„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine
ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) alategevuse 1
TEENUSE OSUTAMISE LEPING nr 7.7-2/24/1
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) , keda esindab volikirja alusel tegevjuht Karin Jaanson, ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), keda esindab MKM hankekorra alusel kantsler
Ahti Kuningas, ja
Riigikogu kantselei (Arenguseire Keskus), keda esindab arenguseire seaduse ja hankekorra alusel
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
(edaspidi koos tellija või tellijad),
ja
Konsortsium (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool), keda esindab juhtpartner
Tallinna Ülikool, keda esindab rektori 10.12.2021 käskkirja nr 37 alusel teadusprorektor Katrin Niglas
(edaspidi teenuse osutaja või konsortsium)
lähtudes ETAGi korraldatud avaliku konkursi 1 „Platvormitöö tegijate ja teiste iseenda tööandjate
majanduslik olukord ja sotsiaalne kaitse ning platvormimajanduse tulevikuväljavaated Eestis“
tulemustest
sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas:
1. Lepingu ese ja poolte esindajad
1.1. Lepingu alusel teeb teenuse osutaja teadus- ja arendustöö „Platvormitöö mõjud ja
tulevikusuunad Eestis“ (projekti nr ETISes RITA-PLATV2) (edaspidi töö või uuring või projekt)
ning tellija tasub selle eest 210 000 eurot (ilma käibemaksuta).
1.2. Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad,
nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks
on toodud lepingu lisades „Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega“ (lisa 1),
„Lähteülesanne“ (lisa 2), „ETAGi juhatuse otsus uuringu rahastamise kohta” (lisa 3).
1.3. Konsortsiumi volitatud esindajaks suhetes tellijatega on juhtpartner, kes lähtub konsortsiumi
esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud
konsortsiumilepingust. Juhtpartneri esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste
täitmisel on Tauri Tuvikene, tel: +372 56 478 074, e-post:
[email protected]
1.4. ETAGi volitatud esindaja on Indrek Heinla, tel +372 5524134, e-post
[email protected].
ETAGi esindaja esindab tellijaid teenuse osutajaga suhtluses.
1 alus: RHS § 11 lg 1 punkt 19
1 (6)
2. Lepingu dokumendid
2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu
sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning
moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.
2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.3. Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega;
2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne;
2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus.
3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
3.1. Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö ETAGile üle järgmiselt:
3.1.1. vahearuanne hiljemalt 15.12.2024;
3.1.2. vahearuanne hiljemalt 31.12.2025;
3.1.3. lõpparuande mustand hiljemalt üks kuu enne projekti lõppu
3.1.4. lõpparuanne hiljemalt üks kuu pärast projekti lõppu (31.10.2026).
3.2. Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb vajadusel 14 päeva jooksul ettepanekuid
asjaomase aruande täiendamiseks. Juhul kui juhtkomisjon teeb lepingu ja selle lisadega
kooskõlas oleva ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös
vastavad parandused ETAGi antud mõistliku tähtaja jooksul.
3.3. Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi
üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.
4. Autoriõigused
4.1. Kaasavara
4.1.1. Teenuse osutaja kaasavara moodustab konsortsiumi liikmetele (ja nende alltöövõtjatele või
litsentsiandjatele) enne selle lepingu sõlmimist kuuluv materiaalne ja immateriaalne vara, sh
intellektuaalne omand ja mistahes teave, mille kasutamine võib osutuda kasulikuks või
vajalikuks seoses tööga ja mida vastav konsortsiumi liige (ja tema alltöövõtja või litsentsiandja)
lubab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks kasutada. Vajadusel
fikseeritakse konsortsiumi liikmete (ja nende alltöövõtjate) kaasavara juhtkomisjoni esimesel
koosolekul.
4.1.2. Kaasavara kuuluvus ei muutu.
4.1.3. Kaasavara antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Arenguseire Keskusele
kasutamiseks, kui see on vajalik töö teostamiseks ja/või töö tulemuste kasutamiseks.
Kaasavara kasutamiseks sõlmitakse lihtlitsentsileping, milles lepitakse kokku mh ka asavara
kasutamise piirangud ja uuringu käigus kaasavaras tehtud muudatuste kuuluvus ning muud
tingimused.
4.2. Intellektuaalse omandi varaliste õiguste kuuluvus projekti raames teostatava töö ja selle
tulemuste suhtes on reguleeritud järgmiselt:
4.2.1. varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse
suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi
omanikuks, kuuluvad poolele/partnerile, kelle töötajad või alltöövõtjad on tulemuse (sh
leiutise) loonud;
4.2.2. teenuse osutaja tagab, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) annavad
konsortsiumi partnerile, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, üle töö ja selle tulemuse suhtes
intellektuaalse omandi varalised õigused. Samuti tagab teenuse osutaja, et tal on võimalik
2 (6)
kasutada oma töötajate ja alltöövõtjate autorite isiklikke õigusi ulatuses, mis võimaldab
konsortsiumil intellektuaalse omandi varaliste õiguste täies mahus teostamist;
4.2.3. teenuse osutaja annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Arenguseire
Keskusele tasuta lihtlitsentsi ühes all-litsentsi andmise õigusega Lisas 1 kirjeldatud töö ja selle
tulemuste ning nendega seotud intellektuaalse omandi kasutamiseks. Lihtlitsents loetakse
antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete ja nendega seotud ning lähteülesandes loetletud
dokumentide või andmete üleandmisega;
4.2.4. kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks on vajalik kolmanda isiku intellektuaalse omandi
litsents, siis tagab teenuse osutaja ka sellise litsentsi saamise Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Arenguseire Keskusele ühes all-litsentsi andmise
õigusega;
4.2.5. Teenuse osutaja või tellijad annavad kolmandatele isikutele lihtlitsentse töö tulemuste
kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel.
4.3. Intellektuaalse omandi õiguskaitse
4.3.1. Teenuse osutaja teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Arenguseire
Keskusele kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus töö ja selle
tulemusel loodud leiutise suhtes, ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse
Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust.
4.3.2. Töö ja selle tulemuse suhtes loodud leiutisele õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste
jõustamise kulud kannab teenuse osutaja.
4.3.3. Teenuse osutaja on kohustatud andma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Arenguseire Keskusele üle töö tulemuste suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased
õigused, kui konsortsium kasutab tulemusi viisil, mis kahjustab avalikku huvi.
4.3.4. Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste
õiguste järgimise eest.
5. Tasu
5.1. Tasu töö korrektse teostamise eest on 210 000 eurot, millest 165 900 eurot maksab ETAG, 44
100 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 0 eurot Arenguseire Keskus.
Tasu makstakse kolmes võrdses osas pärast esimese vahearuande, teise vahearuande ja
lõpparuande heakskiitmist. Sellest tulenevalt tasub I osa eest ETAG 55 300 eurot ning MKM
14 700 eurot, II osa eest tasub ETAG 55 300 eurot ning MKM 14 700 eurot ja III osa eest tasub
ETAG 55 300 eurot ning MKM 14 700 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks.
5.2. Tasu maksmise aluseks on arve, mille teenuse osutaja esitab pärast aruande heakskiitmist
vastavale tellijale.
5.3. ETAG maksab tasu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava sekkumise „Teadus-,
arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas
ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest.
6. Poolte kohustused
6.1. ETAG kohustub:
6.1.1. tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5.1;
6.1.2. nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel;
6.1.3. andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm;
6.1.4. korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise.
6.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Arenguseire Keskuse kohustuvad:
6.2.1. tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5.1;
3 (6)
6.2.2. andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi 2, infot jm;
6.2.3. tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel.
6.3. Teenuse osutaja kohustub:
6.4. tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele;
6.5. informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või
selle lisade muutmise vajadusest;
6.6. andma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Arenguseire Keskusele üle lepingus
ja selle lisades nimetatud dokumendid ja andmed;
6.7. viima koostöös tellijaga ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas
analüüsi tutvustamine, kohtumised tellija esindajatega);
6.8. esitama ETAGile aruanded vastavalt lepingu punktile 3;
6.9. arvestama tellija kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas
lepinguga;
6.10. jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022
määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on
rahastatud sekkumisest RITA+;
6.11. võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruannete õigsust.
7. Teavitamine ja avalikustamine
7.1. Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud teoseid ja muid autoriõigusega
kaitstavaid objekte viisil, mis võib kaasa tuua sellise teose või selle osa avaldamise
kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades
töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid
(nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest
tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid.
7.2. Pooled kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni
arvates konsortsiumilt punktis 4.3.1. viidatud patenditaotluse või kasuliku mudeli
registreerimistaotluse esitamise kavatsuse teate saamisest kuni patenditaotluse või kasuliku
mudeli registreeringu publitseerimiseni Patendiameti poolt.
7.3. Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning
patendiseaduses sätestatut.
7.4. Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi.
8. Vastutus
8.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning
lähtudes hea teadustava põhimõtetest.
8.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise
õigus ei tulene lepingust või seadusest.
8.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse
põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga
arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
8.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise
põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.
2 Muu abi all peetakse silmas nt täiendava teabe või andmete kättesaadavaks tegemist, kui see on asjakohane, ja
muud sarnast abi;
4 (6)
8.5. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt
kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu
rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus
sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.
8.6. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt
rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne)
päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.
8.7. Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud
kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast
või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijatel õigus
lepingust ühepoolselt taganeda.
8.8. Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis
5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud
kohustusi, on teenuse osutajal õigus ilma tööd üle andmata lepingust ühepoolselt taganeda
ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist).
9. Teadete edastamine
9.1. Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul
aadressil.
9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu
rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa
õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.
9.3. Teade loetakse kättesaaduks, kui see on edastatud volitatud esindaja või asutuse ametlikule
e-postile.
10. Lepingu kehtivus, selle muutmine ja lõppsätted
10.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub
allkirjastamisest.
10.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana.
Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.
10.3. Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise
päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest.
10.4. Juhul kui poolele saab aruannete hindamisel teatavaks, et uuringu tegevused ei võimalda
saavutada lepingus ja selle lisades ära toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele
esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või
täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks uuringu
edasisel tegemisel.
10.5. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras
Tartu Maakohtus.
10.6. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.
5 (6)
11. Poolte andmed:
Tellijad:
Karin Jaanson
/allkirjastatud digitaalselt/
Ahti Kuningas
/allkirjastatud digitaalselt/
Tea Danilov
/allkirjastatud digitaalselt/
Teenuse osutaja:
Katrin Niglas
/allkirjastatud digitaalselt/
6 (6)
JUHATUSE KÄSKKIRI
Tartu 28.06.2024 nr 1.1-4/24/151
Konkursi tulemuste kinnitamine
1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Platvormitöö tegijate ja teiste iseenda
tööandjate majanduslik olukord ja sotsiaalne kaitse ning platvormimajanduse
tulevikuväljavaated Eestis“ konkursi uuringuettepaneku:
1.1. „Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis“, taotleja konsortsium: Tallinna Ülikool,
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis RITA-
PLATV2).
2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused:
2.1. täiendada koostöös tellijaga ülesande püstitust, käsitledes rohkem platvormiettevõtete
ärimudelite edasist arengut;
2.2. lisada suurem osakaal veebipõhise platvormitöö käsitlusele;
2.3. kaasata rohkem avalikku sektorit, mh kirjutada selgemini lahti poliitikakujundajateni
jõudmine;
2.4. lisada meeskonda ettevõtluspoole esindaja(d) ning poliitilise/strateegilise
kommunikatsiooni asjatundja;
2.5. täiendada riskide haldamise plaani andmehalduse osas;
2.6. korrigeerida eelarveplaani;
2.7. esitada täiendatud dokumendid projekti juhtkomisjoni esimeseks kohtumiseks.
Käskkirja andmise alused:
1. Hindamiskomisjoni 25.06.2024 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/24/7);
2. Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 24.04.2024 käskkiri nr 1.1-4/24/88 „RITA+
alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Noorma
juhatuse esimees
RITA-PLATV2 2024
Üldandmed
Uuringu nimi eesti keeles
Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis
Uuringu nimi inglise keeles
Impacts and future directions of platform work in Estonia
Uuringu algus
01.10.2024
Uuringu lõpp
30.09.2026
Vastutav täitja
Tauri Tuvikene
Juhtpartner
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus
Partner(id)
Tartu Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Partnerite kinnituskirjad
Tartu_Ulikooli_kinnituskiri_RITA-
PLATV2_2024.asice
TTÜ-kinnituskiri-
RITA_Platvormitöö_mai2024.asice
Taotletav summa (koos käibemaksuga)
256200,00
Valdkond ja eriala
Frascati Manuali
ETIS valdkond CERCS valdkond %
valdkond
4
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.11.
5.4 Sotsioloogia S212 Tööjõu- ja ettevõtlussotsioloogia 0,
Sotsiaalteadused
0
3
5.2 Majandusteadus 2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.12. S180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud
0,
ja ärindus Majandusteadus süsteemid, majanduspoliitika
0
3
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.7.
5.5 Õigusteadus S114 Võrdlev õigusteadus 0,
Õigusteadus
0
Lühikokkuvõte eesti keeles
Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö
tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja
sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See
interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased,
pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja
selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs
platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste
käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia
arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse
kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus
mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele
Eestis.
Lühikokkuvõte inglise keeles
Platform work is a growing form of employment in Estonia, impacting social security options, career
paths, and traditional forms of employment. It is essential to understand the economic and social outlook
of workers engaged in platform work and the future of this sector in Estonia, in relation to developments
in the European Union. This interdisciplinary project, which brings together social scientists, legal
scholars, and economists, offers insights into the field of platform work and its broader impacts on the
Estonian economy through various quantitative and qualitative methods. The central outcome of the work
is a scenario-based analysis of the potential future development of platform entrepreneurship in Estonia,
including an examination of emerging risks and opportunities-, considering regulatory developments in
Europe, macroeconomic trends, and technological advancements. It also considers the impact of
different scenarios on society, including the potential increase in vulnerability. The report produced within
the framework of the project, and the related activities carried out within the project are based on the
need to understand platform work more broadly while also considering its potential impacts on the
development of social security in Estonia.
Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel
Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E,
Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks?
Ei
Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta
UURINGUKIRJELDUS
PAKKUJA ARUSAAM SISULISEST UURINGUPROBLEEMIST JA SELLEST LÄHTUVALT
PÜSTITATUD UURIMISÜLESANNETEST
Uurimistöö on üles ehitatud vastates hankekutses sõnastatule. Töö alguspunkt on platvormitöö selle
klassikalistes vormides (kohapõhised platvormilahendused), ent töös toodud analüüs ja järeldused on
asjakohased ka muudele platvormitöö vormidele (sh veebipõhised freelancing digiplatvormid).
