse inimesele töötutoetuse võrra vähem, seega nende summaarne toimetulek sellest ei muutu. Töötukassa ülesanne ei ole sotsiaalabi andmine. SHS-i kohaselt peab isikule korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Kui inimene soovib tööle asuda ning vajab selleks töötukassa abi tööturumeetmete näol, siis seda abi saab ta jätkuvalt töötukassast. 48. Täiendavalt juhime tähelepanu võimalikule Selgitatud. sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 punkti 2 Muudatus on lastekaitseseaduse muutmise vajadusele, tulenevalt tööturumeetmete ja teiste seaduste muutmise seaduse § 32 lõikest 4. seaduse eelnõus (§ 5 p 5), mis on Tööturumeetmete seaduse § 32 lõige 4: kui isik on hetkel Riigikogus (427 SE). enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse tööotsijana arvelevõtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud tööotsijana arvelevõtmise 32  otsust, käsitatakse isikut alates 2024. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 5 tähenduses töötajana või muu isikuna ja tema suhtes kohaldatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut, ning tööotsijana arvelevõtmise otsust ei tehta. Sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 punkt 2: toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud. Eesti Puuetega Inimeste Koda 49. 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mittearvestatud ja selgitatud. (MKM) on välja toonud, et plaanitavate Töötutoetus on riigi poolt seaduse muudatuste abil: 1) tagatakse sobivam makstav toetus. tasakaal kindlustatu panuse ja saadava Töötuskindlustushüvitis on kindlustuskaitse vahel; 2) luuakse selgem ja sundkindlustus. Kindlustatutel eesmärgipärasem töötushüvitiste süsteem, mis on kohustus kindlustusmakset soosib töötamist; 3) tagatakse terviklik töötushüvitise maksta ja selle alusel tekib õigus süsteem, mis võtab arvesse riigipoolsele vastusooritusele. majandusolude muutumise mõju registreeritud töötusele. TKindlS § 4 lõike 1 punktist 1 Eelnõust: Seadust täiendatakse järgnevalt: § 61. Õigus tulenev kohustus maksta baasmääras töötuskindlustushüvitisele sundkindlustusmakset riivab kindlustatu PS §- (1) Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on s 32 tagatud omandipõhiõigust. kindlustatul: PS § 32 lõike 2 esimese lause 1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete järgi on igaühel õigus oma seaduse § 8 kohaselt ja omandit vabalt vallata, kasutada 2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kuus kuud ja käsutada. Omandipõhiõigus töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kaitseb muude omandisuhete kuu jooksul. kõrval ka isiku vara kui tervikut, EPIKoda peab vajalikuks märkida, et mida seadusest tulenev raha töötuskindlustuse üheks eesmärgiks on osaliselt maksmise kohustus riivab. Ka kompenseerida kaotatud sissetulek, kuid hüvitise õigus saada saamise eelduseks seatav eelneva töötamise ja sundkindlustushüvitist on kindlustusmaksete maksmise nõue ei täida võrdse rahaliselt hinnatav õigus ja kohtlemise sätteid. Suure kuulub seetõttu hoolduskoormusega hõivatud inimeste panus omandipõhiõiguse kaitse alla. ühiskonna hüvanguks vajab seaduses eraldi käsitlemist ja neile tuleb tagada väärikas ja võrdne Sundkindlustusmakseid võimalus töötuskindlustusele. kogutakse sihtotstarbeliselt. EPIKoda toob välja, et plaanitava muudatusega kaob Sundkindlustuse olemusest õigus baasmääras tulenevalt saab olla eesmärgiks töötuskindlustushüvitusele tööga võrdsustatud vaid kindlustatutele hüvitiste tegevusega hõivatud inimestel, sh neil, kes on maksmine. Kindlustus kaitseb kasvatanud ühe vanema või eestkostjana kuni 18- vaid varem makseid teinud aastast keskmise, raske või sügava puudega inimesi, samas kui last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni 1. klassi sotsiaalkaitset pakutakse lõpetamiseni, olnud haiglaravil, kõigile abivajajatele. hooldanud KOV üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu Ka Riigikohus on selgitanud, et alusel haiget, püsivalt töövõimetut, töötuskindlustushüvitist 33 osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes makstakse vaid kindlustatutele, ei kuulu perekonnaliikmete hulka; samas kui teisi töötuid aitab riik hooldanud puudega inimest ja saanud KOV-lt üldise sotsiaalkaitse raames. hooldamise eest toetust. Töötuskindlustusvahendite EPIKoja hinnangul on oluline tagada õigus kasutamine kindlustusmakseid töötuskindlustushüvitisele ka neile inimestele, kes mitte tasunud inimeste suure hoolduskoormuse tõttu on tööturult eemale hüvanguks ei ole kooskõlas jäänud ning kellel seetõttu ei ole võimalik töötuskindlustuse eesmärgiga täita töötuskindlustusstaaži nõuet, kuid soovivad ja riivaks siseneda tööturule. töötuskindlustusmaksete Teeme ettepaneku täiendada seaduses §61. Õigus tasujate omandipõhiõigust. baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul järgneva