Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga seletuskiri  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri SISUKORD 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 3 1.1. Planeeringu eesmärk............................................................................................................... 5 1.2. Planeeringuala ........................................................................................................................ 7 1.3. Pärnu jõe keskkonna- ja looduskaitse väärtused ning kalanduslik tähtsus ................................ 8 2. RUUMILISE ARENGU VISIOON JA EESMÄRGID ................................................................... 10 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISE SUUNISED JA TINGIMUSED .......................................... 12 3.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused ....................................................... 12 3.1.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised maalises piirkonnas ...................................... 13 3.1.2. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused linnalises piirkonnas ............... 15 3.1.2.1. Ala 1. Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium ................................................................17 3.1.2.2. Ala 2. Pärnu jõgi Kesklinna sillast Papiniidu sillani ...................................................................22 3.1.2.3. Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni ...............26 3.1.2.4. Ala 4. Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevi ja Sindi linna läbival lõigul ...............................32 3.1.2.5. Ala 5. Sauga jõgi ....................................................................................................................36 3.2. Puhkealad ja puhkemajandus ................................................................................................ 39 3.2.1. Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas.................................................................... 39 3.2.2. Puhke- ja külastuskeskkond .......................................................................................... 44 3.2.2.1. Veematkateed .......................................................................................................................46 3.2.2.2. Matkarajad ja -marsruudid ....................................................................................................48 3.2.2.3. Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad ............................................................50 3.2.2.4. Avalikud supluskohad .............................................................................................................53 3.3. Väärtuslikud maastikud ......................................................................................................... 55 3.4. Kultuuriväärtused.................................................................................................................. 59 3.5. Rohevõrgustik ....................................................................................................................... 65 3.6. Liikuvus ja tehniline taristu .................................................................................................... 68 3.6.1. Jõe veeala kasutus ........................................................................................................ 68 3.6.2. Laevatatavad jõed......................................................................................................... 71 3.6.3. Veeskamiskohad ja sildumisalad ................................................................................... 73 3.6.4. Sadamad....................................................................................................................... 75 3.6.5. Teedevõrk..................................................................................................................... 77 1  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.6.6. Sillad ja jõe ületuskohad ............................................................................................... 78 3.6.7. Kergliiklusteede võrgustik ............................................................................................. 80 3.6.8. Liikumine kaldaalal ja juurdepääs kallasrajale ............................................................... 83 3.6.9. Turvalisus ja päästevõimekus ........................................................................................ 84 3.6.10. Taastuvenergeetika ...................................................................................................... 86 4. KLIIMAMUUTUSED ............................................................................................................ 88 4.1. Üleujutusohuga arvestamine................................................................................................. 89 4.1 Lihkeohuga arvestamine ....................................................................................................... 92 5. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATAVAD MEETMED ..................................................................................................... 94 5.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ................................ 94 5.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks .................................................................................................................................. 95 5.3. Meetmed jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ... 96 5.4. Meetmed kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks 98 5.5. Meetmed üleujutusega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks 99 5.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ........................................................................................ 99 5.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks .................................................................. 101 5.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks .......................................................................... 101 5.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks ................................................................. 103 5.10. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ........................................................................ 104 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................................ 105 7. PLANEERINGUS KASUTATAVAD MÕISTED ....................................................................... 108 8. LISAD................................................................................................................................ 113 Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 2. Asjakohaste mõjude hindamise aruanne Lisa 3. Kultuuriväärtuslike objektide nimekiri Lisa 4. Jõe puhastamise ja süvendamise uuring 2  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 1. ÜLDOSA Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi Pärnu jõe teemaplaneering, teemaplaneering või planeering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatas Vabariigi Valitsus 15.01.2021 korraldusega nr 15. Teemaplaneeringu ülesanne on määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutamise suunad, arvestades tasakaalustatult erinevate kasutajate huve, vältides kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerides vastuolusid leevendavate meetmete kavandamise kaudu. ALGATAMINE 15.01.2021 01.–04.2021 Lähteinformatsiooni kogumine ja analüüs, olulisemate arendusideede ja probleemide väljaselgitamine, kohtumised huvigruppidega 05.–11.2021 Hangete tegemine ja vajalike tööde tellimine (KSH, asjakohaste mõjude hindamine, uuringu „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“) 04.–10.2021 Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine ja ettepanekute küsimine 11.2021–12.2022 Planeeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu koostamine 03.–04.2022 Töökoosolekud kaasatavate ja koostöötegijatega, paikvaatlused kohalike omavalitsuste esindajate ja mõjude hindajatega 01.–03.2023 Planeeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamine 03.–04.2023 Planeeringu ja KSH aruande eelnõude korrigeerimine 06.–11.2023 Planeeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamine ja arvamuste küsimine 02.2024 Planeeringu vastuvõtmine 02.–04.2024 Planeeringu avalikustamine KEHTESTAMINE 2024. aastal Tabel 1. Teemaplaneeringu koostamise ajakava ja olulisemad etapid Pärnu jõe teemaplaneering koostatakse, et väljendada riiklikke ja Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste huvisid ja arenguvajadusi Pärnu jõe ja kaldaala kasutamise osas. Teemaplaneering on alus eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Teemaplaneeringu terviklikku elluviimist toetab, kui sellega arvestatakse ka teiste kohalike omavalitsuste ja riiklike arengudokumentide koostamisel. Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus, Pärnu maakonna planeeringus ning Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest. 3  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Arvestatud on riigi strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside, kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ning asjakohaste detailplaneeringutega1. Pärnu jõe teemaplaneering on koostatud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsustega, ministeeriumide, valitsusasutuste ning teiste asjaomaste asutuste ja huvitatud osapooltega. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel olid koostööpartnerid Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse kaasati Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Pärnumaa Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), TTÜ Särghaua õppekeskus, SA Pärnu Muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu Sõudekeskus Kalev, Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Sauga Kaluriküla (Fishing Village), Soomaa Turism MTÜ, Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus, Pärnu Sadam AS, MTÜ Pärnu Jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi OÜ Lustipark, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnu Ülejõe Selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning kutseliste kalurite ja veemotosportlaste esindajad. Samuti kaasati Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse isikud, kes esitasid teemaplaneeringule ettepanekuid ja isikud keda planeeringulahendus võib tulevikus mõjutada, nagu maaomanikud, kelle:  maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade võimalikud asukohad;  maaüksused jäävad pikendatava laevatatava jõelõigu äärde Sauga ja Pärnu jõel;  maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning puhke- ja kergliiklustee võrgustiku arendamiseks. Planeeringuga samaaegselt viidi läbi KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, mis arvestavad tasakaalustatult sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ning pakuvad välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on arvestatud ning need kajastuvad planeeringulahenduses. Teemaplaneeringu asjakohaseid mõjusid hindas Eesti Planeerijate Ühing, hindajad Pille Metspalu, Maila Kuusik, Indrek Ranniku ja Kaido Koppel. Töögrupi ettepanekutega arvestati planeeringu koostamise käigus jooksvalt. 1 Teemaplaneeringu seos strateegiliste dokumentide ja planeeringutega on kajastatud KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4 ja KSH aruande peatükis 5.2 (vt Lisa 1). 4  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi Skepast&Puhkim OÜ juhtekspert Eike Riis, eksperdid Raimo Pajula, Vivika Väizene, Marko Ründva ja Marko Lauri. KSH töögrupi ettepanekuid on planeeringu koostamisel jooksvalt arvestatud. KSH aruandes toodud leevendavad meetmed on integreeritud planeeringu lahendusse ja toodud eraldiseisvalt välja seletuskirja 5. peatükis. Teemaplaneeringu koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonnast Merilin Rosenberg, Raine Viitas, Tiiu Pärn ja Tiia Kallas. Planeeringujoonise vormistas ja kaardirakenduse koostas Anne Karjus. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja põhijoonisest. Seletuskirja peatükkide alguses on toodud piirkondlik või valdkondlik ülevaade olemasolevast olukorrast, mille alusel on seatud suunised ja tingimused edasise tegevuse kavandamiseks. Lisaks joonisele on planeeringulahendused ja asjakohased taustaandmed kuvatud planeeringu kaardirakenduses. Planeeringu juurde kuuluvad planeeringulahendust toetavad lisamaterjalid, nagu KSH aruanne, asjakohaste mõjude hindamise aruanne, jõe süvendamise ja puhastamise uuring ning kultuuriväärtuslike objektide loetelu. 1.1. Planeeringu eesmärk Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut seoses Pärnu, Sauga ja Reiu jõega. Sellega seatakse esimest korda ja ühes arengudokumendis jõe ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused nii aastani 2030 kui ka sellele järgnevateks aastateks. Samuti antakse dokumendis suunised ja tingimused kohaliku tasandi planeeringute, eelkõige üldplaneeringute koostamiseks. Konkreetsed maakonnaplaneeringu täpsustused on välja toodud vastavas peatükis. Teemaplaneeringu koostamisel analüüsiti Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus 2 seatud eesmärke ning käsitleti mereala seoseid jõgedega. Seosed merega avalduvad teemaplaneeringu alal eelkõige sadamate ja laevaliikluse, merele pääsemise, merepääste, puhke- ja harrastustegevuse, kalastiku ning merest tuleneva üleujutuse kaudu. Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on väljendada riigi huvisid. Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul on riigi olulisemad huvid järgmised:  pääs jõelt merele;  jõe ja kallaste avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale;  Pärnu sadama toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega);  väikesadamate võrgustiku ja väikelaevaliikluse arenemine;  jõe ja mere kasutajate turvalisuse tagamine; 2 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 5  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  rohevõrgustiku toimimine;  maastikuväärtuste säilimine;  asustuse kestliku arengu tagamine;  säästvate liikumisviiside soodustamine;  kliimakindluse tagamine;  veekogu hea seisundi tagamine. Pärnu jõe teemaplaneeringu ülesanded seoses jõega on järgmised:  määratleda piirkonna ruumilise arengu põhisuunad ja eesmärgid;  anda suunised üldplaneeringute ning erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks;  väljendada kohalike omavalitsuste üleseid huvisid ning tasakaalustada riiklikke ja kohalikke ruumilise arengu vajadusi ja huvisid;  kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused;  anda Pärnu jõe veeala kasutuseks suunised ja üldised tingimused;  määrata jõega seotud olulised puhke- ja virgestusalad ning nende üldised kasutustingimused;  määrata jõega seotud olulisemate taristuobjektide põhimõttelised asukohad;  anda loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks suunised ja üldised tingimused;  anda rohevõrgustiku toimimise tagamiseks suunised ja üldised tingimused;  luua piirkonna elanikele kvaliteetsem elukeskkond;  luua piirkonna ettevõtjatele eeldused majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks;  arvestada kliimamuutustega. Koostöö ja kaasamise abil on selgitatud välja riigi täiendavad huvid ning kohalike omavalitsuste ülesed ja kohalikud huvid seoses jõega. Koos valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja huvitatud osapooltega on kokku lepitud ühine raamistik piirkonna arendamiseks. 6  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 1.2. Planeeringuala Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (u 75 km pikkusel lõigul). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses kuni raudteesillani (u 1,2 km). Sauga jõgi on haaratud alasse kuni Kalurikülani (u 3 km), sest seda jõelõiku kasutatakse veeliikluseks üha rohkem. Skeem 1. Planeeringuala Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel võeti aluseks suured erinevused Pärnumaa eri piirkondade 7  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri asustustiheduses – suur asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väiksem Sindist ülesvoolu Kurgjani. Hõredamas asustuses on planeeringuala määratud suurem, et lahendada vajadusel jõega seonduvaid ühendusi. Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu, Sauga ja Reiu jõega seotud teemades, keskendudes valdavalt vahetule kaldaalale. Tervikliku ruumilahenduse koostamiseks on planeeringuala juurde haaratud mõjuala, mis on planeeringuala piirist u 5 km laiune puhverala. 1.3. Pärnu jõe keskkonna- ja looduskaitse väärtused ning kalanduslik tähtsus Pärnu jõge teatakse kui Eesti üht kala- ja liigirikkaimat jõge, mis on Narva jõe järel koos Emajõega 2.–3. kohal. Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja ökoloogilised tingimused erinevad. Ülemjooks on üsna liigivaene, kuid sealt edasi liigirikkus järjest suureneb3. Koos oma eriilmeliste jõelõikude ja paljude lisajõgedega on Pärnu jõgi kalastiku ja kogu vee-elustiku poolest väga mitmekesine. Merre suubuva jõena on see sigimispaigaks ka paljudele meres elavatele siirde- ja poolsiirdekaladele, rikastades oluliselt rannikumere, eelkõige Pärnu ja Liivi lahe kalastikku4. Pärnu jõgi on suure looduskaitse väärtusega. Selle kaitseks on moodustatud Pärnu jõe hoiuala 5, mis kuulub loodusalana ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku. Pärnu jõe loodusala eesmärk on säilitada elupaigatüüpide (jõgede ja ojade, lammi- ja puisniitude) ja liikide (hingu, võldase, jõesilmu, lõhe ja paksukojalise jõekarbi) soodne seisund. Selle tagavad kirjeldatud liikide elu- ja kudealade säilitamine ning kalaliikide takistamatu juurdepääsu võimaldamine koelmualadele. Pärnu jõgi on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik, kus ei ole lubatud uusi paisusid rajada ja olemasolevaid rekonstrueerida, kui sellega kaasneb veetaseme tõus või veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutus 6. Pärnu jõel on välja selgitatud lõhelaste kudealad, milleks on kärestikud ja ritraalsed (kivise-kruusase põhjaga kiirevoolulised) jõelõigud7. Planeeringualasse jäävatel Sauga ja Reiu jõel ning Pärnu jõe laevatataval alal selliseid elustiku jaoks olulisi ja tundlikke lõike ei esine. Pärnu jõgi on ka pikim rändetakistusest vaba lõhejõgi Eestis. Sindi, Jändja ja Vihtra paisude avamise ning veel kümmekonna väiksema paisutuse likvideerimise järel on kaladele avatud terve 3 Eesti jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001. 4 Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, 2006. 5 Pärnu jõe hoiuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154. „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. 6 Keskkonnaministri 30.06.2022 määrus „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. 7 Planeeringu lisa 4 „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“ Maves, 2022c 8  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Pärnu jõestik, mis suudab toota peaaegu sama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku8. Lisaks lõhele parandas Sindi paisu lammutamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade, nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku. Pärnu jõgi on meretindi oluline koelmuala. Olulisim kudeala Pärnu jõel jääb suudmest ligikaudu 9 km ülesvoolu nn Tindisaarte piirkonda, mis on ühtlasi ka kogu Liivi lahe meritindi varu seisukohalt olulisim. 2020. aastal oli sellel kudealal reproduktsiooniprotsessis osalenud meritindi kudekarja biomass hinnanguliselt ligi 1700 tonni ja kudemise ajal saadi Pärnu lahesopist meritindi kudekarjal baseeruvast töönduspüügist 892,9 tonni kala, mis moodustas 97,5% kogu Eesti rannikumerest saadud meritindist9. Jõgedel on tähtis ülesanne pakkuda elupaiku mageveeliikidele ja sobilikke kudealasid siirdekaladele. Veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Selliselt on jõed vajalik osa rohevõrgustikust, mis aitavad kaasa elurikkuse säilimisele ja veevoogude reguleerimisele tervikuna. 8 Keskkonnaagentuur, 2018. 9 Eksperdiarvamus „Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast“, TÜ Eesti mereinstituut, Heli Shpilev. 9  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 2. RUUMILISE ARENGU VISIOON JA EESMÄRGID Pärnu jõgi – piirkonda ühendav südajõgi Pärnu jõgi on telg rohelisele ja nutikale arengukoridorile jõe mõlemal kaldal. Jõgi kui ajatelg ühendab kogukondi minevikust tulevikku: 11 000 aastat ajalugu, mille pärliks on UNESCO vaimse kultuuri maailmapärandi nimekirjas olev ühepuulootsik ehk haabjas. Joonis 1. Teemaplaneeringu eesmärgid „Näoga jõe poole“  Pärnu jõe kallastel on hea elukeskkond, mis meelitab jõe äärde elama. Hoonestatud alad vahelduvad tasakaalustatult puhkealadega. Kavandatava linnaruumi ja hoonestuse kvaliteet rikastab olemasolevat keskkonda. Maaline asustus on elujõuline ja külakeskused korras. Miljöö-, arhitektuuri- ja maastikuväärtused on hoitud.  Pärnu jõe kallaste elukeskkond on mitmekesine (elu-, töö-, kultuuri- ja looduskeskkond). Jõeäärse ala ettevõtluse suundadeks on sadamad, kalandus, keskkonnasõbralik väikeettevõtlus ja tööstus.  Pärnu jõgi on ümbritseva keskkonnaga sidus. Kallastele on tagatud avalikud pääsud, jõele ja jõelt avanevad vaatekoridorid, jõeäärse maastiku keskkonnaseisund on hea ning hooldus vastab kasutajate vajadustele. 10  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Ehitatav keskkond on kliimakindel. „Mobiilsus – taristu ja transport“  Pärnu jõgi on juurdepääsetav ja avatud erinevateks tegevusteks.  Pärnu jõgi on merevärav, linnapiirkonna oluline liikumistelg ja maapiirkonna matkatee.  Pärnu jõe ääres on kasutajate vajadustele vastav jõeliikluse taristu.  Ühendused jõe kallastel ja üle Pärnu jõe vastavad piirkonna vajadustele. Linnalises piirkonnas soodustavad liiklemist uued sillad.  Liiklemine Pärnu jõel on hästi korraldatud, nutikas ja turvaline. „Puhkus, kalandus, sport“  Pärnu jõgi koos kaldaalaga moodustab atraktiivse puhke- ja külastuskeskkonna.  Pärnu jõgi on juurdepääsetav ja avatud nii kohalikele kui ka külastajatele – puhkuseks, kalastuseks, suplemiseks ja veel liiklemiseks.  Pärnu jõgi, selle kaldaalad ja kallastel paiknevad rohealad on olulised rekreatsioonikoridorid, linnapiirkonna keskne ja erinevaid tegevusi võimaldav puhkeala ning maapiirkonna puhke- ja külastusobjekt.  Pärnu jõgi on atraktiivne puhke- ja turismiobjekt ning kultuuri- ja kunstijõgi.  Pärnu jõgi on kalavarude seisukohalt üks olulisim ja liigirikkaim jõgi Eestis. „Roheliste ja ajalooliste väärtustega jõgi“  Pärnu jõgi, selle kaldaalad ja kallastel paiknevad rohealad moodustavad olulise rohekoridori, mis toetab elurikkust, tasakaalustab kliima mõjusid ja keskkonda ning tagab kestlikud kalavarud.  Pärnu jõe ajalugu ja selle väärtusega objektid on eksponeeritud ja külastajale kergelt leitavad. „Nutikad lahendused“  Pärnu jõe ääres on eeldused targa ja koostöövõimelise ettevõtluskeskkonna tekkeks (Pärnu kesklinna arengualad, Rail Balticu reisijate raudteejaama ala, sadamaalad).  Pärnu jõe külastusvõimaluste tutvustamine ja jõel liiklemine on korraldatud nutikalt – Pärnu jõe turismiväärtused ning külastus- ja kasutusvõimalused on nutikalt esitletud, jõel liiklemine on hästi ja nutikalt korraldatud ning turvaline. 11  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISE SUUNISED JA TINGIMUSED 3.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused Teemaplaneeringu eesmärk on määrata piirkonna ruumilise arengu põhimõtted ja põhisuunad, sh täpsustada prioriteedid ja määrata kaldaalal asustuse paiknemist suunavad tingimused. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud linnalise asustusega alad. Pärnu jõe ääres hõlmab see Pärnu linna, Paikuse alevit, Sindi linna ja Tammiste küla. Lisaks on linnalise asustusega alaks Vändra alev. Ülejäänud osas jääb Pärnu jõgi maalise piirkonna alale. Skeem 2. Linnalise asustusega ala ja rahvastikutihedus planeeringualal Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas. Jõe äärde jäävad tihedama asustusega Pärnu ja Sindi linn, Paikuse alev ja Tammiste küla, mis koos väiksemate küladega (Kiisa, Vainu, Pulli) moodustavad Pärnu linnalise piirkonna. Piirkonnas paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted. Piirkond on hea ligipääsuga, mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria lennujaam ning sadam. 12  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Projekteerimisel on Rail Balticu kiirraudtee koos kaubajaama, reisijate raudteejaama ning kohalike peatustega (Urge, Tootsi, Kaisma). Maalises piirkonnas on hoonestus ja asustusstruktuur tihedam Pärnu jõe ääres Sindi linna ja Jõesuu küla vahelisel lõigul. Jõesuust Kurgjani suureneb oluliselt põllumajandusmaa osatähtsus, kus kompaktsema asustusena eristuvad Vihtra ja Suurejõe küla Vändra lähialal. Arvestades maalise ja linnalise asustuse erinevusi, võimalusi, huve ja kasutusintensiivsust, on teemaplaneeringus ruumilise arengu suunised ja tingimused määratud maalises ja linnalises piirkonnas eraldi. 3.1.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised maalises piirkonnas Maaline piirkond ulatub Kurgjast Sindi raudteesillani. Maaline asustusmuster hõlmab metsa ja põllumaad ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppide ja väiksemate kompaktsemate külakeskustega. Pärnu jõe planeeringuala on põhiosas maalise asustusega, kus on valdavalt hajus asustusmuster, väiksemad kompaktsed asustusalad (nt külakeskused, elamupiirkonnad), metsad ja suured põllualad. Lisaks Tori alevikule paiknevad maalises piirkonnas jõe ääres tihedamad külakeskused – Jõesuu, Vihtra ja Suurejõe ning kompaktsemad elamupiirkonnad, nagu Taali, Pulli, Muraka ja Randivälja. Jõeäärsed külakeskused on kahaneva asustusega piirkonnad, kuid külakeskust ümbritsevad asulad on samas stabiilse või kergelt kasvava elanikkonnaga10. Keskusi ilmestavad nii ajalooväärtuslikud pärandkultuuriobjektid (nt Suurejõe Meierei, Vihtras asuv Reimanni jahu- ja püüliveski) kui ka endised suuremõõtmelised majandihooned ja väiksemad korruselamute piirkonnad11. Tori, Suurejõe ja Jõesuu asulad on endised kolhoosikeskused. Pärnu jõe äärse asustuse tugevused on looduskaunis keskkond, rikas ajalugu, säilinud kultuuriväärtuslikud objektid, sidus teedevõrk ning Pärnu linnalise piirkonna ja Vändra alevi lähedus. Piirkonna pärl on Tori alevik oma rikkaliku kultuuriväärtusliku keskkonna ja asulamiljööga. Maalise asustuse kitsaskohad on suur eakate osakaal, külakeskuste kahanev asustus ning alakasutatud ja lagunevad tootmisterritooriumid keskustes ja jõe lähedal. Teemaplaneering toetab maalise asustuse maakasutuse põhisuuna, asustusstruktuuri ja valdava ehitusviisi säilimist ja taastamist ning mõõdukat kahanemisega kohanemist. Pärnu jõe äärse maalise piirkonna arendamise põhisuund on säilitada maaline asustusmuster ja olemasolevate jõeäärsete keskuste elujõulisus ning tõsta piirkonna turismipotentsiaali. 10 Väikeasulate elujõulisuse uuringu veebirakendus, Rahandusministeerium, Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool, 2018. 11 Taali, Tori, Jõesuu, Piistaoja, Vihtra ja Suurejõe piirkonda eristab muu asustusega võrreldes korterelamute 10–30% osakaal hoonestuses (samas). 13  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Üldised suunised maalise piirkonna arendamiseks  Eelistada uute arendustegevuste koondumist olemasolevatesse keskustesse, et toetada toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja edasist arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu.  Piirkonna ettevõtluse arendamisel arvestada jõeäärse ala turismipotentsiaali ja olemasoleva elukeskkonnaga. Jõeäärsel alal, asula keskustes ja elamute lähedal soosida puhkemajandust toetavat ja keskkonnahäiringuteta ettevõtlust.  Asulate elukeskkonna ja üldilme parendamiseks ning külastuspotentsiaali tõstmiseks kaaluda kasutusest väljas olevate ja perspektiivitute tootmishoonete lammutamist ja kasutusest väljas olevatele territooriumitele uue piirkonda sobiva kasutuse leidmist. Planeeringute ja arengukavade koostamisel näha ette meetmeid kasutuses olevate tootmishoonete üldilme ja heakorra parandamiseks (haljastuskava, territooriumi heakorrastamine, hoonete välisviimistluse parandamine jms).  Planeeringute ja arengukavade koostamisel näha ette meetmeid kahaneva elanikkonnaga korterelamute piirkondade elukvaliteedi parandamiseks (säästev renoveerimine, haljastuskavad jms).  Väärtustada ajaloolise tähendusega hooneid, komplekse ja rajatisi, mis loovad piirkondlikku lisandväärtust (vesiveskid, rippsillad, meiereid, põlistalud, mõisahooned jms), võimalusel ehitised korrastada ja leida neile vajaduse korral uus kasutus.  Uute hoonete kavandamisel järgida väljakujunenud asustusmustrit ja hoonestusstruktuuri. Elamualadena eelistada ajalooliste talukohtade kasutusele võtmist12.  Säilitada jõeäärseid väärtuslikke maastikke, väärtuslikku põllumajandus- ja metsamaad.  Jõe kaldad säilitada looduslikuna. 12 Vt lisa 3 „Kultuuriväärtuslikud objektid“ – pärandkultuuriobjektid, põlised talukohad. 14  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.1.2. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused linnalises piirkonnas Planeeringuala linnaline piirkond ulatub suudmest kuni Sindi raudteesillani. Linnalisse piirkonda jäävad Pärnu maakonna planeeringuga määratud linnalise asustusega alad (Pärnu ja Sindi linn, Paikuse alev, Tammiste küla). Linnalise asustusega alad on nii elamu-, äri- ja tootmis- kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku. Linnalise asustusega alad on Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamised koondumiskohad ka rahvastiku kahanemise tingimustes. Pärnu jõe teemaplaneeringuga on kavandatud üldised suunised ja tingimused jõe äärde jääva linnalise piirkonna arendamiseks. Arvestades linnalise asustusega ala iseloomu, jõe kasutustihedust ja arenguvõimalusi, on linnalises piirkonnas olulisemad linnaehituslikud seosed ja piirkonna arengusuunised ning tingimused välja toodud järgmiste tsoonide kaupa:  ala 1: Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium (vt ptk 3.1.2.1);  ala 2: Pärnu jõgi Kesklinna sillast kuni Papiniidu sillani (vt ptk 3.1.2.2);  ala 3: Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni ning Reiu jõgi (vt ptk 3.1.2.3);  ala 4: Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevit ja Sindi linna läbival lõigul (vt ptk 3.1.2.4);  ala 5: Sauga jõgi (vt ptk 3.1.2.5). Üldised suunised linnalise piirkonna arendamiseks  Tagada kogu jõeäärse linnalise piirkonna ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus, erinevate funktsioonide, teenuste ning elu-, puhke- ja ettevõtluskeskkonna koostoimimine, jõe maastikuväärtuse säilimine, puhkepotentsiaali tugevdamine ja veeliikluse arendamine.  Jõeäärse asustuse arendamisel arvestada olemasolevat asustusstruktuuri, selle tihendamisel tagada hoonestatud ja looduslike alade tasakaal ning jõeäärsete puhkealade olemasolu.  Tühjana seisvatele hoonetele ja kasutusest välja langenud maa-aladele kavandada uued, ümbritseva keskkonnaga sobivad kasutusviisid.  Näha ette jõeäärsete tootmisalade kasutusele võtmine ümbritsevasse keskkonda sobival viisil (asendada elukeskkonda häiriv tootmistegevus häiringutevaba ettevõtlusega, arendada väikesadamaid, parendada tootmisalade hoonestust ja välisilmet, laiendada kasutusotstarbed äri- ja tootmisaladeks, soodustada väikeettevõtlust, kavandada alad ümber elu-, ettevõtlus- ja kultuuriasutuste arengualadeks jms).  Väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist ehituspärandit (Pärnu vanalinn, jõeäärsed miljööalad, endised mõisad ja mõisapargid, Sindi ja Pärnu linna tööstuspärand jms). 15  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Säilitada linna- ja asulasüdameid, toetada seal teenuste mitmekülgsust, inimmõõtmelist ruumi13 ja hea kvaliteediga avaliku ruumi arengut. Siduda asulate südamed jõega.  Uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud ehitusmahtude ja hoonestuslaadiga. Muutused hoonestuslaadis peavad olema põhjendatud ja looma juurde uut ruumilist kvaliteeti.  Jõe kallastel seada eesmärgiks hoonete ja avaliku ruumi kõrge arhitektuurne tase. Kaldapromenaadid kavandada ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana.  Kavandada jõe äärde puhkealasid ja ühiskondlikke või avalikke funktsioone.  Tagada jõgede juurdepääsetavus ja avada jõe kaldaalad kõigile kasutamiseks. Veeäärsed alad siduda avaliku ruumi ja kergliiklusteede võrgustikuga.  Eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja jõeäärne kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga, soodustada erinevate liikumisviiside kombineerimist. Planeeringujoonisele on kantud linnalise piirkonna tsoneering (alad A1–A5). 13 Inimmõõtmeline ruum – ruum, mille kavandamisel on lähtutud inimlikust mõõtkavast ehk ruum, mille planeerimisel ja projekteerimisel pööratakse tähelepanu inimese silmakõrguselt saadud kogemustele, arvestatakse jalakäija liikumiskiiruse ja tajumisvõimega, et kujundada meeldiv ja inimese meeli positiivselt stimuleeriv keskkond (eristatavad detailid, tekstuurid, värvid, lõhnad, helid jms) ning soodne mikrokliima. Inimmõõtmelise ruumi kavandamise kaudu luuakse positiivne kasutajakogemus ja seeläbi eeldused, et seal viibitakse pikemalt ja sagedamini. 16  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.1.2.1. Ala 1. Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium Skeem 3. Ala 1 paiknemine linnalises piirkonnas Piirkond on tihedalt seotud merega ning hõlmab Pärnu ja Sauga jõe suudmealasid. Pärnu Sadama akvatoorium (ka sadama akvatoorium) Pärnu jõel ulatub Kesklinna sillani ja Sauga jõel Siimu sillani. Sadama akvatooriumi ääres paikneb suurem osa Pärnu linna sadamatest: kaubasadam, jahisadam, Japsi kalasadam, reisiparvlaeva ja kruiisisadam. Suuremate aluste pääsu sadama akvatooriumi alalt ülesvoolu takistab Kesklinna sild. Pärnu sadam on regiooni suurim ja olulisim sadam, mis võimaldab parandada kohaliku majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu ning toetab uute tänapäevaste tegevusvaldkondade arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud nii üleriigilises planeeringus kui ka Pärnu maakonna planeeringus rahvusvahelise tähtsusega toimiva ja arendatava sadamana. Kaubasadam koos laevaremonditehasega paikneb jõe paremkaldal, Sauga jõe suudme ja Vana-Pärnu rannaniidu vahel. Kaubasadama maismaaühendus toimub riigimaanteedega ühendatud Kaubasadama teelt. Kaubasadama territoriaalsed arenguvõimalused on piiratud, kuivõrd sadama ala külgneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu rannaniiduga ja sadama mõjusid Vana-Pärnu elupiirkonnast puhverdava metsapargiga. Samas koostoimes kavandatava Rail Balticu kaubajaama, Pärnu lennujaama ja maanteede ühendusega tekib edaspidi võimalus arendada erinevaid logistikateenuseid ning tõsta nii Pärnu Sadama kui üldiselt ka kogu Pärnu 17  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri piirkonna logistilist potentsiaali 14. Kaubasadama toimimiseks on oluline hoida laevatee vabana ning regulaarselt puhastada ja süvendada sadama akvatooriumi, mis toetab ka jõeliiklust tervikuna. Jõe vasakkaldal paiknevad Pärnu Jahtklubi jahisadam, reisiparvlaeva ja kruiisisadam ning Pärnu ajaloolises vallikraavis väikealuseid teenindav Talvesadam. Vasakkaldal paiknevad sadamad on suure külastuspotentsiaaliga ning moodustavad koostoimes Pärnu „merevärava“. Jahisadam on aktiivses kasutuses, laienev ja suure arengupotentsiaaliga. Reisi- ja kruiisisadama piirkond arendatakse välja kaasaegse, atraktiivse ja mitmekülgse linnakeskkonnana15. Paremkaldal – Sauga jõe suudme ja Kesklinna silla vahel – paikneb endine kaubasadama ala koos tegutseva Japsi kalasadamaga. Tegemist on sadamana välja arendatud, kuid praegu suures osas alakasutatud piirkonnaga. Piirkonnal on suur potentsiaal edasi areneda n-ö Pärnu marina piirkonnaks, kus olemasolev alakasutatav tootmis- ja sadamaala võib kujuneda ümber eripäraseks, sadama funktsioonidega rikastatud ettevõtlus- ja elupiirkonnaks. Kui kesklinna lähistel paiknev jõeäärne tootmisala asendada ettevõtlus- ja elukeskkonnaga, võimaldab see kavandada tänapäevast ja merelinnale iseloomulikku segahoonestusega ala ning ühendada Ülejõe elupiirkond jõega, sh võimaldada juurdepääsu kaldaalale, kust avanevad ilusad vaated suudmele ja vastaskaldale. Avalikult kasutatav haagispaatide veeskamise võimalus on jõe vasakkaldal Ringi tänava ja Rannapargi vahel. Veeskamiskoht on paadisõidu hooajal tihedas kasutuses, kuid seal on paadihaagiste parkimise võimalus piiratud ning juurdepääs veeskamiskohale on kitsas linnakeskkonnas raskendatud. Veeskamiskoha kasutamine takistab liiklemist jõeäärsel randa suunduval kergliiklusteel. Ühendus üle Pärnu jõe toimub Kesklinna silla kaudu. Vana-Pärnu, Pärnu kesklinna ja rannapiirkonna vahel otseühendus puudub. Pärnu jõe paremkalda ala on avalikkusele sadama osas suletud, mistõttu kaldal läbiv ühendus puudub. Kaldale pääseb Kesklinna silla kõrval olevalt puhkealalt ning Vana-Pärnu rannaniidult. Ülejõe ja Vana-Pärnu piirkonnas ei ole piisavalt jõeäärseid puhkevõimalusi. Pärnu jõe vasakkalda ala on avalikkusele avatud ning seda kasutatakse aktiivselt kesklinna ja ranna ühendusena. Jõe äärde ulatub vanalinna ümbritsev parkide vöönd, Pärnu rannapark ja rannaniit ning muuliga eraldatud mererand. Pärnu linna üldplaneeringuga on seatud eesmärk siduda jõeäärne promenaad rannapromenaadiga 16. 14 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+. 15 Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering. 16 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+. 18  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Kogu ala jääb üleujutusohuga riskipiirkonda17. Jõe kaldaalad on kohati lihkeohtlikud ning vajavad nõlva stabiilsuse kontrolli18. Suunised piirkonna arendamiseks  Eelisarendada Pärnu sadama akvatooriumi alal sadamaid, mille kasutus on seotud merega ja eelkõige selliste aluste teenindamisega, mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu.  Pärnu sadama akvatooriumi äärsete kaldaalade arendamisel kaaluda täiendavate keskkonda sobivate sadamate ja sadamateenuste (sildumine, veeskamine) arendamist.  Arvestades riiklikke taastuvenergeetika arendamise eesmärke, Liivi lahe tuuleenergia arendamise potentsiaali19 ning vajadust leida uus sobilik kasutus endisele Pärnu Jannseni kaubasadama alale, kaaluda Pärnu sadama akvatooriumi äärsel alal meretuuleparke teenindava hooldussadama kavandamise otstarbekust.  Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajaduse korral leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud maakasutust. Olemasolevat puhke- ja elukeskkonda ei tohi keskkonnahäiringutega kahjustada.  Reisiparvlaeva ja kruiisisadama arendamisel tagada mereväravale kohane kõrge tasemega arhitektuurne lahendus. Reisisadama ala siduda selgelt ja mugavalt kesklinna ja rannapiirkonnaga ning linna transpordivõrgustikuga (Rail Balticu reisijate raudteejaama, ühistranspordi terminali, veetakso peatuse, jalgteede ja kergliiklusteede võrgustiku jms-ga).  Pärnu külastuspotentsiaali tõstmiseks ja merevärava tugevdamiseks laiendada ja arendada Pärnu Jahisadama ala. Kaaluda sadama sildumisala pikendamist Rannapargi ja muuli suunal.  Kalasadamate arendamisel arvestada lossimistingimuste ja kala kvaliteedi tagamiseks esmatöötlemise tingimuste parandamisega. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või paadimüügiks sobilike kohtade kavandamist.  Vana-Pärnu ja Ülejõe piirkonna ning kesklinna ja rannapiirkonna ühendamiseks kavandada veetakso/väikepraami sildumisalad Ringi tänava ja Sauga jõe suudme piirkonda. Uue veetranspordi ühenduse loomine võimaldaks ühendada sadama akvatooriumi kaldaalad kergliiklusega, arendada välja terviklik rannaäärne puhketee ning siduda Pärnu rand ja Valgerand üheks puhkealade võrgustikuks.  Kavandada Pärnu jõe äärse promenaadi (Jaansoni raja) katkematu ühendus rannapromenaadiga. Promenaadi pikendamisel Rannapargi suunas kaaluda selle äärde sildumisvõimaluste kavandamist. 17 Maa-amet, üleujutusohuga alade kaardirakendus. 18 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, ehitusgeoloogiliste tingimuste skeem. 19 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on kavandatud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond Liivi lahte. 19  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Sauga jõe suudme piirkonda jäävate kaldaalade arendamisel ja tööstusliku sadamategevuse väljaviimisel pöörata tähelepanu sobilike keskkonnatingimuste loomisele. Leida olemasoleva sadamategevuse ja uue kasutuse vahel toimiv ruumiline lahendus, mis aitaks suurendada Pärnu merevärava positiivset mõju piirkonnale ja avada kaldaala avalikuks kasutuseks.  Ülejõe ja Vana-Pärnu piirkonnas tagada elanike juurdepääs jõeäärsetele aladele, säilitada olemasolevad puhkealad ja kavandada täiendavaid jõeäärseid puhkevõimalusi.  Säilitada sadama akvatooriumiga piirneval kaldaalal veeliiklust teenindav tankla. Tingimused piirkonna arendamiseks  Väikealuste merelepääsu soodustamiseks ja jõel läbiva liikluse vähendamiseks kavandada Pärnu Sadama akvatooriumi piirkonda haagispaatide veeskamiskoht koos parkimisvõimalustega. Arvestades maismaa juurdepääsuvõimalust ja ümbritseva keskkonna maakasutust, on merelepääsu veeskamiskoha vajadusega piirkonnaks määratud Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tänava kai vaheline piirkond koos Sauga jõe suudmealaga (vt ptk 3.6.3).  Kesklinna ja Siimu silla vahelise piirkonna arendamisel ja tööstusliku sadamategevuse väljaviimisel avada kaldaala avalikuks kasutuseks ja näha ette sidus kergliiklejate ühendus ning jõepromenaadi pikendamine (vt ptk-d 3.2.1 ja 3.6.7). 20  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 4. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem 21  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.1.2.2. Ala 2. Pärnu jõgi Kesklinna sillast Papiniidu sillani Skeem 5. Ala 2 paiknemine linnalises piirkonnas Jõelõik asub Pärnu kahe keskuse, ajaloolise Pärnu kesklinna ning valdavalt kaubandusele suunatud Papiniidu keskuse vahel. Keskuste vahele jäävad Eeslinna ja Rääma elamupiirkonnad. Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisele alale on planeeritud kaks uut silda: Raba ja Laia tänavat ühendav autosild20 ning A. H. Tammsaare puiestee ja Niidu metsapargi vaheline jalakäijate sild 21. Kavandatav Raba-Lai autosild tasakaalustab piirkonna liikluskoormust, loob täiendava juurdepääsu kesklinna ning parandab oluliselt Rääma piirkonna ja linnakeskuse vahelist ühendust. Pärnu linn on maakonna keskus ja oluline sihtkoht nii sise- kui ka väliskülastajatele. Linnakeskuse funktsionaalsus ja atraktiivsus on oluliseks piirkonna arengut edasi viivaks jõuks ning veeäärsete alade arendamise kaudu on võimalik linnakeskuse atraktiivsust oluliselt tõsta. Praegu on kesklinna kaldaala suures osas endine tootmisala, millel on kesklinna arengu mõistes suur tulevikupotentsiaal. Pärnu jõgi on käsitletavas lõigus laevatatav22. Pärnu Kesklinna silla kõrval oleva kai ääres peatuvad reisilaevad, millega suvehooajal korraldatakse regulaarseid huvireise jõele ja merele. Kesklinna silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel alal on hakatud arendama veega seotud puhketegevust (veebatuut, tuubisõit, SUP-laua matk jms). Viimastel aastatel on jõel veeliiklus 20 Raba-Lai tänava silla detailplaneering. 21 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering. 22 Meresõiduohutuse seaduse § 21. 22  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri tihenenud ja suurenenud nõudlus sildumisalade järele. Haagispaatide veeskamiskoht on Papiniidu silla lähistel, kuid seal puudub korralik juurdepääs ja parkimisala. Pärnu jõel toimuvad sõudmise ja aerutamise treeningud ja võistlused. Papiniidu silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel lõigul paiknevad Pärnu sõude- ja aerutamise klubid, jõele on kehtestatud sõudmise eripiirkond ning kavandatud sõudmise ja aerutamise staadion. Võistluste ajal (u viis kuni üheksa korda suvehooaja jooksul) on staadionil veeliiklus muuks kasutuseks suletud. Sõudesport on jõelõigul määratud prioriteetseks tegevuseks, mis määrab teiste aluste liiklemise (kiirus, lainetus) 23. Kesklinna silla ja Papiniidu silla vahel, jõe mõlemal kaldal, kulgeb Jaansoni rada. See on u 10 km pikkune aktiivselt kasutatav kergliiklustee, mis võimaldab kogu jõekallast katkematult läbida. Kallasrajale juurdepääs vajab parendamist vanalinna tänavate sihil ning Mai, Papiniidu ja Niidu asumite piirkonnas. Jaansoni rada on tänu oma kesksele asukohale ja veeäärsele paiknemisele kogu linna jaoks oluline puhketee, millel on suur potentsiaal edasi kujuneda mitmekülgseks vaba aja veetmise kohaks. Raja ääres asuvad pargid ja haljasalad, mis võimaldaksid oluliselt täiendada raja senist funktsionaalsust nii rahva- kui ka keskkonnatervise aspektist. Piirkonna elanikud kasutavad jõge suplemiseks, enimkülastatavad kohad on paremkaldal Rääma sõudeklubi kõrval ning vasakkaldal Liiva tänava lõpus ja Annemõisa pargi juures. Ametlikud supluskohad puuduvad. Kuna ajalooliselt on jõe vesi olnud tootmisettevõtete jaoks vajalik ressurss, paikneb jõe ääres mitmeid tootmisalasid, millest praegu on mõned veel kasutusel. Arengusuund on viia tootmistegevus jõe äärest välja ning kavandada aladele uued, olemasolevasse linnakeskkonda sobivad terviklahendused. Tootmisalade ümberplaneerimisega muutub jõeäärne ruum oluliselt, suureneb elamualade osakaal ning kasvab kallaste kasutusaktiivsus. Endiste ettevõtlusalade kasutuse muutmine võimaldab linna juurde kavandada atraktiivset ja tänapäevastele, säästva linnaruumi arendamise põhimõtetele vastavat keskkonda. Jõeäärse linnaruumi muutust soodustab Rail Balticu reisijate raudteejaama (ka Rail Balticu jaam) valmimine Papiniidu keskuses, mis parandab kogu Pärnu aegruumilist kättesaadavust. Oluline arengueesmärk on siduda Rail Balticu jaam kiirelt ja mugavalt Pärnu kesklinna ja kogu linna transpordivõrgustikuga. Kogu kaldaala jääb üleujutusohuga riskipiirkonda24, kus üleujutuse ulatus on suurim Kesklinna silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel alal ning Eeslinna piirkonnas. Jõe kaldaalad on kohati lihkeohtlikud ning vajavad nõlva stabiilsuse kontrolli25. 23 Pärnu Linnavalitsuse 01.06.2022 määrus nr 3 „Pärnu jõe staadioniga seotud liiklemise nõuded“. 24 Maa-amet, üleujutusohuga alade kaardirakendus. 25 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, ehitusgeoloogiliste tingimuste skeem. 23  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised piirkonna arendamiseks  Kesklinna piirkonna vee- ja kaldaala kasutusvõimaluste täpsustamiseks koostada terviklik lahendus. Arvestada väikelaevaliikluse arengust tulenevate vajadustega (veeliikluse suurenemine, sildumisalade vajadus, veetranspordi teenuste areng), piirkonna elanike ja linnakülaliste vajadustega ning jõepromenaadi potentsiaaliga kesklinna elavdamisel (kultuurisündmused, veemeelelahutus, jõematkad, jõekohvikud jms).  Kesklinna silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel alal on veeteenuste ja -transpordi arenguks vajalik säilitada ja juurde luua veesõidukite peatuskohti (lõbusõidulaevale, veetaksole, veetrammile jms). Veesõidukite peatuskohad ühendada selgelt ja mugavalt linna transpordivõrgustikuga ning soodustada erinevate transpordiliikide kombineerimist (bussijaam, raudteejaam, reisisadam, kergliikus, pargi-ja-sõida-parklad jms).  Selleks, et eelistada Pärnu Sadama akvatooriumi alal suuremaid aluseid ja jahisadama alal purjejahte ning võimaldada juurdepääs Pärnu linnakeskusele, kaaluda kesklinna piirkonda sildumisalade kavandamist väikealustele (kaatrid, paadid jms).  Kavandatava Raba-Lai silla ja Papiniidu silla vahelisel alal tagada sõudeklubide arenguvõimalused. Veeliikluse korraldamisel ja kaldaala kasutusvõimaluste kavandamisel arvestada sõudespordi vajadustega (piirata veeliikluse kiirust ja lainetust). Sujuva veeliikluse tagamiseks kaaluda jõe paremkalda ala puhastamist ja sõudekanali nihutamist kalda suunas.  Jõekallaste arendamisel tagada ruumilise keskkonna kõrge kvaliteet ja universaalse disaini põhimõtteid järgiv avalik ruum.  Leida Läänemere kunstisadama kõrval teisi kasutusi, mis suurendaksid piirkonna turismipotentsiaali ja atraktiivsust ning võimaldaksid jõge eksponeerida kui „kunsti- ja loovjõge“ (välinäituste pinnad, veeäärsete kontsertide ja kultuurisündmuste korraldamise võimaldamine, jõekohvikud, veega seotud meelelahutus ja teenused jms).  Soodustada Kesklinna ja Papiniidu keskuste vahelise kaldaala arendamisel säästvat liikuvust ja erinevate liikumisviiside kombineerimist. Kesklinna ja Rail Balticu jaama kiireks ja mugavaks ühendamiseks kaaluda Suur-Jõe tänava väljaarendamist kergliikluse põhivõrgustiku osana, mis võimaldab tagada kergliiklejatele kiire ja sujuva ühenduse.  Jõeäärse ala arendamisel näha ette täiendavaid puhkealasid ning parendada puhkealade võrgustiku sidusust.  Säilitada Jaansoni raja äärseid haljasalasid ja tõsta alade puhkeväärtust (mänguväljakud, ujumiskohad, õpperajad jms). Parendada alal tervislikku eluviisi soodustavat taristut (veevõtukohad, jalgrattahoidjad, jalgratta hooldusjaamad, välijõusaalid, pingid jms) ning rajal pakutavaid teenuseid (liiklusvahendite laenutus, välikohvikud, veega seotud meelelahutus, kultuurisündmused jms), et arendada välja terviklik jõeäärne puhkeala.  Pärnu linnakeskuse tugevdamiseks ja selle atraktiivsuse suurendamiseks parendada vanalinna ja jõe vahelist ühendust (vaatesihid, tänavakoridorid). 24  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Tagada avalikud juurdepääsud jõe kaldale. Säilitada olemasolevad ühendused ümbritsevatelt tänavatelt jõe äärde ning parendada Jaansoni raja ühendust kesklinna, Mai, Papiniidu ja Niidu piirkondadega. Tingimused piirkonna arendamiseks  Täpsustada avalike supluskohtade asukohad ning näha ette võimalused ala varustamiseks supluskoha toimimiseks vajalike rajatiste ja inventariga. Jõe ääres puhkuse võimaldamiseks kaaluda avalike supluskohtade arendamist Rääma sõudeklubi kõrval, Niidu pargis, Liiva tänava sihil, Pilli pargis ja Annemõisa pargis (vt ptk 3.2.1.4).  Kavandada Niidu pargi ala pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist võimaldavaks veematka puhkekohaks (vt ptk 3.2.1.4).  Päästetööde operatiivseks korraldamiseks kavandada lähim võimalik juurdepääs Pärnu siseturvalisuse ühishoonest jõele (vt ptk 3.6.9). Skeem 6. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem 25  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.1.2.3. Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni Skeem 7. Ala 3 paiknemine linnalises piirkonnas Pärnu jõgi on laevatatav26 kuni Reiu jõe suudmeni ja Reiu jõgi suudmest kuni endise raudteesillani. Jõelõigu veeala kasutatakse valdavalt meelelahutuslikul eesmärgil (sõitudeks jeti, kaatri, vesijalgratta ja aerupaatidega, veesuusatamiseks, kalastuseks, supluseks jms). Reiu jõe suudme lähistel on välja kujunenud veepuhkuse piirkond (paadilaenutus jt veeteenused). Reiu jõe suudmes lõppeb Pärnu jõekruiisi laeva marsruut. Suudme lähistel on aastaid tegutsenud veemotosportlased (võistlussport, jetid ja ringrajapaadid) 27, kelle treeninguteks ning võistlusteks on jõele märgistatud eraldi jetisõiduala.28 29 Lisaks sportlastele kasutavad märgistatud jetisõiduala ka harrastussõitjad ning kogu jõelõiku laiemalt erinevad meelelahutuslikul või harrastuslikul eesmärgil motoriseeritud veespordiga tegelejad (jetid, kaatrid, veesuusk, tuubisõit jms). Jõelõigu keskel asub pikkade traditsioonidega Vaala sadam, kus tegutsevad Raeküla piirkonna kalurid. Uued väikesadamad on kavandatud Reiu jõele (külalissadam) ja Rail Balticu jaama 26 Meresõiduohutuse seaduse § 21. 27 Pärnus tegutsevatest veemoto klubidest on võrsunud nii Eesti meistreid kui ka Maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel auhinnalisi kohti saanud võistlussportlased. 28 „Eesti veemoto arengukava aastateks 2019-2024“ (külastatud 25.04.2024) kohaselt on Pärnu jõel vähenenud veemotospordi võimalused ja ainus ala on jäänud alles Reiu jõe suudmesse. Võistluskohale on mõõdetud sertifitseeritud rekordkatsete rada, pikkusega 1 km, kuid võistlusi korraldatakse alal harva. 29 Transpordiemati kaardirakendus Nutimeri (külastatud 25.04.2024) 26  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri lähistele. Haagispaatide veeskamise võimalusi on piirkonnas mitmeid – avalikkusele on juurdepääsetavad Papiniidu silla alune, Uuemetsa tee ots Tammistes ja Lustipargi ala Reiu jõe suudmes. Pärnu jõe ületamine on piirkonnas võimalik üksnes Papiniidu silla kaudu. Reiu jõe ületamiseks on suudmes Sindi-Lodja sild ja kergliikluseks kasutatav endine kitsarööpmelise Reiu raudteesild (u 1 km suudmest). Täiendavaid sildasid planeeritud ei ole, kuid liiklustingimused vajavad parandamist Sindi-Lodja sillal. Jõe paremkalda alale jäävad Uuemetsa elamupiirkond ja Tammiste puhkemetsad. Planeeringu mõjualas on arenemas Tammiste elamupiirkond Pärnu linnas. Uuemetsa elamupiirkonna ja Papiniidu silla vahele jääb endine Tammiste mõisa ala. Jõe vasakkaldale jäävad Papiniidu ärikeskus, Veteranide park, planeeritud Rail Balticu reisijate raudteejaam, looduslik kaldaala ja Reiu-Raeküla piirkonna puhkemetsad. Loodusliku ala sees paiknevad üksikud elamud ja tootmispiirkonnad ning kompaktsem elamuala Reiu jõe paremkaldal. Pärnu jõe vasakkalda ala on muust linnakeskkonnast osaliselt eraldatud infrastruktuuri koridoridega – Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee ja kavandatud Rail Balticu raudteega. Mootorsõidukitega pääseb kaldale ühelt poolt Papiniidus silla alt ja teiselt poolt Raekülas Videviku tänavalt. Läbiva liikluse võimalust kaldal ei ole. Kergliiklejate juurdepääs jõe kaldale on lahendatud tunnelite kaudu Liivi tee alt, samuti Videviku tänava ja Rail Balticu jaama kaudu. Asustuse, sh elamualade edasine areng piirkonnas ja üldine väikelaevaomanike ning veeliikluse kasv on tõstatanud küsimuse motoriseeritud veespordi tegevuste (nii meelelahutuslik harrastustegevus, kui ka võistlussport) sobilikkuse kohta jõelõigul. Jetisõit ohustab kalade noorjärke, eriti kuderände ajal. 30 Laevatatavast alast ülesvoolu jääb ka Pärnu lahe üks olulisim meritindi koelmuala ning vastsete edukaks merre suundumiseks on vajalik rakendada motoriseeritud veespordi tegevustele ajalisi piiranguid. 31 Suurtel kiirustel harrastatavate veespordi tegevustega võivad kaasneda mürahäiringud elu- ja puhkekeskkonnale.32 Väljaspool jetisõiduala toimuv meelelahutuslik harrastustegevus on kasvanud ja ohutu liiklemise ning kallaste kaitseks on vajalik enam pöörata tähelepanu teavitusele, heakorrale ning ohutust tagavate reeglite järgimisele. Lisaks on suurenemas üldine veeliiklus ja huvi kasutada piirkonda n- ö vaikse puhkealana (suplemiseks, SUP-lauaga ning aeglaste veesõidukitega sõitmiseks), mis muudab motoriseeritud veespordi arendamise piirkonnas keerukamaks. 30 Vt Lisa 1, KSH aruanne, peatükk 9.1.4 „Mõju planeeringuala jõgede elustikule (veetaimestikule ja -loomastikule)“ lk 66-67 31 MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu 04.05.2023 kirja nr 1-4/23.03/20 kohaselt on vajalik jõega seotud tegevuste planeerimisel arvestada vastkoorunud kalavastsetega, et need saaksid jõevooluga edukalt merre laskuda. Eriti oluline on kevadeti arvestada meritindi vastsetega, kes kanduvad oma Liivi lahe suurimalt ja produktiivseimalt koelmult Pärnu jõe Tindisaarte piirkonnast jõevee ülemistes kihtides mere poole. Aktiivne jetisõit jõel ohustab tindivastseid märkimisväärselt. Meritint on tähtis toiduallikas tarbijatele ja sissetulekuallikas kalurkonnale. MTÜ teeb ettepaneku alustada jetisõiduhooaega kõige varem alates 26. maist. 32 Vt Lisa 1, KSH aruanne, peatükk 9.13. „Mõju planeeringuala müratasemele“ lk 115-116. 27  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Papiniidu keskusesse, Liivi tee ja jõe vahelisele alale, on kavandatud Rail Balticu reisijate raudteejaam. Jaamas on planeeritud erinevad transpordiliigid ühildada. Lisaks kergliikluse, ühistranspordi ja sõiduauto juurdepääsule on jaam võimalik siduda ka veeliiklusega. Jaama kõrval on võimalus sobiva ettevõtluse ja majutuse arenguks, sh väikesadama välja arendamiseks. Jaam on kavandatud ühendada linna kergliiklusteede võrgustikku. Mootorsõidukite pääs jaamale on kavandatud Papiniidu silla alt ning täiendav mahasõidu võimalus on kavandatud Liivi teelt (Via Baltica). Piirkond on kõrge puhke- ja külastusväärtusega. Ala läbib Pärnu linna puhkemetsade vöönd. Seal asuvad Sindi-Lodja kiviaja asulakoht ja Reiu vabaõhulava. Kontaktvööndisse jäävad Reiu-Raeküla terviserajad. Vastaskaldal asuvad Tammiste metsad koos RMK Tammiste matkarajaga. Supluskohad asuvad Raekülas Saare tänava sihil, Tammistes Uuemetsa elamupiirkonna kõrval ja Uuemetsa tee otsas ning Paikusel vabaõhulava ja kiviaja asulakoha juures. Pärnu jõe vasakkaldale jääb kaks ajaloolist tootmisala. Arvestades Rail Balticu jaama mõju, piirkonna arengupotentsiaali ja Pärnu linna visiooni viia tootmistegevus jõe äärest välja, on ettevõtlusalad haaratud linna arenguala koosseisu, mille üldine eesmärk on arendada Reiu jõe suudme lähistele puhkepiirkond. Katkematu kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab Pärnu linna lähiümbruse aladega, on välja ehitatud mõlemal pool jõge, valdavalt maanteede ääres. Otsene side jõega on vähestes lõikudes. Vasakkaldal ei ole terviklikku jõeäärset puhketeed välja arendatud, kuid seal on võimalik liigelda pargiteedel ning metsa- ja loodusradadel. Katkematut ühendust takistavad piirkonna tootmisalad. Paremkalda kallasrada saab hästi kasutada Tammiste puhkemetsa ulatuses. Kallasrajal takistavad katkematut liiklemist Uuemetsa elamupiirkonna paadikanalid, kohati kaldani ulatuvad õuealad, kraavid ja ojad, kaldataimestik ning paiguti liigniiske maastik. Madalamaid jõe kaldaalasid, sh Uuemetsa elamupiirkonda, ohustavad üleujutused ning kõrgematel kallastel on lihkeohtlikud nõlvad. Suunised piirkonna arendamiseks  Jõelõigu veekasutuse kavandamisel lähtuda sobivusest olemasoleva elu-, puhke- ja looduskeskkonnaga. Arvestades linnalise asustuse tihenemist kallastel, üldist veeliikluse kasvu ja motoriseeritud veespordi tegevustest tuleneda võivaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, on otstarbekas kaaluda motoriseeritud veespordi (sh veemotospordi) jaoks alternatiivse asukoha leidmist piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada täiendavaid piiranguid elustiku, sh kalastiku (kudeaja), elukeskkonna (müra), veeliikluse (ohutuse) ja kallaste (uhtumise, erosiooni) kaitseks ning, mis ühtlasi tagaks head võimalused ka motoriseeritud veespordi tegevuste edasiseks arenguks. Kaaluda asukohtade sobivust näiteks maardlate aladel, nende kaevandamisjärgse taastamise käigus veekoguks, Pärnu lahes või muudes 28  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri sobivates asukohtades. Veemotospordi jaoks alternatiivsete asukohtade otsimisel on vajalik arvestada vaba ja selge veega alaga, mille sügavus on vähemalt 1,5 m ja mis on soovitavalt ligikaudu 500 m x 500 m suur.  Turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda kogu jõelõigu ulatuses liikluse reguleerimist (piirata kiirust ja keelata lainetuse tekitamist, kavandada supluskohtadele ja veemeelelahutusele eripiirkonnad jms). Ala kasutuse korraldamisel on oluline pöörata tähelepanu teabe kättesaadavusele (selge ala piiritlemine, veeliiklusmärgid, infostendid veeskamiskohtade, sildumisalade ja ujumiskohtade juures jms).  Väikelaevaliikluse edendamiseks arendada välja Reiu külalissadam ja Rail Balticu väikesadam ning kaaluda sildumisalade, sh külaliskohtade kavandamist (Rail Balticu jaam, arengualad, Sindi-Lodja kiviaja asulakoht, puhkealad).  Jõeäärsetele tootmisaladele uue kasutusotstarbe kavandamisel kaaluda väikesadamate või sadamateenuste kavandamise võimalusi.  Soodustada piirkonnas ajaloolise Vaala kalasadama arengut. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või paadimüügiks sobilike kohtade kavandamist.  Rail Balticu reisijate raudteejaam arendada välja multimodaalseks transpordisõlmeks, kus parendada erinevate transpordiliikide, sh veetranspordi ühilduvust (ühistranspordi teenused, kergliikluse ühendused, kergliiklusvahendite rent, jalgrattaparkla, elektriliste sõidukite laadimistaristu, perspektiivne sadamaala ja veetakso/veetrammi peatus jms).  Kaaluda Rail Balticu jaama ja kesklinna vahel regulaarse veetranspordi ühenduse kavandamist.  Arvestada Reiu jõel oleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse tänapäevaste nõuetega ning luua sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõigile liiklejatele.  Sidusa kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks Pärnu jõe vasakkaldal ühendada Jaansoni rada Videviku tänava kergliiklusteega ja kavandada kergliiklustee Kiviaja tee äärest kuni Teeveere tänavani.  Sindi-Lodja kiviaja asulakoht arendada välja koos puhketee, sildumisvõimaluste, supluskoha ja piirkonna ajalugu tutvustava ekspositsiooniga. Siduda kiviaja asulakoht, Reiu külalissadam ja Paikuse vabaõhulava avalikult kasutatava puhketeega üheks tervikuks.  Ühendada Reiu-Raeküla terviserajad ja puhkemetsad piirkonna kergliiklusteede võrgustikku (ühendused Paikuselt Raudtee tänavalt, Pärnu linnas Videviku tänavalt ja Riia maanteelt).  Ühendada Tammiste puhkemetsad ja RMK matkarada piirkonna kergliiklusteede võrgustikku.  Olemasolevate tootmisalade säilimisel arvestada, et tootmistegevus ei põhjustaks häiringuid ümbritsevale puhkealale ning leida võimalusi tootmisalade keskkonnaesteetika parandamiseks (haljastamine, hoonete rekonstrueerimine).  Jõe äärde pääsuks uute kergliiklustunnelite kavandamisel ja olemasolevate arendamisel parendada läbipääsude turvalisust, kasutusmugavust ja esteetikat. 29  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Tingimused piirkonna arendamiseks  Kavandada Pärnu jõe puhketee ja avalikud juurdepääsud jõekaldale. Juurdepääsud siduda piirkonna kergliiklusteede, jalgteede ja puhkealade võrgustikuga (vt ptk 3.2.1).  Täpsustada avalike supluskohtade asukohad ning näha ette võimalused ala varustamiseks supluskoha toimimiseks vajalike rajatiste ja inventariga. Jõe ääres puhkuse võimaldamiseks kaaluda avalike supluskohtade arendamist: Veteranide pargis, Saare tänava sihil, Sindi-Lodja kiviaja asulakohas, Uuemetsa elamuala kõrval ja Uuemetsa tee otsas (vt ptk 3.2.1.4).  Kavandada Veteranide pargi ala veematka puhkekohaks, mis võimaldab seal veeta pikemat puhkust ning kombineerida erinevaid tegevusi. Arvestada Rail Balticu jaama, sellega kaasnevate ühenduste ja perspektiivse väikesadama potentsiaali terviklike puhkemarsruutide arendamisel (vt ptk 3.2.1.3).  Arendada Pärnu linna puhkemetsade vöönd Pärnu jõe mõlemal kaldal ja Reiu jõe suudmes välja veematka sõlmpunktiks, mis võimaldab seal veeta pikemat puhkust ja kombineerida erinevaid tegevusi. Koostada ala kohta terviklik puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi arvestav kontseptsioon (terviserajad, spordirajad, veesport, kalastus- ja ujumiskohad, lõkke- ja piknikukohad, puhketeenused, juurdepääsud, maastikuhoolds jms) (vt ptk 3.2.1.3).  Kavandada haagispaatide veeskamise kohad Uuemetsa tee otsa Pärnu jõe äärde ja Papiniidu silla piirkonda (vt ptk 3.6.3).  Seada tingimused üleujutus- ja lihkeohu vältimiseks. 30  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 8. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem 31  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.1.2.4. Ala 4. Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevi ja Sindi linna läbival lõigul Skeem 9. Ala 4 paiknemine linnalises piirkonnas Jõelõik ei ole laevatatav, kuid sügavusest tulenevalt on võimalik laevatatavat ala pikendada Türgi oja suudmeni. Sealt ülesvoolu on jõe sügavus muutlik, madalikud vahelduvad sügavikega, mistõttu on see sõltuvalt vee tasemest läbitav vaid väikese süvisega paatidega. Sindi linnas endise paisu asukohas arendatakse välja kärestikukeskust (tehiskärestikuga veespordi võistluskeskust), millest saab oluline veega seotud külastus- ja spordiobjekt. Praegu saab jõge piirkonnas ületada vaid Sindi raudteesilla kaudu. Asulate vahelist ühendust parandab Tammiste silla (Via Baltica, Pärnu suure ümbersõidu) väljaehitamine Sindi linna ja Tammiste küla vahel Paikuse alevi piiril. Jõe vasakkaldale jääb välja kujunenud tiheda asustusega linnaline keskkond. Paikuselt Sindi kärestikukeskuseni on enamasti elamualad koos jõeäärsete puhkealadega. Türgi oja suudmes kunagise Sindi mõisa asukohas asub Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskus. Kärestikukeskuse ja raudteesilla vahel eraldab Sindi kesklinna ja jõge ulatuslik ettevõtlusala, mis on kujunenud Sindi kunagise kalevivabriku ümber. Jõe paremkaldal on madaltihe linnaline asustus Tammiste külas, mis on arenenud endisest suvilapiirkonnast. Tammiste keskuse ja Sindi raudteesilla vaheline lõik on hajusa asustuse ning üksikute tihedamate elamugruppidega (nt endise Taali kooli piirkonnas). 32  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Sindi linna keskus kui kunagine töölisasula on rikas kultuuriväärtuste poolest. Sindi linna arhitektuuripärandist on jõe kaldaga seotud ajalooline kalevivabriku kompleks, Wöhrmanni puiestee tööliselamud ning jõeäärne kirikupark koos Sindi õigeusu kirikuga. Kavandamisel on ühendada Sindi linnakeskus jõega peatänava (Jaama tänava) kaudu. Paikuse alevi keskuse olulisemad teenindushooned paiknevad Paide maantee ääres ja endistes majandihoonetes (osavalla keskus ja kompleks, mis sisaldab põhikooli, raamatukogu, spordi- ja perearstikeskust). Vajadus on välja arendada alevi keskuse avalik ruum. Praeguse keskuse side jõeäärse alaga on nõrk, kuid seda saab parendada puhkealade võrgustiku kaudu (nt Kastani, Pihlaka, Teeveere pargid). Tammiste uuselamupiirkonna keskus areneb Kellukese tänava piirkonda. Keskuse side Pärnu jõega on nõrk, kuid seda saab tugevdada Pahkoja järve (Tammiste paisjärve) ning selle äärde kavandatud roheala kaudu, mis jääb Kellukese tänava sihile. Rail Balticu Urge peatuse teenindusraadiusesse jääb Pulli küla (15 min kergliikurisõit) ja Sindi linn (10 min autosõit)33. Sindi linna ja Urge peatuse vaheline sidus kergliiklustee soodustaks elamuarendust ja säästvate liikumisviiside kasutust eelkõige Sindi linna põhjaosas ja Taali kooli piirkonnas. Sindi linnas jõe kaldal paikneb ligi 1,5 km pikkusel lõigul parkide vöönd koos laululava ja suusaradadega. Eesmärk on arendada ala edasi koguperepargiks. Paikuse keskuses asub jõe ääres Teeveere park, millel on suur potentsiaal areneda jõeäärseks puhkealaks. Jõe paremkalda alal avalikke parke ega puhkealasid ei ole. Tammiste keskuse rohealaks on kavandatud Pahkoja järve (Tammiste paisjärve) äärne ala. Suurema kasutusega supluskohad asuvad jõe vasakkaldal. Sindi raudteesilla lähistel paikneb Sindi väliujula ning Paikuse ja Sindi piiril, Pääsukese tänava sihil, supluskoht. Kergliiklusteed on välja arendatud maanteede ääres. Paikuse alevit ja Sindi linna läbib katkematu kergliiklustee mööda Paide ja Pärnu maanteed kuni Sindi raudteesillani. Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres on kergliiklustee välja arendatud kuni Tammiste keskuseni ja Sindi raudteesilla juures. Tulevikus on kavas kergliiklustee lõigud ühendada. Jõe vasakkaldal on jõeäärne puhketee osaliselt välja arendatud Sindi linnas. Paikuse alevis on võimalik kaldaala läbida lõiguti. Jõe paremkaldal on kallasrajal võimalik liikuda osaliselt Tammiste külas ning Pulli külas Taali kooli juures. Terviklikult on kaldaala läbimine raskendatud jõeni ulatuvate õuealade, kraavide ja ojade, tiheda võsa ning kohati liigniiske maastiku tõttu. Jõekalda madalamaid alasid ohustavad üleujutused, kõrgematel kallastel on lihkeohtlikud nõlvad. 33 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor, Skepast&Puhkim, 2021. 33  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised piirkonna arendamiseks  Planeeringute koostamisel kaaluda laevatee pikendamist Türgi oja suudmeni väiksema süvisega alustele.  Parendada Sindi linnakeskuse, Paikuse alevi keskuse ja jõeäärse ala sidusust, luua ühendused jõeäärse ala ja puhkemaastikuga.  Siduda Tammiste külakeskus jõega, kavandada jõeäärne puhkemaastik ja ühendused jõeäärse alaga.  Soodustada Sindi kärestikukeskuse arengut. Luua täiendavad avalikud jalakäijate juurdepääsud Sindi kesklinnast kärestikukeskuse alale. Arvestada Pärnu jõe kui veematkateega ning näha ette võimalused kärestikukeskuse ala ohutuks läbimiseks või veematkateelt väljumiseks.  Sindi kärestikukeskuse ja kesklinna vahele jääval endisel kalevivabriku alal kaaluda tööstuspärandi paremaks eksponeerimiseks ja linnakeskusesse sobiva kasutusotstarbe leidmiseks avalikkusele suunatud ja kärestikukeskust toetavate funktsioonide kavandamist.  Jõe paremkaldal arvestada puhkealade kättesaadavuse ja piisavusega, asustuse arendamisel kavandada puhkealasid, veeäärseid puhkevõimalusi ja avalikke supluskohti.  Arendada Sindi jõe äärset parkide vööndit (koguperepark, suveteatri- ja vabaõhukompleks, väliujula jms).  Paikusel arendada jõeäärne Teeveere park välja multifunktsionaalseks puhkealaks. Tingimused piirkonna arendamiseks  Kavandada Pärnu jõe puhketee ja avalikud juurdepääsud kaldale. Juurdepääsud siduda piirkonna kergliiklusteede, kaldateede ja puhkealade võrgustikuga (vt ptk 3.2.1).  Täpsustada avalike supluskohtade asukohad ning näha ette võimalused ala varustamiseks supluskoha toimimiseks vajalike rajatiste ja inventariga. Jõe ääres puhkuse võimaldamiseks kaaluda avalike supluskohtade arendamist Teeveere pargis Paikusel, Pääsukese puiestee sihil Sindi ja Paikuse piiril ning Pahke tänava otsas Tammiste külas (vt ptk 3.2.1.4).  Sindi linna veematkatee sõlmpunkti välja arendamiseks kavandada veematkajatele peatuskoht, mis siduda piirkonna puhkealadega (vt ptk 3.2.1.3).  Kavandada haagispaatide veeskamiskohad Sindi kärestikukeskuse juures jõe mõlemale kaldale. Koostöös Päästeametiga täpsustada päästevajadus ja -tingimused.  Kaaluda täiendava veeskamiskoha kavandamise vajadust Tammiste silla (Via Baltica, Pärnu suure ümbersõidu) juures. 34  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 10. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem 35  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.1.2.5. Ala 5. Sauga jõgi Skeem 11. Ala 5 paiknemine linnalises piirkonnas Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani. Veeliikluse kasutust mõjutavad piirkonnas enim jõe suudme lähedal paiknev Vana-Sauga kalasadam ning lennujaama lähistel paiknev Kaluriküla. Sauga jõe kallastel on pika aja jooksul välja kujunenud eriilmeline linnakeskkond. Jõe vasakkaldal on elamud, kalasadam ja tootmishooned ning endise Sauga mõisa ala. Alal asuvad mõisahoonete varemed, allee ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on kavandatud välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh on see võimalik suurürituste toimumispaik). Jõe paremkaldale, Mõrra pargi ja surnuaia vahele jääb elamupiirkond. Lennuvälja tee lähistel paiknevad kaubandus- ja ettevõtlusalad. Kergliiklusteed on välja ehitatud Lennuvälja tee ja Haapsalu maantee ääres, mis tagavad Pärnu linna ühenduse Audru ja Valgeranna piirkonnaga. Sauga jõe kaldal ei ole kergliiklejate ühendust välja arendatud. Jõe paremkalda ala on suures osas läbitav ja elanikud kasutavad seda. Jõe vasakkaldal on liikumine takistatud Sauga-Jõekalda tänava ja Lennuvälja tee vahelisel lõigul. Käsitletaval alal on jõe ületamiseks kolm silda: Siimu sild jõe suudmes, Vana-Pärnut ja Vana-Saugat ühendav kergliiklussild ning Sauga sild Lennuvälja teel (ühendab Via Balticat ja Pärnu–Lihula maanteed). Sildade vahelised kaugused on alla 1 km. 36  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Sauga jõel soodustab veeliikluse arengut mere lähedus, hea juurdepääs riigimaanteedelt (Pärnu–Lihula maanteelt, Via Balticalt) ja vaba maa olemasolu Sauga silla lähialal. Piirkonnas veega seotud ettevõtluse arendamine võimaldaks jõele ja merele pääsu ilma linnakeskkonda läbimata. Väikelaevaliikluse arengule seab piiranguid jõe kallaste erosiooni- ja lihkeoht, mille vältimiseks on vajalik rakendada meetmeid. Sauga jõgi ja selle kaldaalad asuvad Pärnu linna üleujutusohuga riskipiirkonnas. Suunised piirkonna arendamiseks  Arvestada Sauga jõel väljakujunenud veekasutust ja veeliikluse arendamise potentsiaali, sh mere lähedust ja head juurdepääsuvõimalust Pärnu–Lihula maanteelt.  Soodustada Vana-Sauga kalasadama arengut. Luua tingimused kala säilitamiseks ja töötlemiseks. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või või paadimüügiks sobilike kohtade kavandamist.  Soodustada Kaluriküla arendamist ja tõsta piirkonna külastuspotentsiaali.  Näha Sauga mõisa puhkeala arendamisel ette võimalused veega seotud puhketegevusteks. Arendada välja Sauga veematkateega seotud pikemat puhkust võimaldav puhkekoht.  Kaaluda jõe kasutusega seotud ettevõtluse soodustamist Sauga silla (Lennuvälja tee) läheduses (väikesadam, veeskamiskoht, paatide hoiu ja hooldamisega seotud ettevõtlus jms).  Pärnu Linnavalitsusel ja Tori Vallavalitsusel kaaluda koostöös Transpordiametiga jõe laevatatava ala pikendamist.  Väikelaevaliikluse arendamiseks kaaluda sildumisalade, sh külaliskohtade kavandamist. Tingimused piirkonna arendamiseks  Kavandada Sauga jõe puhketee ja avalikud juurdepääsud jõe kaldale. Juurdepääsud siduda piirkonna kergliiklusteede, jalgteede ja puhkealade võrgustikuga (vt ptk 3.2.1).  Kaaluda haagispaatide veeskamiskoha kavandamist Sauga silla (Lennuvälja tee) juures. 37  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 12. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem 38  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.2. Puhkealad ja puhkemajandus Pärnumaa on jätkusuutlik ja köitev turismisihtkoht, mis toimib Läänemere piirkonnas tõmbekeskusena. Turismiarendus toetub mitmekülgsele loodusele, jätkusuutlikule ja kvaliteetsele elukeskkonnale ning sidususele kohaliku elanikkonnaga. Pärnumaa puhkealad on seotud veekogude, metsade ja rabade, kaitsealade ja teiste looduskaunite kohtadega. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud puhkealad, millest teemaplaneeringuga on seotud kuurorti- ja suvituslinn Pärnu koos ümbritseva puhkepiirkonnaga (Valgerand, Niidu, Reiu-Raeküla, Tammiste metsad), Pärnu jõgi ja Kurgja piirkond. Avalikult kasutatavad veekogud on mõeldud kõigile kasutamiseks. Suuremad jõed ja nende kaldaalad pakuvad mitmekülgseid puhkevõimalusi seal saab supelda, veesporti teha, vee peal ja kaldal liikuda, kala püüda jms, mistõttu on oluline neid veekogusid väärtustada. Selleks tuleb tagada avalikud juurdepääsud ning luua veega seotud puhkealasid ja -kohti. Planeeringualal on võimalik kulgeda mööda jõge veematkateel, liikuda jalgsi või sõita jalgrattaga jõeäärsetel rattamatkamarsruutidel. Linnalises piirkonnas on jõekaldal võimalik liikuda kergliiklusteedel ning vaiksema liiklusega tänavatel ja puhkealadel. Maalises piirkonnas on üksikuid veeäärseid puhkealasid, mis asuvad valdavalt keskustes (nt Toris, Jõesuus, Vihtras), kultuuriväärtuslike objektide (Taali mõis, C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal) või puhke- ja külastusteenuseid pakkuvate ettevõtete juures. Jätkusuutlik looduskeskkond ja kõrge kvaliteediga puhkealade võrgustik on oluliseks aluseks nii hea elukeskkonna kui ka puhkemajanduse arendamisel. Pärnu jõgi ja selle kaldaalad on tähtis puhkeala ning potentsiaalne pikemat puhkust võimaldav külastusobjekt. Teemaplaneeringuga käsitletakse puhke- ja külastuskeskkonda terviklikult kogu planeeringuala ulatuses. Kuna linnalises piirkonnas on avalike puhkealade vajadus ja kasutus suurem, käsitletakse linnalise piirkonna puhkealade võrgustikku eraldi. 3.2.1.Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas Pärnu jõgi kulgeb oma alamjooksul ligikaudu 18 km ulatuses läbi linnalise piirkonna. Jõgi läbib Pärnu linna ning selle kallastele jäävad tihedama asustusega Paikuse alev, Sindi linn ja Tammiste küla ning hõredamalt asustatud Kiisa, Vainu ja Pulli küla. Jõgi seob kaldaaladel olevad puhke- ja metsaalad ühtseks puhkevööndiks. 39  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Veekogusid kui linnalise asustuse sisestruktuuri olulisi elemente on tähtsustatud ka üleriigilises planeeringus34, mille kohaselt tuleb veeäärseid alasid väärtustada ja avada. Veekogude kasutusvõimaluste suurendamiseks saab luua avalikud ligipääsud veekogudeni ning ühendada veekogude kaldad loomulikul viisil ülejäänud avatud ja avalikus kasutuses aladega. Kui füüsiline ühendamine ei ole võimalik, on leevendava alternatiivina oluline kavandada veekogudele vaateid. Pärnu jõe vasakkaldal on välja kujunenud võrdlemisi sidus puhkealade võrgustik. Kuni Reiu jõe suudmeni on võimalik liikuda jõeäärsetel kergliiklusteedel, mis ühendavad suuremad ja väiksemad Pärnu linna pargid ning puhke- ja rohealad. Osad rohealad on puhkealadeks kujundatud, kuid aktiivseid tegevusvõimalusi on vähe. Suur metsa- ja rohealade osakaal on Paikuse alevis Reiu jõe ja Türgi oja suudme vahelisel alal. Valdav osa Sindi linna kaldaalast on avalikus kasutuses roheala, millest jõeäärsete parkide vööndi pikkus on ligi 1,5 km. Jõe vasakkaldal on suur potentsiaal tervikliku jõeäärse puhkeala ja sidusa puhketee välja arendamiseks. Pärnu jõe paremkaldal on võimalik jõe ääres liikuda Kesklinna sillast Tammiste külani, Tammiste metsas, vähesel määral Tammiste elamupiirkonna ja Taali kooli juures. Katkematu jalakäijate ühendus kaldal puudub – liiklemist takistavad paadikanalid, kaldani ulatuvad elamukinnistud, õuealad, ojad, kraavid ja paiguti liigniiske pinnas. Olulisemad paremkalda puhkealad on Niidu metsapark ja Tammiste mets. Väiksemaid avalikke rohealasid on piirkonnas vaid üksikuid. Reiu jõe alamjooks paikneb Pärnu linna lähiümbruse puhkemetsade vööndis. Jõe vasakkaldal saab liikuda Reiu metsas asuval Lodja teel. Jõe paremkaldal raudteesilla juures asub Paikuse vabaõhulava ja jõe suudmes Sindi-Lodja kiviaja asulakoht. Katkematu jalakäijate ühendus kaldal puudub. Sauga jõe paremkaldale jäävad Mõrra park ja Vana-Pärnu kalmistu, mille vahel kulgeb jõe kaldal loodusrada. Sauga jõe vasakkaldal, Kaluriküla kõrval asub ulatuslik Sauga mõisa puhkeala koos mõisa varemete ja pargi alleega. Väiksem roheala asub Vana-Pärnu jalakäijate silla juures. Puhkealad Sauga jõe ääres ei ole välja arendatud ja katkematu jalakäijate ühendus kaldal puudub. Linnalise asustusega piirkonnas on oluline tagada Pärnu, Sauga ja Reiu jõe ääres sidus puhketeede ja -alade võrgustik, mis tõstab elukeskkonna kvaliteeti ning toetab piirkonna puhkemajandust. Hästi ühendatud puhkealade võrgustik võimaldab katkematult kasutada erineva pikkusega puhkemarsruute ning loob eeldusi värskes õhus liikumiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Arvestades Pärnu jõe keskset asukohta linnalises piirkonnas, olemasoleva asustuse tihedust ja edasist arengupotentsiaali ning jõe ja selle kaldaalade olulisust puhkekeskkonnana, määratakse teemaplaneeringuga jõed ja nende kaldaalad puhkeväärtuslikuks alaks. Jõe puhkeväärtusliku ala eesmärk on parendada linnapiirkonna elukeskkonda ja arendada välja jõeäärne puhkealade võrgustik, sh säilitada ja edasi arendada olemasolevaid puhkealasid ning luua uusi sidusalt olemasoleva võrgustikuga. Jõe puhkeväärtuslik ala ulatub Pärnu jõel suudmest kuni Sindi raudteesillani, Reiu jõel suudmest vana raudteesillani ja Sauga jõel suudmest Kalurikülani. 34 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 40  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Puhkealade võrgustiku moodustavad avalikult kasutatavad pargid, metsad, rohealad ja neid ühendavad puhketeed (sh kergliiklusteed), mis jäävad jõekaldale või on sellega seotud. Skeem 13. Linnalise piirkonna puhkealade võrgustikku illustreeriv skeem35 Pärnu maakonna planeeringuga on määratud maakonna puhkemetsad ja nende üldised kasutustingimused. Teemaplaneeringuga on Tori valla Tammiste küla ja Pärnu linna Paikuse alevi puhul täpsustatud Pärnu maakonna planeeringuga määratud puhkemetsa piiri ning puhkemetsa koosseisust välja arvatud selle piiril paiknevad kompaktselt hoonestatud alad. Puhkemetsa alal jäävad kehtima maakonnaplaneeringuga seatud üldised kasutustingimused. 35 Skeemil on katkendjoonega tähistatud puhketee võimalik asukoht piirkondades, kus ühendus on võimalik kavandada jõe kaldal munitsipaal- või riigimaal. Noolega on tähistatud piirkonnad, kus ühendusvõimalus jõekaldal vajab täpsemat väljaselgitamist. 41  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised puhkealade võrgustiku arendamiseks  Pärnu jõe puhkeväärtuslikul alal on eesmärgiks avada jõeäärsed alad avalikuks kasutuseks.  Puhkealade võrgustiku kujundamisel lähtuda puhkealade kättesaadavusest, juurdepääsetavusest, erinevate kasutajagruppide huvidest ja vajadustest, universaalse disaini põhimõtetest, mitmekesiste kasutusvõimaluste pakkumisest ning vastava keskkonna väärtustest ja võimalustest.  Puhkealadele juurdepääsu tagamisel arvestada eelkõige jalakäijate ja kergliikluse jaoks mugavate ühenduste kavandamisega elamupiirkondadest ja ühistranspordipeatustest.  Linnalise keskkonna tihendamisel või jõe äärde uute elamualade kavandamisel näha ette uusi puhkealasid, et tagada hea ja tasakaalustatud elukeskkond, vähendada olemasolevate rohealade koormust ja tugevdada jõeäärset puhkekeskkonda.  Pärnu linnas olemasolevate jõe äärsete tootmisalade ümberkavandamisel elamupiirkondadeks pöörata rõhku jõe kallaste avaliku kasutuse tagamisele ning näha ette puhkealad ja kavandada kaldaala läbipääs võimalikult vee lähedal.  Pärnu Ülejõe ja Vana-Pärnu asumites tagada elanikele jõeäärsed puhkevõimalused Pärnu ja Sauga jõe ääres, et kompenseerida piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade vähesust.  Uute elamualade kavandamisel Tori vallas Tammiste küla ja Sindi raudteesilla vahelisel lõigul näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et tasakaalustada piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade vähesust ja tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine kuni Sindi raudteesillani.  Pärnu linna lähiümbruse puhkemetsade vööndis parendada puhkevõimalusi ja ühendusi ning säilitada piirkonna looduslik seisund ja maastikuväärtused.  Puhkealade võrgustiku ja linnahaljastuse kavandamisel arvestada selle elurikkuse säilimise ja kliimariskide (üleujutuse, erosiooni, kuumasaarte) maandamise rolli, mis tagavad koosmõjus hea elukeskkonna ka inimesele.  Üleujutusohuga kaldaaladel säilitada looduslikud märgalad, lamminiidud ja roostikud. Kavandada jõekaldale avalikku ruumi ja rohealasid, mis on ühtlasi puhver üleujutuste eest.  Lihkeohtlikel kaldaaladel säilitada kõrghaljastus ning vajaduse korral kavandada täiendavat haljastust, et säilitada juurestiku abil nõlva stabiilsus.  Pärnu jõe puhkeväärtuslikule alale jäävate riigi- ja munitsipaalmetsade kohta koostada pikaajaline puhkemetsade majandamise kava36, kus muu hulgas määrata vajaduse korral raie intensiivsus, tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja raiutava puistu vanusele. Lisaks käsitleda kavas metsamaastiku kujundamise ja hoolduse põhimõtteid. 36 RMK hallatavates metsades koostatakse pikaajalised metsa majandamise kavad kõrgendatud avaliku huviga aladele. Uute kõrgendatud avaliku huviga alade moodustamine toimub RMK ja kohaliku omavalitsuse koostöös, soovitavalt üldplaneeringu koostamise protsessi ajal, kuid vajadusel ka eraldi. 42  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Puhketee asukoha määramisel arvestada kultuuri- ja loodusväärtustega ning olemasolevasse keskkonda sobivusega. Puhketee kavandamisel läbi metsa eelistada võimalusel olemasolevaid looduslikke teid ja radu ning vältida olemasolevate puude raiet. Puhketee kavandamisel hoonestatud piirkonda arvestada ümbritseva ruumistruktuuri, hoonestuse ja avaliku ruumi iseloomuga. Tingimused puhkealade võrgustiku kavandamiseks  Tagada jõe puhkeväärtuslikul alal puhkealade võrgustiku sidus toimimine, täpsustada puhkeala piirid (määrata puhkeala moodustavad metsad, sh kõrgendatud avaliku huviga metsad, pargid ja rohealad) ning arendamise tingimused. Säilitada olemasolevad jõeäärsed ja jõega seotud munitsipaal- ja riigiomandis olevad pargid, rohe- ja metsaalad. Asustuse arendamisel, selle laiendamisel või tihendamisel tagada elanikele puhkealade kättesaadavus ja kaaluda täiendavate jõeäärsete puhkealade juurde loomise vajadust. Tagada linnapiirkonna elanikele avalikud juurdepääsud jõe puhkealale ning siduda puhkeala kergliiklusteede võrgustikku.  Kavandada jõe puhkeala sidususe parandamiseks katkematu puhkeotstarbeline ühendus – jõe puhketee. Selle eesmärk on ühendada jõeäärsed puhkealad ühtseks terviklikuks võrgustikuks ning võimaldada linnalise piirkonna elanikel viibida linnalooduses pikemat aega. Puhketee on eelistatult jõele lähim võimalik ühendus, mis on jalgsiliikluseks ning võimalusel ka jalgrattaga läbitav. Lähtudes ümbritsevast keskkonnast või piirkonna arenguvisioonist võib jõe puhketee koosneda erineva iseloomuga lõikudest, nagu pargitee, metsarada, matkarada, loodusrada, kergliiklustee, promenaad, vähese liiklusega tänav jms. Juhul, kui puhketeed ei ole võimalik kalda lähedale rajada, on soovitav näha ette vaatekoridorid või juurdepääsud jõele, et säilitada jõega sidusus.  Tagada Pärnu jõe puhkeala sidusus teiste linnalise piirkonna oluliste puhkealadega: Pärnu ranna, rannaniidu ja Rannapargiga, Pärnu vanalinna parkide vööndiga, Niidu ja Tammiste metsadega, Rääma raba, Saugamõisa ja Loode-Pärnu puhkealaga, Reiu, Raeküla ja Paikuse metsaaladega jm. Planeeringujoonisele on kantud Pärnu jõe puhkeväärtuslik ala. 43  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.2.2.Puhke- ja külastuskeskkond Pärnu linn ja laiemalt Pärnumaa on tuntud puhkepiirkond. Külastuskohana on eelkõige tuntud Pärnu kuurortlinn ja kaunis mererand, aga ka eripärase looduse ja traditsioonidega Soomaa ning loodus- ja kultuuriväärtuslikud Tori ja Kurgja. Pärnu jõge teatakse puhke- ja külastuskeskkonnana vähem, kuid seda olulisem on jõest tulenev potentsiaal piirkonna puhkemajanduse arengul. Pärnu piirkonna üldine probleem on sesoonsus, mistõttu on puhkemajanduse arengul eriti tähtis tõsta piirkonna atraktiivsust ja kasvatada külastajate arvu väljapool suveperioodi. Aastaringse atraktiivsuse jaoks on vajalikud uued põnevad ideed ja lahendused, sh Pärnu jõe potentsiaali kasutamine uute teenuste arenguks. Seda, et Pärnu jõge puhkamise ja turismi eesmärgil aktiivsemalt kasutada ning arendada uusi teenuseid, on vajalikuks peetud nii maakondlikus arengustrateegias37 kui ka maakonna turismivaldkonda käsitlevas strateegias38. Säästev turism, jätkusuutlik majandamine ning roheline mõtteviis on puhkemajanduse arendamisel olulisel kohal. Piirkonna atraktiivsus sõltub järjest rohkem sellest, kuidas hoolitakse reisisihtkohas looduskeskkonnast ning millisel moel on loodud side kohalike elanike ja kultuuriga. Vajalik on arendada ja tutvustada piirkonna võimalusi komplekselt ning tagada, et info turismiteekondade, piirkonna vaatamisväärsuste ja juurdepääsuvõimaluste kohta oleks lihtsasti leitav ning külastajal oleks seetõttu huvi veeta piirkonnas rohkem aega. Tähtsustunud on digitaalne infovahetus. Vajalik on arendada piirkonna juurdepääsetavust, sh lennu-, rongi- ja mereühendust, parandada erinevate transpordiviiside omavahelist ühendust ja arendada välja terviklikud huviobjektini jõudmise teekonnad. Teemaplaneering käsitleb jõel ja selle kallastel liikumise ja puhkamise võimalusi, seoseid olemasoleva turismitaristu ja vaatamisväärsustega ning teeb ettepanekuid jõega seotud puhke- ja külastuskeskkonna väljaarendamiseks. Puhke- ja külastuskeskkonna arendamiseks on teemaplaneeringuga kavandatud puhkevõrgustik, mis koosneb puhketeedest (veematkateed, matkarajad ja marsruudid), sõlmpunktidest ning puhke- ja peatuskohtadest. Puhkevõrgustiku sõlmpunktid on piirkonnad, kus koonduvad erinevad tegevused ja kasutusvõimalused, ristuvad matkamarsruudid ning paiknevad vaatamisväärsused, puhkealad või teenused, mis võrgustiku toimimist tugevdavad. 37 Pärnumaa arengustrateegia 2035+ visioon on võtta Pärnu jõgi kasutusele atraktiivse puhke- ja turismiobjektina (sh arendada vee- ja kalaturismi, kavandada paadisadamaid ja veeskamiskohti). 38 Pärnu turismistrateegia aastaks 2025 seab sihtkoha atraktiivsuse suurendamisel eesmärgiks Pärnu jõe potentsiaali parema kasutamise uute teenuste arendamisel (nt arendada jõekallastele kohvikuid ja mänguväljakuid). 44  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 14. Puhkevõrgustiku paiknemine planeeringualal Suunised Pärnu jõe puhke- ja külastuskeskkonna arendamiseks  Kavandada puhketeed ja sõlmpunktid sidusa võrgustikuna ning siduda ühtsesse võrgustikku olemasolev puhketaristu.  Toetada puhkevõrgustikku täiendavate puhketeenuste, puhke- ja peatuskohtade ning huvi- ja vaatamisväärsustega. Arvestada külastushooaja pikendamise vajadusega.  Siduda puhkevõrgustik ühistranspordi sõlmpunktidega (Pärnu ühistranspordi keskterminali, kohalike bussipeatuste, Rail Balticu reisijate raudteejaama ning Urge, Kaisma, Tootsi peatuste, Pärnu reisiparvlaevasadama, väikesadamate jms-ga). Soodustada erinevate transpordiviiside sujuvat kombineerimist (transpordialase info kättesaadavus, selge viidasüsteem, kergliikluse ühendused, parkimise ja rendivõimalused jms).  Koostada terviklikud arendusprojektid, sh puhketaristu kujundusprojektid, viidasüsteem ja maastiku hoolduskavad.  Tagada ilusate vaadete säilimine ja avatuna hoidmine. Avada olemasolevatele vaatamisväärsustele vaateid ja tuua need maastikus esile. 45  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.2.2.1. Veematkateed Planeeringualale jäävad Pärnu, Sauga ja Reiu jõelõigud, mis kõik on kasutusel veematkateedena. Matkasid korraldatakse erineva pikkusega, alates mõnest tunnist kuni mitme päevani ning kombineeritult teiste puhkevõimalustega (Tori keskuse ja Kurgjal asuva C. R. Jakobsoni Talumuuseumi külastus jms). Pärnu jõe veematkatee – Pärnu jõgi on 144 km pikk, planeeringualale jääb jõgi alates Kurgjast u 75 km pikkuses lõigus. Mitmekülgse kaldamaastiku, paisuvarede ja kergete kärestikega jõgi on vaheldusrikas ja hea alternatiiv aeglase kulgemisega Soomaa jõgedele 39. Kiirem vool on kevadise ja sügisese suurvee ajal ning väikestel kärestikel, vanadel veskitammidel või neist alles jäänud kivisematel kohtadel. Oma suuruse ja veehulga poolest on Pärnu jõgi kanuuga läbitav ka suviti ja sügiseti, kui veetase muutub madalamaks ja suur osa teisi väiksemaid jõgesid on veetaimestikku täis kasvanud. Vaid mõni erandlik jõelõik muutub madalama veetasemega kivisemaks ja veetaimedest küllastunuks. Jõgi saab alguse Järvamaal Roosna-Allikul, kuid veematka on sobivaim alustada pärast Paide linna, kus jõgi on laiem. Eriti laiaks muutub jõgi Jõesuu külas, kus Pärnu jõkke suubub ka Navesti jõgi. Pärnu jõe veematkamarsruudil40 asuvad paatide vettelaskmise kohad olemasolevate sildade juures, kuid samas ei ole tegemist tähistatud ja avalikult kasutatavate veeskamiskohtadega – juurdepääs toimub valdavalt läbi eramaade. Jõe ääres asub mitmeid veeturismi ja puhkemajutust pakkuvaid ettevõtteid, kelle territooriumilt on samuti võimalus matka alustada, lõpetada või seal puhkepause teha. Avalike ja selgelt tähistatud aluste vette laskmise kohtade puudumine on takistuseks veematkatee toimimisel ja veematkade korraldamisel. Mööda jõge liikudes võib näha mitmekesist kaldamaastikku ja veetee äärde jääb mitmeid vaatamisväärsusi. Samas puudub vee poolt selge ülevaade vaatamisväärsustest ning võimalus teha veematkal puhkepause ja samal ajal vaatamisväärsusi külastada. Pärnu jõel toimub kevadeti suurvee ajal Türi-Tori kiirlaskumine, mis on Eesti pikim aerutamismaraton. 104 km pikkune marsruut algab Paides Pärnu ja Esna jõgede ühinemiskohas ja lõppeb Sindis. Planeeringualale jääb maratoni rahvamatka distants, mis saab alguse Kurgjalt ja mille pikkus on 47 km. Pärnu jõgi on sportliku klassifikatsiooni järgi kõige kergema tasemega ehk sobilik kõigile, kes on omandanud kanuu- või süstajuhtimise tehnikad. Pärnu jõe veematkateele jäävad mitmed kärestikud:  Suurejõe maanteesillast 50 m allavoolu asub kunagisest Suurejõe veskitammist kujunenud kärestik;  Vihtra rippsillast 200 m allavoolu asub Vihtra kunagise veskitammi asemele tekkinud kärestik; 39 Loodusmatkad.ee veebileht. 40 Seiklevee.ee veebileht. 46  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Jõesuu rippsilla juures asub kõrgete kallaste vahel kärestikuline jõelõik ligi 1 km ulatuses, langusega 1,9 m;  u 1 km Tori maanteesillast allavoolu asub Virula veskitammi kärestik – kiirevooluline jõelõik, kus madala vee korral ulatuvad suured kivid välja ja on suur laine. 41 Pärast Sindi paisu likvideerimist on jõelõigul vaid üks pais. See on Kurgjal, kus peab ohutuse tagamiseks aluse veest välja tõstma ja maismaad pidi ümber paisu viima. Reiu jõe veematkatee – 72,2 km pikkune Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke 9,1 km kaugusel suudmest. Reiu jõgi on vaheldusrikka kaldamaastikuga, parajalt käänuline ning huvitav veematkadistants kevadel ja suve algul.42 Planeeringualasse jääb Reiu jõe suudmeala 1,2 km ulatuses, alates vanast raudteesillast ja Reiu vabaõhulavast. Seetõttu on käsitletav piirkond Reiu jõe veematkade lõpp-peatus, peatuspaik või väljumiskoht Pärnu jõele. Alates raudteesillast on jõgi laevatatav ning seal saab suuremate alustega veel liigelda ja veekogu mitmekülgsemalt kasutada. Sauga jõe veematkatee – Sauga jõgi on 78,4 km pikkune ja suubub Pärnu jõkke selle vasakkaldal, 1,3 km kaugusel suudmest. Alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase vooluga. Jõel on vähe allikaid, mistõttu jääb see suvel veevaeseks. Veematkateena on jõgi kajastatud 23,3 km ulatuses, alates Päivere küla Sepa sillast43. Planeeringualasse jääb Sauga jõgi 2,5 km ulatuses alates Kalurikülast (ka Fishing Village), mis pakub erinevaid veega seotud puhkamise võimalusi. Jõe vasakul kaldal Siimu silla ja Vana-Pärnu jalakäijate silla vahelisel alal paikneb maaliline Vana-Sauga kalasadama ala. Suunised veematkateede arendamiseks  Arendada jõgede kallastel välja avalikult kasutatavad puhke- ja peatuskohad koos matkapaatide (süsta, kanuu, parve jms) vettelaskmise ja sildumise võimalustega.  Kuvada veeteel liiklejatele teavet asukoha, ohutuse, peatuskohtade ja vaatamisväärsuste kohta (anda teavet ohtlike jõelõikude kohta, markeerida sildade nimed jms).  Säilitada ja vajaduse korral avada veeteelt vaateid vaatamisväärsustele ja väärtuslikele maastikele. Kavandada sildumisalad huviobjektidele juurdepääsuks.  Kuna maalises piirkonnas on kaldaalad valdavalt eraomandis, on veematkatee terviklikul toimimisel oluline roll jõeäärsetel puhkeettevõtetel. Sellega seoses soodustada jõeäärset puhkeettevõtlust ja veeteenuste pakkumist. 41 Türi-Tori maratoni veebileht. 42 Loodusmatkad.ee veebileht. 43 Seikleveel.ee veebileht. 47  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Tingimused veematkateede arendamiseks  Tagada veematkateele avalikud juurdepääsud ning kavandada kohad aluste vettelaskmiseks ja sealt väljatõmbamiseks.  Kavandada veematkateed teenindav puhketaristu (puhkealad, sildumisalad puhkealadele ja vaatamisväärsustele juurdepääsuks jms). Arvestada puhkeala teenindamiseks vajalike ehitiste kavandamisel jõe ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega ning vajaduse korral teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 3.2.2.2. Matkarajad ja -marsruudid Olemasolevad jõe lähedal paiknevad matkarajad asuvad linnalise asustusega alal ja Kurgja piirkonnas. Linnalises piirkonnas on jõeäärne puhketeede võrgustik osaliselt välja arendatud. Pärnu jõe vasakkaldal on kergliiklejate ühendus tagatud Pärnu keskranna muulist kuni Sindi keskuseni, paremkaldal Kesklinna sillast kuni Tammiste külani. Pärnu linnas paikneb jalg- ja jalgrattatee suures osas vahetult jõe kaldal või selle vaateulatuses. Jõe kaldal, Pärnu linna ja Tammiste küla vahelisel alal on RMK Tammiste metsarada ‒ 2,8 km pikkune puhkekohtadega varustatud matkarada. Pärnu linna ja Paikuse alevi vahelisel alal Pärnu ja Reiu jõe kallastel paiknevad Reiu-Raeküla terviserajad ‒ 3, 5 ja 10 km pikkused tähistatud terviserajad ja neid ühendavad metsarajad. Sindi jõe äärses rohevööndis asub Sindi terviserada, kus talviti on 2,5 km pikkune ja 1,9 km ulatuses valgustatud suusarada. Olemasolev taristu ja jõeäärsed puhkeotstarbelised maa-alad annavad võimaluse puhkealade ja - teede paremaks sidumiseks ning veeäärsete puhkevõimaluste edasiseks arenguks, mis pakuvad linnalises piirkonnas erineva pikkusega radade läbimise võimalust. Maalises piirkonnas on jõekaldad valdavalt eraomandis ja põllumajanduslikus kasutuses. Vee äärde pääseb keskustes (Toris, Jõesuus) ja puhketeenuseid pakkuvate asutuste ja ettevõtete maa-aladelt. ahetult jõe kaldal matkamise võimalused puuduvad. Erinevate matkateede ristumise sõlmpunkt on C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. Selle alalt kulgeb läbi 375 km pikkune Oandu ̶ Aegviidu–Ikla matkatee, mis algab Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, viib läbi Kõrvemaa metsade, ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi – ja Pärnumaa metsade, kuni jõuab mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe rannale Iklas. Matkatee üks osa on Kurgjalt algav Sakala tee matkarada (12,2 km), mis on märgistatud ja varustatud puhke- ja lõkkekohtade ning telkimisvõimalusega. Rada kulgeb metsateedel, mida mööda käis C. R. Jakobson Kurgjalt Viljandisse ajalehte Sakala toimetamas. Sakala rajal Saeveski ja Kabelimäe lõkkekohtade vahel paikneb tähistatud 8 km pikkune ringikujuline Saarjõe 48  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri matkarada. Vaheldusrikas rada kulgeb jõe kallastel, ürgorus, mis on kohati 5 m sügav ja 40–50 m lai. Planeeringualal paiknevad mitmed jalgrattamatka marsruudid. Üle-eestilised rattamatkateed nr 2 Tallinn–Pärnu ja nr 5 Värska–Pärnu pakuvad võimalust matkata pikal lõigul mööda Pärnu jõe äärseid teid ja tänavaid. Rattamatkatee nr 2 Tallinn–Pärnu kulgeb planeeringualal jõe vasakkaldal Pärnust Jõesuuni ja jõe paremkaldal Jõesuust Vihtra kaudu Vändrani. Rattamatkatee nr 5 Värska–Pärnu kulgeb jõe vasakkaldal Pärnust Jõesuuni ning edasi mööda Navesti kallast ja Soomaa rahvuspargi teid. Tervikuna asub planeeringualal Vändra–Jõesuu rattamatkatee nr 372, mis on 82,4 km pikk ja kulgeb distantsil Vändra–Kurgja–Suurejõe–Kaansoo–Jõesuu–Vihtra–Suurejõe–Vändra. Rattamatkateest pool on kruusa kattega ja võib olla suvel tolmune. Paikusel kulgeb Pärnu ja Reiu jõe kallastelt läbi rattatee nr 364 Paikuse ring, mis on 27 km pikkune teeolude poolest vaheldusrikas matkatee. Tori alevist on võimalik mööda rattamarsruuti nr 373 liikuda Kaisma järve puhkealale, kus pärast 35 km rattamatka on võimalik külastada 6 km pikkust laudteed ja kasutada järveäärseid puhkevõimalusi (paadisõit, ujumine, kalastus, majutus). Pärnu linnas Siimu ja Kesklinna silla vahelisel lühikesel lõigul kulgeb planeeringualalt läbi rattamatkatee nr 1 Ikla–Narva, mis kuulub ühtlasi rahvusvahelisse rattateede süsteemi EuroVelo (nr 10 Balti marsruut ja nr 13 Raudse eesriide matkatee). Piirkonna puhkevõrgustiku kasutust soodustab Rail Balticu reisijate raudteejaama väljaarendamine Pärnus ning kohalike peatuste arendamine Urgel, Tootsis ja Kaismal. Teemaplaneeringuga kavandatakse maalises piirkonnas Pärnu jõe äärne jalgrattamarsruut jõe mõlemal kaldal Sindi raudteesillast Kurgjani. Matkamarsruut seob olemasolevad marsruudid üheks tervikuks ning on jätk Pärnu jõe puhketeele. Suunised matkaradade ja -marsruutide arendamiseks  Veeäärsete puhkevõimaluste suurendamiseks ja veematka vaheldusrikkuse tagamiseks kavandada maalises piirkonnas jõe kaldale puhketeid, matkaradu ja -marsruute.  Matkaradade ja -marsruutide atraktiivsuse tõstmiseks avada vaateid jõele (kujundada ja hooldada vaatesihte, eemaldada võsa jms). Jõe vaadeldavuse parendamiseks kaaluda vaatetornide ja vaateplatvormide kavandamist ning näha ette jõeäärseid peatuskohti.  Siduda jalgrattamatka marsruudid kergliiklusteede võrgustikuga, et tõsta liiklejate turvalisust, pakkuda alternatiivseid teekondi ja luua võimalusi kohaliku keskkonnaga tutvumiseks.  Ühendada jalgrattamatka marsruutidega Rail Balticu reisijate raudteejaam Pärnus ning peatused Urgel, Kaismal ja Tootsis, Pärnu ühistranspordi keskterminal ja jõeäärsed bussipeatused. 