Varasemad uuringud Eestis on näidanud, et platvormide vahendusel tehakse tööd laias laastus kahte
moodi: (a) täistööajaga ehk platvormitöö põhitöökohana ning (b) osalise tööajaga ehk platvormitöö
lisatööna muu töö kõrval, töökohtade vahetamise perioodil, õppimise kõrval, vmt. (Holts, 2022; Vallistu
& Piirits, 2021; vt siin ja edaspidi viited lisatud failis). Meie jaoks on oluline tabada mõlema grupiga seotud
probleeme ja võimalusi. Töö jaguneb seitsmesse teemaplokki (vt ka joonis lisafailis), mis on üles ehitatud
tööpakettidena (WP), selge töömahu ja konkreetsete vastutajatega. Uute andmete kogumine on eraldi
tööpaketis (WP5), muudes on analüüs ennekõike olemasolevate (k.a. selle töö raames kogutud)
andmete põhine. Iga WP on seotud uurimisküsimustega (vt lisafailis).
WP1: Platvormistumise kontseptuaalne refleksioon, k.a. platvormide mitmekesised definitsioonid,
platvormide ühiskondliku mõju definitsioonid. (Küs 1.2, 2.1, 3.2, 4.3, vt lisafailis)
WP1 eesmärk on hinnata platvormistumist, mis on üldisem trend teenuse pakkumise korralduses, ja
platvormitöö olemust, tuginedes tööle rahvusvahelise teaduskirjandusele ja teistes tööpakettides tehtud
analüüside sünteesile. Projekti meeskond peab oluliseks refleksiooni alusküsimuste üle ja kuidas
platvormistumine neisse seostub: nt majanduskasvu ja inimeste heaolu seos (ajakasutus, ajavaesus jms
küsimused) ja “heaolu” erinevad definitsioonid. Oluline on mõelda, kas platvormide põhine ärimudel ja
platvormitöö on ühiskondlikult kasulik, arvestades sotsiaalsete kuludega, mis tavapärase töösuhte puhul
on lahendatud töötajate ja tööandjate vahel, kuid mis platvormide puhul on sageli ühiskonda viidud.
Uuringud on näidanud, et ühiskonnas valitseb pettekujutelm platvormide erandlikkusest, mis kohtleb
platvormiettevõtteid ainulaadsete äriüksustena, võimaldades neil osaleda regulatiivses arbitraažis
(Doorn, 2020). Samas on Euroopa tasandi regulatsioonides otsitud võimalusi platvormitöö
defineerimiseks ka traditsioonilise töö kontekstis.
WP 2 Platvormitöö majanduslikud mõjud, k.a. mõjud riigi majandusele, „traditsioonilistele“
ettevõtetele sektorites, kus on nii platvormid kui teised ettevõtete vormid, ettevõtluskeskkonna mõju
platvormide arengule ning võimalik tulevane kasv Eestis. WP2 on seotud hanke väljundiga nr. 2 ja küs
3.1, 4.4, 6.1.
Platvormitöö osakaalu kasv majanduses on seotud laiema fenomeniga uute mittetraditsiooniliste
töötamise vormide, nagu iseendale tööandjad ja ilma töötajateta ettevõtjad, suuremast levikust.
Majandusanalüüsi eesmärgiks on anda vastus küsimusele, kas platvormimajandusest mõjutatud
majandusharud on muutunud dünaamilisemaks ja milles see väljendub ning kas ja kuidas platvormid
mõjutavad töötingimusi traditsioonilises majanduses. Platvormimajanduse korral on tegemist
Schumpeteri loova hävitusprotsessiga, mis toob kaasa seniste ametialade, töötamise vormide,
ärimudelite ja ettevõtete hävimise ning uute loomise (Um et al. 2024), aga ka üldse suurema mõju
ettevõtete dünaamikas seoses konkurentsi kasvuga ning sisenemisbarjääride alanemisega. Üks
platvormide mõju töötingimustele laiemas mõttes võib avalduda ka läbi platvormitöös levinud
algoritmilise juhtimise meetmete kasutamise traditsioonilistes töökohtades. Kaasates uurimusse ka
platvormiettevõtteid, arutleme, kas on nišše, kus vastutustundlikku platvormitööd saab teha
majanduslikult jätkusuutlikult ja arvestades sotsiaalse kaitstuse pakkumist? Milliseid (uusi)
konkurentsieeliseid võiks platvormidel tulevikus olla?
WP 3: Sotsiaalne kaitse ja tasakaalustatud regulatsioon pakub vastuse hanke väljund nr 3 ja teeb
seda kahes osas. (küs 3.2, 5.2)
Õiguslik analüüs: Õiguslikult on enim küsimusi tekitanud platvormitöö tegija õiguslik staatus ja seonduv
tööalane ja sotsiaalkindlustuskaitse. Platvormitöö tegija kaitset on võimalik korraldada peamiselt kahel
viisil: õiguslikust staatusest tulenev kaitse ja kõikidele platvormitöö tegijatele tagatud, nende õiguslikust
staatusest sõltumatu kaitse. Tööõiguslik kaitse laieneb tavaliselt töötajatena kvalifitseeritud töötegijatele,
keda peamiselt iseloomustav omadus on tema allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töötegijad,
kes ei tööta alluvussuhtes, kvalifitseeritakse iseseisvateks lepingupartneriteks ning neil tööõiguslikud
tagatised puuduvad. Platvormitöö tegijate kvalifitseerimine on komplitseeritud platvormitöö eripärade
tõttu: kolm osapoolt, tähtajaline töö, puudub kindel töötamise koht, töötegija suurem õigus otsustada oma
tööaja ja -koha üle ning töövahendite kasutamine (Garben 2017). Sellest tulenevalt on eri riikide kohtutes
platvormitöö tegijaid klassifitseeritud nii töötajateks kui ka iseseisvateks lepingupartneriteks. Mõned riigid
nt. Ühendkuningriik, Saksamaa ja Hispaania annavad tagatisi ka majanduslikult sõltuvatele töötegijatele
(MSTT), kellel puudub enamasti alluvussuhe tööandjaga (Erikson, Rosin 2018). Töötegija
sotsiaalkindlustuskaitse sõltub samuti tema staatusest (kas tegemist on töötaja, iseseisva
lepingupartneri või MSTT-ga) ning sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmisest. Euroopa
Nõukogu soovitab liikmesriikidel tagada sotsiaalkaitse ka iseseisvatele lepingupartneritele (Nõukogu
soovitus 2019). Hispaania ja Kreeka on valinud ka platvormitöö eriregulatsiooni kehtestamise (Guinea,
et al 2024), teatud tööalaseid tagatisi on platvormitöö tegijatele antud Taanis ja Prantsusmaal (ISSA
2023).
Uuringus analüüsitakse, kas platvormitöö tegijad vastavad töötaja kriteeriumitele ja/või erinevates
riikides kasutatavate MSTT kriteeriumitele, kas ja millised tööalased õigused on MSTT-le laiendatud ning
kas ja millise MSTT kategooria kasutuselevõtt oleks põhjendatud Eestis. Samuti uuritakse Nõukogu
soovitust ja teiste riikide praktikaid nendes küsimustes.
Sotsioloogiline analüüs: WP3 teine osa keskendub koha- ning veebipõhiste platvormitöö tegijate
sotsiaalse kaitse hetkeolukorra ja vajaduste ja väljakutsete uurimisele. Eelnevad uuringud näitavad, et
ainult väikesele osale on platvormitöö ainuke sissetulekuallikas (Holts, 2022; Kall et al, 2021; Vallistu &
Piirits, 2021). Sellest saab tuletada platvormitöö tegijate kolm erinevat sotsiaalkaitse mustrit Eestis:
* sotsiaalkaitse on tagatud mõne teise tegevuse kaudu
* sotsiaalkaitse on platvormitöö sissetuleku põhine (OÜ, ettevõtluskonto)
* sotsiaalkaitse puudub
Neile lisaks on platvormitöö tegijaid (eriti noored), kes ei ole teadlikud oma sotsiaalkaitse olemasolust
(Holts, 2022). Plokk 3b eesmärk on uurida 1) platvormitöö mõju sotsiaalkaitse tasemele Eestis, 2) välja
selgitada, milline on platvormitöötajate sotsiaalse kaitse tase/kvaliteet ning 3) defineerida sotsiaalkaitse
puudumisega seotud takistused, kuigi tingimused selleks erinevate lepinguliste suhete, ettevõtluskonto
jms abil on loodud. Sotsiaalse kaitse tagamisel on oluline mõista sotsiaalseid ebavõrdsusi, k.a. soolisi
aspekte, millele pööratakse uuringu käigus eraldi tähelepanu. Selles plokis lähtutakse peamiselt
kvalitatiivsetest meetoditest, jõudes otse platvormitöö tegijateni, aga osaliselt kaetakse sotsiaalkaitse
küsimusi ka küsitlusuuringus, millest saadav sisend on oluline ka siin.
Tööpaketi 3 tulem on arusaamine regulatsioonist, mis arvestab nii digitaalse tööplatvormi kui
platvormitöö tegija huve ning Eesti platvormitöö tegijate sotsiaalse kaitse hetkeolukorra analüüs.
WP 4: Platvormide roll töötajate karjääriteede muutustel, k.a. üldisemad arengud iseendale
tööandmise (märksõna paindlikkus) arengutest Eestis. WP4 pakub sisendi väljundisse 4 ja küs 6.1. WP
4 eesmärgiks on välja selgitada platvormide roll töötajate karjääriteede muutustel, nii laiemad trendid
Eesti elanikkonna seas kui ka spetsiifiliste töötajate gruppide kogemused.
Töö polariseerumise (Autor, 2015) seisukohast on oluline välja selgitada just need karjääriteed ning
täiend- ja ümberõppe võimalused või nende puudumine, mis viivad madalapalgalise ning madala
oskustasemega töö juurde või kõrgema palga ja suurema oskustasemega töö juurde, arvestades et
täistööajaga platvormitööd tegevatel isikutel on kõrgem risk jääda madalapalgaliste ning madala
oskustasemega tööde tsüklisse kinni.
Teoreetiliselt juhindub WP4 piirideta karjääri (Duggan et al. 2022) ja kaleidoskoop karjääri mudelile
(Sullivan & Carraher, 2022). Piirideta karjääri mudelit (Arthur, 1994) iseloomustab inimese sagedane
liikumine erinevate töörollide ja organisatsioonide vahel. Seda iseloomustab (1) piirideta mõtteviis, mis
tähendab valmisolekut liikuda töökeskkondade vahel, ning (2) füüsiline liikumine tööandjate, ametite või
asukohtade vahel. Kaleidoskoop karjääri mudel (Sullivan & Carraher, 2022) eeldab, et inimese
karjäärifookus on aja jooksul muutuv ning inimesed muudavad nii siseste kui väliste tegurite mõjul oma
karjääriteid eesmärgiga leida parim sobivus erinevate töönõuete, piirangute ja võimaluste vahel,
arvestades ka isiklike väärtuste ja huvidega.
WP5 Andmekogumine (vt all).
WP6 Platormistumise stsenaariumid, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse
makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonna
(k.a. haavatavus). WP6 panustab väljundisse nr 1 ja nr 5. (küs. 1.1, 1.2, 3.1, 5, 7.1, 8.1, 8.2.)
Platvormimajanduse pikaajaliste stsenaariumite väljatöötamiseks kasutab projekti meeskond kahte
strateegiat: sünergiate analüüs (Jensen ja Stein, 2021) ja tulevikumõtlemine, mida rakendame kahes
mõttekojas, kaasates olulisi sidusgruppe (ettevõtted, riigiametid, töötajad, töötajate esindajad,
õigusloome kujundajad).
Sünergia on kahe või enama jõu koosmõju, mis on suurem kui nende individuaalsete mõjude summa
(Brynjolfsson ja Milgrom, 2012). Näiteks on EL-i platvormitöö direktiivil mitu eesmärki, aga nende
koosmõjud kohalike platvormiettevõtete tegevuste, valitsuse regulatsioonide ja praktikatega, võivad viia
väga erinevate tulemusteni. Kuigi iga algatus eraldi võib aidata saavutada soovitud tulemust (nt
parendada sotsiaalkaitset), ei pruugi nende koostoimed seda teha (Brynjolfsson ja Milgrom, 2012).
Tulevikumõtlemine on loominguline ja uuriv protsess, mis otsib mitmeid alternatiivseid vastuseid ja
tunnistab ebakindlust ning pakub loomingulist analüüsi võimalike erinevate stsenaariumide analüüsiks.
WP 7 Projekti koordineerimine ja kommunikatsioon (vt all).
PAKUTAVA UURIMISMETOODIKA KIRJELDUS JA PÕHJENDATUS
Projekti uurimismetoodika varieerub vastavalt tööpakettide fookusele ja kasutada olevatele andmetele,
mis on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed. Oluline osa meie lähenemisel on varasemate töödega
kogutud materjali kasutamine ja uus analüüs, ent võtame ette saada ka sisendit küsitlusest ja
intervjuudest.
WP2 Majanduslikud mõjud
Võimalike andmeallikate osas on uurimismeeskonna liikmed varem (vt nt Masso et al. 2015, Masso,
Paes 2015; Mcnamara et al 2016) kasutanud andmestikke nagu Tööjõu-uuring (Labour Force Survey),
Euroopa elu- ja töötingimuste uuring (EU SILC), Euroopa Töötingimuste uuring (European Working
Conditions Survey), Globaalse Ettevõtlusmonitooringu Täiskasvanute Uuringu andmed (Global
Entrepreneurship Monitor Adult Population Survey). Kõigi nende andmestike juures on eeliseks pika
ajaperioodi ja paljude riikide kaetus, mis annab võimaluse Eesti trende kõrvutada olulisemate
võrdlusriikidega. Väljakutseks on küll kitsamalt platvormitöötajate tuvastamine andmetes, ent need
pakuvad olulise taustamaterjali selle uuringu tulemuste jaoks.
Siin kasutatakse võimalust registriandmete kasutamiseks platvormitöö kaardistamiseks.