punktiga: Inimestele, kes on töötud ja ei 3) tööga võrdsustatud tegevusega hõivatud inimestel, kvalifitseeru baasmääras sh neil, kes on kasvatanud ühe vanema töötuskindlustushüvitisele ning või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või kellel puuduvad vahendid sügava puudega last, alla 8-aastast last või igapäevaseks toimetulekuks, 8-aastast last kuni 1. klassi lõpetamiseni, olnud nendele pakub riik abi haiglaravil, hooldanud KOV üksusega sõlmitud toimetulekutoetusega. kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või Ka kõik isikud, kes ei ole vanemaealist, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; hooldamise tõttu saanud tööl hooldanud puudega inimest ja saanud käia, ei saa täna töötutoetust. KOV-lt hooldamise eest toetust. Nende töötutoetuse saamine Lisaks juhime tähelepanu, et sõna “vanur” ei ole sobiv sõltub sellest, kas kohalik termin vanemaealistest inimestest omavalitsus on nendega lepingu rääkimiseks. sõlminud ning see praktika on omavalitsuseti väga erinev. Hooldamisel tuleb sõlmida lepingud, millelt makstakse tööjõumaksud, sellisel juhul tekib neil ka kindlustuskaitse. Nende probleemide lahendamisega tegeleb Sotsiaalministeerium. Kuna baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul otsitakse kindlustusstaaži viimase 36-kuulise perioodi sees, ehk et see periood on pikem, kui näiteks töötutoetuse puhul, siis paljudel hooldajatel on siiski varasemas perioodis töötamine olnud ning nad kvalifitseeruvad ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Kindlustatul, kes kasutas 36 kuu jooksul emapuhkust, isapuhkust, 34  lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Seega kui neil varasemas perioodis on olnud vähemalt 8 kuud töötamist, siis nendel tekib samuti võimalus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist. Eelnõus ei ole kasutatud sõna „vanur“. „Vanur“ on kasutusel kehtiva tööturumeetmete seaduse sõnastuses ning eelnõu seletuskirjas kehtiva tööturumeetmete seaduse sõnastusest erineva sõna kasutamine tekitaks segadust. Töötutoetuse regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega kaotab kehtivuse ka säte, mille sõnastuses on sõna „vanurit“ kasutatud. 50. MKM poolt 06.05.2024 läbiviidud seaduse muudatusi Selgitatud. tutvustavas infotunnis jagatud Kõnealuseid küsimusi on slaididel 6 ja 8 on välja toodud, et käsitletud seletuskirja teise töötutoetus/toimetulekutoetus kannavad sama peatüki punktis 2.2.2 eesmärki ehk „Töötutoetuse kitsaskohad“, kus eesmärk on ennetada puudust ja vaesust. TöMS § 2 on muuhulgas viidatud ka kohaselt on seaduse eesmärk vähendada Poliitikauuringute Keskus Praxis töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust uuringule ning toetada tööhõives püsimist ja „Sotsiaalkaitsehüvitiste ja - kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist toetuste mõju 2 ning toetada kaasavat ja töömotivatsioonile“. kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. Töötutoetuse ega ka Töötutoetuse eesmärki TöMS eraldi ei määratle, töötuskindlustushüvitise eesmärk mistõttu on toetusele kohaldatav TöMS üldine ei ole toetada noorte õpinguid. eesmärk. SHS § 131 lg 1 kohaselt on Igal toetusel/hüvitisel on oma toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat eesmärk. Õpingute toetamiseks toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena on õppetoetused ja õppelaen. leevendada abi vajavate isikute ja perekondade Töötushüvitis on asendamaks töise sissetuleku kaotust. 2 Leetmaa, R., Masso, M., Võrk, A., Karu, M., Veldre, V., Paulus, A., Turk, P. (2011). Sotsiaalkaitsehüvitiste ja - toetuste mõju töömotivatsioonile. Tallinn. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 35  materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid Noored, kes õpivad statsionaaris esmavajaduste rahuldamiseks. või täiskoormusega, nende puhul Eelneva tõttu jääb arusaamatuks, millele tuginedes kehtib eeldus, et nende põhitöö leitakse eelnõus, et töötutoetus ja on õppimine ning kehtivas toimetulekutoetus kannavad sama eesmärki. Lisaks süsteemis saavad nad ka töötuna selgitatakse, et töötutoetus ei aita arvele tulla ja töötutoetust üksnes vähendada pikaajalist töötust ja ennetada sotsiaalset juhul, kui nad on varasemalt tõrjutust (slaid 8), kuid ebaselgeks jääb, vähemalt 180 päeva töötanud. millele tuginedes on vastava arvamuseni jõutud, st kas See noor, kes on varasemalt arvamus tugineb eraldi teostatud töötanud kvalifitseerub tulevikus uuringutel/analüüsidel vms. ka baasmääras Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava töötuskindlustushüvitisele. inimese või perekonna kõigi liikmete Eelnõusse on lisatud SHS-i netosissetulek, tasumisele kuuluvad eluasemekulud ja muudatus, mis võimaldab kuni toimetulekupiir. Toimetulekutoetust 24-aastastele õpilastele ja makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse üliõpilastele erandkorras määrata leevendamise abinõud on osutunud toimetulekutoetust, kui suhted ebapiisavaks. (https://www.sm.ee/toimetulekutoetus) pereliikmetega on katkenud või Juhime tähelepanu, et toimetulekutoetus on nö vanematel puudub võimekus leibkonnatoetus, mille suurus sõltub mh nt oma lapsi toetada. võetud laenukohustustest jms. Leibkonna liikmena Kui inimene arvestatakse ka kuni 24-aastast õppivat toimetulekutoetusele ei noort. Töötutoetus on isikupõhine toetus ja seda saab kvalifitseeru, siis järelikult taotleda ka kõrgkoolis õppija. leibkonnas on vahendid Plaanitavate muudatuste raames kaob õigus igapäevaseks toimetulekuks töötutoetusele kõigil, kellel ei ole nõutavat 6 kuu olemas ning puudub vajadus pikkust töötukindlustusstaaži. Samas ei pruugi nad riigipoolse abi järele. kvalifitseeruda toimetulekutoetuse saajaks ning seeläbi inimeste rahaline olukord ei parane, vaid halveneb. 51. Planeeritava muudatuse üks eesmärke on ka Selgitatud. sotsiaalabi andmise ühtlustamine (slaid 20). Sotsiaalabi ühtlustamise all on EPIKoja hinnangul on ebaselge, kuidas plaanitakse silmas peetud, et töötushüvitiste eelnõuga reguleerida sotsiaalabi andmise süsteemist ei maksta edaspidi aluseid ja korda, sh ühtlustada sotsiaalabi andmist. sotsiaaltoetusele omast Asjaolu, et teatud sihtgrupp (töötutoetuse töötutoetust. Töötukassa saajad) suunatakse toimetuleku saamiseks kohaliku ülesanne ei ole sotsiaalabi omavalitsuse poole, ei ole võrdsustatav andmine. SHS-i kohaselt peab sotsiaalabi andmise süsteemi ühtlustamisega. Ka on isikule korraldama toimetulekutoetuse saamise tingimused sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, liigselt kitsendavad ning toetuse määrad ei kata vältimatu sotsiaalabi ja muu abi tegelikke elukallidusega seonduvaid kulutusi, andmist tema mistõttu ei ole tegemist võrreldavate toetustega ja rahvastikuregistrisse kantud toimetulekutoetus ei ole üks-ühele elukoha järgne kohaliku kohalduv/efektiivne alternatiiv töötutoetusele. omavalitsuse üksus. Lisame täiendavalt, et toimetulekutoetuse kui meetme Inimesed, kes on töötanud ja efektiivsust on 2023. aastal hinnanud ka kindlustusmakseid tasunud ning Riigikontroll, kes leidis, et ühtlustamist ja selgitamist töise sissetuleku kaotanud, vajab toetuse maksmise piirmääradega nendele makstakse töötuskindlustushüvitist. 36  seonduv, toimetulekutoetuse kui riikliku ülesande Inimesed, kes on saanud juhtimine SOMi poolt ei ole olnud piisav töötutoetust, kuid kes baasmääras ning KOVide praktika on läinud liialt isevooluteed, hüvitisele ei kvalifitseeru, st et mille tagajärjeks on abivajajate liigne nad ei ole viimase 36 kuu jooksul koormamine andmete esitamisel ja ebaühtlane 8 kuud töötanud, ehk et neil ei abiefekt inimeste majandusliku olukorra olnud ka enne töötukassasse parandamisel (16215_RKTR_3559_2-1.4_2299_002- tulekut regulaarset töist 2.pdf). EPIKoja hinnangul kinnitab sissetulekut, mille kaotust tuleks Riigikontrolli analüüs, et inimeste suunamine kindlustussüsteemist asendada. toimetulekutoetuse saamiseks omavalitsusse ei Kui inimesel puudus 3 aasta pruugi olla kiire ega tõhus lahendus. jooksul vajadus töise sissetuleku järele, siis järelikult olid muud vahendid, millest inimene oma toimetuleku tagas ning edaspidi tuleb hinnata, kas inimesel on vajadus riigipoolse abi järele või mitte. Ja seda abivajadust hinnatakse toimetulekutoetuse süsteemis. 52. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et: Eelnõukohase Täname info eest. seadusega lahendada kavandatud probleeme on analüüsitud Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses9 (VTK), mis esitati 24. jaanuaril 2020. aastal kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Peame vajalikuks märkida, et kahjuks ei kaasatud sellesse protsessi EPIKoda ega küsitud puuetega inimesi esindavate organisatsioonide arvamust plaanitavatele seaduse muudatustele. 53. EPIKoja sihtgrupi vaatest jääb jätkuvalt ebaselgeks Selgitatud. planeeritavate muudatuste mõjudega Muudatuste mõjusid on pikemalt seonduv (slaidid 15-16), mistõttu soovime selles osas selgitatud seletuskirja 6. täiendevat kirjalikku selgitust. peatükis. Palume tutvuda Leiame kokkuvõtvalt, et igati tervitatav on uute seletuskirjaga. lahenduste otsimine, süsteemide korrastamine jms, kuid muudatuste alused ja eeldused peavad olema selged ning läbimõeldud, võimalikud kitsaskohad kaardistatud ning muudatused sihtgruppidele üheselt arusaadavalt ja mõistetavalt kommunikeeritud. EPIKoda on valmis tehtud ettepanekuid ja välja toodud murekohti lähemalt selgitama. Haridus- ja Teadusministeerium 54. Esitasite kooskõlastamiseks töötuskindlustuse Arvestatud ja täiendatud seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seletuskirja. seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu, kuid peame Tööturumeetmete seaduse § 9 oluliseks, et töötutoetuse