49  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Ühendada jalgrattamatka marsruudid terviklikeks teekondadeks, mida on võimalik kasutada ringmarsruutidena.  Sõiduteedel paiknevatel jalgrattamatka marsruutidel tagada liiklejate ohutus. Kruusateed, millel jalgrattamatka marsruudid kulgevad, viia eelisjärjekorras mustkatte alla. Tingimused matkaradade ja -marsruutide kavandamiseks  Pärnu jõe äärsel jalgrattamatka marsruudil kaaluda ohutuse tagamiseks eraldi kergliiklustee kavandamise vajadust või marsruudi suunamist väiksema liiklusega teedele.  Kavandada matkateid teenindav puhketaristu (puhke-ja peatuskohtad, vaateplatvorm, vaatetorn jms). Arvestada puhketaristu kavandamisel jõe ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega ning vajadusel teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Pärnu jõe äärne jalgrattamarsruut on kantud planeeringujoonisele. 3.2.2.3. Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad Teemaplaneeringuga on määratud puhkevõrgustiku sõlmpunktid ning olulisemad puhke- ja peatuskohad. Sõlmpunktid on piirkonnad, kus koonduvad eri tegevused ja kasutusvõimalused, ristuvad matkamarsruudid ning paiknevad vaatamisväärsused, puhkealad või teenused. Sõlmpunktides on võimalik erinevaid tegevusi ühendada ning seeläbi tugevdada puhkevõrgustiku toimimist. Puhke- ja peatuskoht on Pärnu, Sauga ja Reiu jõe kaldale kavandatav avalikkusele suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid, suplejaid, kalastajaid ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud jm väikealused). Puhke- ja peatuskoht on lähtudes konkreetse asukoha võimalustest ja sobivustest varustatud näiteks järgmiste rajatistega: ettevalmistatud lõkkease, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend, veeliiklejate teenindamiseks slipp ja paadisild, supelranna rajatised. Puhke- ja peatuskohtade kaudu on võimalik täiendada veematka taristut ja jõeäärseid puhkevõimalusi. Puhkevõrgustiku sõlmpunktideks on Kurgja-Särghaua piirkond, Suurejõe, Vihtra ja Jõesuu külakeskus, Tori alevi ja Sindi linna keskus, Reiu jõe suudmeala ja Pärnu linn. Linnalises piirkonnas on olulisemateks jõega seotud puhke- ja peatuskohtadeks määratud Veteranide park, Niidu parkmets, Tammiste mõisa alune aas ja Vana-Sauga mõisapark, maalises asustuses Taali metskond ja Taali mõis ning Pulli kiviaja asulakoht. 50  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Nimi Huviväärsuste loetelu Kurgja-Särghaua C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Kurgja veskipais (IVK)44, Kurgja talu (M)45 sõlmpunkt Särghaua talu (PK)46 ja TTÜ Särghaua õppekeskus, Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee, Sakala matkarada Suurejõe sõlmpunkt Suurejõe vesiveski (M, IVK), Suurejõe sild (IV), Suurejõe meierei hoone (PK), Mustaru mõisa park (ka Uue-Vändra mõis) (PK) Vihtra sõlmpunkt Vihtra rippsild (PK), Vihtra külakeskus ja raamatukogu, Vesiveski saared, ajaloolised veskid ja talukoht (Reimanni jahu- ja püüliveski, möldri maja, saeveski, Ülejõe talu tall) (PK), Vihtra mõisa hooned (meierei, magasiait, karjalaut, peahoone) (PK) Jõesuu sõlmpunkt Jõesuu rippsild (PK, IVK), Navesti jõe suue, Jõesuu meierei (PK), Hiiesaarestik, hiiehaud ja hiieaas, Pärnatõkke „Poola sild“ Tori sõlmpunkt Tori põrgu liivakivi paljand, Kurjamaa mägi ja Tõngi oja ehk Vanakuradi silmavesi, Tori hobusekasvandus, Tori muuseum, Tori sild (IVK), EELK Tori Püha Jüri mälestuskirik, Tori mõisa hooned (M), Tori muuseum, Soomaa värav, Tori-Jõesuu tee (IVK), Songa „Poola sild“, Haabjakeskus Taali metskonna Tori pastoraadi peahoone ja park (M), Taali metskonna jõe aas (IVK), puhke- ja peatuskoht Randivälja õigeusu kirik (PK), Oore-Virula vesiveski pais (PK), Oore ja Randivälja liivakivi paljandid Taali mõisa puhke- ja Taali mõis (M), Taali mõisa park (M), Taali mõisa kalmistu, Taali mõisa pargi peatuskoht kaldaala (IVK), supluskoht, Lõusa aas, Taali krossirada Pulli puhke- ja Kiviaja asulakoht, supluskoht, puhkekoht peatuskoht Sindi sõlmpunkt Sindi kärestikukeskus, Sindi muuseum, Sindi jõe äärsed pargid ja kalmistud (dendropark, Ojakalda park EV 100 tammedega), Sindi õigeusu kirik ja kiriku park (M, IVK), Sindi tööstuslinna pärand – Sindi kalevivabriku hooned ja tööliselamud (M), Sindi väliujula, endine Taali kool ja park (PK) Reiu jõe suudmeala Kiviaja asulakoht (M), Reiu-Raeküla metsad ja spordirajad, Tammiste metsad sõlmpunkt ja RMK matkarada, Lustipark (veeatraktsioonid), Reiu jõe suudmeala ja Sindi-Lodja sild (IVK), Reiu vana raudteesild (IVK), Paikuse laululava, supluskohad, Paikuse kiviaja küla teemapark ja kallasrada Pärnu linna Pärnu vanalinn, bastionaalvööndi pargid, Pärnu kuurort ja supelrand, sõlmpunkt miljööväärtuslikud alad, Jaansoni rada, Pärnu muul, rannaniidu 44 IVK – ilusa vaatega koht 45 M – mälestis 46 PK – pärandkultuuriobjekt 51  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri looduskaitseala ja matkarada, muuseumid, Pärnu kontserdimaja ja Endla teater, Pärnu jahtklubi sadam, Rail Balticu jaam, reisiparvlaeva sadam jm Tammiste mõisa Tammiste mõis, Tammiste mets puhke- ja peatuskoht Veteranide pargi Veteranide park, Jaansoni rada, Rail Balticu jaam, võimalik sadamakoht, puhke- ja peatuskoht supluskoht, lõkkekohad Niidu pargi puhke- ja Niidu metsapark, Jaansoni rada, piknikuala, lõkkekohad, supluskoht, parkla, peatuskoht koerteväljak Sauga mõisa puhke- ja Kaluriküla, Sauga mõisa park ja allee, Sauga mõisa varemed, Pärlimõisa peatuskoht tammepark (EV 100 tammed) Tabel 2. Puhkevõrgustiku sõlmpunktide ning puhke- ja peatuskohtade huviväärsuste ülevaade Suunised puhkevõrgustiku sõlmpunktide ning puhke- ja peatuskohtade arendamiseks  Puhke- ja peatuskohad varustada vajaliku inventari ja rajatistega (piknikukoht, varjualune, lõkkekoht, infostend, käimla, jalgrattahoiukohad jms).  Kuvada teavet piirkonna vaatamisväärsuste ja tegevusvõimaluste kohta (viidad, stendid, IT-rakendused jms).  Siduda Rail Balticu jaam Veteranide pargi puhke- ja peatuskohaga ning Reiu jõe suudmeala sõlmpunktiga.  Arendada Reiu jõe suudmeala sõlmpunktis Pärnu ja Reiu jõe mõlemal kaldal välja puhke- ja peatuskohad, kus on võimalik ühendada veematk loodusradade külastusega, pakkuda erinevaid puhketeenuseid (veeatraktsioonid, telkimise ja kämpingu ala, kettagolf, kontserdikülastus jms).  Kurgja – Särghaua sõlmpunktis arendada puhketeenuseid, sh telkimise ja majutuse võimalusi piirkonnas. Kaaluda kergliiklejatele mõeldud silla (rippsilla) kavandamise võimalust, et parendada Kurgja Talumuuseumi ja Särghaua õppekeskuse vahelist ühendust, puhkevõrgustiku sõlmpunkti sidusust ja piirkonna külastuspotentsiaali.  Jõesuu ja Tori sõlmpunktides arendada turismi ja kultuurisündmusi toetavaid teenuseid. Tingimused puhkevõrgustiku sõlmpunktide ning puhke- ja peatuskohtade arendamiseks  Luua sõlmpunktides eeldused puhke- ja peatuskohtade ning puhketeenuste arendamiseks (sobiv maakasutus, veeäärsete puhkealade reserveerimine jms).  Kavandada sõlmpunktides ning puhke- ja peatuskohtades võimalused matkapaatide vettelaskmiseks, sealt väljatõmbamiseks ning sildumiseks.  Tagada puhke- ja peatuskohtadele avalikud juurdepääsud. 52  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Arvestada puhkeala teenindamiseks vajalike ehitiste kavandamisel jõe ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega ning vajaduse korral teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringujoonisele on kantud puhkevõrgustiku sõlmpunktid ning puhke- ja peatuskohtade asukohad. 3.2.2.4. Avalikud supluskohad Suplemine ja ujumine on oluline jõega seotud puhkamise võimalus. Pärnu jõe ääres paikneb mitmeid erineva kasutustiheduse ja erinevalt varustatud supluskohti, millest ametlik on vaid Sindi ujula. Viimastel aastatel on hoogustunud ka talisupluse harrastamine. Teemaplaneeringuga seatakse suunised ja määratakse tingimused avalike supluskohtade47 kavandamiseks. Linnalises piirkonnas on määratud avalike supluskohtade põhimõttelised asukohad. Suunised avalike supluskohtade arendamiseks  Varustada supluskohad vajalike rajatiste ja inventariga (nt info- ja päästestendid, riietuskabiinid, pingid, palliplatsid, mängu- ja spordirajatised, teisaldatavate tualettide alused, varjualused, ujumissillad, vettehüppe platvormid, teenindavad parklad ja juurdepääsuteed veekogule jms).  Supluskohtade arendamisel lähtuda universaalse disaini põhimõtetest, et arvestada vananeva ühiskonna vajadustega ja tagada võimalikult laiale kasutajagrupile jõeäärse puhkuse võimalused (näiteks kaaluda supluskohtade varustamist kaldtee, käsipuu jm toetava inventariga vaegliikujatele).  Pärnu jõe puhkeala supluskohtade esteetilise ja tervikliku välisilme tagamiseks on soovitatav välja töötada ühtne kujunduskontseptsioon.  Uute supluskohtade kavandamisel arvestada kaasneva hoolduse vajadusega. Natura jõel on soositud lahendused, mille puhul on setete eemaldamise vajadus väiksem. Tingimused avalike supluskohtade kavandamiseks  Täpsustada linnalises piirkonnas avalike supluskohtade asukohad. 47 Nõuded suplusveele ja supelrannale on kehtestatud sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. 53  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Maalises piirkonnas kaaluda avalike supluskohtade kavandamist puhkevõrgustiku sõlmpunktidesse ning puhke- ja peatuskohtadesse.  Tagada avalikule supluskohale avalik juurdepääs.  Kavandada võimalused supluskoha varustamiseks vajalike rajatistega.  Kuna jõgede laevatataval osal on veeliiklusel eeliskasutus, tuleb supluskohtade ohutu kasutuse tagamiseks tähistada suplemiseks ettenähtud veeala ja kaaluda eripiirkonna määramist. Supluskohtade põhimõttelised asukohad linnalises piirkonnas on kantud planeeringujoonisele. 54  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.3. Väärtuslikud maastikud Pärnu maakonna planeeringus on määratud väärtuslikud maastikud, kaunid veeteelõigud ja silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Väärtuslike maastikena käsitletakse inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena kujunenud kultuurmaastikke, milleks on eelkõige põllumajandusmaastik, kus on säilinud asustus ja teedevõrk koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslike maastikena on määratud alad, kus on kontsentreerunud kultuurilis-ajalooline, looduslik ja puhkeväärtus ning turismipotentsiaal, identiteedi- ning esteetiline väärtus. Pärnu jõgi kulgeb suures osas väärtusliku maastiku ääres või läbi selle. Planeeringualal jäävad jõe äärde järgmised väärtuslikud maastikud:  Pärnu rand ja vanalinn;  Niidu-Tammiste metsamaastik;  Reiu jõe suudmeala;  Sindi linn;  Tori;  Vihtra-Suurejõe-Kurgja jõemaastik. Lisaks paiknevad planeeringualal Piistaoja põllumaastik ning osaliselt Vändra ja Soomaa väärtuslikud maastikud. Pärnu maakonna planeeringuga on tehtud ettepanek määrata rahvusmaastikeks Pärnu rand ja vanalinn, Tori ning Vihtra-Suurejõe-Kurgja jõemaastik. Kaunid veeteelõigud planeeringualal on Pärnu, Navesti ja Reiu jõgi. Kauni veetee moodustab jõgi koos kaldaalaga jõe ehituskeeluvööndi ulatuses. Veeteelõigud on sobilikud, et sinna kavandada matkateid ja turismimarsruute. Teemaplaneeringuga on kavandatud Pärnu jõe veematkatee ja puhketee ning kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid jõe äärde. Teemaplaneeringuga määratakse planeeringuala ulatuses kauniks veeteelõiguks Sauga jõgi. Silmapaistvalt ilusa vaatega kohti iseloomustab võrdlemisi hea ligipääs ja vaadete avarus. Planeeringualale jäävad järgmised Pärnu maakonna planeeringuga määratud ilusa vaatega kohad:  Sindi vana raudteesild;  Mädara linnamägi (planeeringualas,  Reiu vana raudteesild; jõest eema  Tori sild;  Reiu jõe suue;  Sindi kirikupark;  Pärnu jõgi Taali metskonna juures;  Tori-Jõesuu tee;  Suurejõe veski;  Kurgja veskipais; 55  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 15. Väärtuslike maastike ja ilusa vaatega kohtade paiknemine planeeringualal Arvestades jõeäärsete vaadete atraktiivsust ja puhkeväärtust ning avalikku huvi, määratakse teemaplaneeringuga täiendavad silmapaistvalt ilusa vaatega kohad:  Vihtra ja Jõesuu rippsild;  Pärnu kesklinna, Siimu, Papiniidu, Vana-Pärnu jalakäijate, Sindi-Lodja, Vallikraavi ja Suurejõe sild;  Sindi laululava;  Taali mõisa pargi kaldaala (Saare tee);  Siimu silla ja laevaremonditehase vaheline ala, sh vaade Haapsalu maantee sihilt Eliisabeti kiriku tornile;  Kesklinna ja Siimu silla vahelisel kaldaalal vaated Vallikraavi suudmele, Lootsi tornile ja jahtklubile. Jõeäärsed ilusa vaatega kohad on teemaplaneeringuga arvestatud puhkevõrgustiku sõlmpunktide, puhke- ja peatuskohtade ning jõe puhkeväärtusliku ala koosseisu. Teemaplaneeringuga antakse suunised Pärnu jõe äärde jäävate väärtuslike maastike ning 56  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Pärnu, Reiu ja Sauga jõe äärde jäävate ilusa vaatega kohtade ja kaunite veeteelõikude arendamiseks48. Suunised väärtuslike maastike, kaunite veeteelõikude ja ilusa vaatega kohtade arendamiseks  Väärtuslikud maastikud koos kauni veetee ja silmapaistvalt ilusa vaatega kohtadega liita matkateede ja -marsruutide koosseisu.  Matkamarsruutide kavandamisel arvestada maastikuväärtustega ja tuua need esile.  Silmapaistvalt ilusa vaatega kohtades tagada vaadete säilimine. Vältida vaateulatusse uusehitiste kavandamist, mis ei ole kooskõlas maastiku väärtustega. Vaatekohtadele näha ette avalik juurdepääs ja võimalusel puhkeala. Tehnilise taristu objektide kavandamisel väärtuslikule maastikule ja kauni veetee äärde ning ilusa vaatega kohtade vaateulatuses tagada kavandatava kooskõla maastiku väärtustega. Suuremõõtmelise tehnilise taristu objekti kavandamisel, mis võib olla maastikul domineeriva mõjuga, teha visuaalse mõju hinnang, et selgitada välja kavandatava objekti sobivus, leida sobiv asukoht ja seada vajaduse korral leevendavad meetmed.  Kõrgelt hinnatud maastikuväärtuste ja tuuleparkide domineeriva visuaalse mõju tõttu vältida väärtuslikule maastikule tuuleparkide kavandamist. Põhjendatud vajaduse korral on tuuleparke võimalik väärtuslikule maastikule kavandada, kuid nende asukohta ja paiknemist tuleb hoolikalt valida visuaalse mõju hindamise kaudu.  Päikeseparkide paigaldamisel tuleb lahendus kavandada väärtuslikku maastikku sobivalt, arvestades maastiku mustrit ja väärtuslikke maastikuelemente. Päikesepargid ei tohi häirida vaateid kaunilt veeteelt, ilusa vaatega kohtadest ning avalikelt teedelt väärtuslikele maastikuelementidele (ajaloolised hooned, avatud vaadetega maastikud, veekogud jms). Päikesepargi kavandamisel eelistada vähem silmapaistvaid asukohti maastikul.  Vältida tööstuslike päikeseparkide rajamist väärtuslikule maastikule. Suurel maa-alal paiknevaid tööstuslikke päikeseparke on võimalik kavandada üksnes põhjendatud vajaduse korral. Nende kavandamisel teha visuaalse mõju hinnang, et selgitada välja päikesepargi asukoha sobivus ja seada vajaduse korral leevendavad meetmed lähtudes maastiku väärtustest. Hinnata päikesepargi paiknemist, suurust, vaadete säilimist maastikuväärtustele, vaadete sulgemise ulatust, domineerimist väärtuslikul maastikul jms. 48 Planeeringualale jäävate Vändra ja Piistaoja väärtusliku maastiku arendamisel tuleb lähtuda Pärnu maakonna planeeringust. Soomaa väärtusliku maastiku puhul tuleb lähtuda Soomaa piirkonna teemaplaneeringust. 57  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Tingimused väärtuslike maastike, kaunite veeteelõikude ja ilusa vaatega kohtade arendamiseks  Täpsustada väärtuslike maastike piirid ning kaitse- ja kasutustingimused.  Määrata vaatesektorid ja näha ette meetmed vaadete avatuna hoidmiseks. Tagada maastikuväärtuste vaadeldavus, arvestades eelkõige vaadetega avalikelt teedelt ja veematkateelt. Näha ette võimalused jõe vaadeldavuse suurendamiseks ‒ selleks luua vaatekohti, -platvorme, -torne jms.  Määrata tingimused päikeseparkide kavandamiseks. 58  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.4. Kultuuriväärtused Kultuuripärand on meie kultuuri ja identiteedi oluline osa, millest tulevad füüsiliselt nähtavale ajaloo kihistused. Kultuuriväärtustena käsitletakse teemaplaneeringus riikliku kaitse all olevaid mälestisi, kohalikul tasandil kaitstavaid miljööalasid ja erinevate uuringute käigus välja selgitatud kultuuriväärtuslikke objekte, nagu 20. sajandi arhitektuuriväärtused, maaehituspärand ja pärandkultuuriobjektid. Teemaplaneeringus on välja toodud arheoloogiatundlikud alad, millega tuleb tegevuste kavandamisel arvestada. Teemaplaneeringus käsitletakse planeeringualal Pärnu, Reiu ja Sauga jõe lähistele jäävaid kultuuriväärtusi. Riiklikud mälestised Mälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Riiklikud mälestised on kajastatud kultuurimälestiste registris49 ja nende kaitse on reguleeritud muinsuskaitseseadusega. Pärnu jõe äärde jäävatest mälestistest on märkimisväärseimad Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja asulakohad. Pulli kiviaja asulakoht on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula, mis paikneb Pärnu jõe paremal kaldal, Reiu jõe suudmest ülesvoolu Pulli külas. Hooajaliselt kasutatud Pulli laagripaigas elati ilmselt 9000–8550 aastat enne Kristust. Vanuselt järgmised on Sindi-Lodja asulakohad, mis jäävad Reiu jõe suudmealale ja olid kasutusel 7100–6600 aastat enne Kristust ning tõenäoliselt aasta läbi. Pärnu linnas ulatuvad planeeringualale üksikud mälestised. Pärnu jõe suudmesse jäävad Pärnu muinsuskaitseala ning arheoloogiamälestised (kunagised asulakohad). Vana-Pärnu ja Ülejõe linnaosades paiknevad asulakohad ulatuvad Pärnu ja Sauga jõe kaldani ning jäävad osaliselt planeeringualasse. Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra 50 kohaselt ulatub muinsuskaitseala kaitsevöönd planeeringualale Rannapargi ja Vallikraavi suudme vahelisel lõigul. Olulised kaitstavad väärtused on Pärnu jõe paremkaldalt ja Sauga jõe suudmealalt avanevad vaated Pärnu vanalinnale. Sindi linnas kui kunagises töölisasulas on palju riiklikke mälestisi, sh vahetult jõe kaldaalale jääv Sindi õigeusu kirik koos pargiga ning Sindi kalevivabriku hooned. Kalevivabriku kompleks koosneb nii tööstushoonetest kui ka tööliselamutest ning sellel on Sindi linna kujunemisloos märgiline tähtsus. Sindist ülesvoolu asuvad Taali mõisakompleks koos pargiga ja Tori pastoraadi peahoone, Tori alevis Tori kirik ja kalmistu ning Tori mõisa hooned, Suurejõe vesiveski ja Kurgja talu. Lisaks nimetatule asub jõgede ääres mitmeid kalmistuid, kalmeid ja ohverduskohti. Arvestades veekogude olulist rolli asustuse ajaloos, asuvad paljud piirkonna riiklikest mälestistest just Pärnu jõe ääres. 49 Kultuurimälestiste register. 50 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord. 59  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 16. Riiklike mälestiste paiknemine planeeringualal Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtusega hoonestusala on kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Pärnu jõega on otseselt seotud viis miljööala.  Jõe miljööala asub Pärnu Eeslinna asumis Pärnu jõe vasakkaldal. Tegemist on kunagisest kalurikülast välja kasvanud Pärnu vanima eeslinna osaga, mille miljöö kujunemisel on oluline roll Pärnu jõel, jõele suunduvatel tänavatel ja ajalooliselt väärtusliku hoonestuse mitmekesisusel.  Sindi miljööala, kuhu kuuluvad Wöhrmanni puiestee koos vabriku tööliselamutega, Sindi õigeusu kirik ja Kiriku park, raekoda ja hooneid ümbritsev haljastus.  Taali mõisakompleksi ja mõisapargi miljööväärtuslik ala asub Tori vallas Taali külas Pärnu jõe vasakkaldal.  Tori asula miljööväärtuslik ala asub Tori aleviku keskuses valdavalt jõe vasakkaldal Tori mõisa hoonestuse alal, kuid hõlmab ka Tori silda ja Tori vallamaja hoonet.  Oore küla talumaade miljööväärtuslik ala haarab ulatuslikku külamaastiku ala Pärnu jõe paremkaldal. 60  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Sauga jõe lähistele, planeeringuala piirile jääb Haapsalu maantee miljööala. See asub Sauga jõe paremkaldal Vana-Pärnu asumis ning pakub linna sisse- ja väljasõidul unikaalset vaatepilti teeserva palistavast ajalooliselt väärtuslikust ja terviklikult säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puitarhitektuurist. 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid 20. sajandi arhitektuuripärandina 51 on käsitletud aastatel 1870–1991 püstitatud ehitisi, mis ei ole riikliku kaitse all. Planeeringualale, jõe lähistele jäävad järgmised 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid – Siimu sild52, Beti linaait, Tsentraalelektrijaam, „Silla“ kauplus, Sindi hüdroelektrijaam ja korterelamu Tori alevis. Jõega otseselt seotud objektidest väärib väljatoomist Siimu sild Sauga jõe suudmes ning Sindi hüdroelektrijaam. Maaehituspärand Maaehituspärandi53 hulgas on esitatud piirkonnale iseloomulik taluhoonestus ning valla- ja koolimajad, mis ei ole riikliku kaitse all. Planeeringualale, jõe lähistele jäävad järgmised maaehituspärandi objektid:  Taali ja Uue-Vändra vallamajad;  Taali ministeeriumikool, Viira algkool, Aleksandri (Pumbioja), Juurikaru ja Saalemaa vallakoolid;  Tölba (Oore külas), Tasase (Muraka külas), Eldorado (Piistaoja külas), Tahkuse-Madise (Piistaoja külas) rehemajad. Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuuriobjektidena 54 käsitletakse eelmiste põlvkondade eluviisist jäänud nähtavaid jälgi maastikul. See on eriline osa meie rahvakultuurist ja rahvuslikust identiteedist – nii ainelise kui ka vaimse kultuuri pärandist. Pärandkultuuri tüübid on maa ja rahva ajalugu valgustav, kultuurmaastiku kujunemise, kogukonna ajaloo ja talupidamisega seonduv, töötleva tootmisega seotud ja metsanduslik pärandkultuur. Jõega seotud olulisemad objektid on vesiveskid, rippsillad, poola sillad, parvetuskohad, koolmekohad, kalatõkked jms. Kultuuriväärtuslike objektide täpsem nimekiri on toodud planeeringu lisas 3. 51 Muinsuskaitseameti riiklikus registris 20. sajandi arhitektuuripärandi andmekogu. Teemaplaneeringus on 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid toodud 2022. aasta detsembri seisuga. 52 20. sajandi arhitektuuripärandi andmekogus nimetatud Sauga sillana. 53 Muinsuskaitseameti riiklikus registris maaehituspärandi andmekogu. 54 Pärandkultuuriobjekte kaardistati RMK algatusel aastatel 2005–2011. Töö tulemusel on lisaks Maa-ameti andmebaasile välja antud infomaterjal „Pärnumaa pärandkultuurist“. 61  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 17. Pärandkultuuriobjektide, 20. sajandi arhitektuuripärandi objektide ja maaehituspärandi paiknemine Pärnu jõe ääres Arheoloogiatundlikud alad Teave arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta täieneb ja uueneb ajas pidevalt. Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järvede, jõgede, mereranna) kallastele, mistõttu on kogu Pärnu jõe kaldaala Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade piires arheoloogiatundlik ala 55, kus on suur tõenäosus, et seal tuleb ilmsiks uusi arheoloogilisi leide. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb ehitustööde ja ka maaharimise käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada. Selleks, et tagada pärandi, mis ei ole veel riikliku kaitse all, kaitse, tuleb neil aladel ehitustegevuse kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 55 Arheoloogiatundlikud alad on teemaplaneeringus käsitletud 2021. aasta seisuga Muinsuskaitseameti esitatud materjali alusel. Arvestada tuleb, et teave arheoloogiatundlike alade kohta ajas täieneb ja võib muutuda. 62  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 18. Arheoloogiatundlike alade paiknemine planeeringualal Suunised kultuuriväärtuste säilimiseks ja arendamiseks  Kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks hoida kultuuriväärtuslikud objektid ja alad kasutuses. Planeeringute koostamisel soodustada jõeäärsete kultuuriväärtuslike alade ja objektide kasutuses hoidmist (paindlik maakasutus, segahoonestuse, ühiskondlike või avalike funktsioonide ja puhkealade ning matkamarsruutide kavandamine jm konkreetse ala või objekti iseloomu arvestavad sobivad meetmed).  Kaaluda kultuuriväärtuslike objektide lisamist vaatamisväärsustena puhkealade ja matkateede võrgustikku, kavandada viidastus ja infokandjad ning tagada avalikud juurdepääsud.  Kaaluda jõe äärsete alade arendamisel asustuse kujunemise erinevate ajalooliste kihistuste esile toomist, et tutvustada piirkonna asustuse arengu järjepidevust (kujunduselementidena avaliku ruumi projektides, tööstuspärandi esile toomine endistele tootmisaladele uue linnaruumilise lahenduse leidmisel, turismimarsruutide välja töötamisel jms). Tingimused kultuuriväärtuste säilimiseks ja arendamiseks  Määrata kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed. Hinnata jõe äärde jäävate 20. sajandi arhitektuuripärandi, maaehituspärandi ning pärandkultuuri objektide 63  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri väärtusi, kaaluda nende määramist väärtuslikuks üksikobjektiks. Piirkondades, kuhu väärtuslikud üksikobjektid on koondunud, kaaluda miljööalade moodustamist.  Tagada kultuuriväärtuslike objektide vaadeldavus, arvestades eelkõige vaadetega avalikelt teedelt ja veematkateelt. Määrata olulisemad vaatesektorid ja meetmed nende avatuna hoidmiseks.  Täpsustada koostöös Muinsuskaitseametiga meetmed veel leidmata arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks jõe arheoloogiatundlikel aladel. 64  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.5. Rohevõrgustik Rohevõrgustik (ka roheline võrgustik) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustikuga tagatakse tasakaalustatum ruumistruktuur, ökosüsteemide ja liikide säilimine ning keskkonna loodusliku iseregulatsiooni võime, sh kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjudega kohanemine, mis koosmõjus tagab kvaliteetse elukeskkonna ka inimestele. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tugialad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände- ja liikumisteedeks ühest tugialast teise. Koridorid on looduslike alade riba- ja joonstruktuurid (tugialadest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad). Pärnu jõe teemaplaneeringus käsitletakse Pärnu, Sauga ja Reiu jõge rohevõrgustiku koridoridena. Jõgi on siseveekogude ökosüsteemi osa, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab selle funktsioone ja loob eri alade vahel sidusust. Rohevõrgustiku kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Veekogudel on tähtis roll veevoogude reguleerimisel ning jõgede lammid pakuvad kaitset üleujutuste eest. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvaid veekogusid koos kaldaaladega nimetatakse eraldiseisvalt ka sinivõrgustikuks56. Ökoloogiliset hästi toimiv, sidus ja mitmekülgne rohevõrgustik annab võimaluse alal hoida ja seeläbi kasutada erinevaid looduse pakutavaid hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid 57. Planeeringualal on üsna suur põllumajandusmaade osakaal ja tihe asustus, mistõttu on piirkonna rohestruktuur väiksema katvuse ja peenema struktuuriga kui alaga külgnevatel suurtel loodusmaastikel (nt Soomaa rahvuspargil). Planeeringualale jäävad tugialad on väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on võrgustiku sidusus üldiselt hea. Maakonna rohelist võrgustikku toetavad Pärnu linna lähiümbruse metsad, mis on lisaks rohelise võrgustiku staatusele määratud Pärnu maakonna planeeringuga puhkemetsadeks ning on kohalikul tasandil rohestruktuuri elemendid. 56 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, Keskkonnaagentuur 2018. 57 Ökosüsteemiteenused – looduse hüved, mida ökosüsteemid inimestele pakuvad. Teenused jagatakse kolme rühma: reguleerivad teenused – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine; varustusteenused – teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena; kultuuriteenused – teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. 65  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 19. Rohevõrgustiku paiknemine planeeringualal58 Pärnu maakonna planeeringuga on määratud maakonna taseme roheline võrgustik ja üldised kasutustingimused, et selle toimimist tagada ja säilitada. Teemaplaneeringuga on täpsustatud ja täiendatud maakonnaplaneeringuga seatud rohevõrgustiku toimimise tingimusi jõgede kui teatavat liiki rohelise võrgustiku koridoride osas. Muus osas rohevõrgustiku täpsustatud ei ole ja Pärnu, Sauga ja Reiu jõe rohelise koridori alast väljaspool paikneva rohevõrgustiku puhul jäävad kehtima Pärnu maakonna planeeringus seatud tingimused 59. Jõe kui rohelise võrgustiku koridori laius on jõgi koos selle kalda ehituskeeluvööndi 60 ulatusega. Suunised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks  Rohekoridori jääval alal säilitada kaldamaastiku looduslik seisund, mis võimaldab loomadel vabalt liikuda ja looduslikel taimekooslustel levida.  Linnalises piirkonnas, kus olemasolev asustus paikneb jõe ehituskeeluvööndis või kus ehituskeeluvöönd on vähendatud, tagada rohekoridori toimimine. Vajaduse korral näha 58 Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud maakonnaplaneeringu täpsusastmes, milles ei sisaldu kehtivate üldplaneeringutega tehtud rohevõrgustiku täpsustused. 59 Pärnu maakonna planeering. 60 Jõe ehituskeeluvööndi ulatus on vajalik iga kord välja selgitada lähtudes kehtivast seadusest, sh sellest tulenevatest erisustest ja kohaliku omavalitsuse planeeringust. 66  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri ette meetmed rohevõrgustiku tugevdamiseks – säilitada ja suurendada kaldaalal elurikkust, tagada optimaalne kõrghaljastuse osakaal (avatud ja varjuliste alade vaheldumine inimesele meeldiva ning liikide jaoks vajaliku vahemaa jooksul), endiste tootmisalade ümber kavandamisel parendada jõeäärse rohekoridori toimivust ja suurendada rohealade osakaalu.  Arvestades jõgede olulisust rohevõrgustiku toimimisel ja jõeäärsete haljasalade olulisust kliimamuutustega kohanemisel, toetada ja tugevdada jõeäärset rohekoridori. Haarata rohekoridori koosseisu jõeäärsed lammialad, metsaalad ja pargid ning arvestada maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse säilimisega.  Vältida uute hoonete kavandamist rohekoridori. Jõe ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse korral tuleb arvestada rohekoridori toimimise tagamisega.  Vältida jõe kui rohekoridori kaldaalal tarastamist. Selle vajaduse korral (elamu õueala, karjamaa jms põhjendatud vajadusest tuleneva ala piiritlemisel) arvestada loomade vaba liikumise ja kallasraja toimivusega. Tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks  Täpsustada jõe rohekoridori piirid ja toimimist tagavad tingimused.  Jõe kaldaala arendamise ja jõe kaldale ehitamisega säilitada maakonna rohevõrgustiku sidusus ning parendada sidusust kohalikul tasandil. Planeeringujoonisele on kantud maakonna rohevõrgustik, sh Pärnu, Sauga ja Reiu jõgi kui rohekoridorid. 67  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.6. Liikuvus ja tehniline taristu 3.6.1.Jõe veeala kasutus Riigi huvid on tagada pääs jõelt merele, Pärnu sadama toimimine, väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine ning jõe kasutajate turvalisuse kindlustamine. Üleriigilises transpordi ja liikumise arengukavas61 on suunaks seatud rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsus, mis soodustab mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuri edasikandmist. Pärnu jõgi on laevatatav suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani62. Pärnu jõe suudme ja Kesklinna silla vaheline jõelõik on Pärnu Sadama akvatoorium. Kohalik huvi on tagada jõele juurdepääs ja võimaldada võimalikult paljudel huvigruppidel veeala turvaliselt kasutada, lähtudes piirkonna iseloomust ja vajadustest. Valdav osa piirkonna elanikest ja väikelaeva omanikest paiknevad planeeringuala linnalises piirkonnas laevatatava jõelõigu ääres. Pärnu linnas kasvas registreeritud veesõidukite arv ajavahemikul 2010-2020 ligi 60%, mis on toonud kaasa ka jõe veeala täpsema planeerimise ja reguleerimise vajaduse 63. Teemaplaneeringuga antakse üldised ja piirkondlikud suunised veeala kasutamiseks. Piirkondlikud suunised on määratud linnalises piirkonnas. Arvestades, et Sindi raudteesilla ja Kurgja vahelisel jõelõigul vahelduvad sügavamad alad madalate kärestikuliste aladega, jõge kasutavad pikematel teekondadel peamistelt veematkajad ning lühematel teekondadel kalastajad ja kohalikud elanikud, siis maalises piirkonnas jõe veeala tsoonideks ei jaotatud. Üldised suunised jõe veeala kasutamiseks  Laevatataval alal näha ette võimalused veeteenuste (veetakso, veetrammi, väikepraami jms) arendamiseks ning kavandada vastav taristu (sildumisala, peatuskoht jms), arvestades seoseid maismaa transpordivõrgustikuga.  Kaaluda kaldaga püsivalt ühendatud ja funktsionaalselt seotud aluste64 (jõekohvikute, saunakomplekside, kultuuriasutuste jms) kavandamist Pärnu jõele. Arvestades jõe looduskaitselist väärtust võib aluste kavandamist kaaluda jõe laevatataval alal ja soovitavalt Papiniidu sillast allavoolu jääval jõelõigul tingimusel, et ei halvendata Natura loodusala kaitse eesmärke. Aluse välisilme, parameetrite ja täpse asukoha määramisel arvestada ümbritsevat loodus- ja ehitatud keskkonda, sh 10% tõenäosusega esinevat 61 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. 62 Meresõiduohutuse seaduse § 21. 63 Pärnu jõe liikuvusuuringu aruanne. RUUMAB OÜ, 2021. 64 Kaldaga püsivalt ühendatud ja funktsionaalselt seotud ehitis – planeeringu tähenduses on avalikul otstarbel kasutatav veekogu põhjale toetuv ehitis või ehitisena käsitletav, kaldaga püsivalt ühendatud ujuvalus, mida ei kasutata veesõidukina ja mis on antud alale sobivaks ehitatud. 68  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri madal- ja kõrgveepiiri, kaldarajatise iseloomu ja jõesetete liikumist. Aluste kavandamisel lahendada muu hulgas kaldaga ühendamine, juurdepääsud tänavani ja teenindamine (sh nt prügimajandus). Aluse parameetrid ja välisilme sobitada ruumi, arvestades vaateid kaldalt, vastaskaldalt, sildadelt ja pikivaadet jõelt.  Rail Baltic reisijate raudteejaama ühendamiseks kesklinna, rannapiirkonna ning Reiu jõe suudmeala puhkepiirkonnaga (puhkevõrgustiku sõlmpunktiga) kaaluda veetrammi ühenduse kavandamist.  Kavandada sildumise võimalusi jõe kallastel, sh näha väikelaevaliikluse soodustamiseks ette külaliskohti.  Jõe laevatataval osal tagada veeliikluse ohutu toimimine. Veeala ohutuks kasutamiseks tähistada vajadusel erineva kasutusega piirkonnad ja kaaluda eripiirkondade määramise vajadust (ujumiskohad, sõudestaadion, veespordiala jms) ning veeliikluse korra seadmist.  Sindi raudteesillast Kurgjani ulatuva jõelõigu arendamisel arvestada veematkajate, kalastajate ja kohalike elanike veel liikumise ja jõele juurdepääsu vajadustega.  Veeskamis-, sildumis- ja supluskohad varustada infostendiga, millel esitada teave veel liiklemise korralduse ja ohutuse kohta. Piirkondlikud suunised jõe veeala kasutamiseks Skeem 20. Veeala tsoneering linnalises piirkonnas 69  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Ala 1. Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium  Tagada Pärnu kauba-, jahi-, reisiparvlaeva ja kruiisisadama toimimine.  Piirkonna arendamisel arvestada eelkõige nende kasutajatega, kelle huvi on pääseda merele. Tagada liikumisvõimalused alustele, mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu (kaubalaevad, reisilaevad, kruiisilaevad, jahid jt suuremad alused).  Kavandada võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal.  Kavandada sildumisvõimalusi Pärnu jõe paremkaldal Kesklinna silla ja kaubasadama vahelisel lõigul.  Kavandada avalikult kasutatav veeskamiskoht või -kohad pääsuks merele koos mootorsõidukite ja paadihaagiste pikaajalise parkimise võimalusega.  Säilitada piirkonnas veesõidukite tankimise võimalus. Ala 2. Pärnu jõgi Kesklinna sillast kuni Papiniidu sillani  Kavandada sildumisvõimalusi, sh külaliskohti väikelaevadele ja paatidele, et võimaldada veesõidukiga kesklinna saabumist.  Arvestada jõeäärse ala potentsiaali kesklinna ja kaldapromenaadi elavdamisel ning leida lisaks Läänemere kunstisadamale kasutusi, mis suurendaksid piirkonna külastatavust ja atraktiivsust ning võimaldaksid jõge eksponeerida kui „kunsti- ja loovjõge“ (kvaliteetne avalik ruum, välinäituste pinnad, jõega seotud välikohvikud, veega seotud meelelahutus ja teenused, veeäärsete kontsertide ja kultuurisündmuste võimaldamine jms).  Kesklinna kaldaala kasutusvõimaluste täpsustamiseks töötada välja detailne vee- ja kaldaala kasutuse lahendus.  Kavandatava Raba-Lai silla ja Papiniidu silla vahelisel alal tagada sõudeklubide arenguvõimalused. Veeliikluse korraldamisel ja kaldaala kasutusvõimaluste kavandamisel arvestada sõudespordi vajadustega (piirangud veeliikluse kiirusele ja lainetusele). Sujuva veeliikluse tagamiseks ning sõudetreeningu ja võistlustingimuste parendamiseks selgitada välja sõudekanali paremkalda suunas nihutamise võimalus ja otstarbekus. Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni ning Reiu jõgi  Jõelõigu veekasutuse kavandamisel lähtuda sobivusest olemasoleva elu-, puhke- ja looduskeskkonnaga. Arvestades linnalise asustuse tihenemist kallastel, üldist veeliikluse kasvu ja motoriseeritud veespordi tegevustest tuleneda võivaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, on otstarbekas kaaluda motoriseeritud veespordi (sh veemotospordi) jaoks alternatiivse asukoha leidmist piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada täiendavaid piiranguid elustiku, sh kalastiku (kudeaja), elukeskkonna (müra), veeliikluse (ohutuse) ja kallaste (uhtumise, erosiooni) kaitseks ning, mis ühtlasi tagaks head võimalused ka motoriseeritud veespordi tegevuste edasiseks arenguks. Kaaluda asukohtade sobivust näiteks maardlate aladel, nende kaevandamisjärgse taastamise käigus veekoguks, Pärnu lahes või muudes sobivates asukohtades. Veemotospordi jaoks alternatiivsete asukohtade otsimisel on 70  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri vajalik arvestada vaba ja selge veega alaga, mille sügavus on vähemalt 1,5 m ja mis on soovitavalt ligikaudu 500 m x 500 m suur.  Turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda kogu jõelõigu ulatuses liikluse reguleerimist (piirata kiirust ja keelata lainetuse tekitamist, kavandada supluskohtadele ja veemeelelahutusele eripiirkonnad jms). Ala kasutuse korraldamisel on oluline pöörata tähelepanu teabe kättesaadavusele (selge ala piiritlemine, veeliiklusmärgid, infostendid sildumisalade, veeskamis- ja ujumiskohtade juures jms).  Soodustada ajaloolise Vaala kalasadama arengut piirkonnas. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või paadimüügiks sobilike kohtade kavandamist. Ala 4. Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevit ja Sindi linna läbival lõigul  Kaaluda Türgi oja suudme piirkonda täiendavate veeteenuste kavandamist (sildumine, veeskamine, laenutus, väikesadam jms) ja laevatatava ala pikendamist kuni Türgi oja suudmeni.  Kavandada võimalused Sindi kärestikukeskuse kui piirkonna jaoks olulise ning omanäolise spordi- ja turismiobjekti terviklikuks väljaarendamiseks. Ala 5. Sauga jõgi  Kavandada võimalused Sauga jõe ääres Vana-Sauga kalasadama ja Kaluriküla edasiseks arenguks.  Veeliikluse arendamisel arvestada kallaste lihkeohtlikkuse ja erosiooniga ning kavandada meetmed, et ohtu vältida.  Kaaluda jõe kasutusega seotud ettevõtluse soodustamist maanteesilla läheduses (väikesadam, veeskamisteenus, paatide hoiu ja hooldamisega seotud ettevõtlus jms). 3.6.2.Laevatatavad jõed Pärnu jõgi on laevatatav suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani. Veeteede haldamine on reguleeritud meresõiduohutuse seadusega ning veeteid haldab Transpordiamet65. Pärnu jõel Reiu jõe suudmest ülesvoolu on võimalik ligikaudu 1 km pikkusel lõigul märkida laevatee, mille sügavus on vähemalt 2 m ja kuni Türgi oja suudmeni märkida laevatee, mille sügavus on vähemalt 1,5 m. Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole vastavate näitajatega laevatee pikendamiseks süvendamine vajalik. Pikendamise vajadus võib tekkida, kui Türgi oja suudmes olevat veeskamiskohta arendada ja veeliiklus piirkonnas suureneb. 65 Meresõiduohutuse seaduse § 21. 71  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Jõe sügavus on Türgi oja suudmest ülesvoolu kuni Sindi kärestikuni muutlik – madalikud vahelduvad sügavikega ja vee sügavus on valdavalt 1,0–2,5 m. Kuna olemasolevas jõesängis ei saa kindlat sügavust ja takistusteta liiklemist tagada, siis jõelõik laevatee pikendamiseks ei sobi. See on läbitav väikese süvisega paatidega. Sauga jõgi on laevatatav u 1 km kauguseni suudmest. Suudmest ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Kaluriküla, tänu millele on jõelõik veeteena aktiivselt kasutatav. Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole laevatee pikendamiseks süvendamine vajalik. Teemaplaneeringuga selgitati välja laevatatava ala pikendamise võimalused ja seati suunised laevatee pikendamiseks. Skeem 21. Laevatee pikendamise võimalused Pärnu ja Sauga jõel Suunised laevatee pikendamiseks  Kohalike omavalitsuste planeeringute koostamisel, sh maa- ja veealade kasutustingimuste määramisel arvestada laevatee pikendamise võimalusega.  Arvestades Kaluriküla olemasolevat veeliikluse kasutust ja arengu potentsiaali ning vajadust tagada ühtne ning turvaline veeteede võrgustik, kaaluda kohalike omavalitsuste ja Transpordiameti koostöös turvalise veeliikluse tagamiseks Sauga jõel laevatatava ala pikendamist Kalurikülani. Laevatatava ala pikendamisel on oluline Kaluriküla kanda sadamaregistrisse sarnaselt teiste sadamatega.  Kavandades arenguid, mis võivad Pärnu jõe lõigul Reiu jõe suudmest Türgi ojani oluliselt suurendada veeliikluse kasutust (veeteenuste arendamine, väikesadama kavandamine jms), kaaluda kohalikel omavalitsustel koostöös Transpordiametiga jõe laevatatava osa ja laevatee pikendamist kuni Türgi oja suudmeni.  Laevatatava ala pikendamiseks ja laevatee tähistamiseks on vajalik teha hüdrograafiline mõõdistamine. 72  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning väikesemahuliste hooldustööde (näiteks üksikute kivide eemaldamine) läbi viimise võimalust ja otstarbekust. Planeeringujoonisele on kantud ettepanek laevatee pikendamiseks Pärnu ja Sauga jõel. 3.6.3.Veeskamiskohad ja sildumisalad Veeskamiskohad ja sildumisalad on veetranspordi võrgustiku olulised osad, mis loovad võimaluse veel liiklemiseks. Veeskamiskohad on vajalikud aluste vette laskmiseks ja veest välja võtmiseks, sildumisalad annavad võimaluse jõelt juurdepääsuks ja paatide parkimiseks. Arvestades jõeliikluse suurenemist on oluline ette näha piisaval hulgal veeskamiskohti ja sildumisalasid. Kuna veeliiklejate huvi on kiiresti pääseda merele, on vajalik näha ette uusi veeskamiskohti Pärnu ja Sauga jõe suudmealale. Läbimõeldud ja piisava tihedusega veeliiklustaristu loob eeldusi väikelaevaliikluse arendamiseks, sh veega seotud turismi, transpordi, harrastustegevuse ja puhkemajanduse arenguks ning ohutu veeliikluse korraldamiseks. Teemaplaneeringuga antakse suunised ja tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade arendamiseks. Määratakse veeskamiskohtade põhimõttelised asukohad linnalises piirkonnas ja veeskamiskoha vajadusega asulad maalises piirkonnas. Lisaks tuuakse eraldi välja piirkonnad, kuhu on vajalik kavandada veeskamiskoht merele pääsuks ja jõepääste korraldamiseks. Linnalises piirkonnas nähakse ette olemasolevate veeskamiskohtade edasiarendamist Pärnu Jahisadama (Lootsi 6/8) ja Papiniidu silla juures, Tammistes Uuemetsa tee otsas, Paikusel Türgi oja suudmes ja Sindis kärestikukeskuse juures. Arvestades vajadusega kiiresti merele pääseda, maismaa juurdepääsuvõimalust ja ümbritseva keskkonna maakasutust, määratakse merelepääsu veeskamiskoha vajadusega piirkonnaks Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tänava kai vaheline ala koos Sauga jõe suudmealaga. Operatiivse päästetöö paremaks korraldamiseks ning kiire pääsu võimaldamiseks Pärnu siseturvalisuse ühishoonest jõele on ette nähtud jõepääste korraldamiseks veeskamiskoha kavandamine Papiniidu silla ja kavandatava A.H.Tammsaare kergliiklussilla vahelisele alale (vt pt 3.6.9). Maalises piirkonnas on veeskamiskoha vajadus välja toodud Tori alevikus ning Jõesuu, Vihtra, Suurejõe ja Kurgja külas. 73  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised veeskamiskohtade ja sildumisalade arendamiseks  Kaaluda veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamise vajadust, lähtudes kohalikest ruumilise arengu eesmärkidest (elamu-, puhkepiirkonda või puhkeettevõtet teenindav veeskamiskoht ja sildumisala, piirkondlike harrastuskalurite ja veesportlaste juurdepääs jms).  Laevatataval alal väikelaevaliikluse soodustamiseks, veeteenuste arendamiseks ja vee poolt juurdepääsu tagamiseks kavandada avalike teenuste juurde (toitlustus, meelelahutus, puhkealad jms) sildumisalad koos külaliskohtadega.  Arvestades, et planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad veekogud on veeskamiskoha kavandamine üldreeglina lubatud avalikuks kasutamiseks mõeldud juhtudel.  Sildumisalade kavandamisel, nende paiknemise ja ruumilise ulatuse määramisel veealal tagada ohutu jõeliiklus. Lisaks õigusaktides sätestatule66 arvestada jõe laevatee, süvise ja erinevate liiklejate (sõudjate, veematkajate, veetrammi, veetakso jms) liikumisvajadustega.  Paadisilla rajamisega ei tohi kaldal vaba liikumist takistada. Tagada tuleb katkematu kallasraja ühendus. Juhul, kui kallasraja vööndis on välja arendatud kergliiklustee, tervise- või matkarada vms ühendus, tagada tee kasutajatele katkematu ühendus.  Jõeäärse ala keskkonnaesteetika parendamiseks ja jõe puhkeväärtuse suurendamiseks on laevatatava jõelõigu ulatuses soovitatav välja töötada ühtsed kujundusprintsiibid sildumisalade kavandamiseks.  Väikesadamate kavandamisel ja arendamisel kaaluda avalikkusele suunatud veeskamise ja sildumise võimaluste, sh külaliskohtade kavandamist. Tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamiseks  Täpsustada veeskamiskohtade asukohad ja ehitustingimused arvestades teemaplaneeringus välja toodud veeskamiskohtade põhimõtteliste asukohtade ja veeskamiskoha vajadusega piirkondade ning asulatega.  Pärnu jõel veepääste võimekuse parandamiseks planeerida veeskamiskohad vähemalt 10 km vahemaa tagant. Maalises piirkonnas kaaluda lisaks välja toodud veeskamiskoha vajadusega asulatele täiendavate veeskamiskohtade kavandamist jõelõikudel, mis jäävad Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahele.  Kaaluda veeskamiskohtade kavandamist sildade juurde: linnalises piirkonnas Sauga silla (Lennuvälja teel) ja kavandatava Tammiste silla (Via Baltica, Pärnu suur ümbersõit) juures ning maalises piirkonnas Tori alevikus, Jõesuu, Vihtra, Suurejõe ja Kurgja külades paiknevate sildade juures.  Haagispaatidele mõeldud veeskamiskohtadele kavandada avalik juurdepääs ja vajalike parameetritega slipp (laius, sügavus, kandevõime, kaldenurk), piisav manööverdusruum ja parklakohad.  Veeskamiskohtade kavandamisel täpsustada koostöös Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga päästevõimekuse tagamise vajadus ja tingimused. 66 Veeseaduse § 183 lg 4. 74  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Määrata põhimõtted ja tingimused sildumisalade kavandamiseks. Planeeringujoonisele on kantud veeskamiskohtade põhimõttelised asukohad linnalises piirkonnas, veeskamiskoha vajadusega asulad maalises piirkonnas ning piirkonnad merele pääsu ja jõepääste veeskamiskoha kavandamiseks. 3.6.4.Sadamad Riigi huvi on teemaplaneeringuga tagada pääs merele, Pärnu sadama toimimine ja väikelaevaliikluse arenemine. Arvestades väikealuste (mootorpaatide, purjekate jt) kiiret kasvutrendi, on jõe tervikliku ruumilise arengu seisukohalt oluline kavandada väikesadamate võrgustik. Pärnu Sadam on regiooni suurim ja olulisim sadam, mis võimaldab parandada kohaliku majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu ning toetab uute kaasaegsete tegevusvaldkondade arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud nii üleriigilises kui ka Pärnu maakonna planeeringus kui rahvusvahelise tähtsusega toimivat ja arendatavat sadamat. Kuivõrd kaubasadama toimimine on üks oluline argument Pärnu jõe süvendamisel ja laevatee avatuna hoidmisel, on Pärnu sadama toimimine vajalik kogu piirkonna veeliikluse mõistes. Varasemalt on Pärnu sadamast toimunud ka regulaarsed ühendused Kihnu ja Ruhnu saarega. Sadamaregistri andmetel67 on planeeringualal järgmised sadamad:  Pärnu Sadam – Pärnu jõe suudmes paiknev sadam, mis hõlmab kauba-, reisiparvlaeva ja kruiisisadama ala;  väikesadamad Pärnu jõe suudmes – Japsi kalasadam, Pärnu Jahtklubi jahisadam ja Talvesadam ning Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelisel alal Vaala sadam (kalasadam, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutata);  Vana-Sauga sadam – olemasolev kalasadam Sauga jõel, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutata. Lisaks registreeritud sadamatele paikneb Sauga jõe ääres, väljaspool jõe laevatatavat ala, sadamateenuseid pakkuv Kaluriküla. Detailplaneeringutega on kavandatud:  külalissadam Reiu jõel68;  Rail Balticu reisijate raudteejaamaga seotud sadam Pärnu jõel69. Arvestades, et sadamateenuseks loetakse ka sildumisteenuse pakkumist, toetab väikesadamate võrgustiku arengut avalikult kasutatavate sildumisalade kavandamine. 67 2023. aasta detsembri seisuga. 68 Reiu külalissadama detailplaneering. 69 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering. 75  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised sadamate arendamiseks  Pärnu sadama akvatooriumi ja Sauga jõe suudme alal eelisarendada sadamaid, mille kasutus on seotud merega.  Pärnu sadama akvatooriumi äärsete alade arendamisel kaaluda täiendavate keskkonda sobivate väikesadamate või sadamateenuste (sildumine, veeskamine) arendamise võimalust.  Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonna teiste tegevustega ning puhke- ja elukeskkonda ei tohi keskkonnahäiringutega kahjustada.  Pärnu sadama toimimise tagamiseks arvestada perioodilise süvendamise vajadusega.  Arvestades Pärnu linna olulisust külastussihtkohana, arendada sadamaid, mis võimaldavad teenindada külastajaid, suurendada turismipotentsiaali ja edendada puhkemajandust.  Reisiparvlaeva ja kruiisisadama arendamisel tagada mereväravale kohane kõrge tasemega arhitektuurne lahendus. Reisisadama ala siduda selgelt ja mugavalt kesklinna ja rannapiirkonnaga ning linna transpordivõrgustikuga (Rail Balticu jaama, ühistranspordi terminali, veetakso peatuse, jalgteede ja kergliiklusteede võrgustiku jms-ga).  Pärnu külastuspotentsiaali tõstmiseks ja merevärava tugevdamiseks laiendada ja arendada Pärnu jahisadama ala. Jahtide sildumiseks on sobivaim Pärnu jõe vasakkalda ala. Kaaluda sadama sildumisala pikendamist Rannapargi ja muuli suunal.  Säilitada võimalused Pärnu sadama akvatooriumi alal ja Sauga jõel kalasadamate arenguks. Kalasadamate arendamisel arvestada lossimistingimuste ja kala kvaliteedi tagamiseks esmatöötlemise tingimuste parandamisega. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajaliste kalaturgude või paadimüügiks sobilike asukohtade kavandamist.  Väikelaevaliikluse edendamiseks Pärnu, Sauga ja Reiu jõel kaaluda väikesadamate, sildumisalade, sh külaliskohtade ning haagispaatide veeskamiskohtade kavandamist.  Laevatatavuse järjepidevuse tagamiseks Sauga jõel ja väikesadamate arenguks kindlustada lihke- ja erosiooniohtlikud jõekaldad.  Avalikult kasutataval veekogul puudub sadamas kallasrada 70. Selleks, et mööda jõgede kaldaid oleks võimalik liikuda, tuleb lähtuvalt keskkonnast tagada sobilik ühendus ja läbipääs. Võimalusel tagada ohutu läbipääs kaldal ning suunata kaldal liiklejad ümber sadama territooriumi eelkõige juhul, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks.  Säilitada sadama akvatooriumiga piirneval kalda alal veeliiklust teenindav tankla. Planeeringujoonisele on sadamatena kantud sadamaregistris registreeritud sadamad, planeeritavate sadamatena on kajastatud registreerimata sadamad või kavandatavad sadamad. 70 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1. 76  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.6.5.Teedevõrk Läbimõeldud, piisava tihedusega ja heas korras transpordivõrgustik tagab ligipääsetavuse, loob eelduse teenuste kättesaadavuseks ning ettevõtluse ja puhkemajanduse (turismi) arendamiseks. Maakonnasiseste ühenduste seisukohalt on tähtsad kõik avalikult kasutatavad teed – riigiteed, kohalikud teed ja avalikuks kasutamiseks määratud erateed 71, mis tagavad elanikele ja ettevõtjatele igapäevaselt vajalikud liikumisvõimalused. Planeeringuala teedevõrk on tihe ning enamik riigi- ja kohaliku omavalitsuse teid on mustkattega. Planeeringualale jäävad Tallinn–Pärnu–Ikla ja Pärnu– Rakvere– Sõmeru põhimaanteed ning Pärnu–Tori ja Pärnu–Lihula tugimaantee. Maalises piirkonnas toimub jõeäärne liiklus valdavalt riigi kõrvalmaanteede kaudu. Pärnu jõe kallastel kulgevad Tori–Rütavere, Tori–Massu, Suurejõe–Kullimaa, Kadjaste–Suurejõe, Laupa–Suurejõe, Suurejõe–Vihtra–Jõesuu ning Kaansoo–Tori riigi kõrvalmaanteed. Kurgja ja Oriküla vahelisel lõigul puudub kaldaalal avalikult kasutatav ühendustee. Linnalises piirkonnas tagab jõe kaldaalal liikumise valdavalt tihe kohalike teede ja tänavate võrgustik. Peamised ülesanded planeeringualal on seotud maanteede rekonstrueerimisega, et tagada liiklejate turvalisus ning parandada asulate vahelist ühendust. Oluline suurem muutus piirkonna teedevõrgus on Pärnu maakonna planeeringus ette nähtud Via Baltica Pärnu suur ümbersõit, millega kaasneb uue silla rajamine üle Pärnu jõe Paikuse ja Sindi piiril. Muudatused teedevõrgus kaasnevad ka Rail Balticu kiirraudtee rajamisega, sh eritasandilise ristumisega Pärnu linnas Riia ja Paide maantee ristmikul ning kergliiklejate läbipääsudega jõe äärde Papiniidu silla ja Paide maantee ristmiku vahelisel lõigul. Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõidu72, Rail Balticu kiirraudtee73) kavandamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneeringud ja nende alusel koostatud projektlahendused. Olulised muudatused planeeringuala kontaktvööndi teedevõrgustikus võivad kaasneda Pärnu kaubasadama ja kavandatava Rail Balticu kaubajaama vahelise ühenduse parendamisel. Autoga liikumisvõimaluste tagamine on oluline maalises piirkonnas, kus ei ole võimalik tihedat ühistranspordiühendust pakkuda ja teekonnad kergliikluseks on liiga pikad. Linnalises keskkonnas, kus võimalused on laiemad, on vajalik panustada lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutaja arvelt. 71 Ehitusseadustiku § 92 lg 8: avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mille avalikkusele suunatud funktsiooni on määranud tee omanik ja mis ei ole riigi- või kohalik tee. 72 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“. 73 Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 77  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised teedevõrgu arendamiseks  Viia teedevõrk vastavusse ettevõtluse, asustuse ja ühistranspordi vajadustega. Teedevõrgustiku arendamisel parendada eelisjärjekorras ühistranspordi, transiitliikluse ja ettevõtlusega seotud sõidu- ja kergliiklusteede seisukorda.  Viia jõeäärsed kruusakattega teed mustkatte alla. Mustkate rajada esmajärjekorras nendele kruusateedele, kus liigub ühistransport ja mida kasutatakse kergliikluseks.  Tagada teedevõrgu ja liiklustaristu arendamisel ohutus – turvalised ülekäigukohad, jalgrattamarsruutide ohutu toimimine ning parandada liiklusohtlike kohtade turvalisust. Turvalisuse tagamiseks suurema liiklusega maanteede puhul rajada eraldiseisvad jalg- ja jalgrattateed (kergliiklusteed).  Kasutada asulasisestel maanteelõikudel liikluskeskkonna rahustamist ja luua asulakeskkonda sobilik liiklusruum. Tingimused teedevõrgu arendamiseks  Avalikus kasutuses olevatele puhkealadele, olulistele vaatamisväärsustele, avalikele veeskamiskohtadele ja tuletõrje veevõtukohtadele kavandada mahasõidud maanteelt. 3.6.6.Sillad ja jõe ületuskohad Linnalises piirkonnas on Pärnu jõge võimalik ületada kolme silla kaudu – Kesklinna ja Papiniidu sillalt ning Sindi raudteesillalt. Vähesed jõeületusvõimalused piiravad asustuse vahelist ühendust ja teenuste otstarbekamat kasutust ning suurendavad liiklusmahtu ja pikendavad liiklemiseks kuluvat aega. Maalises piirkonnas paiknevad sillad olulisemates keskustes (Toris, Jõesuus, Vihtras, Suurejõel ja Kurgjal), tagades sellega ka asulakeskuste parema ühenduse. Hajaasustuses on mitmeid rippsildu, millest osad on jalgsiliikluseks kasutatavad, nagu Jõesuu ja Vihtra rippsild. Reiu ja Sauga jõe ületamiseks paiknevad sillad piisava vahemaa tagant, mistõttu täiendav jõe ületamise vajadus puudub. Erinevate planeeringutega on linnalisse piirkonda kavandatud mitmeid sildu. Kavandatud Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu sild 74 võimaldab ühendada Sindi linna, Paikuse alevi ja Tammiste küla. Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisele alale on planeeritud kaks uut silda – Raba ja Laia tänavat ühendav autosild75 ning A. H. Tammsaare puiestee ja Niidu metsapargi vaheline jalakäijate sild76. Kavandatud Raba-Lai autosild tasakaalustab piirkonna liikluskoormust, loob täiendava juurdepääsu Pärnu kesklinna ning parandab oluliselt Rääma piirkonna ja 74 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“. 75 Raba-Lai tänava silla detailplaneering. 76 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering. 78  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri linnakeskuse vahelist ühendust. Kavandatud jalakäijate sild soodustab säästvate liikumisviiside kasutust ja juurdepääsu puhkealadele. Teemaplaneeringuga on antud suunised ja tingimused jõeületusvõimaluste parendamiseks. Arvestades, et Pärnu jõgi on linnalise asustusega alal lai ja pinnase olud keerukad, on uute sildade projekteerimise ja ehitamise suurim probleem nende kõrge maksumus. Selleks, et võimaldada jahtide pääsu kesklinna, on kaalutud Pärnu Kesklinna silla avatavaks muutmist. See võimaldaks jahtidega sildumist kuni kavandatava Raba-Lai sillani (u 600 m lõik mõlemal kaldal). Olemasolevas ruumilises keskkonnas on võimalik Pärnu sadama akvatooriumi ala paremini tsoneerida, eelistada jahte sadama akvatooriumi alal ning laiendada nendele mõeldud sildumisala. Kaatritele ja madalamatele alustele saab täiendavaid sildumisalasid rajada kogu laevatatava veeala ulatuses. Kesklinnas on suurem nõudlus ka erinevate veetegevuste järele (meelelahutus, veetakso ja veepraami peatus jms), mis kaldapromenaadi potentsiaalselt elavdaksid. Suurte ja kulukate taristuobjektide kavandamine peab olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Teemaplaneeringu eesmärkidest lähtudes ei ole vajalik Kesklinna silda avatavaks kavandada. A.H. Tammsaare puiestee sihile planeeritud kergliiklussilla asukohale on kaalutud autosilla kavandamist. Kergliiklusele mõeldud sildade kavandamine linnalises piirkonnas toetab säästvate liikumisviiside edendamist. Arvestades Pärnu linna tänavate struktuuri, silla ümbruses välja kujunenud maakasutust ja Niidu maastikukaitseala kaitse eesmärki, ei ole A. H. Tammsaare puiestee pikendusele võimalik autosilda kavandada. Suunised sildade ja jõe ületuskohtade arendamiseks  Jõe kallaste paremaks ühendamiseks on vaja planeeritud sillad välja ehitada.  Arvestada Reiu jõel oleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse tänapäevaste nõuetega ning luua sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõigile liiklejatele. Uue maanteesilla kavandamisel kaaluda olemasoleva Sindi-Lodja silla kui väärtusliku üksikobjekti 77 säilitamist puhkeotstarbelisel eemärgil kergliiklussillana.  Kaaluda Kurgja-Särghaua puhkevõrgustiku sõlmpunktis kergliiklejatele mõeldud silla (rippsilla) kavandamise võimalust, et parendada Kurgja Talumuuseumi ja Särghaua õppekeskuse vahelist ühendust, puhkevõrgustiku sõlmpunkti sidusust ja piirkonna külastuspotentsiaali.  Arendada jõe ületamiseks välja erinevaid transporditeenuseid koos vastava taristuga (veetakso, veetrammi sildumisalad ja peatuskohad jms). Kaaluda võimalusi Paikuse alevi ja Tammiste küla ühendamiseks.  Sildade kavandamisel ja renoveerimisel arvestada nende märgilist tähtsust (linna)ruumis, kasutatavust, vaadeldavust, visuaalset mõju ja potentsiaali asula identiteedi kujundamisel. Eesmärk on tagada rajatiste kõrge arhitektuurne tase. 77 Väärtuslike üksikobjektide inventuur, MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Pärnu Ühendus, 2023. 79  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures näha ette erinevate liikumisviiside ühildamise võimalust (veepeatus, parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgrattahoolduse ja rendi taristuga linnalises piirkonnas, parklad koos veeskamisvõimalusega maalises piirkonnas jms).  Pärnu jõe laevatatavale lõigule uusi sildu kavandades tuleb tagada veeliikluse toimimine. Tingimused sildade ja jõe ületuskohtade arendamiseks  Uute sildade kavandamisel, olemasolevate renoveerimisel ja jõe ületuskohtade kavandamisel tagada turvaline ja mugavalt kasutatav ülepääs jalakäijatele ja kergliiklejatele.  Maalise piirkonna keskustes (Jõesuus, Vihtras) tagada olemasolevate rippsildade kui kohaliku kultuuripärandi ja jõe jalgsi ületamise kohtade avalik kasutus ja juurdepääs. Planeeringujoonisel on näidatud olemasolevad sillad ja rippsillad, uue silla vajadused ning Vana-Pärnu ja Kesklinna põhimõtteline veeühendus. 3.6.7.Kergliiklusteede võrgustik Funktsionaalne ja turvaline kergliiklusteede võrgustik võimaldab liigelda keskkonda säästvalt ja tervist edendavalt, arvestades nii igapäevast liikumisvajadust kui ka puhkusega seotud liikumist. Linnalises piirkonnas kulgeb kergliiklustee Pärnu jõe paremkaldal Siimu sillast Tori valla piirini. Valla piirist Sindi raudteesillani on kergliiklustee osaliselt välja arendatud Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres. Maantee ja jõe vahel on kergliikluse ühendus välja ehitatud Uuemetsa tee ääres. Üldplaneeringutega on kergliiklustee kavandatud terviklikult kogu maanteelõigu ulatuses. Jõele pääsuks on täiendav kergliiklustee ette nähtud Jõekalda tänavale Tammiste külas. Pärnu jõe vasakkaldal kulgeb jõeäärne kergliiklustee mererannast (muulist) kuni Papiniidu sillani. Sealt edasi kuni Sindi raudteesillani asub jõele lähim kergliiklustee valdavalt maanteede ääres. Üldplaneeringutega on kavandatud arendada jõeäärne kergliiklustee välja Papiniidu sillast kuni Reiu jõe suudmeni ning Sindis jõeäärse puhkeala ääres. Pärnu linnas Kesklinna ja Papiniidu silla vahel on jõe mõlemal kaldal Jaansoni rada. Seda rada on kavandatud pikendada Siimu sillani ja ühendada jõepromenaad rannapromenaadiga. Jaansoni rada toimib nii olulise jalgrattaühenduse kui ka puhketeena (jalakäijatele, tervisesportlastele, jalutajatele jt). Sauga ja Reiu jõe ääres kergliiklustee puudub. Üldplaneeringutega on kergliiklustee kavandatud Sauga jõe vasakkaldale ja Reiu jõe paremkaldale. Linnalises piirkonnas on eesmärk luua sidus kergliiklusteede võrgustik. Arvestades asustuse paiknemist ning jõe keskset asukohta, on Pärnu jõe äärsel kergliiklusteede võrgustikul oluline 80  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri potentsiaal säästvate liikumisviiside arendamisel, sh oluliste transpordisõlmede, keskuste, elu- ja töökohtade ühendamisel ning aktiivse puhkuse võimaldamisel. Kehtivate planeeringutega on kergliiklusteede võrgustik juba kavandatud, kuid edasiste planeeringutega on vaja rohkem tähelepanu pöörata võrgustiku sidususe parendamisele, erinevate kasutajate huvidega arvestamisele ning kergliiklusteede võrgustiku abil erinevate liikumisviiside ühendamise soodustamisele. Teemaplaneeringu koostamisel on analüüsitud Pärnu maakonna planeeringu ja kohalike omavalitsuste planeeringutega kavandatud kergliiklusteede võrgustikku ning määratud olulisemad ühendused võrgustiku täiendamiseks, arvestades seoseid jõega (jõele juurdepääs, liikumisvõimalused kõrge puhkeväärtusega keskkonnas). Sidusa jõeäärse kergliiklusteede võrgustiku loomiseks ja jõele pääsu parandamiseks on teemaplaneeringu põhijoonisel välja toodud olulisemad kergliikluse ühendused 78. Maalises piirkonnas on olemasolevad kergliiklusteed välja arendatud Tori aleviku ja Vändra alevi juures. Tori alevik on kergliiklusteega ühendatud Selja külani. Tori valla üldplaneeringuga on kergliiklustee kavandatud Sindi raudteesillast kuni Jõesuu külani jõe vasakkaldal (Pärnu–Tori tugimaantee nr 59 ja Kaansoo–Tori kõrvalmaantee nr 19252 äärde). Jõe paremkaldal on kergliiklustee kavandatud Tori–Rütavere kõrvalmaantee (nr 19285) ääres Sindi raudteesillast kuni Oore külani. Vändra alevist kulgeb kergliiklustee Suurejõe külani. Maalises piirkonnas on eesmärk luua turvalised kergliikluse ühendused linnalise piirkonna ja suuremate keskustega (Tori ja Vändraga), transpordisõlmedega ning puhkemarsruutidel. Maalises piirkonnas kavandatakse teemaplaneeringuga järgmised kergliikluse ühendused:  Sindi raudteesilla ja Jõesuu küla vaheline lõik jõe vasakkaldal (Pärnu–Tori tugimaantee nr 59 ja Kaansoo–Tori kõrvalmaantee nr 19252 ääres);  Sindi raudteesilla ja Tori alevi vaheline lõik jõe paremkaldal (Tori–Rütavere kõrvalmaantee nr 19285 ääres);  Selja küla ja Tootsi–Piistaoja kõrvalmaantee vaheline lõik (Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee nr 5 ääres);  Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee nr 9 ja Pärnu jõe vaheline lõik (Tootsi–Piistaoja kõrvalmaantee nr 19271 ääres);  Vändra alevi ja Vihtra küla vaheline lõik (Vändra–Vihtra kõrvalmaantee nr 19240 ääres);  Vändra alevi ja Pärnjõe küla vaheline lõik (Massu kõrvalmaantee nr 19247, Mudiste–Suure-Jaani–Vändra tugimaantee nr 57);  Suurejõe ja Kaansoo külade vaheline lõik (Mudiste–Suure-Jaani–Vändra tugimaantee nr 57). 78 Arvestades planeeringu täpsusastest, on põhijoonisel kuvatud ühenduse soovituslik asukoht. Kergliikluse ühenduse täpne asukoht ja teetüüp määratakse detailsema astme planeeringu või projekteerimistingimustega. 81  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Suunised kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks  Kavandada kasutajasõbralikud, ohutud ja sidusad jõeäärsed ning jõe äärde viivad kergliikluse ühendused.  Arvestada kergliikluse kasutustihedusega ja erinevate kasutajate huvidega. Säästvate liikumisviiside kasutamise soodustamiseks ja kiire jalgrattaühenduse tagamiseks eraldada vajaduse korral jalgratturid jalakäijatest ning kavandada eraldi jalgratta põhi- ja tervisevõrgustik79. Arvestada teiste kergliiklusvahendite (tasakaaluliikurite, tõukerataste jms) kasutuse kasvuga.  Kergliikluse ühenduste kavandamisel lähtuda tee liigist, olemasolevast tee maa-alast, erinevate liiklejate liiklussagedusest ja liikumiskiirusest ning neist tulenevatest liiklusohutuse tagamise kaalutlustest.  Tagada sildadel kergliiklejatele mugavad ja turvalised juurde- ja ülepääsud.  Arvestada jalgrattaparklate, laadimistaristu ja hooldusjaamade kavandamise vajadusega.  Kergliiklusühenduste kavandamisel riigitee äärde tuleb turvalisuse tagamiseks ühendus kavandada tee sellele poolele, kus asuvad peamised sihtpunktid.  Erinevate transpordiliikide koostoime parendamiseks siduda olulised transpordisõlmed (reisisadam, ühistranspordi keskterminal, Rail Balticu Pärnu reisijate raudteejaam, Rail Balticu Urge, Tootsi ja Kaisma kohalikud peatused jt) kergliiklusteede võrgustikku. Transpordisõlmedes rajada säästvate liikumisviiside kasutamise toetamiseks taristu (jalgrattaparkla, kergliiklusvahendite rent, laadimistaristu, jalgratta hooldusjaam jms).  Pärnu kesklinna (ühistranspordi keskterminali, reisisadama) ja Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama ühendamiseks kaaluda eraldi jalgrattatee põhimarsruudi välja arendamist, mis võimaldaks sihtkohtade vahel kiiret ühendust ning säilitaks jõe äärse Jaansoni raja puhketeena (aeglaselt liikujad nagu jalutajad, tervisesportlased, väikelastega pered jt).  Kesklinna ja Haapsalu maantee vahelise veeühenduse (veepraami, veetakso, muu veeteenuse) kavandamisel tagada ülepääs kergliiklusvahenditega.  Kergliiklusteed sobitada olemasolevasse keskkonda, arvestada väärtusliku haljastuse ja looduskoosluste, avanevate vaadete, üleujutusohu, lihkeohtlikkuse jm-de konkreetsest keskkonnast tulenevate väärtuste ja piirangutega.  Kergliiklusteede äärde kavandada puhke- ja peatuskohti ning varustada need vajaliku inventariga.  Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse puhul arvestada turvalise kergliikluse ühenduse rajamise vajadust Tori alevikuga, mis on ühtlasi Soomaa värav.  Rail Balticu Kaisma kohaliku peatuse puhul arvestada turvalise kergliikluse ühenduse rajamise vajadust Vändra aleviga, kust on võimalik edasi liikuda Vihtra ja Suurejõe külasse. 79 Jalgratta põhivõrgustik on teedevõrgustik, mis tagab kiire ja ohutu jalgrattaühenduse oluliste sihtkohtade vahel igapäevaseks sundliikumiseks (marsruudil kodu-töö-kodu jms). Üldjuhul on vajalik jalgrattaliiklus muust liiklusest eraldada. Jalgratta tervisevõrgustik on teedevõrgustik, mis on eelkõige mõeldud vaba aja veetmiseks, tervisespordiks ja puhkuseks (valikuline liikumine). Üldjuhul on jalg- ja jalgrattateed väiksema liiklusega piirkonnas, maapiirkonnas ja puhkealadel. 82  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Tingimused kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks  Kavandada katkematu kergliikluse ühendus Pärnu jõe mõlemal kaldal Sindi raudteesillast kuni jõe suudmeni ning Sauga jõe vasakkaldal Kalurikülast kuni jõe suudmeni.  Täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud kergliikluse ühenduste täpne paiknemine ja tüüp. Põhijoonisel kuvatud ühenduste põhimõttelisi asukohti võib muuta, kuid kavandatav lahendus peab tagama turvalise, sidusa ja mugavalt kasutatava ühenduse.  Ühendada ühtsesse kergliiklusteede võrgustikku jõeäärsed puhkealad, elamupiirkonnad, transpordisõlmed ja keskused (Pärnu kesklinn, Vana-Pärnu, Ülejõe, Papiniidu keskus, Paikuse alevi keskus, Sindi kesklinn, Tammiste küla keskus). Planeeringujoonisele on kantud teemaplaneeringuga kavandatud kergliikluse ühenduste põhimõttelised asukohad. 3.6.8.Liikumine kaldaalal ja juurdepääs kallasrajale Kallasrada80 on avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Laevatatava veekogu osa kallasraja laius on 10 m ja mittelaevatatava osa puhul 4 m. Kaldaomanik peab lubama kallasrada igaühel kasutada ning selle võib sulgeda vaid ülekaaluka avaliku huvi korral üldplaneeringuga. Vaba ligipääsu tagamine jõe kallastel on avalikes huvides, et tagada piirkonna elanikele ja selle külastajatele võimalus jõe ääres viibimiseks. Linnalises piirkonnas saab Pärnu jõe vasakkaldaalal hästi liigelda avalike alade kaudu suudmest kuni Sindi raudteesillani. Pärnu jõe paremkaldal saab jõe ääres liikuda Kesklinna sillast Tammiste külani, Tammiste metsas, vähesel määral Tammiste elamupiirkonna juures ning Taali kooli juures. Jõekaldal liiklemist takistavad paadikanalid, kaldani ulatuvad elamukinnistud ja õuealad, ojad, kraavid, paiguti liigniiske pinnas. Maalises piirkonnas jääb jõekaldale lõiguti avalikke alasid, kus on kaldal liigelda parem, kui tavapärasel kallasrajal (nt Taali mõis, Tori põrgu, Kurgja territoorium). Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek tervikliku Pärnu jõe puhketee välja arendamiseks linnalises piirkonnas, mis võimaldab takistusteta läbivat liikumist jõe puhkeväärtuslikul alal, sh eelistatult jõe kaldal. Suunised kaldale juurdepääsuks ja liikumiseks kaldaalal  Linnalises piirkonnas kavandada jalakäijatele (võimalusel kergliiklejatele) katkematu liikumise võimalus Pärnu, Reiu ja Sauga jõe puhkeväärtuslikul alal, eelistatult kallasraja vööndis või lähimal sobival alal. Ühendus kavandada lähtudes konkreetse keskkonna 80 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38. 83  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri vajadustest ja võimalustest (jõe promenaad, kergliiklustee, pargitee, loodusrada, vähese liiklusega tänav jms).  Maalises piirkonnas tagada pääsud kallasrajale. Näha ette võimalused kallasrajal või selle lähistel loodusradade välja arendamiseks, mis soodustavad kaldaala avalikku kasutust ja parandavad piirkonna puhkevõimalusi (näiteks Kurgja – Särghaua vahel, Tori põrgu lähistel).  Avalikult kasutataval veekogul puudub sadamas kallasrada 81. Selleks, et mööda jõgede kaldaid oleks võimalik liikuda, tuleb keskkonnast lähtuvalt tagada sobilik ühendus ja läbipääs. Võimalusel tagada ohutu läbipääs kaldal ning suunata kaldal liiklejad ümber sadama territooriumi eelkõige juhul, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks.  Paadisilla rajamisega ei tohi kaldal vaba liikumist takistada. Tagada tuleb katkematu kallasraja ühendus. Juhul, kui kallasraja vööndis on välja arendatud kergliiklustee, tuleb tagada katkematu kergliikluse ühendus. Tingimused kaldale juurdepääsuks ja liikumiseks kaldaalal  Kavandada kaldaalal liikumise võimalused, avalikud juurdepääsud kallasrajale ning tagada kallasraja läbitavus. Kallasrajale juurdepääs tagada eelkõige jalgsiliiklejale. 3.6.9.Turvalisus ja päästevõimekus Veeliikluse ja veeäärsete puhkevõimaluste arendamisel on vajalik tagada alade ohutu kasutus ja ette näha võimalused päästetööde korraldamiseks, sh päästeauto juurdepääsuks. Päästetöödeks saab kasutada olemasolevaid ja kavandatakse ka uusi veeskamiskohti (vt pt 3.6.3). Operatiivse päästetöö paremaks korraldamiseks ning kiire pääsu võimaldamiseks Pärnu siseturvalisuse ühishoonest jõele on ette nähtud veeskamiskoha kavandamine Papiniidu silla ja kavandatava A.H.Tammsaare kergliiklussilla vahelisele alale. Suunised turvalisuse ja päästevõimekuse tagamiseks  Veetranspordi taristu (veeskamiskohtade, sildumisalade, sadamate) arendamisel tagada päästevõimekus.  Veeala ohutu kasutamise korraldamiseks kaaluda veeliiklust reguleeriva korra rakendamist ja eripiirkondade määramise vajadust.  Veeskamiskohad ja sildumisalad tuleb varustada veeliikluse korraldust selgitavate infostendidega.  Sildumisalade kavandamisel arvestada erakorralist veelt maale pääsemise vajadust (nt terviserikke puhul) ja näha ette vajalikud meetmed (sobiva vahemaaga avalikud 81 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1. 84  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri sildumisalad, varustamine kontaktandmetega, vee poolt avatavad sildumisala väravad, kiirabi juurdepääs sildumisalale jms).  Pärnu jõe puhketee, veeäärsete puhke-, peatus- ja supluskohtade ning kaldarajatiste kavandamisel arvestada kasutajate turvalisusega ning vajaduse korral näha ette meetmed, mis vähendavad juhuslikku vette kukkumise riski (valgustus, piirded, paiknemine, infoalused jms). Turvalisuse tagamisega on otstarbekas arvestada planeerimise ja projekteerimise algstaadiumis, et leida konkreetsesse asukohta sobivaim lahendus. Tingimused turvalisuse ja päästevõimekuse tagamiseks  Pärnu jõepääste veeskamiskoha täpne asukoht määrata kohalikul omavalitsusel koostöös Päästeametiga.  Veeskamiskohtade ja väikesadamate arendamisel täpsustada Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga päästevajadus ja tingimused.  Avalikud supluskohad tuleb varustada päästestendidega. Supluseks kasutatav veeala tuleb tähistada.  Täpsustada tuletõrje veevõtukohtade vajadus ja juurdepääsu tingimused jõe ääres.  Sadamates arvestada päästetööde korraldamise vajadusega ja tagada päästeauto juurdepääs.  Tagada Pärnu sadamas võimalus reostustõrje korraldamiseks (töölaeva laugema kaldega vettelaskmise võimalus). Planeeringujoonisele on kantud veeskamiskoha vajadusega piirkond jõepääste korraldamiseks. 85  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 3.6.10. Taastuvenergeetika Riiklik eesmärk on minna üle kliimaneutraalsele82 energiatootmisele ja tagada energiajulgeolek 83. Eesmärkide saavutamiseks uuendatakse energiamajanduse arengukava ning riiklikku energia- ja kliimakava. Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis hüdroenergia kasutamise potentsiaal madal 84. Selle tootmine planeeringualal ei ole perspektiivne kõrgete keskkonnanõuete tõttu Natura võrgustikku kuuluvatel loodusaladel ning aktiivse veeliikluse tõttu jõe laevatataval alal. Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel ei ole lubatud toota hüdroenergiat viisil, millega kaasneb veetaseme tõus ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine 85. Pärnu kesklinnas on Pärnu jõe baasil välja arendatud kaugjahutusjaam ja -võrk. Jõevee kasutamine kaugjahutuseks võib olla otstarbekas ka mujal linnalises piirkonnas suure jahutusvajadusega hoonete ja piirkondade puhul, näiteks Papiniidu keskuses. Võrreldes lokaalsete jahutusseadmetega on kaugjahutuse kasutamine väiksema energiavajaduse ja CO2 emissiooniga. Kaugjahutuse kasutamine aitab kaasa kvaliteetse linnaruumi loomisele, sest väheneb välistest jahutusseadmetest tulenev visuaalne ja keskkonna häiring (müra, vibratsioon). Samas on jõevee kasutamisel jahutamiseks vaja arvestada seadmetest tuleneva mõjuga, sh erinevate seadmete koosmõjuga, jõe looduskeskkonnale ning jõe ja kaldaala kasutusega (laevatatavuse tagamine, veeskamiskohad, sildumisalad, supluskohad jms). Pärnu, Reiu ja Sauga jõe kasutamine kütteks ei ole seni piisavalt põhjendatud olnud. Avalikult kasutatavatel veekogudel tuleb esmalt arvestada jõe avaliku kasutuse tagamisega. Loodusaladele veekasutuse kavandamisel on oluline mitte halvendada veekeskkonna looduslikku seisundit ega hõivata tehnorajatistega kaitsealasid. Kütteks saab kasutada teisi lihtsamalt rakendatavaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi, nagu kaug- ja maaküte. Üldised põhimõtted ja tingimused taastuvenergeetika arendamiseks on määratud Pärnu maakonna planeeringuga. Teemaplaneeringuga on tuule- ja päikeseparkide arendamise tingimusi täpsustatud vaid jõeäärsete väärtuslike maastike osas (vt ptk 3.3). Teemaplaneeringuga käsitletakse taastuvenergeetika arendamise all jõe kasutamist kaugjahutuseks, kütteks ja hüdroenergia tootmiseks. Suunised taastuvenergeetika arendamiseks  Jõe kasutamisel jahutamiseks ja kütteks tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus. 82 Kliimaneutraalsus on olukord, kus kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on tasakaalus ehk kasvuhoonegaaside netoheide on null. 83 Strateegia „Eesti 2035“. 84 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. 85 Looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel on valdkonna eest vastutava ministri (kliimaministri) kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, milles loetletud veekogudel on keelatud uusi paisusid rajada ja olemasolevaid rekonstrueerida ulatuses, mis tõstab veetaset, ning muuta veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi. Pärnu ja Reiu jõgede loodusalad kuuluvad nimistusse. 86  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõgi on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne säilitada Pärnu jõe looduslikkus ning torustike paigaldamist jõkke tuleb vältida.  Täiendava kaugjahutusjaama kavandamise vajaduse korral linnalisse piirkonda tuleb selle asukohta hoolikalt valida ning soovitavalt leida asukoht Papiniidu silla piirkonnast allavoolu.  Arvestades jõgede keskkonnakaitse eesmärke ja laevatatavust ei ole hüdroelektrijaama kavandamine Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedele eeldatavalt võimalik. Väiksemate hüdroenergia seadmete kasutamise soovi korral tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus  Jõgede baasil taastuvenergeetika arendamisel tuleb arvestada jõgede avaliku kasutuse ja laevatataval alal veeliikluse tagamisega. Tegevused, mis halvendavad jõgede avalikku kasutust ja laevatatavust, ei ole lubatud. Kaldaalal tuleb tagada vaba liikumine ja jõeäärsete liikumisradade katkematus. 87  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 4. KLIIMAMUUTUSED Kliima muutub järk-järgult, kuid üha kiiremini ja jõulisemalt. Eesti keskmine õhutemperatuur on viimase 50 aasta jooksul tõusnud, sh kõige enam talve- ja kevadkuudel. Temperatuuritõus mõjutab omakorda sademete hulka, intensiivsust ja jaotust. Kliima üldine soojenemine muudab looduse sesoonsust – kevad saabub varem ja talv hiljem. Lumikatte kestus on viimastel aastakümnetel vähenenud enam kui kolm nädalat. Samuti on viimastel aastakümnetel tõusnud Eesti mereveetase, seda nii maailmamere taseme üldise tõusu kui ka tugevama tuulesurve tõttu86. Õhutemperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine on kliimamuutused, millega tuleb planeeringute koostamisel arvestada, et suurendada asustuse ja ehitatud keskkonna kliimakindlust87. Õhutemperatuuri tõus, kuumalainete sagenemine ning linnakeskkonna tihendamine soodustavad kuumasaarte (ka soojussaarte efekti) teket. Kuumasaarte tekkimine on seotud eelkõige linnade maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tumedad tehismaterjalid neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mille tõttu soojenevad teed ja ehitised, mis omakorda kütavad linnaõhku ööpäev läbi. Kuumalained toovad kaasa suurema koormuse puhkealadele, eriti veeäärsetele puhkealadele tuule ja vee jahutava mõju tõttu. Samuti tõuseb linnades haljastuse osakaalu ja selle hoolduse vajadus. Mida rohkem on tehiskeskkonnas rohe- ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju. Kliimamuutustega suureneb paduvihmade ja nendest põhjustatud üleujutuste esinemise tõenäosus. Suurte sadude tagajärjel võib tekkida üleujutusi, kus suur tehispindade (hoonete, teede, parklate) osakaal ei lase sademeveel loomulikul teel maapinda imbuda või sademevesi ei mahu kanalisatsiooni- või drenaažisüsteemidesse ära. Mida suuremaks kasvab tehispinna osakaal, seda probleemsemaks muutub sademevee majandamine. Sademete hulga suurenemine toob kaasa vajaduse rakendada looduspõhiseid lahendusi sademevee juhtimisel. Üleujutustest saab eristada tormidest ja mereveetõusust põhjustatud üleujutusi rannikul ning kevadisest suurveest ja suurtest valingvihmadest põhjustatud üleujutusi jõgede kallastel. Tulevikus võib oodata kevadisest lumesulamisest tuleneva suurvee vähenemist, kuid samas sügisvihmade põhjustatud suurvee suurenemist ja tormide sagenemist. Üleujutusest tuleneva kahju vähendamiseks on eriti oluline arvestada kliimariske maakasutuse planeerimisel ja asustuse suunamisel. Suunised kliimamuutustega arvestamiseks  Arvestada kliimariskidega maakasutuse ja elutähtsa taristu (elektri-, side-, kanalisatsiooni- ja teedevõrgu) planeerimisel. 86 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022–2027. 87 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 88  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Kavandada linnalises piirkonnas kliimariskide maandamiseks uusi rohealasid ja haljastust (jõeäärseid puhkealasid, varju andvat kõrghaljastust, haljastusega liigendatud tehispindu, tänavahaljastust, looduslikke veesidumismeetmeid jms). Säilitada olemasolevad rohealad ja kõrghaljastus. 4.1. Üleujutusohuga arvestamine Pärnu linnas on jõega seotud üleujutuste 88 põhjuseks tavaliselt merevee kõrge tase, mis hakkab jõe suudmest sisse pressima. Rannikualadel tihedamini esinevate tormide tõttu võivad üleujutused tulevikus sageneda. Jõgedes põhjustavad üleujutusi lume sulamine ja kevadine suurvesi ning tugevad valingvihmad, mille tõttu võib veetase üle kallaste tõusta. Pärnu jõel võib üleujutust põhjustada ka kevadine jääminek olukorras, kus Pärnu laht on veel jääs, kuid jõe jää kuhjub ja takistab vee edasipääsu. Tiheasustusalad, kus esineb olulise kahjuliku mõjuga üleujutusi, on üleujutusega seotud olulised riskipiirkonnad89. Planeeringualal asuvad olulised riskipiirkonnad Pärnu ja Sindi linnas. Pärnus on rannikumere ja Pärnu jõe koostoimest tingitud üleujutuse riskipiirkond, mis hõlmab planeeringualal Pärnu jõe paremkallast Uuemetsa elamupiirkonnani ja vasakkallast Reiu jõe suudmeni ning Sauga jõe kaldaalasid Kalurikülani. Sindi linnas on tegemist Pärnu jõe sängi täitumisest põhjustatud üleujutusega, mida seostatakse jääummistuste tekkimisega või pikaajaliste ja rohkete sademete ning lume sulamisega. Sindi riskipiirkond hõlmab jõe vasakkaldal elamupiirkonda Paikuse alevi ja kavandatud Via Baltica silla vahelisel alal. Linnalises piirkonnas oluliste riskipiirkondade lähialal on koostatud üleujutusohupiirkonna kaardid, mis näitavad veetasemete tõusu erinevate tõenäosusstsenaariumide korral90. 88 Veeseaduse § 106 lg 2 kohaselt on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega. 89 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022–2027. 90 Kliimaministeerium, üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid. 89  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 22. Üleujutusega seotud oluline riskipiirkond ja tõenäosusega üks kord saja aasta jooksul üleujutatav ala (Maa-amet, üleujutusohuga alade kaardirakendus) Pärnu, Reiu ja Sauga jõgi suure üleujutusega siseveekogude hulka ei kuulu 91. Samas Pärnu ja Sauga jõe suudmeala jääb suurema üleujutusala kooseisu, mis asub Pärnu, Audru ja Sauga jõe suudmealal Pärnus ja Valgerannas ning ulatub Audru, Sauga ja Sindini. Üleujutus alamjooksul on eelkõige põhjustatud merevee tõusust siseveekokku ja selle kallastele 92. Kuna üldjuhul on jõgede kaldad kõrged, mõjutab perioodiline üleujutus piirkonniti väiksemaid lammialasid. Jõe kallastega piirnevad ja perioodiliselt üleujutatavad madalad jõelammid moodustavad puhverala, kuhu suurvee perioodil liigne vesi saab koguneda. Lammialad stabiliseerivad jõe veetaset ja vooluhulka ning nende säilitamine aitab vältida üleujutusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Teemaplaneeringuga seatakse suunised ja tingimused edasisel planeerimisel üleujutusriskidega arvestamiseks, et vältida üleujutusohuga seotud riskide suurenemist ja uute riskipiirkondade teket. 91 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise korra § 2. 92 Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks, Kristjan Piirimäe jt, 2021. 90  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Skeem 23. Väljavõte uuringust „Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks“ – Pärnu alamveskikonna üleujutusala Suunised üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks  Väljaspool üleujutusega seotud olulisi riskipiirkondi selgitada välja jõeäärsed üleujutusohuga alad. Nendele aladele määrata üleujutusriskist vähem mõjutatud maakasutus ja vältida asustuse laienemist ning uute hoonete ja rajatiste kavandamist. Juhul kui ehitustegevus osutub vajalikuks, rakendada meetmeid ehitiste kaitseks. Üldplaneeringutega seada tingimused üleujutusest tuleneva negatiivse mõju vältimiseks ja kaaluda ehituskeeluvööndi suurendamist.  Linnalises piirkonnas arvestada üleujutusriskiga. Olemasoleva kompaktse asustusega alal uute hoonete ja rajatiste kavandamisel määrata planeerimise ja ehitamise tingimused üleujutusest tuleneva negatiivse mõju vältimiseks või leevendamiseks.  Linnalises piirkonnas ehitustegevuse kavandamisel arvestada veetaseme tõusu võimalike tõenäosustega. Uute hoonete ja rajatiste kavandamisel on ehitustingimuste määramisel soovitatav aluseks võtta üks kord saja aasta jooksul esineda võiv veetaseme tõus. Sagedamini ohustatud alade planeerimisel eelistada maakasutust, mis on üleujutusriskist vähem mõjutatud või mis on otseselt seotud jõega (nt väikesadamad, puhkealad jms). 91  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Vältida ehitustegevust jõe lammialadel (v.a matka- ja loodusrajad). Üldplaneeringute koostamisel kaaluda lammialadel ehituskeeluvööndi suurendamist.  Soodustada sademevee hajutamiseks ja pinnasesse imbumise soodustamiseks looduslähedaste lahenduste kavandamist (viibetiigid ja -kraavid, haljaspinnad jms).  Arvestades jõeäärsete haljasalade olulisust kliimamuutustega kohanemisel, toetada ja tugevdada jõeäärset rohekoridori. Hõlmata rohekoridori koosseisu jõeäärsed lammialad, metsaalad ja pargid. Tingimused üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks  Seada tingimused üleujutusest tuleneva negatiivse mõju vältimiseks ja kaaluda ehituskeeluvööndi suurendamist. 4.1 Lihkeohuga arvestamine Pärnu, Reiu ja Sauga jõe kaldad on alamjooksul lihkeohtlikud. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest ehitusest. Savipinnaste korral võib looduslik maalihe tekkida kuni 50 m kaugusel, inimtegevuse sekkumisel kuni 70 m kaugusel veepiirist. Liivapinnase puhul võivad lihked looduslikult vallanduda 5–10 m kaugusel ning inimtegevuse lisandudes kuni 20 m kaugusel oru pervest. Toimunud maalihete eeldus on pinnaste suhteliselt madalad tugevusomadused, oruveerude suur kallakus, jõgede erosioon ning jõe- ja pinnasevee taseme olulised ja kiired muudatused. Eeldused kombineeruvad erinevatel jõelõikudel erinevalt. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Osa erodeeritud setteid kantakse jõe looke siseküljele, mistõttu muutub see oruveer laugemaks. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Veeliiklus avaldab kallastele mõju lainetuse kaudu. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Eraldi märkimist vajab kallaste kaitsevajadus Sauga ja Pärnu jõe laevatataval osal kallaste võimaliku uhtumise tõttu, mis veeliikluse kasvuga eeldatavalt intensiivistub. 92  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Pärnu jõe alamjooksul on lihkeohtlikud ja potentsiaalselt lihkeohtlikud kaldad terviklikult välja selgitatud Tori vallas93. Pärnu linna piires (sh Paikuse alevis) terviklik ülevaade jõgede kallaste lihkeohtlikkusest puudub – see on välja selgitatud vaid lõiguti94. Suunised lihkeohu vältimiseks  Selgitada välja Pärnu, Reiu ja Sauga jõe kallaste lihkeohtlikkus terviklikult Pärnu linna territooriumil (sh Paikuse alevis).  Sauga jõel, kus veeliikluse kasv võib kaldaerosiooni suurendada, võtta tarvitusele meetmed kaldaerosiooni ja lihkeohu vähendamiseks (piirata veeliikluse kiirust ja lainetust, kindlustada kaldaid jms).  Maalises piirkonnas säilitada jõe kaldad looduslikuna. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada kallaste looduslikuna säilitamisega ja vältida kallaste tehislikku kindlustamist. Tingimused lihkeohu vältimiseks  Täpsustada lihkeohtlikud piirkonnad ja ohuala ulatus ning seada meetmed lihkeohu vältimiseks (ehituskeeluala, uuringute koostamise vajadus jms).  Maalihkeohuga kallastel tuleb ohualasse jääva ehitustegevuse (sh veeskamiskohtade ja sildumisalade) kavandamisel viia läbi täpsemad uuringud. 93 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine, IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022. 94 Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste osa. OÜ Geoengineering, 2012. 93  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 5. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATAVAD MEETMED Pärnu jõe teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine mille peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. Teemaplaneeringu koostamisel on keskkonnamõjude hindamine ja planeerimine olnud tihedalt seotud. KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel ja need on lõimitud planeeringu lahendusse. Lisaks on mõjude hindamise käigus tehtud täiendavad ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks. Tulenevalt teemaplaneeringu täpsusastmest on meetmed pigem ettepanekud ja soovitused planeeringulahenduse edasiseks rakendamiseks kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel. Teemaplaneeringu ja KSH ühine eesmärk on vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist järgmistel (detailsematel) planeerimistasanditel ning toetada planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud (ruumilist) arengut jaˇ positiivseid muutusi. Meetmete puhul, milles viidatakse kehtivale õigusaktile, tuleb iga kord kontrollida selle kehtivust ning lähtuda jõus olevast õigusaktist. 5.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks  Tegevuste kavandamisel, mis võivad mõjutada Natura 2000 loodusalasid tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel Natura asjakohane hindamine.  Pärnu ja Reiu jõe loodusaladele, jõele ja kallastele kavandatavate objektide (nt sadamate, sõudestaadioni, sildumis-, veeskamis-, supluskohtade jms) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist, tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustöid tuleb teha ja setteid eemaldada madalvee tingimustes või kasutades tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms), et heljumi levikut piirata.  Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel tuleb heljumi leviku minimeerimise vajadust silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide kasutusajal. Uute objektide kavandamisel tuleb hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem.  Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel on põhjendatud vajaduse korral, näiteks selleks, et vähendada veesõidukite tekitatavat lainetust, mis mõjutab jõe kaldaid, või kaitsta vee-elustikku, soovitatav piirata korraldusliku meetmena veesõidukite liikumiskiirust. 94  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitatav kaaluda korralduslike meetmete rakendamist ehituslike (nt kallaste kindlustamise) asemel.  Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel on jõekallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks vaja põhjalikult kaaluda, hinnates seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajaduse korral jõekaldaid kindlustada juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine.  Pärnu jõe loodusalal laevatatava jõeala pikendamisel Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teha jõe süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju jõe looduslikule keskkonnale ning kaitstavale elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260). Veeliikluse ohutuse tagamiseks on lubatud jõe põhjast üksikuid kivisid eemaldada või lühikesel lõigul setteid puhastada.  Objektide rajamisel Rannaniidu loodusala naabrusse (nii maismaale kui ka Pärnu jõe alale) vältida loodusala pinnase ja taimkatte kahjustamist ehitustööde käigus. Seetõttu ei tohi tehnikaga loodusalal liikuda ja sinna materjale ladustada.  Tori põrgu loodusalal loodusraja välja arendamisel (jalgtee, pingid jms) ei tohi ala seisundit halvendada ega kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe kahjustada. 5.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks  Tegevuste kavandamisel, mis võivad mõjutada kaitstavaid loodusobjekte tuleb hinnata neile avalduvat mõju (anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang) ning vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine.  Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee- elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH). Süvendustööde ja setete eemaldamisega kaasnevate mõjude minimeerimiseks tuleb tegevuse kavandamisel hinnata leevendusmeetmete vajalikkust ning leida antud olukorda arvestades optimaalsed meetmed.  Kuna igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone, peab kevadisel ja sügisesel perioodil (s.o peamine kalade kudemise ja kuderände aeg) suuremahulised tööd planeeringuala jõgedes välistama. Kalastiku seisukohalt on süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde tegemiseks kõige sobivam aeg 25. juunist 5. augustini. Mõjude minimeerimiseks tuleb kaevetööd vees teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil, rakendades heljumi levikut vähendavaid tehnilisi meetmeid ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele.  Juhul, kui süvendustöid on vaja teha väljaspool madalvee perioodi, tuleb konkreetse tegevuse mõju hindamise tulemuste alusel kasutada negatiivse mõju vähendamiseks tehnilisi lahendusi (eraldada töötsoon geotekstiilist ekraanide, pinnasvallide, sulundseinte jms-ga), et heljumi levikut piirata.  Pärnu jõe veetee pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud jõe süvendustöid teha, sest see avaldab negatiivset mõju looduslikule jõekeskkonnale ning kaitstavale elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260). 95  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Laevatatavast alast ülesvoolu jäävate potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike) tohib jõesängis kaevetöid teha ainult väljaspool kalade kudemisperioodi (ajavahemikul 1. juunist kuni 30. septembrini) ning vaid madalvee tingimustes. Ritraalseid jõelõike süvendada ja sealt setteid eemaldada on keelatud.  Põhjendatud vajaduse korral, näiteks selleks, et vähendada veesõidukite tekitatavat lainetust, mis mõjutab jõe kaldaid, vähendada erosiooni ning kaitsta vee-elustikku, on soovitatav piirata korraldusliku meetmena veesõidukite liikumiskiirust ja keelata lainetuse tekitamist.  Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode, on nende kaitse seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude kaitse seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Meritindi vastsete edukaks merre laskumiseks on oluline, et jetiga ei alustataks jõel liiklemist enne 25. maid (konkreetne kuupäev võib sõltuvalt ilmastikuoludest muutuda).  Objektide rajamisel Rannaniidu looduskaitseala/loodusala naabrusse tuleb vältida ehitustööde käigus looduskaitseala pinnase ja taimkatte kahjustamist. Seetõttu ei tohi tehnikaga loodusalal liikuda ja sinna materjale ladustada.  Linnalises piirkonnas teemaplaneeringuga seotud arenduste ja puhkealade kavandamisel jõgede äärde tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning võimalusel rajada seda juurde. Meede toetab üldist elurikkust ja piirkonnas elutsevate nahkhiirte elupaikade säilimist.  Jõgede kallastel paiknevate puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade arenduse puhul kasutada valguslahendust, mille puhul on valgustuspostid madalad ja valgus suunatud allapoole. Kavandatavate sadamate, veeskamis- ja sildumiskohtade ning muude rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata mõju nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduva mõju vähendamise vajadusega. 5.3. Meetmed jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks  Veekeskkonna ja pinnase saastumise vältimiseks ehitusetapis on vajalik kasutada tehniliselt heas korras olevaid masinaid ja vältida avariilisi juhtumeid (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalve ja liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire tõrjega.  Kaevetöödega kaasneva heljumi edasikande leevendamiseks on soovitatav kaevetööd vees teha veevaesel ajal võimalikult lühikese perioodi jooksul. Veekogude laevatatavatel osadel vee-elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad (nendele jõelõikudele ja sealt allavoolu olulisi kalade kudealasid ei jää), kuid kalapopulatsioonide kaitseks peab suuremahulisi ja heljumirikkaid töid veekeskkonnas vältima kalade peamisel kudemis- ja 96  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri rändeperioodil (kevadel ja sügisel). Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates kohtades potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike – üldjuhul neid jääb) tohib jõesängis kaevetöid teha vaid väljaspool kalade kudemisperioodi (perioodil 1. juunist kuni 30. septembrini) ning vaid madalvee tingimustes. Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga. Ekraani kasutamine on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (nt sõudestaadioni) ja pikka aega samas paigas kestvate tööde puhul. Heljumi levikut vähendavaid meetmeid tuleb ehitusprojektis kaaluda ja võtta kasutusele tõhusaimad.  Kõigi jõkke ja kaldavööndisse planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud, veetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused), mis lähtuvad konkreetse kavandatava objekti iseloomust ja tehnilistest näitajatest.  Olenevalt tööde mahust võib olla vajalik keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine. Tahkete ainete vette paigutamisel (nt veeskamiskohtade ja kaldakindlustuste rajamisel) on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata iga kord, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju ja on lubatud. Veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik.  Sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb ajakohastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring ja koostada sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes. Töö eesmärk peab olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Teemaplaneeringu lisas 4 toodud uuringu tabelis on sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3, mille puhul on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete kavandamine), mistõttu on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult keskkonnamõju hindamise menetluses. Sama tuleb arvestada Pärnu jõe vasakkaldale (muuli lähistele) jahisadama ja sildumisala kavandamisel.  