Uurimismeeskonnal on varasem kogemus ühendatud tööandjate ja töötajate andmete analüüsis, kus
võtmeandmestikeks on tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD andmed, töötamise registri (TÖR)
andmed ja Äriregistri andmed. Platvormitöötajate tuvastamiseks kasutatakse platvormidelt maksete
saamise andmeid, kombineerides TSD deklaratsioone vajadusel KMD INF deklaratsioonidega ettevõtete
vaheliste tehingute kohta (juhud, kus teenust osutatakse ettevõtte kaudu) ja täiendavate otsepäringutega
maksu- ja tolliametile. Oluline on saada ka enam infot platvormitöötajate profiili kohta, nt kuivõrd on see
levinud võõrtööjõu seas (vt nt Masso, Roosaar, Karma 2021), mis väikesemahuliste küsitlusuuringute
abil on keerulisem. Iseendale tööandjana töötamise mõju hariduse ja töökogemuse tulumääradele võib
samuti olla otstarbekam uurida registriandmetega, ehkki traditsiooniliselt on selleks kasutatud Eesti
Tööjõu-uuringut (ETU), võib iseendale tööandjana tegutsejate mõõdukas osakaal majanduses siiski
seada piirangu (vt Masso et al. 2021; Cook et al. 2021). Samuti, varasemad uuringud on näidanud suurt
heterogeensust iseendale tööandjate valimis, mistõttu oleks samuti eelistatud suure andmestiku
kasutamine.
Platvormimajanduse mõju muule majandusele saab kvantitatiivselt uurida ühendades platvormide
kasutuse karjääriteede uuringutega, kuidas nt Bolti ja teiste transpordiplatvormide levik on mõjutanud
traditsioonilistes taksoteenustes töötajate sissetulekuid ja muid töötingimusi (Berger et al. 2018, Li et al.
2021) kasutades võimalusel diferents-diferents analüüsi. Sellise analüüsi puhul ei ole täpne info
platvormitöötajate arvu kohta eeltingimuseks ja majandusliku mõju hindamiseks vaadeldakse ametlikult
registreeritud töötajaid, keda platvormide turule sisenemine on enam mõjutanud. Platvormide mõju
ettevõtluse dünaamikale ja demograafiale (Contreras, Paz 2018; Baronian 2018), aga võimalusel ka
mitteplatvormide tootlikkusele (vt Costa et al. 2021) uuritakse Äriregistri andmetega, ühendades
viimaseid vastavalt vajadusele täiendavate andmetega platvormide ja nendega seotud ettevõtete
tuvastamiseks (vt andmekogumine paketis WP5). Kvantitatiivse analüüsi rõhuasetuste täpsustamiseks
on eelnevalt kavas läbi viia neli intervjuud ettevõtete esindajatega (tegevjuhtidega või personalijuhtidega)
platvormide ja nendega seotud traditsioonilise majanduse ettevõtetes. Samuti viiakse läbi neli intervjuud
platvormiettevõtetega (sh ühe välismaise platvormiga) saamaks sisendit platvormiettevõtete ärimudelite
arengute hindamiseks. Viimased intervjuud tehakse koostöös ülejäänud töögrupiga (ennekõike Mari-
Klara Stein, TalTech).
Majandusanalüüsi viivad läbi Jaan Masso ja Liis Roosalu Tartu Ülikoolist. Selle töömahuks oleme
arvestanud ligikaudu 5 töökuud, millele lisandub andmete kogumisega seonduv aeg (WP5).
WP3 Sotsiaalkaitse ja tasakaalustatud regulatsioon
Platvormitööd puudutava regulatsiooni uurimiseks kasutatakse meetoditena õigusdogmaatilist analüüsi,
mille käigus tõlgendatakse ja süstematiseeritakse olemasolevaid seadusesätteid (Hutchinson, Duncan
2012), et kindlaks teha Eestis kehtiva regulatsiooni mõju platvormitöö tegijate õiguslikule staatusele ning
tööalasele ja sotsiaalkindlustuskaitsele. Lisaks kehtiva õiguse analüüsile sellisena nagu ta on (de lege
lata) kasutatakse õiguspoliitilist (de lege ferenda) meetodit ning tehakse ettepanekud võimaliku uue
regulatsiooni vajalikkuse ja sisu osas. Õiguspoliitilist meetodit toetab võrdlev meetod. Võrdluse
eesmärgiks on sarnasuste ja erinevuste tuvastamine Eesti ja teiste Euroopa riikide regulatsioonide vahel.
Vaatluse all on kõik Euroopa riigid, kus platvormitööd on mingis aspektis reguleeritud. Uurimisel
kasutatakse funktsionaalset lähenemist, mis eeldab, et erinevates riikides on ühiskondlikud probleemid
sarnased. Kuigi õiguslikud lahendused probleemidele võivad riikides olla erinevad, saavutatakse sama
lõpptulemus (Örücü 2007). Kuigi võrdlevat uuringut on võimalik kasutada erinevatel eesmärkidel,
kasutatakse selles uuringus võrdlust seadusandjale inspiratsiooni andmiseks ja võimalike regulatiivsete
alternatiivide tutvustamiseks (Blainpain 2010). Õigusdogmaatilise analüüsi viivad läbi Merle Erikson
(Tartu Ülikool) ja Annika Rosin (Turu Ülikool) ning see on mahus suurusjärgus 4 töökuud.
Õigusanalüüsi toetab sotsioloogiline välitöödel ja olemasolevatel kvalitatiivsetel andmetel põhinev
sotsiaalset kaitset käsitlev uuring. Lisaks olemasolevatele andmetele sotsiaalkaitse osas (töörühma
teiste liikmente ja Kaire Holtsi varasemad uuringud, k.a. 25 intervjuud kohapõhiste ja veebipõhiste
platvormide kaudu töötajatega), tugineb WP3 neljale uuele andmete allikale, mis kõik on ellu viidud WP5
raames: FIE/OÜ küsitlus, ca 15 lühiintervjuud, ca 25 süvaintervjuud ning fookusgrupp. Lühiintervjuud
viiakse läbi kohapõhiste platvormitöö tegijatega linnaruumis. 15 lühiintervjuud keskenduvad ainult
sotsiaalkaitsega seotud küsimustele. Selline lähenemine vôimaldab ligipääsu erinevatele (muidu raskesti
kättesaadavatele) töö tegijate gruppidele spontaanselt ära kasutades töötajate ooteaega. See on
vastajate rühm, keda küsitlustega on väga keeruline kui mitte võimatu kätte saada. Süvaintervjuud
viiakse läbi WP4 raames veebipõhiste platvormitöö tegijatega ning need intervjuud katavad nii
karjääriteede (WP4) kui ka sotsiaalkaitse teemasid. Viimase sammuna korraldatakse fookusgrupp, kuhu
kutsutakse erinevad sotsiaalkaitse teemaga seotud eksperdid ning platvormitöötajate esindajad.
Fookusgrupi eesmärk on arutada intervjuudest leitud sotsiaalkaitse mustreid. Sotsiaalkaitse osale
keskendub Kaire Holts töömahus 4 töökuud.
Tööpaketi tulemusena valmiva hinnangu andmisel lähtutakse sellest, milline sotsiaalkaitse on optimaalne
Eesti ühiskonnale, kui vôtta arvesse praeguseid töömaailma trende.
WP4 Karjääriteed
Laiemate trendide uuringut viivad läbi J. Masso ja L. Roosaar (Tartu Ülikool) ülalmainitud ühendatud
tööandjate ja töötajate andmete analüüsiga, kus võtmeandmestikeks on tulu- ja sotsiaalmaksu
deklaratsiooni TSD andmed, töötamise registri (TÖR) andmed ja Äriregistri andmed. Platvormitöötajate
tuvastamiseks kasutatakse platvormidelt maksete saamise andmeid, kombineerides TSD deklaratsioone
vajadusel KMD INF deklaratsioonidega ettevõtete vaheliste tehingute kohta (juhud, kus teenust
osutatakse ettevõtte kaudu) ja täiendavate otsepäringutega maksu- ja tolliametile. Selline analüüs
võimaldab muuhulgas hinnata platvormitöö mõju töötajate karjääriteele, s.h. liikumisele töökohtade vahel
(ühendades eri aastate TSD ja TÖR andmeid). Eraldi saab hinnata ka võõrtööjõu liikumist töökohtade
vahel.
Spetsiifiliste töötajate gruppide kogemuste uuringut viivad läbi M-K. Stein ja A. Toikka (TalTech),
keskendudes sealjuures nii koha- kui veebipõhiste platvormide vahendusel tööd tegevatele isikutele.
Uurime kas ja kuidas karjääriteed erinevad platvormitööd täistööajaga ning osalise tööajaga tegevate
töötajate vahel. Samuti uurime, kas ja kuidas erinevad täiend-ja ümberõppevajadused täistööajaga ning
osalise tööajaga platvormitööd tegevate töötajate vahel. Tööpaketile on arvestatud suurusjärgus 3
töökuud.
WP5 on uute andmete kogumise põhine ja on selgitatud järgnevas lahtris.
WP6 Stsenaariumid
Käesolevas projektis järgitav tulevikumõtlemise lähenemisviis baseerub Kopenhaageni tulevikutöö
agentuuri Good Morning April praktikatel ja hõlmab kolme sammu: (1) horisondi skaneerimine, (2)
trendide sorteerimine, ja (3) tulevikustsenaariumite visualiseerimine.
1) konkreetse valdkonna (siinkohal Eesti platvormitöö tulevikud) horisondi skaneerimine – see aitab
dokumenteerida valdkonnaga seotud trende. Trendid baseeruvad käesoleva projekti ja seotud
varasemate uurimistööde tulemustel, ning katavad Eesti platvormitöö majanduslikud, õiguslikud, ja
sotsiaalsed aspektid (nt. võib trend olla konkreetse regulatsiooni rakendamine või platvormiettevõtete
ärimudeli muutus). Esimese sammu teostab projekti konsortsium ja selle tulemiks on asjakohaste
trendide ülevaade.
2) trendide sorteerimine vastavalt sellele, kui (a) tõenäoline, ja (b) meeldiv on nende mõju Eesti
ühiskonnale. Kui suur on tõenäosus, et tuvastatud trend mõjutab Eesti ühiskonda (või riiki, ettevõtteid,
kodanikke)? Kas Eesti ühiskonnale meeldib konkreetse trendi mõju või tajutakse seda negatiivselt? Teise
sammu jaoks kutsume kokku mõttekoja 1 (2 h), kaasates oluliste sidusgruppide esindajad.
3) erinevate võimalike tulevikestsenaariumide visualiseerimine, alustades kõige meeldivamatest
trendidest (variant A) või siis hoopis suure tõenäosuse, aga madala meeldivusega trendidest (variant B).
Siinkohal tuleb ka läbi mõelda trendide sünergiad. Kolmanda sammu jaoks kutsume kokku teise
mõttekoja (4 h), kaasates samu oluliste sidusgruppide esindajaid.
PAKKUJA NÄGEMUS ANDMEVAJADUSEST NING ANDMESTIKE SIDUMISEST
Uurimus täiendab andmetega küsimustes, kus olemasolevatest ei piisa ja kus andmekogumisega on
võimalik uurimisküsimustele vastata. Seega on peamine fookus iseendale tööandjate küsitlus, hõlmates
nii FIE-sid kui väikseid OÜ-sid ja kattes teemadena nii platvormitöö võimalikke majanduslikke mõjusid,
karjääriteid kui ka sotsiaalkaitset. Sellele lisanduvad intervjuud suurettevõtetega ja
platvormiettevõtetega, intervjuud ja lühiintervjuud koha- ning veebipõhiste platvormitöö tegijatega,
fookusgrupp sotsiaalkaitse teemaga seotud ekspertide ja platvormitöötajatega ning kaks mõttekoda
sidusgruppidega laiemalt. Saame kasutada sisendina ka varasemalt Kaire Holtsi projekti „Eesti
veebiplatvormide töötajad Euroopa jagamismajanduse kontekstis“ raames kogutud 29 intervjuu
materjali, mis katab osaliselt sotsiaalkaitsega seotud teemasid, aga annab sisendit ka muudesse töö
aspektidesse.
1) Detailsemalt platvormitööle keskenduva kvantitatiivse analüüsi teostamiseks plaanitakse uuringu
raames läbi viia laiaulatuslik küsitlusuuring, mis pakuks osaliselt võrdlusmaterjali kahele varasemale
Eestis läbiviidud uuringule (Vallistu, Piirits 2021). LimeSurvey keskkonnas koostatud küsimustik
saadetakse Äriregistrist võetud füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) ning tegevusala ja suuruse (kuni üks
töötaja) järgi tuvastatud osaühingute meiliaadressidele. Küsimustiku koostamisel arvestatakse
varasemate Eestis läbi viidud platvormitöö uuringute küsimustega ja laiendatakse küsimustikku inimeste
karjääriteede ning sotsiaalkaitse kohta käivate küsimustega. Platvormide mõju karjääriteele saaks uurida
näiteks analüüsides platvormidel töötamise mõju ametialade hierarhias kõrgematele ametialadele
liikumisele (vt nt Masso et al. 2015 ajutise välismaal töötamise mõju kohta edaspidisele karjäärile,
varasemate kvalitatiivsete platvormitöötajate uuringute kohta vt nt Idowu and Elbanna 2022, Eurofound
2018). Samuti on võimalik mõne küsimuse abil uurida vastajate arvamusi ja kogemusi maksude kohta.
Eeldatavalt on küsitlusele vastajata hulgas nii kohapõhiseid kui ka erinevate veebiplatvormide kaudu
töötavaid vabakutselisi (freelance) töötajaid.
2) Vastamaks uurimisküsimusele platvormitöö mõjust nö traditsioonilise majanduse ettevõtetele, viiakse
vähemalt neli intervjuud läbi ka Eesti suurettevõtete esindajatega (tegevjuhtidega või
personalijuhtidega). Üks mõju laiemale majandusele võib aset leida läbi platvormitöös kasutatavate
algoritmilise juhtimise (algorithmic management) meetmete kasutamise traditsioonilistes töökohtades,
eriti suure töötajate arvu ja kõrge kaadrivoolavusega ettevõtetes. Ehkki varasemas uurimistöös on nö
ülekandeefektide (spillover effects) uurimiseks kasutatud palju kvantitatiivseid andmed (nt otseste
välisinvesteeringute korral töötajate mobiilsuses või ettevõtete vaheliste tehingute andmetega), pole
selliste andmete kasutamine platvormitöö korral reaalne seoses töötajate mõõduka arvuga. Seetõttu
kasutatakse siin töös kvalitatiivseid andmeid intervjuude näol.
3) Intervjuud (n=4) platvormiettevõtete esindajatega (tegevjuht, äriarenduse valdkonna juht, vmt),
mõistmaks nende ärimudeleid ja ootusi tuleviku osas arvestades arenguid ühiskonnas ning
regulatsioonides arenguid. Vähemalt üks intervjueeritud platvormiettevõtetest on Eestist väljaspool
paiknev.