kaotamisel ei halveneks lõike 8 punkti 6 mõistes läheb 37  mittetöötava ja mitteõppiva noore olukord. Palume arvesse igasugune õppimine, eelnõus tööturumeetmete seaduse § 9 lõike 8 punkti 6 mille inimene lõpetas kahe sõnastust täpsustada, kuna selgusetuks jääb, kas töötuna arveloleku vahelisel ajal. mõeldud on edasiõppimist tasemeõppe lõpetamise Tähtsust ei oma, kas inimene järel või midagi muud. omandas gümnaasiumi, kutse- Ühtlasi markeerime etteulatuvalt, et Haridus- ja või kõrghariduse. Oluline, et Teadusministeeriumis ette valmistatava õppis ja lõpetas statsionaarse või õppimiskohustuse eelnõus oleme liikumas täiskoormusega õppe. Sobiva töö lahenduseni, mille järgi alla 18-aastastele noortele, kes kontekstis tähendab see seda, et ei ole täitnud õppimiskohustust, ei laieneks õigus on omandanud kvalifikatsiooni, töötuskindlustushüvitisele. Peamiseks põhjuseks on mis võimaldab eeldatavalt ka töötuna arvelevõtmisel tekkiv aktiivsusnõue, mida on varasemast erinevat tööd otsida. täiskoormusega õppides keeruline täita. Praegu oleme kavandanud eelnõu jõustumise 1. septembril 2025. Kui alla 18-aastane noor on töötanud ja kindlustusmakseid tasunud, siis kindlustushüvitisest ilma jätmine riivab nende töötuskindlustusmaksete tasujate omandipõhiõigust. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb analüüsida, kas selline muudatus on põhiseadusega kooskõlas. Eelkõige hinnata, kas kaalutav muudatus või meede on sobiv ehk aitab saavutada piirangu eesmärki. Seejärel tuleb hinnata meetme vajalikkust ehk kas sama eesmärki on võimalik saavutada mõne teise ja vähem koormava abinõuga. Viimasena tuleb hinnata mõõdukust ehk kas põhiõiguse sekkumise ulatus on tasakaalus taotletava eesmärgiga. Rahandusministeerium 55. Eelnõu § 4 punktis 4 toodud muudatus on ebatäpne ja Arvestatud. arv „6“ tuleks asendada arvuga „61“ mitte arvuga „7“. Samasisuline täpsustus tuleks teha ka eelnõu §-s 3 toodud ravikindlustuse seaduse muutmise sättes 56. Juhime tähelepanu asjaolule, et töötutoetuse Arvestatud. asendamisel baasmääras töötuskindlustushüvitisega muutuvad muuhulgas ka hüvitise maksustamisreeglid. Kui hetkel on töötutoetus TuMS § 19 lõike 3 punkti 3 alusel seaduse alusel makstava toetusena tulumaksuvaba, siis edaspidi on see sarnaselt töötuskindlustushüvitisega tulumaksuga maksustatav tulu. Kuigi võimalik, et maksuvaba tulu arvestamise korral tulumaksu sellelt maksta ei tule, suurendab see kindlasti nii hüvitise saaja kui ka Töötukassa 38  halduskoormust. Hüvitise saaja peab maksuvabastuse rakendamiseks esitama maksuvaba tulu arvestamise avalduse. Töötukassal tuleb seda arvestades arvutada hüvitiselt maksmisele kuuluv tulumaks ning deklareerida tulu ja maksmisele kuuluv(ad) maks(ud) vormil TSD. Palume eelkirjeldatud muutus kajastada ka eelnõu seletuskirjas ja kirjeldada selle mõju nii hüvitise maksjale kui ka saajale. 57. Eelnõu kulude prognoosis on tõenäoliselt jäetud Selgitatud. arvestamata asjaoluga, et töötutoetuse asendamisel Seletuskirja täiendatud. baasmääras töötuskindlustushüvitisega väheneb töötu Kulude prognoosis on arvestatud, eest makstava sotsiaalmaksu summa. Hetkel et baasmääras makstakse töötutoetuse saaja eest sotsiaalmaksu SMS töötuskindlustushüvitise § 6 alusel, kus sotsiaalmaks arvutatakse kuumääralt maksmisel on SMS § 2 lõike 1 (ehk eelmise aasta töötasu alammääralt). Baasmääras punkti 8 kohaselt sotsiaalmaksu töötuskindlustushüvitise maksmisel on SMS § 2 lõike baasiks töötule makstud hüvitise 1 punkti 8 kohaselt sotsiaalmaksu baasiks töötule suurus ehk 50% eelmise aasta makstud hüvitise suurus ehk 50% eelmise aasta töötasu alammäärast. töötasu alammäärast. Selle tulemusel väheneb oluliselt Tervisekassale töötute eest laekuva sotsiaalmaksu summa. Palume veelkord üle vaadata kulude prognoos ja täpsustada selles osas eelnõu seletuskirja. 58. Seletuskirjas muudetavate rakendusaktide loetellu Arvestatud. palume lisada täpsustus, et muutmist vajab ka rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kinnitatud vorm ESD. Vormil ESD tuleb kehtetuks töötutoetuse saaja eest sotsiaalmaksu tasumisel kasutatav tunnuskood. 59. Nagu ka väljatöötamiskavatsuse puhul sai välja Arvestatud. toodud, sooviks näha seaduses võetavat kohustust reformi mõjude vahehindamiseks. Eelnõu seletuskirja mõjuhinnangud on koostatud eeldusel, et muudatustega ei kaasne käitumuslikku mõju, mis nii suurte muudatuste puhul on ebatõenäoline. Samuti rakendus 2023. aasta keskpaigast paindlikum töötuskindlustushüvitiste süsteem, mille puhul sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood majanduse ja tööturu olukorrast. Seega on töötushüvitiste süsteemis toimunud või toimumas olulised muudatused, mille puhul ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida inimeste käitumist, mistõttu on kindlasti vaja läbi viia reformi mõjude vahehindamine, millega võib välja tulla vajadus ühe või teise elemendi muutmiseks. Sellised olukorra hindamised võiks olla regulaarsed, 3-5. 