Pärnu jõe vasakkaldal (muuli lähistel) jahisadama ja sildumisala kavandamiseks tuleb koostada piirkonna topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärk peab olema sildumisala ja/või jahisadama rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega.  Veekogumite hüdromorfoloogilisele seisundile avalduva võimaliku mõju ennetamisele aitab kaasa, kui objektide projekteerimisel arvestatakse jõe morfoloogiliste tingimustega (jõe lang, põhja iseloom, laius, kalda iseloom, kaldavööndi ulatus), välditakse jõevoolu tõkestamist ning erinevate objektide ehitustöid tehakse erinevatel aegadel.  Selleks, et kasutada jõevett jahutamiseks või kütteks, on vaja igal konkreetsel juhul teha uuringud, vajaduse korral mõju hinnata ning nende alusel töötada välja sobiv lahendus. 97  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Uuringute käigus tuleb välja selgitada võetava ja tagasi suunatava vee kogus, pinnase süvendamisel võimalik heljumi levik ja mõju jää moodustumisele ning arvestada lõheliste elupaikadena kaitstavates veekogudes väljatava veetemperatuuriga. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Veeseaduse § 187 punkti 1 alusel on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett, sh jääd, enam kui 30 m3 ööpäevas, punkti 4 alusel, kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett, või punkti 18 alusel, kui muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. 5.4. Meetmed kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks  Maalihetest tulenevate kahjude vältimiseks on vajalik kohapõhiste uuringute alusel välja selgitada ja täpsustada liheohtlikud kaldalõigud ja lihkeohtliku ala ulatus kaldast ning määrata tingimused lihkeohu vältimiseks (ehitustegevuse kaugus kaldast, uuringu vajadus jms). Pärnu ja Sauga jõel võib maalihkeohtlik tsoon ulatuda kuni 75 m kaugusele kaldast, kuid Reiu jõe lihkeohuga ala ulatuse kohta täpsem uuring puudub.  Lihkeohuga alale ehitamisel on oluline arvestada täiendavate uuringute koostamise vajadusega. Ülevaade lihkeohtlikele alade uuringutele esitatavatest nõuetest on toodud KSH aruande peatükis 9.1.2.  Lihkeohtlikule alale ehitamisel leida sobilikud nõlvastabiilsuse tagamise meetmed, lähtudes konkreetsest asukohast ja kavandatava ehitise tehnilistest näitajatest, arvestades konkreetse ehitustegevuse põhjustatavat nõlva stabiilsuse puudujääki. Üldiseid meetmeid, mis sobiksid igaks juhtumiks, ei ole. Võimalikud kasutatavad meetmed, mida üksikult või kombinatsioonis on võimalik kasutada, on järgmised: • nõlva muutmine laugemaks, kas veeru kõrguse vähendamise või jalami kõrguse kasvatamise teel (nn vastukaalu loomine) või nende kombinatsioonis; • nõlva muutmine kergemaks, asendades pinnase osaliselt kergema materjaliga (kergkruusa, vahtplastide jt tehismaterjalidega); • veetaseme kontrollmeetmed nõlvatsoonis (eelkõige dreenimise võimaldamine); • nõrga kihi stabiliseerimine vajalikus ulatuses (sügavuses ja plaanis); • nõlva armeerimine vaiade või ankrutega, nõlva toestamine tugiseinaga vajalikus ulatuses; • erosiooni takistamine kaldakindlustusega.  Veeliiklusest põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele aitavad regulatiivsetest meetmetest vähendada liikumiskiiruse piiramine ja lainetuse keelu seadmine. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajaduse korral kasutada kallaste kindlustamist. Natura loodusalade hulka kuuluvate Pärnu ja Reiu jõe kallaste kindlustamist on vaja põhjalikult kaaluda, et vältida loodusalade kaitse-eesmärkide seisundi halvendamist. Seejuures tuleb hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust.  Jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb kalda lihkeohtlikkuse seisukohast igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et 98  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri selgitada välja jõekallast mõjutava lahenduse (nt torustiku jt tehniliste rajatiste) sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega. 5.5. Meetmed üleujutusega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks  Arvestada üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas (ÜRMK) seatud eesmärkidega ja ÜRMK 2021–2027 meetmekava lisas toodud asukohapõhiselt kaalutavate tehniliste lahenduste võimalike alternatiividega (vt täpsemalt KSH aruande ptk 9.2).  Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted, reoveepuhastid jms).  Üleujutusohuga aladel ehitamisel arvestada ehitustingimusi, sh üleujutuse mõju konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele, ning vajaduse korral rajada ehitise vastavad osad veekindlate või hingavatena. Täiendavalt tuleb hinnata üleujutusega kaasneva ujuvmaterjali tekitatavat võimalikku kahju ning näha ette vajalikud kaitsemeetmed (takistavad piirded, metallkatted klaasfassaadidele, tugevdatud konstruktsioonid vms).  Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga. Uute alajaamade ja elektrikilpide paigaldamisel tuleb arvestada üleujutuse tõenäosuse tsenaariumitega ja paigaldada rajatised vajalikule kõrgusele. Uued sademe- ja reoveepumplad tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks ning tagada üleujutuste puhul töökindlus.  Üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida ka keskkonnakaitselisi meetmeid, näiteks reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda.  Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimalikku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.  Äri- ja tootmistegevuse kavandamisel arvestada kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga ekstreemsete üleujutuste korral, näiteks saasteainete sattumise võimalikkusega pinnavette. Keskkonnatundlikke tegevusi on soovitatav mitte kavandada ranna ja kalda lähedusse.  Üleujutusohuga aladel on detailplaneeringute algatamise otsustamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel soovitatav hinnata mõjusid ja selgitada välja võimaliku olulise keskkonnamõju kaasnemine kavandatava tegevusega. 5.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks  Aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstulek võib olla tõenäolisem (peamiselt jõgede kaldavööndis ja jõelähedastes asulates), tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. 99  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Seetõttu tuleb olla nendes piirkondades ehitustööde ja ka põlluharimise käigus tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.  Väärtustada sobivuse korral 20. sajandi arhitektuuri- ja maaehituspärandi objekte kohaliku arhitektuuripärandina ning kavandada meetmeid objektide hea seisukorra tagamiseks.  Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on oluline leida sobiv kasutus, et väärtuslikud objektid säiliks ning ehitatud keskkonna areng oleks säästev. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks vajalikud ressursid. See võib vajada riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil kokkuleppeid.  Väärtustada tuleb maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike maastike piire, sest maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Selle teema alla kuuluvad lisaks traditsiooniliste külamaastike mitmekesisusele ja mosaiiksusele ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik iga päev liigub ja tegutseb. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud, korrastatud ja meeldivas keskkonnas ning see võib olla mõnelegi argument elukoha valikul ja tuua tänu sellele piirkonda uusi elanikke.  Pärandkultuuriobjektide kaitse seisukohast on oluline maaomanike teavitamine väärtusliku objekti olemasolust ja selle tähtsusest piirkonna identiteedile ja ajaloole. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused näiteks matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Pärandkultuuriobjektide kaitsele aitavad kaasa suunavate viitade ja teabetahvlite paigaldamine ning vajaduse korral objektide ümbruse ja juurdepääsude korrastamine.  Oluline on säilitada kultuuriväärtuslike objektide (vanade koolimajade, valla- ja rahvamajade, laululavade, külaplatside jms) avalik kasutus, pakkudes piirkonna jaoks sobilikku ja mitmekesist valikut kultuuriteenuseid. Kuna need objektid asuvad enamasti keskustes, tuleb mõelda sellelegi, kuidas tagada neile juurdepääs ja nendes pakutavate kultuuriteenuste kättesaadavus kaugemal maapiirkondades elavatele inimestele (nt ühistranspordi korralduse kaudu).  Kuna kultuuriteenustega seotud taristu rajamine ja käigushoidmine on suures osas projektipõhine, on tähtis tagada taristu ülalpidamise järjepidevus kohaliku omavalitsuse ja riigi toel, et inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel ja kogukonnal tekiks tuleviku suhtes kindlustunne. Lisaks kultuuriväärtuste hoidmisele on sellel oluline positiivne mõju ka piirkonna elanike sotsiaalsete vajaduste täitmisele.  Kultuuripärandi säilimise üks oluline alus on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on eelis näiteks (kultuuri)turismi arendamisel.  Kohalikel omavalitsustel, kultuurimälestiste ja teiste kultuuriväärtuslike objektide valdajatel ning Muinsuskaitseametil on soovitatav teha omavahel koostööd, et saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike objektide säilitamiseks, kaitseks ja jätkuva kasutuse tagamiseks. 100  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 5.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks  Tuuleparkide ja suurte päikeseparkide asukohtade valikul arvestada väärtuslike maastikega, vaadetega ilusatelt teelõikudelt ja ilusa vaatega kohtadest ning eelistada suurte energiataristu objektide jaoks vähem silmapaistvaid piirkondi maastikul.  Ilusa vaatega kohad tuleb vaadata metoodiliselt üle ning vajaduse korral nende asukohti korrigeerida. Ilusa vaatega kohtades võib olla vajalik vaateid avada või hooldada (kinnikasvamise vältimiseks) või tagada parem juurdepääsetavus.  Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib olla vajalik raiete tegemine. Kui raiet plaanitakse kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kohad, kus vaate avamine on oluline või mõistlik, tuleb välja selgitada planeeringute, projektide või hoolduskavadega. Avatud vaatega kohtadele tagada võimalusel avalik juurdepääs ning parkimisvõimalus, pingid jms.  Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutustingimuste täpsustamisel arvestada maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist (sh kasutuskoormuse eeldatava suurenemisega). Vajaduse korral rakendada meetmeid inimeste liikumise suunamiseks ja projekteerida vastavad rajatised.  Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle alla kuuluvad lisaks traditsiooniliste külamaastike mitmekesisusele ja mosaiiksusele muu hulgas linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik liigub ja tegutseb. 5.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks  Liiklusohutuse seisukohast on tähtis tagada kergliiklejatele turvalised, mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ja raudteega, et ligipääs sihtkohtadesse ei oleks katkestatud ning tagatud oleks ohutus.  Uute teede kavandamisel on soovitatav eelistada võimalusel juba olemasolevaid pinnasteid/sihte. Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel pidama silmas kavandatava tee iseloomu ja sellest tulenevaid muid võimalikke mõjusid (nt mõju välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale juhul, kui lähedal asuvad elamud). Uute teede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa ja maastik jms) ning kõigi õigusaktidest tulenevate tingimuste ja vajalike kooskõlastustega. Kaaluda planeerimisel ka liikuvus- ja liiklusanalüüsi (nt liikuvuskava) koostamist.  Teedel liiklemise ohutuse tagamiseks on oluline ette näha vajalikud ressursid ka tee maa- ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et säilitada vajalik külg- ja pikinähtavus.  Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel liikumise ohutuse ning sujuva liikumise. Säästvate liikumisviiside soodustamiseks on oluline pöörata tähelepanu kergliiklusvahendite rentimise võimalustele, aga ka sellega seotud kohustustele ja vastutusele (nt ei ole lubatud jätta renditud liiklusvahendit 101  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri teedele, kus need häirivad ja on ohuks teistele liiklejatele – kergliiklusteedel tuleb tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus).  Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa ja maastik jms), kõigi õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Teede kavandamisel ja rajamisel jõgede kaldavööndisse arvestada kallaste lihkeohtlikkusega (vt ptk 9.1.2) ja üleujutuspiirkondade olemasoluga (vt ptk 9.3). Jalg- ja jalgrattatee kavandamisel on muu hulgas soovitatav arvestada, et tee oleks huvitav, mitmekesine, ilusate vaadete ja maastikuga.  Iga uue väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt detailplaneeringu, KSH / keskkonnamõju hindamise, ehitus- ja veeloa) käigus. Samuti kaaluda ja otsustada, milliseid aluseid iga konkreetne sadam on võimeline turvaliselt vastu võtma, et selle majanduslik toimetulek ei kannataks (nt sagedaste kallite süvendustööde tõttu).  Kuna Sauga jõgi on kitsas ja selle kaldad välistele mõjutustele tundlikud (kallaste uhtumine veesõidukite tekitatud lainetuse tõttu, kallaste lihkeoht), on oluline jälgida jõekallaste seisundit navigatsiooniperioodil ning vajaduse korral seada piiranguid (nt piirata kiirust). Samuti on lisaks Sauga jõe äärsete sadamate arendamisega kaasnevatele ehitusaegsetele mõjudele vajalik anda hinnang sadama kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele seoses laevaliikluse suurenemisega.  Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema ka maa poolt juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning kindlasti annab konkurentsieelise, kui pakutavad teenused sadamas on läbi mõeldud ja järgitakse väikesadamate soovituslikku teenusstandardit.  Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit. Sildumisalade kavandamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 6 kohaselt tohib paadisilda kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega.  Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatu alusel. Kui tegevusega kaasneb veekogu süvendamine alates mahust 100 m3, on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (KeHJS-i § 6 lg 1 p 17).  Sildade ja paadisildade rajamine eeldab ehitusgeoloogilisi uuringud ja maalihkeohtlikes piirkondades vajaduse korral ka geotehniliste erimeetmete rakendamist, et pinnase stabiilsust tagada.  Sildumisalade kavandamisel arvestada veeliikluse ohutuse tagamisega, millest tulenevalt võib paadisillaga tõkestada kuni kolmandiku veel liikumiseks kasutatava vooluveekogu laiusest (veeseaduse § 183 lg 4). 102  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid.  Jahutussüsteemide ja küttekontuuride kavandamisel jõkke tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: • jahutussüsteemide ja küttekontuuride paigaldamise kavandamisel jõkke on oluline arvestada jõgede jääoludega, eriti kevadisel jääminekuperioodil, ning hinnata sellega kaasnevaid riske; • kuna jõe põhja regulaarselt setetest puhastamisega (kütte- või jahutussüsteemi tööshoidmiseks) kaasneb täiendav koormus jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile, võib olla otstarbekas kasutada muid lahendusi (maaküte vms); • tuleb arvestada võimaliku koosmõjuga seoses teiste tegevustega jões.  Seoses Kaluriküla jätkuva arendamise ja seda külastavate aluste hulga suurenemisega teeb teemaplaneering ettepaneku Sauga jõe laevatatavat veeosa pikendada. Seetõttu on vajalik mõõdistada Sauga jõgi kuni Kalurikülani ning analüüsida väikelaevade sõiduohutust ja piirangute seadmise vajadust.  Laevaliikluse tihenedes Sauga jõel suureneb aluste põhjustatud lainetuse mõju jõekallastele (kallaste uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua jõekallaste kindlustamise vajaduse. Käesolevas etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. Sauga jõe kallaste kindlustamise vajaduse väljaselgitamine vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Seejuures tuleb arvestada laevaliikluse suurenemise, kallaste lihkeohtlikkuse ning kliimamuutuste võimaliku mõjuga (nt kaldaerosioon valingvihmade tõttu). 5.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks  Uute tegevuste kavandamisel tuleb planeerimis- ja projekteerimisetappides sõltuvalt tegevusest ja selle asukohast välja töötada antud konteksti sobivad müra leevendamise meetmed.  Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada väljakujunenud keskkonnaga ning võimalusel vältida planeeringute tasemel müra mõttes ebasoodsaid piirnemisi (nt vältida uute müratundlike alade kavandamist olemasolevate müraallikate vahetusse lähedusse ja vastupidi). Eesmärk on uute tegevuste kavandamisel mitte kahjustada keskkonnahäiringutega olemasolevat elu- ja puhkekeskkonda.  Jetide, skuutrite jm lõbusõiduks ja sportimiseks kasutatavate veeliiklusvahendite müra ei kvalifitseeru liiklusmüraks. See on meelelahutusmüra, mida reguleerib korrakaitseseadus (§ 56) ja mida tuleb ohjata korralduslike meetmetega.  Hea keskkonna tagamiseks on tegevuste kavandamisel, millega eeldatavalt kaasneb korduv meelelahutusmüra (nt laululava, ringraja, veemotospordi jms puhul), oluline leida kavandatava tegevuse iseloomu arvestades asukoht, millega ei kaasne häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale ega piiranguid kavandatavale tegevusele. 103  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri  Mürarikaste veespordipiirkondade määramisel ja seal tegevuste kavandamisel on väga oluline koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava ettevõtte (tegevuste/võistluste korraldaja) ning ala läheduses paiknevate elanike vahel, et ennetada ja vähendada võimalikke häiringuid. Motoriseeritud veespordi piirkonnas on võimalik mürahäiringuid vähendada piirangutega tegevustele, nende kestusele ja ulatusele, samuti aktiivse teavitustöö ja muude koostöövormidega korraldajate ja kohaliku kogukonna vahel.  Üldplaneeringute koostamisel arvestada maakasutuste ja mürakategooriate määramisel planeeritava tegevuse ning võimalike müraallikatega.  Võimalike mürakaebuste tekkimisel tulevikus tuleb teha piirkonna müratasemete eksperdihinnang, müratasemete levikut modelleerida, olemasolevaid müratasemeid mõõta või koostada muu alusdokument, mille põhjal saab hinnata mürakaebuse põhjendatust ning vajaduse korral välja töötada sobivad leevendusmeetmed.  Välisõhus leviva müra pidev seire planeeringualal ei ole otseselt vajalik. Soovituslik on vajaduse korral müratasemeid mõõta võimalike mürakaebuste lahendamise tõttu. 5.10. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks  Planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel arvestada võimalike kliimamuutustega ning rakendada meetmeid nende ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, lähtudes eelkõige Kliimaministeeriumi koostatud „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavast aastani 2030“.  Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tiheasutusaladel rakendada jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid (säilitada ja laiendada rohealasid, haljastust ja veekogusid, rajada purskkaevusid). Kuumalainete puhul on oluline, et olemas oleksid nii veeäärsed ja varjulised puhkealad, kus on võimalik supelda, et end jahutada, kui ka veeäärsed ja kõrghaljastusega puhkealad, kus õhutemperatuur on madalam.  Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemide, kraavide, truupide vms) kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu nende kliimakindlusele ja toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära.  Maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitatav lähtuda vastava piirkonna maaparandushoiukavast.  Ehitiste projekteerimisel, hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel ning nende rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu nende äärmuslikele ilmastikuoludele vastupidavusele. 104  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Teemaplaneeringuga antakse üldised suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus, mistõttu peab üldplaneeringute koostamisel arvestama maakonna teemaplaneeringuga seatud suuniseid ja tingimusi. Teemaplaneeringuga antud suuniste puhul on õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist vajadustele vastavaks. Suuniste järgimata jätmist peab sisuliselt põhjendama. Teemaplaneeringuga seatud tingimusi on kohustus järgida, tingimustes määratud juhtudel on võimalik neid täpsustada. Pärnu jõe teemaplaneeringuga kehtivaid üldplaneeringuid ei muudeta. Teemaplaneeringu lahendused on kajastatud põhijoonisel. Kõik põhijoonisel toodud lahendused on maakonnaplaneeringu mõõtkava (1:65000 ja 1:35000) arvestades üldises täpsusastmes ning täpsustuvad kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel. Planeeringu seletuskirjas on toodud skeemid, mis sisaldavad planeeringuala analüüsi, annavad valdkonna kohta ruumilist teavet ja illustreerivad teemaplaneeringus seatud põhimõtteid ja suuniseid. Skeemidel kajastatud teave ei ole planeeringuliselt siduv, vaid planeeritavat teemat, põhimõtteid ja suuniseid selgitav. Illustreerival skeemil kajastatud lahendused on soovituslikud ega ole järgimiseks kohustuslikud. Teemaplaneering ei ole otsene alus ehitusprojekti koostamisele. Ehitustegevuseks määratakse tingimused kohaliku omavalitsuse planeeringu või projekteerimistingimustega, lähtudes õigusaktides ettenähtust. Teemaplaneering ei ole oma üldisest täpsusastmest tulenevalt alus maade omandamisele või avalikku kasutusse määramisele. Maade omandamise või avalikku kasutusse määramise vajaduse korral sõlmitakse kokkulepped maade omanikega või võõrandatakse need konkreetse planeeringu või projekti alusel, mille kaudu on võimalik välja selgitada maa-ala täpne vajadus ja ruumiline ulatus. Teemaplaneeringuga kavandatavad uued lahendused ei kattu olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega, mistõttu ei takista planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale. Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja erasektori vahel. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole valdkondlike riiklike arengudokumentide koostamisel otseselt kohustuslik võtta aluseks 95 maakonnaplaneeringuid . Samas planeerimisel tuleb arvestada asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning 95 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 1. 105  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet96. Teemaplaneeringus seatud põhimõtete, suuniste ja tingimustega arvestamine läbivalt kõigil tasanditel aitab kaasa teemaplaneeringu terviklikule elluviimisele ning tagab planeeringute ja erinevate strateegiliste arengudokumentide vahelise kooskõla. Teemaplaneeringuga tuleb arvestada maakonna arengustrateegia koostamisel. Samuti on teemaplaneering ja maakonna arengustrateegia aluseks üldplaneeringute koostamisele97. Kohalikul tasandil viiakse teemaplaneeringut ellu eelkõige üldplaneeringu ja sellele järgnevate tegevuste, aga ka teiste seotud arengudokumentide ja õigusaktide kaudu. Seoses erinevate veeala kasutuste (suplus, veesport, laevaliiklus) ja veeliikluse suurenemisega muutub järjest olulisemaks veeala kasutuse ja liiklemise korraldamine. Veeseaduse98 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus oma haldusüksuse piires keelata ja piirata veeliiklust vastavate korraldustega. Meresõiduohutuse seaduse alusel saab veeteel vajaduse korral määrata eripiirkonnad99. Oluline on tagada veeala hea ja selge korraldus, turvaline liiklemine ja ohutu kasutus, mis võib tulenevalt veeliikluse kasvust vajada tulevikus lisavahendeid ja -kokkuleppeid kohaliku omavalitsuse ja riigi veeliiklust korraldavate ning korrakaitset tagavate asutuste vahel. Samuti peab veeliikluse paremaks korraldamiseks ja kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse tagamiseks parendama kasutajate teadlikkust ja vajaliku teabe kättesaadavust. Planeeringuga kavandatud riigiteedega seonduvad tegevused rahastatakse teehoiukava 100 alusel. Järgnevalt on välja toodud võimalikud edasised tegevused, mis aitavad teemaplaneeringus seatud eesmärke lisaks eeltoodule ellu viia.  Pärnu jõe puhkeväärtuslikule alale jäävate riigi- ja munitsipaalmetsade kohta pikaajalise metsamajandustööde ja metsamaastike hoolduse- ja kujundamise kava koostamine. Kavaga määratakse muu hulgas vajaduse korral raie intensiivsus, tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja raiutava puistu vanusele ning käsitletakse metsamaastiku hoolduse ja kujundamise põhimõtteid.  Pärnu jõe veematkateele terviklik kujundus- ja arendusprojekti koostamine. Projektiga kavandatakse Pärnu jõe matkatee terviklahendus, sh füüsiline taristu (vee- ja maismaa radade võrgustik, viidasüsteem, puhke- ja peatuskohad, veeskamiskohad ja sildumisalad, kultuuriväärtuslike objektide tähistamine, vaadete avamine, juurdepääs jms), nähakse ette meetmed turismiinfo kättesaadavuse tagamiseks ja matkatee halduseks. Töötatakse välja teemapõhised marsruudid, näiteks „Pärnu jõe veejõud“, „Kiviaja asulast tänapäeva“, Pärnu jõe loodust tutvustav rada, Pärnu jõe 96 Planeerimisseaduse § 11 p 1. 97 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 373 lg 6. 98 Veeseaduse § 184. 99 Meresõiduohutuse seaduse § 471. 100 Liiklusseaduse § 11. 106  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri legende tutvustav rada. Pärnu jõge tutvustatakse kui „kalajõge“ – kalagiidid, püügiinfo kuvamine jms.  Turismi ja veeliikluse alase teabe paremaks kättesaadavuseks ning turismi- ja liikluskorralduseks mobiilsete rakenduste välja töötamine. Võimalusel Euroopa Liidu toetusfondide rahalise toetuse kasutamiseks meetmete välja töötamine.  Sauga jõel laevatatava veeala pikendamine.  Laevatataval jõealal supluskohtade veeala piiritlemine ja tähistamine (vajadusel eripiirkondade moodustamine).  Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelisel alal veeliikluse korra seadmine.  Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelisel alal sobivate motoriseeritud veespordi tegevuste (sh veemotospordi) välja selgitamine.  Pärnu jõe üleujutustõenäosuste arvutamine ja kaardistamine (Keskkonnaagentuur, 2023–2024).  Üleujutusega seotud riskide hinnangu ja riskipiirkondade ajakohastamine (Kliimaministeerium, 2024)  Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise raames maardlate välja selgitamine, mida oleks kaevandamisjärgse taastamise käigus võimalik arendada motoriseeritud veespordi tegevuste, sh veemotospordi alaks.  Motoriseeritud veespordi tegevuste, sh veemotospordi jaoks sobiliku asukoha kaalumine Pärnu lahes, arvestades Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus sätestatut.  Jagatakse teavet ja tehakse teavitustööd veealal turvalise liiklemise ja ohutu kasutuse tagamiseks (infopäevad, teavituskampaaniad, koolitused, infostendid, mobiilsed vahendid jms).  Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö, et tagada ohutu veeala kasutus ja veeliikluse korraldus. 107  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 7. Planeeringus kasutatavad mõisted Arenguala Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga (kehtestatud 2021. aastal) määratud alad on linnaruumi osad, mis eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud erinevad linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtudes arenguvõimaluste paljususest, ei ole aladele määratud konkreetset juhtotstarvet, vaid võimalike juhtotstarvete raames on antud tingimused aladele ruumilise ja funktsionaalse lahenduse kavandamiseks senise funktsiooni muutumisel. Avalik juurdepääs Juurdepääsu tagamine avalikult kasutatava tee (ehitusseadustiku mõistes) või avalikuks kasutuseks servituudi seadmise kaudu. Elurikkus Erinevate elusorganismide rohkus maismaa- ja veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides. Eripiirkond Piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse piiranguid või keelustatakse teatud tegevus. Haagispaat Paat, mis lastakse vette paadihaagiselt (paadikärult). Jalgratta Teedevõrgustik, mis tagab kiire ja ohutu jalgrattaühenduse oluliste sihtkohtade põhivõrgustik vahel igapäevaseks sundliikumiseks (marsruudil kodu-töö-kodu jms). Üldjuhul on vajalik jalgrattaliiklus muust liiklusest eraldada. Jett (ka skuuter) Kokpitita ja statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 m, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes. Jõelamm Perioodiliselt üleujutatavad jõekaldad, mis muu hulgas stabiliseerivad veetaset (ka lamm, ja vooluhulka. Jõelammil asuvaid lamminiite nimetatakse ka luhaks. üleujutustasandik) Jõe puhketee Pärnu jõe puhketee eesmärk on ühendada linnalises piirkonnas jõeäärsed puhkealad ühtseks terviklikuks võrgustikuks ning võimaldada linnalise piirkonna elanikel pikemat aega linnalooduses viibida. Puhketee on eelistatult jõele lähim võimalik ühendus, mis on jalgsi (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav. Lähtudes ümbritsevast keskkonnast või piirkonna arenguvisioonist, võib jõe puhketee koosneda erineva iseloomuga lõikudest, nagu pargitee, metsa-, matka-, loodusrada, kergliiklustee, promenaad, vähese liiklusega tänav jms. Juhul, kui puhketeed ei ole võimalik rajada kalda lähedale, on soovitatav näha ette vaatekoridorid või juurdepääsud jõele, et säilitada sellega sidusus. 108  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Kai (ka paadisild) Vesiehitis ujuvvahendite sildumiseks. Võib olla püsiehitis või ujuvkai. Kaldaerosioon Voolava vee liikumisest ja lainetusest põhjustatud kallaste kulumine. Kallasrada Avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kergliiklustee (ka Jalgsi, jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil liiklemise tarbeks kavandatud kergliikluse teed ja rajad. Erinevad kergliiklejad võivad kasutada ainult neid kergliiklusteid, ühendus) mis on sätestatud liiklusseaduses. Üldiselt on planeeringus mõeldud eraldiseisvat jalg- ja jalgrattateed, kuid tulenevalt konkreetsest ruumilisest keskkonnast ja liikluse iseloomust võib kergliikluse ühendus olla kavandatud ka teisiti – näiteks eraldi jalgrattateel ja jalgteel, sõidutee osal eraldi markeeritud jalgrattarajal, vähese ja aeglase liikluse korral sõiduteega ühisel osal vms. Kliimakindluse Protsess, mille eesmärk on vältida ehitatud keskkonna vastuvõtlikkust tagamine võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele. Vajaduse korral rakendatakse kliimamuutustega kohanemise või nende leevendamise meetmeid. Kliimamuutus Pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Kliimamuutuste Kliimamuutuste põhjustatud riskide maandamine ja tegevusraamistik, et mõjuga suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja kohanemine vastupanuvõimet kliimamuutustele. Külaliskoht Lühemajaajaliseks peatumiseks ehk külastuseks mõeldud sildumiskoht sadamas ja sildumisalal. Külalissadam Harrastussõitjat vastuvõttev, kõrge teeninduskultuuriga ja mitmekülgseid tugi- ja mugavusteenuseid pakkuv väikesadam. Laev Majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks kasutatav veesõiduk, v.a väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24 m kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Laevatee Veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse (ka faarvaater, korral meremärkidega tähistatud veetee osa. laevajoom) 109  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Laevatatavad Planeeringualal on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi kuni Reiu jõe siseveekogud suudmeni, Sauga jõgi kuni Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi kuni vana raudteesillani. Laevatatavatel sisevetel reguleerib sõidu ohutust, laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel meresõiduohutuse seadus. Linnalise Pärnu maakonna planeeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik asustusega ala ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Linnaline piirkond Valdavalt kompaktse asustusega ala, mis koosneb keskuslinnast võ i omavahel seotud linnadest ja nendega funktsionaalselt seotud ees- ja valglinna piirkondadest. Maalihe Pinnase- või kivimimassi kiire libisemine nõlvas mööda kindlat lihkepinda alla jalami poole, et saavutada uus tasakaalus olek. Multimodaalsus Transpordiliikide omavaheline kombineerimine reisijate- ja kaubaveos. Potamaal Aeglasevooluline, liivase, savise, turbase või mudase põhjaga jõelõik. Puhkeala Maastikuliste ja sotsiaalsete eeldustega avaliku juurdepääsuga ala vabas õhus puhkuse veetmiseks ja puhkemajanduse korraldamiseks. Puhketee Vaba aja veetmise ja puhkuse eesmärgil kasutatav ja kergliiklejatele suunatud tee (kergliiklustee, jalgtee, metsa- ja loodusrada jms), mis kulgeb rohealadel, parkides, metsades ja teistel kõrge puhkeväärtusega maastikel (jõel, rannikul, väärtuslikul maastikul, külamiljöös jm) või erandina ka vähese liiklusega sõiduteel või tänaval. Reisilaev Rohkem kui 12 reisijat vedav laev. Reisiparvlaev Merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev. Ritraalne jõelõik Kivise põhjaga madal kiirevooluline jõeosa. ehk kärestik Rohevõrgustik Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja (ka roheline majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest võrgustik) kooslustest koosnev süsteem, mis jaguneb tugialadeks ja neid ühendavateks rohekoridorideks. 110  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Roheala Loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad, pargid, haljakud (väiksemad haljasalad, tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad, kalmistud ning ettevõtete, liiklussoonte ja taristuobjektide ümber paiknevad puhvervööndid. Sadam Veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (sadamaehitised). Sadama Piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise akvatoorium korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Sildumine Veesõiduki (ujuvvahendi) lähenemine kai või teise laeva parda äärde ning kinnitamine kinnitusotstega pollarite või muude kinnitumist võimaldavate seadmete külge. Sildumisala Koht/ala jõe kaldal, kus veesõidukil on võimalik kaile läheneda ning sõiduk sinna külge kinnitada. Sinine võrgustik Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad veeökosüsteemid ja nende kaldaalad, mis ehk sinivõrgustik sisaldavad järvi, jõgesid, ojasid jt ökoloogiliselt toimivaid veekogusid. Slipp Kaldtee, mida mööda tõmmatakse alus (väikelaev) veest välja või lastakse vette. Supluskoht Veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Suunis Teemaplaneeringuga antav üldine juhend, mille puhul tuleb kaaluda selle järgimise ulatust ning arvestamist vastavalt vajadusele kohalike omavalitsuste planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamisel. Tingimus Teemaplaneeringuga seatav nõue, mis on järgimiseks ja teatud juhtudel täpsustamiseks kohalike omavalitsuste planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamisel. Universaalne Toodete ja keskkonna planeerimise ja kujundamise strateegia, et tagada disain kaasav ü hiskond ning võ rdsed võ imalused ja osalemine kõ igi jaoks. Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nii, et seda saaksid kasutada kõ ik inimesed nii palju kui võ imalik, ilma vajaduseta seda kohandada võ i luua erilahendus. 111  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri Motoriseeritud Veemootorsõidukiga (jett, kaater jms) või veemootorsõiduki slepis (nt veesport veesuusatamine, tuubisõit) liiklemine sportlikul või meelelahutuslikul eesmärgil. Konkreetsest liiklusvahendist ja liikumisviisi iseloomust tulenevalt (suur kiirus, järsud manöövrid, hüpped) võivad kaasneda häiringud ümbritsevale keskkonnale (müra, lainetus, elustiku kahjustamine jms). Veemotosport Veespordiala, milles võisteldakse veemootorsõidukite (nt skuutrid, jetid) kiiruses. Veeskamiskoht Sobivalt ette valmistatud koht mööda maismaad transporditavate veesõidukite vette laskmiseks. Veetee Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel laevatatav veeala. Väikelaev Vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 m (nt paat, purjejaht, kaater). Väikesadam Alla 24 m kogupikkusega veesõidukitele sadamateenuseid osutav sadam. Väärtuslik Pärnu maakonna planeeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast maastik suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Ökosüsteem Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid (elustik) koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku (mets, niit, meri, järv, jõgi, aga ka sellised elupaiga/kasvukoha tasemel üksused nagu palumännik, puisniit jne). 112  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri 8. Lisad Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 2. Asjakohaste mõjude hindamise aruanne Lisa 3. Kultuuriväärtuslike objektide nimekiri Lisa 4. Jõe puhastamise ja süvendamise uuring Lisad on vormistatud eraldi dokumentidena. 113  Pärnu maakonna teemaplaneering Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga M 1 : 65 000 Liikuvus ja tehniline taristu M 1 : 35 000 Aluskaart afadghh põhimaantee tugimaantee kõrvalmaantee muu tee, tänav raudtee elektriliin sild kärestik hoonestusala vooluveekogu järv meri mets soo, raba turbaväli liivarand maakonna piir omavalitsuse piir Olemasolev olukord kultuurimälestis (objekt) Puhkealad, puhkemajandus, väärtused kultuurimälestis (ala) M 1 : 35 000 miljöövaartuslik ala (üldplaneering) kaitseala, hoiuala, Natura ala kaitsealune park puhkemets (maakonnaplaneering) üleujutuse riskipiirkond RMK puhkekoht RMK matkarada Reiu-Raeküla terviserada rattamatkatee rippsild vaatamisväärsus Pärnu siseturvalisuse ühishoone Rail Balticu peatus Rail Balticu trassikoridor Via Baltica trassikoridor laevatatav jõe ala sadama akvatoorium sõudmise ja aerutamise staadion sõudmise eripiirkond Sindi kärestikukeskus laeva ümberpööramise koht veeliiklust teenindav tankla kergliiklustee Planeeringulahendus arenguala (Pärnu linna üldplaneering) planeeringuala piir Liikuvus ja tehniline taristu dfgfdh maardla planeeringu mõjuala piir veeskamiskoha põhimõtteline asukoht linnalises piirkonnas mäeeraldis koos teenindusmaaga linnalise piirkonna tsoneering (alad A1-A5) veeskamiskoha vajadusega asula maalises piirkonnas Puhkealad, puhkemajandus, väärtused veeskamiskoha vajadusega piirkond jõepääste korraldamiseks sfdgfm, väärtuslik maastik veeskmiskoha vajadusega piirkond merele pääsuks Pärnu maakonna teemaplaneering ilusa vaatega koht jõe laevatatava ala pikendamise ettepanek Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv rohevõrgustik põhimõtteline veeühendus ning seosed mereplaneeringuga Pärnu jõe jalgrattamarsruut sadam (sadamaregistris) Joonis Põhijoonis Pärnu jõe puhkeväärtuslik ala planeeritav sadam (rajamist kavandatakse/ puhkevõrgustiku sõlmpunkt sadamaregistris registreerimata) silla vajadus Koostaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium puhkevõrgustiku puhke- ja peatuskoht puhkemets Rail Balticu peatuse kergliikluse ühenduse vajadus Kuupäev juuni, 2024 Mõõtkava 1 : 65 000 (maaline piirkond) avaliku supluskoha põhimõtteline asukoht kergliikluse ühenduse põhimõtteline asukoht 1 : 35 000 (linnaline piirkond) Kaardi koostamisel on kasutatud: - Eesti Topograafilise andmekogu (ETAK) andmeid seisuga 01.01.2022 - Haldus- ja asustusjaotus andmeid seisuga 09.01.2022 - Keskkonnaregistri andmeid seisuga 01.12.2023 - Kultuurmälestiste registri andmeid seisuga 01.12.2023 - Maavarade registri andmeid seisuga 26.09.2023  Töö number 2021-0046 Tellija Rahandusministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Mai 2024 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Versioon 4 (menetletud) Kuupäev 13.05.2024 Koostanud: Eike Riis, Raimo Pajula, Vivika Väizene, Marko Ründva, Sander Lõuk, Marko Lauri Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Jõesuu rippsillalt, 30.05.2019. Foto: Eike Riis Projekti nr 2021-0046 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 14 2. OSAPOOLED JA MENETLUS .............................................................................. 15 3. TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS17 3.1. Teemaplaneeringu eesmärk ................................................................................. 17 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 18 4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA .................... 20 5. OLULISED RAHVUSVAHELISED, EUROOPA LIIDU JA RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID ..................................................................... 21 5.1. Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid ................................. 21 5.2. Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid .................................................................... 22 6. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................. 28 7. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS............................................. 30 8. NATURA HINDAMINE ...................................................................................... 33 8.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 33 8.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 33 8.3. Natura eelhindamise tulemused ........................................................................... 33 8.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................. 34 8.4.1. Pärnu jõe loodusala iseloomustus ......................................................................... 34 8.4.2. Reiu jõe loodusala iseloomustus ........................................................................... 35 8.4.3. Rannaniidu loodusala iseloomustus ....................................................................... 36 8.4.4. Tori põrgu loodusala iseloomustus ........................................................................ 37 8.5. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele .......................................................... 38 8.5.1. Mõju Pärnu jõe loodusalale .................................................................................. 38 8.5.2. Mõju Reiu jõe loodusalale .................................................................................... 45 8.5.3. Mõju Rannaniidu loodusalale ................................................................................ 49 8.5.4. Mõju Tori põrgu loodusalale ................................................................................. 50 8.6. Hinnang võimalikule koosmõjule teiste tegevustega ............................................... 51 8.7. Meetmed kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ........................................ 52 8.7.1. Leevendusmeetmed ........................................................................................... 52 8.7.2. Seiremeetmed ................................................................................................... 53 8.8. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus ............................................... 53 8.8.1. Pärnu jõe loodusala ............................................................................................ 53 8.8.2. Reiu jõe loodusala .............................................................................................. 54 8.8.3. Rannaniidu loodusala .......................................................................................... 54 8.8.4. Tori põrgu loodusala ........................................................................................... 54 9. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 55 9.1. Mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele ................................................... 55 9.1.1. Mõju jõgede veekvaliteedile ................................................................................. 55 9.1.2. Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja kallastele ......................................................... 57 9.1.3. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele ............................................................. 63 9.1.4. Mõju planeeringuala jõgede elustikule (veetaimestikule ja -loomastikule) .................. 64 9.1.5. Mõju jõgede kaldapiirkonna taimestikule ja loomastikule ......................................... 68 9.2. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju ................................................. 69 9.3. Üleujutustega arvestamise vajadus ...................................................................... 71 9.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele..................................................................... 75 9.4.1. Mõju kaitsealadele.............................................................................................. 75 3 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 9.4.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 78 9.4.3. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 80 9.4.4. Mõju kaitstavate liikide püsielupaikadele ............................................................... 81 9.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 82 9.5. Mõju vääriselupaikadele ...................................................................................... 82 9.6. Mõju rohelisele võrgustikule ................................................................................ 82 9.7. Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................... 83 9.7.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................... 84 9.7.2. Mõju teistele väärtuslikele kultuuriobjektidele ........................................................ 89 9.7.3. Kultuuriväärtusega hoonete ja rajatiste säilitamise olulisus...................................... 94 9.8. Mõju maastikele ja vaadetele............................................................................... 95 9.8.1. Mõju väärtuslikele maastikele, ilusatele teelõikudele ja vaadetele............................. 95 9.8.2. Maastik kui elu- ja töökeskkond ........................................................................... 97 9.9. Mõju asustusele ja maakasutusele...................................................................... 100 9.10. Mõju ettevõtlusele ............................................................................................ 104 9.11. Kavandatava taristuga seotud võimalikud mõjud .................................................. 104 9.11.1. Maanteed ja linnatänavad ................................................................................. 105 9.11.2. Jalg- ja jalgrattateed ........................................................................................ 105 9.11.3. Sadamad ........................................................................................................ 106 9.11.4. Sillad, sildumisalad, veeskamiskohad jms............................................................ 107 9.11.5. Jahutussüsteemid ja küttekontuurid jões............................................................. 107 9.11.6. Jõe veeala kasutus ja veeteed ........................................................................... 108 9.12. Maardlatega seotud võimalikud mõjud ................................................................ 109 9.13. Mõju planeeringuala müratasemele .................................................................... 109 9.14. Mõju inimeste tervisele ..................................................................................... 117 9.15. Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................................ 118 9.16. Kliimamuutustega arvestamine .......................................................................... 121 9.17. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................. 123 10. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED................................................................................ 124 10.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ................... 124 10.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks ................................................................................................ 125 10.3. Jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ....................................................................................... 126 10.4. Kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ....................................................................................... 128 10.5. Üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ....................................................................................... 129 10.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ...................................................................... 129 10.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks ................................................... 130 10.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks ........................................................... 131 10.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks ................................................... 133 10.10. Supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamine ................................................ 134 10.11. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks .......................................................... 134 11. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ................................................ 135 12. ÜLEVAADE ALTERNATIIVSETEST ARENGUSTSENAARIUMIDEST .................... 138 13. ÜLEVAADE KSH ARUANDE MENETLEMISEST .................................................. 140 13.1. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemustest .................................... 140 13.2. Ülevaade KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest ................................................. 140 4 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 14. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 141 Lisad Pärnu jõe teemaplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus ning planeeringuala kirjeldus on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel teemaplaneeringu materjalide kaustast: https://agri.ee/parnu-maakonna-planeeringu-teemaplaneering-parnu-joe-ja-kaldaala-ruumilise- arengu-perspektiiv-ning#planeeringu-lahtesei (vaadatud 13.05.2024).1 Kuna KSH aruande eelnõu menetlus on teemaplaneeringu menetlusega ühine ja toimub vastavalt planeerimisseadusele, siis menetlusega seotud dokumendid (avaliku väljapaneku käigus laekunud asutuste ja isikute ettepanekud ning vastused neile, avalike arutelude protokollid, kooskõlastused/arvamused jms) avalikustab planeeringu koostamise korraldaja (antud juhul ühtlasi ka planeeringu koostaja) vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Kasutatud lühendeid DP detailplaneering EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KOV kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine KÜ katastriüksus LKA looduskaitseala LS lähteseisukohad PlanS planeerimisseadus VMK veemajanduskava VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering ÜRMK üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 1 Varem Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/maakonnaplaneeringud#planeeringu-lahtesei 5 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Kokkuvõte Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi: teemaplaneering) eesmärk on piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine. Samuti on eesmärk loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine, jõe- ja kaldaala kasutajate vaheliste vastuolude määratlemine ning huvide tasakaalustamine. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda Kurgjalt kuni jõe suudmeni. Teemaplaneering hõlmab ka Sauga ja Reiu jõgede alamjooksud. Pärnu ja Reiu jõgi kuuluvad loodusaladena Natura 2000 võrgustiku alade hulka. KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. Teemaplaneeringu koostamist korraldab, planeeringut koostab ja KSH koostamist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (varem Rahandusministeerium). Teemaplaneeringu KSH viib läbi OÜ Skepast&Puhkim eksperdirühm. Teemaplaneeringu ja KSH koostamine toimub koostöös ning nende dokumentide menetlus on ühine. Ühised on ka teemaplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatavad osapooled. KSH läbiviimise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast ning neid dokumente menetletakse koos. KSH aruandes käsitletakse Pärnu jõe teemaplaneeringu seisukohast olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ning kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on teemaplaneeringu koostamisel arvesse võetud. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Pärnu jõe loodusalal kavandatakse mitmeid rajatisi (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad, sõudekanal jms), mille rajamine eeldab suuremal või vähemal määral jõe veekeskkonda sekkumist ning süvendustöid või setete eemaldamist. Samuti võib prognoosida veeala intensiivsemat kasutust ja veesõidukite liikluse tihenemist. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale mõningaid negatiivseid mõjusid. Arvestades loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei põhjusta planeeringuga kavandatavate objektide rajamine loodusalale ja selle veekeskkonnale ning ökosüsteemidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe loodusalale pigem positiivset mõju. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, sest ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Suurem osa planeeringuga kavandatavatest objektidest ja tegevustest toimub piirkonnas (Papiniidu sillast allavoolu), kus ei esine kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ning ei ole olulisi elupaiku kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Seega ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. 6 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Reiu jõe loodusalale kavandatakse planeeringuga väikesadamat ja olemasoleva supluskoha arendust ning kajastatakse perspektiivse Sindi-Lodja silla asukohta. Samuti võib prognoosida veeliikluse kasvu. Seoses sadamaga ja vähesel määral ka ujumiskohaga kaasneb jõe looduskeskkonnale ja loodusalale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Sadama rajamisega seotud mõjud on leevendatavad ehitustehniliste meetmetega. Veeliiklusega seoses olulist negatiivset mõju loodusalale ei kaasne. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile seoses planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Samuti ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Rannaniidu loodusalale planeeringuga rajatisi ega tegevusi ei kavandata, kuid planeeringuala lähedusse nähakse ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks. Sadama rajamisel on võimalik vältida mõjusid loodsusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Seega ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile. Tori põrgu loodusalal kavandab planeering Tori põrgu kaldaraja pikendamist. Antud tegevus ei põhjusta alale ja selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid mõjusid. Seega ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide. Lähtudes Natura eelhindamises toodud järeldustest (vt LS ja KSH VTK) arvestati Natura asjakohase hindamise läbiviimisel ka planeeringualale jäävate ülejäänud loodusaladega (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualadega (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala), mille puhul ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistati. Planeeringulahenduse analüüsimise käigus sai kinnitust, et nimetatud Natura aladele ja nende ümbrusesse ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid nende alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada, ning jõuti järeldusele, et puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks nende alade suhtes. Ülevaade KSH tulemustest ja järeldustest Keskkonnamõju hindamisel lähtuti teemaplaneeringu eesmärgist ja ülesannetest ning sellega kaasneda võivast keskkonnamõjust, samuti KSH eelhinnangu tulemustest ja järeldustest. Hinnangu koostamise käigus on lähtutud põhimõttest, et teemaplaneeringu ülesannete täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Kavandatava tegevusega kaasnev jõe põhja puhastamine ja süvendamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel leevendatav. Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine ning tahkete ainete vette uputamine vajavad alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul, kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia. Tegevuste edasisel kavandamisel on soovitav jälgida, et üheaegselt ei toimuks jõe veekeskkonnas mitut suuremahulist süvendustööd (ehitustööd), mis koosmõjus võiksid põhjustada heljumi kontsentratsiooni olulist suurenemist ulatuslikumal alal ning sellega põhjustada võimalikku olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist kasutusaegset mõju jõgede vee kvaliteedile, kui järgitakse veeseaduse ja selle alamaktide nõudeid. Kavandatava tegevusega ei muudeta jõe morfoloogilisi tingimusi: jõe langu, jõe põhja iseloomu ja jõe laiust. Samuti ei muuda kavandatavad objektid jõe kaldavööndi ulatust ja jõe lammialasid. 7 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Märkimisväärselt ei muutu jõe kalda iseloom, sest teemaplaneeringuga kavandatavad objektid paiknevad Pärnu jõe ääres hajusalt ning nende rajamisega kaasnev mõju jõe kalda iseloomule reeglina lokaalne ja väheoluline. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa muutusi Pärnu jõe veerežiimis, vooluhulkades ja voolukiiruses. Planeeringualal asuvatele Pärnu jõe lisajõgedele ei ole samuti kavandatud objekte või tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada nende jõgede hüdromorfoloogilist seisundit. Planeeringulahendus ei eelda jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Küll aga tiheneb veeliiklus piirkonnas, sest planeeringus kavandatu realiseerimine soodustab aluste arvu suurenemist. Veeliikluse mõju jõe kallastele avaldub läbi lainetuse. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Regulatiivsetest meetmetest aitab mõju vähendada liikumiskiiruse piiramine ja väiksema võimsusega mootorite kasutamine. Ehituslikest meetmetest on kasutatav kallaste kindlustamine. Inimjõul liikuvate aluste mõju kallastele läbi lainetuse tekke võib lugeda olematuks. Planeeringuala jõgede kallaste maalihkeoht mõjutab rajatiste ehitamist kaldale. Eristatud lihkeohtlikel aladel tuleb igasuguse ehitustegevuse kavandamisel arvestada maalihete toimumise võimalikkusega. Maalihkeohtlikud ja potentsiaalselt ohtlikud lõigud on soovitav kanda teemaplaneeringu kaardirakendusse. Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade kitsenduste ja muude kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades sellega ohutust. Hinnatud on maalihkeohtlikkusest lähtudes soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist, välja töötatud nõuded lihkeohtlike alade uuringute läbiviimiseks ja välja pakutud meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks. Positiivse mõjuga on kaldaala tehnilise taristu objektide põhimõtteliste asukohtade määramine teemaplaneeringuga ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks suuniste seadmine. See suunab ja korrastab taristu objektide rajamist jõe kallastel, vähendab kaootilisust ja võimaldab edaspidi reguleerida nende rajamist, et vähendada võimalikku koosmõju. Kavandatava tegevuse mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele kokkuvõttes positiivne, kui võetakse arvesse ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks. Kaugjahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada võimalike kaasnevate mõjudega. Jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus ning rakendada vajalikke meetmeid mõju vähendamiseks. Planeeringuga ei kavandata nende vooluveekogude piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa tuua veekogude seisundi halvenemise. Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks saastekoormuse tõus (välja arvatud ajutiselt seoses ehitustöödega), mõju planeeringuala jõgede üldisele hüdromorfoloogilisele seisundile või veerežiimile. Planeeringuga kavandatavate tegevuste nõuetekohasel realiseerimisel ja leevendusmeetmete rakendamisel ei ole eeldada planeeringuala veekogumite seisundi halvenemist. Takistusi veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks ei tuvastatud. Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi halvendada, seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Mõjud põhjaelustikule on suhteliselt väikesed, sest need avalduvad lokaalselt piiratud aladel ning on pöörduvad – elustik taastub olulisel määral juba mõne aastaga. Vee-elustikule avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb jõepõhja sekkuvaid töid teha madalveeperioodil, mil vool on aeglasem, heljumi levik piiratum ja selle settimine kiirem. Suuremahuliste süvendustööde puhul tuleb kasutada heljumi levikut tõkestavaid ekraane või eraldada töötsoon näiteks sulundseinaga või pinnastammidega. Süvendustöödega kaasnev mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Planeeringuala jõgede laevatatavates osades pole teadaolevalt olulisi kudealasid, mida heljumi settimine ohustada võiks. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee heljumisisalduse lühiajaline 8 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne tõus olulist mõju ei avalda. Jõgede kaldapiirkonna taimestikule ega loomastikule ei avaldu planeeringuga seoses olulisi negatiivseid mõjusid. Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel ja sügisesel perioodil, kui on kalade peamine kudemise, kuderände ja kalavastsete laskumise aeg, suuremahulised süvendustööd välistama. Eelpooltoodut arvesse võttes on süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kalastiku seisukohalt kõige sobivam periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH). Kuna võimalikud süvendustööd ei muuda olulisel määral jõesängi kuju ja ristlõiget, siis pole ühegi kavandatud ehitise puhul ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju jõgede hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne ja väheoluline. Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, laevateeveetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused). Olenevalt kavandatavast tööde mahust võib olla vajalik ka keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine. Uuringute ja mõju hindamise tulemusel määratakse leevendusmeetmete rakendamise vajadus ning leevendusmeetmete spetsiifika. Kuna Pärnu jõe lõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on kaladele oluline kudeala, siis kalastiku seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja puhastustöödega minna Tindisaartest (Türgi oja suudmest) ülesvoolu. Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse seisukohast) võib kaaluda üksikute suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning kõiki vajalikke keskkonnameetmeid arvestades. Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse otstarbekust, sest eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus. Korduvad/regulaarsed häiringud selles 4,5 km pikkuses jõelõigus võivad kokkuvõttes põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale. Hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jetide) kasutamine mõjutab negatiivselt enim kalade noorjärke, eriti larve. Jetide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt. Eriti tundlikud on jetidele meritindi vastsed. Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode, on nende kaitse seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude kaitse seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Üldjuhul on see üsna hästi kooskõlas jetisõidu kõrghooajaga, mis samuti kestab juuni keskpaigast augusti lõpuni (peamisel puhkuseperioodil, kui vesi jões on piisavalt soe). Kavandatava tegevuse elluviimisel on vajalik arvestada üleujutusega seotud riskide maandamise eesmärkidega ning asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks antud soovitustega. Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul tuleb erinevate lahenduste mõju ja maksumust täpsemalt hinnata riskipiirkondade uuringute käigus. Ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse sattumine jõkke). Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad. Pärnu rannaniidu looduskaitsealale, Pärnu maastikukaitsealale, Saarjõe maastikukaitsealale, Kaansoo mesimuraka kasvualale ja kaitstavatele parkidele ning nende kaitse-eesmärkidele puuduvad seoses planeeringuga negatiivsed mõjud. Niidu maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele ei avaldu seoses planeeringuga negatiivseid mõjusid, kui ala kohta töötatakse välja asjakohane kaitsekord ja rakendatakse meetmeid kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja väärtuste säilitamiseks. Autosilla rajamisega Tammsaare pst pikendusele kaasneks Niidu maastikukaitsealale pöördumatu oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik leevendada. Kuna Pärnu jõe ja Reiu jõe hoiualad kattuvad vastavate Natura loodusaladega ning ka kaitse- eesmärgiks olevad elupaigatüüp ja liigid on samad, siis on mõju hinnang hoiualale ja loodusalale sama (vt eespool). Seoses planeeringuga puuduvad olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale Navesti 9 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne hoiualale ja Tellissaare hoiualale, samuti nende hoiualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Peamiseks rajatistega ning kaldaalade arendamisega seotud mõjuriks, mis põhjustab kaitsealuste nahkhiirtele häiringuid, on valgusreostus. Seega on oluline kasutada jõe kallastel paiknevate puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade puhul säästlikke valguslahendusi. Konkreetse rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata mõju nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduvate mõjude vähendamise vajadusega. Jõe kallastele puhkealade kavandamisel tuleb arvestada kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise vajadusega. Hõredad puistud, mis on katkestamata suuremate lagedate aladega, pakuvad nahkhiirtele orienteerumiseks võimalusi ning on ühtlasi ka headeks toitumisaladeks. Jõe toimimisel rohekoridorina on oluline selle kaldaalade looduslik seisund ehk iseloomuliku kaldataimestiku esinemine. Valdaval osal planeeringualale jäävast Pärnu jõest säilib looduslik kaldataimestik. Planeering ei kavanda tegevusi, millega muudetaks suuremas ulatuses jõe kaldaalasid ja kaldataimestikku. Kaldaid muudetakse üksikute looduslikumale alale jäävate objektide alal, kuid need mõjud on lokaalsed ega ohusta rohevõrgustiku sidusust. Kuna Pärnu linna lähedased rohealad on juba puhkealadena kasutusel, siis pole ette näha rohealade kasutuskoormuse suurt tõusu, mis võiks avaldada olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele. Kultuurimälestiste säilimise tagamiseks ja nende väärtustamiseks tuleb lähtudes teemaplaneeringuga kavandatavatest tegevussuundadest anda edaspidi täpsemad lahendused. Käesolevalt saab ainult juhtida tähelepanu Muinsuskaitseametiga edasise koostöö vajadusele järgmistes planeerimise ja projekteerimise etappides. Eraldi tuleks välja tuua vahetult Pärnu jõe (Sindist allavoolu) ja Sauga jõe kallastel asuvate ajalooliste asulakohtade kaitse vajaduse seoses kallaste võimaliku uhtumisega veeliikluse eeldatava intensiivistumise tõttu. Samuti võib vahetult jõe põrkeveerul paiknevaid arheoloogiamälestisi mõjutada veevoolust tingitud kallaste uhtumine, kuid siin on tegemist looduslike protsessidega, millesse sekkumine ei ole mõttekas. Muinsuskaitseamet käsitleb kogu Pärnu jõe ja selle lisajõgede kaldaala Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla piires arheoloogiatundliku alana. Kuna jõgesid kasutati liikumisteedena, siis nende ääres võib olla säilinud jälgi/leide kunagistest asula- ja laagripaikadest. Eeltoodust lähtuvalt on arheoloogiatundlikuks hinnatud piirkonnas tõenäosus inimtegevuse ja ajaloolise asustusega seotud arheoloogilistele leidudele sattumiseks tavalisest suurem. Tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada, et info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitset ning arheoloogilise uuringu vajadust reguleerib muinsuskaitseseadus. Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt (kultuuri)turismi arendamisel. XX sajandi arhitektuuri objektide ja maaehituspärandi olemasolu teadvustamine kultuuriväärtusena võimaldab neid objekte planeeringutes määratleda ja väärtustada kui kohalikku arhitektuuripärandit. Hooned ja rajatised säilivad kõige paremini siis, kui need on kasutuses. Kui planeeringualal asuvate XX sajandi arhitektuuripärandi objektide ja maaehituspärandi hulka arvatud ehitiste hea seisukord tagatakse, siis negatiivset mõju ei avaldu. Kui väärtuslikku hoonet ei ole võimalik kasutusele võtta ja säilitada, siis tuleb ehitis kirjeldada, dokumenteerida ja inventeerida enne, kui see lootusetult halvas seisukorras on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on soovitav pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust kohaliku tasandi planeeringute koostamise käigus teadvustada ning see kogukondliku kokkuleppena fikseerida. Miljööväärtuslikele aladele annab lisaväärtust paiknemine jõe kaldal ning alade väärtustamine koos jõega võimaldab välja tuua nende eripära. Arvestades teemaplaneeringu spetsiifikat, on keskendutud eelkõige nendele väärtuslikele maastikele, mis on seotud Pärnu jõega, ning Pärnu jõele kui ilusa vaatega veeteelõigule. Arvestades väärtuslikke maastikke, vaateid ilusatelt teelõikudelt ja ilusatest vaatekohtadest tuleb tuuleparkide ja suurte päikeseparkide asukohtadena eelistada vähem silmapaistvaid piirkondi maastikus. 10 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad on kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutamistingimuste täpsustamisel tuleb arvestada maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist ning vajadusel projekteerida vastavad rajatised. Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Teemaplaneeringuga on kavandatud ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Kavandatud tegevused koos suuniste ja tingimustega loovad eeldused suure arengupotentsiaaliga alade funktsionaalsemaks kasutuseks. Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud eesmärke. Planeeringus on läbivalt välja toodud, et jõeäärsete alade arengupotentsiaali realiseerumiseks ning avaliku ruumi ja avalikkusele suunatud funktsioonide kavandamisel tuleb oluliseks pidada avaliku ruumi sidusat, inimmõõtmetest ja kõiki kaasava disaini põhimõtetest lähtuvat kavandamist. Samuti tõstetakse esile säästvate liikumisviiside soodustamise olulisust ning antakse suunised ja tingimused üle jõe ühenduste parendamiseks. Ruumilise keskkonna kõrge kvaliteedi tagamine aitab elukeskkonda rikastada ning veeäärsete alade atraktiivsust ja toimivust tõsta. Ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde. Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavasti positiivne tänu ettevõtlust soosivale ning kvaliteetset ja mitmekülgset veeäärset avalikku ruumi toetavale lähenemisele. Samas tuleb arvestada sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ja eelduste loomine iseenesest ettevõtlust endaga kaasa ei too ega elavda majandust. See sõltub pigem üldisest majanduse arengust, erasektori initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms. Teemaplaneeringus maa- ja veetranspordi võrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, luua võimalused erinevatele liikumisviisidele ning vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud, piisava tihedusega ning heas korras mitmekesine transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Igati põhjendatult on teemaplaneeringus välja toodud üldine põhimõte, et linnalises keskkonnas, kus liikumisviiside valikuvõimalused on mitmekesisemad, on vaja panustada lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutaja arvelt. Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele, sh ohutuse seisukohalt. Tekib eri transpordiliike ja liikumisviise ühtseks toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik ning leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja paraneb liiklemise turvalisus. Jalg- ja jalgrattateede sidumine matkateede võrgustikku loob eeldused rekreatsiooni ja turismi arendamiseks ja mitmekesistamiseks. Kõikide planeeringuala sadamate akvatooriumid on looduslikest tingimustest tulenevalt madalad ja vajavad aeg-ajalt süvendamist, mistõttu on oluline hoolikalt läbi kaaluda ka sadama rajamise majanduslikud aspektid (süvendamine on kallis). Väikesadamate rajamine ja rekonstrueerimine suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise. Planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad jõesadamad (väikesadamad) tuleb integreerida Pärnumaa väikesadamate võrgustikku, et nende toimimine oleks efektiivsem. Asjakohane on Pärnu jõe tsoneerimine lähtuvalt erinevatest kasutajagruppidest ka vajadustest, mis võimaldab sarnased tegevused koondada kindlatesse jõelõikudesse ja vähendada konfliktide tekkimise võimalusi. Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on 11 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks jõkke liiga kitsas ning võib see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel tuleb hinnata riske seoses jõgede jääoludega, arvestada setetest puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe veekeskkonnale) ning hinnata koosmõju muude tegevustega. Kuna Sauga jõe ääres asuvat Kaluriküla sadamat jätkuvalt arendatakse ning seda külastavate aluste hulk suureneb, tuleks tõsiselt kaaluda selle jõelõigu mõõdistamist ning analüüsida väikelaevade sõiduohutust ja märgistamise vajadust (laevatee pikendamist). Laevaliikluse intensiivistudes Sauga jõel suureneb aluste poolt põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele (kallaste uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua vajaduse Sauga jõe kallaste kindlustamiseks. Käesolevas etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis- majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Planeeringuala üldist liiklusmüra olukorda mõjutavad olulisel määral uute teede (nt Via Baltica Pärnu suur ümbersõit) ja sildade rajamine, Rail Balticu kiirraudtee väljaehitamine jm suured muudatused olemasolevas teedevõrgus (on valdavalt varem planeeritud). Uute infrastruktuuriprojektide kavandamisel on vajalik neile koostada täiendavad liiklusmüra hinnangud, mille alusel töötatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud liiklusmüra leevendusmeetmed. Uute veeskamiskohtade ning neid teenindavate ligipääsuteede täpsete asukohtade valikul on soovitatav arvestada olemasolevate müratundlike kinnistute ja hoonete asukohtadega ning võimalusel kaaluda/eelistada asukohti, kus müratundlikud alad puuduvad. Keskkonnamüra seisukohast on kõige kriitilisem kaubasadam ning sellega seonduv tegevus, mis võib kohati olla väga mürarohke. Uute sadamate kavandamisel on järgnevates etappides vajalik täpsel asukohavalikul ja planeeringutes arvestada olemasolevate hoonete ja müratundlike aladega, eesmärgiga ennetada või vähendada võimalikke häiringuid. Ei ole ette näha, et teemaplaneeringuga suurendataks planeeringualal tööstusalade ja sellest tulenevalt ka võimalike tööstusmüra häiringute osakaalu. Pigem vastupidi – olemasolevaid tööstusalasid soovitatakse ümber kavandada ja seeläbi kaudselt vähendada ka võimalikke tööstusmüra häiringuid. Meelelahutusmüra alla liigituva veesõidukite müra ohjamiseks on vaja seada vastav kasutuskord. Jõesängis ehitustöödega kaasnev veealune müra võib, sõltuvalt rakendatavatest ehitusmeetoditest, liigituda pidevmüraks või impulssmüraks, kuid esineb ka kattuvust. Ehitustööde mõju on ajutine (ehitusaegne) ning ehitustööde lõppedes see lakkab. Arvestades veemotospordi harrastamisega kaasnevate mõjudega Pärnu jõe veekeskkonnale ja vee- elustikule, muule veeliiklusele jõel ja ujujatele (ohutus), seoses müra mõjuga (elanike sagedased kaebused) ning tõenäosusega, et seoses jõe kaldapiirkonna arendamisega suureneb ka üldine veeliikluse tihedus jõel, on asjakohane kaaluda veemotospordi harrastamise võimalusi ja sobivust Pärnu jõel. Soovitav on suunata jõud veemotospordi harrastajatele uue sobiva asukoha leidmiseks, näiteks mõnes tekkivas karjääriveekogus, mis on asustusest piisavalt kaugel, et müra ei hakkaks elanikke häirima. Teemaplaneeringuga loodavad puhkealade võrgustikud ja erinevate liikumisviiside kombineerimise võimalused annavad inimestele mitmekesised võimalused värskes õhus liikumiseks, tervisespordiks jms. Sellel on eeldatavasti kaudne positiivne mõju ka inimeste tervisele. Kui liiklus- ja tööstusmüra tase jääb kehtestatud normide piiresse ning veesõidukite (sh jetide) kasutamisega seotud müratase saab vastava kasutuskorraga reguleeritud, ei ole alust arvata olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Jõeäärsete avalike supluskohtade läbimõeldud kavandamisel ja nõuetekohasel väljaehitamisel on inimeste tervisele ja heaolule märkimisväärne positiivne mõju. Supluskohad mitmekesistavad inimeste vabas õhus viibimise ja tervislike eluviiside harrastamise võimalusi, sh ka populaarsust koguva talisupluse jaoks. Nõuetekohaselt välja ehitatud ning päästevahenditega varustatud supluskohad muudavad vees viibimise ohutumaks. Pärnu jões kudevate siirdekalaliikide seisundil ja rändetingimustel on oluline sotsiaalmajanduslik mõju Pärnu lahe ja Liivi lahe kalandusele. 12 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Pärnu jõe teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu kliimapoliitika kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärke ning on kooskõlas 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kasvuhoonegaaside heite edasise vähendamise kavandamise võimalused sõltuvad teemaplaneeringuga määratud lahenduste rakendamisest riiklikul ja kohalikul tasandil. Teemaplaneeringu ala piirkonnas on kliimamuutustega seonduvalt maa- ja veekasutuse ning planeerimise kontekstis tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid, lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis, maapinnalähedase veekihi veerežiimis ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimises, sademetest tingitud jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, tormide sagenemine ja neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu vastupidavusele, samuti võimalikud muutused ökosüsteemides ja elurikkuses. Pärnu linnapiirkonnas tuleb arvestada ka merepinna tõusu ja sellest tulenev kaldaerosiooniga, ohuga kaldarajatistele, survega ehitiste ümberpaigutamiseks jms. Teemaplaneeringu raames on võimalik anda suunised kliimamuutuste riskide ja negatiivse mõju leevendamiseks, kuid maakasutuse planeerimine on vaid üks meede kliimamuutustega kohanemiseks. Järgnevate planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada kliimamuutustega kohanemise arengukavaga. Keskkonnameetmed Teemaplaneeringu KSH-s olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed on pigem ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks ning ÜP-de jm planeerimis- ja projekteerimisdokumentide koostamiseks, mis täiendavad teemaplaneeringus esitatud suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi. Leevendusmeetmed on kavandatud järgmistes mõjuvaldkondades: • Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks; • kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks: • jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks: • kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks; • üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks; • kultuuripärandi kaitseks; • maastike kaitseks ja väärtustamiseks; • taristuobjektide kavandamiseks; • välisõhus leviva müra vähendamiseks; • supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamiseks; • kliimamuutustega arvestamiseks. Oluline keskkonnaseire rakendus riigi ja maakonna tasandil on teemaplaneeringu regulaarne ülevaatamine lähtuvalt planeerimisseaduse §-st 72. Planeeringu ülevaatamisega selgitatakse muuhulgas välja planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus. Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga Natura alade seiremeetmeid ei kavandata. 13 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus algatas 15.01.2021 korraldusega nr 15 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi: teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). KSH eelhindamise tulemusena leiti, et KSH algatamine on vajalik, sest kavandatava tegevusega ei ole võimalik välistada ebasoodsaid mõjusid piirkonna Natura 2000 võrgustiku aladele.2 Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda Kurgjalt kuni jõe suudmeni. Teemaplaneering hõlmab ka Sauga ja Reiu jõgede alamjooksud. Pärnu ja Reiu jõgi kuuluvad loodusaladena Natura 2000 võrgustiku alade hulka. KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse teemaplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamiseks, et vähendada ebasoodsat keskkonnamõju. KSH aruande koostamise aluseks on KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) – vt: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-lahtesei. KSH VTK-s on märgitud mõju hindamise ulatus, teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning KSH eeldatav ajakava, mis sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast. KSH VTK koostamise käigus küsis teemaplaneeringu koostamise korraldaja seisukohti asjaoomastelt asutustelt. KSH käsitlusalaks on teemaplaneeringu ala. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatuskaugusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. Mõjuala ulatust arvestatakse olulise mõju leviku kaugusele, mis sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist võib olla erinev. 2 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#ParnuJogi (vaadatud 21.10.2022) 14 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 2. Osapooled ja menetlus Teemaplaneeringu koostaja Teemaplaneeringu koostamist korraldab, planeeringut koostab ja KSH koostamist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ruumilise planeerimise osakond; varem Rahandusministeerium). Kontaktisikud: • Raine Viitas, juhtivspetsialist, tel: 7155 865, e-post: [email protected] • Merilin Rosenberg, ruumilise planeerimise peaspetsialist,3 tel 58041423, [email protected] KSH eksperdirühm Teemaplaneeringu KSH viib läbi OÜ Skepast&Puhkim eksperdirühm, koosseis vt Tabel 1. Tabel 1. Teemaplaneeringu KSH eksperdirühma koosseis Ekspert Vastutusvaldkond Ülesanded eksperdirühmas Jüri Hion Töögrupi juht Projektijuhtimine Eksperdirühma töö korraldamine, ekspertide sisendite ülevaatus, KSH VTK ja KSH aruande koostamine; kultuuriväärtused, väärtuslikud maastikud, mõju hindamine kultuurilisele KSH juhtekspert; mõjude Eike Riis keskkonnale; Natura hindamine; seos teiste hindamise ekspert strateegilise planeerimise dokumentidega; mõju inimeste tervisele; mõju taristule (teedevõrk, tehnovõrgud, jõega seotud rajatised); veealune müra Mõju asustusele ja maakasutusele, ettevõtlusele, Sander Lõuk Mõjude hindamise ekspert inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale Kaitstavad loodusobjektid (sh kaitsealused taime- Eluslooduse valdkonna ja loomaliigid maismaal); Natura hindamine; mõju ekspert – taimestik ja Raimo Pajula maismaaökosüsteemidele ja rohevõrgustikule; loomastik; jõgede elustik mõju hindamine planeeringuala vooluveekogude (taimestik, loomastik) elustikule ja Natura kaitse-eesmärkidele Reljeef ja geoloogilised tingimused; mõju pinna- Geoloogia ja Vivika Väizene veekogudele ja põhjaveele; mõju maavaradele ja hüdrogeoloogia spetsialist maardlatele (ning vastupidi) Marko Ründva Müra ja vibratsiooni mõju Müra ja vibratsiooni (Kajaja ekspert Acoustics OÜ) GIS andmete kogumine, haldamine ja analüüs, Marko Lauri Geoinformaatika spetsialist KSH aruande jooniste koostamine KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lõike 4 punktides 1–5 KSH juhteksperdile esitatavatele nõuetele. Erinevate asjaolude tõttu on võrreldes KSH VTK-ga eksperdirühmas toimunud mõned muudatused. Ingo Valgma asemel hindab geoloogia ja veega seotud mõjusid Vivika Väizene. Rewild OÜ asemel 3 Kuni aprill 2023 Tiiu Pärn, nõunik 15 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne hindab Pärnu jõe elustikuga seotud mõjusid Raimo Pajula. Aide Kaare asemel hindab mõju taristule juhtekspert Eike Riis. Muudatused ei mõjuta eksperdirühma pädevust. Kaasatavad osapooled Teemaplaneeringu ja KSH koostamine toimub koostöös ning nende dokumentide menetlus on ühine. Sellest tulenevalt on ühised ka teemaplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatavad osapooled (asutused ja isikud). Dubleerimise vältimiseks on kaasatavate asutuste ja isikute nimekiri esitatud teemaplaneeringu lähteseisukohtade dokumendis. Planeeringu ja selle KSH aruande koostamise jooksul võib kaasatavate asutuste ja isikute nimekiri täpsustuda ja täieneda. Samas on toodud ka teemaplaneeringu ja KSH ühine kaasamiskava (koostöö ja kaasaamise põhimõtted). Teemaplaneeringu ja KSH läbiviimise ajakava KSH läbiviimise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast ning neid dokumente menetletakse koos. Vastav menetluskord on sätestatud planeerimisseaduse peatükis 5. KSH koostamist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (varem Rahandusministeerium). Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on toodud teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav põhimõtteline ajakava peamiste etappide järgi. KSH ajakava sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast. Tabel 2. Teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava Planeeringu Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK Aprill–oktoober 2021 lähteseisukohtade ja koostamine ning ettepanekute küsimine KSH VTK koostamine Planeeringu ja KSH Planeeringu eskiislahenduse ja KSH aruande November 2021– aruande eelnõu eelnõu koostamine detsember 2022 koostamine ning avalikustamine Planeeringu avalik väljapanek ja avalikud Jaanuar–märts 2023 arutelud (sh arutelud koostöötegijatega) Planeeringu korrigeerimine Märts–aprill 2023 Planeeringu ja KSH aruande kooskõlastamine Mai–juuli 2023 ning arvamuste küsimine Vastuvõtmine Planeeringu vastuvõtmine September 2023 Planeeringu Planeeringu avalik väljapanek ja avalikud September–november avalikustamine arutelud 2023 Kehtestamine Planeeringu kehtestamine Jaanuar–märts 2024 16 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 3. Teemaplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestavad erinevate kasutajate huve. Seejuures on vajalik vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. 3.1. Teemaplaneeringu eesmärk PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul on riigi huvid järgmised: - tagada pääs jõelt merele; - Pärnu sadama toimimine; - väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine; - väikesadamate võrgustiku kavandamine arvestades väikealuste arvu kiiret kasvutrendi; - kindlustada jõe kasutajate turvalisus; - määrata avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile; - veekogude hea seisundi tagamine. Läbi koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse selgitada välja riigi huvid ja koos riigiametite ja kohaliku omavalitsuse üksustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, seejuures arvestada Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid. Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimismenetluse käigus, kus erinevate osapoolte (riik, kohaliku omavalitsuse üksused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt) vahel lepitakse kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimise tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised ja seatakse tingimused kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks. Pärnu jõe teemaplaneeringuga: - täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas; - määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning tehnilise taristu olulisemate objektide asukohad; - antakse sisend üldplaneeringute koostamiseks. Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk on: - esmakordselt ja ühtses arengudokumendis jõe ja kaldaala (arvestades ka lähimereala) terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030 ja sellele järgnevatel aastatel; 17 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne - tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid ning jõe vee- ja kaldaala kasutajate huvid nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt; - olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena kokku leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende elluviimiseks; - kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ja säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Pärnu jõe teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid: 1. Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine, kohaliku omavalitsuse planeeringute ning erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine; 2. Pärnu jõe veeala kasutuseks suuniste andmine; 3. piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine; 4. loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete kavandamine; 5. rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine; 6. piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine; 7. piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine; 8. ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine. 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Teemaplaneeringuga on määratud Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu visioon ja eesmärgid. Teemaplaneeringu visioon on: „Pärnu jõgi – piirkonda ühendav südajõgi“. Pärnu jõgi on teljeks rohelisele ja nutikale arengukoridorile jõe mõlemal kaldal. Jõgi kui ajatelg ühendab kogukondi minevikust tulevikku: 11 000 aastat ajalugu, mille pärliks on UNESCO vaimse kultuuri maailmapärandi nimekirjas olev ühepuulootsik ehk haabjas. Ruumilise arengu eesmärgid on esitatud nelja alateema kaupa: „Näoga jõe poole“, „Mobiilsus – taristu ja transport“, „Puhkus, kalandus, sport“, „Roheliste ja ajalooliste väärtustega jõgi“ ning „Nutikad lahendused“. Tuginedes seatud ruumilise arengu visioonile ning eesmärkidele antakse teemaplaneeringus suunised ja tingimused Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ning kaldaala kasutamiseks järgmiste teemade lõikes: • jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunad ja tingimused linnalises piirkonnas ja maalises piirkonnas, sh eristades linnalises piirkonnas viis tsooni (ala); • puhkealade võrgustik ning puhke- ja külastuskeskkond, käsitledes linnalise asustusega ala puhkealade võrgustikku, avalikke supluskohti, veematkateid, jõe äärseid matkaradu- ja marsruute, matkateede sõlmpunkte ja puhke-ning peatuskohti; • jõeäärsed väärtuslikud maastikud ja kultuuriväärtused; • jõeäärne roheline võrgustik; • transpordivõrgustik, käsitledes jõe veeala kasutust tsoonide kaupa, laevatatava jõeala pikendamise võimalusi, veeskamiskohti ja sildumisalasid, sadamaid, teedevõrku, sildu ja jõe 18 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne ületuskohti, kergliiklusteid, liikumist kaldal ja kaldale juurdepääsu, turvalisust ja päästevõimekust, veeliiklusega seotud mõjude arvestamist ning taastuvenergeetikat; • keskkonnatingimused, käsitledes kliimamuutustega, üleujutuse ohuga ning lihkeohtlikkusega arvestamist ning säästva arengu meetmeid jõe ja kaldaala arendamisel. Teemad on lahendatud maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Arvestades, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise aluseks, antakse suunised üldplaneeringute koostamiseks. Teemaplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks koostatakse planeeringu hilisemates etappides tegevuskava. 19 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega Teemaplaneeringu KSH VTK käigus analüüsiti kavandatava tegevuse seost muude asjakohaste strateegilise planeerimise dokumentidega. Maakondlikud arengudokumendid ning nendest tulenevad põhijäreldused teemaplaneeringu koostamiseks: • Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ toetab teemaplaneeringu koostamist. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada arengustrateegias toodud eesmärke; • Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+; koostataval teemaplaneeringul on mitmeid olulisi seoseid Soomaa rahvuspargiga: 1) planeeringuala jääb Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda, kontaktalasse ja mõjualasse; 2) Torisse planeeritakse täiendavat Soomaa väravat; 3) planeeringualale jäävad teenuskeskused (Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu). Kohalike omavalitsuste arengudokumentidest on koostatava teemaplaneeringuga seotud Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla üldised arenguavad ning asjakohased valdkondlikud arengukavad. Ruumilise planeerimise dokumendid, millega teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse, on: • Pärnu maakonna planeering, milles on välja toodud Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamise põhimõtted, millega tuleb arvestada teemaplaneeringu koostamisel; • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, sest on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda Pärnu jõel toimuvaga ühtseks tervikuks; • Soomaa piirkonna teemaplaneering, sest mõlema teemaplaneeringu alad osaliselt kattuvad, mistõttu tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolusid nende planeeringute vahel; • Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0", sest Via Baltica trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Tori valla ja Pärnu linna (haldusüksus) territooriumil; • Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, sest Rail Balticu trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Pärnu linna (asustusüksuse) territooriumil lõigus Tammiste teest kuni Paide maanteeni ning teemaplaneeringu alale on planeeritud Rail Balticu Pärnu reisijate raudteejaam; • Teemaplaneeringu alal asuvate kohalike omavalitsuste (Pärnu linn, Tori vald, Põhja- Pärnumaa vald) haldusterritooriumide kehtivad ja koostatavad üldplaneeringud; teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringualal asuvate kohalike omavalitsuste kehtivates üldplaneeringutes toodud asjakohaste põhimõtetega ning teha koostööd kohalike omavalitsustega, et teemaplaneeringu lahendus ja uute koostatavate üldplaneeringute lahendused oleksid kooskõlas. Samas annab koostatav maakonna tasandi teemaplaneering sisendi üldplaneeringute koostamiseks; • Planeeringualal Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades kehtivad detailplaneeringud. Täpsem ülevaade Pärnu jõe teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste seostest teiste strateegilise planeerimise dokumentidega on esitatud teemaplaneeringu KSH VTK-s. 20 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 5. Olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid Käesolevas peatükis käsitletakse Pärnu jõe teemaplaneeringu seisukohast olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ning kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on teemaplaneeringu koostamisel arvesse võetud. 5.1. Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid Eesti riik on ühinenud mitmete rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis hõlmavad muuhulgas kliimat, looduskaitset, sisevete ja mere kaitset jne. Euroopa maastikukonventsiooni eesmärk on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. Ruumiline planeerimine on üks olulisemaid maastike kasutust suunavaid vahendeid ning üks maastikukonventsiooni peaeesmärke. Konventsiooni kohaselt on maastike planeerimine tulevikku suunatud tegevus, mille eesmärgiks on parendada, taastada või luua erinevatele vajadustele ja ootustele vastavaid maastikke. Euroopa keskkonnapoliitika4 rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõttel, et keskkonnasaaste tuleb kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Viimasel ajal on keskkonnapoliitika seatud ELi poliitikakujundamise keskmesse ning Euroopa Komisjon on käivitanud Euroopa rohelise kokkuleppe kui oma majanduskasvu strateegia peamise teguri. Ettevaatuspõhimõte on riskijuhtimise vahend, mida saab kohaldada teadusliku kahtluse korral, et teatud tegevus või poliitika võib olla ohtlik inimeste tervisele või keskkonnale. Olulisemad ELi keskkonnapoliitika valdkonnad, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga on võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogiline mitmekesisus, maakasutus ning veekaitse ja -majandus. Aastani 2030 rakendatavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus on EL seadnud endale eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks lõpptarbimises. EL-i elupaigadirektiivi ja linnudirektiivist lähtuvalt kaitstakse Euroopa kaitsealade võrgustiku Natura 2000 loodus- ja linnualasid. Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on lisatud ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku, mille kohaselt tuleks maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit kasvuhoonegaaside heidet kompenseerida vähemalt samaväärse CO₂ sidumisega atmosfäärist. ELi veepoliitika raamdirektiiviga (VRD) on loodud raamistik maismaa pinnavee, üleminekuvee 5, rannikuvete ja põhjavee kaitseks. Selle eesmärk on hoida ära ja vähendada reostust, edendada kestlikku veekasutust, kaitsta ja parandada veekeskkonda ning leevendada üleujutuste ja põua mõju. Üldine eesmärk on kõigi vete hea keskkonnaseisundi saavutamine. Sellest lähtuvalt on Eestis koostatud looduslike geograafiliste vesikondade alusel veemajanduskavad ning konkreetsed meetmeprogrammid püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Veepoliitika raamdirektiivi toetavad sihipärasemad direktiivid, s.o põhjaveedirektiiv, joogiveedirektiiv ja suplusveedirektiiv, nitraadidirektiiv, asulareovee puhastamise direktiiv, keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv ja üleujutuste direktiiv. Kuna Pärnu jõe teemaplaneeringu seisukohast olulised rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid on olnud aluseks riiklike keskkonnakaitse eesmärkide seadmisel ning üle võetud vastavatesse riiklikesse strateegiatesse ja arengukavadesse (vt ptk 5.2), samuti siseriiklikesse õigusaktidesse, siis ei ole põhjust neid käesolevas töös eraldi välja tuua. 4 https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/section/193/keskkonnapoliitika 5 Üleminekuvesi – pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu rannikuvetele, kuid sisaldab olulist mageveevoolu. 21 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 5.2. Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid Strateegilise planeerimise kontekstis on olulisemaks dokumendiks Eesti Keskkonnastrateegia aastani 20306, millega pannakse paika Eesti keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik. Strateegia määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia põhisuunad on loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning tervis ja elukvaliteet. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi. Nende saavutamisse panustab teemaplaneering järgmiste meetmetega: - kaitstavate loodusobjektide ning loodusliku ja poolloodusliku taimkatte säilitamine, - toimiva rohevõrgustiku tagamine, - mitmekesise maakasutuse kavandamine, - pinnavee saastamist ärahoidva tegevuse kavandamine, - tervist säästvat ja head elukvaliteeti toetava välisruumi kujundamine ning - säästva, ohutu ja mitmekesiseid liikuvusvõimalusi pakkuva transpordivõrgustiku (sh jalgsi ja jalgrattaga ning veel liikumine) kavandamine. Eesti keskkonnastrateegia põhineb omakorda riiklikul strateegial Säästev Eesti 21 (SE21), mille näol on tegemist ühiskondliku kokkuleppega Eesti jätkusuutliku arendamise osas. Kuna strateegia on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega, siis on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21 eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 säästva arengu põhieesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud SE21 eesmärke. Nende saavutamisse panustab teemaplaneering elu- ja ettevõtluskeskkonna parendamise ja arendamise, rekreatiivsete ressursside kasutamise soodustamise, loodusliku mitmekesisuse ning kultuurikekeskkonna väärtustamise ja säilitamise kaudu. Strateegia „Eesti 2035“7 üheks strateegiliseks sihiks on kliimaneutraalse majanduse kujundamine. Selle mõõdikuks on taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises. Pärnu jõe teemaplaneeringul on suhteliselt vähe hoobasid selle eesmärgi edendamiseks, sest planeeringu põhieesmärgid on teised. Samas ei ole planeering vastuolus strateegiaga ega sea takistusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Teemaplaneering võimaldab vähesel määral jahutussüsteemide arendamist Pärnu jõe baasil, kuid kuna tegemist on Natura loodusalaga, siis on praeguste poliitiliste otsuste valguses siiski prioriteet jõe elupaigatüübi kaitse. Teemaplaneering panustab oluliselt kõigi vajadusi arvestava, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna loomisesse, mis on teine strateegiline siht. Kliimapoliitika põhialused aastani 20508 on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades. Visioonidokumendis sõnastatud üldiste põhimõtete otsene ülevõtmine konkreetsesse ruumilise planeerimise dokumenti on keeruline. Siiski on asjakohane neid üldpõhimõtteid tegevuste kavandamise igas järgnevas etapis taustal meeles pidada. Visioonidokumendis toodud üleriigilisi eesmärke ja prioriteetseid arengusuundi konkretiseeritakse valdkondlikes arengukavades ja neid on 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/12793848 7 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 8 https://www.envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 22 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne planeeringu koostamise käigus asjassepuutuvatel juhtudel arvesse võetud (vt järgnevate arenguavade kirjeldus). Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud kliimapoliitika põhialuseid vastavalt planeerigu eesmärgile ja täpsusastmele. Näiteks on kavandatud on kergliiklusteede võrgustik, täpsustatud on rohevõrgustikku ning antud on suunised taastuvenergeetika arendamiseks. Teemaplaneering loob eeldused transpordivalikute tegemiseks, et soodustada üleminekut puhtamatele, vähema süsinikuheitega transpordiliikidele, soodustab jalgrattasõidu ja jalgsi käimist ning tõhusa ja integreeritud ühistranspordisüsteemi loomist. Selle tulemusena väheneb fossiilsete kütuste kasutamine ja kasvuhoonegaaside heide. Teemaplaneeringuga ei kavandata selliseid maakasutuse muutusi, mis võiks seada ohtu kliimapoliitika eesmärkide saavutamise. Mitmete endiste tootmisalade asemele on kavandatud segahoonestusalad, kuhu on võimalik luua uusi haljasalasid ja istutada kõrghaljastust. Teemaplaneeringuga ei kavandata raadamist. Vastupidi – teemaplaneering peab väga oluliseks rohealade ja kõrghaljastuse säilitamist, eriti Pärnu jõe kui planeeringuala telje kaldavööndis. Teemaplaneering võimaldab vähesel määral jahutussüsteemide arendamist Pärnu jõe baasil, kuid kuna tegemist on Natura loodusalaga, siis on praeguste poliitiliste otsuste valguses siiski prioriteet jõe elupaigatüübi kaitse. Kokkuvõtteks võib öelda, Pärnu jõe teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu ELi ja siseriikliku kliimapoliitika kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärke ning on kooskõlas 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kasvuhoonegaaside heite edasise vähendamise kavandamise võimalused sõltuvad teemaplaneeringuga määratud lahenduste rakendamisest riiklikul ja kohalikul tasandil. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20309 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamiseks on välja selgitatud kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on: planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Prognooside alusel võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: • temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; • sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms; • merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; • tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Arengukava seab kaheksa alaeesmärki väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi: 1. Tervis ja päästevõimekus. 9 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 23 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 2. Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandus, linnad. 3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused. 4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine. 5. Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus. 6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted ja koostöö. 7. Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid, hooned; 8. Energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine. Maakasutuse ja planeerimise alaeesmärk on, et tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk oleks maandatud, soojussaare efekti oleks leevendatud ja asustuse kliimakindlust suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Arengukava kohaselt on maakasutuse ja planeerimise meetmete puhul ruumiline planeerimine instrument, millega on võimalik ennetada linnade ja rannikupiirkondade kohanemisega seotud riske. Teine oluline tegur on maakonna tasandi ja kohalike omavalitsuste planeerimisalane pädevus ja võimekus ehk kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonnas pädevate planeerimisspetsialistide olemasolu. Seega on oluline nii elanike kui ka spetsialistide kliimamuutuste mõjuga kohanemise teadmise integreerimine planeeringutesse, keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kui ka linnakorraldusse. Eelnimetatud eesmärke on arvesse võetud Pärnu jõe teemaplaneeringu põhilahenduse väljatöötamisel vastavalt planeeringu ülesannetele ja täpsusastmele ning seatud suunised ja leevendusmeetmed (ettepanekud edasiseks tegevuseks) mõjude vähendamiseks ja ärahoidmiseks. Kliimamuutustega kohanemise põhjuseid ja vajadust on käsitletud ptk-s 9.16, teemaplaneeringu lahendusest lähtuvad leevendusmeetmed vt ptk 10.11. Samuti on oluline kliimamuutustega kohanemise vajadusega arvestada kõikides järgnevates planeerimise ja projekteerimise etappides. Seda ei pea planeerijale või projekteerijale ette ütlema keskkonnamõju hindaja, vaid kliimamuutustega arvestamine peab saama planeerimise ja projekteerimise elementaarseks lähtekohaks ning vastutuse selles osas peavad võtma nii planeerijad-projekteerijad kui ka arendajad ja otsustajad. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–202710 eesmärgid on: • hoida ära veeökosüsteemide ning oma veevajaduse osas otseselt veeökosüsteemidest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemine ning kaitsta ja parandada nende seisundit; • edendada säästvat veekasutust, mis põhineb kättesaadavate veeressursside pikaajalisel kaitsel; • kaitsta ja parandada vesikeskkonda, muuhulgas erimeetmete kaudu prioriteetsete ainete vettejuhtimise, heidete ja kao järkjärguline vähendamine ning prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimise, heidete ja kao lõpetamine või järkjärguline kõrvaldamine; • tagada põhjavee reostuse vähendamine ja hoida ära selle edasine reostus ning • aidata kaasa üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele ning seeläbi aidata: - tagada piisavad kvaliteetse pinna- ja põhjavee varud, mida on vaja püsivaks, tasakaalustatud ja õiglaseks veekasutuseks, - oluliselt vähendada põhjavee reostust. 10 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 24 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Teemaplaneeringu koostamisel on vastavalt planeeringu eesmärgile ja täpsusastmele arvestatud veemajanduskavaga seatud eesmärke, meetmeid ja veekogumite seisundit. Uusi pinna- ja põhjavee koormusallikaid (reostusallikaid) ei ole kavandatud. On seatud suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste planeeringute koostamiseks. Olulisi hüdromorfoloogilisi muudatusi Natura aladele (Pärnu ja Reiu jõgi) kavandatud ei ole. Väiksemate hüdromorfoloogiliste muudatuste kavandamisel on vajalik kaaluda keskkonnamõjude hindamise vajadust. Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2022–202711 (Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022–2027) eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutuste olulisuse määratlemisel on lähtutud kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on loetud oluliseks, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus: - üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd; - üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 ie reoveepuhastit; - üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut nende tuvastatud elupaigas, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale; - üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist; - üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu või tervise; - üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel. Üleujutusega seotud oluliseks riskipiirkonnaks on määratud alad, kus esineb olulise kahjuliku mõjuga üleujutusi. Pärnu jõe teemaplaneeringu planeeringualal on sellised piirkonnad Pärnu linnas ja Sindis. Pärnus on tegemist rannikumere ja Pärnu jõe koostoimest tingitud üleujutuse riskipiirkonnaga ning Sindis Pärnu jõe sängi täitumisest põhjustatud üleujutuse riskipiirkonnaga. Ajakohastatud maandamiskava meetmed on muuhulgas (arvestades koostatavat teemaplaneeringut) järgnevad: üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine; üleujutusohtlikes piirkondades ehituskeelualade määratlemine ning ehitistele tingimuste seadmine; üleujutusohuga alade kaardistamine, sh väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid; looduslähedaste lahenduste kasutamine vee hajutamiseks ning pinnasesse imbumise soodustamiseks; kultuuripärandi säilitamine ning kaitse üleujutusega kaasnevate riskide eest. Veemajanduskava näeb ette teostada igas riskipiirkonnas uuring riskipiirkonna üleujutuste ja/või nende tagajärgede leevendusvõimaluste selgitamiseks ning sobivate tehniliste lahenduse väljatöötamiseks. Asjakohasusel (kui riskipiirkonnas on kuluefektiivne ja kaasnevatelt keskkonnamõjudelt vastuvõetav rakendada ehituslikke meetmeid) järgneb uuringule tehniliste lahenduste projekteerimine ning seejärel nende lahenduste elluviimine. Teemaplaneeringuga kavandatakse üldised meetmed üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks nii maalises kui ka linnalises piirkonnas. Konkreetse piirkonna maakasutust ja arengut arvestavad meetmed kavandatakse üldplaneeringuga. Eesti merestrateegia ja selle meetmekava12 rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena. Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutatud 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete juhtimisest merre, peamiselt maismaalt jõgede kaudu. Peamised inimtegevuse valdkonnad, mis merekeskkonda mõjutavad, on põllumajandus, transport, tööstus, olme. Kuna toitainete koormus 11 Kinnitatud keskkonnaministri 08.06.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/197 12 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia; merestrateegia meetmekava on uuendamisel 25 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Läänemerele pärineb valdavalt maismaalt, siis on peamised meetmed eutrofeerumise ohjamiseks kavandatud veemajanduskavade meetmeprogrammis. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse planeeringuala seost merealaga, eelkõige otseselt Pärnu lahe ning kaudselt Liivi lahega. Kuna planeeringuala hõlmab Pärnu jõega seotud maismaa ala ning ühendus merealaga on ainult Pärnu jõe suudmepiirkonna kaudu, siis põhiosas toimub Eesti merestrateegia meetmete rakendamine veemajanduskavas eutrofeerumise vähendamiseks seatud eesmärkide kaudu, lähtudes teemaplaneeringu täpsusastmest. Energiamajanduse arengukava aastani 203013 (ENMAK 2030) koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 seab muuhulgas ülesandeid ja eesmärke, mis kaudselt on seotud ka käsitletava teemaplaneeringuga (eelkõige edasiste tegevuste kavandamisega), näiteks: - taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpp- tarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta; - säilitatud on kaugküttesüsteemid piirkondades, kus need on kestlikud ja võimelised pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi; - 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt; - läbi rekonstrueerimistegevuse on suurenenud hoonete energiatõhusus; - uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele. ENMAK 2030-s on tõdetud, et arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks ning selle arendamist arengukava ette ei näe. ENMAK 2030 KSH on jõudnud tulemuseni, et arengukava meetmete elluviimine on oluline Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks. Teemaplaneeringuga ei kavandata planeeringuala jõgedele hüdroenergia tootmise objekte. Muude taastuvenergia liikide osas lähtub teemaplaneering maakonnaplaneeringus kavandatust ning täpsustab tuule- ja päikeseenergia rajatiste kavandamise tingimusi seoses planeeringualal asuvate väärtuslike maastikega. Planeeringuala jõgedesse elektrienergia tootmiseks mikro- ja hajatootmisvõimsuste kavandamisel ja rajamisel tuleb mõjusid hinnata juhtumipõhiselt ning arvestada seejuures ka võimaliku kumuleeriva mõjuga. Koostamisel on energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035.14 ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 valmimine on kavandatud aastaks 2025.15 Kaitsekorralduskavad, elupaiga tegevuskavad ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavad. Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskavasid, milles seatakse objekti kaitse eesmärgid ning planeeritakse vajalikud tööd ja meetmed nende eesmärkide saavutamiseks. Lisaks koostatakse elupaikade soodsa seisundi tagamiseks elupaiga tegevuskavasid 13 Kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285; https://www.mkm.ee/media/99/download (vaadatud 16.11.2022) 14 Vabariigi Valitsus algatas ENMAK 2035 koostamise 18.11.2021. 15 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava (vaadatud 16.11.2022) 26 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne ning liikide soodsa seisundi tagamiseks liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavasid. Teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud planeeringualal paiknevate kaitstavate loodusobjektide kaitsekorralduskavasid ja kaitse tegevuskavasid. Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist ja üldistusastmest on eelnimetatud kavadega arvestatud, täpsemad hinnangud antakse kohaliku tasandi planeeringute või projektide koostamisel. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203516 (Eesti transpordipoliitika) eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Arengukava elluviimise eesmärk on tagada kogu transpordisüsteemi ligipääsetavus, ohutus ja nutikus, vähendades ühtlasi transpordisektori kasvuhoonegaase, suunates kaubavood maanteedelt keskkonnahoidlikele alternatiividele, s.o raudteele ja merele. Arengukava näeb ette reisijateveos ühistranspordi kasutamise ja aktiivsete liikumisviiside (käimine, jalgrattasõit jms) suurendamist ning kergliikurite (nt mono- ja elektritõukerattad) kasutamise soodustamist sõiduautode ja neile rajatud ruumi arvelt. Eesmärk on vähendada transpordivahendite keskkonnajalajälge. Hästi läbimõeldud ruumiotsused, eelkõige tiheasustusega piirkondades, ning nendest tulenev kvaliteetne ruumikeskkond ja transporditaristu (planeerimise liikuvushierarhia: jalgsi, jalgratta, ühissõiduki ja seejärel muuga) parandavad inimeste heaolu ning vähendavad õhusaaste ja müraga seotud negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, toetades ühtlasi majanduse arengut. Transporditaristut kavandatakse selliselt, et see toetaks inimestele vajalike igapäevateenuste kättesaadavust, oleks mugav, ligipääsetav ja kõigile ohutu. Taristu rajamisel pööratakse läbivalt tähelepanu ka kvaliteetse ruumi loomisele, et avalik ruum ja teenused (sh teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja sõlmpunktid, ühissõidukid) oleksid kõikidele inimestele ligipääsetavad, kasutusmugavad ja meeldivad olenemata nende vanusest, füüsilisest eripärast ja erivajadustest. Liikuvusteenuste kujundamisel arvestatakse rahvastikusuundumusi, sh vanust ja arvu, elupiirkondade asustustihedust, liikuvusnõudlust, sihtkohti, sõlmpunkte ning mahte, et pakkuda sobivat, vajaduspõhist teenust. Eeltoodud eesmärke ja ülesandeid on teemaplaneeringu koostamisel arvestatud. Arengukava eesmärkidega on arvestatud planeeringulahenduste väljatöötamisel ja edasiste suuniste andmisel. 16 https://valitsus.ee/media/4253/download (vaadatud 16.11.2022) 27 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 6. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 1). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus. Joonis 1. Planeeringuala paiknemine17 Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav. 17 Allikas: Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ja KSH algatamise otsus 28 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), sest Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav18 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), sest ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga. Mõjualana (lisaks planeeringualale) käsitletakse planeeringuala piirist ca 5 km laiust puhverala, mida iseloomustab tihe seotus planeeringualaga (vt Joonis 1). Mõjutatav keskkond, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga, koosneb erinevatest loodus- ja tehiskeskkonna, kultuurilise ning sotsiaal-majandusliku keskkonna elementidest: • vooluveekogud, sh Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi ja Navesti jõgi; • reljeef ja geoloogilised tingimused, sh lihkeohtlikud piirkonnad ja pinnase radoonisisaldus; • üleujutusohuga ala ja üleujutuse riskipiirkonnad; • Natura 2000 võrgustiku alad; • kaitstavad loodusobjektid, sh kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid; vääriselupaigad; • rohevõrgustik; • kultuuriväärtused, sh kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid, maaehituspärand, pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja ilusad vaated, ilusad veetee lõigud; • välisõhu seisund ja müraolukord; • asustus ja maakasutus; • ettevõtlus, sh tööstus, turism, laevandus ja sadamad, metsandus, põllumajandus; • tehniline taristu, sh teedevõrk (maanteed, kergliiklusteed, matkarajad), raudtee, veeteed; • sillad ja paisud; • riigikaitselised ehitised, ohtlikud ettevõtted, keskkonnaohtlikud objektid; • soojussaared. Planeeringuala täpsem kirjeldus, sh mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt mõjutatavatest keskkonnaelementidest ning teemaplaneeringu seisukohast olulisematest objektidest ja teemadest on esitatud teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK ühise lisana (seisuga november 2021). Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamise käigus arvestatakse mõjutatavate keskkonnaelementide ajakohase seisuga. 18 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani. 29 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 7. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest. Teemaplaneeringu koostamise käigus antakse hinnang eeldatavalt olulisele keskkonnamõjule. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara19. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning planeerimisseadus (PlanS). KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel juhindutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest.20 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse: • mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinna- ja põhjaveele jms; • mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh asustusele, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, põllumajandusmaale, puhkealadele ja turismile; • mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile ja maastikele. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele (tugevusele), kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kus see on asjakohane, tuuakse mõju hindamise käigus esile nende tegurite omavahelised seosed. Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: • teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; • teemaplaneeringu ala kohta koostatud uuringute ja analüüside läbitöötamine; • ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; • konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; • konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus: • hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; • pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms; • hinnatakse võimalikke koosmõjusid; • antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 19 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 20 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://envir.ee/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine#ksh- juhendmaterjalid (vaadatud 05.07.2022) 30 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala erinevaid kasutusvõimalusi, kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool planeeringuala; 2) hinnatakse teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Teemaplaneeringu ja KSH käigus kasutatud materjalide loetelu vt ptk 14. KSH läbiviimisel tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele (uuringud, analüüsid, registrite ja seireandmed jms). Teemaplaneeringu KSH mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks. KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata21. Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:22 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada); 2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis); 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale. Natura hindamise metoodiline alus on „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“23. Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva osana ja keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. KSH aruandes esitatakse teemaplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Erinevad asjaolud mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus sobiv(ad) ja praktiline(sed) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul saab arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Arvestades planeeringuala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani – kasutatakse 21 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 22 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 23 Koostajad: Riin Kutsar, Aune Aunapu ja Kaile Eschbaum, KeMÜ; Tallinn 2019; Keskkonnaameti veebileht: https://envir.ee/media/5594/download (vaadatud 05.07.2022) 31 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne planeeringulahendusega kavandatava mõju hindamisel vajadusel erinevaid metoodikaid ja erinevat täpsusastet. Uuringud KSH läbiviimisel on arvestatud järgmiste teemaplaneeringu koostamiseks läbi viidud uuringute tulemustega: • Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. Ruumab OÜ, 29. märts 202124; • Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ (I etapi aruanne: detsember 2021; II etapi aruanne: november 2022)25. Teemaplaneeringu koostamise ettevalmistustööde käigus koostati Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring (Maves OÜ, 26. juuni 2019).26 Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus täpsustati uuringute koostamise vajadust ning leiti, et eelnimetatud uuringud katavad teemaplaneeringu ja KSH vajadused. 24 Vt uuringu aruanne, aruande kokkuvõte ja veebikaart: https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-alusuuri 25 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ja Sindi kärestikuni, samuti piki Sauga jõge kuni planeeringuala piirini. Uuring ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 26 Vt uuringu aruanne ja veebikaart: https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-alusuuri 32 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 8. Natura hindamine 8.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Teemaplaneeringu ülesandeks on Pärnu jõe kasutuseks suuniste andmine, maakonnaplaneeringu ja KOV üldplaneeringute ja muude arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine, piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, tehnilise taristu asukoha määramine, loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete kavandamine, piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine, piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Planeeringu ülesandeks on ka loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete kavandamine; rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine ja ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine. Teavet teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kohta vt ka peatükis 3. Kokkuvõtlikult öeldes on planeeringu eesmärgiks erinevate Pärnu jõe kasutusega seonduvate valdkondade arendamise koordineerimine. Planeeringuga määratakse võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude rajatiste nagu sadamad, jõelaevade sildumiskohad (sh veetrammi peatuskohad), veeskamiskohad, sillad, kergliiklusteed, vaateplatvormid, supluskohad jne vajaduse, asukoha ja rajamise põhimõtted. Arvestades teemaplaneeringu üldistusastet pole asukohad enamuse objektide puhul täpselt näidatud, vaid on toodud piirkonnad, kus on teatud rajatise järele vajadus. Samuti planeeritakse jõe veeala kasutust erinevate kasutusalade jaoks: veeteed, laevaliiklus, veesport, supluskohad jms. Planeeringuga seatakse jõe kasutamiseks tingimused, et vältida kasutusalade vahelisi konflikte. Ühest küljest toetab planeering jõega seonduvat majanduslikku arengut ja elanikkonna heaolu, teisalt aga ka loodusväärtuste säilimist ja väärtustamist. Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 8.2. Mõjuala ulatuse määratlemine Teemaplaneering keskendub Pärnu jõele, kuid planeeringualaks on määratletud märksa laiem piirkond, mis võib olla ruumiliselt seotud erinevate jõe kasutusvaldkondadega. Seega tuleb ka mõjualana käsitleda kogu planeeringuala (vt Joonis 1). Mõju Pärnu jõest kaugemal paiknevatele Natura aladele on siiski vähetõenäolised. Olulise mõju väljaspool planeeringuala võib välistada ning seega võib mõjuala piiritleda planeeringualaga. Koosmõju teiste projektide ja kavadega võib avalduda eelkõige Pärnu jõe kallastel ja jõe alal. Seega võib koosmõju avalduda seoses jõega ristuvate kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega, näiteks kavandatavad Rail Balticu raudtee ja jõega ristuvate teede (nt Via Baltica) sillad, samuti Pärnu linna kavandatavad sillad. Koosmõju pole välistatud ka seoses olemasolevate tegevuste ja kavandatavate arendustega jõe kallastel ja vees. 8.3. Natura eelhindamise tulemused Enne teemaplaneeringu algatamise üle otsuse tegemist koostati KSH eelhinnang, mille mahus viidi läbi Natura eelhindamine – protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura eelhindamine põhineb ettevaatuspõhimõttel. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude osas, tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. 33 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Natura asjakohane hindamine (seega ka KSH27) on kohustuslik, kui eelhindamise tulemusena jõutakse järgmistele järeldustele: 1) ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks; 2) tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele. Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole võimalik välistada järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõju ei saanud välistada seetõttu, et nimetatud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses Pärnu jõe teemaplaneeringu aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib nende alade kaitse-eesmärke mõjutada. Seetõttu on teemaplaneeringu koostamise etapis eelnimetatud loodusalade osas läbi viidud Natura asjakohane hindamine (vt ptk 8.4 kuni ptk 8.8). Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul sai ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistada ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei osutunud vajalikuks (vt täpsemalt LS ja KSH VTK ptk 7.4.5 kuni 7.4.11). Lähtudes Natura eelhindamises toodud järeldustest arvestati Natura asjakohase hindamise läbiviimisel, et juhul, kui teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade soodsat seisundit, viiakse Natura asjakohane hindamise läbi ka eelhinnangus välistatud Natura alade osas. Planeeringulahenduse analüüsimise käigus jõuti järeldusele, et nimetatud Natura aladele ja nende piirkonda ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid nende alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks. 8.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kõikide kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldused ja kaitse-eesmärgid – sõltumata sellest, kas Natura eelhinnangu järgi (vt ptk 8.3) on alade kohta vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte – on toodud LS ja KSH VTK lisas „Planeeringuala kirjeldus“. Natura alade kohta, mille osas viiakse läbi asjakohane hindamine, on iseloomustused toodud alljärgnevalt (vt ptk 8.4.1 kuni 8.4.4). 8.4.1. Pärnu jõe loodusala iseloomustus Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) üldpindala on 859,9 ha. Sellest maismaa pindala on 92,4 ha ja veeosa pindala 767,5 ha. Loodusala kogupindalast jääb planeeringualale 672,5 ha. Loodusala hõlmab valdava osa Pärnu jõe veealast (suudmest kuni Paide linnani) ning lisaks osaliselt ka Vodja ja Esna jõe. Loodusalale jääb kogu planeeringuga käsitletav Pärnu jõe lõik (vt Joonis 1). Planeeringuala ulatuses hõlmab loodusala vaid jõe veeala ja lisaks mõnda jõesaart, jõe kalaalad loodusalale ei jää. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 27 Lähtuvalt KeHJS-es sätestatust tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia KSH menetluse käigus. 34 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne EELIS infosüsteemis ei ole elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) Pärnu jõel ja loodusalal kaardistatud, kuid Natura standardandmevormi28 järgi on antud elupaiga pindala loodusalal 700 ha. Standardandmevormi kantud elupaigatüüpide pindalad ei pruugi samuti alati reaalsusele vastata, kuid neid käsitletakse kui eesmärke, mis on ala puhul tarvis tagada. Pärnu jõgi vastab suuremas osas elupaigatüübi jõed ja ojad kriteeriumitele. Vaid Pärnu linna läbival lõigul (Papiniidu sillast allavoolu) on jõgi suures osas tehislike ja kindlustatud kallastega ning elupaigatüübiks ei kvalifitseeru. Planeeringuala piires esineb loodusalal vaid elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpe lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) planeeringualal ja selle lähistel ei ole, viimased asuvad Türi ja Paide vahelise jõelõigu piirkonnas ning Jändja lähistel, kus loodusalasse on hõlmatud ka suuremad maismaa alad. Pärnu jõe loodusala kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel suuremas osas Pärnu jõe hoiualana, mis maakonnapõhiselt on jagatud kaheks – hoiuala Järva maakonnas ja hoiuala Pärnu maakonnas29. Türi ja Paide vahelisel lõigul on loodusalale jääv jõgi ja maismaa alad kaitstud osaliselt ka Türi maastikukaitsealana. Planeeringualale jääv loodusala osa jääb terves ulatuses Pärnu maakonnas paiknevale Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293). Loodusalale on koostatud kaitsekorralduskava.30 8.4.2. Reiu jõe loodusala iseloomustus Reiu jõe loodusala (RAH0000616) pindala on 105,4 ha, millest 10,7 ha moodustab maismaa pindala ja 94,7 ha veeosa pindala. Loodusala kaitse-eesmärgid hõlmavad vaid Reiu jõe veeala. Planeeringualale jääb Reiu jõe suudmeosa 1,1 km ulatuses ehk väike osa (7,5 ha) loodusalast (vt Joonis 2). Reiu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia). Reiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Reiu jõe hoiualana (KLO2000294). Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-202531. 28 Natura 2000 satandardandmevorm Pärnu loodusala kohta. https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345 29 Moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ 30 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015 31 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 35 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Joonis 2. Reiu jõe loodusala (tähistatud türkiissinise joonega) paiknemine planeeringualal. Oranž joon – planeeringuala piir. Tumedama sinisega on tähistatud jõgede laevatatav osa. Allikas: teemaplaneeringu kaardirakendus; aluskaart: Maa-amet 8.4.3. Rannaniidu loodusala iseloomustus Rannaniidu loodusala (RAH0000324) pindala on 396,9 ha, millest maismaa moodustab 291,3 ha ja veeosa 105,6 ha. Loodusala paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe suudmeala lähistel (vt Joonis 3): paremkaldal Pärnu kaubasadamast lõunas ca 1,7 ha suurune ala ja vasakkaldal ca 3 ha suurune ala piki jõe kallast. Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris); Planeeringualal jõe paremal kaldal esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis32 elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad jõega kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi emaputke elupaigad. 32 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt. 36 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Rannaniidu loodusala on siseriiklikult kaitstud Rannaniidu looduskaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-202033. Joonis 3. Rannaniidu loodusala (türkiissinise joonega) paiknemine planeeringuala piirkonnas. Oranž joon – planeeringuala piir. Allikas: teemaplaneeringu kaardirakendus; aluskaart: Maa-amet 8.4.4. Tori põrgu loodusala iseloomustus Tori põrgu loodusala (RAH0000286) pindala on 2,1 ha, sellest moodustab maismaa 2 ha ja siseveekogud 0,1 ha. Loodusala piirneb Pärnu jõega ning haarab endasse ka selle veeala 0,1 ha ulatuses. Loodusala paikneb Tori vallas Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal (vt Joonis 4) ning jääb kogu ulatuses planeeringualale. Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Tori põrgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Tori põrgu kaitstava looduse üksikobjektina (pinnavormina; KLO1000081). Kaitsekorralduskava pole ala kohta koostatud. 33 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_rannaniidu_lka_kkk_2011- 2020.pdf 37 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Joonis 4. Tori põrgu loodusala (tähistatud türkiissinise joonega) paiknemine planeeringualal. Allikas: teemaplaneeringu kaardirakendus; aluskaart: Maa-amet 8.5. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele 8.5.1. Mõju Pärnu jõe loodusalale Mõju Pärnu jõe loodusala seisundile ja terviklikkusele Suurem osa Pärnu jõe loodusalast jääb planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa jõe keskjooksust. Planeeringuga kavandatavate tegevuste, rajatiste ja meetmete süsteemne planeerimine võimaldab nendega seotud negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja loodusalale minimeerida. Seega kaasnevad lisaks võimalikele negatiivsetele mõjudele planeeringuga ka positiivsed mõjud. Sildade, sadamate, slippide ja muude veeskamiskohtade, sildumiskohtade, sõudekanali ja muude veekeskkonnaga kokkupuutuvate rajatiste mõju veekeskkonnale avaldub põhiliselt nende ehitusetapis, mil ehitustegevuse käigus võib vette paiskuda heljumit. Heljumit võib vette paiskuda ka setete eemaldamise käigus, mis on vajalik erinevate objektide (sõudekanal, sadamad, slipid ja muud veeskamiskohad, supluskohad jne) rajamiseks. Antud objektide alal või juures võib tekkida vajadus jõepõhja sinna kogunenud setetest puhastada teatud aja järel (vastavalt vajadusele) ka objektide kasutusperioodil. Arvestades asjaolu, et nimetatud rajatised on kavandatud valdavalt Pärnu linna piirkonda Pärnu jõe alamjooksule ja suudmepiirkonda ehk laevatatavale jõelõigule, kus jõe vool on suhteliselt aeglane, siis ei toimu setete eemaldamisel või süvendustöödel olulist heljumi laialikandumist. Lihtsamad, jões suuri ehitustöid mitte eeldavad veeskamiskohad on kavandatud ka ülesvoolu olulisemate asulate juurde, kuid need loodusala seisundit ei mõjuta. Planeeringulahendus näeb ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal. Pärnu jõe selles lõigus on tegemist 38 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne küll kaubasadama akvatooriumiga, kuid kaubasadama jaoks pole jõe vasakkalda piirkonda vaja süvendada. Jahisadama rajamine eeldab ala süvendamist ja vesiehitiste rajamist Pärnu jõe loodusalale. Sadamaga kaasneb lokaalne mõju loodusalale antud piirkonnas, kuid jõe vee režiimile ega veekeskkonna seisundile püsivaid mõjusid ei kaasne. Ehitusaegsed mõjud on tehniliste lahendustega tõenäoliselt leevendatavad. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringu34 kohaselt ei avalda süvendustööd ja setete eemaldamine olulist negatiivset mõju Pärnu jõe veekeskkonnale ja elustikule. Laevatatavale jõeosale ei jää ühegi kaitse-eesmärgiks oleva kalaliigi jaoks olulisi koelmualasid, mida süvendamine võiks mõjutada. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee heljumisisalduse lühiajaline tõus olulist mõju ei avalda. Vee heljumisisaldus ja setete allakanne on jõgedes ka looduslikult oluliselt suuremad näiteks suurvee perioodidel ning vee-elustik on selliste perioodiliste muutustega kohanenud. Teatud juhtudel võivad jõe setetest puhastamise mõjud osutuda ka positiivseks. Setete hulga vähendamine võib positiivselt mõjutada veekvaliteeti ja jõe füüsilist keskkonda. Setete kuhjumine on osaliselt tingitud valgalalt lähtuvast toitainete koormusest ehk ka inimmõjust. Setetest puhastamine võib omada olenevalt kaitse-eesmärgiks olevast liigist ning tegevuse asukohast ja viisist nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Seega eeldab setete eemaldamine eelnevat mõjude hindamist. Jõe süvendamine muudab jõesängi ja jõekeskkonda olulisemal määral kui setetest puhastamine ning sellega ei ole välistatud negatiivsed mõjud loodusala veekeskkonnale. Vajadusel, sõltuvalt töö iseloomust ja muudest oludest, tuleb jõepõhja sekkuvatel töödel rakendada tehnilisi või tehnoloogilisi leevendusmeetmeid, näiteks kasutades geotekstiilist ekraane või piirates süvendatava ala sulundseintega või pinnasevallidega. Juhul, kui pole võimalust kasutada heljumi levikut tõkestavaid tehnilisi lahendusi, tuleb heljumi teket põhjustavad tööd viia läbi madalvee tingimustes, mil vool on aeglane ja heljumi levik piiratud. Arvestades antud tingimuste ning seadusest tulenevate veekaitsenõuetega võib prognoosida, et rajatised ei mõjuta oluliselt veekvaliteeti, veerežiimi ja elustiku elupaigatingimusi. Ka Pärnu jõe kaldaalal ja laiemalt jõe valgalal kavandatavad tegevused ja rajatised (kergliiklusteed ja erinevad rajad, puhke- ja sportimispaigad, vaateplatvormid jms) ei mõjuta negatiivselt Pärnu jõe veekvaliteeti ja veerežiimi. Planeeringuga soositakse jõe kaldapiirkondades tasakaalukaid ja terviklikke linnaruumi arendusi ning rohealade rohkust, millel on veekeskkonnale pigem positiivne mõju. Jõeäärse taristu arendamine (uued sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, turismimarsruudid) ja jõe väärtustamine nii kohalike elanike kui ka külastajate jaoks tingib tõenäoliselt loodusalale jääva jõelõigu aktiivsema kasutuse. Tõenäoliselt intensiivistub veeliiklus nii suuremate (nt veetramm, Pärnu sadamasse saabuvad reisilaevad) kui ka väiksemate aluste osas. Planeeringu kohaselt kaalutakse veetrammi võimaliku marsruudina Rail Baltic reisijate raudteejaama ühendamist kesklinnaga, rannapiirkonna ja sanatooriumitega ning Reiu jõe suudmeala puhkepiirkonnaga. Veetrammile nähakse ette peatuskohti ehk kindlustatud kaldaga sildumiskohti, mille rajamine eeldab tõenäoliselt ka süvendustöid. Veeliiklus intensiivistub peamiselt jõe laevatataval alamjooksul, veesport ja veematkamine kanuude, süstade ja muude inimjõul liikuvate vahendistega võib suureneda aga kogu planeeringualale jääva jõelõigu ulatuses. Hästi korraldatud ja reguleeritud (vajadusel teatud piirkondades piiratud kiirustega) veetransport ei too Pärnu jõel kaasa olulist erosiooni suurenemist ja sellega seotud kaldatsoonide teisenemist ning setete jõkke kandumist. Mootoriga veesõidukite liikluse tihenemine avaldab mõningast mõju kalastikule, kuna sõukruvisse sattuvad kalad hukkuvad või saavad vigastatud. Sellel võib olla teatud mõju loodusala vee ökosüsteemile, kuid kaitse-eesmärgiks olevaid kalaliike see tõenäoliselt oluliselt ei mõjuta. 34 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022. 39 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Pärnu jõe võimalik kasutamine hoonete kaugjahutuseks (kaugjahutusjaamade rajamine) võib mõjutada jõe veekeskkonda ja elustikku peamiselt kahel viisil: temperatuuri muutuse kaudu ja organismide füüsilisel sattumisel jahutussüsteemi, kus nad võivad hukka saada. Füüsilist sattumist jahutussüsteemi on võimalik vältida vastava filtersüsteemiga. Kaugjahutusjaamade rajamisel toimub ka sekkumine jõe põhja ning jõepõhja elupaikade teisenemine. Kaugjahutusjaamade kavandamine eeldab kindlasti Natura alale avalduvate mõjude hindamist, sh koosmõju muude jõe keskkonda mõjutavate tegevustega. Piirkondades, kus kavandatakse suuremaid jõge ületavaid infrastruktuurirajatisi (Rail Balticu raudteesild, Via Baltica maanteesild) või jõe kallastele kavandatakse suuremaid arendusi, võivad jõele avalduda kumulatiivsed mõjud. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda veekvaliteedile eelkõige lähedalasuvate rajatiste ehitamisega seotud mõjude kumuleerumise tõttu, kui suuremad ehitustööd satuvad samale ajaperioodile. Kuna planeeringuga loodusalale kavandatavad rajatised on enamasti suhteliselt väikesed ja väikeste mõjudega veekeskkonnale, on mõjude kumuleeruv efekt eeldatavalt suhteliselt väike. Jõe valgalalt (peamiselt põllumajandusest) lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega seoses olulisi kumuleeruvaid mõjusid ei avaldu, sest planeeringuga kavandatav ei suurenda jõe toitainete- ja reostuskoormust. Kokkuvõttes avaldavad jõe säästlikku kasutust soodustavad tegevused Pärnu jõe loodusalale pigem positiivset mõju. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale mõningaid negatiivseid mõjusid. Arvestades loodusala ulatust ja iseloomu ei põhjusta väikesadamate, veeskamiskohtade, supluskohtade, sõudekanali jms rajamine loodusalale ja selle veekeskkonnale ning ökosüsteemidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Negatiivsete mõjude avaldumine loodusala terviklikkusele ei ole tõenäoline, sest ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Pärnu jõe loodusalal on elupaigatüübi jõed ja ojad suurimaks väärtuseks kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Tähtis on, et jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud. Pärnu jõe planeeringualale jäävast ca 75 km pikkusest jõelõigust hõlmab elupaigatüüp valdava osa. Vaid Pärnu linnas (Papiniidu sillast allavoolu jääval lõigul), kus esinevad tehislikud kaldad ning jõesängi on süvendamise ja muude tegevustega ümber kujundatud, ei vasta jõgi elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaigatüüpi võivad mõjutada selle alale ja piirile kavandatavad rajatised ehk sillad, sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse (sh süvendatakse) või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti. Elupaigatüübi levikualadel ehk Pärnu jõel Papiniidu sillast ülesvoolu on suurimaks võimalikuks rajatiseks Rail Balticu reisiterminaliga seotud väikesadam35. Sadamaga seotud mõjud elupaigatüübile sõltuvad sadama parameetritest ja asetsemisest jõesängi suhtes ning süvenduse vajadusest. On tõenäoline et sadama rajamise käigus avaldub elupaigatüübile lokaalselt sadama piirkonnas negatiivne mõju. Kuna tegu on potamaalse ehk aeglasevoolulise ning suhteliselt sügava jõelõiguga siis ei avalda setete eemaldamine või väikesel alal toimuvad ehitustööd 35 Sadama rajamine on otsustatud Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneeringuga (kehtestatud 19.07.2007). Nimetatud DP on tunnistatud osaliselt kehtetuks 15.10.2015. Kehtima jäeti DP see osa, mis käsitles planeeritud sadamat aadressiga Jõekääru tn 6 (nüüd Kaldapealse tn 6). 40 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne elupaigatüübile olulist ega püsivat negatiivset mõju. Mõju avaldub peamiselt sadama ehitusetapis. Seega ei too antud väikesadama ehitus otseselt kaasa ebasoodsat mõju elupaigatüübi seisundile loodusalal. Juhul, kui käivitatakse veetramm (regulaarne laevaliiklus), mis liigub kesklinnast RB reisiterminali sadamasse, tiheneb veeliiklus elupaigatüübi alal. Olenevalt veetrammi marsruudile jäävate jõealade sügavusest ning laeva tüübist ja süvisest võivad laeva liikumismarsruudil avalduda mõjud jõepõhjale ja selle elustikule. Mõjud võivad avaldud seoses laeva ja selle sõukruvi poolt tekitatud turbulentsiga, mis võib paisata vette heljumit ning mõjutada jõepõhja elustikku. Seega tuleb veetrammi kavandamisel hinnata sellega kaasnevaid mõjusid loodusalale. Planeeringuga kaalutakse laevatava jõelõigu pikendamist Türgi oja suudmeni. Veetranspordi sagenemine ja laevatatava lõigu pikenemine Türgi oja suudmeni võib avaldada jõepõhjale ja veekeskkonnale ning seega ka elupaigatüübile mõju, kuna sõukruvi tekitatud turbulents mõjutab jõepõhja ja selle elustikku ning paiskab veesambasse heljumit. Kirjeldatud mõju avaldumine ja tugevus sõltub aga aluste süvisest ja jõe sügavusest. Arvestades, et jõgi on laevatataval osal üsna sügav, kuid jõel liiguvad valdavalt väikese süvisega väikelaevad ja kaatrid on kirjeldatud mõju elupaigatüübile tõenäoliselt ebaoluline. Pärnu linnapiirkonna ja Sindi vahele jäävasse jõelõiku kavandatakse kolme veeskamiskohta. Täpsemalt on tegu Tammistes Uuemetsa tee otsas, Paikusel Türgi oja suudmes ja Sindis kärestikukeskuse juures olevate veeskamiskohtade edasiarendamisega. Tõenäoliselt on võimalik antud veeskamiskohtade arendamine viisil, millega ei kaasne elupaigatüübile negatiivseid mõjusid. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava (koostatud 2015. aastal) kohaselt veeliiklusel loodusalale oluline mõju puudub ning kava koostamise ajal veeliikluse piiramiseks põhjus puudus. Samas ei saa kava kohaselt välistada ettenägematuid mõjusid veeliikluse arenemisel ja laienemisel. On tõenäoline, et planeeringuga kavandatud paremini reguleeritud veeliiklus ei avalda elupaigatüübile olulist mõju, sest arvestades planeeringulahendust toimub veeliikluse eeldatav kasv peamiselt Papiniidu sillast allavoolu, kus elupaigatüüpi ei esine. Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui jõeala kaootiline kasutamine ja kaldaalade koordineerimatu arendamine. Planeering näeb ette kaaluda Türgi oja suudme piirkonda täiendavate veeteenuste kavandamist (sildumine, veeskamine, laenutus, veemeelelahutus, väikesadam) ja laevatatava jõeala pikendamise vajadust kuni Türgi oja suudmeni ehk ca 1,7 km võrra. Jõelõigul teostatud mõõdistuste kohaselt on vähemalt 1,5 m sügavune veetee võimalik märkida kuni Türgi oja suudmeni ilma jõge süvendamata. Oja suudmes asuvad oja mõlemal kaldal slipid. Arvestades mõjusid elupaigatüübile on laevatatava jõeala pikendamine lubatav vaid juhul kui selleks ei vajata ulatuslikku jõe süvendamist. Üksikute kivide eemaldamine ja mõningane setete eemaldamine ei põhjustaks elupaigatüübile olulisi mõjusid. Türgi oja suudmesse väikesadama rajamisel on tõenäoliselt võimalik ehitusaegseid mõjusid tehniliste võtetega (näiteks eraldades süvendusala sulundseinaga) vältida, kuid sadama rajamine mõjutab siiski elupaigatüüpi sadama süvendataval veealal. Elupaigatüübi üldisele seisundile loodusalal ebasoodsaid mõjusid siiski ei avaldu. Sadamise rajamise mõjusid saab vähendada või vältida kui rajada see Türgi oja laia (kuni ca 25 m) suudmeossa. Planeering näeb jõe alamjooksule ette mitut supluskohta, mis osalt on juba praegu sel eesmärgil kasutusel. Supluskohtade arendamisel tuleb sekkuda jõesängi minimaalselt. Supluskohtade arendamise või uute rajamisega kaasneb teatav mõju elupaigatüübile, samuti mõjutab jõepõhja ja sealset elustikku suplemine. Antud mõjud on siiski lokaalsed ja väikese intensiivsusega ning seega elupaigatüübi seisundit ei halvenda. Pärnu jõe suudmeossa Pärnu kesklinna piirkonda kavandatud rajatised (võimalikud sadamad, veeskamiskohad jms), samuti sõudekanali arendamine elupaigatüüpi ei mõjuta kuna antud piirkonnas (Papiniidu sillast allavoolu) elupaigatüüpi ei esine. 41 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Pärnu jõele ja selle kallastele matkamarsruutide kavandamine ning võimalik veematkade (kanuude, süstade ja muude inimjõul liikuvate alustega) intensiivistumine ei põhjusta eeldatavalt jõele ja kaitstavale elupaigatüübile olulisi mõjusid kuna see ei mõjuta jõe füüsilist keskkonda ega ka veekvaliteeti. Kokkuvõttes võivad elupaigatüüpi mõjutada mõningad Papiniidu sillast ülesvoolu kuni Sindini kavandatavad rajatised (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad), mille puhul võib avalduda lokaalne mõju elupaigatüübi seisundile. Enamasti on see mõju suures osas leevendatav lahenduse täpsema disaini ja ehitusaegsete meetmetega. Seoses muude piirkonnas kavandatavate arendustega pole ette näha sellist mõjude kumuleerumist, mis avaldaks elupaigatüübi seisundile olulist mõju. Seega seoses planeeringulahendusega elupaigatüübi seisundile loodusalal ebasoodsad mõjud puuduvad. Elupaigatüüp lamminiidud (6450) Elupaigatüüp levib loodusalal jõe ülemjooksul Türi ja Paide vahelisel lõigul. Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile seoses planeeringuga puuduvad. Elupaigatüüp puisniidud (*6530) Elupaigatüüp esineb loodusalal jõe ülemjooksul Türi ja Paide vahelisel lõigul. Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud puisniitudele seoses planeeringuga puuduvad. Harilik hink (Cobitis taenia) Pärnu jõe loodusalast on hingu jaoks sobilikuks elupaigaks hinnatud Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km) ehk kogu planeeringualale jääv jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Hink ongi enamasti suhteliselt vähearvukana esinev liik ning tema asustustihedus võib aastati suurtes piirides kõikuda. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava (2015-2024) kohaselt on hingu puhul nii kaitsekorraldusperioodi kui pikaajaline kaitse-eesmärk: „Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Seoses planeeringuga kavandatuga võib hinku mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi ajutine halvendamine rajatiste ehitusperioodil. Süvendustöödega seotud häiringud ja elupaikade kadu on enamasti ajutine ja puudutab väga väikest osa planeeringualale jäävast jõelõigust ning hingu võimalikest elupaikadest. Rajatiste kasutusfaasis liigile olulisi mõjusid ei avaldu. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja tema kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta. Kokkuvõttes ei avalda planeeringuga kavandatu hingu elupaikadele ning liigile endale olulisi negatiivseid mõjusid. Seega ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad. Harilik võldas (Cottus gobio) Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava raames enne Sindi paisu lammutamist tehtud vee-elustiku ekspertiisi põhjal on võldase jaoks hea elupaigalise kvaliteediga jõelõikudeks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed36 jõelõigud Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Sindi paisuni (119,8…15,7 km 36 Kiirevooluline jõelõik 42 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne suudmest). Rahuldav on võldase elupaigaline kvaliteet järgmistel aladel: Pärnu jões potamaalset 37 tüüpi jõeosades Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest) ja Sindi paisu alusel langul (15,7…14,8 km suudmest). Kesise võldase elupaigalise kvaliteediga on Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosad Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest). Arvestades Sindi paisu lammutamisega on tõenäoliselt võldasele sobivaks elupaigaks ka paisualused kärestikud ja jõelõik kuni Tindisaarteni. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Võldase puhul nii kaitsekorraldusperioodi (2015-2024) kui pikaajaline kaitse-eesmärk: „Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses, hea kvaliteediga elupaikade ulatus vähemalt 16,4 km. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta. Jõe alamjooksul Pärnu linna piirkonnas võldasele sobivaid elupaiku ei leidu. Võldase elualaks olevatele kiiremavoolulistele jõelõikudele ei kavandata jõe alale rajatisi ega kavandata jõe süvendamist ega muid jõe keskkonda füüsiliselt sekkuvaid tegevusi. Elupaikade piirkondadesse on ette nähtud veeskamiskohtade kavandamise vajadus. Kuid antud juhul ei tähenda veeskamiskohad paadislippe vaid paika, kus saab kaldalt vette lasta kanuusid ja muid kergemaid inimjõul liikuvaid aluseid. Seega võimalike veeskamiskohtade rajamisega jõepõhja ei muudeta ning seoses liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ka võimalik veematkade (kanuude, süstade ja muude inimjõul liikuvate alustega) ja veespordi mõningane intensiivistumine ei põhjusta võldase elupaikadele mõjusid, samuti ei avalda see liigile olulisi häiringuid. Kokkuvõttes ei avaldu hariliku võldase seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid. Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Kuni Sindi paisu lammutamiseni esines jõesilm Pärnu jões vaid suudmest kuni Sindi paisuni ning kudes regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul. Praeguseks on liigi levila laienenud, sest Sindi kärestikust ülesvoolu jäävad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud on samuti jõesilmule kudemiseks sobivad. Sigimisalaks sobivate jõelõikude kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal on hinnatud 19,1 km. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B). Kaitsekorraldusperioodi (2015-2024) eesmärgiks on liigile soodsa elupaiga säilimine ning selle kättesaadavuse tagamine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Elupaikade kättesaadavuse osas on eesmärk seoses Sindi paisu avamisega täidetud. Pikaajaline kaitse-eesmärk on: „Liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. “Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kõik jõepõhja sekkuvaid ehitustöid nõudvad rajatised on planeeringualal kavandatud jõe sügavale ja aeglasevoolulisele alamjooksule kus silmu elupaiku ei esine. Kiirevoolulistel lõikudel toimuv veematkamine ja veesport ning selle mõningane intensiivistumine ei mõjuta silmu elupaiku ja ei põhjusta liigile olulisi häiringuid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, kuid planeeringuga kavandatu ei põhjusta silmupüügi suurenemist. Jõesilm on siirdekala kes laskub noore kalana merre ja suguküpseks saades tõuseb taas jõgedesse kudema. Seega läbib jõesilm ka Pärnu jõe alamjooksu. Alamjooksule kavandatavate rajatiste ehitus ei mõjuta jõesängi ega veekeskkonda ei rajatiste ehitus- ega kasutusfaasis sel määral et põhjustaks 37 Aeglase vooluga jõelõik 43 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne olulisi mõjusid jõge läbivatele silmudele. Silmu ränne toimub sügisel. Samal perioodil toimuvad suuremahulised süvendustööd võivad liiki siiski mõjutada. Seetõttu tuleks jõepõhja sekkuvaid töid teostada väljaspool silmu rändeperioodi, eelistatult suvisel madalveeperioodil. Kui jões tööde teostamine sügisel on vältimatu, tuleb rakendada heljumi levikut tõkestavaid meetmeid. Kokkuvõttes ei avaldu jõesilmu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid, kui vajadusel rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid. Lõhe (Salmo salar) Lõhele sobivateks koelmualadeks on Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud kuni Esna jõe suudmeni (118,7 km suudmest). Enne Sindi paisu likvideerimist oli Pärnu jões ja ühtlasi Pärnu jõe loodusalal lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik. Võimalike koelmualade kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal peale rändetõkkeks oleva Sindi paisu lammutamist on hinnatud 15,15 km. Seega võib eeldada, et liigi levila loodusalal on suurenemas ja seisund paranemas. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on lõhe Pärnu jõe loodusalal haruldane (R) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B), enne Sindi paisu avamist oli hinnang C. Kaitsekorraldusperioodi (2015-2024) kaitse-eesmärk on: „Liigile soodsa elupaiga säilimine ning selle kättesaadavuse tagamine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Elupaiga kättesaadavuse osas on kaitse-eesmärk ka täidetud. Pikaajaline kaitse-eesmärk on „Liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Planeeringuga kavandatav tegevus ei takista kaitse-eesmärkide suunas liikumist. Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna lõhe on püügikala, mõjutab liigi arvukust ka kalapüük. Jõepõhja sekkuvaid ehitustöid nõudvad rajatised on planeeringualal kavandatud jõe sügavale ja aeglasevoolulisele alamjooksule, kus lõhe kudealasid ega muid olulisi elupaiku ei esine. Kiirevoolulistel lõikudel, kus asuvad koelmud ning noorjärkude elupaigad, toimuv veematkamine ja veesport ning selle mõningane intensiivistumine ei mõjuta lõhe elupaiku ja ei põhjusta liigile olulisi häiringuid. Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub peamiselt meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Seega läbib lõhe ka Pärnu jõe alamjooksu. Alamjooksule kavandatavate rajatiste ehitus ei mõjuta jõesängi ega veekeskkonda rajatiste ehitus- ja kasutusetapis sel määral, et see põhjustaks olulist mõju jõge läbivatele täiskasvanud lõhedele. Lõhe koeb sügisel, suurtes jõgedes tõuseb lõhe jõkke umbes augusti keskpaigast. Kudemine ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja vastsed kooruvad kevadel. Smoltifitseerunud38 noorkalad rändavad jõest merre kevadel. Rändeperioodil teostatavad suuremahulised süvendus- või ehitustööd võivad liiki siiski mõjutada. Seetõttu tuleks jõepõhja sekkuvaid töid teostada väljaspool lõhe rändeperioodi, eelistatult suvisel madalveeperioodil. Kui jões tööde teostamine sel ajal on vältimatu, tuleb rakendada heljumi levikut tõkestavaid meetmeid. Kokkuvõttes ei avaldu lõhe seisundile teemaplaneeringuga seoses ebasoodsaid mõjusid, kui vajadusel rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Pärnu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Jändja, Vihtra, Rae, Tori- 38 Noorkalades toimuvad morfoloogilised ja füsioloogilised muutused, mida nimetatakse smoltifikatsiooniks, mis valmistab neid ette eluks meres. 44 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Jõesuu, Oore ja Sindi piirkondadest. Paksukojalise jõekarbi levikualaks Pärnu jõe loodusalal võib lugeda jõelõiku Jändja paisust kuni suudmeni. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A). Nii kaitsekorraldusperioodi kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk on: „Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A“ Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi peamised elupaigad planeeringualal asuvad tõenäoliselt lõigul Paikuselt kuni ülesvoolu planeeringuala piirini. Antud lõigule ei kavandata jõepõhja sekkuvaid töid nõudvaid rajatisi ega muudeta jõe sängi muul viisil. Seoses planeeringuga puuduvad ka olulised mõjud veekvaliteedile. Liigi elupaikade alal toimuv veematkamine ja veesport ning ja selle mõningane intensiivistumine ei mõjuta jõekarbi elupaiku ega liiki ennast. Kokkuvõttes ei avaldu paksukojalise jõekarbi seisundile teemaplaneeringuga seoses ebasoodsaid mõjusid. 8.5.2. Mõju Reiu jõe loodusalale Reiu jõe loodusala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,2 km pikkuse laevatatava jõelõigu ulatuses (lõik suudmest kuni raudteesillani; vt Joonis 2) ehk suhteliselt väikeses osas nii loodusala pindala mõistes kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse mõistes. Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks, kuid ka Reiu jõe alamjooks laevatataval lõigul on suhteliselt aktiivselt kasutatav ning tuleviku perspektiivis atraktiivne piirkond. Planeeringuga on Reiu jõe paremkaldale kavandatud väikesadam (Reiu külalissadam) ja raudteesilla lähedusse supluskoht, mille näol on tegemist juba suplemiseks kasutatava paigaga. Pärnu jõele Reiu jõe suudmest veidi allavoolu on kavandatud säilitada olemasolev veemotospordi eripiirkond, mis Reiu jõe loodusala otseselt ei mõjuta. Muus osas soovitab teemaplaneering kaaluda veeliikluse reguleerimist ja kiiruste piiramist, et see sobiks pigem aeglasematele sõidukitele. Planeeringuga on kavas Reiu jõe suudme piirkond välja arendada pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist võimaldavaks veematka sõlmpunktiks. Ala kohta on kavas koostada terviklik puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi arvestav kontseptsioon (terviserajad, spordirajad, veesport, kalastus- ja ujumiskohad, lõkke- ja piknikukohad, puhketeenused, juurdepääsud, maastikuhooldus jms). Arvestades sellega võib veeliiklus Reiu jõel ning ka jõe kaldaalade kasutus olulisel määral suureneda. Otsesed mõjud loodusalale avalduvad seoses Reiu külalissadama rajamisega, mis võib eeldada vähemalt jõe kaldapiirkonna süvendamist või setetest puhastumist. Ehitusaegsed mõjud veekeskkonnale on tehniliste lahendustega leevendatavad. Seoses sadama rajamisega muutub vähesel määral jõesäng ja sadama kohalt kaob jõe looduslik kallas. Tegu on lokaalselt olulise mõjuga, mis avaldub siiski väga väikesel alal ning jõepõhja morfoloogiat ja elustikku suuremal määral ei muuda. Mõningast mõju võib avaldada ka ujumiskoha rajamine, täpsemalt arendamine, sest tegemist on juba kasutatava ujumiskohaga. Antud mõju loodusalale on siiski väheoluline. Reiu jõe kallastele kavandatavad kergliiklusteed ja rajad, samuti maismaal toimuvad tegevused ei avalda jõele ja loodusalale olulist mõju. Veeliikluse suurenemine Reiu jõel avaldab veekeskkonnale mõningaid mõjusid, kuid tõenäoliselt ei kaasne sellega olulisi negatiivseid mõjusid loodusalale. Laevatatav ja suurematele alustele läbipääsetav on jõgi vaid 1,2 m lõigul ning ilmselt jääb liiklus seal kordades hõredamaks, kui see on Pärnu jõel. 45 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Perspektiivse Sindi-Lodja silla ehitamisega39 Reiu jõele võib ehitusaegselt kaasneda mõju loodusalale, kuid asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel ei takista see eeldatavalt loodusala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi saavutamist. Samuti ei mõjuta uus sild loodsala terviklikkust. Seega uue silla rajamine ei ole põhimõtteliselt välistatud, kui selle kavandamisel ja ehitamisel arvestatakse loodusala kaitse-eesmärkidega. Silla eeldatava ehitusaegse mõju alasse jääb lisaks Reiu jõe loodusalale ka Pärnu jõe loodusala, mis asub perspektiivse silla asukohast ca 200 m allavoolu. Mõju täpsustamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb läbi viia eraldi Natura asjakohane hindamine (sõltuvalt silla kavandamise edasisest menetlusest kas KSH või KMH raames). Arvestada tuleb ka Reiu ja Pärnu jõgede kallaste lihkeohtlikkusega (vt ptk 9.1.2). Kokkuvõttes kavandab planeering loodusalale väikesadamat ja olemasoleva supluskoha arendust ning kajastab perspektiivse Sindi-Lodja silla kavandamist. Samuti võib prognoosida veeliikluse kasvu. Seoses sadamaga ja vähesel määral ka ujumiskohaga kaasneb jõe looduskeskkonnale ja loodusalale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Veeliiklusega seoses olulist negatiivset mõju loodusalale ei kaasne. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Negatiivsete mõjude avaldumine loodusala terviklikkusele ei ole tõenäoline, sest ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) EELIS infosüsteemi andmetel ei ole elupaigatüübi ala planeeringualale jääval jõe alamjooksul (nagu ka kogu jõe alal) kaardistatud, kuid kogu loodusala veeala võib elupaigatüübiks kvalifitseeruda küll. Ka jõe alamjooks ja suudmeala on üldjoones looduslikus seisundis ning kvalifitseerub elupaigatüübiks jõed ja ojad. Tegemist on sügava ja aeglase vooluga jõelõiguga. Elupaigatüüpi võivad mõjutada erinevad rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamiskohad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti. Planeeringuga kavandatust võivad elupaigatüüpi mõjutada Reiu külalissadama rajamine, raudteesilla kõrval asuva supluskoha arendamine ning perspektiivse Sindi-Lodja silla rajamine. Sadama mõjud avalduvad väikesel alal (lokaalselt) ja eelkõige selle ehitusetapis, mil süvendustöödega mõjutatakse jõepõhja ja elupaigatüüpi. Ehitusaegsed mõjud veekvaliteedile on leevendusmeetmete rakendamisel ebaolulised. Supluskoha mõjud avalduvad veelgi väiksemal alal ning on pigem ebaolulised. Perspektiivse silla rajamise mõju võib avalduda ehitusaegselt. Veeliikluse mõningane suurenemine Reiu jõe alamjooksul ei avalda olulist mõju elupaigatüübile. Kumulatiivsete mõjude avaldumist Reiu loodusalale seoses muude arendustega pole ette näha. Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandtavate rajatiste ning tegevustega elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile loodusalal ebasoodsaid mõjusid. Harilik hink (Cobitis taenia) Hink on soojalembene selgeveelistes ja aeglase vooluga veekogudes liivasel või mudasel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas elav mageveekala. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk hingu osas on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha40 ulatuses. Natura 39 Transpordiameti 23.02.2023 kirjas nr 7.2-4/22/29151-2 esitatud infost lähtuvalt on Sindi-Lodja uue silla projekteerimine ja rajamine kantud teehoiukava sillaremondi objektide nimekirja 2022-2025. 40 Selline pindala on toodud Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskavas 2016-2025. EELIS-e järgi on Reiu jõe loodusala pindala 105,4 ha, millest 94,7 ha moodustab veeala ja 10,7 ha maismaa. Reiu jõe hoiuala kogupindalaks ja veeosa pindalaks on EELIS-es märgitud 105,4 ha (veeosa pindalas tuleks kahelda, sest Reiu jões on arvukalt saari). Natura standardandmebaasi järgi on loodusala pindala 105,4 ha ning jõgede ja ojade 46 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C).“ Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. EELIS-e infosüsteemi andmetel on hingu elupaik kaardistatud ka Reiu jõe alamjooksul kuni suubumiseni Pärnu jõkke, see tähendab, et ka planeeringualale jäävas jõelõigus. Planeeringualale jääv potamaalne jõelõik on liigile tõenäoliselt ka igati sobiv. Jõgede hüdrobioloogilise seire viimase viie aasta andmetel puudus hink Reiu jõe alamjooksul Laadi seirekohas (ca 13 km planeeringuala piirist ülesvoolu) ja Laadi koolme seirekohas (planeeringualast ca 11 km ülesvoolu). Liiki leiti vähesel hulgal jõe kesk- ja ülemjooksult. Planeeringualale jääva suudmelähedase lõigu osas andmed liigi esinemise osas puuduvad, kuid jõelõik on oma iseloomult liigile sobilik. Hinku võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadama ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta. Planeeringualal võib hingu elupaika mõjutada Reiu külalissadama rajamine. Antud mõju toimub väga väikesel alal. Veekvaliteedi kaudu liigile mõjud puuduvad, kuna sadama ehitusaegsed mõjud on leevendatavad ning kasutusetapis olulisi mõjusid veekvaliteedile ei avaldu. Olemasoleva supluskoha arendamise mõju hingule on tõenäoliselt tühine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Kokkuvõttes ei avaldu hariliku hingu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid. Harilik võldas (Cottus gobio) Keskkonnaseire käigus on võldase esinemine fikseeritud Laadi koolme seirelõigus41 (ca 11 km planeeringuala piirist ülesvoolu). EELIS-e infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Jõgede hüdrobioloogilise seire 42 andmetel oli Reiu jõe Laadi seirekohas, mis paikneb planeeringuala piirist ca 10 km ülesvoolu, 2021. aastal võldase arvukus elupaigale iseloomulik ning seiratav jõelõik on viimase 8 aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilselt heas ökoloogilises seisus. Võldas on antud seirekohas stabiilselt esinenud ka varasematel seirekordadel. Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk võldase osas on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha ulatuses. Natura 2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C).“ Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Planeeringualale jääv Reiu jõe lõik on sügav ja aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi sobivaks elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa. Võldasele võib negatiivset mõju avaldada jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadama ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi halvendamine. Planeeringualal on selliseks objektiks Reiu külalissadam. Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, kuid veekvaliteedi kaudu liigile olulised mõjud puuduvad, sest sadama ehitusaegsed mõjud on leevendatavad ning kasutusetapis olulisi mõjusid veekvaliteedile ei avaldu. Olemasoleva supluskoha arendamise mõju on tõenäoliselt elupaigatüübi pindala 104 ha. Erinevates allikates toodud pindalade erinevus ei mõjuta käesolevas KSH aruandes toodud hindamise tulemusi. Märkus kehtib ka käesolevas peatükis toodud hinnangutele teiste loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kohta. 41 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 42 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2021. aastal. Eesti maaülikool. https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=26403573&monitoringWorkUid=23607362 47 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne tühine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Samuti on mõju hindamisel arvesse võetud asjaolu, et planeeringualale jääv aeglase vooluga sügav jõelõik ei ole võldasele elupaigana eriti sobiv (st liigi esinemine seal on pigem vähetõenäoline) ning planeeringualale jääval jõelõigul kavandatavate tegevuste võimalik mõju (nt heljumi levik ehitustööde ajal) ülesvoolu, võldase jaoks sobivamate elupaikadeni ei levi. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta. Kokkuvõttes ei avaldu hariliku võldase seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid. Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks, püük käib silmutorbikutega ja -mõrdadega. Reiu jões on kutselistel kaluritel silmupüük lubatud. Põllumajandusministeeriumi andmetel püüdsid kalurid Reiu jõest 2010.-1012. aastatel 2,3-3,4 tonni ning 2013. ja 2014. aastatel vastavalt 1,1 ja 1,2 tonni jõesilmu.43 Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Keskkonnauuringute Keskuse 2017-2018. aastal tellitud uuringu jõesilmu ja ojasilmu leviku ja seisundi kohta Pärnu jõestikus kohaselt on jõesilm Reiu jões levinud. Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk jõesilmu osas on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha ulatuses. Natura 2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C)“. Planeeringualale jäävas sügavas ja aeglasevoolulises jõelõigus ei ole jõesilmule sobivaid kudemispaiku ning tõenäoliselt toimub ka silmu vastsete areng käsitletavast jõelõigust ülesvoolu. Kuna jõesilm on siirdekala, kes laskub noore kalana merre ja suguküpseks saades tõuseb taas jõgedesse kudema, siis läbib silm rännetel Reiu jõe alamjooksu. Alamjooksule kavandatava väikesadama (Reiu külalissadam) ja supluskoha arendus ei mõjuta jõesängi ega veekeskkonda ei rajatiste ehitus- ega kasutusetapis sel määral, et see põhjustaks olulisi mõjusid jõelõiku läbivatele silmudele. Järgmistes kavandamise etappides tuleb vees teostatavate ehitustööde võimalikku mõju täpsustada ning vajadusel rakendada sobivaid leevendusmeetmeid (nt ehitustööde tegemine väljaspool silmu rändeperioodi, heljumileviku tõkestamine vms). Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, kuid koostatav teemaplaneering silmupüüki ei mõjuta, sest planeeringualal puuduvad silmupüügiks sobivad alad. Kokkuvõttes ei avaldu jõesilmu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel). Reiu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Laadi (ca 13 km planeeringualast ülesvoolu) ja Tõitoja (ca 35 km planeeringualast ülesvoolu) seirelõikudest ning alamjooksult Laadi koolme piirkonnast (ca 11 km planeeringualast ülesvoolu)44. Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava45 andmetel on liik levinud ülemjooksust alamjooksuni ning kõige ülemise ja alumise leiukoha vahe on 52 km. Ka Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui pikaajaline kaitse-eesmärk on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha 43 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 44 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 45 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017. https://keskkonnaamet.ee/media/721/download 48 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne ulatuses. Natura 2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C).“ Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. EELIS-e infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul. Kuna planeeringualale jääv jõelõik on sügav, lai ja seetõttu suhteliselt aeglasevooluline, siis tõenäoliselt ei ole see jõekarbi elupaigaks sobiv. Seetõttu ei avalda planeeringuga kavandatu liigile mõju. Isegi juhul, kui liik siiski planeeringualale jääval jõelõigul esineb, on kavandatava väikesadama ja ujumiskoha arenduse mõjud liigile suhteliselt väikesed, avaldudes väga väikesel alal (lokaalselt). Kokkuvõttes ei avaldu jõesilmu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid. 8.5.3. Mõju Rannaniidu loodusalale Rannaniidu loodusala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal (kokku ca 4,7 ha ulatuses; vt Joonis 3). Planeeringualal jõe paremkaldal esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis46 elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad jõega loodusala kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi emaputke elupaigad. Jõe paremkaldal piirneb loodusala jõe veealaga. Loodusalale jääv kallas on kindlustatud muuli pikendusena sisemaa suunas jätkuva kividest kaldakindlustusega. Seega ei jää paremkaldal loodusalale looduslikku jõekallast. Ka jõe vasakkaldal on muuli jätkuna rajatud kividest kaldakindlustus, kuid see jääb loodusalast välja (loodusala ei ulatu jõeni). Loodusala piiril ja servas kulgeb Rannapargist muulile viiv laudtee. Kaldakindlustus on mattunud osaliselt liiva alla, liiva on settinud ka jõkke selle vasakkalda lähedusse. Liivast moodustunud saar ulatub jõe keskossa. Seoses laevatee ja sadama akvatooriumi täissettimisega puhastatakse jõe keskosa ja parempoolset sängiosa regulaarselt setetest. Planeeringuga loodusalale rajatisi ja tegevusi ei kavandata. Planeeringulahendus näeb ette võimaluse Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal ehk Rannaniidu loodusala läheduses. Antud ala jääb muulist jõe poole ning loodusalaga ei kattu. Juhul, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga loodusalal ei liiguta ning alale materjale ei ladustata), siis loodusalale tõenäoliselt olulisi mõjusid ei avaldu. Sadama kavandamisel on siiski vajalik hinnata lisaks Pärnu jõe loodusalale avalduvatele mõjudele ka Rannaniidu loodusalale avalduvaid mõjusid. Pärnu jõe veelala kasutamine veeteena ning muudel otstarvetel Rannaniidu loodusala ei mõjuta. Juhul, kui on vajalik jõesängi parempoolse osa setetest puhastamine, ei kaasne sellega mõju loodusalale. Seoses koostatava planeeringuga pole ette näha rannaala ja muuli külastatavuse olulist suurenemist, mis võiks põhjustada loodusala külastamise ning tallamiskoormuse kasvu. Pigem võib planeeringuga seoses avalduda külastuskoormust vähendav või selle kasvu pidurdav mõju, sest Pärnu jõe piirkonna väärtustamine ja arendamine puhkepiirkonnana laiemalt loob inimestele puhkamiseks rohkem alternatiivne ja aitab leevendada rannaala ülekasutust. Samas võib jõe ja selle kaldaalade laiem populariseerimine suurendada Pärnu üldist atraktiivsust ja suurendada ka rannapiirkonna kasutust. Planeeringuga ei kavandata rajatisi ega tegevusi, mis võiks avaldada loodusalale killustavat mõju või mõjutada muul viisil ala terviklikkust. Kokkuvõttes puuduvad seoses planeeringuga igasugused otsesed mõjud loodusalale, samuti puuduvad olulised kaudsed mõjud, näiteks ala külastuskoormuse võimaliku kasvu kaudu. 46 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt. 49 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Mõju Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Kaitstavad elupaigatüübid Kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest esinevad planeeringualaga kattuval loodusala osal vaid rannaniidud (*1630), mis paiknevad jõe paremkaldal sadama ja mere vahelisel alal. Kuna planeeringuga ei kavandata alale ega ka selle naabrusse rajatisi ega tegevusi, siis puuduvad mõjud rannaniitude elupaigatüübile. Ülejäänud loodusalal kaitstavad elupaigatüübid (rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) jäävad planeeringualast rohkem kui 0,5 km kaugusele, ning neile ei saa piisava vahemaa ning kaugeleulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu otseseid ega tõenäoliselt ka kaudseid mõjusid avalduda. Elupaigatüüpidele puuduvad ka mõjud veerežiimi kaudu. Külastuskoormuse kaudu võivad avalduda pigem positiivsed, kuid tõenäoliselt väheolulised mõjud, sest Pärnu jõe piirkonna populariseerimine alternatiivse puhkealana laiemalt aitab inimeste liikumist hajutada ning tõenäoliselt mõningal määral vähendada Rannaniidu loodusala kasutuskoormust või pidurdada selle kasvu. Pärnu jõe vasakkaldale jääval loodusala osal pole kaitstavaid elupaigatüüpe EELIS-e elupaigatüüpide kihi andmetel kaardistatud. Alal on siiski inventeeritud rannaniidu elupaik (*1630), mis on kantud EELIS-e poollooduslike koosluste kihile. Kaasnevate elupaigatüüpidena on märgitud rannikulõukad (*1150) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). Nimetatud elupaigatüübi esinemine alal on kajastatud ka ala kaitsekorralduskavas47. Rannaniidu elupaigatüüp ulatub kuni muulini ja selleni viiva laudteeni. Planeeringuga kavandatud perspektiivne Pärnu jahisadama arendamine Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi vahelisel alal ehk loodusala läheduses ei põhjusta elupaigatüübile otseseid mõjusid, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga liikumine alal, materjalide alale ladustamine jms). Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandatavaga Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide seisundile ebasoodsaid mõjusid. Kaitstav liik - emaputk (Angelica palustris) Emaputke elupaigad on kaardistatud loodusala planeeringualaga kattuvatel osadel nii jõe parem- kui ka vasakkaldal. Paremkaldal hõlmab elupaik praktiliselt kogu kattuva ala ja ka selle piirkonda jääva loodusala osa. Vasakkaldal hõlmab emaputke elupaik pisut üle poole planeeringualaga kattuvast alast. Planeeringuga kavandatud perspektiivne Pärnu jahisadama arendamine Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi vahelisel alal ehk loodusala läheduses ei põhjusta liigile otseseid mõjusid, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga liikumine alal, materjalide alale ladustamine jms). Seoses jahisadama rajamisega ei avaldu liigile ka kaudseid mõjusid, näiteks veerežiimi muutumise kaudu. Kuna seoses planeeringuga kavandatavaga ei avaldu loodusalale otseseid ja olulisi kaudseid mõjusid (sh näiteks veerežiimi kaudu) ning seoses külastuskoormuse hajutamisega võivad avalduda pigem positiivsed mõjud, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka emaputkele ja selle elupaikadele. Seega ei avaldu seoses planeeringuga emaputke seisundile ebasoodsaid mõjusid. 8.5.4. Mõju Tori põrgu loodusalale Tori põrgu loodusala pindalaga 2,1 ha paikneb valdavas osas maismaal, kuid 0,1 ha suurusel alal hõlmab ka Pärnu jõe veeala. Planeeringuga kavandatavad rajatised ning Pärnu jõe kasutus ei põhjusta loodusala piirkonnas veekeskkonna muutusi ehk Pärnu jõe veerežiimi ja veekvaliteedi muutusi. Seega veekeskkonna kaudu ei avaldu loodusalale mõjusid. Loodusalale ei kavandata ehitisi ega maakasutuse muutusi. Planeering kavandab Tori põrgu kaldaraja pikendamist itta ehk ülesvoolu kuni Kalda kinnistuni. See tähendab raja pikendamist loodusalal ca 120 m võrra. Raja pikendamine ei nõua kunstliku katte 47 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet, 2010 50 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne rajamist, vaid juba praegu kasutatava raja tähistamist ja vajadusel korrastamist. Loodusalale seoses sellega negatiivsed mõjud puuduvad. Raja pikendamine ei toimu kaitstavate elupaigatüüpide alal ning ei mõjuta ala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Raja pikendamine suhteliselt lühikesel lõigul ei too tõenäoliselt kaasa loodusala külastuskoormuse olulist suurenemist ning alale seeläbi negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kokkuvõttes puuduvad seoses planeeringuga kavandatavaga negatiivsed mõjud Tori põrgu loodusalale ja selle terviklikkusele. Ebasoodsaid mõjusid kaitstavate elupaigatüüpide seisundile ei avaldu. 8.6. Hinnang võimalikule koosmõjule teiste tegevustega Pärnu jõe loodusala Kumulatiivsed mõjud ehk koosmõjud Pärnu jõe loodusalale võivad avalduda piirkondades, kus kavandatakse suuremaid jõge ületavaid infrastruktuurirajatisi (Rail Balticu raudteesild, Via Baltica maanteesild) või jõe kallastele kavandatakse suuremaid arendusi. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda elupaigatüübi veekvaliteedile eelkõige seoses rajatiste ehitamisest tingitud mõjude kumuleerumisega. Seega võivad koosmõjud avalduda eeskätt rajatiste ehitusetapis ning juhul, kui samas piirkonnas toimuvad ehitustööd samaaegselt. Kuna planeeringuga loodusalale kavandatavad rajatised on enamasti suhteliselt väikesed ja väikeste mõjudega veekeskkonnale, on mõjude kumuleeruv efekt suhteliselt väike. Jõe valgalalt (peamiselt põllumajandusest) lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega seoses olulisi kumuleeruvaid mõjusid ei avaldu, kuna planeeringuga kavandatav ei suurenda jõe toitainete- ja reostuskoormust. Reiu jõe loodusala Reiu jõe loodusala planeeringualale jääva osa piirkonnas pole teada suuremaid arendusi, mis võiks avaldada koos planeeringuga kavandatuga loodusalale olulisi mõjusid. Seega olulised kumulatiivsed mõjud seoses planeeringu ja muude tegevuste/arendustega loodusalale puuduvad. Reiu jõe paremkaldale kavandatud väikesadama (Reiu külalissadam), raudteesilla lähedusse kavandatud supluskoha ja perspektiivse Sindi-Lodja silla ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada võimaliku ehitusaegse koosmõjuga jõe veekeskkonnale, kui töid viiakse läbi samaaegselt. Võimalikku koosmõju jõe elupaigatüübi seisundile tuleb hinnata Natura asjakohase mõju hindamise käigus. Rannaniidu loodusala Rannaniidu loodusalale ja selle naabrusse ning ühtlasi planeeringualale või selle lähedusse ei ole teadaolevalt kavandatud rajatisi ega tegevusi, mis võiks loodusala mõjutada. Ka planeeringuga kavandatu ei avalda loodusalale negatiivseid mõjusid. Eeltoodust lähtuvalt ei ole näha tegevusi, mis võiksid avaldada negatiivset koosmõju Rannaniidu loodusalale. Tori põrgu loodusala Tori põrgu loodusalale kavandatakse kaldaraja pikendamist lühikesel lõigul, mis loodusalale ja selle eesmärkidele negatiivseid mõjusid ei põhjusta. Loodusalal ja piirkonnas pole teada arendusi või muid tegevusi, mis võiksid loodusala mõjutada. Seega koosmõjud seoses planeeringu ja muude tegevustega loodusalale puuduvad. 51 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 8.7. Meetmed kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks 8.7.1. Leevendusmeetmed Igasugusele tegevusele, mis võib mõjutada Natura loodusalasid, tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vastavalt vajadusele Natura asjakohane hindamine. Pärnu jõe loodusala Pärnu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (sadamad, sõudestaadion, sildumiskohad, veeskamiskohad, supluskohad) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb teostada madalvee tingimustes või kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms) heljumi leviku piiramiseks. Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem. Laevatatava jõeala pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teostada jõe süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju jõe looduslikule keskkonnale ning kaitstavale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Veeliikluse ohutuse tagamiseks üksikute kivide eemaldamine jõe põhjast või setetest puhastamine lühikesel lõigul on lubatav. Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee- elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel. Pärnu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine. Reiu jõe loodusala Reiu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (Reiu külalissadam, supluskoht) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist, tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb teostada madalvee tingimustes või kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms) heljumi leviku piiramiseks. Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem. Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee- elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel. Reiu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine. Rannaniidu loodusala Objektide rajamisel loodusala naabrusse (nii maismaale kui ka Pärnu jõe alale) tuleb vältida loodusala pinnase ja taimkatte kahjustamist ehitustööde käigus. Seetõttu ei tohi tehnikaga loodusalal liikuda ja sinna materjale ladustada. 52 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Tori põrgu loodusala Tori põrgu loodusalal loodusraja väljaarendamisel (jalgtee, pingid jms) ei tohi halvendada ala seisundit ega kahjustada kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. 8.7.2. Seiremeetmed Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga Natura alade seireks otseselt meetmeid ei kavandata. Seiratavad keskkonnanäitajad määratakse õigusaktide alusel seireprogrammide ja keskkonnakaitselubadega (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba). Riikliku keskkonnaseire48 raames teostatakse vooluveekogude hüdrokeemilist ja hüdroloogilist seiret, eluslooduse mitmekesisuse (elupaikade, liikide ja koosluste) ning maastike seiret jms, mis võimaldavad hinnata planeeringuala keskkonna seisundit. Seiremeetmeid kavandatakse ka mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava, kaitsekorralduskavad, veemajanduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast). 8.8. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Järgnevates peatükkides on toodud kokkuvõte planeeringuga kavandatava tegevusega kaasneda võiva mõju asjakohasest hindamisest neljale planeeringualal asuvale Natura alale: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala. Lähtudes Natura eelhindamises toodud järeldustest (vt LS ja KSH VTK ptk 7.4.5 kuni 7.4.11) arvestati Natura asjakohase hindamise läbiviimisel ka planeeringualale jäävate ülejäänud loodusaladega (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualadega (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala), mille puhul ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistati. Planeeringulahenduse analüüsimise käigus sai kinnitust, et nimetatud Natura aladele ja nende ümbrusesse ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid nende alade terviklikkust ja kaitse- eesmärkide seisundit mõjutada, ning jõuti järeldusele, et puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks nende alade suhtes. 8.8.1. Pärnu jõe loodusala Pärnu jõe loodusalal kavandatakse mitmeid rajatisi (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad, sõudekanal jms), mille rajamine eeldab suuremal või vähemal määral jõe veekeskkonda sekkumist ning süvendustöid või setete eemaldamist. Samuti võib prognoosida veeala intensiivsemat kasutust ja veesõidukite liikluse tihenemist. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale mõningaid negatiivseid mõjusid. Arvestades loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei põhjusta planeeringuga kavandatavate objektide rajamine loodusalale ja selle veekeskkonnale ning ökosüsteemidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe loodusalale pigem positiivset mõju. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel 48 Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade riigi keskkonna seisundist ja selle pikaajalistest muutustest, tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire kohustuste täitmine ja hinnata riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile ja selle muutustele. Riiklikku keskkonnaseiret viiakse ellu pikaajalise programmi alusel. Vt täpsemalt: https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaseire-ja-analuusid/keskkonnaseire 53 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, sest ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Suurem osa planeeringuga kavandatavatest objektidest ja tegevustest toimub piirkonnas (Papiniidu sillast allavoolu), kus ei esine kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ning ei ole olulisi elupaiku kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Seega ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. 8.8.2. Reiu jõe loodusala Planeeringuga kavandatakse loodusalale väikesadamat ja olemasoleva supluskoha arendust ning kajastatakse perspektiivse Sindi-Lodja silla asukohta. Samuti võib prognoosida veeliikluse kasvu. Seoses sadamaga ja vähesel määral ka ujumiskohaga kaasneb jõe looduskeskkonnale ja loodusalale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Sadama rajamisega seotud mõjud on leevendatavad ehitustehniliste meetmetega. Veeliiklusega seoses olulist negatiivset mõju loodusalale ei kaasne. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile seoses planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Samuti ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. 8.8.3. Rannaniidu loodusala Planeeringuga ei kavandata rajatisi ega tegevusi loodusalal, kuid planeeringuala lähedusse nähakse ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks. Sadama rajamisel on võimalik vältida mõjusid loodsusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Seega ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse- eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile. 8.8.4. Tori põrgu loodusala Planeering kavandab loodusalal Tori põrgu kaldaraja pikendamist. Antud tegevus ei põhjusta alale ja selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid mõjusid. Seega ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide. 54 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 9. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse teemaplaneeringu eesmärgist, vajadusest ja ülesannetest (vt ptk 3) ning sellega kaasneda võivast keskkonnamõjust, samuti KSH algatamise vajaduse tuvastamiseks koostatud eelhinnangu tulemustest ja järeldustest. Hinnangu koostamise käigus on lähtutud põhimõttest, et teemaplaneeringu ülesannete täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. 9.1. Mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele 9.1.1. Mõju jõgede veekvaliteedile Süvendamise mõju veekvaliteedile Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringuga49 käsitletavad alad planeeringualal on märgitud laevatatavad lõigud Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedel ning lisaks Pärnu jõgi väljaspool laevatatavat osa (jõgi suudmest Kurgja sillani). Hindamisel eeldati, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega, ning enamiku rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada. Uuringus keskenduti vaid veekeskkonnale ega hinnatud kavandatavate tegevuste teostatavust selles osas, mis puudutab maismaa kasutamist (nt juurdepääsetavus, reljeef, õigus maakasutuseks jms). Uuringu põhjal olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Planeeringuga kavandatavate objektide rajamiseks tuleb eemaldada setet, mida veekogu kaldavööndis alati leidub. Süvendamiseks ja setetest puhastamiseks kasutatakse ujuvat kaevetehnikat või kaldal paiknevat kaevetehnikat ning meetodina pinnase väljakaevamist. Olenevalt pinnase liigist ei ole välistatud ka pinnase väljapumpamine ja pumbatud materjali tahendamine spetsiaalsetes geotekstiilist torudes (inglise keeles geotube). Arvestades asjaolu, et enamus suurematest pinnasetöödest tuleks tegemisele linnakeskkonnas, ei ole soovitav kavandada pumbatava pinnase tahendamist suure ruumivajadusega settebasseinides (väiksemate objektide puhul võib see olla teostatav). Ujuvtehnikat on tõenäoliselt vaja kasutada Reiu jõe suudmest allavoolu kavandatud suuremate ehitiste (sadamad, sõudestaadion) rajamisel. Teemaplaneeringu järgi on uued väikesadamad kavandatud Reiu jõele (külalissadam) ja Rail Balticu jaama lähistele, samuti on antud perspektiivne võimalus jahisadama laienduse kavandamiseks Pärnu jõe suudmeosa vasakkaldale Rannapargiga külgnevale alale. Enamuse planeeringus ette nähtud ehitiste rajamiseks on kaevetööd võimalik teha kaldal või jõe põhjas madalas kaldaäärses vees paikneva kaevetehnikaga. Väljakaevatav materjal on soovitav paigaldada kaldale (st mitte uputada ehitusalast väljapoole). Ujuvsüvendaja kasutamisel kaasneb vajadus pinnase transportimiseks kaldale praamiga (erandjuhul on võimalik see otse kaldale tõsta). Juhul, kui kalda täitmine ei ole võimalik, tuleb materjal minema vedada. Süvendamise ja settest puhastamise tehnilised põhimõtted ei sõltu planeeritud objekti olemusest ja otstarbest. Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised 49 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 55 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne uuringud, laevatee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate laevateede puhul tehakse regulaarselt). Peamine kaevetöödega kaasnev mõju on tekkiva heljumi edasikanne. Veevooluga edasikanduva heljumi maht sõltub peamiselt kaevatava materjali liigist (näiteks savil on heljunduva materjali osakaal suurusjärkudes väiksem võrreldes koheva mudaga), terastikulisest koostisest (näiteks kruusal on heljunduva materjali osakaal väiksem kui peenliival), voolu kiirusest, kaevemahust ja tööde kestusest (suurema kopaga kaevates on heljunduva materjali osakaal väiksem). Kaevetööd vees on seetõttu soovitav teha veevaesel ajal võimalikult lühikese perioodi jooksul ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga. Ekraani kasutamine on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Väiksemate tööde puhul (näiteks veeskamiskohad, paadisillad, supluskohad) on tööde kestus lühiajaline, tekkiva heljumi kogus väike ning töötsooni piiramisel puudub mõju heljumi levikule. Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, paiknevad need aeglase vooluga kohtades, mis samuti ei soodusta kaevamisel heljunduvate pinnaseosakeste kaasakannet. Kui siiski peetakse vajalikuks, siis madalas vees on võimalik näiteks kasutada töötsooni piiramiseks täidetud pinnasekotte või vett täispumbatavaid tõkketamme. Samuti täidavad heljumi leviku tõkestamise eesmärki sulundseinad, mis paigaldatakse ehituskaeviku kuivana hoidmiseks. Töötsooni on võimalik piirata ka pinnasest tammiga (soovitavalt kasutada kivimaterjali, mille veetihedus tagatakse geomembraaniga). Tuginedes suuremahuliste pinnasetööde ajal Sindi kärestiku rajamisel tehtud mõõtmiste ja laboratoorsete analüüside tulemustele ei ole planeeringuga kavandatud ehitiste rajamisel kaevetöödega kaasneva heljumi olulise mõjuga levikut ette näha. Kindlasti tuleb heljumi levikut vähendavaid meetmeid kaaluda ehitusprojektis ja võtta neist kasutusele efektiivseimad. Enamus planeeritud rajatisi on võimalik ja mõistlik ehitada ilma tööpiirkonda heljumi leviku tõkestamiseks piiramata. Suurema mahu ja pikaajaliselt kestvate tööde puhul tuleb kaaluda töötsooni piiramist lähtudes põhimõttest, et ehitustööde mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed ei peaks olema suurema maksumusega, kui töö mida plaanitakse teha. See põhimõte ei pruugi olla rakendatav ehitiste puhul, mida uuring ei käsitle. Keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamine ei peaks olema suurema keskkonnamõjuga, kui nende rakendamata jätmine. Näiteks ujumiskoha puhastamisel ja süvendamisel ei ole mõistlik üritada töötsooni pinnasvalliga piirata, et ujumiskohta kuivalt puhastada jne. Heljumi levikut töötsoonist väljapoole võib planeeringus käsitletavate jõelõikude puhul lugeda ajutiseks negatiivseks mõjuks, millel puudub pikaajaline mõju veekogule. Mõju avaldub vee hägususe ajutises suurenemises, kuid ei ole reaalne, et väljaspool suurvee- ja tulvaperioodi tehtavatel kaevetöödel kanduks töötsoonist välja selline kogus materjali, millest jätkuks allavoolu jääva jõe põhja katmiseks püsiva settekihiga, mida võiks lugeda oluliseks negatiivseks mõjuks.50 Sõudekanali rajamiseks Pärnu jõele Pärnu linna piiresse on vajalik nii jõesängi süvendamine, sette eemaldamine jõe kaldapiirkondadest kui ka jõe kaldapiiri mõningane muutmine. Kuna sõudekanal rajatakse jõeossa, mis on aeglase vooluga, sügavam ning pehmete põhjasetetega, siis eeltoodust tulenevalt ei ole selle rajamisel kaevetöödega kaasneva heljumi olulise mõjuga levikut ette näha, kui tööde läbiviimise käigus rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid heljumi leviku vähendamiseks. Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada tegevuste nimekirja, mis vajavad luba alates 5 m3 tahkete ainete vette uputamiseks, ka veeskamiskohtade ja kaldakindlustuste rajamise.51 Kokkuvõtteks võib üldistatult järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev jõe põhja puhastamine ja süvendamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel leevendatav. Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine ning tahkete ainete vette uputamine vajavad alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul, 50 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 51 Keskkonnaameti 10.08.2023 kiri nr 6-5/23/5667-4 56 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia. Tegevuste edasisel kavandamisel on soovitav jälgida, et üheaegselt ei toimuks jõe veekeskkonnas mitut suuremahulist süvendustööd (ehitustööd), mis koosmõjus võiksid põhjustada heljumi kontsentratsiooni olulist suurenemist ulatuslikumal alal ning sellega põhjustada võimalikku olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega kaasneda võiv kasutusaegne mõju Ei ole ette näha, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda olulist kasutusaegset mõju jõgede vee kvaliteedile, kui järgitakse veeseaduse ja selle alamaktide nõudeid (nt heitvee juhtimisel jõkke jms). 9.1.2. Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja kallastele Setetest puhastamise ja süvendamise mõju Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringu põhjal ei ole ühegi kavandatud ehitise puhul ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju jõgede (Pärnu, Reiu, Sauga) hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju jõgede hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne. Planeering käsitleb väikeseid ehitisi, mille prognoositav süvendamise maht on valdavalt alla 100 m³ ja mõnedel juhtudel vahemikus 100–500 m³. Suurimat mõju omavad kindlasti sõudestaadioni ja sadamate rajamine. Nii sõudestaadioni rajamise kui ka jõe suudmeala liivast puhastamise, süvendamise ja jahisadama rajamise keskkonnamõju hindamine saab toimuma vastavas menetluses.52 Teemaplaneeringu järgi on uued väikesadamad kavandatud Reiu jõele (külalissadam) ja Rail Balticu jaama lähistele, samuti on antud perspektiivne võimalus jahisadama laienduse kavandamiseks Pärnu jõe suudmeosa vasakkaldale Rannapargiga külgnevale alale. Kavandatava tegevusega ei muudeta jõe morfoloogilisi tingimusi: jõe langu, jõe põhja iseloomu ja jõe laiust. Samuti ei muuda kavandatavad objektid jõe kaldavööndi ulatust ja jõe lammialasid. Märkimisväärselt ei muutu jõe kalda iseloom, sest teemaplaneeringuga kavandatavad objektid paiknevad Pärnu jõe ääres hajusalt ning nende rajamisega kaasnev mõju jõe kalda iseloomule reeglina lokaalne ja väheoluline. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa muutusi Pärnu jõe veerežiimis, vooluhulkades ja voolukiiruses. Planeeringualal asuvatele Pärnu jõe lisajõgedele ei ole samuti kavandatud objekte või tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada nende jõgede hüdromorfoloogilist seisundit. Seega kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus planeeringuala veekogumite üldisele hüdromorfoloogilisele seisundile olulist kumulatiivset mõju. Mõju ennetamisele aitab kaasa, kui objektide projekteerimisel arvestatakse jõe morfoloogiliste tingimustega (jõe lang, jõe põhja iseloom, jõe laius, jõe kalda iseloom, jõe kaldavööndi ulatus), välditakse jõevoolu tõkestamist ning kui erinevate objektide ehitustöid teostatakse erinevatel aegadel. Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Küll aga tiheneb veeliiklus tulenevalt piirkonnas aluste arvu suurenemisest ning planeeringus kavandatu realiseerimine soodustab aluste arvu suurenemist veelgi. Veeliikluse mõju jõe kallastele avaldub läbi lainetuse. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Regulatiivsetest meetmetest aitab mõju vähendada liikumiskiiruse piiramine ja väiksema võimsusega mootorite kasutamine. Ehituslikest meetmetest on kasutatav kallaste kindlustamine. Inimjõul liikuvate aluste mõju kallastele läbi lainetuse tekke võib lugeda olematuks.53 Kallaste lihkeohtlikkus Jõgede maalihkeid on uuritud 2002. a Tartu Ülikooli geoloogia instituudi poolt ning on koostatud uurimus54, mis sisaldab soovitusi maalihkeohtlikel jõelõikudel toimetamiseks. Pärnu linnas on 52 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 53 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 54 Maalihked Pärnu maakonnas. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut, 2002 57 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne maalihke ohualale ehitamise vältimiseks läbi viidud Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse uuring 55 ning Pärnu linnast väljaspool 2022. a Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude uuring56. 2000.a. valmis AS GIB ja OÜ IPT koostöös ülevaade Pärnu jõe kallaste püsivusest. Tuginedes püsivusarvutustele on selles toodud Pärnu jõe kallaste tsoneerimise skeem (vt Joonis 5), mille põhjal on jõe kallas jagatud järgmisteks tsoonideks:57,58 • A – lubatud kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine. Lubatud ehitiste rajamine kaldajoonest 30 m ja kaugemale. Ehitiste rajamine lähemale kui 30 m kaldajoonest nõuab nõlva stabiilsuse kontrolli. • B – lubatud kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine. Lubatud ehitada 50 m kaugusele kaldajoonest. Ehitamisel kaldajoonest kuni 50 m kaugusele on vajalik pinnase tugevusparameetrite täpsustamine ja nõlva stabiilsuse kontroll. • C – kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine nõuab pinnase tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli. Ehitamine lubatud kaldajoonest 30 m kaugusel. • D – kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine nõuab pinnase tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli. Ehitamine lubatud kaldajoonest 50 m kaugusel. Ehitamisel kaldajoonest kuni 30...50 m kaugusel nõuab pinnase tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli. • E – kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine, samuti ehitiste rajamine lähemale kui 70 m kaldajoonest nõuab pinnase tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli. • F – kaldakindlustuses rajatud. Reeglina kaid ja tugiseinad. Ekspluatatsioonieeskirjade kehtestamise vajadus. Ehitiste rajamiseks 70 m ulatuses on vajalikud nõlva stabiilsuse arvutused. • G – nõlv ebastabiilne. Koormuse suurendamine on keelatud. Vajalik rakendada meetmeid stabiilsuse normikohaseks tagamiseks. Ehitamine kuni 70 m kauguseni nõuab pinnaseuuringuid ja nõlva stabiilsuse kontrolli. Pärnu linnas mõjutab maalihke oht rajatiste ehitamist jõekaldale. Pärnu jõe alamjooksu kaldad on lihkeohtlikud. Sauga jõel planeeringuala lõigul Vana-Pärnu kalmistu all on kallas lihkeohuga (E-tsoon; vt Joonis 5). Sauga jõgi on kalmistule ligidal ja konkreetselt kallasrada on jõe ja kalmistu vahele raske luua. Lahenduseks on välja pakutud kalda kindlustamine ja pääsu avamine läbi surnuaia kaldaäärse, jõega paralleelse kõnnitee. Reiu jõe kallastel on samuti maalihke oht: alates 1,4 km Silla külast allavoolu kuni Reiu jõe suudmeni esineb jõe mõlema oru veerul 4,2 km ulatuses savitüüpi lihkeohtlikke nõlvu59,60. Savipinnaste korral võib looduslik maalihe tekkida kuni 50 m kaugusel veepiirist, inimtegevuse sekkumisel veelgi kaugemal (kuni 70 m). Orulõigus, kus võib toimuda lihe liivas, tuleb arvestada sellega, et lihked võivad looduslikult vallanduda 5–10 m kaugusel oru pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 m kaugusel oru pervest61. Eristatud lihkeohtlikel aladel tuleb igasuguse ehitustegevuse kavandamisel arvestada maalihete toimumise võimalikkusega 62 Planeeringualal Pärnu linna alas on Pärnu jõel ebastabiilsed nõlvad:63 55 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs. OÜ IPT, 2000 56 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022 57 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs, OÜ IPT 2000 58 Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste osa. OÜ Geoengineering, 2012 59 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. RUUMAB OÜ, 2021 60 Maalihked Pärnu maakonnas, Tartu Ülikool 2002 61 Maalihked Pärnu maakonnas, Tartu Ülikool 2002 62 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. RUUMAB OÜ, 2021 63 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs, OÜ IPT 2000 58 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne • Papiniidu silla Pärnu jõe paremkallas; • Vaala sadam Pärnu jõe vasakkallas; • Sindi-Lodja sild Reiu jõe paremkallas; • Paikuse PL veeskamiskoht Pärnu jõe vasakkallas; • Külalissadam Reiu jõel Reiu jõe paremkallas; • Reiu raudteesild osaliselt Pärnu linna ja Häädemeeste valla alal Reiu jõe paremkallas. 2022. a. Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude uuringu64 tulemusena kaardistatud ja määratud lihkeohtlike lõikude põhjal asub Pärnu ja Reiu jõe ebastabiilse nõlva piirkonnas planeeringuga kavandatav järgmine ehitis: Via Baltica ümbersõidu planeeritav sild asub maalihkeohtlikul kaldal. Uuringu lõikel Pärnu 2-2’V on Pärnu jõgi lõikunud savisse või savi-moreeni kihipiirile. Pärnu-poolne lõik kuni umbes Vabriku kanali suudmeni on maalihkeohtlik, kuna savist koosnev nõlv on järsk. Selles lõigus on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist 75 m. 2022. a. uuringu põhjal maalihkeohtlikkusest lähtudes on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist (põhikaardijärgne veepiir) järgmine (vt ka Joonis 6): • Maalihkeohtlikud lõigud (joonisel punasega): - Pärnu jõgi – ehituskeeluvöönd 75 m. Maalihked toimuvad sel alal ka looduslikult, kuid lihete mõõtmed on olnud väiksemad kui Sauga jõel. - ehituskeeluvööndi vähenemine (sh kaldakindlustuste, paadisadamate ja sildumiskohtade rajamine) nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud vaid siis, kui on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta. • Potentsiaalselt ohtlikud lõigud (joonisel oranžiga) - Sauga jõgi – ehituskeeluvöönd 75 m. - Pärnu jõgi – ehituskeeluvöönd 50 m. - ehituskeeluvööndi vähenemine nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud vaid siis, kui ehitis jääb nõlva pervest vähemalt 20 m kaugusele (jõest eemale). Seejuures ei ole väikeste ehitiste (tüüpilised kuni 2-korruselised eramud, abihooned) puhul nõlvastabiilsuse arvutused vajalikud. - suuremate ehitiste (3 ja enam korrust) ja nõlva morfoloogia muutmisel on vaja teha stabiilsusarvutused ja hankida vajalikud andmed arvutuste tegemiseks uuringutega. - kaldakindlustuste, paadisadamate ja sildumiskohtade rajamine on lubatud vaid siis, kui on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. • Ohutud lõigud (joonisel rohelisega): - ehituskeeluvööndi vähendamine nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud. 64 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022 59 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Joonis 5. Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivus. Allikas: Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs, OÜ IPT 2000 60 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Joonis 6. Pärnu jõe maalihkeohtlikkuse kaart. Allikas: Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine... Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022 61 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Nõuded lihkeohtlike alade uuringutele65 Lihkeohtlikel ja potentsiaalselt lihkeohtlikel aladel tuleb lisaks tavapärasele, iga hoone või rajatise projekteerimiseks tehtavale uuringule, arvestada täiendavate nõuetega: • geoloogiline lõige koostatakse vähemalt 3 uuringupunkti abil risti nõlvaga hoone või rajatise asukohast jõeni. Sellega selgitatakse pinnasekihtide geomeetria (paiknemine) nõlvas; • tehakse tiivikkatsed maalihet tekitava kihi tugevuse määramiseks koha peal, soovitavalt 0,5 m sügavusintervalliga (10 m nõrka kihti – 20 katset) ning kahes kohas – nõlva pervel ja jalamil; • määratakse maapinna reljeef nõlval rajatisest veepiirini 15–20 m sammuga, jälgides reljeefi murdejooni; • mõõdetakse jõe põhja reljeef 30–40 m kaugusele kaldast (või jõe teljeni) 15–20 m sammuga; • uuringud tehakse vastavalt standardite EVS-EN 1997-1 ja 2 juhistele. Maalihkeohtlikud ja potentsiaalselt ohtlikud lõigud on soovitav kanda teemaplaneeringu kaardirakendusse. Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade kitsenduste ja muude kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades sellega ohutust. Hinnatud on maalihkeohtlikkusest lähtudes soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist, välja töötatud nõuded lihkeohtlike alade uuringute läbiviimiseks ja välja pakutud meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks. Positiivse mõjuga on see, et teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide põhimõttelised asukohad ning antakse suunised nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks. See suunab ja korrastab taristu objektide rajamist jõe kallastel, vähendab kaootilisust ja võimaldab edaspidi reguleerida nende rajamist, et vähendada võimalikku koosmõju. Positiivne mõju jõe- ja kaldaala kasutamisele on ka teistel planeeringuülesannetel (eesmärkidel ja kavandatavatel tegevustel) – vt ptk 3 – sest need aitavad korrastada Pärnu jõe ja selle kaldavööndi maa- ja veekasutust, leides eesmärgipärased ja keskkonnasäästlikud lahendused ning luues eeldused tasakaalustatud arenguks. Eeltoodust tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele kokkuvõttes positiivne, kui võetakse arvesse KSH leevendusmeetmete peatükis esitatud ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks. Meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks on toodud ptk-s 10.4. Taastuvenergeetika arendamise mõju Teemaplaneeringuga käsitletakse taastuvenergeetika arendamise all jõe kasutamist kaugjahutuseks, -kütteks ning hüdroenergia tootmiseks. Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis hüdroenergia kasutamise potentsiaal madal66. Hüdroenergia tootmine planeeringualal ei ole eeldatavalt võimalik kõrgete keskkonnanõuete tõttu Natura võrgustikku kuuluvatel loodusaladel ning aktiivse veeliikluse tõttu jõe laevatatava ala ulatuses. Pärnu ja Reiu jõgede loodusaladel, ei ole lubatud hüdroenergia tootmine viisil millega kaasneb veetaseme tõus, veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine67. 65 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022 66 Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 67 Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel on keskkonnaministri poolt kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, milles loetletud veekogudel on keelatud uute paisude rajamine ja 62 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Mõju hindamisel jõevee jahutuseks kasutamisel on näitena kasutatud Pärnu jõele kaugjahutusjaama rajamise eelhinnangut68. Kaugjahutusjaama ehitustegevuse käigus ei teki olulisel määral reovett (ehitajate olmereovesi) ning heitvee juhtimist suublasse ei toimu. Ühtlasi ei juhita ehitustööde käigus saasteaineid pinnavette. Ehitustööde käigus tuleb vältida välja kaevatud pinnase sattumist Pärnu jõkke. Ehitustegevuse nõuetekohasel läbiviimisel, arvestades ka looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatud nõuetega, ei ole tavatingimustel ehitustöödest tingitud olulise negatiivse mõju ilmnemist Pärnu jõe kallastele ja hüdromorfoloogiale ette näha. Eeldatavalt ei kaasne tavatingimustel kavandatava tegevuse käigus olulist negatiivset mõju pinnaveele. Kaugjahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada võimalike kaasnevate mõjudega – vt ptk 9.11.5. Meetmed jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks on toodud ptk-s 10.4. Suunised taastuvenergeetika arendamiseks: jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus. 9.1.3. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele Pärnu jõgi Veemajanduskava (VMK) andmetel69 oli 2019. a Pärnu jõe Käru jõest suudmeni (kood 1123500_3, Pärnu_3) ökoloogilise potentsiaali seisund kesine, keemiline seisund halb ning koondseisund halb. 2020. a ökoloogilise potentsiaali kesise seisundi mittehea element varasemast on kala, mittehea näitaja varasemast jõgede kalastiku indeks (JKI) ning mittehea põhjus oli varasemast oodatav seisundi paranemine ja paisud. Keemiline seisundi halb näitaja 2020. a oli benso(a)püreen vees, elavhõbe (Hg), PBDE70 ja kaadmium (Cd) kalas ning TBT71 settes72. Pärnu jõe Tarbja paisust Käru jõeni (kood 1123500_2, Pärnu_2) ökoloogilise potentsiaali seisund oli kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine73. 2020. a ökoloogilise potentsiaali kesise seisundi mittehea element on varasemast kala, mittehea näitaja varasemast jõgede kalastiku indeks (JKI) ning mittehea põhjus oli varasemast oodatav seisundi paranemine ja paisud 74. 2021. a VMK koondseisundi eesmärk hea on saavutamata. Pärnu jõe lõikude Pärnu_2 ja Pärnu_3 hea seisundi eesmärgi saavutamise aeg on pärast 2027. Veekogumi Pärnu_3 hea seisundi eesmärgi saavutamisel on erandina lubatud leebem eesmärk mitte hea seisundikomponent: PBDE kalas halb (kontrollimatu heide, kaugkanne), TBT settes halb (kanne laevadega). VMK järgi on tegemist veekogumitega, kus vee kasutamist tuleb piirata, sest koormus on saasteainetest ja koormus hüdromorfoloogiale või veerežiimile. Veekogumite olulised koormused on olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pärnu ja Reiu jõgede planeeringualale jäävad lõigud kuuluvad sellesse nimistusse. 68 Fortum Eesti AS Pärnu Lai tn 1 kaugjahutusjaama keskkonnamõju eelhinnang. ELLE OÜ, 2016 69 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.11.2022) 70 polübroomituddifenüüleeter 71 tributüültina ja selle ühendid 72 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur, https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 (külastus 14.11.2022) 73 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.11.2022) 74 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur, https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 (külastus 14.11.2022) 63 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne eelkõige põllumajandus, aga ka metsandus. Koormus on põhjustatud põllumaa kuivendusest, metsakuivendusest, põllumajandustegevuse tõttu pinnaveele avalduvast koormusest mitmesuguste ainete vette leostumise tõttu haritavalt maalt, loomakasvatushoonete (laudad, sõnnikuhoidlad) kasutamise tõttu neist tekkiv koormus võimalike lekete tõttu pinnavette. Eesmärgi hea seisundi saavutamine on koormusest tingituna ohustatud. Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks saastekoormuse tõus (välja arvatud ajutiselt seoses ehitustöödega), mõju jõe üldisele hüdromorfoloogilisele seisundile või veerežiimile. Eesmärgi hea seisundi saavutamiseks on veemajanduskavas75 välja töötatud meetmed põllumajandustegevusest põhjustatud koormuse vähendamiseks, mis hõlmavad peamiselt veekeskkonda säästvaid eesvoolude hoiutöid, sõnnikumajandust, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutust jms. Meetmeprogrammi meetmed ei ole rakendatavad teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste realiseerimisel, sest Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk ei ole põllumajandustegevuse suunamine. Planeeringuga kavandatavate tegevuste realiseerimisel Pärnu jõe veekogumite seisundi halvenemist eeldada ei ole. Reiu jõgi Reiu jõe Reiu Humalaste ojast suudmeni (1145400_2, Reiu_2, tüüp V1A) ökoloogilise potentsiaali seisund on hea, keemiline seisund hea ning koondseisund hea. 2021. a VMK koondseisundi eesmärk on saavutatud. Planeeringuga ei kavandata Reiu jõe piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa tuua veekogu seisundi halvenemise. Sauga jõgi Sauga jõe Sauga Uru ojast suudmeni (kood 1148700_3, Sauga_3, tüüp V2A) ökoloogilise potentsiaali seisund on hea, keemiline seisund hea ning koondseisund hea. 2021. a VMK koondseisundi eesmärk on saavutatud. Planeeringuga ei kavandata Sauga jõe piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa tuua veekogu seisundi halvenemise. Teised planeeringuala jõed Lisaks eelnimetatud jõgedele jääb teemaplaneeringu alale hajaasusutuse piirkonda kas tervikuna või osaliselt rida Pärnu jõe lisajõgesid ja ojasid: Suuroja (veekogumi kood 1145000_1), Kurina (1144600_2), Navesti (1131600_4), Siberi (1144200_1), Saarjõgi (1134700_2), Piistaoja (1144400_1), Vändra (1130700_3, 1130700_2), Massu (1131400_1), Käru (1129000_2). Planeeringuga ei kavandata nende vooluveekogude piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa tuua veekogude seisundi halvenemise. 9.1.4. Mõju planeeringuala jõgede elustikule (veetaimestikule ja -loomastikule) Valdav osa teemaplaneeringuga kavandatust seostub Pärnu jõe veeala ja kallaste kasutusega. Mõningal määral puudutab kavandatav tegevus ka Sauga jõe ja Reiu jõe alamjookse. Mõju vee- elustikule saab avalduda eelkõige jõepõhja muutvate tegevuste kaudu või veekvaliteedi muutuste kaudu. Samuti saaks mõju avalduda jõe veerežiimi muutumise kaudu, kuid planeeringuga ei kavandata jõe veerežiimi ei muutmist. Jõepõhja sekkumine on vajalik jõe süvendamiseks või setete eemaldamiseks rajatavate sadamate ning sõudestaadioniga seoses. Vähemal määral võib süvendamist või setete eemaldamist nõuda ka veeskamiskohtade, sildumiskohtade ja supluskohtade rajamine (ehitusetapis). Setete eemaldamine 75 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. Meetmeprogrammi Lisa 1. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.11.2022) 64 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne on tõenäoliselt vajalik ka mitmete eelnimetatud objektide käigushoidmisega seoses (kasutusetapis). Süvendamise või setete eemaldamise käigus hävib alal olev põhjaelustik, sest see kaevatakse koos setetega välja. Antud mõju avaldub üsna piiratud aladel ning suuremas ulatuses ühekordne. Siiski toimub põhjaelustiku kadu ka siis, kui hiljem on tarvis jõepõhja sinna settinud materjalist uuesti puhastada. Nimetatud korduvate mõjude vältimiseks on otstarbekas rajada supluskohad ning veeskamiskohad paikadesse, mis ei setti kiirelt täis ega nõua sagedast puhastamist. Teemaplaneeringus (ptk 3.6.2) on antud suunised laevatee süvendamiseks. Muuhulgas tehakse ettepanek laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning viia veeliikluse alal läbi väikesemahulisi hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms). Keskkonnaamet on seisukohal76, et arvestades, et Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt kalade oluline kudeala, ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt puhastamine) eeldatavalt võimalik. Eeltoodust tulenevalt võiks jõe põhja puhastamise vajadust kaaluda Pärnu jõe lõigus Reiu jõe suudmest kuni Türgi oja suudmeni vaid juhul, kui see osutub paadiliikluse ohutuse seisukohast põhjendatuks ja otstarbekaks. Eeltööna tuleb läbi viia valikud sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnauuringud, jõe põhja põhjalik mõõdistamine ning Pärnu jõe loodusala Natura asjakohane hindamine. Maves OÜ on oma uuringus77 märkinud järgmist: „Türgi oja suudmest ülesvoolu jäävatest Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on jõe sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega ja vee sügavus on valdavalt 1,0 kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit kasutades), kuid garanteeritud sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt kivid) laevateena kasutamiseks sobimatu.“ Kuna jõelõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on kaladele oluline kudeala, siis kalastiku seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja puhastustöödega minna Tindisaartest (Türgi oja suudmest) ülesvoolu. Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse seisukohast) võib kaaluda üksikute suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning kõiki vajalikke keskkonnameetmeid arvestades. Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse otstarbekust, sest eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus, kuna jääminek ja suurvesi võib iga- aastaselt olukorda jões muuta. Korduvad/regulaarsed häiringud selles 4,5 km pikkuses jõelõigus võivad kokkuvõttes põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale. Jõe Pärnu linnapiirkonda jääva alamjooksu ja suudmeosa näol on tegu potamaalse ehk sügava ja aeglasevoolulise jõelõiguga, mille põhjaloomastik on suhteliselt liigivaene, kuid biomass võib olla üpriski suur. Põhjaloomastiku biomassist enamuse moodustavad karbid. Kuna jõgi on sügav ning vee läbipaistvus on suhteliselt väike ja valgusolud kehvad, on põhjataimestik enamikus Pärnu linnapiirkonda jäävast osast vaene ja väikese katvusega. Sarnase iseloomuga ning põhjaelustikuga on ka planeeringualale jäävad Sauga ja Reiu jõe alamjooksud. Jõe põhja sekkuvate tegevuste järel taastub põhjaelustik reeglina juba mõne aastaga, mistõttu on tegemist ajutise ning pöörduva mõjuga. Setete eemaldamine võib jõepõhjas paljandada teistsuguse substraadiga (liivaseid või saviseid) alasid ning mitmekesistada põhjaloomastiku elupaiku, mis võib põhjaloomastikku hoopis rikastada. Jõe põhja sekkuvate tööde käigus paiskub veesambasse heljumit (juhul, kui ei kasutata heljumi levikut tõkestavaid meetmeid). Kuna jõgede vool Pärnu linnapiirkonnas ning Sauga ja Reiu jõgede alamjooksudel on suhteliselt aeglane, siis settib heljum suuremas osas süvendustööde lähikonnas. Settinud heljum võib avaldada mõningaid mõjusid põhjaelustikule, kuid need mõjud on suhteliselt väikesed ja ajutised. Jõe veelala kasutuse mõjud põhjaelustikule on suhteliselt väikesed, kuid mõningates madalamaveelistes piirkondades võib laevade ja suuremate kaatrite/paatide sõukruvide tekitatud turbulents mõjutada põhjaelustikku. Kokkuvõttes on mõjud põhjaelustikule suhteliselt väikesed, sest need avalduvad lokaalselt piiratud aladel ning on pöörduvad – elustik taastub olulisel määral juba mõne aastaga. 76 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 77 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 65 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Jõe põhja sekkuvad tööd paiskavad veesambasse heljumit ja muudavad veekeskkonda kalastiku jaoks. Taas-settiv heljum võib ohustada kalade koelmuid. Olulisi kudepiirkondi planeeringuala jõgedes Pärnu linnapiirkonnas teadaolevalt ei ole ning pole ka koelmuteks sobivate oludega jõelõike (kuigi Keskkonnaametile teadaolevalt78 seal mõned kalaliigid siiski koevad). Varakevadel, märtsis ja aprillis (hilise kevade korral ka mai alguses), suunduvad arvukad meritindi kudekarjad merest Pärnu jõe kudealadele, millest olulisim asub ligikaudu 9 km ülesvoolu, Tindisaarte piirkonnas. Tegu on koelmuga, mis on olulisim kogu Liivi lahe meritindi varu seisukohalt. Olenevalt kevadistest veetemperatuuridest algab enamasti aprilli lõpus meritindi vastkoorunud kalavastsete kandumine kudealadelt merre. See protsess kestab tavaliselt juuni esimese kolmandikuni. Peamine meritindi vastsete mass liigub merre jõe ülemises, 0,9–1,0 m paksuses veekihis. Jõesilmu 4–5 aastat jões kestnud vastseperioodi läbinud noorjärgud (pikkusega 9–15 cm) alustavad merre laskumist aprillis. Sõltuvalt varakevadistest veetemperatuuridest, enamasti aprillis – mai alguses toimub Pärnu jões kudeva merisiia unikaalse siirdevormi 11–14 mm pikkuste vastsete jõevooluga merre kandumine. Põlula kalakasvatuses ette kasvatatud ja Pärnu jõkke asustatud siiamaimud siirduvad jõest merre pärast nende vettelaskmist oktoobrikuus. Alates mai algusest laskuvad jõest merre lõhe ja meriforelli smoldid. Lisaks Pärnu jões looduslikult kudevate lõhede järglastele suunduvad merre ka sinna varasemalt asustatud ja jõetsükli läbinud lõhesmoldid. Kevadperioodil – aprillist juuni keskpaigani – liigub Pärnu jõkke ja sealt tagasi merre vimma kudekari. Pärnu jõe koelmud on Liivi lahe põhjaosa vimmavaru seisukohalt olulise tähtsusega ja Pärnu jões olevad vimmakoelmud on Eesti vetes produktiivseimad. Hilissuvel, alates augusti teisest poolest, algab meriforelli ja lõhe kudekarja isendite suundumine Pärnu jõkke. Aktiivne liikumine jõe ja mere vahel kestab enamasti detsembri alguseni. Hilissuvest alates algab jõesilmu kudekarja tõus Pärnu jõkke ja alates septembri lõpust – oktoobri algusest suundub jõkke talvituma suur osa vimma kudekarjast.79 Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel ja sügisesel perioodil, kui on kalade peamine kudemise, kuderände ja kalavastsete laskumise aeg, suuremahulised süvendustööd välistama. Eelpooltoodut arvesse võttes on süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kalastiku seisukohalt kõige sobivam periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH). Vee-elustikule avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb jõepõhja sekkuvaid töid teha madalveeperioodil, mil vool on aeglasem, heljumi levik piiratum ja selle settimine kiirem. Mõjude minimeerimiseks tuleb suuremahuliste süvendustööde puhul arvestada vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Kaevetööd vees on soovitatav teha veevaesel ajal ja võimalikult lühikese perioodi jooksul, rakendades heljumi levikut vähendavaid asjakohaseid tehnilisi meetmeid (nt kasutada heljumi levikut tõkestavaid ekraane või eraldada töötsoon näiteks sulundseinaga või pinnastammidega). Kalastikule ja vähemal määral ka muule vee-elustikule saaks mõju avaldada veekvaliteedi muutus. Kasutusaegselt ei too planeeringuga kavandatav tegevus jõgedes kaasa olulist veekvaliteedi muutust, sest seoses planeeringuga kavandatuga ei lisandu jõgedesse toitaineid ning ohtlikke ühendeid. Heljumi vettepaiskamisega seotud mõjud veekvaliteedile on lokaalsed ja lühiajalised. Seoses suureneva veeliiklusega suureneb siiski õlireostuse risk, kuid selle realiseerumine on tõenäoliselt harv ja põhjustab üsna lokaalseid ning kiirelt likvideeritavaid tagajärgi. Kalastikule avaldab mõningast negatiivset mõju kalade hukkumine või vigastumine kokkupõrkel veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini liikuvate aluste puhul, mille eest kalad ei jõua pageda. Antud mõju kalastikule pole tõenäoliselt väga tugev, kuid veeliikluse intensiivistumise korral võib koosmõjus osutuda oluliseks. Seetõttu on tervitatav sõidukiiruse piiramine teatud laevatee lõikudel. 78 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 79 Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast. Ekspertarvamus. Koostaja: Heli Špilev, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 13.04.2021 66 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Keskkonnaamet juhib (tuginedes kirjanduse ja TÜ Eesti mereinstituudi andmetele) tähelepanu 80, et hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jetide) kasutamine mõjutab negatiivselt enim kalade noorjärke, eriti larve. Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist, samuti madalas kaldavees. Jetide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt, läbides koos veega turbiini, või veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti tundlikud on jetidele meritindi vastsed. Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode (vt eespool), on nende kaitse seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude kaitse seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Üldjuhul on see üsna hästi kooskõlas jetisõidu kõrghooajaga, mis samuti kestab juuni keskpaigast augusti lõpuni (peamisel puhkuseperioodil, kui vesi jões on piisavalt soe). Kalastikku võib häirida veealune müra, kuid vastavaid uuringuid on tehtud merekeskkonnas ja mereelustikule ning nende tulemused ei ole üle kantavad planeeringuala jõgedele. Erinevad elusolendid tajuvad müra erinevalt ja ka reageerivad mürale erinevalt. See tähendab, et tegemist on liigispetsiifilise aspektiga, samuti sõltub müra levik müratekitajast ja veekeskkonna omadustest. Vooluveekogus esineb erinevatel põhjustel (jõe põhja omadused, voolukiirus, jääminek jms) tekkivat looduslikku müra. Planeeringualal võib kasutusaegne inimtekkeline veealune müra teemaks olla vaid nendel jõelõikudel, kus kasutatakse mootori abil liikuvaid veesõidukeid (mootorpaadid, kaatrid, jetid jms), eelkõige Pärnu jõe laevatatavas osas. Veesõidukeid saab jõel kasutada ainult jäävabal perioodil ning reeglina on neid rohkem liikumas soojemal aastaajal ja päevasel (valgel) ajal. Mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Näiteks on tavaline, et lõhelaste kudepesasid võib leida nii maantee-, kui raudteesildade alt, kui seal on selleks sobiv põhjasubstraat ja sobivad hüdraulilised tingimused. Ka kalade üldine arvukus maanteesildade all pole tavaliselt väiksem kui mujal sarnastes elupaikades. Tugev müra kalu küll peletab, kuid ka sellega kalad osaliselt harjuvad ja osa kaladest naaseb pärast esialgset eemaldumist hiljem mürarikkamasse piirkonda tagasi.81 Pärnu jõe laevatavas osas ei ole kaladele sobivaid kudepaiku. Kalade ränne toimub peamiselt kevadel ja sügisel, kui veeliiklust, seega ka häirivat veealust müra on vähem. Ehitusaegse (nt süvendamise ja jõepõhja puhastamisega seotud) veealuse müra võimalikku mõju rändavatele kalaliikidele aitab vähendada, kui veealuseid töid tehakse väljaspool kalade rändeperioodi. Veealuse müra kohta vt ptk 9.13. Pärnu jõe ritraalsete ehk kiirevooluliste, aga ka Pärnust kaugemale jäävate potamaalsete lõikude puhul pole seoses planeeringuga vee-elustikule olulisi mõjusid ette näha, sest neis lõikudes jõepõhja sekkuvaid töid ei kavandata. Jõel toimuv matkamine või veesport inimjõul liikuvate alustega ei avalda negatiivseid mõjusid jõe veekeskkonnale ja elustikule. Eesti keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks on kalade rändeteede avamine, mis sisuliselt tähendab paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist. 2018. aastal ehitati Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ja Vihtra paisule looduslähedane kärestik, mille kaudu pääsevad kalad liikuma. Sindi pais lammutati samuti 2018. aastal ning selle asemele rajati kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi planeeringualale vaid üks pais – Kurgja pais, kuid sellel on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel üles- ja allavoolu rännata. Paisude kasutustingimusi reguleeritakse veelubadega, mille tingimused määrab Keskkonnaamet. Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi halvendada, seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Planeeringualal asuvate paisude osas on koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja keskkonnamõjude hindamisi. Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb järgida vastavates töödes esitatud meetmeid ja soovitusi. Pärnu jõgi on oluline kalajõgi, eriti pärast Sindi paisu lammutamist. Pärnu jõe kalavarudele seoses planeeringuga kavandatuga olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kavandatav tegevus ei põhjusta sellist veekeskkonna või elupaikade muutust, mis põhjustaks olulist kalavarude vähenemist. Planeering rõhutab küll kalastusvõimaluste olulisust, kuid keeruline on hinnata, kuivõrd suureneb 80 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 81 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 67 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne harrastuskalapüük ja kalaturism planeeringuga kavandatuga seoses. Seoses veesõidukite arvu kasvuga ning jõele ligipääsu parandavate rajatiste/paikade lisandumisega võib eeldada mõningast harrastuskalapüügi suurenemist. Kalapüügi suurenemist võib soodustada ka Sindi paisu avamise järel toimuv jõe kalastiku liigirikkuse ja arvukuse suurenemine, mis ei ole planeeringust tingitud. Tõenäoliselt ei suurene kalapüük sel määral, et hakkaks oluliselt vähendama kalavarusid ning ohustama kalavarude kestlikkust. Keskkonnaministeerium on juhtinud tähelepanu82, et Sindi paisu lammutamine ja kasvav veeliiklus võib soodustada ka võõrliikide levikut Pärnu jõestikus. Koostatava teemaplaneeringu KSH läbiviimisel eeldati, et võõrliikide leviku mõju Pärnu jõestikule seoses Sindi paisu lammutamisega ja veeliikluse (veeturismi) võimaluste suurenemisega (mida loeti paisu lammutamise oluliseks positiivseks mõjuks) on hinnatud vastavates töödes, mis olid aluseks paisu lammutamise otsuse tegemisel. Koostatava teemaplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduti võõrliikide leviku mõju hindamisel eelkõige sellele veeliiklusele, mis toimub ja mida teemaplaneeringuga kavandatakse allpool Sindi kärestikku, peamiselt Pärnu linnapiirkonnas. Veekeskkonnas elutsevate võõrliikide levikule võib mõningaid mõjusid avaldada veeliikluse kasv, sest võõrliigid võivad kinnituda veesõidukitele ja sel viisil levida. Samuti võivad võõrliigid levida laevade ballastveega ja kalapüügivarustusega. Kuna veeliiklus Pärnu jõe suudmepiirkonnas on juba praegu suhteliselt tihe ja võõrliikidel on selle kaudu levikupotentsiaal olemas, siis liikluse mõningane tihenemine enam liikide levikut oluliselt ei soodusta. Kuna laevatatavad ja tiheda liiklusega on suhteliselt lühikesed jõelõigud, siis leviksid võõrliigid antud piirkonnas ka ilma inimese kaasabita. Näiteks mageveega kohastunud võõrliigid, kes laevade ballastveega või laevade/merejahtide külge kinnitunult jõuavad Pärnu sadamasse, võivad levida jõestikus ka looduslikul teel. Kuna Sindi paisu avamise järel on Pärnu jõgikond avatud, siis on võõrliikidel parem potentsiaal levida kogu jõestikus looduslikul teel. Lisaks inimtegevusele soodustab võõrliikide levikut ka soojenev kliima. Seetõttu on võõrliigid valdkond, mida tuleb planeeringualal operatiivselt jälgida, et oleks võimalik võtta õigeaegselt tarvitusele võõrliikide levikut piiravaid meetmeid. 9.1.5. Mõju jõgede kaldapiirkonna taimestikule ja loomastikule Jõe ja selle kaldaalade kasutus veeliikluse, veespordi, kalapüügi ja muude tegevuste näol on seoses planeeringuga kavandatava tegevusega suurenemas. Suurem kasutusintensiivsus toob kaasa häiringuid elustikule, peamiselt loomastikule. Häiringud on tõenäoliselt olulised vaid Pärnu jõe laevatataval osal ning kavandatava Sindi kärestikukeskuse piirkonnas, vähemal määral ka Reiu ja Sauga jõel. Kuna suurem osa laevatatavatest jõeosadest jääb linnakeskkonda, ei kaasne seal loomastikule olulist häiringut, sest loomastik on linnakeskkonnas vaesem. Samuti on seal esinevad liigid häiringutega juba kohanenud. Häiringut loomastikule vähendab ka asjaolu, et Pärnu jõgi on lai ja veesõidukid liiguvad enamasti kaldast suhteliselt kaugel. Valdaval osal planeeringualale jäävast jõeosast toimub hajus veematkamine inimjõul liikuvate alustega. Antud liiklus on suhteliselt väikese sagedusega ning ei põhjusta olulisi häiringuid jõe kaldapiirkonnaga seotud loomastikule. Planeeringuga ei kavandate tegevusi, millega muudetaks suuremas ulatuses jõe kaldaalasid ja kaldataimestikku. Planeeringuala jõgede kaldapiirkonna taimestikule avalduvad arvestatavad mõjud vaid seoses konkreetsete rajatistega (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad) seoses. Kavandatavate rajatiste alal ei esine teadaolevalt väga kõrge väärtusega taimekooslusi (loodusdirektiiviga kaitstavaid nn Natura elupaigatüüpe). Siiski toimub mõningane jõe kallastele iseloomuliku loodusliku või looduslähedase taimkatte kadu. Mõningast mõju taimkattele avaldab ka matkateede ja -radade ning muude jõest veidi eemal paiknevate objektide arendamine. Pärnu linna (nt endiste tööstusalade asemele) kavandatavad rohealad omavad taimkattele positiivset mõju. 82 Keskkonnaministeeriumi 15.10.2021 kiri nr 7-15/21/431-4 68 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Väljaspool Pärnu linnapiirkonda ja Sindi linna ehk suuremal osal planeeringualast ei kaasne kaldapiirkonna taimestikule olulisi mõjusid. Inimjõul liikuvatele alustele mõeldud veeskamiskohad ja sildumiskohad ei põhjusta arvestatavat taimkatte kadu või teisenemist. Kokkuvõttes ei avaldu jõgede kaldapiirkonna taimestikule ega loomastikule planeeringuga seoses olulisi negatiivseid mõjusid. 9.2. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju Teemaplaneeringu üheks ülesandeks on veeliiklusvahenditega liikumise tarbeks Kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine ja selleks tingimuste seadmine. Samuti kavandatakse Sauga jõe laevatatava osa pikendamist. Planeeringu raames koostatud Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringu83 põhjal ei ole Pärnu jõe laevatatava osa pikendamisel Türgi oja suudmeni ning Sauga jõe laevatatava lõigu pikendamisel Fishing village kalurikülani vaja jõe suuremahulist süvendamist ega setete ulatuslikku eemaldamist. Küll aga võivad nõuda süvendamist ja setetest puhastamist sõudestaadioni arendamine, uute sadamate, veeskamiskohtade ja sildumiskohtade rajamine, väiksemas mahus ka supluskohtade rajamine. Süvendamise ja setete eemaldamise mahtude hindamisel on eeldatud, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada. Keskkonnaamet juhib tähelepanu84, et uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka avalikust huvist, juba olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks. Süvendamise mõju hindamisel on teineteisest eristatud võimalike uute süvendamiste vajadus seoses teemaplaneeringuga kavandatavate uute tegevustega (vt allpool) ja olemasolevate sadamate akvatooriumide regulaarse süvendamise (põhjasetete eemaldamise) vajadus, et sadamad vastaksid sadamaregistris toodud parameetritele. Olemasolevate sadamate akvatooriumide regulaarse süvendamise mõju hindamine ei ole käesoleva töö ülesanne. Süvendustööde ja setete eemaldamise mõju põhjaloomastiku elupaikadele Süvendamise või setete eemaldamise paratamatu mõjuna hävib alal olev põhjaelustik, sest see kaevatakse koos setetega välja. Antud mõju avaldub üsna piiratud ehk vaid süvendataval alal ning suuremas ulatuses ühekordselt (esimesel korral). Siiski toimub põhjaelustiku kadu ka siis, kui hiljem on tarvis jõepõhja sinna settinud materjalist uuesti puhastada. Nimetatud korduvate mõjude vältimiseks on otstarbekas rajada supluskohad ning veeskamiskohad paikadesse, mis ei setti kiirelt täis ega nõua regulaarset puhastamist. Jõe põhja sekkuvate tegevuste järel taastub põhjaelustik reeglina juba mõne aastaga, mistõttu on tegu ajutise ning pöörduva mõjuga, setete eemaldamine võib jõe põhjas paljandada teistsuguse substraadiga (liivaseid või saviseid) alasid ning mitmekesistada põhjaloomastiku ja ka -taimestiku elupaiku, mis võib põhjaelustikku hoopis rikastada. Heljumi leviku mõju 83 Uuring „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“. Maves, 2022 84 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 69 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Jõesängis toimuvate kaevetööde peamine mõju veekeskkonnale seisneb heljumi vette paiskamises ning veevooluga edasikandes. Heljumi vette sattumise määr ja vees püsimise aeg sõltub kaevatavast materjalist, voolu kiirusest, kaevemahust ning tööde kestusest ja tehnoloogiast. Kuigi planeeringuala veekogude laevatatavatele osadele ei jää olulisi kalade kudealasid, on suuremahuliste tööde läbiviimine Keskkonnaameti hinnangul85 kindlasti elustikule kahjulik, sest lisaks kudepaikadele (mida seal siiski osadele liikidele on) toimub kevadel aktiivne kuderänne, meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine, erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Erinevate kalaliikide ränne (tõus jõkke või laskumine merre) toimub ka sügisel. Vt täpsemalt ptk 9.1.4. Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel ja sügisesel perioodil suuremahulised tööd välistama. Kalastiku seisukohalt on süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kõige sobivam periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Mõjude minimeerimiseks on kaevetööd vees soovitatav teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil, rakendades heljumi levikut vähendavaid meetmeid ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH). Arvestades planeeringuga kavandatavat ei ole laevatatavatest lõikudest ülesvoolu tõenäoliselt arvestatavaid süvendustöid ja setete eemaldamist tarvis teha. Juhul, kui laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävatel potamaalsetel jõelõikudel on siiski vaja teha süvendustöid või setete eemaldamist, tohib jõesängis kaevetöid teha ainult väljaspool kalade kudemisperioodi (ajavahemikul 01.06 kuni 30.09) ning seda vaid madalvee tingimustes. Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga, sulundseinaga või pinnastammiga. Nimetatud meetme kasutamine on Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise uuringu kohaselt soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Väiksemate tööde puhul (näiteks veeskamiskohad, paadisillad, supluskohad) on tööde kestus lühiajaline, tekkiva heljumi kogus väike ning töötsooni piiramisel puudub mõju heljumi levikule. Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, paiknevad need aeglase vooluga kohtades, mis samuti ei soodusta kaevamisel heljunduvate pinnaseosakeste kaasakannet. Kui heljumi levikut tõkestavaid meetmeid peetakse siiski vajalikuks, siis madalas vees on võimalik kasutada töötsooni piiramiseks täidetud pinnasekotte või vett täispumbatavaid tõkketamme. Samuti täidavad heljumi leviku tõkestamise eesmärki sulundseinad, mis paigaldatakse ehituskaeviku kuivana hoidmiseks. Töötsooni on võimalik piirata ka pinnasest tammiga, mille veetihedus tagatakse geomembraaniga. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise uuringu kohaselt ei ole Sindi kärestiku rajamise suuremahuliste pinnasetööde ajal tehtud mõõtmiste ja laboratoorsete analüüside andmetel ette näha, et käesoleva planeeringuga kavandatud ehitiste rajamisel kaasneks heljumi olulise mõjuga levikut. Kindlasti tuleb heljumi levikut vähendavaid meetmeid kaaluda ehitusprojektis ja võtta kasutusele efektiivseimad. Vette paisatud heljum halvendab vee läbipaistvust, mis omakorda toob kaasa veeloomastiku elu- ja toitumistingimuste halvenemise. Samuti avaldub negatiivne mõju veeloomadest toituvatele loomadele (linnud, poolveelised imetajad jms). Heljumi jõepõhja settimine võib avaldada mõju põhjaelustikule ning kalade koelmutele. Marjale settinud heljum võib takistada marja arengut ja põhjustada selle hukkumist. Planeeringuala jõgede laevatatavates osades pole teadaolevalt olulisi kudealasid, mida heljumi settimine ohustada võiks. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee heljumisisalduse lühiajaline tõus olulist mõju ei avalda. Kuna heljumi levik on piiratud ulatusega ning selle kontsentratsioon ja mõju veekeskkonnale on leevendusmeetmeid arvestades suhteliselt väike, siis on ka mõju vee-elustikule väike, piiratud ulatusega ning pöörduv. Heljumi leviku mõju Natura loodusaladele ja nende kaitse-eesmärgiks 85 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 70 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne olevatele elupaigatüüpidele on põhjalikumalt hinnatud Natura hindamise peatükis (ptk 8.5.), mõju kaitstavatele loodusobjektidele vt ptk 9.4. Mõju vee kvaliteedile Süvendamisega kaasnev mõju vee kvaliteedile vt ptk 9.1.1. Süvendustööde teostamisega võib kaasneda reostusoht, kui kasutatav tehnika ei ole töökorras (nõuetekohaselt hooldatud) või esineb rikkeid/avariiolukordi, mille tagajärjel võib vette lekkida kütust või õlisid. Mõju ulatus sõltub rikke suurusest ning olukorrale reageerimise ja reostuse likvideerimise kiirusest. Reostusohtu vähendavad töökorras tehnika, pädevad töötajad ja kõrge töökultuur. Mõju jõe hüdroloogilisele režiimile Kuna võimalikud süvendustööd ei muuda olulisel määral jõesängi kuju ja ristlõiget, siis pole ühegi kavandatud ehitise puhul ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju jõgede hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne. Mõju jõe hüdromorfoloogiale ja kallastele (sh seoses maalihetega) vt ptk 9.1.2. Süvendustöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju Süvendustöödega kaasnev mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Tugev müra (mida süvendustöödega reeglina ei kaasne) küll peletab kalu, kuid nad naasevad pärast häiringu lõppemist. Seega on müra mõju vee-elustikule ajutine ja väheoluline. Veealuse müra mõju kohta vt ka ptk 9.13 ja ptk 9.1.4. Eeluuringute ja mõju hindamise vajadus Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, laevateeveetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate laevateede puhul tehakse regulaarselt). Olenevalt kavandatavast tööde mahust võib olla vajalik ka keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine. Eelnevate uuringute ja mõju hindamise tulemusel määratakse leevendusmeetmete rakendamise vajadus ning leevendusmeetmete spetsiifika. 9.3. Üleujutustega arvestamise vajadus Teemaplaneeringu üks ülesandeid on Pärnu jõe üleujutusohuga arvestamine ning alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määramine. See võimaldab ennetada võimalikest üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale. Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Pärnu linnapiirkonnas on Pärnu jõega seotud üleujutuste põhjuseks reeglina samuti merevee kõrge tase (merevesi hakkab jõe suudmest sisse pressima). Teiseks üleujutuse tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste. Selle põhjuseks võivad olla kevadine suurvesi ja tugevad valingvihmad. Pärnu jõel võib üleujutusi põhjustada ka jääminek: kui jõel jäämineku ajal on Pärnu laht veel jääs, kuhjub jõejää takistuseks veevoolule. Oluline on rakendada üleujutuste riskijuhtimist, mille eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme. 71 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava (ÜRMK)86 koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud üleujutusohuga seotud riskipiirkonna olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv sõltub üleujutuse esinemise tõenäosusest (vt Tabel 3). Üleujutuse riskipiirkond on määratud ka Sindi linnas. Arvestada tuleb seejuures, et suurema tõenäosusega (sagedamini) toimuvad üleujutused on seotud Pärnu jõega. Tabel 3. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv lähtuvalt üleujutuse esinemise tõenäosusest87 Üleujutuse esinemise Elanike arv tõenäosuse % 0,1% (1000 a) 9670 1% (100 a) 4480 2% (50 a) 2950 10% (10 a) 770 Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted, reoveepuhastid jms). Üleujutused võivad ohustada kultuuriväärtuseid ja takistada liiklemist. Üleujutusega seotud riskide maandamiseks on seatud neli keskset üldeesmärki ja seitse alameesmärki: 1. Üleujutusega seotud riskide ennetamine o Uute objektide rajamise piiramine ja tingimuste seadmine üleujutusohtlikel aladel o Ennetusmeetmete rakendamine ja järelevalve kahjude vältimiseks 2. Üleujutuse eest kaitsmine o Üleujutusohu või üleujutuste mõju vähendamine tehniliste tegevuste toel 3. Üleujutuseks valmisoleku tagamine o Elanikkonna turvalisuse tagamine ja keskkonnakahju vältimine üleujutuse ajal o Üleujutuste prognoosimise ja hoiatussüsteemi toimimine o Üleujutusohuga seotud teadlikkuse suurendamine 4. Üleujutuse tagajärgedest taastumine o Üleujutuse tagajärgedest taastumine Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul tuleb erinevate lahenduste mõju ja maksumust täpsemalt hinnata riskipiirkondade uuringute käigus. Pärnu riskipiirkonna maandamiskava meetmekava oodatav tulemus aastaks 2027: 86 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022-2027. Kinnitatud keskkonnaministri poolt 08.06.2022 nr 1-2/22/197 87 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022-2027. Kinnitatud keskkonnaministri poolt 08.06.2022 nr 1-2/22/197 72 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne • 6.a.2 tegevus: Pärnu riskipiirkonnale on välja töötatud sobivad tehnilised vm lahendused üleujutuste mõju vähendamiseks • 6.l.1 tegevus: Pärnu riskipiirkonnas on langetatud valik sobivaimaks meetmete paketiks üleujutuste mõju vähendamiseks • 6.l.2 tegevus: Pärnu riskipiirkonnas on alustatud ehituslike meetmete ellu viimisega. ÜRMK 2021-2027 meetmekava lisas toodud asukohapõhiselt kaalutavate tehniliste lahenduste võimalikud alternatiivid: 1. Looduslähedased lahendused tiheasustusaladel sademevee hajutamiseks ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks 2. Loodusliku hüdromorfoloogiaga seotud lahendused sademee hajutamise ning vee pinnasse imbumise soodustamiseks 3. Muud tehnilised lahendused. Joonis 7. Üleujutusala riskipiirkond Pärnu jõe teemaplaneeringu alal (planeeringuala piir on tähistatud pruuni joonega) Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuringus 88 (oli seotud rannikuala üleujutustega) on antud soovitused asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks. Järgnevalt on välja toodud soovitused, mis KSH koostaja seisukohast on asjakohased ka Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul.: • üleujutusohuga aladel ehitamisel tuleb silmas pidada ehitustingimusi sh arvestada üleujutuse mõju konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele ning vajadusel rajada ehitise vastavad osad veekindlatena või hingavatena; • Pärnu linnas majandusliku kahju vältimiseks üleujutusohuga aladel määrata (reeglina) uute põhihoonete ruumide esimese maapealse korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks 3,2 m abs. Alla 3,2 m abs on erandina lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega. Madalamal asetsevate 88 Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Maves OÜ, 2020 73 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne elupindade kavandamine on lubatud põhjendatud kaalutluse korral, näiteks muinsuskaitse vajadustest tulenevalt. Ajalooliselt väljakujunenud miljööga aladel on uute hoonete püstitamisel vajalik leida sobilikud lahendused (nt arhitektuursed või maastikukujunduslikud võtted), mis aitavad hooneid sobitada olemasoleva hoonestuslaadiga; • lubada elukorruse põranda madalamat ehituskõrgust, kui rakendatakse efektiivselt muid meetmeid inimeste ja hoone ohutuse tagamiseks; • täiendavalt tuleb hinnata üleujutusega kaasneva ujuvmaterjali poolt tekitatavat võimalikku kahju ning ette näha vajalikud kaitsemeetmed (takistavad piirded, metallkatted klaasfassaadidele, tugevdatud konstruktsioonid vms); • tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga; • elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides. Uued alajaamad ja elektrikilbid tuleb paigaldada 3,2 m abs kõrgusele; • uued sademe- ja reoveepumplad tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks. Pumpadele ja toitesüsteemidele tuleb kuni 3,2 m veetõusu korral tagada töökindlus; • üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda; • uute ühendusteede rajamisel arvestada kõrgema teetammi rajamise vajadusega, mis käituks omakorda üleujutust takistava tegurina. Samas tuleb silmas pidada, et sellised tammid takistavad ka sademevee äravoolu valingvihmade korral; • teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu; • äri- ja tootmistegevuse kavandamisel arvestada kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga ekstreemsete üleujutuste korral, näiteks saasteainete sattumise võimalikkusega pinnavette. Keskkonnatundlikke tegevusi on soovitatav mitte kavandada ranna ja kalda lähedusse; • ranna ja kalda ning ka inimeste kaitseks kavandada kõrghaljastuse säilimine asustatud katastriüksuste ja üleujutusega ala piiri vahele. Kõrghaljastuse säilitamine on vajalik ka jõe järsumatel kallastel võimaliku erosiooni takistamiseks; • üleujutusohuga aladel on detailplaneeringute algatamise otsustamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel soovitatav koostada KSH eelhinnang ja selgitada välja võimaliku olulise keskkonnamõju kaasnemine kavandatava tegevusega; • üleujutusohuga aladel koostatavates detailplaneeringutes või projekteerimistingimustega ehitusõiguse saamiseks on vaja kanda kinnistusraamatusse märge: maaüksus asub üleujutusohuga piirkonnas; • Pärnu rannaniitudel ja seal asuvatel veekogudel on oluline üleujutusi puhverdav roll, mistõttu nende alade looduslik säilitamine on väga oluline. 2021. a lõpul valminud uuringu89 käigus hinnati siseveekogude üleujutusalasid ja määrati üleujutusalade piirid. Nimetatud uuringu põhjal on planeeringualal lisaks eelnevalt toodud Pärnu linna ehitistele puutumus üleujutusalaga järgnevatel ehitistel: 89 Piirimäe, K. jt, 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid (sh Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks) 74 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne • Paikuse PL veeskamiskoht • Via Baltica ümbersõidu sild • Sindi kärestikukeskus • Sindi raudteesild • Tori sild • Tori PL veeskamiskoha vajadus • Jõesuu PL veeskamiskoha vajadus • Kavasoo rippsild • Jõesuu (Navesti j) sild • Vihtra PL veeskamiskoha vajadus • Vihtra sild • Vihtra rippsild • Suurejõe PL veeskamiskoha vajadus • Suurejõe sild • Kurgja sild • Kurgja kergliiklussild • Kurgja PL veeskamiskoha vajadus Kavandatava tegevuse elluviimisel on vajalik arvestada üleujutusega seotud riskide maandamise eesmärkidega ning asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks antud soovitustega. Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul tuleb erinevate lahenduste mõju ja maksumust täpsemalt hinnata riskipiirkondade uuringute käigus. Keskkonnaagentuuril on plaanis 2023.-2024. aastal arvutada Pärnu jõele üleujutustõenäosused ja need kaardistada.90 Ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse sattumine jõkke). Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad. 9.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 9.4.1. Mõju kaitsealadele Pärnu rannaniidu looduskaitseala Pärnu rannaniidu looduskaitseala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmepiirkonnas ning kattub planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualaga kattuval osal (nii jõe paremal kui ka vasakul kaldal) esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad planeeringualale ja selle naabrusesse looduskaitseala eesmärgiks olevate taimeliikide emaputke, kahkjaspunase sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise ängelheina elupaigad. Planeeringuala lähedusse (sellest 80 m kaugusele) jääb kaitse-eesmärgiks oleva sileda kardheina elupaik. Looduskaitseala kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Rannaniidu loodusalana. 90 Keskkonnaagentuuri 21.02.2023 kiri nr 6-6/22/2214-2 75 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Planeeringulahendus näeb ette võimaluse Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal ehk kaitseala läheduses. Antud ala jääb muulist jõe poole ning kaitsealaga ei kattu. Juhul, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga loodusalal ei liiguta ning alale materjale ei ladustata), siis loodusalale tõenäoliselt olulisi mõjusid ei avaldu. Sadama kavandamisel on siiski vajalik hinnata lisaks Pärnu jõe loodusalale avalduvatele mõjudele ka Rannaniidu loodusalale avalduvaid mõjusid. Muid rajatisi ja tegevusi kaitseala naabrusesse ei kavandata. Seega ei avaldu kaitsealale planeeringuga otseseid mõjusid. Puuduvad ka kaudsed negatiivsed mõjud (nt veerežiimi kaudu) kaitsealale ja selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Mõjusid on täpsemalt hinnatud Natura hindamise peatükis 8.5.3 (Mõju Rannaniidu loodusalale). Planeeringualale jäävad looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kahkjaspunase sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise ängelheina elupaigad. Nimetatud liigid ei ole loodusala eesmärgiks kuid negatiivsed mõjud nendele puuduvad samal põhjusel, mis loodusala eesmärgiks olevale emaputkelegi. Kokkuvõttes puuduvad Pärnu rannaniidu looduskaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele seoses planeeringuga negatiivsed mõjud. Niidu maastikukaitseala Niidu maastikukaitseala paikneb veidi rohkem kui pooles ulatuses planeeringualal ja piirneb Pärnu jõega. Maastikukaitseala moodustab ühe osa Niidu-Tammiste metsamaastikust (maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik) ja on Niidu parkmetsana oluline rekreatsiooniala (puhke- ja peatuskoht). Niidu maastikukaitseala eesmärgiks on kaitsta metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid niidukooslusi. Ala läbib teemaplaneeringu kohane Pärnu jõe kaldatee. Kaitseala läbiv teelõik on juba olemas valgustatud kergliiklustee näol ning sellega seoses eeldatavalt täiendavaid mõjusid kaitsealale ei kaane. Teemaplaneeringu koostamise käigus kaaluti A. H. Tammsaare pst pikendusele kavandatud jalakäijate/kergliikluse silla muutmist autosillaks. Autosilla kavandamisega ja tänava pikendamisega Tammiste teeni kaasneks maastikukaitseala kaitseväärtuste hävimine märkimisväärsel alal ja kaitseala killustamine, sh liikluskoormuse tõus Tammiste teel. Autosilla ja sõidutee rajamisega kaasnevad tänavavalgustuse ja autoliikluse poolt põhjustatavad valgushäiringud, mis mõjutavad kaitse-eesmärgiks olevaid nahkhiiri ja alal elutsevat linnustikku. Kuna autosilla rajamisega kaasneks oluliselt suurem maavajadus ja mõju ümbritsevale keskkonnale kui jalakäijate silla puhul, siis mõjutaks see negatiivselt nii kaitseala kaitse-eesmärke kui ka vähendaks ja killustaks väljakujunenud puhke- ja haljasalade võrgustikku. Arvestades Niidu maastikukaitseala kaitse- eesmärki ning olulisust linna rohe- ja puhkealana kaasneks autosilla kavandamisega oluline negatiivne mõju Niidu maastikukaitsealale. Arvestades maastikukaitseala asukohta ja ümbritsevat maakasutust ei ole võimalik leida tõhusaid meetmeid olulise negatiivse mõju leevendamiseks/kompenseerimiseks mõjutatavas piirkonnas (näiteks ala laiendamise näol), sest selleks puuduvad alal ja ümbruskonnas võimalused. Niidu maastikukaitseala olulisus puhke- ja peatuskohana (Niidu parkmets) eeldatavalt kasvab seoses jõeäärsete rekreatsioonitingimuste arendamise ja parandamisega. Juurdepääsu alale soodustab ka kavandatav kergliiklussild. Arvestada tuleb ka sellega, et jõe paremkalda tööstusalad (endise linavabriku piirkond jms) on perspektiivis kavas muuta elamu- ja äripiirkondadeks, millega kaasneb vajadus puhke- ja rekreatsioonialade järele ning eeldatavalt suureneb ka koormus Niidu maastikukaitsealale. Sellest tulenevalt tuleb maastikukaitseala väärtuste säilimiseks analüüsida ala vastupanuvõimet (koormustaluvus, tallamine jms) ning välja töötada ja rakendada konkreetsed meetmed ala väärtuste kaitseks (nt ala külastajate/kasutajate suunamine, prügimajanduse korraldamine, puhkeala rajatised jms). Pärnu jõe alale kaitseala piiri lähedusse kavandatakse sõudestaadionit. Juhul, kui jõe kaldajoont ei muudeta ning sõudestaadioni rajamisega seotud tööd toimuvad jõe alal ehk väljaspool kaitseala, siis kaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele nahkhiirtele puuduvad mõjud eeldusel, et kaitsealale ei rajata täiendavat valgustust. Kaitse-eesmärgiks olevat metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid 76 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne niidukooslusi, samuti kaitse-eesmärgiks olevat linnuliiki kassikakk (Bubo bubo), kelle elupaik asub jõest kaugemal, planeeringuga kavandatu ei mõjuta. Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga Niidu maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid mõjusid, kui ala kohta töötatakse välja asjakohane kaitsekord ja rakendatakse meetmeid kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja väärtuste säilitamiseks. Autosilla rajamisega Tammsaare pst pikendusele kaasneks maastikukaitsealale pöördumatu oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik leevendada. Pärnu maastikukaitseala Pärnu maastikukaitseala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal maastikukaitseala põhjaservas. Kaitseala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide maanteega. Ala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ja veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal ja kallastel kavandatavad rajatised ja tegevused kaitseala ei mõjuta. Planeeringuga rajatisi ega tegevusi kaitsealale ja selle piirile ei kavandata. Seetõttu puudub seoses planeeringuga otsene negatiivne mõju nii maastikukaitsealale kui ka selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja linnuliikidele. Planeeringuga luuakse seos puhkevõrgustiku Reiu jõe suudmeala sõlmpunkti ja Pärnu maastikukaitsealal asuvate metsaradade (Raeküla terviseradade) vahel. Pärnu maastikukaitsealal on terviserajad juba välja arendatud. Reiu jõe suudmeala sõlmpunkti väljaarendamisega saab need siduda üheks terviklikuks puhkealaks. Teemaplaneeringuga on Pärnu jõe puhkeala arendamiseks seatud tingimus: kohalike omavalitsuste planeeringutega tuleb sidusa puhkealade võrgustiku tagamiseks ühendada Pärnu jõe puhkealaga teised linnalise piirkonna olulised puhkealad: Pärnu rand, rannaniit ja Rannapark; Pärnu vanalinna parkide vöönd, Niidu ja Tammiste metsad, Rääma raba puhkeala; Saugamõisa ja Loode-Pärnu puhkeala; Reiu, Raeküla ja Paikuse metsaalad jm. Puhkevõrgustiku loomisega ei kaasne olulist kaudset negatiivset mõju Pärnu maastikukaitsealale, kui arvestatakse maastikukaitseala kaitse-eeskirja91 ja kaitse-eesmärkidega, jälgitakse puhkeala kasutuskoormust ning regulaarselt hooldatakse puhketaristut ja radasid. Saarjõe maastikukaitseala Saarjõe maastikukaitseala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel. Navesti jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult jõe veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb kaitseala Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Planeeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi kaitsealale või selle piirile. Kaitseala läbib planeeringualalt Kurgjalt alguse saav Sakala tee matkarada. Kurgjale on kavandatud matkateede sõlmpunkt, mis seob maismaal ja piki Pärnu jõge kulgevad matkateed. Seoses matkateede sõlmpunktide määratlemise ja arendamisega pole ette näha suurt külastuskoormuse kasvu ega muid mõjusid kaitsealale. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii kaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Kaansoo mesimuraka kasvuala Kaansoo mesimuraka kasvuala asub planeeringualal, kuid paikneb Pärnu jõest 2,1 km kaugusel. Alal puuduvad igasugused seosed jõe veekeskkonnaga. Ehitisi või tegevusi kaitseala piirkonda ei planeerita. Seega mõjud kaitstavale alale ja selle kaitse-eesmärgiks olevale liigile mesimurakale puuduvad. Mõju kaitstavatele parkidele Vahetult Pärnu jõe kaldale jäävad järgmised pargid: Pärnu rannapark, Annemõisa park, Sõpruse park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Tori pastoraadi park ja Kurgja Linnutaja talu maa-ala. Parkidele võib mõjusid avaldada eelkõige jõe kallastel toimuv tegevus ja sinna kavandatavad ehitised. 91 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005 77 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Annemõisa pargi piirile või naabrusse on kavas rajada jõepääste slipp. Päästetööde operatiivseks korraldamiseks Pärnus on kavandatud lühim võimalik juurdepääs Politsei ja Piirivalve ühishoonest jõele. A.H.Tammsaare pst pikenduse ja Annemõisa pargi vahelisele jõe kalda alale planeeritakse Pärnu jõepääste slipp, mis on ette nähtud päästetöödeks jõel. Slipi täpne asukoht ja juurdepääs pole teada, kuid tõenäoliselt sellega negatiivseid mõjusid pargile ei kaasne. Rannapargi naabrusse (sellest põhja suunas) on kavandatud veeskamiskoht, millega seoses pargile tõenäoliselt mõjusid ei avaldu. Planeeringuga nähakse ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal. Antud arendus tuleb läbi viia nii, et see ei avaldaks mõju pargile ja selle kaitseväärtustele. Kesklinna silla ja Rannapargi vahele jääv ala on juba täna aktiivselt kasutatava puhketee osa, kuid piirkonna edasisel arendamisel on planeeringuga antud suunis kavandada Pärnu jõe äärse promenaadi (Jaansoni raja) katkematu ühendus rannapromenaadiga. Promenaadi pikendamisel Rannapargi suunas kaalutakse selle äärde sildumisvõimaluste kavandamist. See loob eeldused kergliiklejate ruumi parendamisele, et luua selge ja turvaline ning mugavalt kasutatav ühendus kesklinna, reisisadama ala, Vallikääru pargi, Jahtklubi, Rannapargi ja keskranna vahel. Puhketeede võrgustiku sidususe parandamine ei avalda kaitsealusele pargile tõenäoliselt negatiivseid mõjusid. Vallikaraavi ümbrusesse jäävat Valli parki puudutab planeering seoses puhketeede võrgustiku sidususe parandamisega. Tõenäoliselt ei kaasne sellega pargi alal uusi rajatisi ega muid füüsilisi mõjusid. Seega negatiivsed mõjud pargile puuduvad. Tõenäoliselt on planeeringu rakendamisel võimalik olulisi negatiivseid mõjusid parkidele vältida. Selleks tuleb arvestada parkide kaitsekorra ning kaitseväärtustega ning kooskõlastada parkide alal või naabruses kavandatavad tegevused kaitseala valitsejaga. 9.4.2. Mõju hoiualadele Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) jääb valdavas osas planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa jõe keskjooksust. Jõe alale ja kallastele kavandatakse erinevaid rajatisi (sadamad, veeskamiskohad, supluskohad, sildumiskohad, sõudestaadion jne) ning tegevusi (veetramm ja muu veetransport, veemotosport jne). Arvestades hoiuala ja kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu ei põhjusta väikesadamate, veeskamiskohtade, sildumiskohtade, supluskohtade, sõudekanali jms rajamine hoiualale ja selle veekeskkonnale ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada hoiualale siiski mõningaid negatiivseid mõjusid. Jõe säästlikku kasutust soodustavad tegevused ning jõepiirkonna kasutamise ja arendamise koordineerimine avaldavad jõe Pärnu jõe hoiualale pigem positiivset mõju. Konkreetsete hoiuala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid hoiualale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Kuna Pärnu jõe hoiuala kattub Natura Pärnu jõe loodusalaga ning ka kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüüp ja liigid on samad, siis on mõju hinnang hoiualale ja loodusalale sama. Võimalike mõjude esinemist on täpsemalt käsitletud Natura hindamise peatükis (ptk 8.5.1. Mõju Pärnu jõe loodusalale). Pärnu jõgi on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.92 Nimistus olevatel jõgedel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu 92 Keskkonnaministri 15.03.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv 78 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Teemaplaneeringuga ei kavandata Pärnu jõele eelnimetatud keelatud objekte ja tegevusi. Pärnu lahe hoiualast jääb planeeringuala kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele ning on lisaks eraldatud Pärnu jõe paremkalda muuliga. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning ei ulatu hoiuala piiridesse. Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Hoiualale jääval Pärnu jõe paremkalda muulil pole inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral lindude pesitsuspaiku. Planeeringuga ei kavandata ehitisi ja tegevusi, mis mõjutaksid olulisel määral hoiualale jäävat merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu ei ole tõenäolised. Tõenäoline pole ka selline häiringute (nt veeliiklusest põhjustatud) taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada. Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses planeeringuga olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale puuduvad, samuti puuduvad olulised mõjud hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Reiu jõe hoiuala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,1 km pikkuse laevatatava jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii hoiuala pindala mõistes kui ka hoiualale jääva jõelõigu pikkuse mõistes. Reiu jõe alamjooks on sarnaselt Pärnu jõe alamjooksule aktiivselt kasutatav ning tuleviku perspektiivis atraktiivne piirkond. Planeeringuga on Reiu jõe paremkaldale kavandatud väikesadam (Reiu külalissadam; varem kehtestatud DP alusel) ja raudteesilla lähedusse supluskoht, mille näol on tegu juba suplemiseks kasutatava paigaga. Planeeringuga on kavas Reiu jõe suudme piirkond arendada välja pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist võimaldavaks veematka sõlmpunktiks. Arvestades sellega võib veeliiklus Reiu jõe alamjooksul (laevatataval jõelõigul) ning ka jõe kaldaalade kasutus olulisel määral suureneda. Seoses kavandatud sadama ja vähesel määral ka ujumiskohaga ning intensiivistuva veeliiklusega kaasneb jõe looduskeskkonnale ja hoiualale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitstavatele liikidele (lõhe, harilik võldas, harilik hink, jõesilm, paksukojaline jõekarp) olulisi negatiivseid mõjusid seoses planeeringuga ei avaldu. Konkreetsete hoiuala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid hoiualale ja selle eesmärkidele, selgitamaks välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Kuna Reiu jõe hoiuala kattub Natura Reiu jõe loodusalaga ning ka kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüüp ja liigid (v.a lõhe) on samad, siis on mõju hinnang hoiualale ja loodusalale sama. Võimalike mõjude esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 8.5.2. Mõju Reiu jõe loodusalale). Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.93 Nimistus olevatel jõgedel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Teemaplaneeringuga ei kavandata Pärnu jõele eelnimetatud keelatud objekte ja tegevusi. Navesti hoiuala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca 4 km ülesvoolu. Hoiuala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud Navesti jõe ja hoiuala veekeskkonnale puuduvad. Planeeringuga ei kavandata veekeskkonda mõjutavaid rajatisi hoiualale või selle lähedusse. Jõesuusse, Navesti hoiuala lähistele kavandatakse 93 Keskkonnaministri 15.03.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv 79 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne matkateede sõlmpunkti ja veeskamiskohta kanuudele ja muudele inimjõul liikuvetele alustele. Sellega seoses võib mõningal määral suureneda ka Navesti jõe kasutamine matkateena, kuid olulist mõjus see jõe veekeskkonnale ega elustikule ei avalda. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Negatiivsed mõjud puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp). Tellissaare hoiuala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Ala pole ka populaarne matkamispaik. Planeeringuga ei kavandata rajatisi aga tegevusi hoiualale ega selle lähedusse. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale kui ka selle kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele. 9.4.3. Mõju kaitstavatele liikidele Käesolevas peatükis käsitletakse kaitstavaid liike, mille elupaigad (sh kaitstavate liikide püsielupaigad) asuvad väljaspool kaitstavaid alasid, ning kaitstavaid liike, mis pole kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks. I kategooria kaitstavad liigid Kõik planeeringualal registreeritud I kategooria liikide elupaigad paiknevad kaitstavatel aladel või on nende kaitseks moodustatud püsielupaigad. I kategooria liikide elupaiku ei jää planeeringuga kavandatud tegevuste otseste ega oluliste kaudsete mõjude raadiusse. II kategooria kaitstavad liigid Pärnu jões elutsev paksukojaline jõekarp on Pärnu jõe hoiuala/loodusala ja Reiu jõe hoiuala/loodusala kaitse-eesmärgiks. Mõjusid sellele liigile on käsitletud Natura hindamise vastavates peatükkides (ptk 8.5.1 ja ptk 8.5.2). Pärnu jõe alal ja osaliselt ka jõe kallastel on registreeritud 10 kaitstava nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, habelendlane, suurkõrv) elupaigad ehk lennu- ja toitumisalad. Pärnu linna läbival jõelõigul on registreeritud 7 nahkhiireliigi esinemine. Nahkhiiri võivad mõjutada sillad ja muud jõe kohal ning ka kallastel paiknevad rajatised, samuti võib mõju avaldada jõgede kaldaalade maastiku muutmine. Oluline on kõrghaljastuse säilitamine kaldaaladel. Rohealade säilitamise näol omab planeering positiivset mõju nahkhiirtele. Planeeringuga kavandatavad rajatised nagu sadamad ning sildumis- ja veeskamiskohad ei avalda nahkhiirtele olulist mõju kokkupõrkeohu näol, samuti ei kaane nendega olulist elupaikade kadu. Jõel toimuv veeliiklus võib avaldada jõe kohal toituvatele nahkhiirtele mõningaid häiringuid, kuid mõju on tõenäoliselt üsna ebaoluline, sest veeliiklus toimub valdavalt valgel ajal, mil nahkhiired ei lenda. Peamiseks rajatistega ning kaldaalade arendamisega seotud mõjuriks, mis põhjustab nahkhiirtele häiringuid, on valgusreostus. Seega on oluline kasutada jõe kallastel paiknevate puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade puhul säästlikke valguslahendusi, mille puhul valgus on suunatud allapoole. Konkreetse rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata mõjusid nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduvate mõjude vähendamise vajadusega. Jõe kallastele puhkealade kavandamisel tuleb arvestada kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise vajadusega. Hõredad puistud, mis on katkestamata suuremate lagedate aladega, pakuvad nahkhiirtele orienteerumiseks võimalusi ning on ühtlasi ka headeks toitumisaladeks. Muude II kategooria kaitstavate liikide elupaiku Pärnu jõe ning planeeringualale jäävate Sauga ja Reiu jõe alamjooksude alal ning kallastel registreeritud pole. Planeeringualal esinevate kaitstavate liikide elupaigad paiknevad Pärnu jõest eemal ning neile mõjude avaldumine seoses planeeringuga kavandatuga pole võimalik. 80 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne III kategooria kaitstavad liigid III kaitsekategooria loomaliikidest on lisaks Pärnu jõe hoiuala ja Pärnu jõe loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele kalaliikidele võldasele ja hingule (mõjud neile on hinnatud Natura hindamise peatükis) jõe alal registreeritud vaid linnuliik must-viires. Must-viirese elupaigana on kaardistatud ligi 2 km pikkune jõelõik Pärnu linnas. Kuna elupaik on registreeritud 2004. aastal ja seda hiljem seiratud pole, siis pole teada jõe kaldatsoonis paiknevad võimalikud pesitsusalad ja antud elupaiga asustatus liigi poolt. Arvestades, et jõelõigu looduslikumad kaldaalad säilivad suuremas osas praeguses seisundis ning jõe veeala osas, mis on liigile peamiseks toitumisalaks, olulisi muutusi ei toimu, siis tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid liigile ei avaldu. Planeeringualal väljaspool jõgesid on kaardistatud järgmiste III kategooria loomaliikide elupaigad: kaldapääsuke, hiireviu, musträhn, sookurg, nõmmelõoke, hallpea-rähn, laanepüü, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp, herilaseviu, soo-loorkull, suurkoovitaja, rüüt, jõgitiir, punajalg-tilder, teder, mudatilder, punaselg-õgija, rohukonn, rabakonn, valgelaup-rabakiil. Valdavas osas jäävad nimetatud liikide elupaigad planeeringuga kavandatud objektidest ja tegevustest piisavalt kaugele, välistamaks igasugused planeeringuga seotud mõjud. Kaitstavate linnuliikide elupaigad jäävad Pärnu jõest vähemalt 0,3 km kaugusele, jõe alamjooksu piirkonnas enam kui 0,5 km kaugusele, ning mõjud neile seoses planeeringuga puuduvad. Kaldapääsukese pesapaigad asuvad Pärnu jõe kaldal Tori põrgu liivakivipaljandis. Seoses planeeringuga võib prognoosida nii veematkade sagenemist kui ka maismaal paiknevate matkamarsruutide populaarsuse kasvu. Järelikult võib eeldada Tori põrgu külastatavuse mõningast kasvu. Kuna liivakivipaljandis olevad pesakäigud asuvad külastajate mõjuulatusest kõrgemal, siis olulisi negatiivseid mõjusid kaldapääsukestele ei kaasne. Lähimad kahepaiksete rohukonna ja rabakonna sigimisveekogud on kaardistatud Pärnu jõest 100– 200 m kaugusel, kuid need paiknevad jõe keskjooksul piirkonnas, kuhu elupaiku mõjutavaid ehitisi ja tegevusi ei kavandata. III kaitsekategooria taimeliikidest on planeeringualal registreeritud soo-neiuvaip, harilik käoraamat, kuradi-sõrmkäpp, künnapuu, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, ungrukold, vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, helleri ebatähtlehik, karukold, sulgjas õhik. Kõik Pärnu linnapiirkonnas ja jõe alamjooksul registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad jäävad jõest kaugemale kui 0,5 km ja seoses planeeringuga pole neile mõjusid ette näha. Pärnu jõe keskjooksul Vihtra piirkonnas jääb sulgja õhiku elupaik jõest ca 200 m kaugusele, kuid igasugused mõjud liigi elupaigaks olevale metsaalale puuduvad. Kurgjal ulatub karukolla elupaigaks olev metsaala praktiliselt jõe kaldani, kuid seoses planeeringuga pole elupaigale mõjusid ette näha. III kategooria seene- ja samblikuliikidest leiduvad planeeringualal harilik kopsusamblik ja haava- tardsamblik, kuid nende elupaigad jäävad Pärnu jõest enam kui kilomeetri kaugusele ning liikidele mõjusid seoses planeeringuga ei avaldu. Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga olulisi negatiivseid mõjusid III kaitsekategooria liikidele. 9.4.4. Mõju kaitstavate liikide püsielupaikadele Mitte ükski planeeringualale jääv püsielupaik ei asu Pärnu jõe kaldal ega selle vahetus läheduses. Jõele lähim on Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, mis paikneb jõest 625 m kaugusel. Valdav osa Pärnu jõe piirkonda (sellest 1 km raadiusse) jäävatest püsielupaikadest on moodustatud väike- konnakotka kaitseks ja üks kassikaku kaitseks. Kõik need püsielupaigad asuvad metsaaladel, kuhu ei ulatu mingid planeeringuga seotud mõjud. Ka matkateede arendamine ei avalda piirkonda jäävatele püsielupaikadele ja seal elutsevatele liikidele mõjusid. Seega pole seoses planeeringuga ette näha rajatisi ega tegevusi, mis võiks mõjutada kaitstavate liikide püsielupaiku või põhjustada kaitstavatele linnuliikidele häiringuid. Järelikult kaitstavate liikide püsielupaikadele seoses planeeringuga mõjud puuduvad. 81 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 9.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele Pärnu jões paiknevale Võnnukivile ehk Kalevipoja vestitasku kivile pole negatiivsete mõjude avaldumine tõenäoline, sest kivi paikneb madalaveelisel mittelaevatataval jõelõigul. Kallastel toimuvad tegevused rändrahnule mõju ei avalda. Ka jõel toimuv matkamine ja veesport ei avalda kivile mõju. Tori põrgu jääb planeeringualale ja paikneb vahetult Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1 ha) ka Pärnu jõe veeala. Pinnavorm on kaitse alla võetud kesk-devoni liivakivipaljandite ja koobaste kaitseks. Planeeringuga seoses ei toimu Pärnu jõe veekeskkonna muutusi, mis võiks mõjutada kaitstavat objekti ja selle kaitseväärtusi (kesk-devoni liivakivipaljandid ja koopad). Planeeringuga kavandatakse Tori põrgu kaldaraja pikendamist ca 120 m võrra ida suunas ehk ülesvoolu kuni Kalda kinnistuni. Raja pikendamine ei nõua kunstliku katte rajamist, vaid juba praegu kasutatava raja tähistamist ja vajadusel korrastamist. Kaitstavale objektile seoses sellega negatiivsed mõjud puuduvad. Raja pikendamine suhteliselt lühikesel lõigul ei too tõenäoliselt kaasa Tori põrgu külastuskoormuse olulist suurenemist ning alale seeläbi negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kurgjal Pärnu jõe kaldapiirkonnas kasvavaid põlispuid (C. R. Jakobsoni mänd ja Kõrvi tamm) planeeringuga kavandatavad tegevused ei mõjuta. Pärnu jõe matkatee populariseerimine ning matkateede sõlmpunkti ning veeskamiskoha rajamine Kurgjale võib mõnevõrra suurendada Kurgja külastatavust, kuid põlispuudele sellega seoses mõjusid ei avaldu. Ülejäänud planeeringualal leiduvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Peksumänd, Kariste talu mänd, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn, Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn, Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi e Viie valla piirikivi, Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) paiknevad Pärnu jõest eemal ning nende seos planeeringuga kavandatavaga on nõrk või puudub. Mõne objekti külastatavus võib seoses matkateede arendamisega küll suureneda, kuid mitte sel määral, et see objekti negatiivselt mõjutaks. Seega ei avaldu neile objektidele ka mõjusid. 9.5. Mõju vääriselupaikadele Planeeringualal on kokku registreeritud 97 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 13 vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 11 vääriselupaika. Pärnu linnapiirkonnas jõest vähem kui 100 m kaugusele jäävad vääriselupaigad asuvad valdavalt Niidu maastikukaitsealal. Planeeringuga ei kavandata vääriselupaikade alale ehitisi ja tegevusi. Mitmed Pärnu linnapiirkonnas asuvad vääriselupaigad jäävad puhkealadena määratletud aladele, kuid pole ette näha puhkealade sellist kasutuskoormuse kasvu, mis võiks vääriselupaikadele olulist mõju avaldada. Puhkealade arendamisel tuleb arvestada vääriselupaikade säilitamise vajadusega ning nende alal ei tohi teostada kujundusraieid ning piirata põõsarinnet, eemaldada surnud puid ja lamapuitu jms. Vääriselupaikade ala ei tohi ka niita, samuti tuleb vältida radade ja kergliiklusteede rajamist vääriselupaikade alale ning igasuguseid raadamist nõudvaid arendusi. Jõe veealal toimuvad tegevused vääriselupaiku ei mõjuta. Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga vääriselupaikadele negatiivseid mõjusid. 9.6. Mõju rohelisele võrgustikule Piirkonna roheline võrgustik (rohevõrgustik) ja selle kasutustingimused on määratud Pärnu maakonna planeeringuga. Selle kohaselt on Pärnu jõgi koos kaldavööndiga määratud rohevõrgustiku koridori vooluveekoguks (kuulub nn sinivõrgustikku). Kuna planeeringualal on põllumajandusmaade osakaal suhteliselt suur ja asustus võrdlemisi tihe, siis on planeeringualal rohevõrgustik väiksema katvusega ja peenema struktuuriga kui alaga külgnevatel suurtel loodusmaastikel (nt Soomaa 82 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne rahvuspark). Planeeringualale jäävad rohevõrgustiku tugialad on väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on võrgustiku sidusus üldiselt hea. Maakonna tasandi rohevõrgustikku täpsustatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega. Koostamisel on Pärnu linna üldplaneering 2035+, samuti Tori valla üldplaneering, kuid mõlema planeeringu lahendus on alles väljatöötamisel. Valdav osa planeeringuga kavandatavatest objektidest ning jõeala kasutusest jääb just nimetatud kahe omavalitsuse alale. Põhja-Pärnumaa valla osas on teemaplaneeringuga kavandatud tegevusi minimaalselt. Pärnu jõe kallastele kavandatavad suuremad rajatised nagu sadamad ja veeskamiskohad jäävad väljapoole maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialasid. Seega pole kavandatavate rajatistega seoses näha olulist konflikti rohevõrgustikuga ning ei toimu ka rohevõrgustiku tugialade kvaliteedi halvenemist. Mõningal määral võib rohevõrgustiku toimimist mõjutada Pärnu ja Paikuse piirkonda jäävate rohevõrgustikku kuuluvate metsaalade, mis on ühtlasi ka puhkealad, kasutuse võimalik intensiivistumine. Rohevõrgustiku aladel valgustatud kergliiklusteede ning muu taristu arendamine ning inimeste liikumise tihenemine võib vähendada nende alade väärtust loodusliku loomastiku jaoks. Kuna Pärnu linna lähedased rohealad on juba puhkealadena kasutusel ja neis on juba olemasolev teede ja radade võrgustik, siis pole seoses planeeringuga ette näha rohealade kasutuskoormuse suurt tõusu, mis võiks avaldada olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele. Pärnu jõe kui rohekoridori (sinivõrgustiku ala) toimimist võib mõjutada jõe veeala ja kallaste kasutus. Jõe ja selle kaldaalade kasutus veeliikluse, veespordi, kalapüügi ja muude tegevuste näol on seoses planeeringuga kavandatavate objektide ja tegevustega suurenemas. Suurem kasutusintensiivsus toob kaasa häiringuid loomastikule. Antud häiring on tõenäoliselt oluline vaid laevatataval jõeosal, mis jääb Papiniidu sillast ülesvoolu, ning kavandatava Sindi kärestikukeskuse piirkonnas. Valdaval osal planeeringualale jäävast jõeosast toimub hajus veematkamine, mis on suhteliselt harvema sagedusega ning ei põhjusta olulisi häiringuid jõe veeala ja kaldaalaga seotud loomastikule. Jõe toimimisel rohekoridorina on oluline selle kaldaalade looduslik seisund ehk iseloomuliku kaldataimestiku esinemine. Valdaval osal planeeringualale jäävast Pärnu jõest (välja arvatud Pärnu linn ja eriti kesklinna piirkond) säilib looduslik kaldataimestik. Planeering ei kavanda tegevusi, millega muudetaks suuremas ulatuses jõe kaldaalasid ja kaldataimestikku. Kaldaid muudetakse mõnede looduslikumale alale jäävate objektide (RB reisiterminali väikesadam, veeskamiskohad/ sildumiskohad, supluskohad) alal, kuid need mõjud on lokaalsed ega ohusta rohevõrgustiku sidusust. Kokkuvõttes ei kaasne seoses kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku aladele ning rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. 9.7. Mõju kultuuriväärtustele Pärnu maakonna planeeringu kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh kultuuriväärtusi veealal ja jõe lähialadel. Selleks on teemaplaneeringu seletuskirjas antud suunised kultuuriväärtuste säilimiseks ja arendamiseks, mis võimaldavad ühtlasi kavandada tegevusi nende väärtuste atraktiivsuse parandamiseks. Väga asjakohane suunis kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks on hoida mälestised, miljööväärtuslikud hooned ja pärandkultuuriobjektid kasutuses. Samuti tuleb nende väärtustamisega jätkata ja arvestada kohaliku tasandi planeeringutes ning konkreetsete tegevuste (nt vaatekoridoride tagamine, maastike hooldus jms) kavandamisel. Kultuuriväärtuste olemasolu teadvustamiseks on soovitav lisada need vaatamisväärsustena puhkealade ja matkateede võrgustikku. Edaspidi vajab täpsemat kaalumist ja lahenduste väljatöötamist, millistele jõe ääres asuvatele kultuuriväärtuslikele objektidele on veematkajate jaoks vajalik ja võimalik tagada juurdepääs jõe poolt (sildumiskoht/paadisild, jalgtee objektini). 83 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. See toetab kultuuriväärtuste kasutamist ja korrastamist. Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on kokkuvõttes positiivne, sest üks teemaplaneeringu koostamise eesmärke on kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine. 9.7.1. Mõju kultuurimälestistele Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Teemaplaneeringu koostamisel on asjakohases täpsusastmes arvestatud riiklikus registris olevate kinnismälestistega. Teemaplaneeringu koostamise käigus ei ole tehtud ettepanekuid uute objektide määramiseks kultuurimälestiste hulka. Suur osa mälestisena kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest on ühtlasi muistised ja pärimuspaigad, mis on samuti loetletud kultuurimälestiste registris.94 Kultuurimälestiste kaitsega seotud küsimusi reguleerib muinsuskaitseseadus (MuKS). Tegevused kultuurimälestistel ja nende kaitsevööndites on lubatud MuKS-is sätestatud korras (maakonnaplaneeringu, sh maakonna teemaplaneeringu koostamisele MuKS otseselt tingimusi ei sea). Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamist reguleerib MuKS-i § 61. Teemaplaneeringuga kavandatavad tegevused on paratamatult seotud planeeringualal asuvate kultuurimälestistega. Kuna teemaplaneeringu üldistusaste võimaldab kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju hinnata väga üldises skaalas, siis ei ole alust ühtegi planeeringuga kavandatavat tegevust kultuurimälestise olemasolu tõttu välistada. Kultuurimälestiste säilimise tagamiseks ja nende väärtustamiseks tuleb lähtudes teemaplaneeringuga kavandatavatest tegevussuundadest anda edaspidi täpsemad lahendused. Käesolevalt saab ainult juhtida tähelepanu Muinsuskaitseametiga edasise koostöö vajadusele järgmistes planeerimise ja projekteerimise etappides. Planeeringuala jõgede kaldapiirkonnas asuvad kultuurimälestised (Pärnu muinsuskaitseala, kinnismälestised, koos kaitsevööndiga), millele tuleb Pärnu jõe teemaplaneeringu kontekstis edasise tegevuse kavandamisel suuremat tähelepanu pöörata, on nimetatud alljärgnevas tabelis (Tabel 4). Eraldi peab ekspert vajalikuks välja tuua vahetult Pärnu jõe (Sindist allavoolu) ja Sauga jõe kallastel asuvate ajalooliste asulakohtade kaitse vajaduse seoses kallaste võimaliku uhtumisega veeliikluse eeldatava intensiivistumise tõttu. Samuti võib vahetult jõe põrkeveerul95 paiknevaid arheoloogiamälestisi mõjutada veevoolust tingitud kallaste uhtumine, kuid siin on tegemist looduslike protsessidega, millesse sekkumine ei ole mõttekas. 94 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo (vaadatud 02.12.2022) 95 Põrkeveer – jõelooke kõrge väline külg, kus vool on kiirem ja uuristab kallast 84 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Tabel 4. Planeeringualal jõgede kaldavööndites asuvad kultuurimälestised, millele tuleb suuremat tähelepanu pöörata edasise tegevuse kavandamisel Mälestis / Tüüp96 Reg. nr Paiknemine planeeringualal Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus Pärnu kaubasadama arendamine Veeskamiskoha kavandamise vajadus Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tn kai vahelises piirkonnas Pärnu jõe paremkaldal Sauga jõe suudmest Linnalise piirkonna tsoneeringud: Asulakoht / arhm 11791 allavoolu; Sauga jõe paremkaldal Põllu tänavast - Merevärav – sadama akvatoorium kuni suudmeni - Sauga jõgi Pärnu jõe kaldatee Vana-Pärnu ja Kesklinna põhimõtteline ühendus Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine) Meetmete rakendamine Sauga jõe lihkeohtlike kallaste Vana-Pärnu kalmistu / ajm (kattub KÜ 62501:002:0001 Sauga jõe paremkaldal 8319 püsivuse tagamiseks (kindlustamine, haljastamine) mälestisega nr 11791) (Põllu tänavast kuni Väike-Toome tn pikenduseni) Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine) August Sanga (1914-1969) haud97 Meetmete rakendamine Sauga jõe lihkeohtlike kallaste 8332 Sauga jõe paremkaldal, vahetult jõe kaldavööndis / ajm (asub mälestisel 8319) püsivuse tagamiseks (kindlustamine, haljastamine) Japsi kalasadama arendamine Veeskamiskoha kavandamise vajadus Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tn kai vahelises piirkonnas Linnalise piirkonna tsoneeringud: Pärnu jõe paremkaldal Sauga jõe suudmest - Sauga jõgi Asulakoht / arhm 11792 ülesvoolu kuni Kaevu tänavani, Sauga jõe - Merevärav – sadama akvatoorium vasakkaldal Ankru tänavast kuni suudmeni - Kesklinna sillast Papiniidu sillani Pärnu jõe kaldatee Meetmete rakendamine Sauga jõe lihkeohtlike kallaste püsivuse tagamiseks (kindlustamine, haljastamine) Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine) Pärnu Jahtklubi Jahisadama ja Talvesadama arendamine Pärnu jõe vasakkaldal Kesklinna sillast Linnalise piirkonna tsoneeringud: Rannapargini; olulised on vaated - Merevärav – sadama akvatoorium Pärnu muinsuskaitseala98 27007 muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele - Kesklinna sillast Papiniidu sillani silmapaistvatele objektidele – vt Joonis 8 Pärnu jõe kaldatee Vana-Pärnu ja Kesklinna põhimõtteline ühendus Linnalise piirkonna tsoneering: Asulakoht / arhm 11811 Tammiste külas Käbi tn ja Pärnu jõe vahelisel alal - Papiniidu sillast Tammiste ja Paikuse alevi elamupiirkonnani 96 arhm – arheoloogiamälestis; ajm – ajaloomälestis; ehm – ehitismälestis 97 Kultuurilooline haud, asukoht Vana-Pärnu kalmistu, üldosa, kvartal 21, plats 13-8; https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=0eQNyPW5prx8 98 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord – eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002 85 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Mälestis / Tüüp96 Reg. nr Paiknemine planeeringualal Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus Pärnu jõe kaldatee Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine) Linnalise piirkonna tsoneering: - Papiniidu sillast Tammiste ja Paikuse alevi elamupiirkonnani 27039 Sindi-Lodja kiviaja asulakohad I, II Paikuse alevikus Pärnu jõe vasakkaldal Planeeritav kergliiklustee 27040 ja III / arhm kaldavööndis (Reiu jõe suudmest ülesvoolu) Pärnu jõe kaldatee 27041 Supluskoht Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine) Linnalise piirkonna tsoneering: - Tammiste küla – Paikuse alev – Sindi linn Sindi õigeusu kiriku park / ehm 16779 Sindi linnas Pärnu jõe vasakkaldal Planeeritav kergliiklustee Pärnu jõe kaldatee Linnalise piirkonna tsoneering: Sindi kalevivabriku hoonete 16785 Sindi linnas Pärnu jõe vasakkaldal (sh Pärnu - Tammiste küla – Paikuse alev – Sindi linn kompleks koos kaitsevööndiga / 16786 jõega ühenduses olev endine Vabriku kanal) Tagada hoonetele kasutus ehm 16787 Pärnu jõe kaldatee Pulli küla puhke- ja peatuskoht Kiviaja asulakoht / arhm 11810 Pärnu jõe paremkaldal Pulli külas Supluskoht Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Kalmistu / arhm 11826 Pärnu jõe vasakkaldal Kõrsa külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Ohvrikivi "Võnnukivi", "Kalevipoja vestitasku kivi" / arhm, ajalooline 11840 Pärnu jõe sängis Urumarja külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut looduslik pühapaik Taali mõisa kalmistu / ajm 28745 Pärnu jõe vasakkaldal Taali külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Taali mõisa hooned ja rajatised, Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis kokku 8 objekti (koos -99 Pärnu jõe vasakkaldal Taali külas Tagada hoonetele kasutus kaitsevööndiga) / ehm Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Taali mõisa park / ehm 16821 Pärnu jõe vasakkaldal Taali külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Kalmistu „Roomamägi“ / arhm 11836 Pärnu jõe paremkaldal Oore külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Kalmistu "Poola kirikuase“ / arhm 11835 Pärnu jõe paremkaldal Oore külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Tori pastoraadi hoone / ehm 16819 Pärnu jõe vasakkaldal Randivälja külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Tori mõisa hooned ja rajatised Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, moodustab Matkatee sõlmpunkt -100 (kokku 19 objekti) / ehm kiriku ja kalmistuga ühtse kompleksi Tagada hoonetele kasutus II maailmasõjas hukkunute Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, asub Veeskamiskoha kavandamise vajadus 8344 ühishaud / ajm mõisakompleksi vahetus läheduses Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut 99 Ei pea vajalikuks kõigi 8 kaitsealuse objekti registrikoode eraldi välja tuua, sest koostatava teemaplaneeringu täpsusastmes moodustavad need ühe kompleksi. 100 Ei pea vajalikuks kõigi 19 kaitsealuse objekti registrikoode eraldi välja tuua, sest koostatava teemaplaneeringu täpsusastmes moodustavad need ühe kompleksi. 86 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Mälestis / Tüüp96 Reg. nr Paiknemine planeeringualal Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, moodustab Tori kirik / ehm 16846 mõisa ja kalmistuga ühtse kompleksi Tori kalmistu / ajaloomälestis 8345 Tori kalmistu väravaehitis / ehm 16847 Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, moodustab Vabadussõja mälestussammas / kiriku ja mõisaga ühtse kompleksi 27150 ajm Kalmistu / arhm 11827 Pärnu jõe vasakkaldal Levi külas Kivikalme / arhm 11828 Muistne sild / arhm 11829 Pärnu jões Levi ja Muraka külade piiril Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Ohvrikivi „Kõvera kase kivi“ / arhm 11834 Pärnu jõe paremkaldal Muraka külas Kalmistu „Saaremägi“ / arhm 11832 Pärnu jõe paremkaldal Muraka külas Veeskamiskoha kavandamise vajadus Ohverdamiskoht „Hiiesaar“ / arhm 11833 Pärnu jões Muraka ja Jõesuu külade piiril Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Kivikalme / arhm 11873 Pärnu jõe paremkaldal Vihtra külas Matkatee sõlmpunkt Veeskamiskoha kavandamise vajadus Kivikalme / arhm 11874 Pärnu jõe paremkaldal Vihtra külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Suurejõe vesiveski hoone / ehm 16888 Pärnu jõe vasakkaldal Suurejõe külas Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 Matkatee sõlmpunkt 8352 Pärnu jõe vasakkaldal Kurgja külas elas Carl Robert Jakobson / ajm Veeskamiskoha kavandamise vajadus Kurgja talu kalmistu / ajm 8353 Pärnu jõe paremkaldal Kurgja külas Matkamarsruut Kalmistu / arhm 11866 Pärnu jõe paremkaldal Kurgja külas Kalmistu / arhm 11870 Pärnu jõe vasakkaldal Rahnoja külas Kalmistu / arhm 11867 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas Ohvrikivi „Kurikivi“ / arhm 11865 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas Kivikalme "Kalmetimägi" / arhm 11864 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas Kalmistu / arhm 11863 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas Matkamarsruut Kalmistu / arhm 11877 Pärnu jõe vasakkaldal Võiera külas Ülejõe talu kalmistu / ajm 28751 Pärnu jõe vasakkaldal Tagassaare külas Hauamäe talu kalmistu / ajm 28752 Pärnu jõe vasakkaldal Tagassaare külas Kalmistu / arhm 11869 Pärnu jõe paremkaldal Orikülas 87 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Joonis 8. Väljavõte Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra101 lisast 1 101 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002 88 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 9.7.2. Mõju teistele väärtuslikele kultuuriobjektidele 9.7.2.1. Prognoositud arheoloogiatundlikud alad Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1–5 cm suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Planeeringualal paiknevad potentsiaalsed kiviaja elupaigad Pärnu jõe ning selle harujõgede kallastel. Maapõues künnikihi all võib olla säilinud kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud väärtvara. Oluline on tähelepanu pöörata ka vanade külade läheduses olevatele liivastele küngastele, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena.102 Eeltoodust lähtuvalt käsitleb Muinsuskaitseamet kogu Pärnu jõe ja selle lisajõgede kaldaala Pärnu linna, Tori valla ja Põhja- Pärnumaa valla piires arheoloogiatundliku alana. Ei saa välja tuua alasid, mis on tundlikumad kui mõni teine jõeäärne piirkond, sest arheoloogiapärandit esineb ühtlaselt kogu Pärnu jõe ulatuses ja kultuurimälestisena riikliku kaitse all on sellest vaid väga väike osa.103 Selline lähenemine on põhjendatud ja loogiline, sest ajalooline asustus on reeglina olnud seotud veekogudega, mida kasutati joogivee ja toidu hankimiseks ning mille äärde tekkis esimene asustus. Kuna jõgesid kasutati liikumisteedena, siis nende ääres võib olla säilinud jälgi/leide kunagistest asula- ja laagripaikadest. Eeltoodust lähtuvalt on arheoloogiatundlikuks hinnatud piirkonnas tõenäosus inimtegevuse ja ajaloolise asustusega seotud arheoloogilistele leidudele sattumiseks tavalisest suurem. Pärnu jõe teemaplaneering arvestab Muinsuskaitseametilt saadud teabega prognoositud arheoloogiatundlike alade paiknemise kohta. Vastavad kaardikihid (2021. aasta seisuga) on lisatud teemaplaneeringu kaardirakendusse. Muinsuskaitseamet on samad kaardikihid edastanud ka Tori vallale ja Põhja-Pärnumaa vallale ning arheoloogiatundlike alade prognoosist lähtuvalt teinud oma ettepanekud üldplaneeringute koostamiseks.104 Pärnu linna osas teadaolevalt sellist kaardikihti veel koostatud ei ole. Tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada, et info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Muinsuskaitseametil on edaspidi kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada loodavas veebirakenduses.105 Arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitset ning arheoloogilise uuringu vajadust reguleerib muinsuskaitseseadus (MuKS). Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (MuKS § 24 lg 1). Arheoloogilise leiu kultuuriväärtuse tuvastab Muinsuskaitseamet (MuKS § 24 lg 2). Arheoloogiline leiukoht on maa- või veeala, kust on leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võib neid elemente jätkuvalt sisaldada (MuKS § 25 lg 1). Igaüks peab rakendama ettevaatusmeetmeid, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist (MuKS § 25 lg 1). Kuna arheoloogiapärandi kaitse tingimused on MuKS-iga piisavalt hästi ja detailselt reguleeritud, siis puudub vajadus seada teemaplaneeringuga täiendavaid tingimusi. Edasiste tegevuste kavandamisel ning vajadusel ka elluviimisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. MuKS-i § 76 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi haldusorganid arvestavad oma ülesannete täitmisel mälestiste, muinsuskaitsealade ja nende kaitsevöönditega, arheoloogiliste leiukohtade ja veealuse 102 Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet 103 Info Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõuniku Terje Luure 29.11.2022 e-kirjast 104 Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet 105 Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet 89 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne kultuuripärandiga ning kooskõlastavad seaduses sätestatud juhtudel Muinsuskaitseametiga haldusaktide eelnõud ning teatisekohustusega tegevuste lubamise, mille ese on seotud mälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha või veealuse kultuuripärandiga. Kui seadusega ei ole kooskõlastamine nõutav, kuid taotletav tegevus on seotud MuKS-i § 26 lõikes 1, § 31 lõikes 3, § 32 lõikes 2, § 52 lõigetes 1–3 ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud töödega, küsib kohaliku omavalitsuse üksus või riigi haldusorgan Muinsuskaitseameti arvamust. Arheoloogiapärandi kaitseks ehitus- või muude mulla- ja kaevatööde peatamist reguleerib MuKS-i § 31. Arheoloogilise leiu leidja kohustusi reguleerib MuKS-i § 27. 