4) Süvaintervjuud (ca 25) platvormitöö tegijatega töötajate kogemuste uurimiseks (karjääriteed ning
ümberõppevajadused). Süvaintervjuud käivad läbi teemaderingi platvormitöötajate karjääri ootustest ja
valikutest, kattes vajadusel ka sotsiaalkaitse teemat. Intervjueeritute hulgas on ca 10 Bolt sõidujagajat
ja/või muu kohapõhise platvormi kaudu töötajat ja ca 15 veebipõhise digiplatvormi kaudu (nt graafilise
disaini, programmeerimise jms) töö tegijat.
5) Süvaintervjuusid täiendavad lühiintervjuud (ca 15) kohapõhiste platvormitöö tegijatega linnaruumis.
Intervjuud keskenduvad ainult sotsiaalkaitsega seotud küsimustele. Selline lähenemine vôimaldab
ligipääsu erinevatele töö tegijate gruppidele ja just neile, keda on raske püüda küsitlustega ja kes ei
pruugi olla avatud süvaintervjuudele. Üldistava kaardistamise eesmärgil võivad intervjuud olla lühemad
ja üldisemad, aga koos süvaintervjuude sügavuse ja küsitluse laiahaardelisusega saab tervikliku pildi
platvormitöötajate olukorrast.
6) Fookusgrupp, kuhu kutsutakse erinevad sotsiaalkaitse teemaga seotud eksperdid ning
platvormitöötajate esindajad. Fookusgrupi eesmärk on arutada intervjuudest leitud sotsiaalkaitse
mustreid.
Lisaks neile meetoditele abistavad stsenaariumide läbiviimist kaks mõttekoda, mida on selgitatud
meetodi lahtris.
Eetikakomitee luba taotletakse uurimuse erinevate elementide jaoks, vastavalt Tartu Ülikoolist või
Tallinna Tehnikaülikoolist. Arvestame suurusjärgus 2 kuud selle protsessi jaoks.
PAKKUJA NÄGEMUS UURINGUPROTSESSI TOIMIMISEST
Uuringut teostav uurimisrühm on koostatud kolme ülikooli koostöös, kaasates valdkonna juhtivad
teadlased erinevatest distsipliinidest. Uuringu vastutav täitja on Tauri Tuvikene (Tallinna Ülikool), kelle
ülesandeks on ka projektijuhtimine (tähtaegade järgimise kontroll, kohtumised tellijaga, aruande
koostamise juhtimine). Uuring on jaotatud selgeteks tööpakettideks oma vastutatega, mistõttu on
projektijuhtimises tähtis roll ka konsortsiumi teistel liikmetel. Töörühmas on lisaks Tartu Ülikooli teadlased
Jaan Masso ja Liis Roosaar, kes katavad majandusanalüüsi osa ning Merle Erikson ja Annika Rosin,
kelle kanda on õigusanalüüs (k.a. erinevate teiste riikide kogemuse võrdlus). Sotsiaalkaitse analüüsi ja
karjääriteede hinnangute eest vastutab Taltechi meeskond, koosseisus põhitäitjad Mari-Klara Stein ja
Kaire Holts ning täitja doktorant Artur Toikka. Stsenaariumide koostamisel osaleb terve
uurimismeeskond (juhtroll Mari-Klara Stein). Samuti osaleb kogu meeskond projekti jaoks vajaliku
baasteadmise kaardistamisel ja sünteesil (WP1) ning kommunikatsioonitegevustes ja lõpparuande
koostamisel (WP7). Koostöö ja arutelu toimub ka tööpakettide juures, integreerides töörühma
ekspertiise.
Uuringu etapid (vt ka Gantt)
Uuring jaguneb nelja suuremasse etappi.
1) Töö esimene etapp on projekti algusest kuni 15. detsembrini, mil valmib eelraport, mis võtab kokku
uurimuse aluspõhimõtted, täpsustab projekti kava ja esitab valmis küsitluse kava.
2) Projekti teine etapp (algusega 2025. a. alguses ja kestusega 9 kuud kuni septembrini 2025) keskendub
andmete kogumisele nii küsitluse kui intervjuude raames. Samuti on tähtis projekti meeskondade
vaheline koostöö, et koordineerida tööpakette ja paralleelselt töötavaid uurimismeeskondi.
3) Projekti kolmas etapp on stsenaariumide koostamine WP2 - WP5 saadud sisendi põhjal, olles
kaardistanud valdkonna horisondi ja sorteerinud erinevad mõjutavad signaalid. Stsenaariumide
koostamine kestab hinnanguliselt 4 kuud oktoobrist 2025 veebruarini 2026 ning selle oluline osa on kaks
mõttekoda.
4) Projekti neljas etapp keskendub aruande koostamisele, mille jaoks on oluline erinevate teemade
süntees ja uurimisküsimustele konkreetsete ja andmepõhiste vastuste formuleerimine. Aruanne valmib
1 kuu enne projekti lõppu.
Uurimise lähenemise selgitus
Uuringu probleemi püstitus vajab interdistsiplinaarset lähenemist, kuid üks suurimaid ohte
interdistsiplinaarsete projektide puhul on teineteise epistemoloogiate ja meetodite mõistmise puudumine,
mis viib piiratud projektitulemusteni (Blandford, Gibbs jt 2018). Uuringu killustumise vältimiseks toetume
epistemoloogilise pluralismi ideedele (Healy 2003), tunnistades, et meie lähtekohad, teaduslikud
kontseptsioonid ja sõnavara on erinevad ja võivad teadusprobleemi mõtestamisel viia epistemoloogiliste
ja ontoloogiliste pingeteni.
Selle ületamiseks korraldame projekti esimesel aastal igakuised kohtumised projektiliikmete vahel. Läbi
arutelude loob uurimismeeskond ühise arusaama definitsioonidest ja seisukohtadest. Nii tagatakse ka,
et projektiliikmete välja pakutud lahendused ei läheks omavahel vastuollu. Samuti saab siluda projekti
meeskonna koostööd ja anda sisend platvormitöö valdkonna arenguks. Koos töötatakse välja kataloog
töödefinitsiooni kontseptsioonidest. Need kohtumised jätkuvad kogu projekti vältel alati, kui on vaja
andmete integreerimist ja interdistsiplinaarset tõlgendust. Integreeritud lähenemise ja üksteise erinevate
distsiplinaarsete lähenemiste kokkutoomiseks on projektis ka tööpakett WP1. Defineerime vähemalt viis
platvormide vormi, millest selles töös on suurim fookus just esimesel rühmal:
1) Kohapõhised teenusepakkumise platvormid, sh isiku- ja majapidamisteenuste platvormid (nt
sõidujagamine, toidukuller, koduõpetajad, remonditööd).
2) Rendiplatvormid (nt Airbnb)
3) Freelancing digiplatvormid (nt programmeerimise tööd, graafilise disaini pakkumised, nt. Upwork)
4) Globaalsed vahendusplatvormid (nt Amazon)
5) Muud digiplatvormid (nt Facebook, Youtube) [jäävad selle töö skoobist välja]
Projekti jooksul on planeeritud kohtumised juhtkomisjoniga, lisaks kommunikatsioonitegevused ning
projekti lõpparuande vormistamine üks kuu enne projekti lõppu (ehk hiljemalt september 2026).
UURINGU GANTTI GRAAFIK
- UUENDATUD FAIL
LISATUD
RISKIDE MAANDAMISE PLAAN
Risk 1: Interdistsiplinaarse uurimisrühma koostöö saavutamine ja sidususe loomine osutub üle
jõu käivaks.
Tõenäosus: keskmine / Mõju: Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: (1) Projekti igakuised seminarid, suurema rõhuga projekti algusfaasis
sidususe loomisele. (2) Osa rühmaliikmetest on ka varasemate tegevuste raames koostööd teinud
Riski maandamise vastutaja: Tauri Tuvikene
Risk 2: Madal vastanute hulk küsitlusele. Tõenäosus: keskmine / Mõju: Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: (1) Ankeeti levitatakse olemasolevate kontaktaadressi kaudu, saates
mitmel korral meeldetuletused. (2) Vajadusel uurimise lähenemise muudatus, kaasates uuringufirma
Riski maandamise vastutaja: Jaan Masso, Liis Roosaar
Risk 3: Raskused intervjueeritavate leidmisel ja fookusgruppide ja mõttekodade
komplekteerimisel. Tõenäosus: keskmine / Mõju: Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: (1) Varasem kogemus kvalitatiivsete meetoditega annab võimalused
alternatiivide leidmiseks, lisaks vajalikud kontaktid jätku-uuringuks. (2) Aktiivne töö avalikus ruumis
intervjueeritavate leidmiseks. (3) Avalik kommunikatsioon, mis tekitab projektile ka ühiskonnas
kõlapinda.
Riski maandamise vastutaja: Kaire Holts, Mari-Klara Stein
Risk 4: Ligipääs teiste riikide õigusaktidele ja nendega seonduvatele materjalidele. Tõenäosus:
madal / Mõju: Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: Riski on võimalik maandada, kasutades informatsiooni saamiseks uuringu
läbiviijate laialdasi rahvusvahelisi kontakte
Riski maandamise vastutaja: Merle Erikson, Annika Rosin
Risk 5: Kehtiva regulatsiooni muutumine uuringu koostamise ajal. Tõenäosus: madal / Mõju:
Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: Uuringu koostajad on jooksvalt kursis ettevalmistuse staadiumis oleva
regulatsiooniga, mis võimaldab arvestada ka tulevaste muutustega
Riski maandamise vastutaja: Merle Erikson, Annika Rosin
Risk 6: Väljapakutud andmestike mittesobivus platvormitöö analüüsiks. Tõenäosus: kõrge / Mõju:
Kõrge
Tegevus riski maandamiseks: Risk on väiksem laiemalt iseendale tööandjate kui kitsamalt platvormitöö
puhul. Riski aitab vähendada uurimismeeskonna ulatuslik kogemus erinevate andmebaaside
kasutamisel nii eraldivõetuna kui ka erinevate andmestike ühendamisel.
Riski maandamise vastutaja: Jaan Masso, Liis Roosaar
Risk 7: Kvantitatiivsete andmete sattumine selleks mitteautoriseeritud isikute kätte. Tõenäosus: Madal /
Mõju: Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: 1) Kogu analüüs toimub turvalises Statistikaameti serveris ainult TÜ
teadlaste poolt ja üle VPN võrgu. 2) Kasutatavad konfidentsiaalsed andmed on anonümiseeritud.
Analüüsi tulemused (nt tabelid, graafikud, regressioonivõrrandite hindamise tulemused vms)
väljastatakse serverist ainult üldistatud kujul. 3) Uurimismeeskonna liikmetel on sellisel viisil
konfidentsiaalsete andmete analüüsimise kogemus alates 2011. aastast.
Riski maandamise vastutaja: Jaan Masso
Risk 8: Kvalitatiivsete andmete sattumine uurimismeeskonnast väljapoole. Tõenäosus: Madal / Mõju:
Keskmine
Tegevus riski maandamiseks: 1) Seos osalejate soo, vanuse, rahvuse, perekonnaseisu ja uuringu ID-
numbrite vahel hoitakse eraldi elektroonilises failis turvalistel ülikooli serveritel, kasutades parooliga
kaitstud arvuteid. 2) Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse osalejate andmed soo, vanuse,
rahvuse ja perekonnaseisu kohta. 3) Helifaile ei jagata väljapoole meeskonda (andmed hoiustatud
ülikooli serverites ja parooliga kaitstud). 4) Andmete jagamiseks projekti meeskonna vahel kasutatakse
privaatset, ülikooli heakskiidetud, krüpteeritud ja parooliga kaitstud pilvesalvestuslahendust.
Isikuandmeid (sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis) jagatakse ainult koondtasandil, et säilitada
konfidentsiaalsus.
Riski maandamise vastutaja: Mari-Klara Stein.
KOMMUNIKATSIOONIPLAAN
Projekti kommunikatsioon keskendub tulemuste kajastamisele ennekõike valdkonna arengut juhtivatele
ja mõjutavatele või selles toimetavatele osapooltele, samuti ka laiemale avalikkusele. Viimase puhul on
meie jaoks oluline, et platvormitöö võib töötamise vormina mõjutada küll väiksemat rühma töötajatest,
kuid platvormitööga on sellele vaatamata puutunud kokku suur osa tööealistest inimestest nii töötajana
kui ka kliendina, samuti mõjutavad arengud platvormitöös ühiskonnas olevat töötamise regulatsiooni
laiemalt. Seetõttu on oluline kõnetada projekti raames ka avalikkust. Töö kommunikatsiooniplaani, mida
täiendatakse projekti eelraportiks 15. detsembriks ning jooksvalt projekti jooksul, osaks on järgnevad
tegevused.
* Valdkonna osapooltega koostöö tagab osaliselt juhtkomisjoni töö ent sellele lisaks näeme ette ka ühe
kohtumise projekti algfaasis (esimese 6 kuu jooksul), et meie lähtepunkte koordineerida ja selgitada,
vajadusel välist sisendit integreerides.
* Vähemalt 2 avalikku seminari projekti ajal tutvustamaks projekti raames saadud tulemusi ja tekitamaks
arutelu platvormitöö erinevatest mõjudest Eesti ühiskonnas. Avalikud üritused on ajastatud selliselt, et
saab tutvustada konkreetseid projekti tulemusi. Üks seminar on plaanitud projekti keskel peale
andmekogumist (kuu 12), aidates kaasa stsenaariumide koostamisele, ja teine projekti lõpus (kuu 24).
* Teemakohaste teadus- ja populaarteaduslike publikatsioonide avaldamine (nt ERR Novaator, Delfi,
Postimees) - vähemalt 3 projekti kestel (Projekti kuudel 9, 15, 24), eesmärgiga muuta projekti tulemused,
aga ka peamised arutelupunktid, nähtavaks ja mõistetavaks avalikkuses.
* Tulemuste tutvustamine Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel konverentsidel: Tööõiguse Uurimisvõrgustiku
(Labour Law Research Network) konverents 2026, Põhjamaade tööõigusteadlaste võrgustiku iga-
aastane konverents, iga-aastane prof Marco Biagi mälestuskonverents, Eesti õigusteadlaste päevad
2026, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi ettekandekoosolekud, AIS Special Interest Group on
Changing Nature of Work rahvusvaheline seminar korda aastas, Eesti Majandusteadlaste Seltsi ja Balti
Majandusteadlaste Seltsi iga-aastased konverentsid jne. Samuti erinevad suuremad ja väiksemad
sotsiaalteadlaste seminarid Eestis, aga tulemusi tutvustatakse ka rahvusvahelistel konverentsidel (nt ISA
konverents).
* Tulevikustsenaariumite mõttekojad, mis on keskseks meetodiks stsenaariumite koostamisel (WP6)
kaasavad olulisi sidusgruppe, tuues ettevõtted, riigiametid, töötajad ja õigusloome kujundajad kokku, et
visualiseerida ühiselt Eesti jaoks soovitavaid platvormitöö ja -majanduse tulevikke. Need toimuvad
projektis viimases osas, kuudel 17 ja 19.