39  aastase sammuga (nt pensionikindlustuse seaduses on kirjas analüüsikohustus viieaastase sammuga). 60. Eelnõus planeeritavate muudatustega kaasneb Selgitatud. riigieelarvelise finantseeringu vähenemine Töötukassa nõukogu esitab Töötukassale ehk suurenevad valdkonna eest vastutava ministri töötuskindlustusmaksest finantseeritavad kohustused. kaudu Vabariigi Valitsusele Eelnõu seletuskirjas küll viidatakse vajadusele makse järgmise nelja aasta määra tõsta, kuid ei ole selgelt välja toodud, kui suures töötuskindlustusmakse määrade ulatuses peaks töötuskindlustusmakset tõstma, et kohta ettepaneku hiljemalt täiendavad kohustused katta. jooksva kalendriaasta 1. septembriks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi. Töötukassa võtab aluseks Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi. Töötukassa nõukogul on võimalus töötuskindlustusmakse määrade tõstmise kõrval kaaluda ka muid valikuid, nt sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamisel seda, millises mahus rahastada tööturuteenuseid töötuskindlustusvahenditest. Sotsiaalministeerium 61. Palume täiendada eelnõu seletuskirja 5. peatükki Arvestatud. täiendava selgitusega Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, osas: Praegune töötutoetus on nimetatud määruse mõistes liigitatav sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi tunnustega segatoetuseks. Kuivõrd sotsiaalabi tervikuna on määruse kohaldamisalast väljas, mis tähendab, et liikmesriigid on vabad otsustama kuidas nad seda maksavad piiriüleselt liikuvatele inimestele, kohaldatakse ka segatüüpi hüvitistele EL reegleid väiksemas mahus. Seetõttu ei ole Eesti kohustatud töötutoetusele kohaldama kõiki koordineerimise erireegleid, näiteks ei tule seda eksportida ehk maksta teises riigis elavatele või teise riiki tööd otsima 40  suunduvatele töötutele (toetuse eksport). Töötutoetus on kantud sellel otstarbel määruse 883/2004 X lisasse, kus on loetletud liikmesriikide mitteosamakselised rahalised hüvitised, millele erisused kohalduvad. Eelnõu vastuvõtmisel peab Eesti esitama taotluse toetuse kustutamiseks nimetatud lisast. Tegemist on standardse protseduuriga. Asemele loodav baasmääras töötukindlustushüvitis ei vasta enam määruse 883/2004 lisasse X kantavate toetuste tingimustele ja seetõttu tuleb seda koordineerida samade reeglite järgi nagu praegust töötuskindlustushüvitist. 62. Samuti märgime, et eelnõu jõustumise järgselt võib Teadmiseks võetud ja 21–24-aastate õpilaste sotsiaalkaitse väheneda. selgitatud. Eelnõu seletuskirjas peatükis 6.1.4.2. „Mõjutatud Noored, kes õpivad statsionaaris alasihtrühm: noored registreeritud töötud vanuses 16– või täiskoormusega, nende puhul 24“ on välja toodud, et muudatustest on otseselt kehtib eeldus, et nende põhitöö mõjutatud ca 1900 noort ning et töötushüvitisest on õppimine ning kehtivas ilmajäämine mõjutab negatiivselt üle kolme kuu süsteemis saavad nad ka töötuna töötuna arvel olevaid noori. Seletuskirjas on üldiselt arvele tulla ja töötutoetust üksnes välja toodud, et uue süsteemi alusel juhul, kui nad on varasemalt mittekvalifitseeruvad isikud saavad vajadusel taotleda vähemalt 180 päeva töötanud. toimetulekutoetust. Juhime tähelepanu asjaolule, et See noor, kes on varasemalt perekonnaseaduse § 97 punkti 2 kohaselt on töötanud kvalifitseerub tulevikus ülalpidamist õigustatud saama kuni 21-aastased ka baasmääras õppivad lapsed ja toimetulekutoetuse saamisel on kuni töötuskindlustushüvitisele. 24-aastaste õppivate noorte osas eritingimused (SHS Noored, kes ei ole töötanud ja § 131 lg 8 ja 9). Mõjutatud sihtgrupi sees võib enam ei õpi või kes õpivad töötutoetuse kaotamisel tekkida olukord, kus selles osakoormusega või vanuses noorte sotsiaalne kaitse väheneb. Palume mittestatsionaaris, ning kelle viidatud sihtgrupi osas teha täiendav mõjuanalüüs. leibkonnas puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, nemad peaksid abi saama kohalikust omavalitsusest. Eelnõusse on lisatud SHS-i muudatus, mis võimaldab kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele erandkorras määrata toimetulekutoetust, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Lisaks vajab muutmist õppetoetuste ja -laenu süsteem, mis toetab õppureid õpingute ajal. Justiitsministeerium 63. Eelnõu § 1 p 14 – kõnesoleva punktiga muudetakse Osaliselt arvestatud ja TKindlS § 10 lõiget 1. Uue sõnastuse kohaselt esitab selgitatud. kindlustatu töötuskindlustushüvitise taotlemiseks Asjaolud, mille kohta andmeid nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid küsitakse on TKindlS § 10 lõikes 41  töötukassale. Isikuandmete kaitse üldmääruse 1 viidatud (§-des 6, 61, 62 ja 82) (IKÜM) artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ning täpne andmekoosseis, mida