9.7.2.2. XX sajandi arhitektuur XX sajandi (väärtuslik) arhitektuuri all mõeldakse 20. sajandil rajatud arhitektuuri paremikku, mis väärib säilitamist. XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on 20. sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud. Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.106 Planeeringualale jääb neli XX sajandi arhitektuuri objekti Pärnus, üks objekt Sindis, üks objekt Tori alevikus ja üks objekt Rõusa külas (vt Tabel 5). Planeeringualal jõele lähemate/jõe äärde jäävate objektide asukohad on kajastatud planeeringu kaardirakenduses. Tabel 5. Planeeringualal asuvad XX sajandi arhitektuuri objektid. Allikas: kultuurimälestiste riiklik register107 Objekt Oma- Aadress Dateering Kasutus* Seisukord* valitsus / periood Sauga sild (ka Pärnu linn üle Sauga jõe EW aegne kasutusel hea Siimu sild) Haapsalu mnt alguses Beti linaait Pärnu linn Pärnu, Vana-Sauga 2 tsaariaegne kasutusel rahuldav Tsentraal- Pärnu linn Pärnu, Lai tn 14 tsaariaegne kasutusel hea elektrijaam ”Silla” kauplus Pärnu linn Pärnu, J. V. Jannseni nõukogude kasutusel hea 2a108 Sindi Tori vald Sindi, Kalamaja tee 3 EW aegne ei rahuldav hüdroelektrijaam kasutata Korterelamu Tori vald Muraka tee 1, Tori EW aegne kasutusel halb alevik Uue-Vändra Põhja- Rõusa küla tsaariaegne ei rahuldav vallamaja (vt ka Pärnumaa kasutata Tabel 6) vald * Info kasutuse ja hinnang seisukorra kohta põhineb Muinsuskaitseameti eestvedamisel läbi viidud välitööde andmetel (2008. a seisuga). XX sajandi arhitektuuripärandit on võimalik kaitsta erinevatel tasanditel ja viisil: 109 106 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012; https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud 30.11.2022) 107 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (vaadatud 19.12.2022) 108 XX sajandi arhitektuuri objektide registris on aadressiks ekslikult märgitud Pärnu, Silla tn 3a. 109 Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia 2012: https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud 30.11.2022) 90 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 1) riiklik muinsuskaitse (kultuurimälestiseks tunnistamine) – rakendada kõige olulisematele, paremas korras olevatele unikaal- ja tüüpprojektidele, millel on (või on lihtsalt leitav) funktsioon; 2) KOV-i miljööväärtuslikud hoonestusalad – suuremad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, ajastule iseloomulikud terviklahendused, tüüpilised üksikobjektid (kooslustena), elamud; 3) andmebaasis (kultuurimälestiste riiklik register) arvel olevad ehitised ja rajatised 110 – objektid, mille riiklik kaitse pole otstarbekas, kuid mis on olulised teadvustada; 4) dokumenteerimine – kui väärtuslikku hoonet ei ole võimalik kaitse alla võtta ja säilitada, siis tuleb ehitis kirjeldada, dokumenteerida ja inventeerida. Kui kaitsta ei suudeta, siis on kirjeldamisel ja dokumenteerimisel väga suur väärtus. XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel kujul ja neid on hiljem vähe muudetud. Selle nimekirja objektide kaitse alla võtmine saab käia ainult paralleelselt olemasolevate mälestiste nimekirja analüüsiga, et oleks tagatud erinevate mälestiste liikide, tüüpide ja ajastute esindatus kultuurimälestiste nimekirjas. Mitte kõik XX sajandi arhitektuuripärandi objektide nimekirjast kaitse alla võtmiseks esitatud objektid ei pruugi kultuurimälestisteks saada. Hinnata tuleb konkreetse kultuuriväärtuse olulisust ja avalikku huvi selle säilimiseks, aga teiselt poolt ka kitsenduste/piirangute/kohustuste ulatust, mida mälestiseks tunnistamine selle omanikule või mõnele teisele avalikule huvile (nt maakasutuse planeerimine) kaasa toob. Kui riik soovib mõnda objekti mälestiseks tunnistada, peab ta tuvastama objektil mälestise tunnused ning kaaluma, kas avalik huvi kaalub üles eraomaniku huvi asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Mälestiseks tunnistamisel peab ka selgitama, miks võetakse kaitse alla just see objekt ja mitte mõni teine samalaadne. Pärandihoid ei tähenda ainult rangeid muinsuskaitselisi meetmeid. Väga efektiivsed kaitsemeetmed on teadlikkus ja väärtustamine. XX sajandi arhitektuuri objektide olemasolu teadvustamine kultuuriväärtusena võimaldab neid objekte planeeringutes määratleda ja väärtustada kui kohalikku arhitektuuripärandit. Hooned ja rajatised säilivad kõige paremini siis, kui need on kasutuses. Kui planeeringualal asuvate XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud ehitiste hea seisukord tagatakse, siis negatiivset mõju ei avaldu. 9.7.2.3. Maaehituspärand Maaehituspärand hõlmab piirkonnale iseloomulikku taluhoonestust (rehielamuid) ning valla- ja koolimaju. Planeeringualale jäävad maaehituspärandi objektid vt Tabel 6. Planeeringualale jäävate objektide asukohad on kajastatud planeeringu kaardirakenduses. Tabel 6. Planeeringualal asuvad maaehituspärandi objektid. Allikas: kultuurimälestiste riiklik register111 Objekt Oma- Aadress Ehitus- Kasutus* Seisukord* valitsus aasta Rehemajad Tölba Tori vald Oore küla 1890 info puudub hea Tasase Tori vald Muraka küla 1890 info puudub hea kuni halb Eldorado Tori vald Piistaoja küla 1918 info puudub hea Tahkuse-Madise Tori vald Piistaoja küla 1921 info puudub hea 110 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (vaadatud 30.11.2022) 111 Kultuurimälestiste registri maaehituspärandi andmekogu sisaldab Eesti Vabaõhumuuseumi poolt kogutud materjale piirkonnale iseloomuliku taluhoonestuse, valla- ning koolimajade kohta. Lingid: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-parishhouse; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-school (vaadatud 30.11.2022) 91 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Objekt Oma- Aadress Ehitus- Kasutus* Seisukord* valitsus aasta Vallamajad Taali vallamaja Tori vald Kõrsa küla 1901 kasutusel rahuldav Tori vana Tori vald Tori alevik, Pärnu 19. saj kasutusel väga hea kuni vallamaja (on mnt 9 hea mälestisena kaitse all112) Tori vallamaja Tori vald Tori alevik 1889- kasutusel väga hea (on mälestisena 1890 kaitse all113) Uue-Vändra Põhja- Rõusa küla 1885 ei ole väga hea kuni vallamaja (vt ka Pärnumaa kasutusel halb Tabel 5) vald Koolimajad Sindi Tori vald Sindi, Kooli tn 9 1900- kasutusel väga hea kuni ministeeriumikool 1901 koolimajana hea (on mälestisena kaitse all114) Taali Tori vald Pulli küla 1904 hoone seisab väga hea kuni ministeeriumikool tühjalt ja hea kasutuseta Viira algkool Tori vald Jõesuu küla 1934- kasutusel väga hea kuni 1935 hoolekande- hea asutusena Aleksandri Põhja- Kullimaa küla 1884, hoone on rahuldav kuni (Pumbioja) Pärnumaa juurde- hüljatud ja väga halb vallakool vald ehitused hävinemas 1909 ja 1929 Vändra Põhja- Vändra alev, 1911- kasutusel väga hea kuni gümnaasium Pärnumaa Kooli tn 13 1913 koolimajana hea vald Vändra õigeusu Põhja- Vändra alev, 1885 kasutusel väga hea kihelkonnakool Pärnumaa Vana tn 94 sotsiaalmajana vald Vändra Põhja- Vändra alev, 1893, hoone on hea kuni halb kurttummade Pärnumaa Vana tn 100 juurde- hüljatud ja kool vald ehitus lagunemas 1904 Juurikaru Põhja- Säästla küla 1912 kasutusel väga hea kuni vallakool Pärnumaa koolimajana hea vald Saalemaa Põhja- Mädara küla 1896 kasutusel hea kuni vallakool Pärnumaa elamuna rahuldav vald * Info kasutuse ja hinnang seisukorra kohta põhineb Muinsuskaitseameti eestvedamisel läbi viidud välitööde andmetel (2012. a seisuga). Hinnang on antud objekti konstruktsiooniosadele eraldi. Hooned ja rajatised säilivad kõige paremini siis, kui need on kasutuses. Nagu eeltoodud tabelist näha, on maaehituspärandi hoonete kasutatavuse ja seisundi vahel äratuntav seos: kasutusel olevad hooned on reeglina väga heas ja heas seisundis, samal ajal kui kasutuseta hooned on pigem halvas seisundis ja lagunemas. Maaehituspärandi säilitamiseks tuleks leida võimalused tühjalt seisvate hoonete kasutuselevõtuks. Pärandihoid ei tähenda ainult rangeid muinsuskaitselisi meetmeid. Olulist 112 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16850 (vaadatud 30.11.2022) 113 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16850 (vaadatud 30.11.2022) 114 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16760 (vaadatud 19.12.2022) 92 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne rolli mängivad teadlikkus ja väärtustamine. Kui väärtuslikku hoonet ei ole võimalik kasutusele võtta ja säilitada, siis tuleb ehitis kirjeldada, dokumenteerida ja inventeerida enne, kui see lootusetult halvas seisukorras on. Kui hoonet säilitada ja väärtustada ei suudeta, siis on kirjeldamisel ja dokumenteerimisel väga suur väärtus tulevaste põlvede jaoks. 9.7.2.4. Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi tõsta maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Planeeringualale jäävate pärandkultuuriobjektide asukohad on kajastatud planeeringu kaardirakenduses. Kaardistatud pärandkultuuri objektid on leitavad ka Maa-ameti andmebaasist, mis on töövahendiks kinnisvaraarendajatele ja planeerimisotsuste tegijatele, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist. Pärandkultuuriobjektide register on ajas muutuv. Selle täiendamiseks ja täpsustamiseks tuleb pöörduda pärandkultuuriobjektide registri haldaja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole115 või teha seda läbi Maa-ameti kaardirakenduse.116 Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on soovitav pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust kohaliku tasandi planeeringute koostamise käigus teadvustada ning see kogukondliku kokkuleppena fikseerida. 9.7.2.5. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslik (hoonestus)ala on kohaliku tasandi planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Planeeringualal on Pärnu jõega otseselt seotud viis miljööväärtuslikku ala. Sindi linnas asuv miljööala – Wöhrmanni puiestee koos kiriku, raekoja ja Kiriku pargi ning neid ümbritseva haljastusega – jääb osaliselt jõe kaldale. Teemaplaneeringuga on läbi miljööväärtusliku ala kavandatud Pärnu jõe kaldatee, mis võimaldab jalakäijatel ja kergliiklejatel liikuda jõe kaldavööndis. Pärnu linnas jõe vasakkaldal asub Jõe miljööala, mille iseloomulikuks osaks on jõele suunduvad tänavad. Tegemist on kunagisest kalurikülast välja kasvanud Pärnu vanima eeslinna osaga, mille miljöö kujunemisel on oluline roll Pärnu jõel ja ajalooliselt väärtusliku hoonestuse arhitektuursel mitmekesisusel. Pärnu jõega piirnevatel kinnistutel paiknevate elumajade peafassaad ei avane jõe poole, vaid sealpool asuvad tagaõued.117 Koostatava teemaplaneeringu kontekstis on oluline tagada Pärnu jõe vaadeldavus piki tänavakoridore, mis suubuvad jõeni (tänavad: 1. Jõe, 2. Jõe, 3. Jõe, 4. Jõe, Väike-Jõe, Pilli). Teemaplaneering näeb ette läbi miljööväärtusliku ala Pärnu jõe kaldatee (tee on reaalselt olemas Jaansoni raja näol), mis võimaldab jalakäijatel ja kergliiklejatel liikuda jõe kaldavööndis. Tee aktiivse kasutatavuse tõttu (mis aja jooksul eeldatavalt suureneb) on soovitav tähelepanu pöörata ka Jõe miljööala jõeäärsete kruntide tagaõuede heakorrale ja jõepoolsete piirete esteetilisele väljanägemisele. Taali mõisakompleksi ja mõisapargi miljööväärtuslik ala asub Tori vallas, Taali külas Pärnu jõe vasakkaldal. Alal asub hulgaliselt kultuurimälestisi jm vaatamisväärsusi, samuti ilusa vaatega koht 115 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist; vaadatud 30.11.2022 116 http://media.rmk.ee/files/Kuidas_saata_teave_parandkultuuri_objekti_asukohast.pdf; vaadatud 30.11.2022 117 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+. Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond, märts 2021 93 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Pärnu jõe ääres. Ala asub Tori väärtusliku maastiku piirides. Teemaplaneeringuga on ala määratud puhkevõrgustiku peatus- ja puhkekohaks. Vahetult ala kõrvalt möödub kergliiklustee/ jalgratta(matka)tee. Tori asula miljööväärtuslik ala asub Tori aleviku keskuses valdavalt jõe vasakkaldal Tori mõisa hoonestuse alal, kuid haarab kaasa ka Tori silla ja Tori vallamaja hoone. Alal asub hulgaliselt kultuurimälestisi jm vaatamisväärsusi, läheduses on ilusa vaatega kohad Pärnu jõe ääres. Ala asub Tori väärtusliku maastiku piirides. Vahetult ala kõrvalt möödub kergliiklustee/jalgratta(matka)tee. Oore küla talumaade miljööväärtuslik ala haarab ulatuslikku külamaastiku ala Pärnu jõe paremkaldal. Alal asub mitmeid vaatamisväärsusi. Jõe vastaskaldal on ilusa vaatega kohad. Suurem osa alast asub Tori väärtusliku maastiku piirides. Ala läbib kergliiklustee/jalgratta(matka)tee. Miljööväärtuslike alade tingimused määratakse üldplaneeringuga. Paiknemine jõe kaldal annab miljööaladele lisaväärtust ja ning alade väärtustamine koos jõega võimaldab välja tuua nende eripära. 9.7.3. Kultuuriväärtusega hoonete ja rajatiste säilitamise olulisus Kultuuriväärtusega hoonete ja rajatiste, samuti kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu olulisus seisneb eelkõige vaimse kultuuripärandi järjepidevuse hoidmise ja edasiandmise võimaldamises. Üks võimalus kultuuriväärtusega hoonete säilitamiseks ja (uuesti) kasutuselevõtuks on leida neile sobiv kasutusotstarve. Selle aluseks on kohaliku kogukonna vajadused, soovid ja võimalused. Kuna need objektid (kunagised koolimajad, vallamajad, rahvamajad, samuti laululavad, külaplatsid jms) asuvad enamasti keskustes, siis tuleb mõelda ka sellele, kuidas tagada nendes pakutavate kultuuriteenuste mitmekesisus ja kättesaadavus ka kaugemal maapiirkondades elavatele inimestele. See aspekt vajab muuhulgas analüüsimist ka seoses ühistranspordi korraldamisega. Kuna kultuuritaristu käigushoidmine on reeglina suures osas projektipõhine, siis on oluline tagada taristu ülalpidamise järjepidevus KOV-i ja riigi toel, et inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel, ning kogukonnal tekiks kindlustunne tuleviku suhtes. Lisaks kultuuriväärtuste hoidmisele on sellel oluline positiivne mõju ka piirkonna elanike sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Üks oluline teema, mis seoses kultuuripärandi kaitsega vajab riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil kokkuleppeid, on väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks vajalikud finantsid. Eestis on üksjagu näiteid, kus ajaloolised väärikad hooned, mis on seni toiminud nt koolimajade või hooldekodudena, jäetakse maha põhjendusega, et nende ülalpidamine on kulukas. Seejuures ehitatakse sageli lähedusse uus sama otstarbega, kuid nii ehitamise kui ka ülalpidamise mõttes „soodne“ hoone. Tegemist on lühinägeliku mõtteviisiga, sest ei nähta laiemat pilti. Asi on sageli ka suhtumises ja kergema vastupanu teed minekus. Enne otsuste tegemist tasuks muuhulgas mõelda ka sellele, millise suhtumise me anname sellega edasi järeltulevatele põlvedele. Kui tehakse koostööd, ei tohiks ajalooliste ja kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimine reeglina olla ületamatu ülesanne, kuigi see võib esialgu olla kallim. Asi ei ole ainult ühepoolne – ka muinsuskaitsjatel tuleb mõnikord teha järeleandmisi, kui kaalul on objekti säilimine. Et ajaloolised hooned oleksid kasutatavad, tuleb neis muuhulgas tagada tuletõrje- ja ohutusnõuded ning kaasajastada tehnovõrgud. Kaasaegse küttelahendusega ning asjatundlikult soojustatud hoone ülalpidamiskulud ei pruugi uue hoone omadest olla suuremad. Samas võib rahasse (otseselt) mittekonverteeritav tulu olla suurem, sest tegemist on inimeste elu- ja töökeskkonda kujundavate väärtustega. Samas, kui on tehtud otsus, et mõni ajalooline objekt väärib kaitset, tuleb selle omanikuga teha koostööd ning vajadusel leida ka (kompromiss)lahendused ja ressursid, et objekti säilimine ja kaitse oleks tagatud. Piirangute, kohustuste ja vastutuse seadmine ainult objekti omanikule ei ole õigustatud. Seetõttu on ka oluline, et mälestiste omaniku motiveerimiseks leitaks vajalikud ressursid (nt nõustamine, restaureerimistoetused, muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud, eritingimustest tulenevate kulude kompenseerimine jms). Kindlasti ei piisa toetuste eraldamisest ainult avariiliste objektidele. 94 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt (kultuuri)turismi arendamisel. Kultuuripärandi hoidmine ei ole ainult muinsuskaitsjate ja väheste fanaatikute ülesanne. Tegemist on valdkonnaülese teemaga, kus ideede ja ressursside ühitamine peaks olema kõigi, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üks põhiülesandeid. Erinevad huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud. Kultuurimälestiste säilimine tuleb poliitikate ja arengukavade kaudu siduda teiste valdkondade ja huvidega nagu näiteks sotsiaalvaldkond, säästev areng, elamisväärne keskkond jms. Näiteks Rahandusministeerium üksi ei peaks otsustama riigile kuuluvate ja Riigi Kinnisvara AS-i hallatavate ajalooliste hoonete saatuse üle, vaid võiks arvestada ka kohaliku kogukonna huvide ja vajadustega. Koolivõrgu korrastamine võib avaldada kaudset negatiivset mõju ka ajaloolise väärtusega koolihoonetele (nt mõisakoolid), kui koole suletakse. Ajalooliste paisude likvideerimisega ja avamisega (eelkõige seoses kaladele rändeteede tagamisega) vajuvad unustusehõlma ajaloolised veskid ja veskikohad. Paljud veskikohad on säilinud vaid varemetena, aga mitmed veskielamud on veel kasutusel ja neid hooldatakse. Oluline kultuuriväärtuslik, kuid halvas seisukorras objekt planeeringualal Pärnu jõe kaldal, mis vajab terviklahendust, on Sindi kalevivabriku hoonetekompleks (riikliku kaitse all olevad ehitismälestised) koos Vabriku kanaliga. Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on vaja leida väärikas sisu, et areng selles osas oleks säästev ja samas jätkusuutlik. Ekstensiivset poliitikat, kus vana ja ajalooline hoone jäetakse maha, et ehitada kõrvale uus ja odav, ei saa nimetada säästvaks ja jätkusuutlikuks. Sellega kaob ära motivatsioon ajalooliste hoonete säilitamiseks ja ülalpidamiseks või veeretatakse need kulud kellegi teise kanda. Ajaloolised hooned ja rajatised, paigad, kohanimed jms on üks osa komponentidest, mis kujundavad piirkonnale iseloomuliku keskkonna. Tänaseks on suur osa neist inventeeritud ja uuritud ning arvele võetud kas Muinsuskaitseameti eestvedamisel (vt uuringud118) või RMK poolt pärandkultuuri inventeerimise käigus (vt pärandkultuuri kaardirakendus119). Raudteejaamade, vallamajade, palvemajade ja maakoolimajade kohta on koostatud alusuuringud.120 Muinsuskaitseametil, KOV-idel ja kultuurimälestiste valdajatel on soovitav teha omavahel koostööd, et saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike objektide säilitamiseks, kaitseks ning jätkuva kasutuse tagamiseks. 9.8. Mõju maastikele ja vaadetele 9.8.1. Mõju väärtuslikele maastikele, ilusatele teelõikudele ja vaadetele Teemaplaneeringu alal Pärnu jõe ääres asuvad järgmised väärtuslikud maastikud: Pärnu rand ja vanalinn, Niidu‒Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi linn, Tori ning Vihtra‒Suurejõe‒ Kurgja jõemaastik. Planeeringualal paiknevad ka Piistaoja põllumaastik ning osaliselt Vändra ja Soomaa väärtuslikud maastikud. Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringus toodud tingimustest väärtuslike maastike säilitamiseks. Arvestades teemaplaneeringu spetsiifikat, on keskendutud eelkõige nendele väärtuslikele maastikele, mis on seotud Pärnu jõega, ning Pärnu jõele kui ilusa vaatega veeteelõigule. Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud alad, milles on kuhjunud kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus 118 Muinsuskaitseameti veebileht: http://www.muinas.ee/uuringud 119 Maa-ameti X-GIS kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 120 Programmi „Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ käigus; vt: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=methodologicalmaterial 95 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Maakonnaplaneeringuga on kehtestatud: - üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks; - tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks; - tingimused silmapaistvalt ilusa vaatega kohtade säilitamiseks; - soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks. Kõrgelt hinnatud maastikuväärtuste ja tuuleparkide domineeriva visuaalse mõju tõttu annab teemaplaneering üldise suunise vältida tuuleparkide kavandamist väärtuslikule maastikule. Põhjendatud vajadusel on tuuleparke võimalik väärtuslikule maastikule kavandada, kuid nende asukohta ja tuulikute paiknemist tuleb hoolikalt valida läbi visuaalse mõju hindamise. Mõju hindaja nõustub selle lähenemisega (maakonnaplaneeringu täpsustamisega), sest kuigi üldisele riiklikule taastuvenergeetika poliitikale toetudes soovitakse arendada tuuleparke iga hinna eest ja igal pool, tuleb siiski arvestada ka muude väärtustega. Tuulepargid maastikus on väga domineerivad, mistõttu nende asukohti tuleb kaaluda hoolikalt (koostades nähtavusanalüüsi ja hinnates mõju vaadetele). Sama kehtib ka suurte tööstuslike päikeseparkide kohta: arvestades väärtuslikke maastikke, vaateid ilusatelt teelõikudelt ja ilusatest vaatekohtadest tuleb nende asukohtadena eelistada vähem silmapaistvaid piirkondi maastikus. Maakonnaplaneeringuga on Pärnu jõgi määratud ilusa vaatega veeteelõiguks. Maakonnaplaneering annab soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks veeteelõikudel. Nendeks on kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike juurdepääsude tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele, vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne) loodusliku sängi taastamine. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringus on jõutud järeldusele, et maakonnaplaneeringu kaardile märgitud ilusa vaatega punktidest ei avanenud mitmel juhul (nt Suurejõe, Sindi) vaadet jõele või oleks selleks tulnud minna eramaale (nt Randjärve külas). Uuringu koostaja hinnangul avanesid märkimisväärsemad vaated pigem sildadelt. Lisaks jäi piirkonda ka mitmeid selliseid ilusa vaatega punkte, mida kaardile ei ole märgitud (nt Tori põrgu)121. Lähtuvalt nimetatud uuringust ning arvestades veeäärsete vaadete atraktiivsust ja puhkeväärtust ning avalikku huvi on teemaplaneeringuga määratud täiendavaid silmapaistvalt ilusa vaatega kohti, näiteks vaated planeeringualal asuvatelt sildadelt, Jaansoni rajalt jms. Perspektiivis tuleb ilusa vaatega punktid metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti korrigeerida. Vajalikuks võib osutuda ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise vältimine) või parema juurdepääsetavuse tagamine. Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet plaanitakse kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Jõe kallaste piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses toodud tingimustega (nõuded puistu esimese rinde rinnaspindalale ja täiusele). Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava järgi ei kahjusta vaate avamise eesmärgil kaldavööndis (sh veekaitsevööndis) noore puittaimestiku eemaldamine kaitseväärtusi, kuid põlispuude raiest tuleb hoiduda. Lubatav on jõkke langenud puude eemaldamine ning reaalses vettelangemise ohus oleva puu raie. Kohad, kus vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms. Suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad on kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Teemaplaneering on veeäärsed ilusa vaatega kohad hõlmanud veematka sõlmpunktide ja puhkealade kooseisu. Seetõttu on vajalik, et 121 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves 2019 96 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutamistingimuste täpsustamisel arvestada maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist (sh kasutuskoormuse eeldatava suurenemisega) ning vajadusel projekteerida vastavad rajatised. Ilusa vaatega kohtade hulka liigituvad kahtlemata ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorraga 122 määratud vaated muinsuskaitsealale ja seal asuvatele silmapaistvatele objektidele (vt Joonis 8). nende vaadete tagamisel lähtutakse muinsuskaitseala kaitsekorrast. 9.8.2. Maastik kui elu- ja töökeskkond Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon (Council of Europe Landscape Convention) on 20.10.2000 Firenzes vastu võetud ja 01.03.2004 jõustunud üleeuroopaline kokkulepe kaitsta kõiki maastikke ning edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel. Eesti allkirjastas konventsiooni 20.12.2017 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.06.2018. Maastikukonventsioonis rõhutatakse, et igasugune maastik kui inimeste elukeskkond vajab kaitset, hoolt ja kokkuleppeid. Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sellel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt.123 Konventsiooni põhimõtted puudutavad ka planeeringute koostamist. Konventsioon selgitab ja põhjendab maastike tähtsust järgmiselt:124 - maastikud aitavad kaasa sotsiaalsete vajaduste, majandustegevuse ja keskkonna vahelisele tasakaalustatud ja harmoonilisel suhtel põhineva säästliku arengu saavutamisele; - maastik pälvib kultuurilises, ökoloogilises, keskkonnaalases ja ühiskondlikus valdkonnas suurt avalikkuse huvi ning on kasulik majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine võib kaasa aidata töökohtade loomisele; - maastikel on tähtsus kohalike kultuuride kujunemisel ning roll loodus- ja kultuuripärandi ühe põhiosana, mis edendab inimeste heaolu ning aitab kindlustada piirkonna identiteeti; - maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel; - põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning regionaal- ja linnaplaneerimise, transpordi, infrastruktuuride, turismi ning puhkemajanduse areng ehk üldisemalt muutused maailma majanduses kiirendavad sageli maastike ümberkujunemist; - üldsus soovib näha heatasemelisi maastikke ja maastike kujunemises aktiivselt osaleda; - maastikud mängivad võtmerolli isikliku ja sotsiaalse heaolu tagamisel ning maastike kaitsmisel, korraldamisel ja planeerimisel on kõigil nii õigusi kui ka kohustusi; - maastikukonventsioonil on seosed loodus- ja kultuuripärandi kaitset ja korraldust, regionaal- ja ruumiplaneerimist ning kohalikke omavalitsusi ja piiriülest koostööd puudutavate rahvusvaheliste õigusaktidega;125 122 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002 123 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa- noukogu-maastikukonventsioon (vaadatud 09.11.2022) 124 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 125 eriti Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (sõlmitud 19. septembril 1979 Bernis), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud 3. oktoobril 1985 Granadas), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni redaktsioon (sõlmitud 16. jaanuaril 1992 Vallettas), territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon (sõlmitud 21. mail 1980 Madridis) ja selle lisaprotokollid, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (sõlmitud 15. oktoobril 1985 Strasbourgis), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sõlmitud 5. juunil 1992 Rio de Janeiros), maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (sõlmitud 16. novembril 1972 Pariisis) ning konventsioon 97 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne - maastike kvaliteet ja mitmekesisus on ühiskondlik ressurss, mille kaitseks, korralduseks ja planeerimiseks on oluline teha koostööd. Maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Maastik on mängulava mitmele majandussektorile. Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning majanduses toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist. Samas on maastik ka majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele. Maastikku peetakse üheks indiviidi ja ühiskonna heaolu võtmeks ning maastikel on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust ühendav roll. Eesti maastikukorraldus on seni olnud peamiselt kaitsealadepõhine, väärtustades esteetilisi maastikupilte, mis toovad meieni (kunagise) traditsiooni ja ajaloo. Erinevus maastikukonventsiooni lähenemisest seisnebki selles, et Eestis klassifitseeritakse väärtuslikuks küll tüüpilised, esinduslikud ja haruldased maastikud, ent harilik igapäevamaastik jääb tähelepanuta, kohalik elanik justnagu lahutatakse maastikust. Kahtlemata omavad kaunid pildid hingelist väärtust, ent maastikus elavate ja seda loovate inimeste jaoks ei oma need oluliseks peetud maastikud erilist tähtsust. Kohalik ei suhtu maastikku kui kultuurisündmusse ja museaali, tema jaoks on maastik igapäevane töö- ja elukeskkond.126 Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle teema alla kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse (vt allpool) muuhulgas ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja korrastatud ning meeldivas keskkonnas. See võib saada mõnelgi puhul argumendiks ka elukoha valikul ning tuua piirkonda juurde uusi elanikke. Valdkonnad, mis mõjutavad ümbritsevat maastikku, on metsandus, põllumajandus, majandus, ruumiline planeerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, jäätmekäitlus, maavarad ja vesi. Metsadega seoses kujundavad maastikku nii lagealale sirgunud noor mets, raiesmikud, leht- ja okaspuude vaheldumine kui ka tormimurru- ja metsapõlengualad ja muu taoline. Põllumajandusel on oluline roll kultuurmaastike kujunemisel. Maastik on oluline majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine mõjutab positiivselt nii majandusinvesteeringute tegemist kui aitab kaasa ka töökohtade loomisele. Ruumiline planeerimine on üks olulisemaid maastike kasutust suunavaid vahendeid ning üks kolmest maastikukonventsiooni peaeesmärgist. Konventsiooni kohaselt on maastike planeerimine tulevikku suunatud tegevus, mille eesmärgiks on parendada, taastada või luua erinevatele vajadustele ja ootustele vastavaid maastikke. Selle käigus maastikke uuritakse, analüüsitakse, kavandatakse ning kavandatu elluviimise tulemusena luuakse uusi maastikke. Arhitektuur loob suure osa meie igapäevasest elukeskkonnast. Selle väljenduseks on meid ümbritsev maastik. Maastikuarhitektuuri objektiks on kogu välisruum nii linnas kui ka maal. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, säilitades ja esile tuues maastikuväärtusi ning võttes seejuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Jäätmekäitlusvaldkonnas panustavad maastiku kvaliteeti kõik tegevused, mille eesmärk on prügistamise ja ebaseadusliku ladestamise vähendamine. Maastikupilti ning maakasutust mõjutab ka maavarade kaevandamine ja kasutamine. Kaevandamine ei hõlma küll pindalaliselt ulatuslikke alasid, kuid sellel on suur visuaalne ja ökoloogiline mõju maastike kvaliteedile. Veemaastik on samuti maastik ja veekogude puhtusel ning kallaste kujundamisel ja kasutamisel on oluline mõju maastikuilmele ja -kvaliteedile.127 üldsuse juurdepääsust infole, osalemisest otsuste tegemisel ja juurdepääsust õigusemõistmisele keskkonna alal (sõlmitud 25. juunil 1998 Århusis) 126 Diana Rimm. Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise vajadus ja võimalused Eestis. Magistritöö, Eesti Maaülikool, 2007 127 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa- noukogu-maastikukonventsioon#valdkonnad (vaadatud 09.11.2022) 98 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Maastikukonventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt – üksikisikust riikliku tasandini ning kõigi maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Riigi roll on määratleda kohaliku, riikliku ja piirkondliku tasandi eesmärgid ja meetmed ning paika panna eri tasandite vahelise koostöö põhimõtted. Maastikukonventsioon rõhutab kohaliku tasandi otsuste olulisust maastike kaitsel, planeerimisel ja korraldamisel. Maastike seisukohalt omab seejuures erilist tähtsust kohalike omavalitsuste ülesanne korraldada antud vallas või linnas ruumilist planeerimist (üld- ja detailplaneeringuid), heakorda, teede ehitamist ja korrashoidu. Kohalikel omavalitsustel on oma territooriumil kõige suuremad sisulised võimalused maastike kvaliteediga ning elukeskkonna parendamisega seonduvaid tegevusi suunata, kuna sellel tasandil toimub üksikisikute ja avalike huvide sidumine vahetult.128 Maastiku olemust ja väärtust teemaplaneeringu ala linnalises keskkonnas (Pärnu jõe alamjooksu piirkonnas Sindi linnas ja sellest allavoolu kuni suudmeni) mõjutavad eelkõige majandus, ruumiline planeerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, jäätmekäitlus ning vesi (jõed ja nende kaldad). Oluline on leida tasakaal linnalooduse (sh pargid, alleed, roheline võrgustik) ja ehitatud keskkonna (hooned, teedevõrk jm ehitised) vahel. Pärnu jõgi loob eeldused unikaalse avaliku ruumi kujundamiseks ja selle nautimiseks nii jõe kaldalt kui ka vee pealt. Maastiku mitmekesist tunnetamist võimaldavad erinevad liikumisvõimalused. Planeeringuala teljeks olev Pärnu jõgi on maakonnaplaneeringuga määratud ilusaks veeteeks. Seega on oluline, millised vaated avanevad jõel liikuja jaoks ja milline on jõe kallaste heakord. Sama kehtib ka planeeringualale jäävate Sauga ja Reiu jõgede kohta, sest seal on jõe kaldad veel liikujale oluliselt lähemal kui Pärnu jõe alamjooksul. Samaväärselt oluline on maastikupilt kohaliku inimese jaoks, kes liigub igapäevaselt töö/kooli ja kodu vahel (sõltumata liikumisviisist), ning puhkaja ja külalise jaoks, kes tuleb veetma vaba aega. Pindalaliselt suurem osa teemaplaneeringu alast (eelkõige Sindi linnast ülesvoolu) on hajaasustusega maapiirkond. Sellega seoses on allpool toodud mõned kaalutlused, millele tuleks järgmistel planeerimise tasanditel selle piirkonna maastike kujundamisel tähelepanu pöörata. Kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel129 Maastik on kompleksne ja keeruline mõiste. Maastiku üks kõige tähtsamaid omadusi on muutumine. Eesti maastike peamised ohud on rahvastiku vähenemine ja põllumajandusmaade hülgamine koos kõigi sellega kaasnevate muutustega visuaalses kvaliteedis ja maastike toimimises. Inimestel on erinev arusaam maastiku mõistest. Kohalikul tasandil maastiku mõistet igapäevakõnes ei kasutata, vaid räägitakse pigem kohtadest. Seepärast tuleb planeerijatel teha palju eeltööd, et leida kohalike elanikega ühine keel ning saada mõistetest ühtmoodi aru. Vastasel korral võivad planeeringud, strateegiad, poliitikad või muud eesmärgiks seatud meetmed luhtuda. Kohalike elanike maastikueelistuste uurimine näitas, et positiivselt mõjutasid eelistusi eeskätt maastikul nähtavad looduslikud tunnusjooned ning piirkonnale iseloomulik ajaloolis-kultuuriline pärand (nt mõisad, kirikud). Kohalikul tasandil võib ilmneda veel arvukalt mõjutusi, nt kirjandusteoste mõju, aktiivsete koduloouurijate või piirkonnast pärit tuntud inimeste mõju. Loomulikult mõjutab inimeste maastikueelistusi ka nende päritolu, tegevusala, hariduslik taust ja palju muid individuaalseid tegureid, kuid üldjoontes, sh valla tasandil on võimalik inimeste maastikueelistusi ja nende suhtumist maastikusse analüüsida ja nendega arvestada ka individuaalsetesse eripäradesse laskumata. Valdav osa avalikkusest hindab moodsat tööstuslikku põllumajandusmaastikku madalalt ja eelistab „vanamoodsat“ maastikku ja/või maastikke paljude „looduslike elementidega“. Eesti maaelanikud eelistavad selgelt avatud vaadete ja enamasti 128 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa- noukogu-maastikukonventsioon#rakendamine (vaadatud 09.11.2022) 129 Helen Alumäe. Landscape Preferences of Local People: Considerations for Landscape Planning (Kohalike elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel. Doktoritöö). Institute of Geography, University of Tartu, 2006. Dissertationes Geographicae Universistatis Tartuensis 26: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/984/5/alumaehelen.pdf (vaadatud 09.11.2022) 99 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne väiksemastaabiliste maastikuelementidega mitmekesist külamaastikku. Küsitluse kohaselt sisaldab ideaalne Eesti külamaastik põlde, lehmakarju ja talumajapidamisi koos taustal oleva metsaga. Traditsiooniliselt on põllumajandus olnud kõige olulisem Eesti maastike kujundaja. Viidatud doktoritöö tulemused tõendasid, et käsitletud maakondade130 kohalikud elanikud eelistavad mitmekesist, elavat külamaastikku koos selles nähtavate ja tajutavate inimtegevuse mõjudega. Enamike kohalike elanike arvates ohustab Eestimaa külamaastikke põllumajanduse allakäik ning sellega kaasnevad protsessid nagu külade tühjenemine ja lagunemine, põllumaade söötijätmine ja võsastumine. Samas hinnatakse kõige kõrgemalt just selliseid külamaastikke, kus vaateväljas on haritud põllud, kariloomad ja toimivad talukohad. See annab selge signaali vajadusest maapiirkondade maastike arengule ja tulevikule enam tähelepanu pöörata, arvestades ka seal elavate inimeste eelistuste ja väärtushinnangutega. Traditsiooniline põllumajandusmaastik on asendumas nn post-produktiivse külamaastikuga, milles sageli annavad tooni turismirajatised ja põllumajanduses mittehõivatud elanikud. Muutlikud on ka kohalike elanike väärtushinnangud maastiku osas: kui keerulisemal, majanduslikult raskel ajal hinnatakse enam maastiku majanduslikku väärtust, siis nn parematel aegadel peetakse oluliseks ka maastiku identiteediväärtust, samuti ajaloolis-kultuurilist pärandit ja maastiku esteetilist aspekti. Kuigi me võime teada kohalike elanike maastikulisi eelistusi ja maastikega seotud väärtusi ning teeme plaane, mis peavad kaasa aitama soovitud tuleviku täitumisele, ei ole maastike arengu tulevik siiski täielikult ennustatav ega planeeritav. Tuleviku maastikel on mitmeid alternatiive, mis sõltuvad nii üksikisikute otsustest kui ka poliitikatest, strateegiatest ja muudest elluviidavatest meetmetest. Üks viis maastike tuleviku käsitlemiseks on kasutada erinevaid stsenaariume. Visualiseeritud stsenaariumide väljatöötamine ja kohalike elanike eelistuste väljaselgitamine annab tagasisidet poliitikutele ja otsustajatele, kusjuures lõpptulemus võib sisaldada elemente erinevatest stsenaariumidest. Kohalikke elanikke kaasav planeerimine aitab inimesi ja neid ümbritsevaid maastikke lähendada ning innustada inimesi maastiku ja selles peituva pärandi eest hoolt kandma. Sageli jääb puudu enesekindlusest, huvist ja teadmistest, mis suunaksid inimesi maastikule rohkem tähelepanu pöörama. Kaasav planeerimine saab aidata tekkida sisemisel huvil ja vajadusel omi maastikke austada, harida ja hoida, mis omakorda tugevdab kohaliku kogukonna identiteeti ja elujõudu, luues aluse külamaastike säilimisele. 9.9. Mõju asustusele ja maakasutusele Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Pärnu maakonna rahvastik on viimastel aastatel kasvanud. Samas on Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade rahvaarv vähenenud. Rahvaarvu vähenemine valdades on piirkonniti olnud erinev. Planeeringu eesmärk on muuhulgas piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine ja piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine. Pärnu linna arengukava 2035+131 seab eesmärgiks teha kõik selleks, et Pärnus oleks hea elada ning ühendada elanike elukeskkond parimal ja loodussäästlikumal moel looduskeskkonnaga. Pärnu üheks väljakutseks on ruumiline planeerimine lähtuvalt elanikkonna vajadustest. Pärnu on valglinnastuv linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt, kesklinn jääb rohkem vanemaealise elanikkonna jaoks. 130 Võrumaa (Obinitsa piirkond Meremäe vallas), Põlvamaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Saaremaa, Harjumaa 131 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 100 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Pärnu suurimaid väljakutseid on noorte peredega elanike ligimeelitamine, tagamaks linnarahvastiku jätkusuutlikkus. Teiseks oluliseks arenguvajaduseks on toetada vananevat elanikkonda nii, et tervelt elatud aastad võimaldaksid vanemaealisel elanikkonnal olla aktiivne ka tööturul. Senisest enam tuleb rõhku pöörata lähtuvalt elanikkonna heaolust uue omavalitsuse terviklikule ruumilisele planeerimisele. Uuel omavalitsusel on väljakutseid, kuidas moodustada ühinenud omavalitsuses ühisosa, samal ajal arvestades piirkondade erisusi. Tori valla arengukava 2018-2030132 missioon on toetada Tori vald kogukondade ja elanikkonna heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused. Võtmeküsimuseks on elukeskkonna atraktiivsus ja vastavus elanikkonna soovidele ning aktiivne positiivse maine kujundamine. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli tulipunkti, mis on valla jätkusuutliku arengu seisukohalt eriti olulised: vaba aeg ja loodusturism, tublid ja tõhusad teenuskeskused, koostöö ja sidusus ning kohapealne ettevõtluskeskkond. Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030133 missioon on tagada elanike vajadustele vastav elu, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Oluliste riskidena tuuakse välja sündide vähenemine ja elanikkonna vananemine. Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud eesmärke. Planeeringu eesmärgiks on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Teemaplaneeringuga kavandatud tegevused koos suuniste ja tingimustega loovad eeldused suure arengupotentsiaaliga alade funktsionaalsemaks kasutuseks. Olemasolev alakasutuses tootmise- ja sadamaala võib ümber kujuneda eripäraseks sadama funktsioonidega rikastatud ettevõtlus- ja elupiirkonnaks. Uute funktsioonide lisandumine võimaldab Pärnu Ülejõe elupiirkonna ühendada jõega, rikastada elu- ja ettevõtluskeskkonda ning avada linna ühed kaunimad vaated. Arengulade väljaarendamine äri- ja elukeskkonnana võimaldab kavandada kaasaegset ja merelinnale iseloomulikku segahoonestusega piirkonda, mis ühtlasi laiendab Pärnu kesklinna jõe paremkaldale. Tootmisalade ümberkavandamisel tekkiv ruumiline lahendus toetab mitmekesise ning hästi toimiva avaliku ja inimmõõtmelise ruumi loomist. Samuti on teemaplaneeringus toodud tingimused, mis arvestavad Pärnu kaubasadama arengu vajadustega. Pärnu Sadama akvatooriumi alal ja Sauga jõe suudme alal on eesmärgiks eelisarendada sadamaid, mille kasutus on seotud merega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ning kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonna teiste tegevustega ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada puhke- ja elukeskkonda. Veeliikluse osas on väikealuste merele pääsu soodustamiseks ja jõel läbiva liikluse vähendamiseks teemaplaneeringuga ette nähtud, et Pärnu sadama akvatooriumi piirkonda tuleb rajada merele pääsemiseks avalikult kasutatav ja paaditreilerite parkimise võimalusega veeskamiskoht (-kohad). Suudme lähistel oleva veeskamiskoha vajadust on varasemalt välja toonud nii harrastuskalurid kui ka veesportlased, arvestades vajadust kiirelt pääseda merele, maismaa juurdepääsu võimalust ja ümbritseva keskkonna maakasutust. Väikelaevaliikluse arendamiseks kaalutakse avalikult kasutatavate sildumisalade kavandamist. Teemaplaneeringuga kavandatakse olemasoleva veeskamiskoha edasiarendamist Pärnu Jahtsadama juures (Lootsi tn 6/8). Antud veeskamiskoht aitab parandada juurdepääsuvõimalusi jõele, mis harrastuskalurite sõnul sõltus varasemalt suuresti läbisaamisest maaomanikega. Samuti on veeskamiskohtade vajadus planeeritud Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tn kai vahelisse piirkonda. Mõlemad markeeritud alad on hetkel sihtotstarbelisest kasutusest suuresti väljas, mistõttu on veeskamiskoha mõju maakasutusele ja asustusele eeldatavasti positiivne seoses maa-alade taaskasutusele võtmisega. Pärnu linna 132 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 133 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 101 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas üheks pikemaajalisemaks eesmärgiks piirkonna kujundamine kvaliteetseks kesklinnalähedaseks linnaruumiks ja jõe kalda avamine avalikuks kasutamiseks. Samuti on läheduses piisavalt ruumi veeskamiskoha jaoks vajaliku pikaajalise parkimise jms vajaliku taristu rajamiseks. Kesklinna ja Papiniidu silla vahelise jõelõigu osas toob planeering välja, et arvestades eesmärki võtta veeäärsed alad aktiivsemalt kasutusele ning mitmekülgset huvi veega seotud tegevuste kavandamise vastu, on kesklinna piirkonna vee- ja kaldaala kasutusvõimaluste täpsustamiseks vajalik koostada kohaliku tasandi arengukava. Tervikliku arengukava koostamise abil leitakse Pärnu kesklinna jaoks sobivaim lahendus, arvestades nii väikelaevaliikluse arenguga, piirkonna elanike ja linnakülaliste vajadustega kui ka jõepromenaadi potentsiaaliga. Kesklinna silla ja kavandatava Raba silla vahelisele alal on veeteenuste ja veetranspordi arenguks vajalik säilitada ja juurde luua veesõidukite peatuskohti (lõbusõidulaev, veetakso, veepraam). Inimeste liikuvuse parendamiseks ja parema ühilduvuse tagamiseks määratakse planeeringuga, et veesõidukite peatuskohad ühendatakse selgelt ja mugavalt linna transpordivõrgustikku ning soodustatakse erinevate transpordiliikide kombineerimist (bussijaam, raudteejaam, reisisadam, kergliikus, pargi-sõida parklad jms). Samuti näha veepeatused ette sildade juurde kavandatud pargi/sõida/kõnni parklate juurde, kus lisaks sõiduautode parklatele on kavandatud kergliiklusvahendite rent, elektriliste sõiduvahendiste laadimine, jalgrataparklad ja hooldusjaamad. Teemaplaneeringuga nähakse ette olemasoleva veeskamiskoha edasiarendamine Papiniidu silla piirkonnas koos pikaaegse parkimisvõimalusega. Mõju asustusele ja maakasutusele on eeldatavasti positiivne, sest aitab veeäärseid alasid avada laiemale kasutajaskonnale, neid omavahel paremini siduda ning muuta maakasutuse funktsionaalsust mitmekülgsemaks. Teemaplaneeringuga on olemasolevate veeskamiskohtade edasiarendamine linnalises asustuses kavandatud veel Tammistes Uuemetsa tee otsas, Paikusel Türgi oja suudmes ja Sindis kärestikukeskuse juures. Veeskamiskoha mõju asustusele ja maakasutusele on eeldatavasti positiivne, sest aitab veeäärseid alasid avada laiemale kasutajaskonnale ning muuta maakasutuse funktsionaalsust mitmekülgsemaks. Väikelaevaliikluse edendamiseks tuuakse välja, et tuleb arendada Reiu külalissadamat ja Rail Balticu väikesadamat ning kaaluda avalikult kasutatavate sildumisalade kavandamist (Rail Balticu jaam, arengualad, Kiviaja asulakoht, puhkealad). Veeäärsed alad on linnakeskkonda oluliselt rikastavad ja atraktiivsed alad. Planeeringus on läbivalt välja toodud, et nende alade arengupotentsiaali realiseerumiseks ning avaliku ruumi ja avalikkusele suunatud funktsioonide kavandamisel tuleb oluliseks pidada avaliku ruumi sidusat, inimmõõtmetest ja kõiki kaasava disaini põhimõtetest lähtuvat kavandamist. Samuti tõstetakse esile säästvate liikumisviiside soodustamise olulisust. „Näoga jõe poole“ arengueesmärgi saavutamiseks tuleb parandada asulakeskuste ja jõe vahelist sidusust. Selleks nähakse planeeringuga ette parema ühendusteede võrgustiku loomine nii keskuste kui ka teiste oluliste puhke- ja liikluspunktide vahel (nt Kesklinna ja Papiniidu keskust, bussijaama ja Rail Balticu reisijate raudteejaama vahel, Jaansoni raja ühendamine Videviku tn kergliiklusteega, Kiviaja teemapargi, Reiu külalissadama ja Paikuse vabaõhulava kaldateega üheks tervikuks sidumine, Sindi linnakeskuse ühendamine jõeäärse alaga jne). Pärnu jõe kaldatee ja avalikud juurdepääsud jõekaldale kavandatakse kohaliku omavalitsuse planeeringutega. Juurdepääsud tuleb siduda piirkonna kergliiklusteede, jalgteede ja puhkealade võrgustikuga. Läbi paremate kergliiklusühenduste loomise ja kallasraja välja arendamise avaldub positiivne mõju asustusele. Teemaplaneeringuga on antud suunised ja tingimused üle jõe ühenduste parendamiseks. Arvestades, et Pärnu jõgi on linnalise asustusega alal lai ja pinnase olud keerukad, siis on uute sildade projekteerimisel ja ehitamisel suurimaks probleemiks nende suur maksumus. Erinevate planeeringutega on linnalise asustusega alale kavandatud mitmeid sildu: uue kesklinna ühendusena Raba-Lai sild, Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu sild, mis võimaldab ühendada Sindi linna, Paikuse alevi ning Tammiste küla. Lisaks on kavandatud kergliiklussild Pärnus A. H. Tammsaare pst pikendusel. Uued sillad loovad linnalise asustusega alal parema sidususe ning aitavad vähendada liiklemiseks kuluvat aega ning liikluse hulka. Uute sildade mõju asustusele ja maakasutusele võib 102 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne pidada positiivseks. Kehtivas üldplaneeringus on Raba–Lai silla ühendusteks olemasoleva transpordivõrguga reserveeritud liikluse maa-ala. Maakasutuse täpsemal kavandamisel tuleb arvestada, et sild jääb Kesklinna arengualale A1, kuhu on oodatud uued elukeskkonda rikastavad ruumilised terviklahendused. Kavandatav sild loob täiendava juurdepääsu kesklinna ja parandab oluliselt Rääma piirkonna ja linnakeskuse vahelist ühendust. Teemaplaneeringu koostamise käigus kaaluti A. H. Tammsaare pst pikendusele kavandatud jalakäijate silla kavandamist autosillaks. Arvestades Pärnu linna tänavate struktuuri, silla ümbruses välja kujunenud maakasutust ja Niidu maastikukaitseala kaitse-eesmärki ei peetud teemaplaneeringuga autosilla kavandamist otstarbekaks. Kehtiva üldplaneeringuga on kirjeldatud asukohas jõe paremkaldal ette nähtud puhke- ja haljasala maa-ala. Lisaks on sealse Niidu maastikukaitseala eesmärgiks kaitsta metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid niidukooslusi. Kuna autosilla rajamisega kaasneks oluliselt suurem maavajadus ja mõju ümbritsevale keskkonnale kui jalakäijate silla puhul, siis mõjutaks see negatiivselt nii kaitseala kaitse-eesmärke kui ka vähendaks ja killustaks väljakujunenud puhke- ja haljasalade võrgustikku. Arvestada tuleb ka sellega, et jõe paremkalda tööstusalad (endise linavabriku piirkond jms) on perspektiivis kavas muuta elamu- ja äripiirkondadeks, millega kaasneb vajadus puhke- ja rekreatsioonialade järele ning eeldatavalt suureneb ka koormus Niidu maastikukaitsealale. Jõe vasakkaldal läbiks silla ühendustee väikeelamute ja üldkasutatavate ehitiste maa-alasid ning seoses tekkivate transpordivoogudega kaasneksid häiringuid piirkonna elanike jaoks. Autosilla rajamine mõjutaks seega negatiivselt juba väljakujunenud jõeäärset elu- ja puhkekeskkonda. Seevastu kergliiklusele mõeldud sildade kavandamine linnalise asustusega alal aitab kaasa säästvate liikumisviiside edendamisele. Puhkealade võrgustiku sidususe suurendamine aitab soodustada puhkealade ja -radade (sh Jaansoni rada) aktiivsemat ja mugavamat kasutust puhkuse eesmärgil. Puhkealade osas on toob planeering välja, et hea ja tasakaalustatud elukeskkonna jaoks tuleks vähendada olemasolevate rohealade koormust ja tugevdada jõeäärset puhkekeskkonda. Puhkealade olulisust endiste tootmisalade funktsionaalsel muutumisel (tootmisalade kavandamisel elamupiirkondadeks nt Kesklinna silla ja Sauga jõe suudme vahelisel alal) ning piirkonda lisanduvate rohkete korterelamute (eriti Kesklinna silla ja Papiniidu silla vahelisel lõigul) on korduvalt välja toodud. Piirkondades, kus avalikult kasutatavaid puhkekohti on vähe (nt Pärnu jõe paremkaldal mereäärsemas lõigus ja Sauga jõe ääres) tagada Pärnu Ülejõe ja Vana-Pärnu linnaosade elanikele jõeäärsed puhkevõimalused. Pärnu linna puhkemetsade vöönd Pärnu jõe mõlemal kaldal ja Reiu jõe suudmes plaanitakse välja arendada pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist võimaldavaks veematka sõlmpunktiks. Ala kohta tuleb koostada terviklik puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi arvestav kontseptsioon (terviserajad, spordirajad, veesport, kalastus- ja ujumiskohad, lõkke- ja piknikukohad, puhketeenused, juurdepääsud, maastikuhooldus jms). Veeäärse puhkuse võimaldamiseks ja asustuse arendamiseks tuleb välja arendada erinevad supluskohad (nt Veteranide pargis, Kiviaja teemapargis, Paikuse laululava juures jne). Läbi piirkondlike lähipuhkealade kavandamise ja jõeäärse puhkekeskkonna tugevdamise on mõju asustusele positiivsed. Ruumilise keskkonna kõrge kvaliteedi tagamine aitab elukeskkonda rikastada ning veeäärsete alade atraktiivsust ja toimivust tõsta. Maaline asustus Teemaplaneeringuga ei kavandata uusi elamualasid, küll aga luuakse piirkonna elanikele kvaliteetsem elukeskkond. Seega on planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule eeldatavasti positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde. Maalises piirkonnas on veeskamiskoha vajadusega piirkonnad määratud Tori alevis, Jõesuu, Vihtra, Suurejõe ja Kurgja külades. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka varale. Sildumiskoha vajaduse on välja toonud ka C. R. Jakobsoni Talumuuseum, mida külastavad ka mööda jõge kanuude ja süstadega tulevad turistid. 103 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 9.10. Mõju ettevõtlusele Pärnu jõe alamjooks on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond. Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära. Planeeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. Planeeringuga tuuakse välja riiklikud ja kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal- majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Määratakse tingimused vee- ja kalaturismi arendamiseks. Piirkonna arendamiseks kavandatakse vajalik taristu ning luuakse eeldused ka uute töökohtade tekkimiseks ning eeldatavalt meelitatakse piirkonda ka uusi elanikke. Planeeringuala on aastaringselt köitev turismisihtkoht. Olemasolev alakasutuses tootmis- ja sadamaala võib kujuneda ümber eripäraseks sadama funktsioonidega rikastatud ettevõtlus- ja elupiirkonnaks (vanalinna vaadetele ja õhtupäikesele avatud avalik promenaad, toitlustus- ja meelelahutusasutused, alad väliüritusteks, veeteenused, sildumisalad, külaliskaid kaatritele jms). Teemaplaneering arvestab jõe rolliga kesklinna ja kaldapromenaadi elavdamisel. Lisaks Läänemere kunstisadamale tuuakse välja vajadus leida kasutusi, mis suurendaksid piirkonna turismipotentsiaali ja atraktiivsust ning võimaldaksid jõge eksponeerida kui “kunsti- ja loovjõge” (kvaliteetne avalik ruum, välinäituste pinnad, jõega seotud välikohvikud, veega seotud meelelahutus ja teenused, veeäärsete kontsertide ja kultuurisündmuste võimaldamine jms). Soodustatakse Vana-Sauga kalasadama arengut, kus tuleb luua tingimused kala säilitamiseks ja töötlemiseks. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks on mõeldud kavandada hooajaline kalaturg. Samuti märgitakse „Fishing village“ kaluriküla arendamist, et tõsta piirkonna külastuspotentsiaali. Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavasti positiivne tänu ettevõtlust soosivale ning kvaliteetset ja mitmekülgset veeäärset avalikku ruumi toetavale lähenemisele. Samas tuleb arvestada sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ja eelduste loomine iseenesest ettevõtlust endaga kaasa ei too ega elavda majandust. See sõltub pigem üldisest majanduse arengust, erasektori initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms. Piirkonna majanduskeskkonna eeliseks on ka paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiirete tulevikuühenduste (Via Baltica, Rail Baltic) olemasolu, väljapääs merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Lisaks paiknevad piirkonnas Eesti kontekstis mitmed tugevad ettevõtted ja ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline luua piisavalt paindlikud tingimused ning vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid. 9.11. Kavandatava taristuga seotud võimalikud mõjud Teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, sillad, matkarajad, veeskamiskohad, sildumisalad, sadamad jt) põhimõttelised asukohad ning suunised nende kasutamiseks ja arendamiseks. Valdav suund on tagada planeeringuala jõgede ja kaldapiirkondade avalik kasutus, pääsud veekogude äärde ning võimalused erinevatele kasutajagruppidele. Samuti on planeeringu koostamise käigus uuringuga134 selgitatud jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning võimalused ja tingimused. Maa- ja veetranspordi võrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, luua võimalused erinevatele liikumisviisidele ning vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud, piisava tihedusega ning heas korras mitmekesine 134 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 104 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Riigimaanteede teedevõrgu arendamine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale135 ning kohalike teede hooldamine ja remont linna või valla teehoiukava alusel. Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõit, Rail Balticu kiirraudtee ja nendega seotud sillad) puhul on arvestatud vastavate planeeringute ja projektlahendustega ning nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega. 9.11.1. Maanteed ja linnatänavad Teemaplaneeringu ülesanne on muuhulgas kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) põhimõtteliste asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Selliseid muudatusi maakasutuses (nt uusi elamualasid, tootmisalasid), mis mõjutaksid oluliselt liiklusvoogusid ning tingiksid sellest tulenevalt uute teelõikude või sõiduteede rajamise vajaduse, planeeringuga ei kavandata. Lisaks sellele on planeeringuala riigi- ja kohalike teede võrk piisavalt tihe ja vastavuses asustustihedusega, et võimaldada turvaliselt liigelda. Igati põhjendatult on teemaplaneeringus välja toodud üldine põhimõte, et linnalises keskkonnas, kus liikumisviiside valikuvõimalused on mitmekesisemad, on vaja panustada lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutaja arvelt. Sellele vastukaaluks on maalises piirkonnas autoga liikumisvõimaluste tagamine kriitlise tähtsusega, sest seal ei ole võimalik pakkuda tihedat ühistranspordi ühendust ning teekonnad/vahemaad on kergliikluse jaoks liialt pikad. Teemaplaneeringu koostamise käigus oli kaalumisel paralleelselt Liivi teega täiendava juurdepääsutee (sõidutee) rajamine Rail Balticu jaama ja Videviku tänavani, et parandada Rail Balticu jaamale juurdepääsu. Tee parandaks ka juurdepääsetavust sõiduautoga jõeäärsele alale ning Pärnu linna arengualadeni juurdepääsu RB jaamast. Samas on probleemne, et jõe kaldapiirkonnas asub juba Liivi tee (riigi põhimaantee osa) ning on kavandatud Rail Balticu trassikoridor (trass koos teenindusteega). Liivi teest ca 100 m edela pool kulgeb paralleelselt Riia maantee. Jõe kaldaalal kasvab hetkel luitemännik ja inimesed kasutavad ala jõe ääres puhkamiseks. Alal asuvad kõrgepingeõhuliinid. Kaldad piirkonnas on lihkeohtlikud (ehitamine 70 m ulatuses vajab nõlva stabiilsuse kontrolli). Hetkel on planeeringulahenduses selles kohas (Rail Balticu raudtee ja jõe vahel) ette nähtud kergliiklustee, mis on kergliiklusteede sidususe ja säästlike liikumisviiside eelistamise mõttes eelistatum variant, kui järjekordne paralleelne autotee. Meetmed teede ja tänavate rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8. 9.11.2. Jalg- ja jalgrattateed Jalg- ja jalgrattateed on peamised asulate sisestruktuuri ja lähialade sidustajad. Need tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, asulakeskus jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega. Teede kasutajapotentsiaal on enamasti suurem väiksemates kohtades, kus on väiksem liiklussagedus ja hõredam ühistranspordiühendus ning inimesed valmis läbima ka pikemaid vahemaid. Samas seab jalgsi ja jalgrattaga liiklemine igapäevase liikumisviisina, sõltuvalt muuhulgas inimeste füüsilisest võimekusest, ajakulust jms, märkimisväärseid piiranguid teekonna pikkusele, mistõttu auto kasutamisele igapäevase liiklusvahendina jääb ka edaspidi maapiirkondades oluline roll. Teemaplaneeringuga on markeeritud kergliiklusteede võrgustiku asukohad jõgede kaldaalal (alates kallasrajast kuni planeeringuala teiste teedeni) kogu planeeringuala ulatuses (teed koos purrete ja 135 Riigiteede teehoiukava: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 105 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne sildade vajadusega) ning seatud suunised kallasrajal takistusteta liikumise tagamiseks. Sellest lähtuvalt on Pärnu jõe mõlemale kaldale on planeeritud sidus kergliiklusteede võrgustik (kaldatee/matkatee) praktiliselt kogu planeeringuala ulatuses. Kohaliku tasandi planeeringutega on kergliiklustee kavandatud Sauga jõe vasakkaldale ja Reiu jõe paremkaldale. Puhkeotstarbeline Pärnu jõe kaldatee hõlmab planeeringualal ka Sauga ja Reiu jõe. Jalakäijate (jalutajate) jaoks võiks võimalusel kaaluda jalgtee kavandamist Pärnu jõe kaldapiirkonda läbi Vana-Pärnu kalmistu (jalgrattad ja muud kiired liikumisvahendid kalmistule ei sobi, sest need häirivad kalmisturahu). Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed puuduvad ühendused. Tekib eri transpordiliike ja liikumisviise ühtseks toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik ning leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja paraneb liiklemise turvalisus. Kergliiklusteede rajamine parandab oluliselt erinevate vanusegruppide liikumisvõimalusi (eeskätt lapsed ja eakad, kes on piiratud liikumisvõimalustega). Samuti parandavad jalg- ja jalgrattateed puhkealade kättesaadavust erinevatele vanuserühmadele ja erinevate liikumisvahenditega, soodustavad piirkonna arengut rekreatiivsest seisukohast ning aitavad edendada säästvat liikumist (eeldatavasti väheneb isiklike sõiduautode kasutamine ning sellega ka saastatus ja müratase). Jalg- ja jalgrattateede sidumine matkateede võrgustikku loob eeldused rekreatsiooni ja turismi arendamiseks ja mitmekesistamiseks. Meetmed jalg- ja jalgrattateede rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8. 9.11.3. Sadamad Planeeringualal Pärnu jõe suudmes asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam, mis hõlmab kauba-, reisiparvlaeva- ja kruiisisadama ala. Sadamaregistrisse kantud olemasolevad väikesadamad on Japsi kalasadam, Pärnu Jahtklubi väikesadam, Talvesadam ja Vana-Sauga sadam. Planeeringualal (kuid mitte registris) asuvad Kaluriküla väikesadam (Fishing Village) Sauga jõel ning Vaala sadam Pärnu jõel (Raeküla piirkonnas). Lisaks on detailplaneeringutega kavandatud külalissadam Reiu jõel136 ja sadam Pärnu jõel Rail Balticu reisijate raudteejaama piirkonnas137. Kõikide planeeringuala sadamate akvatooriumid on looduslikest tingimustest tulenevalt madalad ja vajavad aeg-ajalt süvendamist. Ka Pärnu sadama akvatoorium vajab perioodiliselt süvendamist (sh muulide vaheline ala ja laevatee Pärnu lahel). Kuna süvendamine on kallis ning sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole arukas liiga arvukate sadamate pidamine/loomine/arendamine ja püüe tagada seal suhteliselt suurt sügavust.138 Väikesadam on objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral (nt antud asukoha jaoks ebasobiv suurus või kuju, süvendusmahu lahendus) võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks objektiks. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu. Maakonnaplaneeringus139 on seatud rõhk mereäärsete väikesadamate toimiva võrgustiku väljaarendamiseks. See tähendab muuhulgas, et väikesadamatesse tuleks integreerida võimalikult lai tegevuste baas (kalandus, turism, merepääste, rekreatsioon), mis võimaldaks sadamate kasumlikumat majandamist. Toimiva väikesadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ka elujõulise rannaasustuse püsimisele. 136 Reiu külalissadama detailplaneering 137 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering 138 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 139 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 106 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad jõesadamad (väikesadamad) tuleb samuti integreerida Pärnumaa väikesadamate võrgustikku, et nende toimimine oleks efektiivsem. Asjakohane on teemaplaneeringuga kavandatud ruumiline jaotus, mille puhul Pärnu sadama akvatooriumi alal (Kesklinna sillast allavoolu) ja Sauga jõe suudmes arendatakse eelistatult sadamaid, mille kasutus on seotud merega, sest sellest piirkonnast on pääs merele kõige lihtsam. Kesklinna sillast ülesvoolu pannakse põhirõhk jõeliikluse teenindamiseks mõeldud sadamatele. Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Väikesadamate rajamine ja rekonstrueerimine suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise. Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Meetmed sadamate rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8. 9.11.4. Sillad, sildumisalad, veeskamiskohad jms Erinevate planeeringutega on üle Pärnu jõe juba kavandatud Pärnu kolmas Raba-Lai sild, Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu sild (Tammiste sild), Tammsaare pst pikenduselt Niidu piirkonda ning Tammiste ja Paikuse vahele kergliiklussild, Papiniidus Rail Balticu raudteesild jt. Uued sillad võimaldavad planeeringuala linnapiirkonnas paremat sidusust Pärnu jõest kahele poole jäävate alade vahel ning aitavad vähendada liiklemiseks kuluvat aega ja hajutada liikluskoormust olemasolevatel sildadel. Planeeringu koostamise käigus jõuti järeldusele, et Pärnu jõel planeeringuala maalises piirkonnas ning Reiu ja Sauga jõgedel puudub vajadus täiendavate ületuskohtade (sildade) kavandamiseks. Sildade, sildumiskohtade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks. Süvendamise ja kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt (ehitusperioodil) mõju veekogu elustikule. Süvendustöödega kaasneva mõju kohta vt ptk 9.2. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks. Meetmed sildade, sildumiskohtade, veeskamiskohtade jms rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8. 9.11.5. Jahutussüsteemid ja küttekontuurid jões Kuna Pärnu, Sauga ja Reiu jõed on avalikult kasutatavad veekogud, siis tuleb tegevuste kavandamisel eelistada avaliku kasutusega seotud tegevusi. Seetõttu ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks jõkke liiga kitsas ning võib see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke kaldaid. Pärnu jões esineb sageli olukordi, kus jões jäämineku ajal on Pärnu laht veel jääkaane all ning jões allavoolu liikuvad jäätükid moodustavad jõe põhjani ulatuvaid kuhjatisi. Sellises olukorras võivad jõkke paigaldatud torustikud ja seadmed (nt pumbad jms) saada olulisi kahjustusi. Samuti võib kärestikulistes lõikudes jõe põhja torustiku ümber hakata kogunema setteid. Kuna kärestikulised lõigud jões on jõe elustiku ja jõe kui elupaiga seisukohalt väga olulised, siis mõjutab setete kogunemine neid oluliselt. Aeglasevoolulistes (mudastes) jõelõikudes võib tekkida vajadus liigset muda regulaarselt eemaldada. Jõe põhja regulaarselt setetest puhastamisega (kütte- või jahutussüsteemi tööshoidmiseks) kaasneb täiendav koormus jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile. Seetõttu võib olla otstarbekas vältida kunstlikke taristuobjekte jões ning kui on olemas muu mõistlik alternatiiv, siis kasutada muid lahendusi (nt maaküte vms). 107 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Planeeringualal Pärnu jõe alamjooksul Kesklinna sillast allavoolu (Pärnu sadama akvatooriumis) algupärast põhjaelustikku ei ole. Sealt ülesvoolu kuni Papiniidu silla piirkonnani on jõgi samuti kohati tugevalt mõjutatud. Kui maalises piirkonnas (jõe mõistes Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu) on jõe looduslikkuse säilitamine primaarne ja igasuguseid tehislikke süsteeme jões tuleks pigem vältida, siis Papiniidu sillast allavoolu on nende rajamine aktsepteeritud. Seejuures on oluline arvestada teiste jõe kasutajate huvide ja vajadustega ning tegevuse kavandamisel hinnata koosmõju, sh setete liikumine ja settimine allavoolu. Pärnu jõkke jahutussüsteemide kavandamisel on oluline vältida meritindi, siia jt kalaliikide vastsete ja noorjärkude sattumist jahutussüsteemi, et vältida nende massilist hukkumist ning sellega kaasnevat mõju populatsioonide elujõulisusele. Kalavastsete allavoolu liikumise teema kohta vt täpsemalt ptk 9.1.4. Jahutussüsteemi sissevoolutoru asukoha ja voolukiiruse (võimsuse) kavandamisel tuleb arvestada vee-elustiku peamiste elupaikadega ja jõe veesambas esinemisega/liikumisega. Jõkke tagasi juhitav soojenenud vesi võib mõjutada jõe veekeskkonda ning selle kaudu vee-elustikku, sh kalastikku (ainevahetuse kiirenemine). Jahutussüsteemi kavandamisel tuleb arvestada selle võimalikku koosmõju ka teiste jõe keskkonda mõjutatavate tegevustega. Meetmed jahutussüsteemide ja küttekontuuride rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8. 9.11.6. Jõe veeala kasutus ja veeteed Läänemeri on maailma üks tihedaima laevaliiklusega veekogusid. Laevaliiklus Läänemerel ja Soome lahe piirkonnas on väga intensiivne. Hinnangute kohaselt sõidab Läänemerel kogu aeg 2000 laeva. Pärnu lahel on laevaliiklus oluliselt hõredam, sest suuremaid aluseid saab vastu võtta vaid Pärnu sadam. Laevaliikluse hetkeolukorda (transpondritega alused) on võimalik jälgida interneti abil140. Meretransport on rahvusvaheliselt väga reguleeritud valdkond, milles riikide omapoolsed erisused on minimaalsed141. Laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele ujuvvahenditele kehtib „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“142. Planeeringuala on oluliselt tagasihoidlikuma laevaliikluse mahuga. Sealjuures on suur osa veeliiklusest seotud kohaliku laevaliiklusega ning väikealuste ja veespordivahenditega. Pärnu jõe veeala kasutamine on seni tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv ning jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused. Teemaplaneeringuga antakse üldised ja piirkondlikud suunised veeala kasutamiseks. Asjakohane on Pärnu jõe tsoneerimine lähtuvalt erinevatest kasutajagruppidest ka vajadustest, mis võimaldab sarnased tegevused koondada kindlatesse jõelõikudesse ja vähendada konfliktide tekkimise võimalusi. Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid. Teemaplaneeringu koostamise käigus arutati vajadust pikendada Sauga jõe laevatavat lõiku kuni Kaluriküla väikesadamani (ca 2,5 km jõe suudmest). Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole vastavate näitajatega laevatee pikendamiseks süvendamine vajalik, kuid jõe põhja asjakohast mõõdistamist Sauga jõe laevatava lõigu lõpust kuni Kaluriküla väikesadamani teadaolevalt tehtud ei 140 Aadressilt: http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx 141 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016; https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32- 8a63-5f6e672503df 142 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 28; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022005?leiaKehtiv 108 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne ole. Arvestades, et Kaluriküla sadamat jätkuvalt arendatakse ning seda külastavate aluste hulk eriti suvisel perioodil suureneb, tuleks tõsiselt kaaluda selle jõelõigu mõõdistamist ning analüüsida väikelaevade sõiduohutust ja märgistamise vajadust (laevatee pikendamist). Laevaliikluse intensiivistudes Sauga jõel suureneb aluste poolt põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele (kallaste uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua vajaduse Sauga jõe kallaste kindlustamiseks. Käesolevas etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. 9.12. Maardlatega seotud võimalikud mõjud Teemaplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse keskkonnaregistrisse kantud maardlate ja mäeeraldistega. Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine143 ja juurdepääs maavarale. Teemaplaneeringuga ei kavandata kaevandamist ega maardlates oleva maavara muul viisil kasutuselevõttu. Kavasoo turbamaardlas külgneb aktiivse mäeeraldise Kavasoo turbatootmisala Pärnu jõe kalda piiranguvööndiga. Sindi lähedal Kõrsa turbamaardlas asub Kõrsa II turbatootmisala. Teemaplaneeringuga kavandatavad uued tegevused ei kattu olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega. Seega ei takista planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale. Teemaplaneeringuga kavandatavate objektide ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja varustuskindluse teemat käesoleva KSH käigus ei käsitleta, sest vajalike ehitiste jaoks materjalide hankimise üle otsustab ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud (ja eeldatavasti eelneb ka tulevikus) kaevandamise keskkonnaloa KMH või keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus on muuhulgas reeglina võetud arvesse materjali veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Maavara kaevandamisega seotud võimalik oluline keskkonnamõju tuleb maandada kaevandamisloas esitatud tingimustega. Selle, millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes ehitusmaterjali kvaliteedinõuetest ja majanduslikest kaalutlustest. 9.13. Mõju planeeringuala müratasemele Välisõhus leviva müra normtasemed Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse 144 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (müraallikad). Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ei kuulu välisõhus leviva müra hulka: - olmemüra; - meelelahutusürituste müra; - töökeskkonna müra; - riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Välisõhus leviva müra normtasemed on: - müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 143 Juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses. MaaPS § 14 lg 1 144 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125102022007?leiaKehtiv 109 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne - müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: - I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad. Eesti riiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“145 lisas 1. Liiklusmüra on määruse tähenduses müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tööstusmüra on määruse tähenduses müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. Järgnevates tabelites (Tabel 7, Tabel 8) on esitatud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed. Tabel 7. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB] Liiklusmüra normtasemed Kategooria Ajavahemik piirväärtus sihtväärtus päev (Ld) 55 50 I öö (Ln) 50 40 päev (Ld) 60 (651) 55 II öö (Ln) 55 (601) 50 III päev (Ld) 65 (701) 60 IV öö (Ln) 55 (601) 50 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Tabel 8. Tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB] Tööstusmüra normtasemed Kategooria Ajavahemik piirväärtus sihtväärtus päev (Ld) 55 45 I öö (Ln) 40 35 päev (Ld) 60 50 II öö (Ln) 45 40 III päev (Ld) 65 55 IV öö (Ln) 50 45 Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Kuigi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele on olemas ka mürakategooriad V ja VI, siis keskkonnamüra nõudeid neile esitatud ei ole. 145 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv 110 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Planeeringuala peamiste välisõhu müraallikate üldine kirjeldus Planeeringualal ja selle lähiümbruses on peamisteks müraallikateks maanteeliiklus ning alal toimuv tööstustegevus. Pärnu jõe järjest intensiivsema kastutusega veeliikluseks kaasneb veeliiklusvahendite poolt põhjustatud müra. Olemasolevat müra teemaplaneeringuala piirkonnas on varasemalt käsitletud Pärnu linna kohta. Koostatud on Pärnu linna välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava (Akukon Eesti OÜ töö nr 190496-1-A, 07.01.2020 ning Akukon Eesti OÜ töö nr 190496-3-A, 07.01.2020). Mõlemad tööd on leitavad Pärnu linna kodulehelt146. Lisaks on olemasolevat müra planeeringualal käsitletud Tori valla osas. Koostatud on nii Tori valla mürakaart kui ka Tori valla müra vähendamise tegevuskava (töö nr 21/3566, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021). Tööd on leitavad Tori valla kodulehel.147 Pärnu linna mürakaartidel on esitatud nii olemasoleva liiklus- kui ka tööstusmüra kaardid päevasel ja öisel ajal. Tori valla mürakaartidel on esitatud nii liiklusmüra, tööstusmüra, lennumüra kui ka kavandatava Rail Balticu raudtee opereerimisega kaasnev müra. Müra vähendamise tegevuskavades on esitatud ülevaade leevendusmeetmete kohta piirkondades, kus müra on vaja vähendada ning on välja toodud müra ennetavad meetmed, mille eesmärk on mürahäiringuid vältida. Põhimaanteede osas koostatakse Transpordiameti tellimusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ välisõhu strateegiline mürakaart kõigile maanteelõikudele, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Viimasel, 2022. aastal koostatud strateegilisel mürakaardil on kajastatud ka Tallinn-Pärnu-Ikla km 82,6-141,4 põhimaantee148, mis jääb osaliselt planeeringualale. Planeeringulahenduse mõju liiklusmürale Vastavalt teemaplaneeringu eskiislahendusele on planeeringualal peamised ülesanded seotud olemasolevate maanteede rekonstrueerimisega. Teede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ka piirkonna müratundlike alade ja hoonete paiknemisega ning vajadusel neile ette näha täiendavad liiklusmüra leevendavad meetmed (müratõkked, muldvallid, piirkiiruste kehtestamine, raskeliikluse piirang vms). Läbimõeldud projektlahendustega on võimalik piirkonna liiklusmüra olukorda mõjutada positiivses suunas. Teemaplaneeringu eskiislahenduses on üldise suunisena teedevõrgu arendamiseks esitatud ka maanteede teekaitsevööndisse uute ehitusalade kavandamise vältimine, mis on keskkonnamüra seisukohast sobilik lähenemine – mürarikastesse piirkondadesse välditakse täiendavate müratundlike alade tekitamist. Sellest hoolimata on võimalik müra vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel ka maanteede lähedusse uute müratundlike alade arendamine. Planeeringuala üldist liiklusmüra olukorda mõjutavad olulisel määral uute teede (nt Via Baltica Pärnu suur ümbersõit) ja sildade rajamine, Rail Balticu kiirraudtee väljaehitamine jm suured muudatused olemasolevas teedevõrgus. Uute infrastruktuuriprojektide kavandamisel on vajalik neile koostada täiendavad liiklusmüra hinnangud, mille alusel töötatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud liiklusmüra leevendusmeetmed. Teemaplaneeringu eskiislahendusega on planeeringualale ette nähtud mitmete veeskamiskohtade asukohad. Kuigi veeskamiskohad ei ole oma olemuselt liiklusmüra allikad, siis toimub veesõidukite veeskamiskohtadesse transportimine autodega, mille tõttu suureneb piirkonna üldine liikluskoormus ning sellest tulenevalt ka liiklusmüra tase. Uute veeskamiskohtade ning neid teenindavate ligipääsuteede täpsete asukohtade valikul on soovitatav arvestada olemasolevate müratundlike 146 https://parnu.ee/uudised/uudised-koik/3167-valmisid-paernu-linna-vaelisohu-muerakaart-ja-muera- vaehendamise-tegevuskava 147 https://www.torivald.ee/koostatava-uldplaneeringu-seotud-uuringud 148 https://transpordiamet.ee/mura#strateegiline-muraka 111 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne kinnistute ja hoonete asukohtadega ning võimalusel kaaluda/eelistada asukohti, kus müratundlikud alad puuduvad. Liiklusmüra alla liigitub ka regulaarse liiklussagedusega veeliiklus (nt veetakso, veetramm jms). Regulaarse veeliikluse kavandamisel ning Pärnu jõe laevatatava osa pikendamisel tuleb arvestada, et sellega kaasneb ka välisõhus leviv müra. Regulaarse veeliikluse kavandamisel tuleb välja töötada leevendusmeetmed, et välisõhus leviv müra oleks vastavuses lubatud liiklusmüra normtasemetega (eelkõige rakendada müratundlikes piirkondades kiiruspiiranguid, ajalisi piiranguid vms). Planeeringulahenduse mõju tööstusmürale Pärnu jõe alamjooksu ja suudmeala piirkonnas on asustus oluliselt tihedam kui mujal maakonnas ning vastavalt teemaplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjale asub seal kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest. Teemaplaneeringu eskiislahenduses on toodud üldise suunisena linnalise piirkonna arendamiseks: - Näha ette jõeäärsete tootmisalade kasutusele võtmine ümbritsevasse keskkonda sobival viisil (elukeskkonda häiriva tootmistegevuse asendamine häiringutevaba ettevõtlusega, väikesadamate arendamine, tootmisalade hoonestuse ja välisilme parendamine, kasutusotstarvete laiendamine äri- ja tootmisaladeks, väikeettevõtluse soodustamine, alade ümber kavandamine elu-, ettevõtluse- ja kultuuriasutuste arengualadeks jms). Pärnu jõe Kesklinna ja Papiniidu silla vahelise piirkonna kohta on teemaplaneeringu eskiislahenduses öeldud: - Ajalooliselt on jõe vesi olnud tootmisettevõtete jaoks vajalik ressurss, seetõttu paikneb jõe ääres mitmeid tootmisalasid, millest mõned on täna veel kasutusel. Arengusuunaks on tootmistegevuse jõe äärest välja viimine ja aladele uute olemasolevasse linnakeskkonda sobivate terviklahenduste kavandamine. Pärnu jõe Papiniidu silla ja Tammiste küla vahelise piirkonna kohta on teemaplaneeringu eskiislahenduses öeldud: - Pärnu jõe vasakkaldale jääb kaks ajaloolist tootmisala. Arvestades Rail Balticu jaama mõju, piirkonna arengupotentsiaali ja Pärnu linna visiooni jõe äärest tootmistegevuse välja viimiseks on ettevõtlusalad haaratud linna arenguala kooseisu, mille üldiseks eesmärgiks on Reiu jõe suudme lähisele puhkepiirkonna arendamine. Sellest tulenevalt ei ole ette näha, et teemaplaneeringuga suurendataks planeeringualal tööstusalade ja sellest tulenevalt ka võimalike tööstusmüra häiringute osakaalu. Pigem vastupidi – olemasolevaid tööstusalasid soovitatakse ümber kavandada ja seeläbi kaudselt vähendada ka võimalikke mürahäiringuid. Samuti ei nähta teemaplaneeringuga otseselt ette maalises piirkonnas asuvate tööstusalade laiendamist. Kui selle jaoks peaks tulevikus siiski vajadus tekkima, siis on vajalik kohaliku omavalitsuse planeeringutega täpsustada võimalikud tööstusalade laiendamise piirkonnad, arvestades muuhulgas ka võimalike mürahäiringutega. Maalisesse piirkonda uue hoonestuse kavandamisel on soovitav vältida olemasolevate tööstuspiirkondade lähiümbrust ning jätta neile kavandatavate hoonestatud aladega piisav puhverala, et mh ka võimalikust tööstusest tulenevad keskkonnamüratasemed jõuaksid sumbuda. Tööstusmüra alla liigitub lisaks reaalsetele tööstusaladele ka sadamate müra. Teemaplaneeringu eskiislahenduses on linnakeskuse piirkond tinglikult jagatud kaheks tsooniks: tööstuslikuks transpordile ja logistikale suunatud kaubasadama piirkonnaks ja sadamateenustega rikastatud linnakeskuse piirkonnaks (vt Joonis 9). 112 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Joonis 9. Väljavõte teemaplaneeringu eskiislahendusest. Linnakeskuse piirkond Keskkonnamüra seisukohast on kõige kriitilisem kaubasadam ning sellega seonduv tegevus, mis võib kohati olla väga mürarohke (laevade lastimine ja lossimine, kaupade ladustamine, laevade pukseerimine jms). Pärnu linna välisõhu mürakaardi seletuskirjas on Pärnu sadama piirkonna kohta öeldud: - Lähimad hooned asuvad sadamast põhja ja lääne suunal, kus jääb Vana-Pärnu elamupiirkond ja Ranna puhkepiirkond. Päevasel ajal ulatub Vana-Pärnus Emajõe 9, 11, 13, 14, 16, 18, 20 ja Merekalda tn 1, 3, 5, 7 asuvate elamuteni ja Ranna piirkonnas Seedri tn 6 ja 4 ärihooneteni kuni 50-54 dB ja öisel ajal 45-49 dB suurune müratase. Teemaplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas on kaubasadama arenguga seoses öeldud: - Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud kasutust ja keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda. Keskkonnamüra piiramise seisukohast on tegu sobiliku lähenemisega. Lisaks on Pärnu linna müra vähendamise tegevuskavas Pärnu sadama kohta öeldud: - Mürahäiringute vältimiseks öisel ajal tuleks võimalusel laadida laevu elamutest kõige kaugemal oleval kail (nt kai nr 1), mistõttu on müra varjestatud sadama territooriumil asuvate hoonete poolt. Müratasemeid saab vähendada ka hoolikate töövõtetega. Jahisadama piirkonnas ning seda ümbritsevate arengualade kavandamisel ei ole ette näha tööstuslikku tegevust, kuid sellest hoolimata võib eeldada, et piirkondadesse tekib teatud täiendavaid müraallikaid – veeliiklus, väiksel kiirusel manööverdamine, seisvate veesõidukitega seotud mürasündmused jms. Alade arendamisel saab müra vähendada leevendusmeetmete rakendamisega 113 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne (nt veeliikluse kiiruspiirangud, ajalised- või mahulised piirangud jms). Lisaks on võimalik teatud mürasündmusi vältida sadama siseste eeskirjadega. Pärnu sadama eeskirjas149 on müra kohta kirjutatud järgmist: - Keelatud on laeval teha kerepuhastus-, värvimis- või muid remonditöid, mis tekitavad tolmu või müra. Sadama siseste eeskirjadega on võimalik ka täiendavate piirangutega teatud mürahäiringuid vähendada. Näiteks on Port Noblessneri sadama eeskirjas150 müra kohta kirjutatud järgmist: - Sadamas seisvatel jahtidel peab seisevtaglas ning pakitud (rullitud) purjed olema kinnitatud turvaliselt ja sellisel moel, et nad ei tekitaks liigset müra; Laeva omanik on kohustatud kooskõlastama jahisadama korrapidajaga tööd, mis tekitavad valju müra ja prahti. Ülejäänud planeeringualal uute sadamate kavandamisel on samuti järgmistes planeeringutes vajalik täpsel asukohavalikul arvestada olemasolevate hoonete ja müratundlike aladega ning nendega planeeringutes arvestada, eesmärgiga ennetada või vähendada võimalikke häiringuid. Planeeringulahenduse mõju meelelahutusürituste mürale ja olmemürale Peamine planeeringuga seotud meelelahutusürituste müra ja olmemüra on tingitud veemotospordist – eelkõige skuutrid, kaatrid jm mürarikkad veesõidukid. Meelelahutuseürituste müra ja olmemüra ei ole atmosfääriõhu kaitse seadusega reguleeritud, mistõttu ei rakendu neile otseselt ka keskkonnamüra nõuded. Meelelahutusmüra reguleerib eelkõige korrakaitseseadus151, mille §-s 56 on öeldud: - Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Lisaks on korrakaitseseaduse §-s 57 öeldud: - Käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Korrakaitseseaduse §-s 571 on öeldud: - Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet: 1) politsei; 2) valla- või linnavalitsus. Teemaplaneeringu eskiislahenduses on Papiniidu silla ja Tammiste küla vahelise ala kohta öeldud: - Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni ja Reiu jõgi suudmest kuni Reiu raudteesillani. Veeala kasutus on valdavalt seotud puhkusega (skuutrid, kaatrid, veesuusatajad, vesijalgrattad, aerupaadid jms). Reiu jõe suudme lähistel on veemotospordi eripiirkond. Üldise suunisena piirkonna arendamiseks on teemaplaneeringu eskiislahenduses öeldud: - Arvestades välja kujunenud vee- ja kaldaala kasutust, veeliikluse tihedust, jõe laiust ja sügavust, kaaluda Vaala sadama ja Tammiste ja Paikuse elamualade vahelisel veelõigul veemotospordi (skuutrid, veesuusatamine) harrastamise võimalusi. Kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda eripiirkonna tähistamist ja kasutuskorra seadmist. Arvestades veemotospordi harrastamisega kaasnevate mõjudega Pärnu jõe veekeskkonnale ja vee- elustikule (eelkõige kalastikule; vt ptk 9.1.4), muule veeliiklusele jõel ja ujujatele (ohutus), seoses 149 https://parnusadam.eu/pdf/SADAMA-EESKIRI-SADAMAREGISTER.2020.pdf 150 https://noblessner.ee/wp-content/uploads/Sadama-eeskiri-2020-2.pdf 151 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106082022016?leiaKehtiv 114 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne müra mõjuga (elanike sagedased kaebused) ning tõenäosusega, et seoses jõe kaldapiirkonna (sh sadamate ja veeskamiskohtade) arendamisega suureneb ka üldine veeliikluse tihedus jõel, on asjakohane kaaluda veemotospordi harrastamise võimalusi ja sobivust Pärnu jõel. Soovitav on suunata jõud veemotospordi harrastajatele uue sobiva asukoha leidmiseks, näiteks mõnes tekkivas karjääriveekogus, mis on asustusest piisavalt kaugel, et müra ei hakkaks elanikke häirima. Veemotospordi arendamisel piirkonnas on vajalik kaaluda korralduslike meetmete rakendamist mürahäiringu vähendamiseks (kiiruse piirang, lainetuse keeld, vähem müra tekitavate spordialade eelistamine jms). Ülejäänud planeeringualale ei ole teemaplaneeringu eskiislahenduses veemotospordiga seotud alasid kavandatud. Väikelaevade ja jetide müra on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20. novembri 2013 direktiiviga 2013/53/EL väikelaevade ja jetide kohta152, mis määratleb vastavalt ühtlustatud standardites kehtestatud mõõtmismeetoditele väikelaevadele ja jetidele lubatud müratasemed, millele uued sõidukid vastama peavad. Vastavalt direktiivile sisemootoriga või sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga väikelaevad, jetid ning päramootorid ja sisseehitatud väljalaskesüsteemiga sisepäramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et müra ei ületa alljärgnevas tabelis (Tabel 9) toodud piirnorme. Tabel 9. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis toodud müra piirnormid Ühe mootori nimivõimsus kilovattides Helirõhu piirnorm=LpASmax [dB] PN≤10 67 10<PN≤40 72 PN>40 75 PN = mootori nimivõimsus kilovattides nominaalkiirusel LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Vastavalt standardile ISO 14509-1:2018 Small craft — Airborne sound emitted by powered recreational craft — Part 1: Pass-by measurement procedures on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmisega 25 m kauguselt. Vastavalt Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringutele on peamised müraalaste kaebuste põhjused seotud jetide kasutamisega (võrreldes väikelaevadega tehakse jetidega kiireid suunamuutuseid ja manöövreid ning sellega kaasnevad pidevad kiiruse muutused). Jetide keskmine helirõhutase on ca 80-90 dB(A) mõõdetuna 6 m kaugusel, kuid nende tegelik kasutamine mõjutab ka nende poolt põhjustatud helirõhutasemeid. Kui jeti põhjustatud helirõhutase 6 m on kaugusel 80 dB(A), siis 12 m kaugusel on see 75 dB(A), 24 m kaugusel 70 dB(A) ja 48 m kaugusel 65 dB(A). See tähendab, et vahemaa kahekordsel suurenemisel väheneb helirõhutase veepinna kohal 5 dB(A) võrra. Väikelaevade (sh jetide) hinnangulised maksimaalsed A-korrigeeritud helirõhutasemed 15 m kaugusel on vahemikus 70– 115 dB, sõltuvalt väikelaeva tüübist ja tegevusest.153, 154 Kiirusel 100 km/h võib jeti helirõhutase ületada 115 dB(A) ja järskude manöövrite ajal ulatuda 95 dB(A)-ni. Radikaalsed manöövrid (kiiluvees hüppamine, „sõõrikud“ jne) põhjustavad pidevalt muutuvat mürataset mootori töö muutuste, vee summutusomaduste kadumise tõttu hüpete ajal ja vees maandumisel tekkivate helide tõttu. Hüpete ajal on jetide mootorite põhjustatud müratase oluliselt valjem – tüüpiliselt 15 dB(A) võrra. Sellest tulenevalt võib planeeringul olla oluline mõju veespordipiirkondade müratasemele. Kuigi meelelahutusürituste mürale ei ole otseselt normväärtusi kehtestatud, on selge, et veemotospordi 152 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0053 (vaadatud 25.11.2022) 153 Navajo Reservoir Area Resource Management Plan. Final Environmental Assessment and Finding of No Significant Impact. Appendix E – Noise: https://www.usbr.gov/uc/envdocs/ea/navajo/appdx-E.pdf (vaadatud 25.11.2022) 154 Drowning in Noise. Noise Costs of Jet Skis in America. A Report for the Noise Pollution Clearinghouse by Charles Komanoff & Howard Shaw, Ph. D. April 2000: https://www.nonoise.org/library/drowning/drowning.htm (vaadatud 25.11.2022) 115 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne sõidukid võivad olla küllalt mürarohked ning tekitada piirkonnas mürahäiringuid. Sellest tulenevalt on väga oluline veespordialade määramisel koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava ettevõtte ja ala läheduses paikenvate elanike vahel võimalike häiringute ennetamiseks ja vähendamiseks. Veemotospordi eripiirkonnas on võimalik mürahäiringuid vähendada ajaliste ja mahuliste piirangutega ning samuti aktiivse teavitustöö ja muude koostöövormidega kohaliku kogukonna vahel. Veealune müra Veealune helitase moodustub looduslikust ja inimtekkelisest helitasemest. Veealuse inimtekkelise müra puhul eristatakse pidevmüra ja impulssmüra. Pidevmüra iseloomustab kõrge pikemat aega kestev helirõhutase. Peamiseks inimtekkeliseks pidevmüra allikaks veekeskkonnas on laevad (veeliiklus). Laevamüra tekitavad sõukruvi, masinad ja laeva liikumine (hüdrodünaamiline müra). Probleeme võivad tekitada ka väiksemad paadid ja kaatrid, sest neid on palju. Jääkatte esinemisel tekitab müra jäälõhkumine. Impulssmüra tunnusteks on kõrge amplituud ja lühike impulsi kestus. Impulssmüra allikateks võivad olla plahvatused, sonarid, akustilised peletid, vaiade löökrammimine või muud selgelt impulsiivsed allikad. Müra levib vees umbes 4,5–5 korda kiiremini kui õhus.155 Mootoriga varustatud veeliiklusvahendid põhjustavad veealust müra, mis oma iseloomult liigitub pidevmüra alla. Veeliikluse, sh väikelaevaliikluse sagenemisel veealuse müra tase suureneb. Eeldatavalt kasvab väikelaevaliikluse intensiivsus ja turism – hinnanguliselt kuni 30% aastaks 2030.156 Kuna Pärnu jõe alamjooksu laevatatav osa on tihedalt seotud Pärnu lahe ja laiemalt Liivi lahe Läänemerega, siis võib kuni samas suurusjärgus eeldada veeliikluse kasvu ka Pärnu jõel. Teemaplaneering teeb ettepaneku kaaluda jõelõigul Vaala sadamast kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit, veesuusatamine) harrastamiseks. Lokaalse mõjuallikana lisandub jetisõidu harjutus- ja võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu. Seejuures on oluline arvestada Pärnu ja Reiu jõgede kalastiku ning kalanduse kaitse põhimõtetega (vt ptk 9.1.4). Pärnu jõgi alates Reiu jõe suudmest kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni on elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna veemotospordiala laiendamine ei ole mõistlik. Jõesängis ehitustöödega kaasnev veealune müra võib, sõltuvalt rakendatavatest ehitusmeetoditest, liigituda pidevmüraks või impulssmüraks, kuid esineb ka kattuvust. Ehitustööde mõju on ajutine (ehitusaegne) ning ehitustööde lõppedes see lakkab. Veealuse müra mõju ja selle olulisuse hindamiseks Pärnu jõe alamjooksul on palju määramatust. Teadaolevalt ei ole Pärnu jõe alamjooksul ja rannikumeres (sh Pärnu lahes) veealuse müra mõõtmisi teostatud157 ning puudub ülevaade sellest, millise osa moodustab inimtekkeline helitase ja kas kindlasti on tegemist müraga158. Veealuse müra piirnormid Eestis puuduvad, samuti ei ole tehtud piisavalt alusuuringuid veealuse müra mõjust jõgede elustikule, mis võimaldaks määrata kahjuliku mõju läviväärtuseid159. Seetõttu ei ole hetketeadmistele tuginedes võimalik hinnata, kas inimtekkeline veealune müra Pärnu jõe laevatatavas lõigus on olulise mõjuga, ega teha ettepanekuid leevendusmeetmete rakendamiseks. Reeglina on veesõidukite poolt tekitatav välisõhus leviv müratase ja veealune müratase omavahel seotud, st suuremat välisõhu müra tekitav veesõiduk tekitab ka suuremat veealust müra. Sellest tulenevalt leevendavad välisõhu mürataseme vähendamise meetmed (nt kiiruse alandamine, ajalised piirangud) kaudselt ka veealuse müra taset. 155 Lühikokkuvõte Keskkonnaministeeriumi korraldamisel 03.11.2022 toimunud meremüra seminari materjalidest ja erinevate teadusartiklite käsitlustest. 156 Allikas: Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs. Veealune müra. TTÜ Meresüsteemide instituut, TÜ Eesti mereinstituut, Leping: nr 2- 1/3/2020. Tallinn 2022 157 Eesti merestrateegia ja selle meetmekava hõlmab veealuse müra osas merealasid (territoriaal- ja rannikumerd) Eesti majandusvööndis ning lähtub EL merestrateegiast, Läänemere tegevuskavast ja sellega seotud regionaalsest meremüra tegevuskavast (HELCOM soovitus 42-43/1: Regional Action Plan on Underwater Noise). 158 Müra on igasugune heli, mis häirib. 159 Veealuse müra uuringud ja mõju hinnangud hõlmavad valdavalt merekeskkonda ja mereelustikku (vaalad, pelaagilised kalaliigid jms). 116 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Eeldatavalt on Pärnu jõe alamjooksul suhteliselt kõrge ka veealuse helitaseme looduslik foon, sest voolava vee kokkupuude jõe kallaste ja põhjaga tekitab veealuseid helisid. Tekitatav looduslik veealune helitase sõltub jõesängi ebatasasustest, sügavusest, vooluhulgast, voolukiirusest, voolutakistustest jm teguritest. Looduslikku veealust helitaset ülemises veekihis suurendavad – sõltuvalt ilmaoludest – ka sademete (vihm, rahe jms) langemine veepinnale ning tuule poolt tekitatav lainetus. Kõrget veealust mürataset põhjustab kevadine jääminek. Hinnang veealuse müra võimaliku mõju olulisuse kohta Pärnu jõe vee-elustikule (eelkõige kaladele nende rände- ja kudeajal) vt ptk 9.1.4. 9.14. Mõju inimeste tervisele Teemaplaneering panustab olulisel määral suuniste seadmisele puhkealade ning kergliiklus-, matka- ja veeteede võrgustiku loomiseks. Sellel on eeldatavasti kaudne positiivne mõju ka inimeste tervisele. Loodavad võrgustikud ja erinevate liikumisviiside kombineerimise võimalused annavad inimestele mitmekesised võimalused värskes õhus liikumiseks, tervisespordiks jms. Müra mõju Müratundlikel aladel peab müratase jääma müra normtasemete piiridesse.160 Kas maakonna teemaplaneeringu lahendus seda kõikjal tagab, ei ole võimalik selles täpsusastmes hinnata, sest olulisel määral sõltub, mis iseloomuga objektid ja tegevused planeeritud maa- ja veekasutust sisustama hakkavad. Alljärgnevalt on välja toodud mõned müra mõjuga seotud aspektid, millele tuleb maa- ja veekasutuse kavandamisel tähelepanu pöörata. Müratundlikud hooned on elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele on müra suhtes kehtestatud kõrgendatud nõudeid.161 Müratundlike alade hulka kuuluvad puhke- ja rekreatsioonialad. Eeldades, et müra normtasemete kehtestamise aluseks on asjakohased teadusuuringud, siis ei ole põhjust arvata, et normi piiresse jääv müratase võiks avaldada inimese tervisele olulist negatiivset mõju. Samas ei saa välistada, et piirnormist madalam müratase võib põhjustada häiringuid. Kuna teemaplaneeringuga soodustatakse erinevaid säästlikke liikumisviise, eriti linnapiirkonnas, kus müraga seonduv vajab rohkem tähelepanu kui maapiirkonnas, siis loodetavasti vähendab see mingil määral ka autokasutust ja sellega kaasnevat müra. Teedevõrguga seoses teemaplaneering olulisi muudatusi ei kavanda. Planeeringualale varem kavandatud olulisemate magistraalide (eelkõige Via Baltica) müra levikut on hinnatud vastavate planeeringute/projektide käigus ning vajadusel ette nähtud asjakohased leevendusmeetmed. Müra ohjatakse vastavalt sellekohastele tegevuskavadele (vt ptk 9.13) Samuti ei muuda teemaplaneering midagi seoses raudteede ja sellega kaasneva müraga. Vajalikud müraleevendusmeetmed on välja töötatud Rail Balticu raudtee kavandamise käigus. Navigatsiooniperioodil (jäävabal ajal) võivad hooajalist häirivat mürataset põhjustada erinevad mootoriga veesõidukid (jetid, kaatrid jms). Sellisele veeliiklusele välisõhu müranormid ei kehti. Kuigi jetisõidu jaoks planeeringuga konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele inimestele meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem lahendus, kui lubada mürarikastel jetidel liikuda kogu veeala ulatuses (lisandub ka konfliktioht teiste jõe kasutajatega). Veesõidukite müra (v.a regulaarliinid) liigitub meelelahutusmüraks; vt ptk 9.13) ning reguleeritakse vastavalt 160 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv; müratundlik ala nimetatud määruse mõistes on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. 161 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv 117 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne avaliku korra kaitse põhimõtetele162. Veeliikluse ning veemotospordi võistluste ja treeningutega kaasneva müra reguleerimisega seonduv on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Mõjust planeeringuala müratasemele vt täpsemalt ptk 9.13. Supluskohad ja vee kvaliteet Teemaplaneeringuga kavandatakse Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede äärde mitmeid avalikke supluskohti. Enamasti on tegemist kohtadega, mida inimesed juba suplemiseks kasutavad, kuid mille rajatised ja ohutus ei ole nõuetekohased. Planeeringuala ainus ametlik supluskoht on Sindi väliujula. Jõeäärsete avalike supluskohtade läbimõeldud kavandamisel ja nõuetekohasel väljaehitamisel on inimeste tervisele ja heaolule märkimisväärne positiivne mõju. Supluskohad mitmekesistavad inimeste vabas õhus viibimise ja tervislike eluviiside harrastamise võimalusi, sh ka populaarsust koguva talisupluse jaoks. Nõuetekohaselt välja ehitatud ning päästevahenditega varustatud supluskohad muudavad vees viibimise ohutumaks. Teadaolevalt ei ole planeeringuala jõgede vee kvaliteedinäitajate seisukohast probleeme, mis võiksid kahjustada suplejate tervist. Supluskohtade väljaehitamisel ja hooldamisel on aluseks sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi163. Määrus näeb ette, et supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Suplusvee sügavus ei tohi ületada 1,8 m ning suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast hoiatusmärkidega eraldatud. Määruse järgi ei tohi heitvee suubla olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 meetrit, kuid määrus ei tee vahet, kas supluskoht on voolu- või seisuveekogus. Vooluveekogu puhul võib olla oluline hinnata, kas kavandatavast supluskohast ka rohkem kui 200 meetrit ülesvoolu on selliseid heitveesuublaid, mis võivad suplusvee kvaliteeti supluskohas ebasoodsalt mõjutada. Supluskohast allavoolu jäävad heitveesuublad supluskoha veekvaliteeti ei mõjuta ning 200 meetrise vahemaa tagamine ei pruugi olla vajalik. Planeeringuga kavandatud tegevused piirkonna elanike joogivee kvaliteeti ei mõjuta. Samuti ei kuulu koostatava teemaplaneeringu ülesannete hulka planeeringuala veevarustuse kavandamine. 