Projekti kirjeldus avaldatakse partnerite koduleheküljel relevantsetes alateemades, peamine lehekülg on
paigutatud Tallinna Ülikooli veebilehe süsteemi projekti alguses, hiljemalt projektikuuks 3. Veebileht
tutvustab projekti, meeskonda ja tegevusi. Veebilehte toetab aktiivne teavitustegevus partnerite
kommunikatsioonispetsialistide poolt projekti toimumise jooksul.
Kommunikatsiooni asjatundjana arvestame projektis ülikoolide kommunikatsioonimeeskondade (nt.
Tallinna Ülikooli EXU jt ja Tartu Ülikooli turundusmeeskonnad) ning kanalite (nt. TalTech Trialoog) abi,
mille kaasamine projekti on kavandatud üldkulude raames.
UURIMISTEEMA PANUS RITA EESMÄRKIDE TÄITMISSE
RITA+ toetuse andmise üheks eesmärgiks on suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades
avaliku sektori võimekust, selleks rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi
poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja ees seisvate väljakutsete lahendamises. Siinne
uuringuprojekt toob kokku platvormitöö uuringutega seoses juhtivad teadlased Eestis ning erinevatest
distsipliinidest, integreerides nende tegevuse avaliku sektori eesmärkidega platvormitöö valdkonna
reguleerimises ja laiemalt selle rolli mõtestamisel seoses mõjudega majandusarengule. Projekt on üles
ehitatud tugevas koostöös juhtkomisjoniga ning läbi uurimingute ja kommunikatsiooni teadustegevuse
tulemuste integreerimist poliitikakujundamisse, konkreetselt vastates väljakutsetele platvormitöö
võimalikule levikule ja laienemisele väljapoole kitsalt platvormitöö ettevõtteid.
Kahtlemata suurendab see projekt ka avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse
strateegilisel suunamisel, andes tõuke platvormitöö suuremaks teaduslikuks käsitluseks. Nii toetab
projekt riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade arendamist, arvestades olulist mõju, mida
platvormitöö omab konkreetselt valdkonnas töötajatele, aga ka laiemalt tööjõuturule ja töötegemise
vormidele Eestis. Oluline on pidada silmas ka teiste riikide arenguid ja Euroopa Liidu trende, mille juures
Eesti võib olla valimas veidi teistsuguseid teid kui suur enamus Euroopa Liidu riike. Selle jaoks on
õigusteaduste kompetents projektis oluline, tuues sisse just tugeva võrdleva analüüsi poliitika
teaduspõhisel kujundamisel.
Projekt aitab tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja
poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust läbi juhtkomisjoni aga ka teiste projekti
tegevuste. Arvestades töögrupi teadlaste tugevat rahvusvahelist profiili ning võimalust seminaridesse ka
virtuaalselt tuua rahvusvahelisi valdkonna esindajaid, on olemas võimalus suurendada töötajate Eesti-
sisest ja rahvusvahelist koostööd.
MÕJU UURINGUVALDKONNA ARENGULE EESTIS
* Uurimisprojekt koondab valdkonna juhtivaid eksperte Eestis, kes on varasemalt koostanud mitmeid
sarnaseid projekte, andes selle projekti näol aluse platvormitöö parimate teadmiste integreerimiseks ja
poliitikasoovituste tegemiseks.
* Uuringus tehtud ettepanekuid platvormitöö reguleerimise kohta on võimalik kasutada Eesti õigusloome
kujundamisel, samuti poliitikate kujundamisel laiemalt. Projektitiimil on laiapõhjaline kogemus
rakenduslike uuringute ja poliitikakujundamisel relevantsete tööde tegemisel.
* Uuringus osalevad oma karjääri erinevatel etappidel olevad teadlased - pika teadustöö kogemusega
teadlased, suhteliselt hiljuti doktorikraadi kaitsnud teadlased ja doktorandid. Doktorantide kaasamisega
panustatakse akadeemilise töötajaskonna järelkasvu. Kavas on projekti jooksul pakkuda välja projektiga
haakuvaid doktoritöö ja magistritöö teemasid, mille jaoks on olemas hea alus erinevate projektigatiimiga
seotud õppekavade kaudu.
* Eri ülikoolide ja distsipliinide koostöös läbiviidav teadusprojekt võiks anda potentsiaali tulevikus osaleda
platvormitöö teemaliste rahvusvaheliste projektide taotlemisel. Projektimeeskonna liikmed on varasemalt
uurinud platvormitööd paljude rahvusvaheliste projektide raames, kuid suure interdistsiplinaarse taotluse
ettevalmistamise võib eeldada enam ettevalmistustööd, samas aitaks see Eesti tasemel loodud
kompetentse skaleerida.
* Uuringus osalevad ülikooli teadlased on samuti ka erinevate erialade õppejõud (sh õigusteadus,
majandusteadus, linnakorraldus), mistõttu annab see hea sisendi ka valdkonna teadmiste
edasikandmisele läbi õppetöö. Projekti tulemused on integreeritud erinevate õppeainete programmi.
LISAFAILID
1 Projekti ülesehitust kajastav
joonis.pdf
2 Vastamine uurimisküsimustele.pdf
3 Viidatud allikad.pdf
Projektijuht ja põhitäitjad (7)
Alguskuupäe Lõppkuupäe
Isik Kraad Ametikoht Roll CV
v v
Tallinna Ülikool,
Tauri Humanitaarteaduste
doktorikraa Vastutav ES
Tuviken instituut, 01.10.2024 30.09.2026
d täitja T
e Linnauuringute
professor (1,00)
Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste
Merle doktorikraa valdkond, Põhitäitj ES
01.10.2024 30.09.2026
Erikson d õigusteaduskond, a T
tööõiguse professor
(1,00)
Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste
valdkond,
majandusteaduskond,
õppetooli juhataja,
Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste
valdkond,
majandusteaduskond,
matemaatilise
majandusteaduse
magistriõppe
programmijuht,
Jaan doktorikraa Põhitäitj ES
Tartu Ülikool, 01.10.2024 30.09.2026
Masso d a T
Sotsiaalteaduste
valdkond,
majandusteaduskond,
rakendusökonomeetri
a kaasprofessor
(0,90),
Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste
valdkond,
majandusteaduskond,
rakendusökonomeetri
a kaasprofessor
(1,00)
Tallinna
Mari- Tehnikaülikool,
doktorikraa Põhitäitj ES
Klara Majandusteaduskond, 01.10.2024 30.09.2026
d a T
Stein Ärikorralduse
instituut,
kaasprofessor
tenuuris (1,00)
Annika doktorikraa Turu Ülikool, Põhitäitj ES
01.10.2024 30.09.2026
Rosin d Kaasprofessor (1,00) a T
Westküste
Rakenduskõrgkool,
Energiasüsteemi
Transformatsiooni
Kaire doktorikraa Põhitäitj ES
Instituut, 01.10.2024 30.09.2026
Holts d a T
Vanemteadur, tööturu
uuringud
vesinikumajanduse
kontekstis (1,00)
Tartu Ülikool,
Sotsiaalteaduste
valdkond,
Liis doktorikraa Põhitäitj ES
majandusteaduskond, 01.10.2024 30.09.2026
Roosaar d a T
majanduse
modelleerimise lektor
(1,00)
Täitjad
Kraadiõppu Alguskuupäe Lõppkuupäe
Isik Kraad Ametikoht
r v v
Tallinna
Tehnikaülikool,
Artur
magistrikraa Majandusteaduskon
Toikk Doktorant 01.10.2024 30.09.2026
d d, Ärikorralduse
a
instituut, doktorant-
nooremteadur (1,00)
Abitööjõud
N/A
Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisküsimuste kaupa
?
Pädevused ja rollid peavad olema vastavuses uurimisküsimustega.
Uurimismeeskond toob projekti erinevate valdkondade kompetentsid, et vastatata töö peamistele
uurimisküsimustele.
Projektijuht:
Tauri Tuvikene (Tallinna Ülikool) on linnauuringute professor, kes on varasemalt uurinud platvormitööd
teadusprojektide raames (publikatsioon Geoforum ajakirjas ja koostööprojekt “Linnad, töö ja digitaalsed
platvormid”). Tema peamine roll on projekti koordineerimine, tuginedes kogemusele varasematest
teaduslikest ja rakenduslikest uurimistöödest, sh rahvusvahelised projektid, nagu PUTSPACE (2019 -
2022) ja CARIN-PT (2022 - 2025). Vastutab küs 1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 3.2, 4.3, 5, 7.1, 8.1, 8.2 koostöös
töörühmaga; vt lisafail.
Õigusteaduslik ekspertiis:
M. Erikson on Tartu Ülikooli tööõiguse professor. Ta on olnud nii rahvusvaheliste kui Eesti-siseste
töösuhetealaste projektide õigusanalüüsi juht. A. Rosin on Turu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja
sotsiaalõiguse kaasprofessor. Ta uurib erinevate ebatüüpiliste töötegijate tööõiguslikku staatust ja
töötingimusi. Projekti läbiviimisel saavad nad kasutada oma varasemate uuringute raames saadud
teadmisi: M. Erikson tuleviku töö üldiste suundumuste ja mittetüüpiste töösuhete alal; A. Rosin -
tööõiguse olemuse ja platvormitöö reguleerimise kitsaskohtade valdkonnas. Mõlemal on varasem
pikaajaline kogemus õigusanalüüsi meetodite (õigusdogmaatiline ja võrdlev meetod) kasutamisel. M.
Erikson ja A. Rosin viivad läbi kavandatava projekti õigusuuringud. (küsimused 3.2, 5.2, vt lisafail)
Majandusteaduslik ekspertiis:
Jaan Masso on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria kaasprofessor. Ta on
osalenud paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes uurimisprojektides, mille teemaks on olnud töö-
ökonoomika laiemalt (palgad ja palgalõhed, sh eriti sooline palgalõhe, tööjõuvood, iseendale tööandjad),
töösuhted, rahvusvaheline ränne, ettevõtete tootlikkuse ja tegevusedukuse tegurid, andmestike
arendamine tööturu analüüsiks, sh ühendatud tööandjate ja töövõtjate andmed.
Liis Roosaar on TÜ majandusteaduskonna majanduse modelleerimise lektor, tema
uurimisvaldkondadeks on olnud tööjõu mobiilsus, töötajate vanuse ja tootlikkuse seosed, ettevõtete
rahvusvahelistumise mõju palkadele; L. Roosaar on samuti osalenud kandvas rollis paljudes
tööturuteemalistes uurimisprojektides. J. Masso ja L. Roosaar on uurinud platvormitööd mitme varasema
rahvusvahelise (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni) uurimisprojekti raames, s.h.
on vaadeldud platvormitööd sõidujagamisteenustes, isiku- ja majapidamisteenustes, võõrtööjõu rollli
platvormimajanduses, aga ka laiemalt analüüsitud iseendale tööandjaid (sh noored). Varasemast
koostööst tulenevalt on J. Massol ja L. Roosaarel palju sidemeid platvormitöö uurijatega teistest riikidest.
(küsimused 3.1, 4.4, 6.1)
Sotsiaalteaduslik ekspertiis:
Mari-Klara Stein on TalTechi majandusteaduskonna organisatsiooni ja juhtimise valdkonna
kaasprofessor, doktoriõppe juht ning külalislektor Copenhagen Business School-is. M.-K. Stein omandas
doktorikraadi Bentley Ülikoolis (USA). M.-K. Stein teadustöö keskendub töö digitaalsele
transformatsioonile, töö digitaliseerimise mõjudele nt töötajate heaolule ja töö mõtestatusele, ning
andmestumise ja algoritmilise juhtimise tagajärgedele töökohal. M.-K. Stein on nendel teemadel
osalenud paljudes siseriiklikes ning rahvusvahelistes projektides ning avaldanud tulemusi mitmes
maailma tippajakirjas (FT50 nimekirjast). küs 6.1
Artur Toikka on TalTechi majandusteaduskonna nooremteadur (juhendaja M-K. Stein). A. Toikka uuris
oma magistritöös kohapõhise platvormitöö väärtust Eestis ning jätkab kohapõhise platvormitöö teemalisi
uuringuid ka oma doktoritöö raames. küs 6.1
Kaire Holts on teadur Energiasüsteemi Transformatsiooni Instituudis Westküste Rakenduskõrgkoolis
Saksamaal, kus ta uurib tööturu arenguid seoses vesinikumajandusega. Eelnevalt on K. Holts uurinud
platvormitöö arenguid nii Eestis kui ka Suurbritannias. Ta töötas 2020-2022 TalTechi Ragnar Nurkse
Instituudis järeldoktor-teadurina ning 2023 Tallinna Ülikoolis, kus ta uuris platvormitöötajate töötingimusi
ja platvormitöö olemust Eestis. K. Holtsil on Hertfordshire’i Ülikooli doktorikraad töösotsioloogias ja
Saksamaa Göttingeni Georg Augusti Ülikooli magistrikraad äriinformaatikas. Eelnevalt on ta töötanud ka
teadurina Suurbritannia Hertfordshire’i Ülikooli digitaalse jalajälje (Digital Footprint) projektis,
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sekretariaadis ja ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituudis
(UNITAR) Genfis. Samuti osales ta aktiivselt Euroopa teadusliku ja tehnoloogilise koostöö programmi
(COST) virtuaaltöö dünaamika meetmes. Kaire Holtsi peamisteks uurimisvaldkondadeks on töö muutuv
olemus, digitöö ehk virtuaaltöö ning digitehnoloogiate roll tööprotsesside ümberkujunemisel. (küs 3.2,
5.2)
ALLHANKIJATE ÜLEVAADE
N/A
KONSORTSIUMI KIRJELDUS
Konsortsiumis osalevad teadlased Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Konsortsium pakub käesoleva rakendusuuringu jaoks unikaalset täiendavate kompetentside kooslust,
koondades majandus-, õigus- ja humanitaarteaduslikku ekspertiisi. Uurimisgrupi liikmetel on olemas
teadustöö läbiviimiseks vajalik taristu (nt kvantitatiivsete ning kvalitatiivsete andmete analüüsiks vajalik riist-
ning tarkvara), mida nad kasutavad oma igapäevatöös. Enamikul konsortsiumi liikmetel on olemas
varasema omavahelise koostöö kogemus platvormitööd puudutava teadusprojekti tegemisel (“Linnad, töö
ja digitaalsed platvormid”) ja digitaalset tööd käsitleva ETAG rühmagrandi taotluse koostamisega.