kohaselt peab isikuandmete töötlemisel lähtuma muu töötuskindlustushüvitise puhul hulgas läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ja töödeldakse, on loetletud minimaalsuse põhimõtetest. Antud sätte puhul jääb töötukassa ebaselgeks, milliseid andmeid ja dokumente võib andmekogupõhimääruse taotlejalt nõuda. Palume sätte sõnastust täpsustada, (Töötukassa andmekogu määratledes konkreetselt andmeliigid või andmed, põhimäärus–Riigi Teataja) §-s mida eesmärgi täitmiseks vajatakse ning kust need 25. saadakse. Lisaks eelnevale teeme ettepaneku jätta kavandatavast TKindlS § 10 lõike 1 esimesest lausest välja sõna „nõuetekohane“. Tegemist on ebavajaliku täpsustusega, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõikest 1 tuleneb haldusorganile kohustus võtta vastu ka puudustega taotlus ning teavitada taotlejat taotluses esinevatest puudustest, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (samas lõige 2). 64. Eelnõu § 1 p 15 − teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 Osaliselt arvestatud. punktiga 15 kavandatavat muudatust selliselt, et Muudatus eelnõust välja jäetud. TKindlS §-s 11 säilib alus töötuskindlustushüvitise TKindlS §11 lõige 2, jääb määramise otsusel TKindlS § 11 lõike 2 punktis 31 tervikuna kehtima, kuna siis on nimetatud kõrvaltingimuse sätestamiseks. töötuskindlustushüvitise HMS § 53 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib haldusaktile määramise otsusel märgitavad kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses andmed tervikuna TKindlS-s sätestatud juhul. HMS § 53 lõige 2 punkt 1 ise sellist märgitud, muidu tekib olukord, volitust ei anna, vaid volitus kõrvaltingimuse kus osa on reguleeritud kehtestamiseks peab olema sätestatud vastavas haldusmenetluse seaduses ja osa eriseaduses. TKindlS-s. Kehtiva TKindlS § 11 lõike 2 punkti 31 kohaselt on Töötukassal õigus sätestada töötuskindlustushüvitise määramise otsuses kõrvaltingimus, mille kohaselt pikeneb kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise periood TKindlS § 8 lõigetes 11–14 nimetatud tingimuste täitumisel. Töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemise võimalus on seatud sõltuvusse tööturu näitajatest, mis selguvad alles pärast töötuskindlustusehüvitise määramise otsuse andmist − vastavalt TKindlS § 8 lõigetes 11–14 sätestatule kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi lõpus. Seega on TKindlS § 11 lõike 2 punktis 31 nimetatud kõrvaltingimuse puhul tegemist töötuskindlustushüvitise määramise otsust (selles märgitud hüvitise saamise nn baasperioodi) muutva tingimusega (HMS § 53 lõige 1 punkt 4). Kui vastavat kõrvaltingimust otsuses sätestatud ei oleks, tuleks otsuses määratud kindlustushüvitise baasperioodi pikenemisel TKindlS § 8 lõigetes 11–14 nimetatud tingimuste täitumisel muuta otsust järgides HMS §-des 64−70 sätestatud korda. See tooks 42  Töötukassale kaasa tarbetu töökoormuse, mida saaks kõrvaltingimuse kehtestamise kaudu aga vältida. 65. Eelnõu § 1 punkt 17 – kõnealune punkt sätestab Arvestatud ja selgitatud. töötuskindlustushüvitise maksmise peatamise Täpsustame, milliseid andmeid andmete puudumisel ning hüvitise maksmise on mõeldud: tagantjärele andmete saamisel. Sättest ei selgu, kes ja „Kui töötukassal puuduvad milliseid andmeid ning millisel õiguslikul alusel töötuskindlustushüvitise töötleb. Kui töötukindlustuse maksmise määramise maksmise perioodi kestel otsus on taotlemise aja andmete põhjal tehtud, siis andmed selle kohta, kas millisel juhul ja sagedusega kontrollitakse hüvitise kindlustatu vastab käesoleva saamise tingimusi. Kordame, et IKÜM artiklis 5 seaduse §-des 6, 61, 62 ja 82 sätestatud eesmärgipärasuse, läbipaistvuse ja sätestatud tingimustele, minimaalsuse nõudest tuleneb, et andmesubjektile peatatakse hüvitise maksmine peab olema seaduse põhjal selge, arusaadav ja alates esimesest kuust, mille ettenähtav, kes, kui kaua ja millisel eesmärgil kohta hüvitise väljamaksmiseks missuguseid andmeid tema kohta töötleb. Kõnesoleval vajalikud andmed puuduvad. juhul puudub informatsioon selle kohta, mida Täpsemad andmekoosseisud ja kavandatud norm andmesubjektile kaasa toob. Palume kõik andmete töötlemisega regulatsiooni täiendada. seonduv on reguleeritud Töötukassa andmekogu põhimääruses (Töötukassa andmekogu põhimäärus–Riigi Teataja). 66. 7 Eelnõu § 1 p 27 (§ 52 lg 4) – kavandatud sättega Arvestatud. Seletuskirja nähakse ette rakendussäte, mille kohaselt on täiendatud. kindlustatul, kellele on jätkatud töötuskindlustushüvitise maksmist enne 2025. aasta 30. juunit käesoleva seaduse kuni 2025. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 29. juunit, õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. Eelnõu ega seletuskirja põhjal ei ole selge, miks on hüvitise perioodi lõpuks valitud 29. juuni. Palume seletuskirja lisada põhjendus, et viidatud sätte eesmärk on tagada õigusselgus nende inimeste osas, kelle jätkatud töötuskindlustushüvitis lõpeb 30. juunil, s.o vana redaktsiooni kehtivuse viimasel päeval. Nendele saab määrata baasmääras töötuskindlustushüvitise alates 1. juulist. Nendele inimestele aga, kelle jätkatud töötuskindlustushüvitis lõpeb hiljemalt 29. juunil ja hüvitise maksmise kestus oli lühem kui 270 päeva, saab veel määrata hüvitise lõppemisele järgnevast päevast töötutoetuse (TöMS § 22 lg 3 ja § 21 lg 4). Inimestele, kelle hüvitise maksmine lõpeb 30. juunil, enam töötutoetust määrata ei saa, sest hüvitise lõppemisele järgneval päeval kehtib juba seaduse uus redaktsioon. 43 67. Eelnõu § 6 – kõnealuse paragrahviga muudetakse Arvestatud. Seletuskirja täitemenetluse seadustikku (TMS). TMS § 131 lõikes täiendatud. 1 on loetletud võlgniku sissetulekud, mis ei kuulu Baasmääras täitemenetluses arestimisele. Seejuures asub TMS § töötuskindlustushüvitis saab 131 lg 1 punkt 5 absoluutse arestimise keelu olema täitemenetluses kohaldamisalas. Selle tõttu on töötutoetuse puhul tavapäraselt arestitav sissetulek, tegemist sissetulekuga, mis peab võlgnikule igal juhul sarnaselt olemasoleva kätte jääma, võimaldades äraelamist tööotsingute ajal. töötuskindlustushüvitisega. Eelnõu §-ga 6 jäetakse § 131 lõike 1 punktist 5 välja viide töötutoetusele. Samas selgub seletuskirjast (lk 18), et nendele, kelle töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt on makstud töötuskindlustusmakset, asendab alates 01.07.2025 baasmääras töötuskindlustushüvitis praeguse riigieelarvest makstava töötutoetuse. Selle tõttu võib järeldada, et ka baasmääras töötuskindlustushüvitis peaks kuuluma täitemenetluses mittearestitavate sissetulekute hulka. Siiski ei ole eelnõu seletuskirjas selle kohta selgitusi antud. Tulevikus täitemenetluses võlgniku sissetulekute arestimisel vaidluste ärahoidmiseks tuleks seega kaaluda järgmiste muudatuste tegemist. Kui baasmääras töötuskindlustushüvitis peaks tulevikus kuuluma mittearestitavate sissetulekute hulka, tuleks kaaluda eelnõu § 6 sõnastamist selliselt, et töötutoetus asendub regulatsioonis baasmääras töötuskindlustushüvitisega. Kui seadusandja tahte järgi peaks ka baasmääras töötuskindlustushüvitis olema igal juhul täitemenetluses tavakorras arestitav (TMS § 132 regulatsiooni järgi), peaks see olema selgelt välja öeldud eelnõu § 6 kohta käivas seletuskirja osas. Kuna eelnõuga muudetakse TMS § 131 regulatsiooni, peame vajalikuks pöörata tähelepanu ka sellele, et kuni 31.03.2023 kehtinud ohvriabi seaduse (OAS) § 28 sätestas, et OAS-is käsitletud hüvitisele ja hüvitisnõudele ei või pöörata sissenõuet, nõuet ei või ka loovutada ega tasaarvestada. OAS eelnõu (702 SE) seadusena vastuvõtmisega täiendati TMS § 131 lg 1 p- ga 62, mille kohaselt ei saa täitemenetluses pöörata sissenõuet kuriteoohvri hüvitisele. Muudatuse kohta käiva seletuskirja osa kohaselt „eelnõu §-ga 66 muudetakse täitemenetluse seadustikku, mille § 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 62. Lisatava punkti kohaselt ei saa sissenõuet pöörata kuriteoohvri hüvitisele. Kehtiva OAS § 28 kohaselt ei saa kuriteoohvri hüvitisele sissenõuet pöörata. Uue OAS- iga seda põhimõtet ei muudeta, kuid erisuse tegemiseks on õige koht TMS-is, mitte OAS-is.“. Siinkohal soovime pöörata tähelepanu, et käesoleval ajal kehtiva TMS § 131 regulatsiooni kohaselt langeb 44  TMS § 131 lg 1 p-s 62 sätestatu ka TMS § 132 lg 2 kohaldamisalasse. Viidatud säte näeb ette, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Seega saab hetkel TMS regulatsiooni erireegli järgi erandjuhul pöörata sissenõuet ka kuriteoohvri hüvitisele. Kui varem kehtinud OAS regulatsiooni ning nüüd kehtiva TMS § 131 lg 1 p 62 regulatsiooni mõtteks on kuriteoohvri hüvitise absoluutne arestimise keeld, tuleb muuta selle asetust TMS § 131 lg 1 regulatsioonis, et see ei langeks enam TMS § 131 lg 2 kohaldamisalasse. 68. Märkused eelnõus. Arvestatud. 69. Märkused seletuskirjas. Arvestatud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 70. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teadmiseks võetud. kooskõlastas töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkusteta. Kultuuriministeerium 71. Kultuuriministeerium kooskõlastas töötuskindlustuse Teadmiseks võetud. seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkusteta. Siseministeerium 72. Siseministeerium kooskõlastas töötuskindlustuse Teadmiseks võetud. seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkusteta. Justiitsministeerium II kooskõlastusring 73. Eelnõu § 1 p 15 (TKindlS § 10 lg 1 muutmine): Arvestatud. Eelnõu ja eelnõu esimesel kooskõlastusringil palusime sätte seletuskirja täiendatud. sõnastust täpsustada ning tuua konkreetselt välja andmed, mida eesmärgi täitmiseks vajatakse, samuti näidata, kust vajalikke andmeid saadakse. Selgitasite, et asjaolud, mille kohta andmeid küsitakse, on sätestatud TKindlS § 10 lg-s 1 (säte viitab TKindlS §- dele 6, 61, 62, 82) ning täpne andmekoosseis, mida töötuskindlustushüvitise menetlemisel töödeldakse on loetletud töötukassa andmekogu põhimääruse §-s 25. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt peab isikuandmete töötlemisel lähtuma muuhulgas läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. Antud selgituse pinnalt ei ole kahjuks võimalik hinnata, kas eelnõuga taotletav 45  andmetöötlus lähtub nimetatud põhimõtetest, sest üheselt ei ole mõistetav, milliste asjaoludega seotud andmeid töödeldakse. TKindlS §-d 6, 61, 62, 82 reguleerivad õigust töötuskindlustushüvitistele, tingimusi, millele peab kindlustatu vastama, aga ka näiteks hüvitise kestust jms. Seega jääb üldise viite kasutamisel arusaamatuks, milliseid andmeid töödeldakse. Eelnõu § 1 punkiga 17 muudetavas TKindlS §-s 12 viidatakse §-des 6, 61, 62 ja 82 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Kas ka § 10 lõikes 1 on mõeldud töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi, st isik peab avalduses tooma, millisele hüvitise saamise tingimusele ta vastab? Palume veelkord eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, mida on TKindlS § 10 lõikes 1 viidatud asjaolude all täpsemalt mõeldud, st milliste asjaoludega seotud andmeid töödeldakse. Samuti palume seletuskirjas täpsustada, kuidas on mõeldud korraldada isiku teavitamine sellest, millised vajalikud andmed ei ole töötukassale kättesaadavad, st mille kohta peab isik täiendavat teavet esitama. 74. Eelnõuga sätestatakse, et hüvitise taotlemiseks Arvestatud. Seletuskirja esitatavas avalduses tuleb märkida nii isiku elukoha täiendatud. andmed kui ka kontaktandmed. Arvestades andmetöötluse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet, palume seletuskirjas selgitada, millisel eesmärgil on vajalik nii isiku elukoha kui ka kontaktandmete töötlemine (sh juhime tähelepanu vastavalt tööturumeetmete seaduse §-le 8 on isik juba need andmed töötuna arvele võtmise avalduses töötukassale esitanud). Kui mõlemad siiski vajalikud ei ole, palume eelnõu sõnastust vastavalt muuta. 75. Eelnõuga pakutav TkindlS § 10 lg 1 annab Arvestatud. Eelnõu töötukassale õiguse nõuda asjaolude tõendamiseks ka täiendatud. dokumente. Sätte sõnastus on väga üldine. Seletuskirja kohaselt esitab töötuskindlustushüvitist taotlev isik töötukassa nõudmisel muid hüvitise määramiseks vajalikke dokumente, kui nõutavad andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Leiame, et eelnõus toodud sõnastus võimaldab võrreldes seletuskirjaga oluliselt laiemat tõlgendust ja seega tuleb eelnõu sõnastust täpsustada. Näitena viitame tööturumeetmete seaduse § 8 lg-le 2, kus meie hinnangul on lisadokumentide nõudmine üheselt arusaadavalt sätestatud. Palume eelnõu § 1 p-ga 15 muudetava TKindlS § 10 lg 1 sõnastust täpsustada. 76. Eelnõu § 1 p 17 (TKindlS § 12 täiendamine) - ehkki Arvestatud. Seletuskirja eelnõu ja seletuskirja on täiendatud, leiame jätkuvalt, täiendatud. 46  et andmesubjektil peab olema selge, millisel juhul ja millise sagedusega kontrollitakse hüvitise saamise tingimusi. Palume seda vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada. Eelnõu kohaselt tehakse andmete puudumisel sisuliselt automaatotsus. Juhime tähelepanu, et IKÜM artikli 22 kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema suhtes ei võetaks vastu otsust, mis toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju, vaid automatiseeritud töötlusele, sh profiilianalüüsile, tuginedes. Sellised otsused on lubatud üksnes juhul, kui otsuse aluseks on liidu või liikmesriigi õigus, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Vastavalt IKÜMi põhjenduspunktile 71 peaksid kaitsemeetmed minimaalselt "hõlmama andmesubjektile konkreetse teabe andmist ja õigust otsesele isiklikule kontaktile, õigust väljendada oma seisukohta, õigust saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast sellist hindamist, ning õigust seda otsust vaidlustada". Lisaks on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikes 4 sätestatud, et automatiseeritud töötlusel põhinevad üksikotsused tohivad põhineda määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikidel vaid teatavatel konkreetsetel juhtudel. Euroopa Kohus on ka rõhutanud, et "kui liikmesriigi õigus lubab vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõike 2 punktile b võtta vastu üksnes automatiseeritud töötlemisel põhineva otsuse, peab see töötlemine vastama nii viimati nimetatud sättes ja üldmääruse artikli 22 lõikes 4 sätestatud tingimustele kui ka üldmääruse artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuetele" (vt selle kohta 7.12.2023 otsus OQ versus Land Hessen, C-634/21, EU:C:2023:957, punkt 68). 77. Märkused eelnõus. Arvestatud. 78. Märkused seletuskirjas. Arvestatud. 47