9.15. Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja varale Inimeste heaolu konkreetses piirkonnas sõltub olulisel määral: - riigi poolt tehtavatest otsustest, eelkõige majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas; - KOV-i võimekusest; - töökohtade olemasolust, mis tagavad piisava sissetuleku; - elukeskkonnast; - vaba aja tegevuste ja rekreatsioonialade olemasolust ja mitmekesisusest; - liikumisvõimalustest ja juurdepääsust teenustele jms. Ruumiline planeerimine, eriti maakonnaplaneeringu tasandil, ei saa otseselt mõjutada inimeste heaolu taset. Koostatava teemaplaneeringuga on loodud soodsad tingimused ettevõtluse ja liikuvuse arendamiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks nii igapäevaeluks, puhkuseks ja rekreatsiooniks kui ka turismi arendamiseks. Planeeringuala KOV-id on oma arengukavades üsna põhjalikult analüüsinud inimestega seotud sotsiaalseid teemasid ja sõnastanud eesmärke olukorra parandamiseks ja ette näinud vastavaid 162 Korrakaitseseadusest lähtuvalt 163 suur hulk suplejaid – suplejate arv, mida Terviseamet peab küllalt suureks, võttes arvesse eelkõige varasemaid suundumusi või olemasolevat infrastruktuuri või ehitisi või teisi vahendeid suplemise soodustamiseks. 118 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne meetmeid, kuid sageli raskendab nende elluviimist ressursipuudus. Ressursipuuduse all tuleb mõista nii rahaliste vahendite vähesust kui ka vastava pädevusega tööjõu defitsiiti. Inimeste heaolu mõjutavad ka nende elukeskkonna väärtused: ümbritsev maastik (vt ptk 9.8), kultuuripärand (ptk 9.7), loodusväärtused, puhkealade olemasolu jne. Selles osas on planeeringuala rikas ning teemaplaneering on nende väärtustega arvestanud ja nende kaitse vajadust esile toonud. Teemaplaneering käsitleb planeeringuala jõgedel ja nende kallastel liikumise ning puhkamise võimalusi ning seoseid olemasoleva puhke- ja turismitaristuga võrgustikuna toob välja suunised ja tingimused puhkealade võrgustiku arendamiseks/kavandamiseks. Samuti käsitletakse puhkealadena linnalise asustuse ümbruses olevaid rohealasid (rohevõrgustikku), kus lisaks ökoloogilistele aspektidele tuleb arvesse võtta ka rohevõrgustiku sotsiaalseid aspekte ning luua võimalused (nt terviserajad arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi) inimeste vaba aja veetmiseks looduses, kus selleks on sobivad looduslikud eeldused. Puhkealadena käsitletakse teemaplaneeringus ka avalikke supluskohti, juhtides tähelepanu, et neile on vaja tagada juurdepääs. Ühtlasi tuleb avalikus supluskohas tagada tingimused vastavalt kehtestatud nõuetele.164 Lisaks suplusvee kvaliteedinõuetele peab supluskoht olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Suplusvee sügavus ei tohi ületada 1,8 m ning suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast hoiatusmärkidega eraldatud. Samuti tuleb tagada suplejate ohutus, heakord ja vajalik taristu. Meritindi jt Pärnu jões kudevate siirdekalaliikide seisundil on oluline sotsiaalmajanduslik mõju Pärnu lahe ja Liivi lahe rannakalandusele. Olemasolevate loodus- ja kultuuriväärtustega arvestamine, mitmekesiste kasutusvõimaluste loomine, säästvate liikumisviiside soodustamine ja rekreatsioonivõimaluste arendamine parandavad inimeste heaolu ning väärtustavad planeeringuala elukeskkonda. Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine Oluline luua selline elukeskkond, kus kõik elanikkonna grupid tunneksid ennast ühtviisi turvaliselt, ohutult ja mugavalt. Objektide ja tegevuste kavandamisel tuleb kogu aeg taustal hoida teadmist, et Eesti on vananeva rahvastikuga riik ning suhteliselt suur on ka erivajadustega inimeste osakaal. Juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“165 toob välja, et liigagi paljude inimeste liikumisvabadus on keskkonnas olevate takistuste tõttu olulisel määral piiratud. See määr on tihti nii suur, et mõjub diskrimineerivalt ning väärikust alandavalt. Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult palju rohkemaid elukeskkonna kasutajaid (sh eakad, ajutise liikumistakistusega inimesed, lapsed, lapsevankriga ja saatjaga liikujad jne). Keskkonnakohanduste abil või, veelgi parem, ligipääsetavuse ja kaasamise printsiipide järgimisega juba keskkonna planeerimisfaasis muutub meie kõigi, mitte ainult liikumisraskustega inimeste liikumine mugavamaks, tervislikumaks ning kvaliteetsemaks. Viidatud juhendmaterjalist leiab vajalikku teavet kaasava elukeskkonna mõttesuundade ja ülddefinitsioonide kohta, ülevaate teiste riikide praktikast, elukeskkonna erinevate kasutajate kirjeldused, kommunikatsiooni põhimõtted, liikumise ja liikumisteede erinevad aspektid, ühiskondlike hoonete ja korterelamute kavandamise juhised, disainimeetodid jms ning hulgaliselt viiteid erinevatele teemakohastele allikatele. KOV-ide juhtidele ja spetsialistidele on see igati vajalik materjal tutvumiseks ja rakendamiseks. 164 Sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004 165 Juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. Koostajad: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia; https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf (vaadatud 14.12 2022) 119 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Juhendmaterjali põhifookuses on ehitatud keskkonna, selle kasutamise võimaluste ning selles pakutavate teenuste planeerimine ja kujundamine võimalikult paljude inimeste vajadustest lähtudes. Samas on keskkonna valmimine vaid eelprotsess selle kasutamisele, seal elamisele, töötamisele ja liikumisele. Juhendmaterjali alusuuringu intervjuudes kerkis üha uuesti pinnale sügavam probleem – halvustav või tõrjuv suhtumine keskmisest erinevatesse inimestesse. Ehk lisaks keskkonna kohandustele on äärmiselt vajalik laiaulatuslik muutus suhtumises, mis väärtustab kõiki ühiskonnaliikmeid. Ei vanadus ega puue tohi olla aluseks erinevas vormis diskrimineerimise ilmingutele. Käitumismustrite muutumised on aga väga pikad ja keerulised protsessid, kus elukeskkond saab vaid toeks olla. Suhtumisega on otseselt seotud ka elukeskkonna hooldamise ja korrashoiuga seonduv. Kahjuks jääb väheks vaid ehitamisest ja ehitiste valmimisest, et saavutada kõigile ligipääsetav ja mugav lahendus. Kui invaparkimisplatsi kasutatakse talvisel ajal lume ladustamiseks või sissepääsuni viivalt panduselt sügisel lehti ei koristata, siis ei ole võimalik neid sihipäraselt kasutada. Selle tulemusel ei saa aga inimesed, kelle ainsaks juurdepääsuks teenusele on spetsiaalselt avaram parklakoht või kaldtee, teenuseid tarbida ega ühiskonnaelus kaasa lüüa. Kolmas oluline eeldus kogu keskkonna kvaliteetsemaks arendamisel on seotud kogu planeerimisprotsessi süsteemsuse ja terviklikkuse juurutamisega. Senine praktika lähtub kruntidest ja omandist ning kahe kinnistu piiril toimuv ei ole kellegi vastutusalas. Ometi võib just sinna jääv teekatte muutus põhjustada teekäijatele ebamugavusi, mõne abivahendiga liikuja tee võib ootamatute trepiastmete tõttu seal ka lõppeda. Seega on soovitav rohkem arvestada kogu süsteemi kui terviku toimimist ning kooskõlastada oma tegevused naabrite omadega. Liikumisvabaduse ja juurdepääsetavusega on tihedalt seotud universaalne disain (ka kaasav disain), mis tähendab, et ehitised ja füüsiline keskkond, mis on avalikus kasutuses, on loodud viisil, mis võimaldab kõikidel inimestel seda võrdselt kasutada, ilma et oleks vajalik kohaldada erilisi abivahendeid või disaini. „Universaalse disaini” või “disain kõigi jaoks” mõistete puhul on tegemist puuetega inimestele, aga ka teistele rühmadele, nagu lastega pered, vanurid, ajutise liikumistakistusega või muu igapäevaelus toimetuleku takistusega inimestele sobivate lahendustega. Siia alla kuulub ligipääs hoonetele, transpordivahenditele, infole, kaupadele ning palju muud. Idee seisneb selles, et odavam ja tulemuslikum on juba kavandamisetapis luua kõigile ligipääsetav keskkond, selle asemel et hakata tehtud vigu/puudusi hiljem parandama, mis läheb märksa kulukamaks ning pole ka kasutajasõbralik.166 Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde. Teemaplaneeringuga kavandatud tegevused koos suuniste ja tingimustega loovad eeldused suure arengupotentsiaaliga ja olemasolevate veeäärsete alade funktsionaalsemaks kasutuseks. Läbi vara väärtuse kasvamise võib ka mõju inimese varale pidada positiivseks. Planeeringuga on toodud suunised, et vähendada maalihete tekkimise tõenäosust jõgede kallastel, mis võivad põhjustada ohtu inimese varale ja/või tervisele (nt lõigul Tammiste külast Sindi linnani). Läbivalt on välja toodud ka üleujutusohuga arvestamise vajadus (nt Uuemetsa elamupiirkond, Sauga jõe piirkond Pärnu linnas) ja antud selleks suunised. Samuti on maalises piirkonnas seatud tingimuseks, et üleujutusaladel ja liigniisketel aladel tuleb vältida ehitustegevust. 166 Artiklid „Universaalne disain – mis see on?“ ja „Norra ühiskonna võtmevaldkondade ligipääsetava plaanimise kava“. Eesti Puuetega Inimeste Koja väljaanne „Sinuga“, märts 2007; https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/149564 120 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 9.16. Kliimamuutustega arvestamine Prognoosid Eesti tuleviku kliima kohta on toodud raportis „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“167. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda plaanitakse ja juhitakse terviklikult „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kaudu168. Arengukava ja rakendusplaani eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Arengukava annab kohanemismeetmed lühikeses ajavaates (aastani 2030), olles samas osaks pikaajalisest visioonist (aastani 2100). Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arengukavaga arvestada. Eeltoodud raporti ja arengukava kohaselt on Eestis 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi: • temperatuuritõus ja sellest tulenevad jää ja lumikatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide sagenemine jms. Prognoositav temperatuuritõus on 2,0–4,3°C, kõige suuremat tõusu on oodata kevadel, järgnevad talvekuud; talvise temperatuuritõusuga suureneb jäitepäevade arv; • sademete hulga suurenemine ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, karjäärivee pumpamismahu suurenemine jms. Prognoositav kuu keskmise sademetehulga tõus on 10–19%, samuti on oodata ööpäevase sademete hulga tõusu (eeskätt suvekuudel); • merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; • tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Tuule kiiruse kasvuks prognoositakse 3-18%, kasv on suurem talve- ja kevadkuudel. Oluline on silmas pidada, et kliimamuutustest tulenevate ilmastikutrendide prognoosid näitavad tõenäoliste muutuste üldist iseloomu, samuti on muutused piirkonniti erinevad. Teemaplaneeringu ala piirkonnas on kliimamuutustega seonduvalt maa- ja veekasutuse ning planeerimise kontekstis tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid, lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis, maapinnalähedase veekihi veerežiimis ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimises, sademetest tingitud jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, tormide sagenemine ja neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu vastupidavusele, samuti võimalikud muutused ökosüsteemides ja elurikkuses. Pärnu linnapiirkonnas tuleb planeeringualal arvestada ka merepinna tõusust tingitud Pärnu jõe veetaseme tõusuga ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga, ohuga kaldarajatistele, survega ehitiste ümberpaigutamiseks jms. Teemaplaneeringu raames on võimalik anda suunised kliimamuutuste riskide ja negatiivse mõju leevendamiseks, kuid maakasutuse planeerimine on vaid üks meede kliimamuutustega kohanemiseks. Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt on üks peamisi tulevikukliima riske kuumalained, mis linnalistes asulates võimenduvad soojussaare efektina169. Soojussaare170 teke 167 https://envir.ee/media/932/download; vaadatud 20.12.2022 168 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava; vaadatud 20.12.2022 169 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 170 Linna soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. 121 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne seostub eelkõige maakasutuse ja ehituslike iseärasustega – kas ja kuivõrd need päikesekiirgust neelavad ja omakorda õhku ruumis kütavad. Kuigi suurem osa planeeringualast on suhteliselt hõreda asustusega (suuremad asulad on üks suur linnaline keskus – Pärnu linn – ning Paikuse-Tammiste- Sindi piirkond, maalises piirkonnas Vändra alev ja Tori alevik) ning asutusüksustes ei ole hooneid ja transpordirajatisi (nii mahu kui paiknemise poolest), mis õhku oluliselt kütavad, tuleb planeerimisel ja arendamisel siiski võimalike kuumalainetega arvestada. Pärnu linnapiirkonnas on 2014. aastal kuumalaine ajal fikseeritud mitmeid soojussaari (vt Joonis 10). Samal aastal on soojussaari registreeritud ka Sindi linna lähedal asuvas Lanksaare rabas (tõenäoliselt turbapinnase kuumenemise tõttu). Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb tähelepanu pöörata jahutavate mikroklimaatiliste meetmete rakendamisele – rohealade, haljastuse ning veekogude säilitamisele ja laiendamisele. Kuumalainete puhul on oluline veeäärsete ja varjuliste puhkealade olemasolu, kus on võimalik nii suplemine, et ennast jahutada, kui ka veeäärse ja kõrghaljastusega puhkeala olulisus madalama õhutemperatuuri tõttu. Teemaplaneeringu lahenduse kohaselt olemasolevad rohealad ja veekogud tiheasustusaladel säilivad. Teemaplaneeringuga on kavandanud kaldatee ja määratud Pärnu jõe puhkeala, kus kuumalaineid leevendavat efekti saab säilitada ja edasi arendada. Ulatuslikke maakasutuslike muutusi, millega võiks kaasneda oluline soojuse akumuleerumine, ei kavandata. Jõeäärsete puhkealade ja inimeste liikumisteede edasisel kavandamisel tuleb vältida suuri kõvakattega pindu, mis kuumuse mõjul soojenevad, ning rajada varjupakkuvat kõrghaljastust, purskkaeve jms, mis kuumalainete ajal mikroklimaatilisi tingimusi inimeste jaoks vastuvõetavamaks muudavad. Eeltoodud põhjustel on oluline, et kohalike omavalitsuste planeeringutega tagatakse Pärnu jõe puhkeala sidus toimimine koos Pärnu jõe kaldatee ja kergliiklusteede võrgustikuga. Säilitada tuleb olemasolevad jõeäärsed ning jõega seotud rohe- ja metsaalad. Kaaluda tuleb täiendavate puhkealade juurdeloomise vajadust. Vajalik on tagada elanikele juurdepääsud Pärnu jõe puhkealale. Seetõttu on oluline, et teemaplaneeringuga kavandatud kaldatee asuks võimalikult jõe ääres või vahetus läheduses, mitte jõega paralleelselt kulgevate maanteede ääres. Joonis 10. Soojussaared: Pärnu 25. juuli 2014171 171 Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019. Lopparuanne. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2020 122 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Jäitepäevade arvu suurenemine tekitab suuremat koormust teehooldusele (libedusetõrje). Jääkihi raskuse all võivad puruneda elektriõhuliinid või muud rajatised. Tegevuste kavandamisel jõgede kaldavööndites tuleb arvestada, et sagenevate valingvihmade tagajärjel suureneb jõekallaste erosioonioht ja lihkeoht. Üheks suurema mõjuga kliimamuutuseks on prognooside kohaselt üleujutused. Planeeringualal on mitu üleujutusohu piirkonda ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonda (vt ptk 9.3). need piirkonnad nõuavad suuremat tähelepanu seetõttu, et tegemist on tiheasustusaladega, kus üleujutustega võivad kaasneda negatiivsed mõjud inimeste heaolule ja varale, halvemal juhul ka elule ja tervisele. Üleujutused, aga ka temperatuuritõusust tulenev lumi- ja jääkatte vähenemine ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu kuumalained ja põuad, avaldavad vahetut mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimisele. Tegevuse planeerimisel on oluline tähelepanu pöörata sademevee ärajuhtimise lahenduste kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Kliimamuutustega võivad kaasneda muutused nii põhjavee kvaliteedis kui ka maapinnalähedase veekihi veerežiimis. Viimasest sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine. Kuigi suurt põhjaveetaseme tõusu kliimamuutuste kontekstis ei prognoosita, võib madalatel tasastel aladel maapinnalähedase põhjaveekihi tase tõusta nii palju, et põhjustab soostumist. Kliimamuutused koosmõjus kuivendussüsteemide seisundi halvenemisega (amortiseerumisel) hakkavad omakorda põhjustama muutusi maakasutuses, liigniisked alad laienevad ja võivad jääda kasutusest välja. Sademete hulga kasv suurendab toitainete väljakandmise riski mullast pinna- ja põhjavette. Põllumajandusmaa säilitamiseks ja väärtustamiseks tuleb tähelepanu pöörata maaparandussüsteemide toimimise tagamisele. Asustust mõjutavad tormikahjud avalduvad üsna juhuslikult, sõltudes pigem juhuste kokkusattumisest, puudulikust ehituskvaliteedist või ohtude ignoreerimisest. Mõningal määral saab neid ennetada teemaplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitustingimustega, kuid olulisel kohal on eelkõige tormikindlate ehitiste projekteerimine ning ehitustegevus ja selle kvaliteet (hoonete vastupidavus). Kliimamuutused mõjutavad ka ökosüsteeme ja elurikkust, mõjutades nii ohustatud kui ka kõige tavalisemaid liike. Tähelepanu tuleb pöörata liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsele, kaitsealadele ja rohevõrgustikule, millel on tähtis roll elurikkuse hoidmisel. Piisavalt suur kaitstavate alade pindala ja sidusus tagavad paremini ökoloogiliste funktsioonide ja liikide liikumisvõimaluste säilimise. Suvistel sademetevaestel kuumaperioodidel võib veetase jõgedes oluliselt langeda ja väiksemad ojad-kraavid kuivada. Teemaplaneeringu ala mitmekesine looduskeskkond (vahelduv maastik põldude, metsamassiivide ja märgaladega), valdavas osas hõre asustus, ulatuslikud kaitsealad ning toimiv rohevõrgustik selle koosseisus olevate mitmekesiste ökosüsteemidega (metsad, põllud, niidud, sood jms) tagavad siiski elurikkuse kaitse ja säilitamise ning leevendavad kliimamuutustest tingitud mõjusid. Teemaplaneeringuga on antud suunised tegevuste edasiseks kavandamiseks, mis aitavad ennetada ja leevendada kliimamuutusi ning nendega kohaneda. Meetmed kliimamuutuste ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vt ptk 10.11. 9.17. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades planeeringuala paiknemist ning teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste iseloomu ja eeldatavat mõjuala, samuti seda, et planeeringuala ei ulatu merele, ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevusega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 123 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 10. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed Lähtudes KeHJS-est tuleb KSH läbiviimisel juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus kavandatakse tegevusi, mille elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju, esitada nende mõjude vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Kuna koostatav teemaplaneering on eelkõige dokument Pärnu jõe ning Sauga ja Reiu jõgede alamjooksude kasutuse ja ümbritseva maakasutuse suunamiseks ning selle põhieesmärk on positiivsete ruumiliste arengueelduste loomine, siis keskendutakse teemaplaneeringus eelkõige suunistele järgmiste tasandite planeeringute (ÜP-d, DP-d) koostamiseks. Seega ei saa ka alljärgnevaid ettepanekuid ja soovitusi lugeda otseselt leevendavateks meetmeteks KeHJS-e tähenduses. Esitatud meetmed on pigem ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks ning ÜP-de jm planeerimis- ja projekteerimisdokumentide koostamiseks, mis täiendavad teemaplaneeringus esitatud suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi. Teemaplaneeringu ja KSH ühine eesmärk on vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist järgmistel, detailsematel planeerimistasanditel ning toetada planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud (ruumilist) arengut ning positiivseid muutusi. Tegevuste edasisel kavandamisel on oluline, et igakordselt kontrollitakse andmete ajakohasust ja lähtutakse kehtivatest õigusaktidest. 10.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks Igasugusele tegevusele, mis võib mõjutada Natura loodusalasid, tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vastavalt vajadusele Natura asjakohane hindamine. Pärnu jõe loodusala Pärnu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (sadamad, sõudestaadion, sildumiskohad, veeskamiskohad, supluskohad) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb teostada madalvee tingimustes või kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms) heljumi leviku piiramiseks. Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem. Laevatatava jõeala pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teostada jõe süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju jõe looduslikule keskkonnale ning kaitstavale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Veeliikluse ohutuse tagamiseks üksikute kivide eemaldamine jõe põhjast või setetest puhastamine lühikesel lõigul on lubatav. Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee- elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel. Pärnu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine. 124 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Reiu jõe loodusala Reiu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (Reiu külalissadam, supluskoht) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist, tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb teostada madalvee tingimustes või kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms) heljumi leviku piiramiseks. Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem. Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee- elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel. Reiu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine. Rannaniidu loodusala Objektide rajamisel loodusala naabrusse (nii maismaale kui ka Pärnu jõe alale) tuleb vältida loodusala pinnase ja taimkatte kahjustamist ehitustööde käigus. Seetõttu ei tohi tehnikaga loodusalal liikuda ja sinna materjale ladustada. Tori põrgu loodusala Tori põrgu loodusalal loodusraja väljaarendamisel (jalgtee, pingid jms) ei tohi halvendada ala seisundit ega kahjustada kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. 10.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks Enne tegevusi, mis võivad mõjutada kaitstavaid loodusobjekte, tuleb läbi viia mõjuhindamine. Alljärgnevalt on toodud leevendusmeetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks, mida tuleb rakendada järgmistes planeerimise, projekteerimise ning ehitustööde etappides: • Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee- elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH). Süvendustööde ja setete eemaldamisega kaasnevate mõjude minimeerimiseks tuleb tegevuse kavandamisel hinnata leevendusmeetmete vajalikkust ning leida antud olukorda arvestades optimaalsed meetmed. • Kuna igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone, peab kevadisel ja sügisesel perioodil (peamine kalade kudemise ja kuderände aeg) suuremahulised tööd planeeringuala jõgedes välistama. Kalastiku seisukohalt on süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kõige sobivam periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Mõjude minimeerimiseks tuleb kaevetööd vees teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil, rakendades heljumi levikut vähendavaid tehnilisi meetmeid ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. • Juhul, kui süvendustöid on vaja läbi viia väljaspool madalvee perioodi, tuleb vastavalt konkreetse tegevuse mõju hindamise tulemustele kasutada negatiivse mõju vähendamiseks 125 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne tehnilisi lahendusi (töötsooni eraldamine geotekstiilist ekraanide, pinnasvallide, sulundseinte jms) heljumi leviku piiramiseks. • Pärnu jõe veetee pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teostada jõe süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju looduslikule jõekeskkonnale ning kaitstavale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). • Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates kohtades potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike) tohib jõesängis kaevetöid teha ainult väljaspool kalade kudemisperioodi (ajavahemikul 01.06 kuni 30.09) ning seda vaid madalvee tingimustes. Ritraalsete jõelõikude süvendamine ja sealt sette eemaldamine on keelatud. • Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse ja erosiooni vähendamiseks ja vee-elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse piiramist ja lainetuse tekitamise keeldu. • Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode, on nende kaitse seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude kaitse seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. • Objektide rajamisel Rannaniidu looduskaitseala/loodusala naabrusesse tuleb ehitustööde käigus vältida looduskaitseala pinnase ja taimkatte kahjustamist. Lubatud ei ole tehnikaga loodusalal liikumine ja sinna materjale ladustamine. • Pärnu linnalises piirkonnas planeeringuga seotud arenduste ja puhkealade kavandamisel jõgede äärde tuleb võimalikult suures mahus säilitada olemasolevat kõrghaljastust ning võimalusel rajada seda juurde. Antud meede toetab üldist elurikkust, sealhulgas piirkonnas elutsevate nahkhiirte elupaikade säilimist. • Jõgede kallastel paiknevate puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade arenduse puhul tuleb kasutada valguslahendust, mille puhul valgustuspostid on madalad ning valgus suunatud allapoole. Kavandatavate sadamate, veeskamiskohtade, sildumiskohtade ja muude rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata mõju nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduva mõju vähendamise vajadusega. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada kavandatavast tegevusest tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule laiemalt. 10.3. Jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed • Veekeskkonna ja pinnase saastumise vältimiseks ehitusetapis on vajalik kasutada tehniliselt heas korras olevaid masinaid ja vältida avariilisi juhtumeid (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega. • Kaevetöödega kaasneva heljumi edasikande leevendamiseks on soovitav kaevetööd vees teha veevaesel ajal võimalikult lühikese perioodi jooksul. Veekogude laevatatavatel osadel vee-elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad (neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää olulisi kalade kudealasid), kuid kalapopulatsioonide kaitseks peab suuremahulisi ja heljumirikkaid töid veekeskkonnas vältima kalade peamisel kudemis- ja rändeperioodil (kevadel ja sügisel). Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates kohtades potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike – ja üldjuhul neid jääb) tohib jõesängis kaevetöid teha vaid väljaspool 126 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne kalade kudemisperioodi (perioodil 01.06 kuni 30.09) ning seda vaid madalvee tingimustes. Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga. Ekraani kasutamine on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Heljumi levikut vähendavaid meetmeid tuleb kaaluda ehitusprojektis ja võtta kasutusele efektiivseimad. • Kõikide jõkke ja kaldavööndisse planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, veetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate veeteede puhul tehakse regulaarselt). Uuringute ulatus ja eesmärk tuleb määrata lähtuvalt konkreetse kavandatava objekti iseloomust ja tehnilistest näitajatest. • Olenevalt tööde mahust võib olla vajalik keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaamet juhib tähelepanu172, et ka tahkete ainete vette paigutamisel on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju ja on lubatav. Veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 on KMH läbiviimine kohustuslik. • Sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring ja koostada sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes. Töö eesmärgiks peab olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3, mis tähendab, et KMH läbiviimine on kohustuslik173. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad tingimused kehtivad Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamisel. • Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamiseks tuleb koostada piirkonna topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema sildumisala ja/või jahisadama rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. • Veekogumite hüdromorfoloogilisele seisundile avalduva võimaliku mõju ennetamisele aitab kaasa, kui objektide projekteerimisel arvestatakse jõe morfoloogiliste tingimustega (jõe lang, jõe põhja iseloom, jõe laius, jõe kalda iseloom, jõe kaldavööndi ulatus), välditakse jõevoolu tõkestamist ning kui erinevate objektide ehitustöid teostatakse erinevatel aegadel. • Selleks, et kasutada jõevett jahutamiseks või kütteks, on vaja igal konkreetsel juhul viia läbi uuringud, vajadusel mõju hindamine ja nende alusel välja töötada sobiv lahendus. Uuringute käigus tuleb välja selgitada võetava ja tagasi suunatava vee kogus, pinnase süvendamisel võimalik heljumi levik, mõju jää moodustumisele ning arvestada lõheliste elupaikadena kaitstavates veekogudes väljatava veetemperatuuriga. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Vastavalt veeseaduse § 187 p 1 on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas või p 4 juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett või p 18 muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. 172 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 173 KeHJS § 6 lg 1 p 17 127 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Täpsemate uuringute vajadus võib ilmneda järgnevates etappides keskkonnamõju eelhinnangute või keskkonnamõju hindamise käigus.174 Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada veekvaliteedi muutustest tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid. 10.4. Kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed Maalihetest tulenevate kahjude vältimiseks on vajalik kohapõhiste uuringute alusel välja selgitada ja täpsustada liheohtlikud kaldalõigud ja lihkeohtliku ala ulatus kaldast ning määrata tingimused lihkeohu vältimiseks (ehitustegevuse kaugus kaldast, uuringu vajadus jms). Teada on, et Pärnu ja Sauga jõgedel võib maaliheohtlik tsoon ulatuda kuni 75 m kaugusele kaldast175. Reiu jõe lihkeohuga ala ulatuse kohta täpsem uuring puudub. Lihkeohuga alale ehitamisel on oluline arvestada täiendavate uuringute koostamise vajadusega. Ülevaade lihkeohtlikele alade uuringutele esitatavatest nõuetest on toodud peatükis 9.1.2. Lihkeohtlikule alale ehitamisel tuleb leida sobilikud nõlvastabiilsuse tagamise meetmed lähtuvalt konkreetsest asukohast ja kavandatava ehitise tehnilistest näitajatest, arvestades konkreetse ehitustegevuse poolt põhjustatavat nõlva stabiilsuse puudujääki. Üldiseid meetmeid, mis sobiksid igaks juhtumiks ei ole, sest võimalikke meetmeid on palju ja ka puuduv stabiilsusvaru jõe kallastel on erinev. Võimalikud kasutatavad meetmed, mida üksikult või kombinatsioonis saab kasutada, on järgmised176: • nõlva muutmine laugemaks kas veeru kõrguse vähendamise või jalami kõrguse kasvatamise teel (nn vastukaalu loomine) või nende kombinatsioonis; • nõlva muutmine kergemaks asendades osaliselt pinnase kergmaterjaliga (kergkruus, vahtplastid jt tehismaterjalid); • veetaseme kontrollmeetmed nõlvatsoonis (eelkõige dreenimise võimaldamine); • nõrga kihi stabiliseerimine vajalikus ulatuses (sügavuses ja plaanis); • nõlva armeerimine vaiade või ankrutega, nõlva toestamine tugiseinaga vajalikus ulatuses; • erosiooni takistamine kaldakindlustusega. Veeliikluse poolt põhjustatava lainetuse mõju jõe kallastele aitavad regulatiivsetest meetmetest vähendada liikumiskiiruse piiramine ja lainetuse keelu seadmine. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada kallaste kindlustamist. Natura loodusalade hulka kuuluvate Pärnu ja Reiu jõgede kallaste kindlustamist on vajalik põhjalikult kaaluda, et vältida loodusalade kaitse- eesmärkide seisundi halvendamist. Seejuures tuleb hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb kalda lihkeohtlikkuse seisukohast igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja jõe kallast mõjutava lahenduse (nt torustiku jt tehniliste rajatiste) sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega. 174 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 175 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs. OÜ IPT, 2000. Pärnu linna ÜP joonise järgi jagunevad erineva tasemega ohutsoonid 30, 50 ja 70 m kaugusele kaldast. 176 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022 128 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada lihkeohust tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid. 10.5. Üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed • Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted, reoveepuhastid jms). • Arvestada tuleb üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas (ÜRMK) 177 seatud eesmärkidega ja ÜRMK 2021-2027 meetmekava lisas toodud asukohapõhiselt kaalutavate tehniliste lahenduste võimalike alternatiividega (vt täpsemalt ptk 9.3). • Järgida Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuringus178 antud soovitusi asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks (vt täpsemalt ptk 9.3). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada üleujutustest tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid. 10.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks • Nendel aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem (peamiselt jõgede kaldavööndis ja jõelähedastes asulates), ning aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Seetõttu tuleb nendes piirkondades ehitustööde ja ka põlluharimise käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada. • Väärtustada sobivusel XX sajandi arhitektuuripärandi ja maaehituspärandi objekte kohaliku arhitektuuripärandina ning kavandada meetmed objektide hea seisukorra tagamiseks. • Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on oluline leida sobiv kasutus, et väärtuslikud objektid säiliksid ning ehitatud keskkonna areng oleks säästev. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks vajalikud ressursid. See võib vajada riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil kokkuleppeid. • Väärtustada tuleb maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike maastike piire, sest maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Selle teema alla kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja korrastatud ning meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi puhul argumendiks elukoha valikul ja tuua piirkonda juurde uusi elanikke. • Pärandkultuuriobjektide kaitse seisukohast on tõhus viis maaomanike teavitamine väärtusliku objekti olemasolust ja selle tähtsusest piirkonna identiteedile ja ajaloole. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise 177 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused (vaadatud 12.12.2022) 178 Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Maves OÜ, 2020 129 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade ja teabetahvlite paigaldamine ning vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude korrastamine. • Oluline on säilitada kultuuriväärtuslike objektide (kunagised koolimajad, vallamajad, rahvamajad, samuti laululavad, külaplatsid jms) avalik kasutus, pakkudes piirkonna jaoks sobilikku ja mitmekesist valikut kultuuriteenuseid. Kuna need objektid asuvad enamasti keskustes, siis tuleb mõelda ka sellele, kuidas tagada neile juurdepääs ja nendes pakutavate kultuuriteenuste kättesaadavus ka kaugemal maapiirkondades elavatele inimestele (nt ühistranspordi korralduse kaudu). • Kuna kultuuriteenustega seotud taristu rajamine ja käigushoidmine on reeglina suures osas projektipõhine, siis on oluline tagada taristu ülalpidamise järjepidevus KOV-i ja riigi toel, et inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel, ning kogukonnal tekiks kindlustunne tuleviku suhtes. Lisaks kultuuriväärtuste hoidmisele on sellel oluline positiivne mõju ka piirkonna elanike sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. • Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt (kultuuri)turismi arendamisel. KOV-idel, kultuurimälestiste ja teiste kultuuriväärtuslike objektide valdajatel ning Muinsuskaitseametil on soovitav teha omavahel koostööd, et saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike objektide säilitamiseks, kaitseks ning jätkuva kasutuse tagamiseks. Loetletud meetmed on nende rakendamise korral tõhusad, sest võimaldavad säilitada ja väärtustada planeeringualal olevat kultuuripärandit. 10.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks • Tuuleparkide ja suurte päikeseparkide asukohtade valikul tuleb arvestada väärtuslike maastikega, vaadetega ilusatelt teelõikudelt ja ilusatest vaatekohtadest ning eelistada suurte energiataristu objektide jaoks vähem silmapaistvaid piirkondi maastikus. • Ilusa vaatega punktid tuleb metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti korrigeerida. Vajalikuks võib osutuda ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise vältimine) või parema juurdepääsetavuse tagamine. • Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet plaanitakse kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kohad, kus vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms. • Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutamistingimuste täpsustamisel arvestada maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist (sh kasutuskoormuse eeldatava suurenemisega) ning vajadusel rakendada meetmeid inimeste liikumise suunamiseks ja projekteerida vastavad rajatised. • Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle teema alla kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse muuhulgas ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik liigub ja toimetab. Loetletud meetmed on nende rakendamise korral tõhusad, sest võimaldavad säilitada ja väärtustada planeeringuala maastikke. 130 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 10.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks • Liiklusohutuse seisukohast on tähtis tagada kergliiklejatele turvalised, mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ja raudteega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus. • Uute teede kavandamisel on soovitav võimalusel eelistada juba olemasolevaid pinnaseteid/sihte. Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel silmas pidama ka kavandatava tee iseloomu ja sellest tulenevaid muid võimalikke mõjusid (nt mõju välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale juhul, kui lähedal asuvad elamud). Uute teede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa, väärtuslik maastik jms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Kaaluda uute teede planeerimisel ka liikuvus- ja liiklusanalüüsi (nt liikuvuskava) koostamist. • Teedel liiklemise ohutuse tagamiseks on oluline ette näha vajalikud ressurssid ka tee maa-ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et säilitada vajalik külg- ja pikinähtavus. • Jalg-ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel liikumise ohutuse ning sujuva liikumise. Säästvate liikumisviiside soodustamiseks on oluline pöörata tähelepanu kergliiklusvahendite rentimisvõimalustele, aga ka sellega seotud kohustustele ja vastutusele (nt ei ole aktsepteeritav jätta renditud liiklusvahendit teedele, kus need häirivad ja on ohuks teistele liiklejatele; kergliiklusteedel tuleb tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus). • Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Teede kavandamisel ja rajamisel jõgede kaldavööndisse on oluline arvestada kallaste lihkeohtlikkusega (vt ptk 9.1.2) ja üleujutuspiirkondade olemasoluga (vt ptk 9.3). Jalg- ja jalgrattatee kavandamisel on muuhulgas soovitav arvestada ka sellega, et tee oleks huvitav ja mitmekesine ning et oleks, mida vaadata, ja võimalus maastikku nautida. • Iga uue väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt detailplaneering, KSH/KMH, ehitusluba, veeluba) käigus. Samuti tuleb kaaluda ja otsustada, milliseid aluseid iga konkreetne sadam on võimeline turvaliselt vastu võtma, et sadama majanduslik toimetulek ei kannataks (nt sagedaste kallite süvendustööde tõttu). • Kuna Sauga jõgi on kitsas ja selle kaldad välistele mõjutustele tundlikud (kallaste uhtumine veesõidukite poolt tekitatud lainetuse mõjul, kallaste lihkeoht), siis on oluline jälgida jõe kallaste seisundit navigatsiooniperioodil ning vajadusel seada piiranguid (nt kiiruse vähendamine). Samuti on vajalik lisaks Sauga jõe äärsete sadamate arendamisega kaasnevatele ehitusaegsetele mõjudele anda hinnang ka sadama kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele seoses laevaliikluse suurenemisega. • Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema ka maa poolt juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning kindlasti annab konkurentsieelise, kui pakutavad teenused sadamas on läbi mõeldud ja järgitakse väikesadamate soovituslikku teenusstandardit.179 • KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik mööda jõgede kaldaid liikuda, tuleb tagada kas sobiv optimaalne 179 https://parnu.ee/failid/linnavara/V2ikesadamate_standard2014.pdf (vaadatud 19.12.2022) 131 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne rada ümber sadamat moodustatava maa-ala (kui sadama territoorium peab olema piiratud) või tagada ohutu läbipääs (väike)sadama territooriumil. • Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit. Sildumisalade kavandamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest180. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 6 kohaselt tohib paadisilda kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. • Avalikult kasutatavate veekogude ääres peab olema kallasrada ning tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine (KeÜS § 38). • Veeskamiskohtade täpsemal kavandamisel on oluline lahendada juurdepääs maa poolt ning tagada kaldal vajalik manööverdamisala (sh haagisega sõidukitele), vajadusel ka sõidukite parkimine. • Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule. Kui tegevusega kaasneb veekogu süvendamine alates mahust 100 m3, on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang181 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m 3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (KeHJS § 6 lg 1 p 17). • Sildade ja paadisildade rajamine eeldab ehitusgeoloogilisi uuringud ja maalihkeohtlikes piirkondades vajadusel ka geotehniliste erimeetmete rakendamist pinnase stabiilsuse tagamiseks. • Veeseaduse § 183 lg 4 kohaselt ei tohi keegi veeliiklust ohustada, sh sildumisalade kavandamisel, ning paadisillaga tohib tõkestada kuni kolmandiku veel liikumiseks kasutatava vooluveekogu laiusest. • Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid. • Planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad veekogud ning individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões ja jõe kallastel ei ole lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. • Jahutussüsteemide ja küttekontuuride kavandamisel jõkke tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: o Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille peamine eesmärk on looduslikkuse säilitamine; o tuleb leida tõhusad tehnilised lahendused, et meritindi, siia jt kalaliikide vastsed, kes jõeveega allavoolu kanduvad, ei satuks jahutussüsteemi; põhjendatud vajadusel kaaluda ajaliste piirangute rakendamist kalavastsete peamisel laskumisperioodil; o jahutussüsteemide ja küttekontuuride paigaldamise kavandamisel jõkke on oluline arvestada jõgede jääoludega, eriti kevadisel jääminekuperioodil, ning hinnata sellega kaasnevaid riske; o kuna jõe põhja regulaarselt setetest puhastamisega (kütte- või jahutussüsteemi tööshoidmiseks) kaasneb täiendav koormus jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile, võib olla otstarbekas kasutada muid lahendusi (nt maaküte vms); 180 Looduskaitseseaduse § 34: Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. 181 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006?leiaKehtiv 132 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne o tuleb arvestada võimaliku koosmõjuga seoses teiste tegevustega jões, sh jõe veetemperatuuri võimalik tõus ja selle mõju elustikule. • Seoses Kaluriküla sadama jätkuva arendamise ning seda külastavate aluste hulga suurenemisega teeb planeering ettepaneku Sauga jõe laevatatava veeosa pikendamiseks. Seoses sellega on vajalik mõõdistada Sauga jõgi kuni Kaluriküla sadamani ning analüüsida väikelaevade sõiduohutust ja piirangute seadmise vajadust. • Laevaliikluse intensiivistudes Sauga jõel suureneb aluste poolt põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele (kallaste uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua jõe kallaste kindlustamise vajaduse. Käesolevas etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. Sauga jõe kallaste kindlustamise vajaduse väljaselgitamine vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis- majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Seejuures tuleb muuhulgas arvestada laevaliikluse suurenemisega, kallaste lihkeohtlikkusega ning kliimamuutuste võimaliku mõjuga (nt kaldaerosioon valingvihmade tõttu). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada taristuobjektide rajamisest ja kasutamisest tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid. 10.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks Alljärgnevalt on toodud leevendusmeetmed välisõhus leviva müra mõju vältimiseks ja leevendamiseks, mida tuleb rakendada järgmistes planeerimise ja projekteerimise etappides: • Tegevuste kavandamisel arvestada asjakohaste õigusaktidega ning kehtestatud müra normtasemetega. • Uute tegevuste kavandamisel tuleb planeerimis- ja projekteerimisetappides sõltuvalt tegevusest ja selle asukohast välja töötada antud konteksti sobivad müra leevendamise meetmed. • Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada väljakujunenud keskkonnaga ning võimalusel vältida planeeringute tasemel müra mõttes ebasoodsaid piirnemisi (nt vältida uute müratundlike alade kavandamist olemasolevate müraallikate vahetusse lähedusse ja vastupidi) – eesmärk on uute tegevuste kavandamisel mitte kahjustada keskkonnahäiringutega olemasolevat elu- ja puhkekeskkonda. • Jetide, skuutrite jm lõbusõiduks ja sportimiseks kasutatavate veeliiklusvahendite müra ei kvalifitseeru liiklusmüraks. Tegemist on meelelahutusmüraga, mida reguleerib korrakaitseseadus (§ 56) ja mida tuleb ohjata korralduslike meetmetega. • Hea keskkonna tagamiseks on oluline selliste tegevuste kavandamisel, millega eeldatavalt kaasneb korduv meelelahutusmüra (laululava, ringrada, veemotospordiala jms), leida kavandatava tegevuse iseloomu arvestades asukoht, millega ei kaasne häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale ega piiranguid kavandatavale tegevusele. • Mürarikaste veespordipiirkondade määramisel ja seal tegevuste kavandamisel on väga oluline koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava ettevõtte (tegevuste/võistluste korraldaja) ning ala läheduses paiknevate elanike vahel, et ennetada ja vähendada võimalikke häiringuid. Veemotospordi eripiirkonnas on võimalik mürahäiringuid vähendada piirangutega tegevustele, nende kestusele ja ulatusele ning samuti aktiivse teavitustöö ja muude koostöövormidega korraldajate ja kohaliku kogukonna vahel. • Üldplaneeringute koostamisel arvestada maakasutuste ning mürakategooriate määramisel mh ka planeeritava tegevusega ning võimalike müraallikatega. • Tulevikus võimalike mürakaebuste tekkimisel tuleb teostada piirkonna müratasemete eksperthinnang, müratasemete leviku modelleerimine, olemasolevate müratasemete 133 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne mõõtmine või koostada muu alusdokument, mille põhjal saab hinnata mürakaebuse põhjendatust ning vajadusel välja töötada sobivad leevendusmeetmed. • Välisõhus leviva müra pidev seire planeeringualal ei ole otseselt vajalik, soovituslik on vajadusel müratasemeid mõõta seoses võimalike mürakaebuste lahendamisega. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada mürast tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid. 10.10. Supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamine • Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“182 nõuetele. Meede on eeldatavalt tõhus, sest aitab tagada nõuetekohase suplusvee ja supluskoha. 10.11. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada võimalike kliimamuutustega ning rakendada meetmeid nende ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, lähtudes siinkohal eelkõige Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavast aastani 2030’’. • Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tiheasutusaladel tuleb rakendada jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid (rohealade, haljastuse ning veekogude säilitamine, laiendamine, purskkaevude rajamine). Kuumalainete puhul on oluline veeäärsete ja varjuliste puhkealade olemasolu, kus on võimalik nii suplemine, et ennast jahutada, kui ka veeäärse ja kõrghaljastusega puhkeala olulisus madalama õhutemperatuuri tõttu. • Soovitav on vältida ehitamist alal, kus teadaolevalt esineb üleujutusprobleeme. Kui see osutub vajalikuks, tuleb rakendada tehnilisi meetmeid ehitise kaitseks. Jõeäärsetes piirkondades tuleb arendamisel tähelepanu pöörata võimalikule kaldaerosiooni suurenemisele ja maalihkeohule. • Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära. • Maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada maaparandussüsteemide toimine. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda vastava piirkonna maaparandushoiukavast. • Ehitiste projekteerimisel, hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel ning nende rekonstrueerimisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada kliimamuutustest tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid ning teistalt omakorda leevendada kliimamuutusi. 182 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004 134 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 11. Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus Alljärgnevalt on toodud üldised seirepõhimõtted lähtuvalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tasandist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 42 lg 10 järgi on seiremeetmete eesmärk teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. KeHJS-e § 42 lg 11 ja lg 12 järgi on koos strateegilise planeerimisdokumendiga kehtestatud seiremeetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud tegevuse raames. Oluline keskkonnaseire rakendus riigi ja maakonna tasandil on planeeringute regulaarne ülevaatamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 72 lg 1 järgi vaatab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (varem Rahandusministeerium) maakonnaplaneeringud üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja (PlanS § 72 lg 2): 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; 5) uue planeeringu koostamise vajadus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. Koostatava teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire kujutab endast eelkõige planeeringu ülevaatamisega seotud analüüsi ja hinnangut lähtuvalt PlanS-i § 72 lõike 2 punktist 3 (vt eespool). Oluline on maakonna erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla. Koostatava teemaplaneeringu KSH toob muuhulgas välja need valdkonnad, mille puhul koostatava planeeringu täpsusastmes on hinnangu andmiseks palju määramatust. Planeeringu suure üldistusastme tõttu on suur osa leevendusmeetmetest (ptk 10) pigem ettepanekud ja soovitused rakendamiseks kavandamise järgmistes etappides, kui teave kavandatava tegevuse kohta on täpsem. Samuti on teemaplaneeringu üks peamisi eesmärke anda sisendit üldplaneeringute koostamiseks. Seetõttu on vajalik ülevaatusse kaasata ka teemaplaneeringu ala üldplaneeringud, et oleks võimalik analüüsida, kas ja kuidas teemaplaneeringu lahendust on arvesse võetud. Lähtuvalt PlanS-i § 72 lõike 2 punkti 3 sõnastusest (vt eespool) tuleb planeeringu kehtivusaja jooksul iga viie aasta järel mõjud uuesti hinnata ning analüüsida rakendatud keskkonnameetmete asjakohasust ja piisavust. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas KSH aruandes toodud leevendus- ja seiremeetmed mõeldud teemaplaneeringu elluviimisel rakendamiseks planeeringu kehtivusaja viie esimese aasta jooksul (kuni korralise ülevaatuseni). Seejärel tuleks iga ülevaatuse tulemusena fikseerida uus meetmete kava järgmiseks viieks aastaks (kuni järgmise korralise ülevaatuseni). 135 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Planeeringu rakendamisel tuleb arvestada, et seoses kliimamuutuste ja rohepöördega toimuvad praegusel perioodil keskkonnavaldkonnas olulised ja kiired muudatused ning teemaplaneeringu elluviimine peab ruumilist planeerimist puudutavate muudatustega kaasas käima. Otsuste tegijatel tuleb olla teadlik riskidest, mis kaasnevad planeeringulahenduse edasiarendamise või mittearendamisega, sest ajaga muutuvad ka arusaamad, vajadused ja nõuded seoses ümbritseva keskkonnaga, samuti keskkond ise ja sellega seotud õigusruum. Et riske vähendada, peabki toimuma planeeringulahenduse regulaarne sisuline ülevaatamine, mis hindab tulemusi võrreldes varasemate eelduste ja eesmärkidega, muuhulgas sellest aspektist, et ebaõigeks või mitteasjakohaseks osutunud varasemad otsused saaksid ümber muudetud nii ruttu kui võimalik. Teemaplaneeringu ülevaatamise sisuliseks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on soovitav sisse seada süsteem (protseduurireeglid), kuidas jooksvalt teostada planeeringulahenduse elluviimise järjepidevat jälgimist ja registreerida tegevused, mis on rakendatud, millega on ette tulnud probleeme (milliseid), kuidas probleemid on lahendatud jne. Võimalusel lisada ka vastava tegevusega kaasnevate mõjude analüüs. Selline juhtimissüsteem võimaldab iga viie aasta järel infot lihtsamalt koondada, süstematiseerida, analüüsida ja hinnata ning sellest järeldusi teha. Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga keskkonnaseire meetmeid otseselt ei kavandata. Seiratavad keskkonnanäitajad määratakse õigusaktide alusel seireprogrammide ja keskkonnakaitselubadega (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba). Seiremeetmeid kavandatakse ka mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava, kaitsekorralduskavad, veemajanduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast). Väljatöötamist vajavad mõõdikud ja meetmed sotsiaal-majandusliku keskkonna kompleksseks ja regulaarseks seireks. Teemaplaneeringu realiseerimise seisukohalt on oluline ja piisav tagada nende keskkonnaseire meetmete rakendamine, mida kavandatakse: - riikliku ja kohalike omavalitsuste seireprogrammidega, sh sotsiaal-majandusliku keskkonna seire; - ettevõtetele keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade väljastamisel; - pinnaveekogude ja põhjavee valgala kaitseks (veemajanduskavaga); - kaitsealade kaitsekorralduskavadega; - teiste teemaplaneeringu lahendusega kooskõlas olevate kavade, planeeringute ja projektide realiseerimiseks. Teemaplaneeringu ülevaatamise kavandamisel ja mõõdikute väljatöötamisel on soovitav juhinduda järgmistest elukeskkonna seisukohalt oluliste eesmärkide saavutamise aspektidest: • Pärnu jõe ja teiste planeeringuala vooluveekogude seisund on paranenud; • on tagatud rohevõrgustiku säilimine ning kergliiklusteede arendamine; • kultuuriväärtuslike objektide ja maastikuliste väärtuste säilimine on halduslikult tagatud; • on tagatud igaüheõiguse kasutamine, sh avalikult kasutatavate veekogude kallastel; • kaebuste arv Pärnu jõel toimuvate veemotospordiürituste mürahäiringute kohta on vähenenud; • sotsiaal-majanduslike näitajate paranemine, elanike heaolu kasv ja tervisenäitajate paranemine. ÜP-de koostamisel ja menetlemisel tuleb järgida maakonna teemaplaneeringu nõudeid. Kui ÜP-ga tehakse ettepanek teemaplaneeringut muuta, tuleb vajadusel rakendada keskkonnameetmeid, et tagada teemaplaneeringuga seatud põhimõtete ja eesmärkide saavutamise võimalus. Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga Natura alade seireks otseselt meetmeid ei kavandata. Seiratavad keskkonnanäitajad määratakse õigusaktide alusel seireprogrammide ja 136 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne keskkonnakaitselubadega (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba). Riikliku keskkonnaseire183 raames teostatakse vooluveekogude hüdrokeemilist ja hüdroloogilist seiret, eluslooduse mitmekesisuse (elupaikade, liikide ja koosluste) ning maastike seiret jms, mis võimaldavad hinnata planeeringuala keskkonna seisundit. Seiremeetmeid kavandatakse ka mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava, kaitsekorralduskavad, veemajanduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast). 183 Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade riigi keskkonna seisundist ja selle pikaajalistest muutustest, tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire kohustuste täitmine ja hinnata riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile ja selle muutustele. Riiklikku keskkonnaseiret viiakse ellu pikaajalise programmi alusel. Vt täpsemalt: https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaseire-ja-analuusid/keskkonnaseire 137 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 12. Ülevaade alternatiivsetest arengustsenaariumidest Alternatiivsete arengustsenaariumidena saab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH läbiviimisel KeHJS-e § 40 lg 4 tähenduses käsitleda maakonna tasandil määratletud üldisi võimalikke arengusuundi (stsenaariume). Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ koostamise käigus töötati välja planeeringuala ruumilise arengu visioonid ja eesmärgid (vt teemaplaneeringu seletuskirja ptk 2), kuid sellega seotud erinevaid ruumilise arengu stsenaariume ei kaalutud ega määratletud, sest selleks puudusid põhjused ja vajadus. Tõenäoline areng juhul, kui teemaplaneeringut ellu ei viida Olukorrad, kus teemaplaneeringuga kavandatud tegevust ellu ei viida, võib põhimõtteliselt jagada kahte rühma: a. kehtestatud teemaplaneeringuga kavandatud tegevus jääb kas osaliselt või täielikult realiseerimata: tegemist on olukorraga, kui ei järgita teemaplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi (teemaplaneeringu seletuskirja ptk 2). Teemaplaneeringu realiseerimine võib takerduda mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude taha, nt ressursipuudus, riiklike institutsioonide, KOV-ide, maaomanike ja/või arendajate teadmatus või ükskõiksus, riigi ja/või KOV-ide poolse järjekindluse ja järelevalve puudus vms. Teemaplaneering seab ülesandeid KOV-idele ÜP-de koostamiseks, aga peab ka tasakaalustama riiklikku ja kohalikku arengut ning huvisid. Seega on teemaplaneeringu realiseerimisel vastutus ja ülesanded ka riigiasutustel. Siinkohal tuleb rõhutada, et ruumiline planeerimine loob eeldused planeeringuala arendamiseks kokkulepitud raamides ja tingimustel, kuid ressursid selle tegevuse elluviimiseks tuleb leida tuginedes teemaplaneeringule ja paljudele muudele arengudokumentidele ning poliitilistele kokkulepetele. Asjakohaste mõjude hindamise aruanne184 toob igati põhjendatult välja, et positiivsed mõjud ilmnevad eelkõige juhul, kui planeeringulahendus viiakse ellu terviklikult, ning kui teemaplaneeringu elluviimises ei suudeta kokku leppida, kulgeb ruumiline areng Pärnu jõe arengukoridoris omasoodu ja stiihiliselt. b. teemaplaneeringut ei kehtestata: põhimõtteliselt on tegemist 0-alternatiiviga ehk olemasoleva olukorra jätkumisega. Sel juhul on tõenäoline, et edasine areng planeeringualal toimub vastavalt Pärnu maakonna planeeringus jt planeeringualaga seotud kehtestatud ruumilise planeerimise dokumentides sätestatule. On oht, et piisavalt ei arvestata maakonna põhiteljeks oleva Pärnu jõe ja selle kaldapiirkonna majandus-, elu- ja looduskeskkonna tingimustega, sest Pärnu jõest lähtuvad kriteeriumid planeeringuala arendamiseks ei ole määratud või on ebapiisavad, et tagada planeeringualal igakülgselt läbimõeldud majandus- ja elukeskkond, eeldused selle säästvaks arenguks ning väärtuste säilimine. 0-alternatiiv on Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul üsna teoreetiline, sest nii riik, planeeringuala KOV-id, ettevõtjad kui ka aktiivne elanikkond on huvitatud Pärnu jõe piirkonna (sh veeala) tasakaalustatud, säästvast, efektiivsest ja keskkonnahoidlikust arengust. Maa- ja veealade kasutamise suundade ja tingimuste (vt teemaplaneeringu seletuskirja ptk 3) määratlemise kaudu on koostatav teemaplaneering Pärnu maakonna planeeringu, ÜP-de, arengukavade, tegevusplaanide jt dokumentide kõrval üks alusdokumente maakonna arengu soodustamiseks ja suunamiseks. Teemaplaneering koostatakse riiklike ja Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste huvide ja arenguvajaduste väljendamiseks. 184 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Vahearuanne, osa 2. Eesti Planeerijate Ühing, 30.11.2022 138 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne Teemaplaneeringu ja selle KSH koostajate ühine eesmärk oli koostöös KOV-ide jt huvitatud osapoolte ning avalikkusega saada igakülgset arengut soodustav ja keskkonnakaitseliselt läbimõeldud dokument. KSH seisukohast on see eesmärk täidetud. 139 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 13. Ülevaade KSH aruande menetlemisest 13.1. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemustest Vastavalt PlanS-i §-le 62 korraldas teemaplaneeringu koostamise korraldaja (Rahandusministeerium, nüüd Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) planeeringu ja KSH aruande eelnõude avaliku väljapaneku, mis kestis 16.01-23.02.2023. Planeeringu dokumentidega sai tutvuda ministeeriumi veebilehel ning lisaks kohapeal Vihtra külakeskuses, Tori vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada maakonnaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kohta arvamust. Vastavalt PlanS §-le 63 korraldas teemaplaneeringu koostamise korraldaja planeeringu ja KSH aruande eelnõude avalikud arutelud Vihtra külakeskuses, Tori vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas. 2024. aasta jaanuari lõpus toimusid nimetatud asukohtades eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning märtsi lõpus avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud. Märtsi lõpus toimunud avalikel aruteludel tutvustas teemaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendas teemaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastas muudele teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid käsitlevatele küsimustele. Planeeringu ja KSH aruande eelnõude avalike arutelude kohta koostati protokollid, mis on lisatud teemaplaneeringu menetlusdokumentide hulka. Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudes vajalikud muudatused. Ülevaade KSH aruande eelnõu kohta avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekutest ning ülevaade ettepanekutega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest on esitatud teemaplaneeringuga ühise tabelina, mis on lisatud teemaplaneeringu menetlusdokumentide juurde. Laekunud kirjad (asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused) ja vastuskirjad neile on samuti lisatud teemaplaneeringu menetlusdokumentide hulka. Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamisega seotud teave ja dokumendid on kättesaadavad planeeringu veebilehel.185 13.2. Ülevaade KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest Pärast eelnõude avalikustamist, vastavalt PlanS-i §-le 65 esitati teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud kooskõlastamiseks PlanS-i § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele. Ühtlasi teavitati PlanS-i § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnati aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Kooskõlastamise tulemuste alusel tehti teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudes vajalikud muudatused. Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamise ja arvamuste küsimise tulemused (teave, dokumendid ning kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelid) on kättesaadavad planeeringu veebilehel.186 185 Planeeringuga seotud teave ja dokumendid: https://agri.ee/parnu-maakonna-planeeringu-teemaplaneering- parnu-joe-ja-kaldaala-ruumilise-arengu-perspektiiv-ning#planeeringu-ja-selle--2 186 Planeeringuga seotud teave ja dokumendid: https://agri.ee/parnu-maakonna-planeeringu-teemaplaneering- parnu-joe-ja-kaldaala-ruumilise-arengu-perspektiiv-ning#planeeringu-ja-selle 140 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne 14. Kasutatud materjalid Alljärgnevalt on loetletud materjalid, mida on kasutatud KSH aruande eelnõu koostamise käigus: • Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ • Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja) • Diana Rimm. Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise vajadus ja võimalused Eestis. Magistritöö, Eesti Maaülikool, 2007 • Drowning in Noise. Noise Costs of Jet Skis in America. A Report for the Noise Pollution Clearinghouse by Charles Komanoff & Howard Shaw, Ph. D. April 2000 • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 • Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) • Eesti mereala planeering 2020 • Eesti merestrateegia ja selle meetmekava • Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs. Veealune müra. TTÜ Meresüsteemide instituut, TÜ Eesti mereinstituut, Leping: nr 2-1/3/2020. Tallinn 2022 • Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017 • Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 • Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2014 • Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ • Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012 • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) • Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (VRD) • Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) • Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon (Council of Europe Landscape Convention) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL, 20. november 2013 väikelaevade ja jettide kohta • Fortum Eesti AS Pärnu Lai tn 1 kaugjahutusjaama keskkonnamõju eelhinnang. ELLE OÜ, 2016 • Helen Alumäe. Landscape Preferences of Local People: Considerations for Landscape Planning (Kohalike elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel. Doktoritöö). Institute of Geography, University of Tartu, 2006. Dissertationes Geographicae Universistatis Tartuensis 26 • Juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. Koostajad: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 141 / 144 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne • Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2021. aastal. Eesti maaülikool • Keskkonnaameti veebileht • Keskkonnaministeeriumi korraldamisel 03.11.2022 toimunud meremüra seminari materjalid • Keskkonnaministeeriumi (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) veebileht • Keskkonnaportaal • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 • KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018 • Kultuurimälestiste riiklik register • Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 • Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022-2027 • Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnang • Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, teeregister, ohtlikud ettevõtted, soojussaared, üleujutusalad, mahekaart) • Maalihked Pärnu maakonnas. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut, 2002 • Meremüra käsitlevad erinevad teadusartiklid • Natura 2000 standardandmevormid • Navajo Reservoir Area Resource Management Plan. Final Environmental Assessment and Finding of No Significant Impact. Appendix E – Noise • Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022 • Noblessneri jahisadama eeskiri 2022. Port Noblessner • Norra ühiskonna võtmevaldkondade ligipääsetava plaanimise kava. Eesti Puuetega Inimeste Koja väljaanne „Sinuga“, märts 2007 • Paikuse valla kehtiv üldplaneering • Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017 • Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering • Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur • Põhja-Pärnumaa koostatav üldplaneering • Põhja-Pärnumaa valla arengukavad • Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud • Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs. OÜ IPT, 2000 • Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering • Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. Maves OÜ, juuni 2019 142 / 144 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne • Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 • Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 • Pärnu jõe Sindi väliujula süvendustööde KMH aruanne • Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt • Pärnu linna arengudokumendid • Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ • Pärnu linna kehtiv üldplaneering • Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud • Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Maves OÜ, 2020 • Pärnu linna välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ, töö nr 190496-1-A, 7.1.2020 • Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti OÜ, töö nr 190496-3-A, 7.1.2020 • Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste osa. OÜ Geoengineering, 2012 • Pärnu linna üldplaneering, kogu omavalitsus (koostamisel) • Pärnu maakonna planeering • Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016 • Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ • Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021 • Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 • Pärnu sadama eeskiri. Kinnitatud 20.10.2020. Versioon 7 • Pärnumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2020+ • Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025 • Reiu külalissadama detailplaneering • Riigiteede teehoiukava • Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21) • Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 • Sauga valla kehtiv üldplaneering • Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH aruanne • Sindi linna kehtiv üldplaneering • Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019. Lopparuanne. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2020 • Soomaa piirkonna teemaplaneering • Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021 143 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ KSH aruanne • Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ • Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid (sh Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks). Piirimäe, K. jt, 2021 • Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022 • Tori valla arengukavad, sh ühinemiseelsed • Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet • Tori valla kehtiv üldplaneering • Tori valla kehtivad detailplaneeringud • Tori valla koostatav üldplaneering • Tori valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566, 2001.a • Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022 • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 • Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. Ruumab OÜ, 29. märts 2021 • Universaalne disain – mis see on? Eesti Puuetega Inimeste Koja väljaanne „Sinuga“, märts 2007 • Veebileht EELIS VEKA • Väikesadamate soovituslik teenusstandard • Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Uuring. Transpordiamet 2022 (teostajad: Kajaja Acoustics OÜ ja OÜ Hendrikson & Ko) • Vändra valla kehtiv üldplaneering • Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2022-2027 Viited KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka tekstis joonealuste viidetena. 144 / 144  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine Lõpparuanne 18.12.2023 Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 2. Planeeringu eesmärk ........................................................................................................... 5 3. Asjakohaste mõjude hindamise protsess ............................................................................ 7 4. Euroopa Liidu struktuuritoetused ....................................................................................... 8 5. Kasutajagruppide ja mõju tabel ........................................................................................ 11 6. Mõjude hindamise tulemused ........................................................................................... 16 7. Ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks:.......................................................... 21 2 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  1. Sissejuhatus Käesolev asjakohaste mõjude hindamine (edaspidi ka AM) teostatakse Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“. Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15 algatas Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu põhimõtted aastani 2030+ ja seada tingimused nende elluviimiseks. Kiiduväärt on asjaolu, et Planeeringu koostajad Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumist otsustasid planeeringu koostada iseseisvalt ja esmakordselt võtsid ette nii KSH kui ka asjakohaste mõjude hindamise kaasates oma ala professionaale. Ruumilisel planeerimisel on vaja hinnata asjakohaseid mõjusid. Seda olenemata sellest, kas planeeringu menetlemisel viiakse läbi KSH. Käesoleva töö käigus viiakse Eestis esmakordselt läbi asjakohaste mõjude hindamine maakonna planeeringu koostamise raames. Kuna seadus seob mõjude hindamise planeeringu elluviimisega, siis peab selge olema ka planeeringu elluviimisest vastutav tasand - maakonnaplaneeringu puhul kas riik ja omavalitsus. Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Lisaks peab kavandatu soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Seda kõike pole võimalik teha, kui ohjatakse üksnes olulisi mõjusid. Lõpparuandes (edaspidi aruanne) kirjeldatakse asjakohaste mõjude hindamise protsessi (ptk 3) ja Euroopa tõukerahastu võimalusi (ptk 4), tuuakse ära täiendatud kasutajagruppide tabel (ptk 5), mis on aluseks maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava koostamisele. Mõjude hindamise tulemused ja nendest tulenevad soovitused planeeringulahenduse täiendamiseks on toodud ptk 6 ja 7. 3 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne. Käesoleva aruande koostamisel osalesid Maila Kuusik; Indrek Ranniku; Kaido Koppel ja juhteksperdina Pille Metspalu Eesti Planeerijate Ühingust. 4 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  2. Planeeringu eesmärk Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Ühtlasi on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul on oluline: • pääs jõelt merele; • Pärnu sadama toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega); • väikesadamate võrgustiku ja väikelaevaliikluse arenemine; • jõe ja mere kasutajate turvalisuse kindlustamine; • jõe ja kallaste avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale; • rohevõrgustiku toimimine; • maastikuväärtuste säilimine; • asustuse kestliku arengu tagamine; • säästvate liikumisviiside soodustamine; • kliimakindluse tagamine; • veekogu hea seisundi tagamine. Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimisprotsessi käigus, kus lepitakse erinevate osapoolte (riik, kohalikud omavalitsused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt) vahel kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimiseks vajalikud tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks. Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning sotsiaalse ja tehnilise taristu olulisemate objektide asukohad. Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis jõe ja kaldaala (arvestades ka lähimereala) terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030+ 5 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne. Joonis 1 Planeeringuala skeem 6 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  3. Asjakohaste mõjude hindamise protsess Asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise lahutamatu osa. Planeeringulahenduse läbimõtlemine selle elluviimisega kaasnevate mõjude seisukohast on ruumilise planeerimise kvaliteedinäitaja. Planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude võimendamine ja negatiivsete mõjude leevendamine või vältimine aitab jõuda tasakaalustatud ja eesmärgipärase planeeringulahenduseni. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele, majanduslikule, kultuurilisele ja looduskeskkonnale, mis vajavad konkreetse planeeringu käigus käsitlemist ja mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest. Mõjude hindamisel keskendutakse asjakohastele mõjudele, mis mõjutavad omakorda ka planeeringulahendust. Planeerimisseadus ei sea nõudeid asjakohaste mõjude hindamise menetlusele ja sisule, seega on planeeringu koostamise korraldaja otsustada, kuidas ja milliseid asjakohaseid mõjusid hinnata tuleb. Asjakohaste mõjude kaalutlemisel on lähtekohtadeks: ▪ Planeeringu koostamise eesmärk ▪ Planeeringuala asukoht ▪ Olemasolevad väärtused ▪ Võimalikud (maa- ja ruumikasutuse) konfliktid tegevuste kavandamisel ▪ Varasemad ja ka samal ajal kaalutavad otsused (eelkõige teised planeeringud või strateegiad) ▪ Lähiaja arengutest tulenev võimalik mõjude kumulatiivsus. Selguse huvides tasub eristada keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatavaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaseid keskkonnamõjusid ja asjakohaseid mõjusid, kuigi teemad võivad olla kohati kattuvad. KeHJS käsitleb mõjude avaldumist läbi looduskeskkonna. Asjakohaste mõjude hindamine tähtsustab eelkõige sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke teemasid. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Mõjude analüüs, hindamine ja vajadusel leevendus- või võimendusmeetmete väljatöötamine on põhjaliku planeerimisprotsessi lahutamatu osa. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine 7 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne. eraldiseisvat selgelt reguleeritud protsessi. Mõjudega arvestamine peab siiski olema nähtav – mõttekäigud ja argumendid planeeringu materjalidest leitavad. Nii on võimalik nii otsustajal, avalikkusel kui ka teistel osapooltel aru saada, miks on valitud just selline planeeringulahendus ja mida selle elluviimine endaga kaasa toob. Asjakohaste mõjude hindamise aluseks on võetud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendus. Asjakohaste mõjude hindamise protsessi käigus on toimunud mitmeid kohtumisi nii ministeeriumi, kohalike omavalitsuste kui ka strateegilise keskkonnamõju läbiviijatega. Samuti on osaletud Rahandusministeeriumi poolt korraldatud jõge tutvustaval tuuril ja sellele järgnenud ühisel seminaril, erinevatel töökoosolekutel jne. 4. Euroopa Liidu struktuuritoetused Euroopa Liidu struktuuritoetused on oluliseks ruumilise arengu tõukerahastuks, toetades algatusi erinevates valdkondades. Arusaam Euroopa Liidu eelisarendatavatest ja rahalist toetust saavatest valdkondadest aitab suurendada piirkonnale oluliste valdkondade arendamise tõenäosust. Ühtlasi võib toetusvaldkondade analüüsi pidada üheks osaks asjakohaste mõjude hindamisel, mille põhjal võimendada kaasnevaid positiivseid mõjusid. Praegusel hetkel on teada tõuketoetuste suurus, valdkonnad ja jaotamise põhimõtted perioodiks 2022-2027 (vt joonis 2) Joonis 2 Struktuurivahendite üldsumma ja jaotus perioodiks 2022-2027. 8 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne. Perioodil 2022-2027 on Eesti endiselt nn „netosaajate“ riikide hulgas, saame jätkuvalt üle 3€ iga sissemakstud euro eest. Toetatavad valdkonnad põhinevad riigi pikaajalisel arengustrateegial „Eesti 2035“ 8 (vt joonis 3). Joonis 3 Perioodil 2022-2027 Euroopa struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad. Pärnu jõe teemaplaneeringu elluviimise ajaline perspektiiv jääb pigem ülejärgmisesse rahastusperioodi. Hetkel ei ole teada ülejärgmise perioodi toetatavaid valdkondi ja toetuse jagamise täpseid põhimõtteid, sellega tegeletakse Euroopa tasandil alles aastal 2024. Siiski võib tuginedes Rahandusministeeriumi välisabi osakonnajuhataja hinnangule1 välja tuua valdkonnad, mis tõenäoliselt oma mastaapsuse tõttu kanduvad ka ülejärgmisesse perioodi: ➔ kliima- ja roheteemad, sh CO2 heitmete vähendamine; ➔ digivaldkond ja nutikad lahendused; ➔ elanikkonna vananemisega seotud teemad. Pikaajaliste arengute kavandamisel on oluline nende valdkondade omavaheline kombineerimine. Asjakohaste mõjude hindamise kontekstis tähendab see positiivseid koosmõjusid, mille võimendamisele on otstarbekas eritähelepanu pöörata. Esialgse 1 21.09.2022 Tartu eurotoetuste infopäeval läbiviidud lühiintervjuu 9 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne. informatsiooni kohaselt antakse ülejärgmisel perioodil liikmesriikidele rohkem vabadust ja paindlikkust meetmete kujundamisel. Regionaalse arengu toetamisel eelistatakse tõenäoliselt jätkuvalt mitme omavalitsuse koostöös ettevõetavaid algatusi. Pärnu jõe teemaplaneering riigi tasandi planeeringuna võiks anda sisendi esialgsete mõtete koondamiseks ülejärgmise perioodi tõukerahastu jagamisel. Ka ülejärgmisel rahastusperioodil on eeldatavalt oluline, et toetatav valdkond ja tegevus kajastuks strateegilises arengudokumendis. Seetõttu on teemaplaneeringu ja selle tegevuskava koostamisel hea silmas pidada tõukerahastu võimalusi. Toetatavatest valdkondadest lähtuvad ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks on toodud ptk 7. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada nii riigi kui kohalike omavalitsuse huve. Kuna riigi tasandil ei ole enam otseselt institutsiooni (varasemalt oli see roll maavalitsusel) , kes jälgib planeeringu elluviimist, siis on oluline, et maakonnaplaneeringu juurde kuulub ka tegevuskava. Tegevuskavas peab olema määratud, mis tasandil – kas riigi või omavalitsuse - planeeringus kavandatud tegevus ellu viiakse. Tegevuskava olemasolu võimaldab hinnata planeeringu elluviimise tõenäosust. Kuna asjakohaseid mõjusid hinnatakse planeeringu ellu viidavuse võtmes, siis on oluline planeeringu koostamise käigus leppida kokku nii roll kui vastutus eri institutsioonide vahel. Maakonnaplaneeringut viiakse ellu omavalitsuste ja riigi koostöös. Seega lisaks sellele, et maakonnaplaneeringus sätestatu võetakse aluseks üldplaneeringu koostamisel, peab tegevuskavas olema kajastatud ka riigi roll ja vastutus maakonnaplaneeringu elluviimisel. Ühtlasi aitab tegevuskava olemasolu kaasa sellele, et planeeringuga kavandatu positiivsed mõjud tõepoolest realiseeruksid. Lähtudes maakonnaplaneeringuga seatud ruumilise arengu eesmärkidest, võib eeldada, et maakonnaplaneering on elluviidav EL struktuurifondide rahastamisel järgnevate valdkondade osas: 1. teenuste digitaliseerimine ja avaandmete kasutus, 2. kliimamuutuste leevendamine sh CO2 emissiooni vähendamine, 3. kliimamuutustega kohanemine sh bioloogiline mitmekesisus, üleujutusriskide maandamine. 10 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  5. Kasutajagruppide ja mõju tabel Asjakohasust mõjutavateks teguriteks tuleb lugeda ka planeeringu detailsusastet ja mõju jõekoridori kasutajatele. Tabelis nr 1 on kaardistatud Pärnu jõe ja kaldaalade teemaplaneeringu võimalikud mõjutatud kasutajagrupid. Mõjude hindajate hinnanguna on välja toodud planeeringulahenduse eeldatav mõju konkreetsele kasutajagrupile ja samuti kasutajagrupi mõju planeeringu elluviimisele. Hinnangute andmisel on lähtutud arusaamast, mille järgi suuremat mõju suudavad avaldada institutsionaliseerunud või konkreetset esindajat omavad huvigrupid. Hinnangud on lähtuvad maakonnaplaneeringu teemadest ja eesmärgist. Hinnanguid on lähtuvalt planeeringu lahendusest täiendatud ja muudetud (võrreldes vahearuande esimeses osas esitatud tabeliga). Kasutajagruppide ja mõju tabel annab aluse planeeringu elluviimise tegevuskava koostamisele. Kasutajagrupina ei ole käsitletud kohalikku omavalitsust kuna maakonnaplaneeringuga antakse suunised üldplaneeringute koostamiseks. Seega on maakonnaplaneeringus sätestatu omavalitsusele siduv, kuid kasutajagruppidele mitte. Teine oluline grupp maakonnaplaneeringu elluviimisel on riigi institutsioonidel – ka neile peavad suunised siduvad kuna vastasel juhul jääb planeeringu realiseerumata. Planeeringu mõju on seega mõlemas suunas suur. 11 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne. Tabel 1Kasutajagrupid ja mõju Nr Kasutajagrupp Eeldatav huvi Planeeringu Kasutajagrupi eeldatav mõju mõju kasutajagrupil planeeringu e elluviimisele 1. Kalastajad Kalapüük – puhas vesi, Keskmine Keskmine (harrastuskalastajatel ligipääs, lõkkekohad, analoogne huvi jäätmekäitlus, tualetid, matkajatega) sadamad koos vajaliku taristuga, slipid, müügipunktid. 2. Jõe ääres Hajaasustuses meeldiv Suur Väike matkajad/jalutajad keskkond, katkematud matkarajad, puhkekohad- (lõkkekoht, varjualune, jäätmekäitlus, tualett) läbipääsetav kallasrada.. Linnas meeldiv keskkond, avatud vaated, läbipääsud erakinnistutelt, kohvikud, pingid, valgustus, juurdepääs veele. 3. Vee peal aeglaselt Jõel liikumine - Suur Väike liikujad (suplejad, ligipääs, ohutus, meeldiv ujujad, keskkond, kaunid vaated, vesijalgratturid) supelranna teenuste olemasolu 12 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  4. Vee peal keskmise Jõel liikumine - Suur Keskmine kiirusega liikujad ligipääs, ohutus, meeldiv (jõel süstaga, parvega, keskkond, kaunid vaated, jõe kummipaadiga puhastamine enne matkajad, sõudjad, treeninguperioodi algust, aerutajad) taristu võistluste läbiviimiseks Pärnus ja Sindis.võimalus jõe sulgemiseks võistluste korral, puhkekohtade, kämpingute võrk koos internetiteenuse ja aku laadimispunktiga, veeskamiskohad, jõe puhastamine enne matkahooaja algust. 5. Vee peal kiiresti Jõel liikumine - Suur Suur liikujad ligipääs, ohutus, taristu (skuutrisõitjad, (tanklad, slipid) olemasolu. purjetajad, kaatriomanikud) 6. Jõeäärse maa Soov privaatsusele, jõega Suur Suur omanikud – mets ja seotud majandustegevuse põllumajandus arendamisele, kallasraja sulgemine avalikkusele, ligipääs, korraldatud matkaradade hoolduse, turvalisuse ja prügikoristusteenuse 13 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  tagamine avaliku sektori poolt. 7. Jõe ületajad (silla Sihtpunktide vahel liikumine, Keskmine Väike kasutajad, mis eeldavad jõe ületamist – potentsiaalsed sildade olemasolu kergliiklusparvega ületajad) 8. Jõepäästjad, päästjad Tööülesanded Suur Keskmine (tuletõrje) päästetegevusel – ligipääs, sillad, slipid, ohutus 9. Jõekallaste elanikud Soov privaatsusele nt Suur Keskmine kallasraja sulgemine avalikkusele, ligipääs, sillad, ohutus 10. Jõega seotud ürituste Jõega piirnemisega ja vee Keskmine Väike külastajad ja peal liikumisega seotud korraldajad hüvede nautimine - meeldiv keskkond, vaated, ligipääs, ohutus, avatud vaadete olemasolu installatsioonide, valgusetenduste, jõega seotud kunstifestivalide jms. läbiviimiseks 11. Jõega seotud tavade ja Jõega seotud tegevuste Suur Keskmine traditsioonide harrastamine, ajalooline harrastajad ja hoidjad asustus ja tegevused, ligipääs, ohutus 14 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  (pärandikaitse, muuseumid vms 12. Veega seotud teenuse Jõest sõltuva äritegevusega Suur Suur pakkujad (nt tegelemine - meeldiv veepealne saun, keskkond, vaated, ligipääs, kruiiside korraldajad, ohutus, matkarajad jõekallastel majutajad, kohvikupidajad) 13. Tööstuslikud Jõest sõltuva äritegevusega Keskmine Suur veetarbijad tegelemine – veeressurss, (tööstuskäitised, sh veeliikluse suhtes ohtlike hüdronenergia piirkondade kaardistamine kasutamien) 14. Loodusehuvilised Linnuvaatlemine – Suur Keskmine (loodukaitse looduskeskkond linnavaatlus) 15. Jõega seotud Jõel liikumine – Keskmine Väike ühistranspordi pääs jõele, ohutus, meeldiv kasutajad (jõetramm) keskkond, kaunid vaated, sihtkohtade seotus 15 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  6. Mõjude hindamise tulemused Planeeringulahenduse elluviimisel on arvestatav mõju Pärnu jõeäärse piirkonna elujõulisusele. Väljapakutud lahendus aitab kaasa jõekoridori kui atraktiivse keskkonna ning puhkepiirkonna läbimõeldud arengule. Teemaplaneeringus sisalduvate suuniste rakendamisel riigi ja omavalitsuste koostöös on pikaajaline kaudne mõju. Planeeringus käsitletud valdkonnad on selges omavahelises sünergias, mistõttu positiivsed mõjud ilmnevad eelkõige juhul, kui planeeringulahendus viiakse ellu terviklikult. Asjakohaste mõjude hindajate töögrupp ei tuvastanud planeeringulahenduse eeldataval elluviimisel arvestatavaid negatiivseid mõjusid. Positiivsete mõjude võimendamiseks soovitame järgida meie poolt väljatoodud ettepanekuid (vt ptk 7) planeeringu täiendamisel. Positiivseid mõjusid suurendavad omakorda ka lähialal toimuvad arengud ja suured arendusprojektid nagu Rail Baltic ja Via Baltica. Positiivsete mõjude ilmnemiseks on ülioluline selguse saamine planeeringu elluviimisest. Planeeringulahenduses peab olema üheselt mõistetav, millised on omavalitsustele kohustuslikud suunised ja tingimused. Kuna maakonnaplaneeringu mõte ei ole vaid ülesannete jagamine omavalitsustele vaid kohaliku ja riikliku arengu tasakaalustamine, on vajalik ka riiklike ametkondade rolli ja nende poolt kavandatava selgem määratlus. Otstarbekas on koostada elluviimise tegevuskava, kust tuleksid välja planeeringu elluviimisega tegelevad osapooled, nende poolt üldjoontes kavandatavad tegevused ning võimalusel rahastusallikad. Tegevuskava võimaldab ka läbi viia perioodilist seiret planeeringu elluviimise kohta. Vaid nii saab olla veendunud, et planeeringu elluviimisega avalduvad positiivsed mõjud. Juhul, kui planeeringu elluviimises ei suudeta kokku leppida, realiseerub 0-stsenaarium – ruumiline areng Pärnu jõe arengukoridoris kulgeb omasoodu ja stiihiliselt. Asjakohaseid mõjusid on hinnatud alates planeeringulahenduse esmasest eskiisist. Peale maakonnaplaneeringu eelnõu avalikustamist ja kooskõlastamist on planeeringulahendusse tehtud täiendusi. Järgnev loetelu annab ülevaate olulisematest täiendustest ja kaasnevatest asjakohastest mõjudest ning võimalikest võimendus- või leevendusmeetmetest. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Vahearuanne.  Muudatus Asjakohane mõju ja selle leevendamine/võimendamine Lisandunud või sisustatud on järgmised Ptk 1.3 osas märgib hindaja, et väärtuste peatükid: väljatoomine on oluline, kuna planeeringust pt 1.3“ Pärnu jõe keskkonna- ja looduskaitse tulenevate järgnevate otsuste tegemisel on väärtused“; kirjelduses toodu oluline kaalutlemise 3.6.10 „Taastuvenergeetika“, asjaoluna. Ptk 3.6.10 toodud suunised ptk 4 „Kliimamuutused“, taastuvenergeetika osas on nii ptk 5 “ Olulise ebasoodsa keskkonnamõju keskkonnamõjude kui ka jõe avaliku vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud kasutuse tagamise kohta piisavad. Peatükki meetmed“; aga on vaja täiendada ja lisada, et ptk 6 „Planeeringu elluviimine“. tehnorajatiste kavandamisel peab kallaste käidavus ja radade katkematus olema tagatud. Samuti võiks selguse huvide täpsustada päikesepargi ja tööstusliku päikesepargi mõistet. Ptk 4.1 ja 4.2 osas peaks olema lisaks hoonetele eraldiseisvalt käsitletud rajatiste, mh. alajaamade ja avalike teede rajamine üleujutusalale. Kokkuvõtvalt on suunised asjakohased ja piisavad maakasutuse ning ehituskeskonna kujundamises alamastme planeeringutes ja muudes asjakohastes otsustes. Koostatud ei ole eraldi planeeringu Ptk 6 on sõnastatud edasised tegevused, mis tegevuskava vaid elluviimise peatüki juures aitavad teemaplaneeringus seatud eesmärke on välja toodud võimalikud jätkutegevused. ellu viia. Peamiselt on seatud suunised omavalitsusele, kuid riigi poolsed kohustused on jäänud kas kajastamata või 17 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  Valdavalt annab planeering suunised. ebamääraseks. Kõige markantsem näide on Tingimused on toodud pigem veeliikluse reguleerimine, mis on põhiliselt tegevuste/ülesannete osas, mida on vaja kahe ametkonna ülesanne, kuid riik siin üldplaneeringuga täpsustada või väga otseseid kohustusi tegevuste läbiviimiseks ei konkreetsetel juhtudel. võta. Mõjude hindajad teevad ettepaneku määrata konkreetsed planeeringu elluviijad ka riigi tasandil – tuleks anda suunised millist rolli nähakse Transpordiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil jõel liiklemise reguleerimisel ja järelevalvel. Kui on vajadus muuta seadusi, siis tuleb planeeringus sellekohased suunised anda. Ala 1 – merelepääsu veeskamiskoha Positiivne mõju kaasneb sadamaala vajadusega ala on määratud laiemalt, kui kasutuses hoidmisega läbi kasutuse eskiisis toodud Emajõe 22. Toodud juurde mitmekesistamise. Olemasoleva taristu suunis kaaluda endisel kaubasadama ala säilitamine, sadama funktsiooni säilitamine sobilikkust tuuleparki teenindava on hea näide jätkusuutlikust ruumilisest hooldussadamana. arengust. Oluline on, et jätkuksid jõega seotud tegevused. Ala 3 puhul muutunud veemotospordiala Mõjude hindamisel tuleb lähtuda olukorrast, käsitlus. Olemasolev jetiala on kus jõel toimuvaid tegevusi mõjutavad nii eemaldatud.Tehakse ettepanek KOV kui ka riigiametid. Sealjuures saavad veemotospordi jaoks uue asukoha leidmist eripiirkondi kehtestada mõlemad; samas piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada oluliste mõjude kontekstis (st kiiruse täiendavaid piiranguid elustiku, elukeskonna, mõõtmine) on oluline roll Transpordiametil. veeliikluse ja kallaste kaitseks. Selline olukord muudab keeruliseks jetisõidu kui arvestatavate negatiivsete häiringutega jõekasutuse mõjude leevendamise. Eelnevast lähtuvalt on õigustatud planeeringuprotsessis 18 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  tehtud kompromiss, mille käigus loobuti jetisõidualast. Nii hoitakse ära negatiivsete mõjude ilmnemine arvukamatele gruppidele (elanikud, rahu ja vaikust armastavad puhkajad jm jõekasutajad). Uue asukoha leidmiseks on ettepanek anda suunised, et millest tuleks lähtuda. Ala 3 puhul käsitletud uue silla vajadust Uus sild parandab liikumisvõimalusi ja omab olemasoleva Sindi-Lodja silla seetõttu positiivset mõju. Mõju hindaja läbilaskevõime parandamiseks. soovitab kaaluda vana Lodja silla rekonstrueerimist jalakäijate tarbeks, mis võimaldab omakorda ühendada ühel pool jõge oleva Kiviaja ala ja teisel pool oleva veespordiala. Ptk 3.2.1 Puhkealade võrgustik linnalises Ptk. 3.2.1 osas märgib hindaja, et täiendatud piirkonnas – muutunud on teema käsitlus. suunised ja tingimused on tingimused Sisuline idee on sama, kuid vormistatud edasisteks tegevusteks on piisavad, et tagada teemaplaneeringu jaoks sobilikumal viisil, nii jõe-äärsete kui ka kontaktvööndi läbi jõe puhkeväärtusliku ala ja puhketee. puhkealade areng tasakaalustatult kas muutustega maakasutuses (tootmise likvideerimine) kui ka jõeäärsete alade hoonestamisel. Samas juhib hindaja tähelepanu võimalusele, kus senistel tootmisaladel senise hoonestuse paiknemise alusel arengu kavandamine on selgelt vastuolus teemaplaneeringu ühe peamise eesmärgiga tagada jõgede kallaste avalik kasutus ja atraktiivne keskkond. Seetõttu tehakse hindaja poolt ettepanek täiendada planeeringut suunisega, kus nimetatud aladel 19 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  ei saa senine krundi ehitusõigus (nt ehitusjoon) olla siduvaks ala arendamisel. Eesmärgiks peaks olema jõe kaldaala avalik kasutus ja sellele vastavalt ka katkematu läbikäik alalt. Nimetatud alade kallaste taaskasutusel on esimene prioriteet jõega seotud tegevus (paatide sildumisalad, jõega seotud kaubandus -ja teenindustegevus jms. Teeme ettepaneku täiendada peatükki ja lisada, et kavandatavad paadisillad peab lahendama põhimõttel, kus ei sulgetaks jõe- äärseid tervis- ja matkaradu. Suunised peaks sisaldama eesmärki avada jõekaldad avalikuks kasutuseks kõikjal peatükis käsitletud piirkonnas. 20 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  7. Ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks: Asjakohaste mõjude hindajad on omapoolsed ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks esitanud vahearuande etapis. Alljärgnevalt on toodud ülevaade ettepanekutega arvestamisest. 1. EL tõukerahastu toetab jõe looduskeskkonnaga seotud piiriüleseid teemasid – üleujutuste leevendamist, soode taastamist (leevendab ühtlasi tulekahjuohtu, aitab säilitada puhta vee varu jne), märgalade taastamist elupaikadena (lamminiidud, soostunud niidud, rannaniidud). Planeeringu eskiislahenduses ei ole neid teemasid sisustatud viidates KSH sisendi vajalikkusele. KSH sisendi laekumisel tasub tähelepanu pöörata just maakonnaplaneeringule kui piiriüleste tegevuste raamdokumendile, mis võimaldab sõlmida kokkuleppeid ühiste teemade lahendamiseks kuna nende ruumiline mõju ületab nii omavalitsuste kui planeeringuala piire. Planeeringut on täiendatud üleujutuse ohuga arvestamist käsitleva peatükiga, lamminiitude teema kajastub peatükis “Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas”. EL tõukerahastu toetusvõimalusi ei ole küll peatükkides märgitud (see ei ole ka maakonnaplaneeringu otsene ülesanne, kuid võiks anda lisaväärtust erinevate meetmete rahastamise taotlemisel ja planeeringu elluviimisel). 2. Teemaplaneeringu visioonis küll juba tuuakse välja nutikad lahendused ettevõtluskeskkonna ja külastusvõimaluste ning jõeliikluse korraldamisel. Kuna nutikus on EL tõukerahastu puhul üks läbivaid teemasid, siis ehk on lisaks otstarbekas nutikust ühe lähtekohana mõtestada ka teiste valdkondade juures, tuua sisse ka nt Eesti riigis hästi kättesaadavad avaandmed ja nende edasised kasutusvõimalused. Isikutele edastatava teabe parendamise tegevused on elluviimise osas kajastatud, kuid mõelda võiks ka riigi tasandi info ja andmebaaside ristkasutuse parendamisele nt transpordiamet, politsei, keskkonnaameti järelevalvetoimingud, planeeringud vms. 21 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  3. Kaaluda, kas on otstarbekas eristada perspektiivseid (eelisarendatavaid) jõeäärseid elamualasid, sh just korterelamupiirkondi, kuhu oleks võimalik seejärel põhjendatult suunata toetusrahad (nt kaugküttesüsteemi arendamine, korterelamute renoveerimine jne). Eelisarendatavaid alasid ei määratud. Oluliseks peeti suuniseid rohealade säilimisele ja loomisele. 4. Rõhutada jõekoridori perspektiivikust asustuse ja kaasaegsete taristulahenduste seisukohast. Mitmed taristulahendused on toetatavad just suurlinnadest kaugemal, nt biometaani tanklad 30 km kaugusel linnast. Ptk 2, ruumilise arengu visioon ja eesmärgid, räägib esmajoones heast elukeskkonnast, seega on teema üldjoontes kaetud. Siiski võiks ehk märksõna ‘kaasaegsed taristulahendused’ just loodusväärtuslikus piirkonnas elukeskkonna arendamisel välja tuua (nt punktis “Mobiilsus- taristu ja transport”), mõeldes siin nt kanalisatsiooni ja soojusenergia tootmise võimalikku kombineerimist jm teemasid. Nii oleks maakonnaplaneering ehk tugevamaks aluseks EL tõukerahastu kasutamisel. 5. Seletuskirja tööversioonis on seatud ruumilise arengu eesmärgid ning võrreldes seda huvigruppide analüüsiga (Tabel 1) võib pidada seatud eesmärke asjakohasteks oluliste huvigruppide osas st huvigruppe, keda planeering enam mõjutab. Samuti on eesmärkidega kaetud peamised valdkonnad, mis seonduvad jõega – liikuvus (sadamad, sildumine, juurdepääsud jne), turism või puhke funktsioon laiemalt, turvalisus. Viimane vajaks veel täpsustamist planeeringuga seatud kasutustingimustes nt üleujutusriski maandamine, ehitustegevus kaldaalal vms. Lisatud on peatükk 4.1., antud on teemakohased suunised. 