Tallinna Ülikooli on projekti juhtpartner ning pakub institutsionaalselt koordineeriva keskkonna (vajalikud
haldusprogrammid, koosoleku vahendid ning administratiivne taristu). Projektijuht Tauri Tuvikene on
kogemusega konsortsiumi tüüpi projektide juhtimisel ja pakub nii ideelise kui organisatoorse toe projekti
juhtimisel. Samuti aitab Tallinna Ülikool seada kommunikatsioonisõnumid koostöös konsortsiumi teiste
liikmetega.
TalTech uurimisrühm omab laialdasi teadmisi erinevate platvormitöö vormide mõjudest nii töötajatele kui
ka ettevõtetele, kes järjest enam platvormide vahendusel tööjõudu otsivad. Meeskonnal on juurdepääs
juba kogutud andmetele selles valdkonnas ning kontaktid platvormitööd uurivate tippteadlastega
(Mareike Möhlmann, Mohammad Hossein Jarrahi, Ursula Huws). Uurimisrühmale on tagatud järjepidev
juurdepääs kvalitatiivsete andmete töötlemiseks vajalikule taristule.
Tartu Ülikoolis on kaks uurimisrühma, millest õigusteadlaste rühm TÜ sotsiaalteaduste valdkonnast
õigusteaduskonnas omab mitmekesist kogemust tööõiguse uurimisel arvestades nii tulevikutöö trende
kui paindlikkuse käsitlusi ja privaatsuse küsimusi järjest suurema digitaalse kontrolli ajastul. TÜ
õigusteadlastel on olemas vajalik taristu ja kompetentsid õigusdogmaatiliseks ja võrdlevaks analüüsiks.
Samuti saavad nad integreerida projekti oma varasema teadustöö tulemusi. Annika Rosin on Turu
Ülikooli kaasprofessor, aga osaleb siinses projektis TÜ õigusteadlaste meeskonnas. TÜ
majandusteadlaste uurimisrühmal on lepingutega tagatud ligipääs ja pikaajaline kasutuskogemus
vajalike Eesti Statistikaameti ja Eurostati indiviidi taseme ja ettevõttetaseme andmebaasidega, aga
samuti nende ühendamisega ühendatud tööandjate ja töötajate andmestikeks. Asumine Tartu Ülikooli
Delta keskuses tagab lisaks moodsatele töötingimustele ka läheduse platvorme arendavatele Tartu
Ülikooli arvutiteadlastele. Uurimisrühma liikmetel on kontaktid teiste riikide platvormitöö uurijatega.
Konsortsiumi liikmed teevad koostööd nii koosolekute, veebikohtumiste kui muu veebisuhtluse vormis.
Projekti keskne koostöövorm on vähemalt igakuised kohtumised, mis on planeeritud mitme teema ümber
võimaldades nii saada ülevaate tehtud tööst ja võimalikust koostööst projekti partnerite vahel.
Kohtumised on virtuaalsed nende efektiivsemaks koordineerimiseks. Muidu on uuringu raames selgelt
jaotatud tööülesanded projekti tiimi vahel, kus on selge tööpakettide jaotus, tööülesannete jagamine
tööpakettides ja nende eest vastutajad.
Eelarve
Pakkumuse eelarve
RITA_Platvormitöö_EELARVE_esitata
v.pdf
Lisainfo
Lisainfo
GANTT
Kestus
2024 2025 2026
Nimi (tööpäev Vastutaja
ades) 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9
WP 1 Platvormistumise kontseptuaalne refleksioon
1.1 Projekti tiimi tulemuste arutelu ja ühildamine 21 T.Tuvikene
Taustateadmiste loomine platvormistumisest ja
1.2 platvormitööst 21 T.Tuvikene
Platvormistumise kriitiline käsitlus hindamaks selle nii
positiivseid kui negatiivseid mõjusid projekti andmeid K.Holts/T.
1.3 sünteesides ja kirjanduse põhjal 21 Tuvikene
WP 2 Platvormitöö majanduslikud mõjud
2.1 Andmete süstematiseerimine ja täpsustamine 21 J. Masso
2.2 Metoodika täpsustamine 21 J. Masso
2.3 Andmete analüüs 63 L. Roosaar
WP 3 Sotsiaalne kaitse ja tasakaalustatud regulatsioon
3.1 Õigusliku materjali kasutamise täpsustamine 23 M. Erikson
A.
Rosin/M.Erik
3.2 Erinevate riikide võrdlusmaterjali õiguslik analüüs 28 son
3.3 Euroopa Liidu õiguse analüüs 28 A. Rosin
Hinnangud platvormitöö môju sotsiaalkaitse tasemele
3.4 üldiselt Eestis 31 K. Holts
3.5 Kogutud andmete analüüs 35 K. Holts
M. Erikson,
Õigusliku ja sotsioloogilise analüüsi võrdlus ning A. Rosin, K.
3.6 tasakaalustatud regulatsiooni väljapakkumine 23 Holts
WP 4 Platvormide roll töötajate karjääriteede muutustel
Teoreetilise aluste täpsustamine (karjääriteede ja
ümberõppevajaduste katmine küsimustikus,
4.1 intervjuudes) 17 M.K. Stein
A. Toikka/
4.2 Olemasolevate andmete uus analüüs 14 K.Holts
M.K. Stein ja
4.3 Uute süvaintervjuude analüüs 21 A. Toikka
4.4 Tulemuste kirjeldus ja raporteerimine 11 M.K. Stein
WP 5 Andmekogumine
5.1 Ankeetküsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 50 J. Masso
5.2 Uute süvaintervjuude läbi viimine 45 A. Toikka
5.3 Uute lühiintervjuude läbiviimine 14 K. Holts
5.4 Ettevõtetega intervjuude läbiviimine 24 J. Masso
J. Masso /
5.5 Intervjuud platvormiettevõtetega 10 M.K. Stein
5.6 Fookusgrupi läbiviimine 10 K. Holts
WP 6 Stsenaariumide planeerimine
Eesti platvormitöö (EPT) horisondi skaneerimine
6.1 (signaalide kirjeldus) 36 Konsortsium
EPT signaalide sorteerimine: ettevalmistus + M.K. Stein +
6.2 mõttekoda 1 24 konsortsium
EPT tulevikustsenaariumite genereerimine: M.K. Stein +
6.3 ettevalmistus + mõttekoda 2 24 konsortsium
WP 7 Projekti juhtimine ja kommunikatsioon
7.1 Vähemalt igakuised projektikohtumised 9 T.Tuvikene
7.2 Kohtumised projekti juhtkomisjoniga 9 T.Tuvikene
Valdkonna sidusrühmadega uuringu lähepunktide T. Tuvikene /
7.3 arutelu 3 K. Holts
7.4 Avalikud üritused sidusrühmadega 9 K.Holts
Projekti kommunikatsioonipublikatsioonide
7.5 valmistamine 10 K.Holts
Aruannete koostamine (eelaruanne, vahearuanne,
7.6 lõpparuanne) 37 T.Tuvikene
2 Vastamine uurimisküsimustele (vajadusel
uurimisküsimuste ümbersõnastamine)
Lähteülesande uurimisküsimused Kas muuta Tööpa Mis meetodiga vastame?
uurimisküsimust ja mis kett Mis andmed?
see oleks? (WP)
1.1 Milline on platvormimajanduse pikaajaline WP6 Stsenaariumide analüüs,
mõju riigi majandusele ja sotsiaalsele (stsen tuginedes tööpakettides WP2
struktuurile, sealhulgas tootlikkusele, aariu - WP5 väljatoodud
tööhõive kvaliteedile, sissetulekute jaotusele mid) valdkonnapõhistele mõjudele
ja sotsiaalsele kaasatusele?
1.2 Mil määral traditsioonilised ettevõtted WP1 Eksperthinnang kirjanduse
kohanevad või konkureerivad platvormidega ja põhjal
ja kuidas see mõjutab traditsiooniliste WP6
ettevõtete tootlikkust, innovatsiooni ja (stsen Stsenaariumide analüüs
tööhõivet? aariu
mid)
2.1 Kas on võimalik tõendada, et digiplatvormide WP1 Eksperthinnang, kirjanduse
tegevus põhjustab iseendale tööandmise ülevaade
kasvu Eesti tööturul? Kui jah, siis kas mõju
hõivemustrile on ajutine või trendiloov
muutus?
3.1 Milline on iseenda tööandjate olukord, roll WP2 WP2 majandusanalüüs (k.a.
majanduses ja osakaal lisandväärtuses, ja küsitlus FIE-de ja OÜde seas),
kuidas see võiks ajas areneda? WP6 sellele lisaks stsenaariumide
(stsen analüüs
aariu
mid
3.2 Kas ja milliseid gruppe on vaja iseendale WP1 Eksperthinnang lähtudes
tööandjate seas eraldi käsitleda, kuna nende (WP3 tööpaketistt WP3B
vahel on põhimõttelised erinevused nii B)
majanduslikus olukorras kui sotsiaalkaitses?
4.1 Milline ettevõtluskeskkond toetab iseenda vt 4.3
tööandjaid ja kuidas tagada digiplatvormidele
Eestis konkurentsivõimelised
tegutsemistingimused?
4.2 Mis tingimused (sh regulatsioonid) peaksid Siduda 5.2 ja 5.3-ga. WP3A Õiguslik analüüs
kindlasti olema ja mida kindlasti ei peaks
reguleerima?
4.3 Milline ettevõtluskeskkond meelitaks rohkem Kuivõrd toetavad WP1 Kriitiline kirjanduse põhine
platvorme end Eestisse asutama ning tagaks, platvormiettevõtted refleksioon
et olemasolevad platvormid hoiaksid enda riikide majandust ja kas
peakontori Eestis? võimalikud negatiivsed
efektid kaaluvad üles
majanduslikud kasud?
[Siduda küsimusega 1.1]
4.4 Millist ettevõtluskeskkonda iseenda WP2 Käesolevas töös läbiviidav
tööandjad ise soovivad? Mis on nende mured uuring FIE-de ja väikese
ja takistused ettevõtlusega tegelemisel? töötajate arvuga OÜde seas
5 Kas platvormitöö ja laiemalt iseendale WP6 Stsenaariumide analüüs,
tööandmise levik ohustab sotsiaalse kaitse (sisen tuginedes WP3B sisendile
taset ning juurdepääsu täiend- ja d
ümberõppele Eesti tööturul? WP3B
)
5.2 Milline on iseenda tööandjate (sh WP3A Õiguslik analüüs
platvormitöö tegijate) tulevikukindel Milline on platvormitöö
regulatsioon, mis sotsiaalseid riske tegijate tulevikukindel
maandades ühtlasi toetaks digiplatvormide regulatsioon, mis
kasvu ja arengut?
võimaldab sotsiaalseid
riske maandades tagada
digiplatvormide
toimimise, kasvu ja
arengu?
5.3 Millised teiste riikide digiplatvormide WP3A Õiguslik analüüs - võrdlev
reguleerimise praktikad oleks üle võetavad ka Milline on platvormitöö meetod (arvestades teiste
Eestis ja millises ulatuses? tegijate tulevikukindel riikide kogemust)
regulatsioon, mis
võimaldab sotsiaalseid
riske maandades tagada
digiplatvormide
toimimise, kasvu ja
arengu?
5.4 Laiemalt, milline platvormitöö regulatsioon vt küs 1.1
toetaks majanduskasvu?
6.1 Kuidas mõjutab platvormitöö ja iseendale WP2
tööandmise levik inimeste karjääriteid ning WP4
hariduse ja töökogemuse tulumäärasid? Kas
sellega seondub täiend-ja
ümberõppevajaduse muutumine?
7.1 Millised välised ja siseriiklikud võimalikud WP6 - Sisendiks trendid
arengud (tehnoloogia, regulatsioon, sisend tööpakettidest, nende põhjal
majanduskonjunktuur jms) mõjutavad tööpa võimalike arengute
platvormiettevõtlust? Millised neist on kettid määratlemine
potentsiaalselt suure mõjuga? Millistega neist est
kaasneb kõrge määramatus? WP2 -
5
8.1 Kui suureks võib kasvada platvormide osakaal WP6 Stsenaariumide analüüs.
Eesti majanduses alternatiivsete Oluline sisend WP3B
stsenaariumide korral? Millised on eri
stsenaariumide võimalikud tagajärjed,
arvestades nii positiivseid (mõju tootlikkusele
ja lisandväärtusele) kui negatiivseid
(haavatavuse kasv tööturul) aspekte?
8.2 Kuidas stsenaariumides esile kerkivaid riske WP6 Stsenaariumide analüüsile
maandada ja võimalusi kasutada? lisatud riskide maandamise
plaanid (tuginedes WP1 -
WP5 sisendile)
1 Projekti ülesehitust kajastav joonis
3 Viidatud allikad
Autor, D. H. (2015). Why are there still so many jobs? The history and future of workplace
automation. Journal of Economic Perspectives, 29(3), 3-30.
Blainpain, R (Ed.), (2010) Comparative labour law and industrial relations in industrialized
market economies. Xth Edition. Kluwer Law International.
Blandford, A., Gibbs, J., Newhouse, N., Perski, O., Singh, A., & Murray, E. (2018). Seven
lessons for interdisciplinary research on interactive digital health interventions. Digital health, 4,
2055207618770325.
Brynjolfsson, E., & Milgrom, P. (2012). Complementarity in Organizations. Princeton University
Press.
Cook, C., Diamond, R., Hall, J.V., List, J.A. and Oyer, P., 2021. The gender earnings gap in the
gig economy: Evidence from over a million rideshare drivers. The Review of Economic Studies,
88(5), pp.2210-2238.
Doorn, N. V. (2020). At what price? Labour politics and calculative power struggles in
on-demand food delivery. Work Organisation, Labour & Globalisation, 14(1), 136-149.
Duggan, J., Sherman, U., Carbery, R., & McDonnell, A. (2022). Boundaryless careers and
algorithmic constraints in the gig economy. The International Journal of Human Resource
Management, 33(22), 4468-4498.
Erikson, M., Rosin, A. (2018), Tuleviku töötegija õiguslik staatus. Töötaja või iseseisev
teenusepakkuja? Arenguseire Keskus.-
https://arenguseire.ee/raportid/tuleviku-tootegija-oiguslik-staatus-tootaja-voi-iseseisev-teenusep
akkuja/
Eurofound (2018), Employment and working conditions of selected types of platform work,
Publications Office of the European Union, Luxembourg.
Garben, S. (2017), Protecting Workers in the Online Platform Economy: An overview of
regulatory and policy developments in the EU, European Agency for Safety and Health at Work
15, Publications Office of the European Union.
Guinea, O., Sisto, E., du Roy, O. (2024) Regulating the Working Conditions of Platform Work:
What Can We Learn from EU Member States? European Centre for International Political
Economy, Policy Brief – No. 02/2024.
Healy, S. (2003). Epistemological pluralism and the ‘politics of choice’. Futures, 35(7), 689- 701.
Holts, K. (2022). Platvormitöö tegijate organiseerumine Eestis. Sotsiaalministeeriumi tellimusel
koostatud ekspertanalüüs.
https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Platvormit%C3%B6%C3%B6%20tegijate
%20organiseerumine%20Eestis_17.06.2022.pdf
Hutchinson, T., Duncan, N. (2012), Defining and describing what we do: doctrinal legal
research, Deakin Law Review, Vol.17, No 1.
Idowu, A., Elbanna, A. Digital Platforms of Work and the Crafting of Career Path: The
Crowdworkers’ Perspective. Inf Syst Front 24, 441–457 (2022).
https://doi.org/10.1007/s10796-020-10036-1
International Social Security Association (ISSA), Platform workers and social security: Recent
developments in Europe, 02.11.2023,
https://www.issa.int/analysis/platform-workers-and-social-security-recent-developments-europe
Jensen, T. B., & Stein, M. K. (2021). Designing a digital workplace: introducing complementary
smart work elements. Journal of Financial Transformation, 52, 42-53.
KALL, K., ROOSALU, T., UNT, M. & OJAMÄE, L. 2021. Platformisation of Tallinn’s taxi industry:
Results from the PLUS Project. RASI toimetised. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Masso, J. et al. (2015) Mapping Patterns of Self-Employment: Secondary Analysis Synthesis
Report, STYLE Working Papers, WP7.2. CROME, University of Brighton, Brighton.
http://www.style-research.eu/publications/
Masso, J., Paes, K. (2015), “Business Start-ups & Youth Self-Employment in Estonia: A Policy
Literature Review”, STYLE Working Papers, WP7.1/EE. CROME, University of Brighton,
Brighton. http://www.style-research.eu/publications/working-papers
Masso, J, Roosaar, L., & Karma, K. (2021). Migration and industrial relations in Estonia –
country report for the BARMIG project. University of Tartu.
Masso, J., Roosaar, L., Lees, K., Võrk, A., Pulk, K., & Espenberg, S. (2021). Alampalga mõju
Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule. University of Tartu.
https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-04/Alampalga%20uuringu%20l%C3%B5pparuanne_I
SBNiga.pdf
Mc Namara, A., Sheehan, M., Ortlieb, R., Weiss, S., Masso, J., Paes, K., Kindsiko, E.,
Posztowski, A., Buchelt, B., Pauli, U., Gonzalez Menendez, M. C., Cueto, B., Hins, R., Meager,
N., Swift, S., Fohrbeck, A. (2016) Business Start-Ups & Youth Self-Employment. Case Study
Findings Synthesis Report, STYLE
Nõukogu soovitus, 8. november 2019, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust
ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (2019/C 387/01).
Sullivan, S. E., & Carraher, S. M. (2022). The kaleidoscope career model. In Oxford Research
Encyclopedia of Business and Management.
Um, T., Lee, Y., & Koo, J. (2024). Economic impacts of digital home-sharing platform: Creative
destruction in the hospitality industry. Tourism Economics, 0(0).
https://doi.org/10.1177/13548166241253888
Vallistu, J., & Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused.
Arenguseire Keskus.
Örücü, E. (2007), Developing comparative law in E. Örücü, D. Nelken (Eds.), Comparative law.
A Handbook. Hart Publishing.
Lisa
KINNITATUD
SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 02.04.2024
käskkirjaga nr 1.1-4/24/76
„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine
ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+)
alategevuse 1 „Ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete
rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja
majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“
RAKENDUSUURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM1
Probleemipüstituse pealkiri
Platvormitöö tegijate ja teiste iseenda tööandjate majanduslik olukord ja
sotsiaalne kaitse ning platvormimajanduse tulevikuväljavaated Eestis
Lahendatavad probleemid
Tööotste vahendamine digiplatvormidel on näide ärimudelite ulatuslikust uuenemisest
digilahenduste kasutuselevõtu abil, mis esialgu vaid paaris sektoris (takso-, kullerteenus) kasutust
leidnuna on jõudsalt levimas ka teistele elualadele. Sellisel digirakendustel põhineval ärimudelil on
kõrge tootlikkus ja tarbijatele pakutakse madalamat hinda tänu nn tehingukulude vähenemisele
(takso-, kullerteenus vms), kuid sellega kaasnevad ka mõjud ülejäänud majandusele ja tööturule.
Pole selge, kuidas mõjutab platvormiettevõtlus ülejäänud majandust ehk mil määral
traditsioonilised ettevõtted kohanduvad või konkureerivad platvormidega. Tööturu vaatenurgast on
positiivseks aspektiks, et digiplatvormide tegevus tööturul on laiendanud töövõimalusi isikute jaoks,
kelle juurdepääs tööturule on piiratum. Miinuseks aga on, et vastutus oma sotsiaalkaitse
korraldamise eest lasub platvormitöö tegijal ning sageli seda ei tehta, seega ka kaitse saamiseks
vajalikke makse ei tasuta või tasutakse vähem kui sarnases töölepingulises suhtes. Ühiskonna jaoks
tähendab see, et teenustega seotud ühiskondlikud kogukulud (nt vältimatu abi osutamine
ravikindlustuseta isikutele) ei väljendu piisavalt teenuse hinnas.
Vajaks lähemat uurimist, mis põhjustel sotsiaalkaitset ammendavalt ei korraldata, kuigi õigusruumis
on selleks mitmekesised võimalused loodud (nt ettevõtluskonto, VÕS-lepingud). Üheks põhjuseks
võib olla asjaolu, et platvormitööst haaravad suhteliselt enam kinni haavatavamad
elanikkonnagrupid. Teisalt jällegi on platvormitöö sageli lisateenistus ning sotsiaalkaitse on
enamusel juhtudest tagatud põhitöökoha kaudu. Siiski võib sel juhul probleemiks olla
alakindlustatus, näiteks väiksem saadaolev hüvitis. Vajalik oleks täpsemalt teada, kas platvormide
vahendusel töötamise levik ohustab sotsiaalkaitse taset Eestis, arvestades sealjuures ka muutunud
ja võimalikke tulevasi asjaolusid (Ukraina sõjapõgenike osalus tööturul, platvormitöö direktiivi
võimalik mõju, nn OÜ-tamise võimalik piiramine edaspidi jne).
1
Selle täidavad ministeeriumid ja/või Arenguseire Keskus oma RITA+ alategevuse 1 raames esitatud
probleemipüstituse alusel
1
Arenguseire Keskus on aastail 2018 ja 2021 viinud läbi elanikkonna küsitlusi, et tuvastada
platvormitöö leviku ulatust ning ka seda, mil määral on tegu põhi- ja mil määral lisasissetulekuga.
(Vt platvormitöö - Arenguseire Keskus). Selgus, et aastail 2018-2021 tegi platvormitööd vähemalt
kord nädalas 7% tööealisest elanikkonnast ehk ligikaudu 56 000 inimest. Ainus sissetulekuallikas
aastal 2021 oli platvormitöö 4,4% regulaarsete platvormitöö tegijate jaoks ning see ei olnud
võrreldes 2018. aastaga kasvanud. Vähemalt poole sissetulekust moodustas platvormitöö 18,7%
regulaarsete platvormitöö tegijate jaoks. Kuna 2021. aastast alates on tööturul toimunud olulisi
muutusi – majanduslangus, Ukraina sõjapõgenikud jne – on põhjendatud uue ja põhjalikuma
uuringu läbiviimine, mis läheks sügavamale üksnes platvormitöö leviku hindamisest ning käsitleks
ka digiplatvormide rolli ja laiemaid mõjusid majanduses ja tööturul, samuti iseenda tööandjate
olukorda ja rolli majanduses, tuues mõlemal puhul välja edasisi perspektiive ning peamisi
mõjutegureid.
Digiplatvormide levikuga samaaegselt on Eestis kiiresti kasvanud majanduslikult aktiivsete
majandusüksuste arv, Statistikaameti andmetel 31% vahemikus 2017-2021, sealjuures eriti kiiresti
ilma ühegi töötajata aktiivsete üksuste arv (43%). See tõstatab küsimuse, mil määral tõukab
platvormide tegevus tagant tööhõivemustri muutumist ehk inimeste liikumist töölepingulisest
töösuhtest iseenda tööandjaks. Kui see seos leiab kinnitust, siis mis võib saada edaspidi, arvestades
platvormimajanduse tulevikuperspektiive Eestis, sealhulgas võimalikke uusi platvormidele ja/või
iseenda tööandjatele kohalduvaid regulatsioone? Kuna Eesti jaoks on väga oluline soodsa
kasvukeskkonna olemasolu iduettevõtetele, kellest nii mõnedki on digiplatvormid, siis kuidas
tabada head tasakaalu platvormitöö tegijate/iseenda tööandjate heaolu ja iduettevõtetele kiire
arengukeskkonna pakkumise vahel?
Järjest enam iseenda tööandjaid tööturul tähendab ka täiend- ja ümberõppe vaatenurgast vastutuse
nihkumist tööandjatelt töötegijatele endile. Samal ajal on õigeaegne ja täiend- ja ümberõpe
tehnoloogia kiire arengu tõttu järjest olulisem tööalase konkurentsivõime ehk väljaõppe ja
töökogemuse kõrgema tulumäära tagatis. Elukestva õppe ja täiendhariduse seisukohast on seetõttu
vajalik mõista, kuidas muudab nii platvormitöö kui ka laiemalt iseendale tööandmise levik
inimeste karjääriteid ning seeläbi ka täiendõppevajadust. Kerkib küsimus, kui hästi tulevad
iseendale tööandjad toime oma oskuste ja teadmise ajakohasena hoidmisega ning vajadusel
ümberõppega? Tasub märkimist, et nii mõneski riigi on iseenda tööandjatele eraldi kindlustus- või
nö punktisüsteemid oskuste ja teadmiste arendamiseks.
Eesmärk
Uuringutellimuse eesmärk on sügavamalt mõista platvormiettevõtluse rolli Eestis ning edasiseks
arenguks vajalikke eeldusi, et parandada nende ettevõtete võimalusi olla innovaatilised, kasvada ja
rahvusvahelises konkurentsis edu saavutada. See on riigile oluline, kuna platvormiettevõtetes
loodavad ja kasutatavad digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja
tootlikkuse kasvule Eesti majanduses. Samas mõjutab platvormiettevõtlus ülejäänud majandust
(kasumlikkust, hõivet, innovatsiooni teistes ettevõtetes) ning eriti tööturgu – platvormiettevõtlust
seostatakse hõivemustrite muutumisega ja sotsiaalsete riskide esile kerkimisega tööturul. Vajalik on
tuvastada ja hinnata platvormiettevõtluse kui uudse ärimudeliga kaasnevaid riske majanduses ja
tööturul, et neid platvormiettevõtete tegevuskeskkonna edasisel kujundamisel käsitleda ja
maandada.
Tellimus käsitleb seega ühest küljest platvormiettevõtete edasist arengut ja selle majanduslikke
mõjusid, teisalt haavatavuse vähendamist tööturul, mis on seotud platvormitöö ja laiemalt iseenda
tööandjana tegutsemise levikuga. Eesmärgiks on iseendale tööandmise / platvormitöö
tasakaalulise ja tulevikukindla käsitluseni jõudmine, mis tagaks samaaegselt neis hõivevormides
töötajate heaolu kui ka platvormiettevõtete konkurentsivõime, arvestades samal ajal valdkonda
mõjutavaid peamisi tegureid (EL regulatsioon jms) ja nendega seotud määramatust.
2
Uuringus tuleks käsitleda käsitleda järgmisi teemaplokke.
1) Platvormimajanduse pikaajaline mõju riigi majandusele ja sotsiaalsele struktuurile, hõlmates nii
mõju majanduskasvule, tööhõive kvaliteedile, sissetulekute jaotusele ja sotsiaalsele kaasatusele.
Seda võib olla otstarbekas käsitleda alternatiivsete stsenaariumide võtmes selle kohta, kui suureks
võib kasvada platvormide osakaal majanduses, tuginedes suure mõjuga teguritele, mis kasvu
kiirendavad või pärsivad ning millega seostub märkimisväärne määramatus. Millised on eri
stsenaariumide võimalikud tagajärjed, arvestades nii positiivseid (mõju tootlikkusele ja
lisandväärtusele) kui negatiivseid (haavatavuse kasv tööturul) aspekte?
2) Teine, kuid eelnevaga seotud teemadering keskendub iseenda tööandjana tegutsemisele Eesti
tööturul. Tõestamist või ümberlükkamist vajab hüpotees, et platvormide tegevus suunab inimesi
iseenda tööandjateks. Kuid isegi kui selle hõivevormi levikut ei saa platvormide arvele kirjutada, on
selle regulatsioon üheses puutumuses platvormitööga ja platvormiettevõtete konkurentsivõimega.
Majanduspoliitiliselt on tähtis küsimus, mil määral on oodata selle hõivevormi edasist kasvu ja
kuidas selle levides majanduslikku lisandväärtust suurendada. Samuti, millise hinnangu saame Eestis
anda platvormitöötajate ja teiste iseenda tööandjate sotsiaalse kaitse tasemele? Kuna iseenda
tööandjad on väga erinäoline seltskond, võib olla viljakas samale küsimusele läheneda ka teisest
aspektist: kuidas erinevad sotsiaalkaitse vajadused ja väljakutsed platvormitöötajate ja teiste
iseenda tööandjate seas, lähtudes nende demograafilistest, sotsiaal-majanduslikest ja tööalastest
karakteristikutest?
3) Kolmas teemaplokk käsitleb iseenda tööandjana tegutsemise ning tööampsude / juhutööde
harrastamise mõju inimeste karjääriteedele, sealhulgas hariduse ja töökogemuse tulumäärale.
Poliitikakujundaja vaatest on tähtis teada, kas ja kuidas on nende tegurite toimel muutumas täiend-
ja ümberõppe vajadus tööturul ning kas on esile kerkimas uusi riske, mis pärsivad inimeste
õigeaegset juurdepääsu vajalikule õppele.