6. Oluliseks faktoriks on mõjude hindamisel on planeeringu asukoht. Seega peaks kõiki suuniseid ja kasutustingimusi vaatama eelkõige seoses jõega kuna seda aspekti on soovitud käesoleva planeeringuga täpsustada. Planeeringu tööversioonis on 22 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  kasutustingimused liialt üldsõnalised, et oleks võimalik hinnata asjakohast mõju. Näitena võib tuua asustuse ja rohevõrgustiku kasutustingimused, mis peaks olema enam fokuseeritud jõele nt üleujutused, üleujutusalad ja selle mõju asutusstruktuurile, kaldaerosioon ja selle vältimise tingimused kui need on olemas (metsaraie, kaevandamine vms). Nende faktorite esiletoomine võimaldab ka planeeringulahendust paremini põhjendada nt ehitamise eelistamist vanadele talukohtadele, mis on loogiline tingimus, kuid planeeringus on põhjendamata, miks selline tingimus on planeeringus seatud. Üleujutusriski ja asustus struktuuri sidustamine annab seatud tingimusele põhjendatuse, mida hetkel seletuskirjas ei ole. Lisatud on peatükk 4.1. antud on teemakohased suunised. 7. Samas on planeeringu seletuskirja versioonis detailselt lahendatud Pärnu linna osa. Kasutustingimused peaksid olema planeeringus ühtlustatud, mis tagab ka arusaadavuse, mida on vaja edaspidi üldplaneeringutes täpsustada. Praeguses faasis on ka läbi rääkimata omavalitsuste üldplaneeringuid mõjutavad kasutustingimused, mistõttu võib seletuskiri selles osas muutuda. Igal juhul mõjutavad nii täpsed kasutustingimused (nt tänavapõhine kergliiklustee, juurdepääsud kinnistupõhiselt jne) omavalitsust. Seletuskirja tekstis ei ole võimalik aru saada, mida tähendab linna jaoks „tuleb kaaluda, vajalik kaaluda, soovitame kaaluda, määrata kasutusvõimalused, määrata tingimused, kasutamise suunad“. Osaliselt on nii suunised kui tingimused kattuvad, seega nende eristamine tekstis muutub veel arusaamatumaks. Kokkuvõttes ei ole hetkel võimalik hinnata kui suurt mõju planeering linna arengule avaldab ja kuivõrd on see linnale siduv. Planeeringu mõistete peatükk (nr 7), selgitab suunise ja tingimuse erinevust. Eelkõige annab maakonnaplaneering suuniseid, tingimuste ja suuniste jagunemine on üle vaadatud ja muudetud. 8. Soovitame tasakaalustada linna ja maapiirkonna maakasutustingimusi ning üles ehitada kasutustingimused või suunised liikudes üldistelt tingimustelt detailsematele (nii vajadusepõhiselt kui ka arvestades kuidas tingimused mõjutavad huvigruppe). 23 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  Ettepanekuga ei ole arvestatud, kuna planeeringus on valdavalt kogu planeeringuala kohta käivaid üldisi tingimusi - nt rohevõrk, lihkeoht, üleujutus, puhke- ja külastuskeskkond. Lisaks on linnalises piirkonnas rohkem erinevaid kasutajagruppe- ja huve, mistõttu on vajadus suuniste järgi eeldatavalt suurem. Tegemist oli mõju hindajate poolse soovitusega, millega mittearvestamine ei too kaasa otsest mõju. 9. Planeeringu seletuskirjas puudub peatükk, mis käsitleb seoseid muude asjakohaste planeerimisdokumentidega ning arengustrateegiate ja kavadega. Teeme ettepaneku see lisada, kuivõrd see võimaldab aru saada kuidas maakonnaplaneeringute eesmärgid on kooskõlas riigi ja teiste omavalitsuste arengu- ja planeerimisdokumentidega ning millist mõju kehtestatud planeering neile avaldada. Peatükk on lisatud KSH aruandele, mis on planeeringu lisaks. 10. Läbi tuleks viia linnalise ja maalise keskkonna piiritlemine, mis on olemuselt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule sobiv teema. Linnalise asustusega ala on piiritletud (skeem 2.). 11. Selgust vajab, mis on maakonnaplaneeringu muutmine ja mis mitte seega tuleb mõistetesse lisada, mida tähendavad kehtestatavad suunised ja tingimused. Mõisteid on selgitatud elluviimise peatükis ja eraldi kasutatavate mõistete peatükis. 12. Pärnu jõel tuleb tagada kõigi liikumisvahendite/liiklejagruppide tasakaal, et üks liikumisvahend ei hakkaks takistama teisi (nt kiirkaatrid vs sõudjad, aerutajad). Lisaks tuleb jälgida, kuidas muutub olukord võimaliku uue kasutajagrupi lisandumisel. Praegu ei ole selgust, kuidas koostatav planeering suudab tasakaalu luua/säilitada. Elluviimise peatükis on selgitatud korralduslikke küsimusi - eripiirkonna moodustamine, veeliikluse korra seadmine. Samas on selge, et planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste tegelevad erinevad ametkonnad ja lõplikke 24 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  kokkuleppeid ei ole olnud võimalik sõlmida. Tegemist ei ole mõistagi ühe planeeringu spetsiifilise küsimusega, vaid laiemalt Eesti planeerimissüsteemi ja institutsionaalse nõrkusega. Asjakohaste mõjude hindamine eeldab konkreetse planeeringu keskset hindamist, mistõttu ei saa käesoleva planeeringu kontekstis mõju pidada otseselt oluliseks ja ebasoodsaks. Oluline on, et ruumilisse otsustusprotsessi kaasatakse ka teisi valdkonna eest vastutavaid institutsioone just planeeringu koostamise etapil, mitte ruumiotsuseid ei tehtaks läbi valdkondlike õigusaktide (määrused, ministrite üksikotsused vms). Läbi tuleb mõelda ka planeeringu seiresüsteem. 13. Arengu kavandamisel tuleb silmas pidada lisaks elamualade kavandamisele ka töökohtade loomise võimalust sh ettevõtluse säilitamist või arendamist. Teemat on silmas peetud mitmes peatükis (nt ptk 3.6.4 Sadamad, 3.6.5. Teedevõrk). 14. Energeetika osa on maakonnaplaneeringus nõrgalt esindatud, selles osas saab KSH tulemustega seletuskirja täiendada. Arvestada tuleks, et hajaenergeetika on eesmärgiks seatud ka üleriigilises planeeringus. Lisatud on taastuvenergeetika peatükk. 15. Olulised on kõik liikumised nii mööda kui üle jõe. Jahtide pääsu võimaldamiseks kesklinna on küsimuse all olnud Pärnu kesklinna silla avatavaks muutmine, mis võimaldaks jahtidega sildumist kuni kavandatava Raba tänava sillani (ca 600m lõik mõlemal kaldal). Kaatritele ja madalamatele alustele onn võimalik täiendavaid sildumisalasid rajada kogu laevatatava vee ala ulatuses. Jahtide sildumisvõimaluste laiendamiseks tuleks kasutada siiski mere poole jäävad ala kuna silla kavandamine avatavana on äärmiselt kulukas. Enne selle projekti kavandamist peaks olema välja ehitatud alternatiivne jõeületus ning arvestada kaasneva mõjuga linna liikuvusele nt millise sagedusega sild avatakse, kas sellega kaasnevad võimalikud ummikud, milliseks kujuneb koormus teistele sildadele, kas silla avamine maksustatakse jne. Lisaks on kesklinnas suurem nõudlus ka erinevate veetegevuste osas (meelelahutus, veeteenused, veetakso ja veepraami peatus), mis potentsiaalselt kaldapromenaadi 25 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  elavdaksid. Suurte ja kulukate infrastruktuuriobjektide kavandamine peab olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Praegu informatsiooni kohaselt ei pea mõjude hindajad otstarbekaks ega majanduslikult põhjendatuks silla avamist jahtide sildumiseks. Mõjudega on arvestatud. 16. Seletuskirjas esineb mitmeid dubleerimisi (kergliiklus Pärnu linnas ja linnalises keskkonnas jne). Soovitame seletuskirja muuta kompaktsemaks ja lähtuda kaardil kajastatust. Vajab selgitust ka seletuskirjas esitatud jooniste staatus – kas need on siduvad või mitte. Praegu on need leppemärkide ja selgitusteta ning kajastavad teemasid, mis ei kuulu maakonnaplaneeringute ülesannete hulka. Ettepanekutega on arvestatud. 17. Linnakeskuse piirkond – sadama-, äri- ja elupiirkond. Selles osas tuleb selgelt eristada kus toimub tööstuslik sadama tegevus ja kus me näeme teistsugust sadama kasutuse tulekut. Soovitav on välja tuua, kuidas traditsiooniline sadam ei lämmataks arendusi ja kuidas arendused ei hävitaks sadamat Ettepanekuga on arvestatud, sadama käsitlust on täpsustatud. 18. Pärnu jõe kallastel on hea elukeskkond, mis meelitab jõe äärde elama. Hoonestatud alad vahelduvad tasakaalustatult puhkealadega. Teeme ettepaneku läbi analüüsida ja pakkuda välja võimalused, kuidas tagada vaba liikumine kallasrajal ja jõe ääres. Ettepanekut on arvestatud, teemat on põhjalikult käsitletud. 19. Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures kaaluda erinevate liikumisviiside ühildamise võimalust (näiteks parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalise asustusega alal, parklad koos veeskamise 26 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  võimalusega maalise asustusega alal jms). Mõju hindajate arvates oleks see otstarbekas ja võimendab jõe kui liikuvuskoridori mõju. Ettepanekuga on arvestatud. 20. Mõjude hindajate arvates on planeering liialt detailne nähes ette ka üldplaneeringu ülesandeid nagu nt slipi kavandamist A.H.Tammsaare pst pikenduse ja Annemõisa pargi vahelisel jõe kalda alale – soovitame vähendada detailsust ja pigem piirduda üldisemate soovitustega kui konkreetsete kohtade määramisega. Hindajate arvates võib muidu sattuda ohtu planeeringu eesmärkide saavutamine. Ettepanekuga on arvestatud. Asjakohaste mõjude hindajate koondhinnang on, et tehtud ettepanekutega on planeeringulahenduse täiendamisel piisaval määral arvestatud. Kuna käesolev aruanne jääb planeeringu lisaks, siis on planeeringu kasutamisel ka olemas ülevaade mõjude hindamise käigust, sh tulemustega arvestamisest. 27 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ Lisa 3: Kultuuriväärtuslikud objektid 20 sajandi arhitektuuripärandi objektid Nr Objekti nimi Aadress Omavalitsus 1 Sauga sild ka Siimu sild Sauga jõe suudmes, Pärnu linnas Pärnu linn 2 Beti linaait Vana-Sauga 2, Pärnu linn Pärnu linn 3 Tsentraalelektrijaam Lai tn 14, Pärnu linn Pärnu linn 4 ”Silla” kauplus J.V.Jannseni 2a, Pärnu linn Pärnu linn 5 Sindi hüdroelektrijaam Kalamaja tee 3, Sindi linn Tori vald 6 Korterelamu Muraka tee 1, Tori alevik Tori vald Maaehituspärandi objektid Objekti nimi Aadress/Küla Omavalitsus Vallamajad 1 Taali vallamaja Paikuse, Kõrsa küla Tori vald 2 Uue-Vändra vallamaja Vallamaja, Rõusa küla Põhja-Pärnumaa vald Koolid 3 Taali ministeeriumikool Koolimaja tee 11, Pulli küla Tori vald 4 Viira algkool Viira kool, Jõesuu küla Tori vald 5 Aleksandri (Pumbioja) vallakool Aleksandri-kooli, Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 6 Juurikaru vallakool Juurikaru kool, Säästla küla Põhja-Pärnumaa vald 7 Saalemaa vallakool Saalemaa, Mädara küla Põhja-Pärnumaa vald Rehemajad 8 Tölba rehemaja Tölba, Oore küla Tori vald 9 Tasase rehemaja Tasase, Muraka küla Tori vald 10 Eldorado rehemaja Eldorado, Piistaoja küla Tori vald 11 Tahkuse- Madise rehemaja Tahkuse-Madise, Piistaoja küla Tori vald Pärandkultuuriobjektid Nr Objekti nimi Küla Omavalitsus Vesiveskid ja veskitammid 1 Sindi pais Vainu küla Tori vald 2 Kurina vesiveski Urumarja küla Tori vald 3 Asule veski Tori alevik Tori vald 4 Vesiveski Randivälja küla Tori vald 5 Virula veskipais Randivälja küla Tori vald 6 Virula vesiveski Randivälja küla Tori vald 7 Kase (Oore) veski Oore küla Tori vald 8 Jõesuu vesiveski ja koolmekoht Jõesuu küla Tori vald 9 Levi veski Levi küla Tori vald 10 Suurejõe jahu ja saeveski Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 11 Pais/kärestik Pärnu jõel Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 12 Vihtre-Ülejõe talu veski Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 13 Reinmanni villa- ja linaveski Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 14 Reinmanni jahu- ja püüliveski Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ Sillad 15 Sindi-Lodja sild Paikuse alev Pärnu linn 16 Kodara raudteesild Paikuse alev Pärnu linn 17 Sindi raudteesild Pulli küla Tori vald 18 Rippsild Jõesuu küla Tori vald 19 Sakslaste ajutine sild Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 20 Rahnoja rippsild Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 21 Turbatööstuse rippsild Rahnoja küla Põhja-Pärnumaa vald 22 Vihtra rippsild Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 23 Puusilla koht Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald Koolmekohad, kalatõkked, parvetuskohad 24 Lodjakoht Oore küla Tori vald 25 Lodjaületuskoht Urumarja küla Tori vald 26 Kalatõke Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 27 Lodjakoht Kempre talu all Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 28 Reiu palgiparvetus Paikuse alev Pärnu linn 29 Vändra jõe suudme palgiparvetus Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 30 Mädara jõe suudme palgiparvetus Oriküla Põhja-Pärnumaa vald Meiereid 31 Oore meierei Oore küla Tori vald 32 Jõesuu meierei Jõesuu küla Tori vald 33 Rahnoja meierei Rahnoja küla Põhja-Pärnumaa vald 34 Suurejõe meierei Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 35 Vihtra mõisa meierei Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald Põlised talukohad, taluhäärberid, taluaidad 36 Sõmera talu Paikuse alev Pärnu linn 37 Soppaaugu talu Rütavere küla Tori vald 38 Elbi talu Rütavere küla Tori vald 39 Kaasiku talu Muraka küla Tori vald 40 Juhan Kaarlimäe sünnikodu Tohera küla Tori vald 41 Kaupme taluhäärber Tohera küla Tori vald 42 Talukoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 43 Lahmuse talukoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 44 Särgava talu rehielamu Kurgja küla Põhja-Pärnumaa vald 45 Vihtre-Ülejõe talu ait Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 46 Valma pealt talu ait Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 47 Vihtre-Ülejõe talu Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 48 Hauamäe talukoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 49 Valma pealt talu Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 50 Särgava talu Kurgja küla Põhja-Pärnumaa vald 51 Kempre talu Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 52 Jõekalda talu Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 53 Piesta-Kuusikaru talu Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald Koolimajad 54 Kiisa koolimaja Kiisa küla Tori vald 55 Taali koolimaja Pulli küla Tori vald  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ 56 Urumarja kool ja karjamõis Urumarja küla Tori vald 57 Viira kool Jõesuu küla Tori vald 58 Levi kool Levi küla Tori vald 59 Urumarja II kool Urumarja küla Tori vald 60 Aleksandri kool Randivälja küla Tori vald 61 Kodumajanduskool Randivälja küla Tori vald 62 Koolikoht Urumarja küla Tori vald 63 Koolikoht Võiera küla Põhja-Pärnumaa vald 64 Pumbioja kool Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 65 Võiera kool Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald Vallamajad, kõrtsid, kirikud 66 Sindi-Lodja kõrts Paikuse alev Pärnu linn 67 Sindi vallamaja Paikuse alev Pärnu linn 68 Randivälja õigeusu kirik Randivälja küla Tori vald 69 Taali vallamaja Kõrsa küla Tori vald 70 Vaestemaja Tori alevik Tori vald 71 Tori vallamaja Tori alevik Tori vald Mõisaobjektid 72 Sindi mõis Paikuse alev Pärnu linn 73 Sindi mõisa kelder Paikuse alev Pärnu linn 74 Mustaru mõisa peahoone Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 75 Vihtra mõisa peahoone Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 76 Vihtra mõisa karjalaut Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 77 Vihtra mõisa magasiait Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 78 Mustaru mõisa laut Mustaru küla Põhja-Pärnumaa vald 79 Mustaru mõisa kuivati Mustaru küla Põhja-Pärnumaa vald 80 Mustaru mõisa keller Mustaru küla Põhja-Pärnumaa vald Hauad ja mälestuskivid 81 II Maailmasõja mälestuskivi Tammiste küla Tori vald 82 II Maailmasõja mälestuskivi Sindi linn Tori vald 83 Urumarja maaparandusobjekti tähis Taali küla Tori vald 84 Mälestuskivi tõutäkk Hetmanile Tori alevik Tori vald 85 Tori kooli mälestuskivi Tori alevik Tori vald 86 Mihkel Ilmjärve mälestussammas Tori alevik Tori vald 87 Hauamäe perekalmistu Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald Muu 88 Reiu aurutellisevabrik Paikuse alev Pärnu linn 89 Pulli lepiku külavain Pulli küla Tori vald 90 Tammiste kaitseliin Tammiste küla Tori vald 91 Geoloogiliste uuringute puurkaev Oore küla Tori vald 92 Oore liivakarjäär Oore küla Tori vald 93 Rahaaugu kivi Muraka küla Tori vald 94 Liivaaugu pelgupaik Kõrsa küla Tori vald 95 Töngi savitööstus Tori alevik Tori vald 96 Oriküla metsavahikoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 97 Saarniidu metsavahikoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ 98 Suurejõe kaitseliidu plats Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 99 Vihtre nimekivi Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 100 Rahnoja saun Rahnoja küla Põhja-Pärnumaa vald 101 Möldri maja Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald  Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus detsember 2022 Töö nimetus: Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Töö number: 21144 Tellija: Rahandusministeerium Vastutav täitja: Tuuli Vreimann Koostajad: Tuuli Vreimann Meelis Viirma (veekogu süvendamise ekspert) Rein Järvekülg (vee elustiku ekspert) Kontrollija: Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1.1 PLANEERITUD OBJEKTID JA NENDE ASUKOHT..................................................................... 4 1.2 SETTEST PUHASTAMISE JA SÜVENDAMISE MÕISTED JA KÄSITLUS ÕIGUSAKTIDES ............ 4 1.3 TÖÖS KASUTATUD MÕISTED ............................................................................................... 0 2 KÄSITLETAVATE JÕELÕIKUDE ÖKOLOOGILISED TINGIMUSED ............................ 5 3 JÕGEDE SETETEST PUHASTAMISE JA SÜVENDAMISE VAJADUS, VÕIMALUSED, PÕHIMÕTTED ............................................................................................................... 7 4 ÜLDINE ÜLEVAADE VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST .............................. 15 4.1 VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST PÄRNU JÕEL ........................................................ 15 4.2 VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST SAUGA JÕEL ........................................................ 16 4.3 VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST REIU JÕEL ............................................................ 16 4.4 SÜVENDAMISE JA SETETEST PUHASTAMISE VAJADUS VÄLJASPOOL VEETEED ................. 17 5 SÜVENDAMISE JA SETETEST PUHASTAMISEGA KAASNEV MÕJU JA SELLE ULATUS 19 5.1 JÕESÄNGI SÜVENDAMISE MÕJU JÕGEDE HÜDROLOOGILISTELE TINGIMUSTELE ............. 20 5.2 SÜVENDAMISEST TINGITUD VEELIIKLUSE SUURENEMISE MÕJU JÕE KALLASTELE ........... 21 5.3 SÜVENDAMISEGA KAASNEV MÕJU VEE-ELUSTIKULE JA ELUPAIKADELE .......................... 21 5.3.1 Veetee süvendamine........................................................................................ 21 5.3.2 Planeeringu eskiisiga kavandatavad tegevused ..................................... 22 6 EDASISTE UURINGUTE VAJADUS ................................................................................. 23 7 SOOVITUSED EDASISEKS PLANEERIMISEKS ............................................................. 25 8 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 26 LISA 1 KAARDID................................................................................................................................ 27 LISA 2 OBJEKTIDE LOETELU.......................................................................................................... 33 9. detsember 2022 1 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 1 SISSEJUHATUS Rahandusministeerium on koostamas planeeringut „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“. Selle raames kaalutakse laevatatava jõe osa suurendamist, veeskamiskohtade ja väikesadamate kavandamist ja muud vee ala kasutamisega seonduvat maakonnaplaneeringu tasandil. Käesoleva uuringu aruanne koostati riigihanke nr 240422 pakkumuse koosseisus esitatud metoodika järgi. Uuringuga käsitletavaks alaks on Pärnu jõgi Kurgja sillani, Reiu jõgi vana raudtee sillani ja Sauga jõgi Fishing village kalurikülani (Joonis 1). 9. detsember 2022 2 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Joonis 1. Uuringuala piir. Joonise allikas: Tehniline kirjeldus uuringu „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“ teostamiseks. Rahandusministeerium, 2021. Töös hinnati kontseptuaalselt süvendamise ja setetest puhastamise võimalikkust ning nendega kaasnevaid mõjusid. Keskenduti vaid veekeskkonnale ega hinnatud kavandatavate tegevuste teostatavust selles osas, mis puudutab maismaa kasutamist (nt juurdepääsetavus, reljeef, õigus maakasutuseks jms). Hinnangud anti olemasoleva info põhjal, st ei mõõdetud jõe põhja reljeefi, ei võetud setteproove ega tehtud analüüse, ei tehtud katsepüüke ega muid keskkonna- ja ehitusuuringuid. Tulenevalt planeeringu üldisest detailsusastmest ei ole võimalik hinnata ehitusuuringute ulatust ega ehitustööde mahtu ja maksumust. 9. detsember 2022 3 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Planeeringualal asuvate objektidega tutvuti tellija poolt moodustatud töögrupi ühiskülastustena 26.11.2021 ja 10.05.2022. Täiendavalt vaatasid plaanitavate rajatiste asukohad üle hüdrotehnikainsener ja vee-elustiku ekspert 11.10.2022. Tellijat ja töögrupi liikmeid konsulteeriti jooksvalt toimunud töökoosolekutel. Töö esimeses etapis anti ülevaade laevatee pikendamise võimalustest Pärnu, Sauga ja Reiu jõgedel (peatükk 4 „Üldine ülevaade veetee pikendamise võimalustest“) ning koondati kaardikihid olemasoleva olukorra ja jõe ritraalsete lõikude (lõhe ja forelli kudealade kohta) kohta. 1.1 Planeeritud objektid ja nende asukoht Teemaplaneeringus kaalutakse erinevate veekasutusega seotud objektide asukohti. Nende võimalikud asukohad kanti lähtudes tellija poolt 19.09.2022 esitatud skeemidest ja kirjeldusest asendiplaanile(LISA 1). Uuringuala oli võrreldes esialgsega laiendatud Pärnu maakonna piiril asuva Rae sillani Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteel nr 5. Objektid tähistati unikaalse positsiooninumbriga ja ülevaade kavandatud tegevustest koos märkustega koondati tabelisse lisas 2. Paremaks orienteerumiseks lisati tabelisse objekti koordinaadid. 1.2 Settest puhastamise ja süvendamise mõisted ja käsitlus õigusaktides Veeseaduse (VeeS) § 176 lõike 1 järgi loetakse veekogu süvendamiseks veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni. Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil. Pärnu lahest sadamasse viiv laevatee asub nii meres kui jões. Oluline on pöörata tähelepanu asjaolule, et VeeS eristab jões ja meres asuvat laevateed ja töös on süvendamist käsitletud VeeS mõistes. Jões asuvalt laevateelt sette regulaarset eemaldamist korrashoiu eesmärgil ei loeta süvendamiseks, meres loetakse sama tegevust süvendamiseks. Settest puhastamise ja süvendamise piiritlemine ei ole sageli üheselt võimalik. Juhul kui veekogu on varasemalt süvendatud/puhastatud, võib olla piiritlemine lihtsam – peale puhastamist settinud materjal võib (aga ei pruugi, näiteks juhul kui liivast puhastatud sängi on peale kandunud sama materjal) tuvastatav olla eristatava kihina. Puhastamise/süvendamise järgselt tehtud teostusmõõdistuse olemasolu korral on 9. detsember 2022 4 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus võimalik setet eristada kõrgusandmete alusel. Samuti on reeglina võimalik eristada kohapeal kasvanud veetaimede lagunemisel tekkinud materjali, mis sageli on segunenud nende samade taimede poolt kasvuperioodil kinni peetud heljumiga. Veeseaduse järgi on alates teatud süvendamise või puhastamise mahtudest vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine või veeloa taotlemine. Puhastamise ja/või süvendamise puhul tuleb teatud juhtudel hinnata ka tegevuste keskkonnamõju. Olenevalt mahust hinnatakse seda eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise vormis või juhul kui tegevust planeeritakse Natura 2000 võrgustiku alal või selle läheduses, Natura hindamise käigus. Järgnevalt on toodud puhastamise või süvendamise mahtude künnised, mille puhul on vajalik eelkirjeldatud tegevused: • 5-100 m3 süvendamise puhul on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu (edaspidi registreering) taotlemine, loa andja otsustab eelhinnangu vajaduse (kuna tegu Natura jõega, siis tõenäoliselt on eelhinnangu andmine planeeringualal vajalik) • Alates 5 m3 - veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamise puhul on vajalik registreeringu taotlemine • Alates 100 m3 süvendamise puhul on vajalik veeloa taotlemine ja kohustuslik keskkonnamõju eelhinnangu andmine • Alates 500 m3 süvendamise puhul on kohustuslik keskkonnamõju hindamine (KMH) • siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste, on kohustuslik KMH • sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, on kohustuslik KMH. Planeeringuga ei kavandata 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste laevatee pikendamist ja nende teenindamiseks kai rajamist. Süvendustööde vajalikkus ja maht selgub iga konkreetse objekti ehitusprojekti koostamise käigus. 9. detsember 2022 5 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 1.3 Töös kasutatud mõisted Mõiste Selgitus Allikas väikelaev Veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht MSOS ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud ja võistluspurjekas) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas); veetee Laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel; MSOS laevatee Veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning MSOS navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud; üldkasutatav veetee Veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle MSOS sissesõiduteed; 9. detsember 2022 0 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Mõiste Selgitus Allikas akvatoorium Piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu SadS sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest; sadam Veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse SadS osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised väikesadam Sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid 24- SadS meetrise ja väiksema kogupikkusega veesõidukitele; sadama sissesõidutee Laevatee osa, mis võimaldab veesõidukil sadamasse siseneda ja SadS sadamast väljuda ning kus selleks on vajalik korraldada veeliiklust. Sissesõiduteena käsitatakse ka sadamate ühist sissesõiduteed ja sissesõiduteed, mis läbib teise sadama akvatooriumit; topogeodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring (edaspidi uuring) on geodeetiliste EhS ja Topo-geodeetilisele tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja uuringule ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa- teostusmõõdistamisele alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal esitatavad nõuded enne ehitusprojekti koostamist. 9. detsember 2022 1 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Mõiste Selgitus Allikas kärestik ja ritraalne jõelõik Kärestik (ingl fiffle) ehk ritraal on kivise põhjaga madal Siseveekogud. Õpik kiirevooluline jõeosa. Eesti keeles puudub sõna, mis tähistaks kõrgkoolidele (I. Ott, H. ritraali ja potamaalse vahepealseid olusid, s.t. jõelõike, kus vool Timm); Hüdraulika ja on kiire kuid ühtlane (ingl run). Hüdraulikas jaotatakse voolamine pumbad (A. Maastik, H. rahulikuks ja käredaks. Kummas olukorras vool on, sõltub sellest, Haldre, T. Koppel, L. Paal) kas ülekaalus on potentsiaalne või kineetiline energia. Rahulikus voolus on ülekaalus potentsiaalne energia ja selline vool on tavaliselt sügav ja aeglane. Käre vool on kiire ja ülekaalus on kineetiline energia. Olenevalt vooluhulgast võib üks ja sama jõelõik olla käreda või rahuliku vooluga hüdraulika mõistes, jäädes skaalal ritraal/potamaal praktiliselt alati ritraaliks. Vooluhulga suurenedes vee tase tõuseb ja olukorras, kus väiksema vooluhulga juures oli jões kärestik ja käre voolamine (voolu sügavus oli väiksem kriitilisest) on suure vooluhulga juures kiirem vool, mis hüdraulika seisukohalt kvalifitseerub rahulikuks voolamiseks (vee sügavus on suurem kriitilisest sügavusest) potamaal Aeglasevooluline, liivase, savise, turbase või mudase põhjaga Siseveekogud. Õpik jõelõik (ingl pool) kõrgkoolidele (I. Ott, H. Timm) 9. detsember 2022 2 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Mõiste Selgitus Allikas hüdroloogia Teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri Hüdroloogia ja hüdromeetria lühikursus (A.Maastik) hüdromeetria Hüdroloogia haru, mis tegeleb veekogusid iseloomustavate Hüdroloogia ja suuruste mõõtmise ja registreerimisega hüdromeetria lühikursus (A.Maastik) hüdrograafia Loodusgeograafia haru, mis tegeleb veekogude mõõtmise, Hüdroloogia ja kirjeldamise ja kaardistamisega hüdromeetria lühikursus (A.Maastik); vt ka Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord hüdroloogiline reziim e veereziim Veekogude ja põhjaveekihitide vee hulga ja taseme ajaline EVS 924:2015 Vesiehitised muutumine sisevetel hüdromorfoloogilise seisund veekogude hüdromorfoloogilist seisundit hinnatakse vastavalt Vooluveekogude välja töötatud metoodikale, arvestades järgnevaid hüdromorfoloogilise kvaliteedielemente: veekastutus, äravoolu looduslikkuse seisundi analüüs. hinnang, tõkestamatuse hinnang, morfoloogia hinnang Keskkonnaagentuur, 2019 9. detsember 2022 3 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Mõiste Selgitus Allikas sete Kivimite murendist, organismide jäänustest või keemilistel Rannad ja rannikud. Õpik reaktsioonidel moodustunud aine kõrgkoolidele (K.Orviku) setend Setete ja settekivimite ühisnimetus Rannad ja rannikud. Õpik kõrgkoolidele (K.Orviku) settekivim Setete tihenemisel ja tsementeerumisel tekkinud kivim Rannad ja rannikud. Õpik kõrgkoolidele (K.Orviku) 9. detsember 2022 4 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 2 KÄSITLETAVATE JÕELÕIKUDE ÖKOLOOGILISED TINGIMUSED Pärnu, Sauga, Reiu ja Navesti jõgede alamjooksud on valdavas ulatuses potamaalset tüüpi jõeosad (sügavad, aeglase vooluga peente põhjasetetega). Sauga ja Reiu jõe planeeringuga käsitletavatel jõeosadel kärestikud ja ritraalsed jõelõigud puuduvad. Pärnu jões on suudmest alates esimeseks ritraalseks/kärestikuliseks jõelõiguks Sindi kärestik, mis jääb suudmest 14,9…15,7 km kaugusele. Navesti jões on suudme poolt esimene lühikene kärestik jõe suudmes asuva Jõesuu silla all (kaugus merest 38,4 km). Vooluveekogudes eristatakse tavaliselt kahte põhilist elupaigalist (~hüdromorfoloogilist) tüüpi: potamaalseid ja ritraalseid jõelõike. Potamaalsed jõelõigud on sügavad, aeglase vooluga, enamasti pehmepõhjalised (liivase-mudase- savise põhjaga). Ritraalsed jõelõigud on vastupidi madalaveelised, kiire vooluga ning kõvapõhjalised (kivise-kruusase põhjaga). Kõige suurema languga ritraalseid jõelõike nimetatakse kärestikeks. Kärestikeks nimetatakse ritraalseid jõelõike siis, kui kivide taha ja vahele tekivad paiguti järsud või astmelised veelangused, millega kaasneb vee vahutamine ja seisulained kivide taga. Ritraalse jõelõigu veepind on sile, kärestiku oma murtud. Kui lang Pärnu jõe alamjooksul on >0,3%, siis on üldjuhul tegemist ritraalsete jõelõikudega. Kärestike puhul peab jõe lang olema tavaliselt >1,5…2%. Näiteks Sindi paisu asukohta rajati tehiskärestik pikkusega ca 170 m, aga tehiskärestikust allavoolu jääb ritraalne jõeosa pikkusega ca 600 m. Sealt veel allavoolu algab potamaalne jõeosa. Kui vähemalt üks osa ritraalsest jõelõigust annab kärestiku mõõdu välja, siis nimetatakse sageli ka kogu ritraalset jõeosa kärestikuks (näiteks Sindi kärestik pikkusega ca 800 m). Samas kui tehiskärestik Sindi juures puuduks, siis me sellest allavoolu jäävat ca 600 m pikkust ritraalset jõeosa enam kärestikuks ei tohiks nimetada. 2018-2019. aastal viidi TÜ Eesti Mereinstituudi, Eesti Maaülikooli ja Eesti Loodushoiu Keskuse ihtüoloogide poolt läbi Pärnu jõestikus olevate lõhelaste elu- ja sigimispaikade inventuur1. Selle käigus selgitati välja kõik lõhelaste kudealad, milleks on kärestikud ja ritraalsed (kivise-kruusase põhjaga kiirevoolulised) jõelõigud. Uuritud jõgede seas olid 1 Kesler M., Svirgsten R., Taal I., Järvekülg R., Pihu R., Pensa L., Sinimets A., Järvekülg T., Lauringson G. 2020. Pärnu jõestiku jõgedes lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine. Riigihanke 196874 aruanne. 629 lk. 9. detsember 2022 5 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus nii Pärnu-, Sauga, Reiu kui ka Navesti jõgi. Uuringute tulemustel kaardistatud lõigud on kajastatud käesoleva töö lisas 1 toodud joonistel. Inventuuri põhjal on teada, et Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede laevatatavatele jõelõikudele ei jää ühtki lõhelaste kudeala. Laevatatavateks lõikudeks on potamaalsed jõeosad, mille iseloomu ja elupaigalist kvaliteeti väiksemad kaeve- ja süvendustööd oluliselt ei muuda. Lisaks eeltoodule on Pärnu jõgi kogu planeeringuala ulatuses Natura 2000 võrgustiku alaks (Pärnu jõe loodusala EE0040345) ning kaitstav hoiualana (Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) KLO2000293). Samuti on Natura 2000 võrgustiku alaks Reiu jõgi kogu planeeringuala ulatuses (Reiu jõe loodusala EE004038), mis on samuti kaitstav hoiualana (Reiu jõe hoiuala KLO2000294). Kaitseväärtusteks mõlemal hoiualal on jõgi elupaigana (tüüp 3260 – jõed ja ojad) ning liikidest hink, võldas, jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp. Hoiualadel on keelatud kõik tegevused, mis halvendavad kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade kaitseseisundit. Piiratud ulatuses (mõnedes kohtades, mitte lausaliselt) potamaalsetest jõelõikudest setete eemaldamine ja jõe keskosa süvendamine laevatatavuse parandamiseks ei halvenda jõe kui elupaiga kaitseseisundit, samuti puudub sellel tegevusel kahjulik mõju Pärnu ja Reiu jõe hoiualadel kaitstavatele liikidele. Samas, jõe põhja võimalik süvendamine või muutmine ritraalsetes jõelõikudes omaks selgelt mõõdetavat negatiivset mõju nii jõe elupaigalisele väärtusele kui ka võldase, lõhe, jõesilmu ja paksukojalise jõekarbi elu- ja sigimistingimustele. Vee-elupaikadest on süvendus- ja kaevetööde suhtes väga tundlikud kärestikud ja ritraalsed jõelõigud. Sellistel jõelõikudel on põhja süvendamine ja põhjamaterjali ümbertõstmine keelatud, sh ka kivide eemaldamine jõesängist. Seetõttu saab paatide veeskamiskohti kärestikele ja ritraalsetele jõelõikudele kavandada vaid tingimusel, et olemasolevat jõe põhja ja voolusängi seal ei muudeta. Jõe kallaste osas piirangud tegevusteks vajalikud pole. 9. detsember 2022 6 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 3 JÕGEDE SETETEST PUHASTAMISE JA SÜVENDAMISE VAJADUS, VÕIMALUSED, PÕHIMÕTTED Planeeringu eskiisiga kavandatavate tegevuste osas hindas hüdrotehnika insener tuginedes oma varasemale kogemusele, kas ja millises mahus on plaanitavate objektide puhul vajalik eemaldada ka setet või süvendada jõge (LISA 2). Mahtude hindamisel on võetud aluseks veeseaduses toodud künnised veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks ja veeloa taotlemiseks ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud künnis keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Mahtude hindamisel eeldati, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada. Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Süvendamiseks ja setetest puhastamiseks kasutatakse ujuvat kaevetehnikat või kaldal paiknevat kaevetehnikat ja meetodina pinnase väljakaevamist. Olenevalt pinnase liigist ei ole välistatud ka pinnase väljapumpamine ja pumbatud materjali tahendamine geotekstiilist spetsiaalsetes torudes (inglise keeles geotube, vt https://www.water- pollutionsolutions.com/dewatering-products.html). Arvestades asjaolu, et enamus suurematest pinnasetöödest tuleks tegemisele linnakeskkonnas, ei ole soovitav kavandada pumbatava pinnase tahendamist suure ruumivajadusega settebasseinides (väiksemate objektide puhul võib see olla kasutatav). Ujuvtehnika kasutamine on tõenäoliselt vajalik Reiu jõe suudmest allavoolu kavandatud suuremate ehitiste (sadamad, sõudestaadion) rajamisel. Enamuse lisas 2 märgitud ehitiste rajamiseks on kaevetööd võimalik teha kaldal või jõe põhjas madalas kaldaäärses vees paikneva kaevetehnikaga. Väljakaevatav materjal on soovitav paigaldada kaldale (st mitte uputada ehitusalast väljapoole). Ujuvsüvendaja kasutamisel kaasneb vajadus pinnase transportimiseks kaldale praamiga (erandjuhul on võimalik see otse kaldale tõsta). Juhul kui kalda täitmine ei ole võimalik, tuleb materjal minema vedada. Illustreeriv materjal on esitatud fotodena. 9. detsember 2022 7 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Kokkuvõtlikult: kaevetehnika asukoha järgi saab jagada tööd kaheks: • kaevetehnika asub kaldal • kaevetehnika asub ujuvalusel veekogus pinnase eemaldamise viisi alusel saab tööd jagada kaheks: • pinnase väljakaevamine • pinnase välja pumpamine (vajab tahendamist geotubis või basseinis) Väljakaevatud materjali transport on võimalik kahel viisil: • kaldal autodega • veepeal praamiga Näited lisatud fotodena. Põhimõtteliselt teistsuguste tehnoloogiate lisandumist praegu teadaolevate planeeritud rajatiste alusel ette näha ei ole. Süvendamise ja settest puhastamise tehnilised põhimõtted ei sõltu planeeritud objekti olemusest ega otstarbest. Kasutatav tehnoloogiline tsükkel (kaevamine-transport- ladustamine) sõltub rajatava objekti mõõtmetest ja asukohast, töö teostaja võimalustest ning otsustakse töö kavandamise käigus iga kord eraldi. Näiteks: • veepeal asuv kaevetehnika laadib pinnase praamile, mis transpordib materjali kalda äärde, kust see peale kaldal tahenemist laaditakse ümber autole; • pinnas kaevatakse välja kaldal asuva kaevetehnikaga ja paigaldatakse kohapeal maapinna täiteks; • pinnas pumbatakse kaldale, kus see peale tahenemist veetakse autoga minema. Süvendamise ja puhastamisega kaasnevaid mõjusid ja neid leevendavaid meetmeid on kirjeldatud peatükis 5 „Süvendamise ja setetest puhastamisega kaasnev mõju ja selle ulatus“. 9. detsember 2022 8 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Foto 1. Pärnu jõe süvendamine Pärnu jahisadama piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja ujuvsüvendajaga, laaditakse praamile ja veetakse minema (asukoht teadmata). Kaevetööde piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud. (M.Viirma foto 2018). 9. detsember 2022 9 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Foto 2. Pärnu jõe süvendamine Sindi väliujula piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja kuival maal paiknevate lintekskavaatoritega. Väljakaevatav materjal laaditakse veoautodele ja veetakse kalda täiteks endise paisjärve alal. Kaevetööde piirkond on eelnevalt piiratud pinnastammidega. Heljumi levik toimus ainult tammide paigaldamise ja tammide eemaldamise ajal. (R. Ariko foto 2019). 9. detsember 2022 10 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Foto 3. Mustvee jõe süvendamine paadisadama piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja ujuvsüvendajaga, paigutatakse kaldale ja veetakse peale tahenemist minema. Kaevetööde piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud. (M.Viirma foto 2014). 9. detsember 2022 11 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Foto 4. Emajõe süvendamine Karlova paadisadama piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja ja veetakse minema. Kallas täidetakse kivimaterjaliga ja kindlustatakse. Kaevetööde piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud. (M.Viirma foto 2014). Foto 5. Kolkja (vasakul) ja Varnja (paremal) sadama sissesõidutee puhastamine Peipsi järves. Väljakaevatud materjal paigutati järve. Pinnas kaevati välja kaevatud pinnasest moodustatud vallil sõitnud ekskavaatoriga. Kaevetööde ja materjali ladustamise piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud, (M.Viirma foto 2019). 9. detsember 2022 12 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Foto 6. Snelli tiigi puhastamine ujuvsüvendajaga. Materjal pumbatakse välja kaladele rajatud settebasseini, tahendatakse (vesi juhitakse tagasi tiiki) ja veetakse minema (K.Tuul foto 2021) Foto 7. Emajõe süvendamine Sõbra tn ujuvkai rajamisel. Materjal (pinnas ja palgid) kaevatakse välja ujuvsüvendajaga, paigaldatakse kaldale ja veetakse peale tahenemist minema. Kaevetööde ja materjali ladustamise piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud (U. Nugin foto 2013). 9. detsember 2022 13 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Foto 8. Emajõe süvendamine Atlantise kai rajamisel. Pinnas kaevatakse välja praamil seisva roomikekskavaatoriga, laaditakse praamile ja veetakse minema. Kaevetööde ja piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud (U. Nugin foto 2005). 9. detsember 2022 14 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 4 ÜLDINE ÜLEVAADE VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST Pärnu jõgi on laevatatav (Meresõiduohutuse seadus § 21) suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani. Laevatatavate osade sügavuste kaart on kättesaadav WMS teenusena hüdrograafia infosüsteemist Transpordiameti kodulehelt: https://transpordiamet.ee/liikuvus-ja- transpordikorraldus/veeliiklus/meremoodistamine ja WMS teenusena: https://his.vta.ee:8443/HIS/WMS. Laevatee on meresõiduohutuse seaduse2 järgi veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud. Veeteeks peetakse laevatatavat veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel. Mereleksikoni3 järgi on laevatee kahe või enama punkti vaheline navigatsiooniliselt ohutu, piisava sügavuse ja laiusega laevasõidutee merel või muul veekogul ja on harilikult tähistatud meremärkidega. Olemasolevaid veeteid haldab Transpordiamet mereohutuse seaduse alusel (§ 47). Olemasolevate veeteede ulatuse muutmiseks – nt sügavuse, laiuse vms kohta konkreetseid tingimusi sätestatud ei ole. Projekteerimisnormid kirjeldavad nõudeid lähtuvalt sobivusest alustele (nt kaatrid, jahid, kaubalaevad), millega ja millistes tingimuses (ilmastik, vee tase, kiirus jms) seal plaanitakse sõita. Kuivõrd suuremate (suurema süvisega) aluste pääs Reiu jõe suudmesse on juba praegu sildade tõttu piiratud, siis laevatee pikendamine saab olla eesmärgiks vaid väiksemaid (väiksema süvisega) aluseid silmas pidades. Sadamate puhul peab vastavalt sadamaseaduse § 4 tagama sadama pidaja navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale. 4.1 Veetee pikendamise võimalustest Pärnu jõel Hüdrograafiline mõõdistamine4 on tehtud Reiu jõe suudmest ca 1 km ülesvoolu kuni Paikuse alevikuni. Mõõdistatud alal on võimalik märkida laevatee, mille sügavus on vähemalt 2 m. Mõõdistatud alast ülesvoolu on tehtud topogeodeetiline mõõdistus 2 Mereohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021023?leiaKehtiv 3 Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. 4 Ajakohased andmed on leitavad hüdrograafia infosüsteemist. 9. detsember 2022 15 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus (Raxoest 2020. aasta töö nr M-41-18), mille kohaselt on vähemalt 1,5 m sügavune laevatee võimalik märkida kuni Türgi oja suudmeni. Oja suudmes asuvad oja mõlemal kaldal slipid. Laevatee märkimiseks tuleb teha hüdrograafiline mõõdistamine ja laevatee lähtuvalt mõõdistuse tulemustest tähistada. Praeguste andmete alusel otsustades ei ole veetee pikendamiseks Pärnu sadamast kuni Türgi oja suudmeni jõe süvendamine vajalik. Süvendamise vajadus kalda ääres võib ilmneda kui Türgi oja suudme piirkonda soovitakse rajada sadamat. Laevatee märgistamine Pärnu jõel ei ole sadama rajamise eeltingimuseks. Piirduda võib veekogu mõõdistamisega hüdrograafilise mõõdistamise nõuetele vastavalt ja võtta Pärnu jõgi veeteena arvele kuni Türgi oja suudmeni. Türgi oja suudmest ülesvoolu jäävatest Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on jõe sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega ja vee sügavus on valdavalt 1,0 kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit kasutades), kuid garanteeritud sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt kivid) laevateena kasutamiseks sobimatu. 4.2 Veetee pikendamise võimalustest Sauga jõel Hüdrograafiline mõõdistamine on Sauga jõel tehtud suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani (ca 1 km pikkune lõik). Veeteena oleks mõistlik Sauga jõge arvele võtta vähemalt kuni 2,5 km kaugusel suudmest asuva Kaluriküla väikesadamani. Jõelõik on teadaolevalt mõõdistamata ja tähistamata, kuid juba praegu veeteena intensiivselt kasutusel. Laevatee märkimiseks tuleb teha hüdrograafiline mõõdistamine ja laevatee lähtuvalt mõõdistuse tulemustest tähistada. Praegu teadaolevad veeliiklust ohustavad ja eemaldamist vajavad takistused asuvad Lennuvälja tee silla all (ca 1,7 km suudmest), kus jõkke on jäänud silla ehitamiseks kasutatud abiehitised (sulundsein) ning Kaluriküla sadamast ca 200 m allavoolu, praeguse Pritsu tee pikendusel asunud silla varemed. Praeguste andmete alusel otsustades ei ole veetee pikendamiseks jõe süvendamine vajalik. Süvendamise vajadus kalda ääres võib ilmneda kui lõigule soovitakse rajada sadamat. Piirduda võib veekogu mõõdistamisega hüdrograafilise mõõdistamise nõuetele vastavalt ja võtta Sauga jõgi veeteena arvele kuni Kaluriküla sadamani. 4.3 Veetee pikendamise võimalustest Reiu jõel Hüdrograafiline mõõdistamine on Reiu jõel tehtud kuni endise raudteesillani, mille juures paremal kaldal paikneb Reiu puhkekeskus. Olemasolevad mõõdistusandmed 9. detsember 2022 16 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus ülesvoolu jääva jõelõigu kohta puuduvad. Ortofotode alusel võib veeliikluseks sobilik jõelõik ulatuda kuni 1,3 km raudteesillast ülesvoolu asuvate saarteni. Lõik on enamusel ajast kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit kasutades). Veetee pikendamise vajaduse ilmnemisel tuleb teha hüdrograafiline mõõdistus. Veetee pikendamise ulatus on mõistlik määratleda nii, et jõge lausaliselt süvendada ei tuleks. Kindlasti vajaks siis süvendamist endise raudteesilla alune, kus 2022. aasta suvel paljandus ulatuslikult jõe põhi ja mis ei olnud veesõidukiga läbitav, kuid ka peale sillaaluse süvendamist ei oleks ülesvoolu jääv jõgi garanteeritud sügavusega, takistustevaba (peamiselt kivid) ega veeteena kasutamiseks sobiv. Reiu sillast ülesvoolu on süvendamise vajadus kalda ääres olemas juhul kui soovitakse rajada sadamat, mis on planeeritud Pärnu-Tori teest ülesvoolu Paikuse alevisse Vesiroosi tn 3 ja 5 kinnistutele. Edasisel planeerimisel on soovitav veetee pikendamist mitte kavandada ja piirduda vajadusel endise raudteesilla aluse läbipääsetavuse parandamisega paatidele. 4.4 Süvendamise ja setetest puhastamise vajadus väljaspool veeteed Planeeringus käsitletavate jõgede lokaalse süvendamise ja setetest puhastamise vajadus väljaspool praegu laevatatavateks märgitud lõike sõltub planeeritavast kasutusest. Veematkamiseks ja harrastuskalastamiseks kasutatavatele veesõidukitele (paadid, süstad, kanuud jms) on Pärnu, Reiu ja Sauga jõgi planeeringus käsitletavates lõikudes allavoolu läbitavad ilma veekogusid süvendamata. Reiu ja Sauga jõe käsitletavad lõigud on läbitavad ka vastuvoolu. Vastuvoolu liikumise võimalikkus sõltub voolu kiirusest, mis omakorda sõltub vooluhulgast. Pärnu jõe kärestikke, sh kärestikuks lagunenud endiseid paisuasemeid tuleks käsitleda kui vastuvoolu mitteläbitavaid. Paisuasemed võivad osutuda allavoolu läbimatuteks ka jõe väikese vooluhulga korral ja vajalik on alused takistusest mööda kanda või ujutada. Süvendamise vajadus niisugustes kohtades puudub ning kuna neis kohtades asuvad ka olulised lõhelaste kudekohad, siis pole kärestikuliste vanade paisukohtade süvendamine ka looduskaitseliselt lubatav. Tegemist on objektidega, mis pigem loovad veematkajale mitmekesisust kui kujutavad enesest takistusi. Ujumiskohtade, veematkajate laagripaikade, veesõidukite veeskamiskohtade jms jõe kasutamist toetava taristu rajamist saab planeerida väljapoole lõhe ja forelli kudealadena määratletud piirkondi, st väljapool kärestikke ja ritraalseid (kiirevoolulisi 9. detsember 2022 17 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus kivise-kruusase põhjaga) jõelõike (kajastatud lisas 1 toodud joonistel). Samas ei sobigi kärestikud ja ritraalsed jõelõigud üldjuhul paadisildade rajamiseks, paatide veeskamis- ja ujumiskohtade rajamiseks. Tegevuskavas jäävad kiirevoolulistele jõelõikudele kaks objekti (nr 29 ja 216 – vt lisa 2). 9. detsember 2022 18 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 5 SÜVENDAMISE JA SETETEST PUHASTAMISEGA KAASNEV MÕJU JA SELLE ULATUS Peamiseks kaevetöödega kaasnevaks mõjuks on tekkiva heljumi edasikanne. Edasikanduva heljumi maht sõltub peamiselt kaevatava materjali liigist (näiteks savil on heljunduva materjali osakaal suurusjärkudes väiksem võrreldes koheva mudaga), terastikulisest koostisest (näiteks kruusal on heljunduva materjali osakaal väiksem kui peenliival), voolu kiirusest, kaevemahust ja tööde kestusest (suurema kopaga kaevates on heljunduva materjali osakaal väiksem). Kaevetööd vees on seetõttu soovitav teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude laevatatavatel osadel vee-elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad (neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää olulisi kalade kudealasid). Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates kohtades potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul kui kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike – ja üldjuhul neid jääb) tohib jõesängis kaevetöid teha vaid perioodil 01.06 kuni 30.09 ning seda vaid madalvee tingimustes. Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga. Ekraani kasutamine on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Väiksemate tööde puhul (näiteks veeskamiskohad, paadisillad, supluskohad) on tööde kestus lühiajaline, tekkiva heljumi kogus väike ning töötsooni piiramisel puudub mõju heljumi levikule. Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, paiknevad need aeglase vooluga kohtades, mis samuti ei soodusta kaevamisel heljunduvate pinnaseosakeste kaasakannet. Kui siiski peetakse vajalikuks, siis madalas vees on võimalik näiteks kasutada töötsooni piiramiseks täidetud pinnasekotte, vett täispumbatavaid tõkketamme. Samuti täidavad heljumi leviku tõkestamise eesmärki sulundseinad, mis paigaldatakse ehituskaeviku kuivana hoidmiseks. Töötsooni on võimalik piirata ka pinnasest tammiga (soovitavalt kasutada kivimaterjali, mille veetihedus tagatakse geomembraaniga). Tuginedes suuremahuliste pinnasetööde ajal Sindi kärestiku rajamisel tehtud mõõtmiste ja laboratoorsete analüüside tulemustele ei ole kavandatud ehitiste rajamisel kaevetöödega kaasneva heljumi olulise mõjuga levikut ette näha. Kindlasti tuleb heljumi levikut vähendavaid meetmeid kaaluda ehitusprojektis ja võtta kasutusele efektiivseimad. Kokkuvõtlikult on võimalik töötsooni piirata järgnevalt: • geotekstiilist ekraan 9. detsember 2022 19 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus • pinnasega täidetud kotid • veega täidetavad tammid • sulundsein • pinnastamm Enamus planeeritud rajatisi on võimalik (ja mõistlik) ehitada ilma tööpiirkonda heljumi leviku tõkestamiseks piiramata. Suurema mahu ja pikaajaliselt kestvate tööde puhul tuleb kaaluda töötsooni piiramist lähtudes põhimõttest, et ehitustööde mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed ei peaks olema suurema maksumusega kui töö mida plaanitakse teha (see põhimõte ei pruugi olla rakendatav ehitiste puhul, mida käesolev uuring ei käsitle). Keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamine ei peaks olema suurema keskkonnamõjuga kui nende rakendamata jätmine (näiteks: ujumiskoha puhastamisel ja süvendamisel ei ole mõistlik üritada töötsooni pinnasvalliga piirata, et ujumiskohta kuivalt puhastada jne). Heljumi levikut töötsoonist väljapoole võib planeeringus käsitletavate jõelõikude puhul lugeda ajutiseks negatiivseks mõjuks, millel puudub pikaajaline mõju veekogule. Mõju avaldub vee hägususe ajutises suurenemises, kuid ei ole reaalne, et väljaspool suurvee- ja tulvaperioodi tehtavatel kaevetöödel kanduks töötsoonist välja selline kogus materjali, millest jätkuks allavoolu jääva jõe põhja katmiseks püsiva settekihiga, mida võiks lugeda oluliseks negatiivseks mõjuks. Aruande koostajatel puudub info uuringutest, mille eesmärgiks on olnud ehitusaegsete heljumi levikut tõkestavate meetmete efektiivsuse uurimine. Samuti puudub info uuringutest, mis mõõdavad tööpiirkonnast lähtuvate erinevate heljumikontsentratsioonide mõju veekogu seisundile. Tehtud ettepanekud põhinevad praktilisel kogemusel ja muudel eesmärkidel tehtud uuringutel. Juhul kui soovitakse saada täpsemat infot erinevate meetodite mõjust, tuleb teha vastavad uuringud. 5.1 Jõesängi süvendamise mõju jõgede hüdroloogilistele tingimustele Ühegi kavandatud ehitise puhul ei ole ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju jõgede (Pärnu, Reiu, Sauga) hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne. Tegemist on väikeste ehitistega: 57 puhul on prognoositav süvendamise maht alla 100 m³, 10 puhul vahemikus 100…500 m³ Suurimat mõju omavad kindlasti sõudestaadioni ja sadamate rajamine. Nii sõudestaadioni (pos 3) rajamise kui jões suudmeala (pos1) liivast puhastamise/süvendamise/jahisadama rajamise keskkonnamõju hindamine saab toimuma vastavas menetluses. 9. detsember 2022 20 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 5.2 Süvendamisest tingitud veeliikluse suurenemise mõju jõe kallastele Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Küll aga tiheneb veeliiklus tulenevalt piirkonnas aluste arvu suurenemisest ning planeeringus kavandatu realiseerimine soodustab aluste arvu suurenemist veelgi. Veeliikluse mõju jõe kallastele avaldub läbi lainetuse. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Regulatiivsetest meetmetest aitab mõju vähenda liikumiskiiruse piiramine ja väiksema võimsusega mootorite kasutamine. Ehituslikest meetmetest on kasutatav kallaste kindlustamine. Inimjõul liikuvate aluste mõju kallastele läbi lainetuse tekke võib lugeda olematuks. 5.3 Süvendamisega kaasnev mõju vee-elustikule ja elupaikadele 5.3.1 Veetee süvendamine Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Põhimõtteliselt aga potamaalsete jõelõikude elupaigalist kvaliteeti süvendamine üldjuhul oluliselt ei mõjuta ega halvenda. Parema laevatatavuse eesmärgil süvendatakse peamiselt jõe keskel olevat peavoolusängi osa ja sellisel juhul jäävad jõe madalad ja taimestikurikkad kaldaosad süvendamisest reeglina puutumata. Mingil määral muutuvad süvendamise tagajärjel voolukiirused jõe ristlõikes, kuid need muutused ei oma suuremate jõgede puhul olulist mõju jõelõigu elupaigalise väärtusele ega sealsele vee-elustikule. Süvendustööde ajal suureneb lokaalselt tööde piirkonnas ja sellest allavoolu vee heljumisisaldus ning setete allakanne. Töödega kaasneb müra. Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede laevatatavatele jõeosadele ei jää ühegi kalaliigi jaoks olulisi koelmualasid, mida süvendamine võiks mõjutada. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee heljumisisalduse lühiajaline tõus aga olulist mõju ei avalda. Vee heljumisisaldus ja setete allakanne on jõgedes ka looduslikult oluliselt suuremad näiteks suurvee perioodidel ning vee-elustik on selliste perioodiliste muutustega kohanenud. Mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Näiteks on tavaline, et lõhelaste kudepesasid võib leida nii maantee-, kui raudteesildade alt, kui seal on selleks sobiv põhjasubstraat ja sobivad hüdraulilised tingimused. Ka kalade üldine arvukus maanteesildade all pole tavaliselt väiksem kui mujal sarnastes elupaikades. 9. detsember 2022 21 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tugev müra kalu küll peletab, kuid ka sellega kalad osaliselt harjuvad ja osa kaladest naaseb pärast esialgset eemaldumist hiljem mürarikkamasse piirkonda tagasi5. 5.3.2 Planeeringu eskiisiga kavandatavad tegevused Sõudekanali rajamiseks Pärnu jõele Pärnu linna piiresse on vajalik nii jõesängi süvendamine, sette eemaldamine jõe kaldapiirkondadest kui ka jõe kaldapiiri mõningane muutmine. Kuna sõudekanal rajatakse potamaalsesse jõeossa, siis sellega kaasnevad mõjud jõe elustikule ja elupaigalisele väärtusele on väheolulised. Ühegi kalaliigi jaoks olulisi kudepaiku sellega ei mõjutata, pole alust eeldada, et mõne tüübiomase kalaliigi arvukus tööde tagajärjel võiks Pärnu jõe alamjooksul väheneda. Kaitsealuste vee-eluviisiga liikide püsielupaikasid planeeritava sõudekanali piirkonnas teadaolevalt ei esine. Paatide sildumiskohtade ja veeskamiskohtade rajamine potamaalsete jõelõikude elupaigalist kvaliteeti mitte kuidagi ei kahjusta. Pigem on sellel tavaliselt isegi väike positiivne mõju elupaigalisele mitmekesisusele. Vastunäidustatud pole ka sette eemaldamine sildumiskoha juures, kui see vajalik peaks olema. Ritraalsetes jõelõikudes on tingimuseks olemasoleva jõepõhja ja voolusängi säilitamine. Ujumiskohtade rajamine potamaalsetesse jõelõikudesse (sh sette eemaldamine, kaldavööndist veetaimestiku niitmine-eemaldamine, liiva juurdetoomine) nende elupaigalist kvaliteeti ei halvenda. Kärestikele ja ritraalsetele jõelõikudele ujumiskohti aga üldjuhul keegi ei kavandagi. Kui seda siiski teha, siis eeltingimuseks on olemasoleva jõe põhja ja sängi muutmata kujul säilitamine. Väikesadamate rajamine on aktuaalne ainult potamaalsetes jõelõikudes ning seal ei halvenda sellega seotud muutused (sette eemaldamine, kaldaalade süvendamine, sildumiskaide rajamine) antud jõelõigu elupaigalist kvaliteeti. Ka ehitusööde aegsed mõjud (vee heljumisisalduse tõus, müra jms) on reeglina elustiku jaoks väheolulised, kui järgitakse üldisi keskkonnakaitselisi nõudeid (töö korras mehhanismidega jms). 5 Adam T. Piper, Paula J. Rosewarne, Rosalind M. Wright, Paul S. Kemp. 2018. „The impact of an Archimedes screw hydropower turbine on fish migration in a lowland river“. Ecological Engineering 118 (2018) 31–42 9. detsember 2022 22 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 6 EDASISTE UURINGUTE VAJADUS Olemasoleva info alusel on maakonnaplaneeringuga kavandatud põhimõttelistesse asukohtadesse ehitisi tehniliselt võimalik rajada ning tehnilisest seisukohast välistavaid või ilmselgelt ebasoodsaid asjaolusid ei ole võimalik planeeringu praeguse detailsuse alusel välja tuua. Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, veetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate veeteede puhul tehakse regulaarselt). Uuringute ulatus ja eesmärk tuleb määrata projekteerimise lähteülesandega, mis tugineb detailplaneeringul või projekteerimistingimustel, milles on ära määratud rajatiste iseloomulikud andmed. Olenevalt tööde mahust võib olla vajalik ka keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine. Sõudestaadioni (pos 3 lisas 1 toodud kaardil) asukoha täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama (pos 1 lisas 1 toodud kaardil) kavandamiseks tuleb koostada piirkonna topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema sildumisala ja/või jahisadama rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Väiksemate ehitustööde (näiteks supluskohad, veeskamiskohad, paadisillad vms) kavandamisel saavad uuringud põhineda ka muudel kavandatava rajatise eesmärki ja ulatust kirjeldavatel dokumentidel (näiteks tellimiskiri vms). Täpsemate uuringute vajadus võib ilmneda järgnevates etappides keskkonnamõju eelhinnangute või keskkonnamõju hindamise käigus. 9. detsember 2022 23 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Ehitusuuringute vajadust käsitleb Ehitusseadus § 14, mis ütleb, et vajaduse korral tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. Seejuures tuleb ehitusuuringuid teha ka siis kui ehitamise tulemusel ei valmi ehitist (supluskoht ei ole ehitis, kuid valmib ehitamise tulemusel ja sellele on kehtestatud nõuded). Seega ei ole uuringute nimekiri lõplik ja uuringute vajaduse ja ulatus otsustab projekteerija igal konkreetsel juhul lähtuvalt projekteeritava ehitise parameetritest, asukohast jne. Praeguses staadiumis ei tohiks ühtegi uuringut välistada. Kõikide ehitustööde kavandamisel on soovitav teha piisava ulatusega topo-geodeetiline uuring. Lihkeohtlikel aladel6 ehitamisel tuleb teha põhjalikud ehitusgeoloogilised uuringud. 6 Käesoleva töö koostajatele teadaolevad lihkeohtlikke alasid kirjeldavad uuringud on toodud kasutatud materjalide peatükis 9. detsember 2022 24 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 7 SOOVITUSED EDASISEKS PLANEERIMISEKS Kohaliku tasandi planeerimisel on soovitatav täpsemalt sisustada kasutatavad mõisted ja määrata arvulised parameetrid, näiteks: • täpsemalt eristada veeskamiskohad selle järgi, millistele veesõidukitele veeskamist kavandatakse ja lähtuvalt sellest kirjeldada maapealne taristu (treileril transporditava väikelaeva puhul näiteks betoonist slipi ja kattega juurdepääsutee vajadus, treilerite parkla, süstade, kanuude jms veeskamisel kalda tasandamine jms); • täpsemalt eristada sadamaalade, sadamate, sildumisalade ja sildumiskohtade olemus planeeritavate veesõidukite kohtade arvu, veesõiduki tüübi (kaater, paat, süst jms) ja parameetrite (pikkus, süvis jms) jne alusel; • täpsemalt eristada puhkekoha, puhkeala ja peatuskoha olemus peamiste kasutajate alusel, võimaluse korral esitada arvulised parameetrid (prognoositav kohtade arv, pindala vms); • täpsemalt kirjeldada supluskoha olemus (vetelpääste olemasolu, varustatus riietuskabiinide ja tualetiga, parkimiskohtadega jms), samuti lisada kasutajate arvu prognoos. 9. detsember 2022 25 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 8 KASUTATUD MATERJALID • Kesler M., Svirgsten R., Taal I., Järvekülg R., Pihu R., Pensa L., Sinimets A., Järvekülg T., Lauringson G. 2020. Pärnu jõestiku jõgedes lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine. Riigihanke 196874 aruanne. 629 lk. • Mereohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021023?leiaKehtiv • Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. • Adam T. Piper, Paula J. Rosewarne, Rosalind M. Wright, Paul S. Kemp. 2018. „The impact of an Archimedes screw hydropower turbine on fish migration in a lowland river“. Ecological Engineering 118 (2018) 31–42 • Maalihked Pärnu maakonnas https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Maalihked-Parnu-maakonnas_2002.pdf • Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Lihkeohtlikkuse_uuri ng.pdf/4e2c618b-582b-4289-b6c1-cc5043f87999 • Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015 • Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet, 2015 9. detsember 2022 26 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus LISA 1 KAARDID 9. detsember 2022 27 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 9. detsember 2022 28 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 9. detsember 2022 29 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 9. detsember 2022 30 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 9. detsember 2022 31 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus 9. detsember 2022 32 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus LISA 2 OBJEKTIDE LOETELU Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ 1.6 Pärnu jõe paremkallas, kus Laevatee hooldus on vajalik toimub liiva kandumine ja ala olenemata käesolevast kinni kasvamine. Vajadus planeeringust. tagada turvaline laevatee x Puhkamisvõimalusi kaldal sadama akvatooriumis. Soov sette kogunemine ei mõjuta. säilitada piirkonna Suplemist jms tegevust maastikuilme ja tagada laevateel tuleb vältida. Pärnu linn, Pärnu turvalised puhkevõimalused. XY: 6471140, 1 1,6 Pärnu linn Pärnu linn jõe suue, laevatee, Alal soovitakse kaaluda 528098 Kui soovitakse rajada jahtide vasak muul jahtide sildumise sildumise võimalus ja võimaldamist, samuti on alustada sadamat vajavate Rannapargist soovitud x x (kajakid jms seda ei vaja) alustada ka matku merele. alustega ka matku merele, (See on koht, kus tormide ja siis sadama rajamiseks on kõrgema veeseisu korral vesi vajalikud ka süvendustööd. tungib Rannaparki). Pärnu kesklinnas, jõe Sette ja veetaimestiku vasakkalda ala aktiivsemasse eemaldamine on vajalik vees kasutusse võtmine (veega Vingi tänava toimuva meelelahutuse, seotud meelelahutusteenused, piirkond näiteks vee seikluspark, paadilaenutus, Jaansoni raja planeeritavast Raba XY: 6472147, rajamisel ja ujuvsildade 2 1,5 Pärnu linn Pärnu linn x x äärde suvekohvikute tänava sillast üles- 529874 paigaldamisel. Süvendamine kavandamine koos sildumise ja allavoolu vasakul on vajalik veeskamiskoha võimalusega, veeskamise koht kaldal rajamisel. Oluliseks Vingi tänava piirkonnas, tegevusvõimaluste piirajaks elamute sildumiskohad jms). on Raba tänava sild Sõudestaadioni nihutamine ja Papiniidu sillast XY: 6471418.1, 3 1,7 Pärnu linn Pärnu linn laevateel parema läbipääsu x x allavoolu 531569.8 tagamine Kaldapealse tn 6 XY: 6470490.6, 4 1,2 Pärnu linn Pärnu linn RB sadamaala kavandamine x x (62514:177:0045) 532724.9 Videviku tänava piirkonnas Vaala sadama edasi arendamisel, Videviku tn 3 ja 5 kinnistute edasisel Videviku tänav 3, 5, XY: 6469323.6, 5 1,3 Pärnu linn Pärnu linn x x planeerimisel (väikesadam, 7; Vaala sadam 533311.6 ettevõtlus ja elamupiirkond koos veeskamise ja sildumise võimalusega). 9. detsember 2022 33 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ Vesiroosi tn 5, XY: 6469435.5, 6 1,1 Pärnu linn Paikuse alev Reiu jõe sadama kavandamine x x 56801:001:0927 534808.7 Türgi oja suudmes veeskamise Sisekaitseakadeemi Soovitav on sadama ja koha edasi arendamisel, selle a piirkond ja sildumiskoha rajamine Türgi 1.4; kasutatavuse suurendamisel XY: 6471146.5, 7 Pärnu linn Paikuse alev Teeveere park, x x oja suudmest mitte 2 või piirkonda väikesadama 535801.6 56801:001:1179; kõrgemale ülesvoolu kui kavandamisel; puhkekoha 56801:001:0715 100 m. rajamine Lennuvälja tee silla ümbrus: Lennuvälja tee T1 XY: 6473038.3, 8 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x (62502:076:0117) ja 527080.8 Vana-Sauga tn 64 ( 62502:076:0024) Lennuvälja tee silla ümbrus: Lennuvälja tee T3 ( XY: 6473038.3, 9 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x 15904:003:1982), 527080.8 Sillaveere ( 62401:001:0288) Mõrra park ( XY: 6472780.0, 10 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x 62501:001:0328) 527123.8 Sauga jõe XY: 6472528.1, 11 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine kallasrada L12 ( x x 527590.6 62502:004:0019) Sauga jõe XY: 6472134.5, 12 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine kallasrada L17 ( x x 528152.6 62502:003:0003) J. V. Jannseni tn 50a XY: 6472168.2, 13 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Kai ees sügavus piisav ( 62502:001:5310) 528270.3 Suur-Jõekalda tn 1 XY: 6472227.5, 14 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x (62502:001:6420) 528768.7 Haapsalu mnt 2 XY: 6471967.1, 15 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x (62501:042:0009) 528266.8 Emajõe tn 22a (62501:042:0001); XY: 6471688.3, 16 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x Kaubasadama tee 2 528032.4 (62501:042:0016) Vingi tänav T2 ( XY: 6472150.9, 17 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x 62510:131:0010) 529894.3 9. detsember 2022 34 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ Pilli tänav T1 ( XY: 6471918.5, 18 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x 62511:156:0022) 530548.6 Suur-Jõe tänav T2 ( Veeskamiskoha 62511:156:0020), XY: 6471804.4, 19 1,8 Pärnu linn Pärnu linn x x rekonstrueerimine Suur-Jõe tn 42c ( 530770.5 62511:156:0019) A.H.Tammsaare pst tn pikenduse ja Annamõisa pargi vaheline ala, Suur- XY: 6471191.3, 20 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Jõe tn 50a ( x x 531411.9 62511:164:0031); Vasakkalda kallasrada L10 ( 62511:164:0036) Pootsmani tänav (62401:001:0890); XY: 6471017.9, 21 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Vasakkalda x x 531705.4 kallasrada L12 ( 62401:001:0891) Vasakkalda Veeskamiskoha XY: 6470949.0, 22 1,8 Pärnu linn Pärnu linn kallasrada L13 ( x x rekonstrueerimine 532171.6 62514:170:0135) Ringtee mets XY: 6471604.0, 23 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x (62517:064:0066) 531344.1 Videviku tn 5 XY: 6469262.2, 24 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x (62501:001:0172) 533410.5 Paide mnt 4a ( XY: 6469264.2, 25 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x 62515:001:0002) 533963.2 Paide mnt 4a ( XY: 6469622.3, 26 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine x x 62515:001:0002) 534492.4 Tammiste Uuemetsa tee XY: 6469441.7, 27 1,8 Tori vald Veeskamiskoha rajamine x x küla (73001:008:1958) 533844.9 Linnuriigi kaldaala ( XY: 6472646.8, 28 2 Tori vald Sindi linn Veeskamiskoha rajamine x x 74101:001:0379) 537091.6 Veeskamiskoha Sindi pais XY: 6474448.6, 29 2 Tori vald Sindi linn x x rekonstrueerimine (74101:001:0341) 537928.4 Pärnu jõgi V1 XY: 6474883.7, 30 2 Tori vald Vainu küla Veeskamiskoha rajamine x x (73001:001:1471), 538479.3 9. detsember 2022 35 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ 19275 Urge-Sindi Veeskamiskoha XY: 6475494.7, 31 2 Tori vald Pulli küla tee x x rekonstrueerimine 539176.2 (73001:007:0065) Rääma- Õuna- Männi tn, XY: 6472399.5, U1 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rajamine Paremkalda x x 530040.3 kallasrada L5, 62506:027:0002 Pilli park, Vasakkalda XY: 6471879.0, U2 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rajamine x x kallasrada L5 ( 530617.2 62511:156:0013) Kastani tn, Vasakkalda XY: 6471544.8, U3 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine x kallasrada L7 ( 531085.8 62511:162:0008) Annemõisa park, Vasakkalda XY: 6471155.9, U4 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rajamine x x kallasrada L11 531464.1 (62514:170:0134) Ringtee mets XY: 6471604.0, U5 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine x (62517:064:0066) 531344.1 Veteranide park XY: 6470750.2, U6 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine x (62401:001:1633) 532682.5 Videviku XY: 6469425.2, U7 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine kergliiklustee ( x 533043.6 62501:001:0595) Tammiste Surju metskond 67 ( XY: 6469502.1, U8 1,9 Tori vald Supluskoha rekonstrueerimine x küla 73001:008:1957) 533337.5 Tammiste Uuemetsa tee XY: 6469434.6, U9 1,9 Tori vald Supluskoha rekonstrueerimine x küla 73001:008:1958) 533835.1 Kiviaja XY: 6469954.2, U10 1,9 Pärnu linn Paikuse alev Supluskoha rekonstrueerimine x (56801:001:1109) 534811.6 Vabaõhulava XY: 6469033.8, U11 1,9 Pärnu linn Paikuse alev Supluskoha rekonstrueerimine x (62401:001:1512) 535382.1 Teeveere park ( XY: 6471138.6, U12 1,9 Pärnu linn Paikuse alev Supluskoha rekonstrueerimine x 56801:001:0715) 535789.2 Pahke tänav XY: 6471336.7, U13 1,9 Tori vald Tammiste küla Supluskoha rekonstrueerimine x (73001:001:1496) 535641.8 9. detsember 2022 36 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ Jõeharu XY: 6471822.3, U14 1,9 Tori vald Sindi linn Supluskoha rekonstrueerimine x (74101:001:0329) 536439.1 Supluse tn 7 ( XY: 6475000.2, U15 1,9 Tori vald Sindi linn Supluskoha rekonstrueerimine x 74101:001:0281) 538825.3 Pulli-Jaani (73001:007:0089), XY: 6475608.4, U16 2 Tori vald Pulli küla Supluskoha rekonstrueerimine x Künka tee 8 539579.4 (73001:001:1361) Puhkeala ja sildumiskoha Suur-Jõekalda tn 1 XY: 6472253.4, 101 2 Pärnu linn Pärnu linn x x rajamine (62502:001:6420) 528913.3 Puhkeala ja sildumiskoha Lai tn 10 XY: 6472196.5, 102 2 Pärnu linn Pärnu linn x x rajamine (62510:131:3580) 529457.7 Puhkekoha ja peatuskoha Ringtee mets XY: 6471604.0, 103 2 Pärnu linn Pärnu linn x x rajamine (62517:064:0066) 531344.1 Puhkekoha ja peatuskoha Veteranide park XY: 6470750.2, 104 2 Pärnu linn Pärnu linn x x rajamine (62401:001:1633) 532682.5 Uuemetsa tee XY: 6469441.7, 105 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkekoha rajamine x x (73001:008:1958) 533844.9 Puhkeala ja peatuskoha Paide mnt 4a ( XY: 6469622.3, 106 2 Pärnu linn Pärnu linn x x rajamine 62515:001:0002) 534492.4 Kiviaja XY: 6469954.2, 107 2 Pärnu linn Pärnu linn Peatuskoha rajamine x x (56801:001:1109) 534811.6 Sindi kärestikukeskuse Sindi pais XY: 6474682.9, 108 2 Tori vald Sindi linn rajamine: puhkeala, x x (74101:001:0341) 538372.7 veeskamiskohtade rajamine Pärnu jõgi V1 Puhkeala ja peatuspaiga (73001:001:1471), XY: 6474825.6, 109 2 Tori vald Vainu küla x x rajamine Veejaama 538310.4 (73001:008:1006) Pulli-Jaani Puhkekoha ja peatuskoha (73001:007:0089), XY: 6475608.4, 110 2 Tori vald Pulli küla x x rajamine Künka tee 8 539579.4 (73001:001:1361) Peatuskoha ja veeskamiskoha Võnnukivi XY: 6477801.5, 111 2 Tori vald Urumarja küla x x rajamine (80803:001:0320) 542926.3 Randivälja Puhkekoha, peatuskoha ja Metskonna ( XY: 6480965.6, 112 2 Tori vald x x küla veeskamiskoha rajamine 80803:001:0085) 545652.4 Puhkekohta ja veeskamiskoha Virula 11 XY: 6482206.9, 113 2 Tori vald Tori alevik x x rajamine (80803:001:0424) 546478.6 9. detsember 2022 37 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ Juurdepääsu piiratuse tõttu Pärnu mnt 15c XY: 6482539.8, eelistada sildumisala 201 2 Tori vald Tori alevik Sildumisala rajamine x x (80803:001:0621) 547143.3 rajamist Pärnu mnt 1 kinnistule. Pärnu mnt 1 ( XY: 6482850.8, 202 2 Tori vald Tori alevik Sildumisala rajamine x x 80803:001:0347) 547431.3 Mäeotsa (80801:002:0701); XY: 6482781.1, 203 2 Tori vald Tori alevik Veeskamiskoha rajamine x x Oore tee 7 547222.9 (80801:002:0780) Puhkeala ja veeskamiskoha Kalda XY: 6482971.3, 204 2 Tori vald Tori alevik x x rajamine (80803:001:0998) 548011.9 Veeskamiskoha ja veematka Levikivi XY: 6485278.3, 205 2 Tori vald Levi küla x x peatuskoha rajamine (80802:001:0139) 549323.4 Veeskamiskoha ja veematka Jõesuu bussijaam XY: 6484126.4, 206 2 Tori vald Jõesuu küla x x peatuskoha rajamine (80802:001:0378) 552507.1 Orava tee 26a ( XY: 6483530.6, 207 2 Tori vald Jõesuu küla Veeskamiskoha rajamine x x 80802:001:0498) 552797.6 Orava tee 30 ( XY: 6483390.1, 208 2 Tori vald Jõesuu küla Veeskamiskoha rajamine x x 80802:001:0164) 552833.7 Veeskamiskoha ja veematka Jõeroosi ( XY: 6489160.2, 209 2 Tori vald Tohera küla x x peatuskoha rekonstrueerimine 80802:001:0035) 554814.2 Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Kure XY: 6490486.2, 210 2 Pärnumaa Kullimaa küla x x peatuskoha rekonstrueerimine (93005:001:0011) 555034.9 vald Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Piesta-Kuusikaru XY: 6493035.8, 211 2 Pärnumaa Kullimaa küla x x peatuskoha rajamine (93005:001:0095) 558156.2 vald Väiksematele saartele mitte kavandada, need on üleujutatavad. Vahetult vasaku kalda äärde Jõesuu tee 4 kavandada kivivallist (93005:002:0182), Põhja- läbipääs/läbiujutamise Veeskamiskoha ja veematka Pumpla XY: 6494444.6, 212 2 Pärnumaa Vihtra küla x x võimalus, et pääseda peatuskoha rajamine (93005:002:0184), 559255.4 vald vasakharusse. Parema kalda Jõekäänaku ( poolt kärestikust alla sõites 93005:002:0322) ei ei pruugi tavamatkaja suurema vooluhulga korral enam peatuskohta tagasi saada. 9. detsember 2022 38 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ Põhja- Meieri ( XY: 6494849.5, 213 2 Pärnumaa Vihtra küla Veeskamiskoha rajamine x x 93005:002:0010) 559760.1 vald Põhja- Ülejõe-Aadu XY: 6494811.9, 214 2 Pärnumaa Vihtra küla Veeskamiskoha rajamine x x (93005:002:0215) 559983.7 vald Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Käära XY: 6494773.9, 215 2 Pärnumaa Vihtra küla x x peatuskoha rekonstrueerimine (93005:002:0292) 560491.6 vald Vahetult parema kalda Tammiotsa äärde kavandada kivivallist (93004:001:0163); läbipääs/läbiujutamise Mustaru tee võimalus, et pääseda Põhja- Veeskamiskoha ja veematka 3/Sauna XY: 6498008.4, vasakharusse. Vasaku kalda 216 2 Pärnumaa Suurejõe küla x x peatuskoha rajamine (93004:001:0136) 563972.7 poolt vareme müüride vald Mustaru tee vahelt alla sõites ei ei pruugi 5/Saunataguse tavamatkaja suurema (93004:001:0004) vooluhulga korral enam peatuskohta tagasi saada. Põhja- Tagassaare Veeskamiskoha ja veematka Hiieaugu XY: 6499169.3, 217 2 Pärnumaa x x küla peatuskoha rekonstrueerimine 93004:002:0037 566945.2 vald Tullimurru saarele mitte kavandada, see on üleujutatav. Sobiv koht võiks olla vahetuslt saarest allavoolu vaskul kaldal Põhja- jõeharude kokkusaamise Tagassaare Veematka peatuskoha Viidika ( XY: 6499747.7, 218 2 Pärnumaa x x kohas. Suure veega võimalik küla rajamine 93004:002:0010) 568046.7 vald siseneda koha vasakusse harusse, veevaesel ajal võimalik kaldale tulla ka paremharu läbides. Peab olema suurveeaegsest veetasemest kõrgemal. Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Särghaua XY: 6502641.8, 219 2 Pärnumaa Kurgja küla x x peatuskoha rajamine (93002:004:0189) 571860.0 vald Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Kurgja-Linnutaja XY: 6503513.9, 220 2 Pärnumaa Kurgja küla x x peatuskoha rajamine (93002:005:0004) 572902.0 vald 9. detsember 2022 39 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus Pos nr Jrk Orienteerivad Süvendamise Süvendamise Süvendamise kaardil nr KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Sette Märkus koordinaadid maht alla 100 maht üle 100 maht üle 500 (LISA 1) LÜ-s eemaldamine m³ m³ m³ Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Nõmme XY: 6505227.5, 221 2 Pärnumaa Samliku küla x x peatuskoha rekonstrueerimine (93002:005:0054) 574360.0 vald Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Samliku kool XY: 6505353.8, 222 2 Pärnumaa Samliku küla x x peatuskoha rekonstrueerimine (93002:005:0056) 574405.1 vald Põhja- Veeskamiskoha ja veematka Raeveski XY: 6509097.3, Sobiv koht vahetult sillast 223 2 Pärnumaa Rae küla x x peatuskoha rajamine (93002:005:0285) 573766.2 allavoolu vasakul kaldal vald 9. detsember 2022 40  EELNÕU 29.08.2024 KORRALDUS Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 71 lõike 1 alusel. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Asjaolud Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega nr 151. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Tulenevalt PlanS § 58 lõikest 8 ja § 62 lg 6 punktist 1 võib maakonnaplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kindla teema lahendamiseks. Teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut2 ja määratletakse esmakordselt Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“3, mille tegevuskavas4 on Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamine ülesandeks seatud. Samuti on teemaplaneeringu koostamise vajadus sätestatud Pärnu maakonna planeeringu ja Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“5 tegevuskavades. Teemaplaneering käsitleb Pärnu jõge Pärnu maakonna ulatuses, Pärnu linna ning Tori ja Põhja- Pärnumaa valdade territooriumil. Planeeringuala suurus on u 42 000 ha. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (u 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses (u 1,2 km) ning Sauga jõgi kuni Kalurikülani (u 3 km). 1 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 15 2 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 3 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 4 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskava, uuendatud 2020 5 Pärnumaa arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 2. Teemaplaneeringu ülesehitus Teemaplaneering koosneb seletuskirjast, joonisest ja lisadest (KSH aruanne, asjakohaste mõjude hindamise aruanne, kultuuriväärtuslike objektide nimekiri ning jõe puhastamise ja süvendamise uuring). Teemaplaneeringu seletuskirja esimeses peatükis antakse ülevaade planeeringu eesmärgist, planeeringualast, selle keskkonna- ja looduskaitselistest väärtustest. Seletuskirja teises peatükis on esitatud planeeringuala ruumilise arengu visioon ja eesmärgid. Kolmas ja neljas peatükk sisaldavad endas maa- ja veealade kasutamise suuniseid ja tingimusi, sh eraldi suuniseid ja tingimusi kliimamuutustega arvestamiseks ja nendega toime tulemiseks. Tegemist on planeeringu lahendusega, milles on käsitletud järgmisi teemasid ja valdkondi: - Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused maalises ning linnalises piirkonnas; - Puhkealad- ja puhkemajandus, sh puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas, puhke- ja külastuskeskkond, veematkateed, matkarajad- ja marsruudid, puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad, avalikud supluskohad; - Väärtuslikud maastikud; - Kultuuriväärtused; - Rohevõrgustik; - Liikuvus ja tehniline taristu, sh jõe veeala kasutus, laevatatavad jõed, veeskamiskohad ja sildumisalad, sadamad, teedevõrk, sillad ja jõeületuskohad, kergliiklusteede võrgustik, liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale, turvalisus ja päästevõimekus ning taastuvenergeetika; - Kliimamuutused, üleujutuseohuga ja lihkeohtlikkusega arvestamine. Seletuskirja viiendas peatükis on toodud KSH aruandest tulenevad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Kuuendas peatükis on selgitatud teemaplaneeringu elluviimisega seonduvat. Teemaplaneeringuga on antud üldised suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. 3. Mõjude hindamine Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH koos Natura asjakohase hindamisega. KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. KSH käigus viidi Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala osas läbi Natura asjakohane hindamine. Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul jõuti planeeringulahenduse analüüsimise käigus järeldusele, et nimetatud Natura aladele ja nende piirkonda ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid alade terviklikkust ja kaitse- eesmärkide seisundit mõjutada ning puudus vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks. Arvestades Pärnu jõe loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei põhjusta planeeringuga kavandatud suunised ja tingimused loodusalale ja selle veekeskkonnale ning ökosüsteemidele olulisi negatiivseid mõjusid. Edasiste kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe loodusalale pigem positiivset mõju. Reiu jõe loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi seisundile ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Edasistel kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste või tegevuste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Planeeringuga kavandatavaga ei avaldu negatiivseid mõjusid Rannaniidu ja Tori põrgu loodusaladele, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile. Teemaplaneeringu koostamisel on KSH ja planeerimine toimunud tihedas seoses, KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel ja integreeritud planeeringu lahendusse. Lisaks on mõjude hindamise käigus tehtud täiendavad ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks, mis on lisatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 5. Meetmed on määratud järgmiste valdkondade kaupa: Natura alad, kaitstavad loodusobjektid ja elustik, jõgede veekvaliteet, kallaste lihkeohtlikkus, üleujutus, kultuuripärand, maastikud, taristuobjektid, müra ja kliimamuutused. PlanS § 4 lg 2 p 5 alusel läbiviidud asjakohaste mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult arvestatud sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses. Asjakohaste mõjude hindamise lõpparuanne ja KSH aruanne on avalikult kättesaadavad teemaplaneeringu lisadena. 4. Menetluse käik Teemaplaneeringu ja selle KSH koostamisel on lähtutud PlanS-ist tulenevatest nõuetest. Teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega nr 156. Algatamise järgselt koostati teemaplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, mille eelnõud koos planeeringuala kirjeldusega saadeti 16.09.20217 6 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 15 7 16.09.2021 kiri nr 14-11/6472-1 koostööpartneritele ning kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Laekunud ettepanekute alusel täiendati teemaplaneeringu dokumente ja avalikustati need Rahandusministeeriumi veebilehel. Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.01– 23.02.2023. Planeeringu dokumentidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal. Samades kohtades toimusid jaanuari lõpus eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning märtsi lõpus avalikustamise tulemusi tutvustavad avalikud arutelud. Üheaegselt avaliku väljapaneku toimumisega esitati 27.12.20228 teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute ja arvamuste saamiseks. Avaliku väljapaneku käigus esitasid planeeringumaterjalide kohta kirjalikke arvamusi 15 asutust ning neli eraisikut. Eraisikud tegid ettepanekuid kaldatee paiknemise kohta Tammiste ja Uuemetsa elamupiirkonnas ning tõid välja veeliiklusest tuleneva müra. Asutuste ettepanekud puudutasid valdavalt kavandatud teid ja kaldateed, veeliikluse korraldamist, sh Pärnu jõe laevatava osa pikendamist, veeskamiskohtade olulisust päästetöödeks, jõkke jahutus- ja küttesüsteemide kavandamist, jõe süvendamist ja setete eemaldamist, supluskohti, puhkekohti ja -metsi (rohealasid), kallasrajale ja jõele juurdepääse ning kliimamuutusi. Arvamuste alusel täiendati nii teemaplaneeringu kui ka KSH aruande eelnõusid. Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks ja kaasatavatele arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi 20.06.2023 kirjadega9. Lähtuvalt laekunud ettepanekutest täiendati teemaplaneeringut ja KSH aruannet ning KSH tulemused integreeriti teemaplaneeringu lahendusse. Teemaplaneering võeti vastu Vabariigi Valitsuse 05.02.2024 korraldusega nr 27 10. Vastuvõtmise otsusega kinnitatakse, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Teemaplaneeringu vastuvõtmise järgselt toimus ajavahemikul 21.02–21.03.2024 planeeringu avalik väljapanek, mille ajal oli kõigil huvilistel võimalik teemaplaneeringu materjalidega tutvuda ja avaldada nende kohta arvamust. Planeeringumaterjalidega sai tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal. Avaliku väljapaneku käigus esitasid planeeringumaterjalide kohta kirjalikke arvamusi kaks asutust ja neli eraisikut. Arvamustes käsitleti veemotospordiala arengut, linnalise piirkonna piire, Pärnu jõe puhketee lahendust, RMK metsaalade arendamist, tuuleparkide mõjude käsitlemist, planeeringu ja selle jooniste täpsusastet ning mõistete täpsustamist. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 06.05.2024 Pärnu riigimajas. Arvamuste alusel täpsustati teemaplaneeringu lahendust veemotospordi ja RMK metsaalade arendamise osas ning täpsustati mõisteid. Ülejäänud teemades selgitati arvamuse andjatele teemaplaneeringu eesmärkki, lahendust ja maakonnaplaneeringu täpsusastet. Koostöö ja kaasamine teemaplaneeringu koostamisel toimus vastavalt PlanS-is toodud nõuetele. Teemaplaneeringu menetlusega seotud avalikud teated avaldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (kuni 01.07.2023 Rahandusministeeriumi) veebilehel, Ametlikes 8 27.12.2022 kiri nr 15-2/10190-1 9 20.06.2023 kiri nr 15-2/4415-1 ja 20.06.2023 kiri nr 15-2/4414-1 10 Vabariigi Valitsuse 05.02.2024 korraldus nr 27 Teadaannetes, maakonnalehes Pärnu Postimees, kohalike omavalitsuste veebilehtedel ja kohalikes ajalehtedes Tori Valla Teataja ning Põhja-Pärnumaa valla infoleht. Koostöötegijad Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel olid Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Koostöötegijad on olnud kaasatud erinevatesse planeeringu etappidesse, küsitud on seisukohti ja teavitatud avalikest väljapanekutest. Teemaplaneering esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks 20.06.202311 ja 24.04.202412 (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus). Kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud. Teemaplaneeringu koostamisse kaasati personaalselt isikud ja asutused, kelle õigusi võib teemaplaneering puudutada või kellel võib olla põhjendatud huvi teemaplaneeringu lahenduse vastu. II KAALUTLUSED Teemaplaneeringu ja selle KSH menetlus on läbi viidud lähtuvalt PlanS-is sätestatud nõuetest. Teemaplaneeringuga viiakse ellu üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“, Pärnu maakonna planeeringut ja Pärnumaa arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“. Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud kõrgema tasandi planeeringutest tulenevate arenguvajaduste ja suundadega ning täpsustatud Pärnu maakonna planeeringut Pärnu jõe ja kaldalaga seotud teemade osas. Teemaplaneering on kooskõlas asjakohaste keskkonda käsitlevate eesmärkide ja arengudokumentidega. Vastav ülevaade on antud teemaplaneeringu lisaks oleva KSH aruande peatükis 5. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Lähtuvalt huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on teemaplaneeringus riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalikkuse koostöös kokku lepitud Pärnu jõe kui kogu piirkonna jaoks olulise telje edasised arengusuunad. Käesoleval hetkel on kõik planeeringuala omavalitsused koostamas uusi üldplaneeringuid ja teemaplaneering toetab üldplaneeringute koostamist tervikliku ning kohalike omavalitsuste ülese Pärnu jõe vee- ja kaldaala käsitluse osas. Teemaplaneering annab uute üldplaneeringute koostamiseks suuniseid ja tingimusi. Kõik planeeringuala omavalitsused on teemaplaneeringu kooskõlastanud. Planeeringu koostamisel on lähtutud elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttest. Teemaplaneeringuga on maakonnaplaneeringu täpsusastmes loodud eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Asustuse arengu suunamisel jõe kallastel on linnalise ja maalise asustusega alasid käsitletud eraldi ning määratud suunised lähtuvalt ehitatud keskkonna ja looduskeskkonna tasakaalustamise vajadusest. Näiteks on olulist tähelepanu pööratud linnalises keskkonnas jõe äärsete puhkealade säilitamisele ja tervikliku puhkealade võrgustiku loomisele. Soodustatakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist nagu linnalises piirkonnas jõe äärsetele tootmisaladele uute sobilike kasutuste 11 20.06.2023 kiri nr 15-2/4415-1 12 24.04.2024 kiri nr 14-2/524 leidmist, sadama akvatooriumi alal merega seotud tegevuste eelistamist, keskuste sidumist jõega, jõe äärsete külakeskuste tugevdamist ning olemasolevate maastiku-, kultuuri- ja puhkeväärtuste esiletoomist jms. Soodustatakse säästvaid liikumisviise nii asustuse arengu suunamise kui kergliiklusteede võrgustiku ja mitmeliigiliste transpordisõlmede kavandamise kaudu. Käsitletud on jõgedes taastuvenergeetika tootmise võimalusi. Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud teabe piisavuse põhimõttest. Teemaplaneeringu algatamise eelselt ja selle koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid nagu „Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring“13, „Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seos merega“14, „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“15. Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH koos Natura asjakohase hindamisega. Mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult arvestatud sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on teemaplaneeringu koostamisel arvestatud ja need kajastuvad planeeringus. Teemaplaneering on koostatud koostöös asjaomaste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kes on planeeringu kooskõlastanud. Planeeringu koostamisel on kaalutud huvitatud isikute arvamusi ning ettepanekuid ning planeeringulahendust sellest lähtudes täiendatud. III OTSUS Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 71 lõike 1 alusel otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Kehtestada Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“. 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja maakonnaplaneeringu teemaplaneering koos kõigi lisadega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel ja planeeringute andmekogus. 3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil korraldada maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 71 lõigetele 2 - 4. I. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 13 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, Maves OÜ, 2019 14 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seos merega, Ruumab OÜ, 2021 15 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus, Maves OÜ, 2022  15.08.2024 Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 71 lõike 1 alusel „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (teemaplaneering). Teemaplaneering koostatakse eelkõige riiklike ja Pärnu maakonna kohaliku omavalituse üksuste üleste huvide ja arenguvajaduste väljendamiseks. Esimest korda määratakse ühtses arengudokumendis Pärnu jõe vee- ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele järgnevateks aastateks. Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist korraldab ja teemaplaneeringut koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 01.07.2023 Rahandusministeerium). Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg (58041423, [email protected]) ja juhtivspetsialist Raine Viitas (58851458, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis REM kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442, [email protected]) ja REM Ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht Külli Siim (5817 0529, [email protected]). 2. Eelnõu eesmärk ja sisu Eelnõu eesmärk on kehtestada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis koosneb seletuskirjast, põhijoonisest ning lisamaterjalidest. Eelnõu I osas antakse ülevaade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu olulisematest asjaoludest nagu selle eesmärk ja vajadus, planeeringuala suurus ja ulatus, teemaplaneeringu ülesehitus ja planeeringulahendus, teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise tulemused ning esitatakse ülevaade planeeringu koostamise menetluse käigust. Eelnõu teises osas tuuakse kaalutlused, millest planeeringu koostamisel on lähtutud, sh tuuakse välja planeeringulahenduse seos PlanS-is sätestatud planeerimise põhimõtetega. Eelnõu III ja IV osas on vastavalt käsitletud Vabariigi Valitsuse otsust ja selle vaidlustamise võimalust. Teemaplaneeringu lisadeks KSH aruanne, asjakohaste mõjude hindamise lõpparuanne, kultuuriväärtuslike objektide nimekiri ning jõe puhastamise ja süvendamise uuring. 2.1 Teemaplaneeringu ja KSH menetluse osas 1 PlanS § 1 lõike 2 kohaselt tulenevad nõuded planeerimismenetlusele PlanS-st. Teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega nr 15. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise ajal kehtinud PlanS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le menetlusnõudeid, mis tulenevad PlanS-st. Eelnevast tulenevalt on nii teemaplaneeringu, kui ka selle KSH menetlusnõuded sätestatud PlanS-is ja dokumentide menetlus on läbi viidud ühiselt. Täpsemalt on teemaplaneeringu menetluse käigu, laekunud ettepanekute ja nendega arvestamise kohta võimalik ülevaade saada REM veebilehel. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Planeeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja kehtivatest strateegilistest arengudokumentidest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seega otsene puutumus Euroopa Liidu õigusega puudub. 5. Korralduse mõjud PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Kõigis planeeringuala omavalitsustes on käsil uute üldplaneeringute koostamine, mida teemaplaneeringu lahendus toetab tervikliku ning omavalitsuste piiride ülese jõe vee- ja kaldaala käsitluse osas. Teemaplaneeringus on seatud detailsemate kohaliku omavalistuse planeeringute jaoks jõe ja kaldaala kasutusega seonduvad suunised, tingimused ning negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavad meetmed. Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate üldplaneeringute asjakohaste põhimõtete ja lahendustega ning asjakohaste detailplaneeringute lahendustega, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. Teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ja kaldaga seotud teemades Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna ning erasektori vahel. Teemaplaneeringus seatud põhimõtete, suuniste ja tingimustega arvestamine läbivalt kõigil tasanditel aitab kaasa teemaplaneeringu terviklikule elluviimisele ja tagab planeeringute ja erinevate strateegiliste arengudokumentide vahelise kooskõla. Teemaplaneeringuga tuleb arvestada maakonna arengustrateegia koostamisel, samuti on teemaplaneering ja maakonna arengustrateegia aluseks üldplaneeringute koostamisele. Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH koos Natura asjakohase hindamisega. Mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult arvestatud sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on 2 arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses, mõju hindamise aruanded on avalikult kättesaadavad teemaplaneeringu lisamaterjalidena. 6. Korraldusega kaasnevad kulud Korraldusega kaasneb ajalehes teavitamisega seonduv kulu, mis tasutakse riigieelarvesse planeeritud vahenditest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Pärnu jõe teemaplaneering on koostatud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja valitsusasutuste ning teiste asjaomaste asutuste ja huvitatud osapooltega. Teemaplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks viidi 2021-2022 ajavahemikul läbi külastusvisiite, planeeringuala paikvaatlusi ja teemapõhiseid koosolekuid koos planeeringu koostajate, mõjuhindajate, kohalike omavalitsuste ning teiste erinevate valdkondade esindajatega. Ajavahemikul 16.01-23.02.2023 toimus teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku ajal viidi läbi eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning selle järgselt viidi läbi avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud kõigis kaasatud kohalikes omavalitsuses (Pärnu, Tori, Põhja-Pärnumaa). Ajavahemikul 21.02- 21.03.2024 toimus planeeringu avalik väljapanek ning 06.05.2024 avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu. Avalike väljapanekute käigus oli kõigil huvitatud isikutel võimalik tutvuda koostatud planeeringulahendusega, avaldada selle kohta arvaust ning saada vastuseid. Koostöötegijad Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Koostöötegijad on olnud kaasatud erinevatesse planeeringu etappidesse, küsitud on seisukohti ja teavitatud avalikust väljapanekust. Teemaplaneering esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks 20.06.2023 ja 24.04.2024 (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus). Kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud. Täpsemalt on võimalik kooskõlastustega tutvuda REM veebilehel. 3 Teemaplaneeringu koostamisse kaasati isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi teemaplaneeringu lahenduse vastu või kelle õigusi teemaplaneering võib puudutada. Teemaplaneeringu koostamisse kaasati Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Pärnumaa Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, TTÜ Särghaua õppekeskus, SA Pärnu muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu sõudekeskus Kalev, Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Fishing Village, Soomaa turism MTÜ, Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus, Pärnu sadam AS, MTÜ Pärnu jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi OÜ Lustipark, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Ülejõe selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning kutseliste kalurite ja veemotosportlaste esindajad. Kaasatavate isikute ring on olnud ajas täienev. Kaasatavaid isikuid on teavitatud personaalselt e-kirjaga olulisematest planeeringu etappidest ja küsitud arvamusi planeeringulahenduse kohta. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse kaasati ka personaalselt isikud, kes esitasid teemaplaneeringule ettepanekuid, kelle maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade võimalikud asukohad, kelle maaüksused jäävad pikendatava laevatatava jõelõigu äärde Sauga ja Pärnu jõel ning kelle maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning puhke- ja kergliiklustee võrgustiku arendamiseks. Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) ja kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 4  Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Planeeringuala asukoht ja piir 5  Kliimaministeerium Meie: 19.09.2024 nr 1.4-1/886 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Lisad: 1. Korralduse eelnõu; 2. Korralduse eelnõu seletuskiri; 3. Pärnu jõe teemaplaneering. Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Merilin Rosenberg 58041423 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0956 - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/678160c9-33d8-4f4e-88a0-04ed74618176 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/678160c9-33d8-4f4e-88a0-04ed74618176?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main