4) Neljas teemaplokk on läbiva iseloomuga ning uurib kontekstitegureid, mis eelnevates
teemaplokkides nimetatud fookusteemade tulevikuarenguid mõjutavad. Oluliseks kontekstiks on
näiteks trendid riikide maksustruktuurides, kus otsitakse alternatiive tööjõumaksude suurele
osakaalule eelarvetuludes; samuti trendid platvormitöö tegemise reguleerimisel (nt mida ja kuidas
teistes riikides reguleeritakse, sh võimaliku platvormitööd käsitleva direktiivi mõju). Suurel määral
on küsimuseks aktiiv- ja passiivtulu selgem eristamine või siis hoopis nende ühetaoline kohtlemine,
mille kohta võib leida ideid ja kogemusi teistest riikidest. Teostajalt oodatakse kontekstitegurite
kaardistamist ja nende mõju avamist eelnevate teemaplokkide lõikes.
Uurimisküsimused
Uurimisküsimused on järgmised:
1) Milline on platvormimajanduse pikaajaline mõju riigi majandusele ja sotsiaalsele
struktuurile, sealhulgas tootlikkusele, tööhõive kvaliteedile, sissetulekute jaotusele ja
sotsiaalsele kaasatusele? Mil määral traditsioonilised ettevõtted kohanevad või
konkureerivad platvormidega ja kuidas see mõjutab traditsiooniliste ettevõtete tootlikkust,
innovatsiooni ja tööhõivet?
2) Kas on võimalik tõendada, et digiplatvormide tegevus põhjustab iseendale tööandmise
kasvu Eesti tööturul? Kui jah, siis kas mõju hõivemustrile on ajutine või trendiloov muutus?
3) Milline on iseenda tööandjate olukord, roll majanduses ja osakaal lisandväärtuses, kuidas
see võiks ajas areneda? Kas ja milliseid gruppe on vaja iseendale tööandjate seas eraldi
käsitleda, kuna nende vahel on põhimõttelised erinevused nii majanduslikus olukorras kui
sotsiaalkaitses?
3
4) Milline ettevõtluskeskkond toetab iseenda tööandjaid ja kuidas tagada digiplatvormidele
Eestis konkurentsivõimelised tegutsemistingimused? Mis tingimused (sh regulatsioonid)
peaksid kindlasti olema ja mida kindlasti ei peaks reguleerima? Milline ettevõtluskeskkond
meelitaks rohkem platvorme end Eestisse asutama ning tagaks, et olemasolevad platvormid
hoiaksid enda peakontori Eestis? Millist ettevõtluskeskkonda iseenda tööandjad ise
soovivad? Mis on nende mured ja takistused ettevõtlusega tegelemisel?
5) Kas platvormitöö ja laiemalt iseendale tööandmise levik ohustab sotsiaalse kaitse taset ning
juurdepääsu täiend- ja ümberõppele Eesti tööturul? Milline on iseenda tööandjate (sh
platvormitöö tegijate) tulevikukindel regulatsioon, mis sotsiaalseid riske maandades ühtlasi
toetaks digiplatvormide kasvu ja arengut? Millised teiste riikide digiplatvormide
reguleerimise praktikad oleks üle võetavad ka Eestis ja millises ulatuses? Laiemalt, milline
platvormitöö regulatsioon toetaks majanduskasvu?
6) Kuidas mõjutab platvormitöö ja iseendale tööandmise levik inimeste karjääriteid ning
hariduse ja töökogemuse tulumäärasid? Kas sellega seondub täiend-ja ümberõppevajaduse
muutumine?
7) Millised välised ja siseriiklikud võimalikud arengud (tehnoloogia, regulatsioon,
majanduskonjunktuur jms) mõjutavad platvormiettevõtlust? Millised neist on
potentsiaalselt suure mõjuga? Millistega neist kaasneb kõrge määramatus?
8) Kui suureks võib kasvada platvormide osakaal Eesti majanduses alternatiivsete
stsenaariumide korral? Millised on eri stsenaariumide võimalikud tagajärjed, arvestades nii
positiivseid (mõju tootlikkusele ja lisandväärtusele) kui negatiivseid (haavatavuse kasv
tööturul) aspekte? Kuidas stsenaariumides esile kerkivaid riske maandada ja võimalusi
kasutada?
Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatava metodoloogilise lähenemise pakub välja uuringu
teostaja, seejuures tuleb rakendada nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid.
Teretulnud on andmerakenduste loomine, mida poliitikakujundajatel on võimalik kasutada ka pärast
uuringu lõppu, näiteks prognoosimudelid või andmepõhised kalkulaatorid.
Tehnilised nõuded
Nõuded pakkujale
Konkursil võivad osaleda vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud
konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja
arendusasutus.
Uuringu kestus ja eelarve
Uuringu kestus on kuni 24 kuud ja uuringu eelarve ilma käibemaksuta on kuni 210 000 eurot.
Taotlusvooru tähtajad
Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis (edaspidi: ETIS). Uuringuettepanek
tuleb esitada eesti keeles.
Konkurss jääb avatuks kuni 29. mai 2024 kell 17.00.
Juhtpartner ja konsortsiumi juht
Konsortsiumi liikmed peavad endi seast valima juhtpartneri (juriidiline isik), kes esindab
konsortsiumi uuringuettepaneku esitamisel, osaleb uuringu täitmises peatöövõtjana ning kellega
ETAG (edaspidi ka: tellija) sõlmib teenuse osutamise lepingu.
Konsortsiumi juhil (füüsiline isik) peab olema doktorikraad või eelnev töökogemus samaväärsete
laiapõhjalise temaatikaga interdistsiplinaarsete uuringute/projektide läbiviimises ja juhtimises.
4
Meeskond ja uurimisrühm
Konsortsiumi juht (vastutav täitja) peab projekti elluviimiseks kokku panema meeskonna, mis
koosneb vähemalt kahe erineva TA asutuse uurimisrühmast.
Konsortsiumi juht määrab projektijuhi, kes vastutab uurimisrühma(de) liikmete omavahelise
suhtlemise, uuringu ajakavast kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning korrektse dokumentatsiooni
eest ning tema kaudu toimub suhtlemine tellija ja tööde läbiviija vahel. Projektijuhil peab olema
seonduval alal kõrgharidus, soovitavalt teaduskraad ning eelnev töökogemus sarnase sisu ja
ajakavaga projektide juhtimise alal.
Põhitäitjad peavad olema doktorikraadiga. Uuringuettepanekus tuleb välja tuua konsortsiumi
koosseisu kirjeldus koos rollide jaotuse ja töökoormusega projektis (põhiliikmete (vastutav täitja ja
põhitäitjad) kohta esitatakse CV või viide ETISes asuvale CV-le).
Konsortsiumi peavad kuuluma doktorikraadiga inimesed, kellel on viimase 5 aasta jooksul
sotsiaalteaduse valdkonnas avaldanud eelretsenseeritud rahvusvahelisi teadusartikleid.
Konsortsiumi peavad kuuluma täitjad, kes katavad kõiki uurimisküsimustes nimetatud teemasid.
Soovituslik on kaasata konsortsiumi töösse ka muid täitjaid, nt kraadiõppureid.
Uuringu elluviimisse on lubatud kaasata alltöövõtjatena eksperte (juriidilised või füüsilised isikud)
väljastpoolt konsortsiumi.
Uuringuettepanek ja lisadokumendid
Uuringuettepanekus tuleb esitada:
1. pakkumuse eelarve; kus on kirjeldatud uuringus osalevate töötajate (nii põhitäitjate
kui ka muude täitjate, nt üliõpilaste) koormused ja töötasukulud;
2. pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud
uurimisülesannetest;
3. pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus;
4. pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest;
5. pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest (protsessi etapid, töökorralduslikud
ettepanekud jms), uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava nt Gantti graafikuna; pakkuja peab
ette nägema aja vajadusel eetikakomitee või andmekaitse inspektsiooni lubade
taotlemiseks;
6. riskide maandamise plaan, mis kajastab lisaks sisulise töö riskidele ka
konsortsiumi töö koordineerimisega seotud riske.
7. konsortsiumi kirjeldus, konsortsiumi liikmete pädevuse ja rollide kirjeldus, vajadusel
allhankijate ülevaade.
8. kommunikatsiooniplaan (koos ajakavaga), mis kirjeldab, kuidas plaanitakse uuringu käigus
huvigruppidega suhelda ning tulemusi laiemale avalikkusele ja huvigruppidele levitada.
Konsortsium peab tegema koostööd ASKI ja MKMiga.
Projekti juhtkomisjon ja aruandlus
ETAG moodustab projekti jälgimiseks projekti juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale
konsortsiumi esindajate ka ETAg-i, ASKi, MKMi esindaja(d). Projekti juhtkomisjon kohtub
regulaarselt, kas füüsiliselt või virtuaalselt, et valideerida nii probleemipüstitust, uurimisülesandeid
kui ka nende lahendamiseks kasutatavaid metoodikaid. Juhtkomisjonis tehakse ülevaade senistest
analüüsi tulemustest ning püstitatakse eesmärgid järgmisteks vaheetappideks.
Projekti juhtkomisjoni ülesanne on tagada, et projekti tegevused vastavad lähteülesandele ning
uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale.
Konsortsium esitab juhtkomisjonile vähemalt korra aastas kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö
käigust ja vahetulemuste saavutamisest vormis, mille töötab välja ETAg.
5
Projekti juhtkomisjon kiidab aruande alusel heaks projekti progressi. Pärast seda, kui juhtkomisjon
on selle heaks kiitnud ja konsortsium on soovitatud parandused arvesse võtnud, esitab konsortsiumi
juht aruande ETAg-ile ETIS-es ning pärast ETIS-es aruande aktsepteerimist esitatakse ka arve.
Makseid tehakse vähemalt korra aastas arve alusel.
Lõpparuande mustand esitatakse peale juhtkomisjoni kinnitamist ETAg-ile 1 kuu enne projekti
lõppu. ETAg-il on õigus 2 nädala jooksul teha lõpparuande kohta parandus- või
täiendusettepanekuid. Konsortsiumi juhtpartner esitab lõpparuande hiljemalt 1 kuu pärast projekti
lõppu. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande heaks kiitmist.
Varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse
suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi
omanikuks, kuuluvad pakkujale. Pakkuja annab MKMile ja ASKile tasuta lihtlitsentsi töö ja selle
tulemuste ning nendega seotud intellektuaalse omandi kasutamiseks. Lihtlitsents antakse koos all-
litsentsi andmise õigusega. Kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on vajalik
kolmanda isiku intellektuaalse omandi litsents, siis tagab pakkuja ka sellise litsentsi saamise tellijale
ühes all-litsentsi andmise õigusega. Kolmandatele isikutele antakse lihtlitsentse töö tulemuste
kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel.
Uuringu käigus kogutud andmed tehakse valdkonnale ja konkreetsele andmetüübile omaseid
praktikaid järgides võimalikult kiiresti ja laiale auditooriumile kättesaadavaks nii siseriiklikult kui
rahvusvaheliselt. Uuringu käigus kogutud algandmed antakse üle huvitatud ministeeriumitele.
Oodatav tulemus/ väljundid
Uuringu oodatavad väljundid on:
1) Analüüs platvormimajanduse pikaajalisest mõjust riigi majandusele ja sotsiaalsele
struktuurile, sealhulgas tootlikkusele, tööhõive kvaliteedile, sissetulekute jaotusele ja
sotsiaalsele kaasatusele
2) Analüüs digiplatvormide tegevuse seosest iseendale tööandmise levikuga Eestis ning
iseenda tööandjate olukorrast, rollist ja majanduslikust mõjust Eesti majanduses.
3) Analüüs iseenda tööandjate sotsiaalse kaitse tasemest ja selle piisavusest, ettepanekud
tasakaaluliseks regulatsiooniks, mis vähendaks iseenda tööandjate haavatavust ning samas
ei pärsiks digiplatvormide arengut.
4) Analüüs platvormide tegevuse mõjust inimeste karjääriteedele, hariduse ja töökogemuse
tulumäärale ning täiend- ja ümberõppe vajadusele. Ettepanekud leitud kitsaskohtade
kõrvaldamiseks
5) Stsenaariumianalüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis koos esile
kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, tuues välja ettepanekud riskide maandamiseks
ja võimaluste kasutamiseks.
Lähteülesande lisad on:
1. Uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend, uuringuettepanekute
hindamiskriteeriumid, Lisa 1
2. Aruande näidisvorm (Excel), Lisa 2
3. Vahe- ja lõpparuande näidisvorm, Lisa 3
4. Projekti juhtkomisjoni töökorra näidis, Lisa 4
5. Ajatabeli näidis Gantti tabelina, Lisa 5
6. Teenuslepingu näidis, Lisa 6
6
Projekti "Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis" kogueelarve
2024 (3 kuud) 2025 2026 (9 kuud) KOKKU
Koormus Koormus Kulu Koormus Kulu Koormus Kulu
(töökuud) Kulu (EUR) (töökuud) (EUR) (töökuud) (EUR) (töökuud) (EUR)
1 Personalikulud: 4 20000 16.8 84000 12.5 62500 33.3 166500
Põhitäitjate töötasud koos kõigige riiklike
maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate
1.1. hüvitistega 3.5 17500 14.7 73500 10.9 54500 29.1 145500
1.1.1 Tartu Ülikool (4 põhitäitjat) 2 10000 8 40000 6 30000 16 80000
1.1.2 Tallinna Tehnikaülikool (2 põhitäitjat) 1 5000 4.8 24000 3.5 17500 9.3 46500
1.1.3 Tallinna Ülikool (1 põhitäitja) 0.5 2500 1.9 9500 1.4 7000 3.8 19000
Töötajate töötasud koos kõigige riiklike
maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate
1.2. hüvitistega 0.5 2500 2.1 10500 1.6 8000 4.2 21000
1.2.1 Tallinna Tehnikaülikool (1 täitja) 0.5 2500 2.1 10500 1.6 8000 4.2 21000
2 Muud kulud: 200 5000 3300 8500
Lähetused: majutuskulud, sõidukulud,
2.1. päevarahad
2.1.1 Tartu Ülikool 400 600 1000
2.1.2 Tallinna Tehnikaülikool 300 450 750
2.1.3 Tallinna Ülikool 400 600 1000
2.2. Ürituste korraldamine ja teavituskulud
2.2.1 Tallinna Ülikool 200 1400 1400 3000
2.3. Aparatuur ja/või seadmete kulu
2.4. Alltöövõtt
2.5. Muud kulud:
2.5.1 Tartu Ülikool 1500 250 1750
2.5.2 Tallinna Tehnikaülikool 1000 1000
3 Kaudsed kulud: 4375 17500 13125 35000
3.1. Üldkulu
3.1.1 Tartu Ülikool 2069 8275 6206 16550
3.1.2 Tallinna Tehnikaülikool 1756 7025 5269 14050
3.1.3 Tallinna Ülikool 550 2200 1650 4400
Kokku 24575 106500 78925 210000
4 Käibemaks 5407 23430 17364 46200
5 Kulud kokku: 29982 129930 96289 256200